–

V. М. А., esindaja: advokat D. I. Lyubenova,

–

Bulgaaria valitsus, esindajad: T. Mitova ja L. Zaharieva,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja S. Heimerl, hiljem J. Möller,

–

Hispaania valitsus, esindajad: S. Centeno Huerta ja M. J. Ruiz Sánchez, hiljem M. J. Ruiz Sánchez,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja Z. Biró‑Tóth,

–

Madalmaade valitsus, esindaja: C. S. Schillemans,

–

Poola valitsus, esindajad: E. Borawska‑Kędzierska, A. Siwek‑Ślusarek ja B. Majczyna,

–

Slovakkia valitsus, esindaja: B. Ricziová,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: E. Montaguti, I. Zaloguin ja M. Wilderspin, hiljem E. Montaguti ja I. Zaloguin,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada ELL artikli 4 lõiget 2, ELTL artikleid 20 ja 21 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 7, 9, 24 ja 45.

2

Taotlus on esitatud V. M. A. ja Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“ (Sofia kommuun, Pancharevo rajoon, Bulgaaria) (edaspidi „Sofia kommuun“) vahelises kohtuvaidluses seoses sellega, et Sofia kommuun keeldus V. M. A. ja tema abikaasa tütrele sünnitõendi väljaandmisest.

3

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee poolt 20. novembril 1989. aastal vastu võetud lapse õiguste konventsiooni (United Nations Treaty Series, 1577. kd, lk 3) artiklis 2 on ette nähtud:

„1.   Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele.

2.   Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vastavad abinõud, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast.“

4

Konventsiooni artiklis 7 on ette nähtud:

„1.   Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.

2.   Osalisriigid tagavad nende õiguste ellurakendamise kooskõlas oma siseriiklike seaduste ja kohustustega, mis tulenevad selle valdkonna asjakohastest rahvusvahelistest dokumentidest, eriti kui vastasel juhul jääks laps kodakondsuseta.“

5

ELL artikli 4 lõikes 2 on sätestatud:

„Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“

6

ELTL artiklis 20 on ette nähtud:

„1.   Käesolevaga kehtestatakse liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.

2.   Liidu kodanikel on asutamislepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:

[…]

Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.“

7

ELTL artikli 21 lõikes 1 on sätestatud:

„Igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti.“

8

Harta artiklis 7 „Era- ja perekonnaelu austamine“ on ette nähtud:

„Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.“

9

Harta artiklis 9 „Õigus abielluda ja õigus luua perekond“ on ette nähtud:

„Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.“

10

Harta artikkel 24 „Lapse õigused“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

2.   Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

3.   Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.“

11

Harta artiklis 45 „Liikumis- ja elukohavabadus“ on sätestatud:

„1.   Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.

2.   Liikumis- ja elukohavabaduse võib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.“

12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artiklis 2 „Mõisted“ on ette nähtud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

13

Direktiivi artiklis 4 „Lahkumisõigus“ on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks liikmesriigi piirikontrolli suhtes kohaldatavate, reisidokumente käsitlevate sätete kohaldamist, on kõikidel liidu kodanikel, kellel on kehtiv isikutunnistus või pass, ja nende pereliikmetel, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ja kellel on kehtiv pass, õigus lahkuda liikmesriigi territooriumilt, et reisida mõnda teise liikmesriiki.

[…]

3.   Liikmesriigid annavad kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja kodakondsust tõendava isikutunnistuse või passi ja uuendavad seda.

4.   Pass kehtib vähemalt kõikides liikmesriikides ja nendes riikides, kust isik peab ühest liikmesriigist teise siirdudes läbi sõitma. Kui liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud isikutunnistuste väljaandmist, ei või väljaantava või uuendatava passi kehtivusaeg olla lühem kui viis aastat.“

14

Direktiivi artiklis 5 „Sisenemisõigus“ on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks siseriikliku piirikontrolli suhtes kohaldatavate, reisidokumente käsitlevate sätete kohaldamist, annavad liikmesriigid liidu kodanikele loa siseneda nende territooriumile kehtiva isikutunnistuse või passiga ning nende pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, loa siseneda nende territooriumile kehtiva passiga.

[…]

4.   Kui liidu kodanikul või tema pereliikmel, kes ei ole liikmesriigi kodanik, ei ole vajalikke reisidokumente või, kui seda nõutakse, vajalikke viisasid, annavad asjaomased liikmesriigid enne nende tagasisaatmist neile kõik mõistlikud võimalused vajalike dokumentide hankimiseks või lasevad need endale mõistliku aja jooksul tuua või kinnitada või tõendada muul viisil, et nende isikute suhtes kehtib vaba liikumise ja elamise õigus.

[…]“.

15

Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse (Konstitutsia na Republika Bulgaria) (edaspidi „Bulgaaria põhiseadus“) artikli 25 lõikes 1 on sätestatud:

„Bulgaaria kodakondsus on igal isikul, kelle vanematest vähemalt ühel on Bulgaaria kodakondsus või kes on sündinud Bulgaaria territooriumil, kui ta ei saa põlvnemise kaudu muud kodakondsust. Bulgaaria kodakondsuse võib saada ka naturalisatsiooni korras.“

16

5. novembri 1998. aasta Bulgaaria kodakondsuse seaduse (Zakon za balgarskoto grazhdanstvo; DV nr 136, 18.11.1998, lk 1) artikli 8 kohaselt on „põlvnemise kaudu Bulgaaria kodakondsus igal isikul, kelle vanematest vähemalt ühel on Bulgaaria kodakondsus“.

17

12. juuni 2009. aasta perekonnaseadustiku (Semeen kodeks; DV nr 47, 23.6.2009, lk 19) artiklis 60 „Põlvnemine emast“ on sätestatud:

„(1)   Põlvnemise emast määrab sünd.

(2)   Lapse ema on naine, kes lapse sünnitas, seda ka kunstliku viljastamise korral.

[…]“.

18

V. M. A. on Bulgaaria kodanik ja K. D. K. on Ühendkuningriigi kodanik. K. D. K. on sündinud Gibraltaril, kus need kaks naist 2018. aastal abiellusid. Alates 2015. aastast elavad nad Hispaanias.

19

Detsembris 2019 said V. M. A. ja K. D. K. tütre S. D. K. A., kes sündis ja elab koos oma kahe vanemaga Hispaanias. Selle tütre sünnitõendis, mille on välja andnud Hispaania ametiasutused, on V. M. A‑d nimetatud lapse „emaks A“ ja K.D.K‑d lapse „emaks“.

20

V. М. А. palus 29. jaanuaril 2020 Sofia kommuunil anda talle välja S. D. K. A. sünnitõendi, mis on vajalik eelkõige Bulgaaria isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks. Taotlusele lisas V. М. А. tõendina S. D. K. A. sünnitõendi kohta Barcelona (Hispaania) perekonnaseisuaktide registrist tehtud väljavõtte tõlke bulgaaria keelde, mis oli legaliseeritud ja kinnitatud.

21

Sofia kommuun andis 7. veebruari 2020. aasta kirjaga V. М. А‑le korralduse esitada seitsmepäevase tähtaja jooksul tõendid S. D. K. A. põlvnemise kohta tema bioloogilise ema tuvastamiseks. Ta täpsustas selles küsimuses, et riigisiseselt kehtivate perekonnaseisudokumentide vormide hulka kuuluval sünnitõendi vormil on ainult üks lahter ema kohta ja teine isa kohta ning kummassegi lahtrisse saab kirjutada ainult ühe nime.

22

V. М. А. vastas Sofia kommuunile 18. veebruaril 2020, et kehtivate Bulgaaria õigusnormide kohaselt ei ole ta kohustatud nõutud teavet esitama.

23

Sofia kommuun jättis 5. märtsi 2020. aasta kirjaga seetõttu rahuldamata V. М. А. taotluse anda välja S. D. K. A. sünnitõend. Ta põhjendas seda rahuldamata jätmise otsust teabe puudumisega lapse bioloogilise ema kohta ja asjaoluga, et kahe naissoost vanema kandmine sünnitõendisse on vastuolus Bulgaaria Vabariigi avaliku korraga, mis ei võimalda sõlmida kahe samasoolise isiku abielu.

24

V. M. A. esitas selle otsuse peale kaebuse Administrativen sad Sofia-gradile (Sofia linna halduskohus, Bulgaaria), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

25

See kohus märgib, et Bulgaaria põhiseaduse artikli 25 lõike 1 ja Bulgaaria kodakondsuse seaduse artikli 8 järgi on S. D. K. A‑l Bulgaaria kodakondsus hoolimata asjaolust, et tänase päeva seisuga ei ole tal Bulgaaria ametiasutuste välja antud sünnitõendit. Asjaolu, et need ametiasutused on keeldunud talle sünnitõendit välja andmast, ei tähenda, et oleks keeldutud talle Bulgaaria kodakondsuse andmisest.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seevastu kahtlusi, kas Bulgaaria ametiasutuste keeldumisega registreerida Bulgaaria kodaniku sünd, mis leidis aset teises liikmesriigis ning mida tõendab selle teise liikmesriigi ametiasutuste välja antud sünnitõend, millel on näidatud kaks ema, rikutakse õigusi, mis sellel kodanikul on ELTL artiklite 20 ja 21 ning harta artiklite 7, 24 ja 45 alusel. Nimelt võib Bulgaaria ametiasutuste keeldumine sünnitõendi väljaandmisest – isegi kui sellel ei oleks õiguslikku mõju asjaomase lapse Bulgaaria kodakondsusele ja seetõttu ka lapse liidu kodakondsusele – muuta raskemaks Bulgaaria isikut tõendava dokumendi väljaandmise ning seega takistada sel lapsel vaba liikumise õiguse kasutamist ja enda kui liidu kodaniku õiguste täielikku kasutamist.

27

Lisaks, kuna S. D. K. A. teine ema K. D. K. on Ühendkuningriigi kodanik, soovib see kohus teada, kas selle küsimuse hindamisel puutuvad asjasse õiguslikud tagajärjed, mis kaasnevad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (ELT 2020, L 29, lk 7; edaspidi „väljaastumisleping“), eelkõige asjaolu, et K. D. K. kodakondsuse põhjal ei saa see laps liidu kodaniku staatust.

28

Samuti on Administrativen sad Sofia-gradil (Sofia linna halduskohus) tekkinud küsimus, kas Bulgaaria ametiasutuste võimalik kohustus kanda sünnitõendi koostamisel sünnitõendisse vanematena kaks ema võib kahjustada Bulgaaria Vabariigi avalikku korda ja rahvuslikku identiteeti, sest see liikmesriik ei ole näinud ette võimalust kanda sünnitõendisse kahte samasoolist vanemat. Nimetatud kohus märgib sellega seoses, et lapse põlvnemist reguleerivad sätted on Bulgaaria põhiseaduslikus traditsioonis väga tähtsad, samuti Bulgaaria õigusteoorias, mis käsitleb perekonna- ja pärimisõigust, ning seda nii puhtalt õiguslikust kui ka väärtuste seisukohast, võttes arvesse Bulgaaria ühiskonna praegust arengustaadiumi.

29

Administrativen sad Sofia-grad (Sofia linna halduskohus) leiab, et on vaja leida tasakaal erinevate õigustatud huvide vahel: ühelt poolt Bulgaaria Vabariigi põhiseaduslik ja rahvuslik identiteet ning teiselt poolt lapse huvid, eelkõige tema õigus eraelu puutumatusele ja liikumisvabadusele.

30

See kohus soovib teada, kas käesoleval juhul oleks sellist tasakaalu võimalik saavutada proportsionaalsuse põhimõtet kohaldades, ja eelkõige kas aktsepteeritavat tasakaalu nende erinevate õigustatud huvide vahel kujutaks endast see, kui Hispaania ametiasutuste koostatud sünnitõendisse kantud kahest emast üks – kes on lapse bioloogiline ema või muu menetluse, näiteks adopteerimise kaudu emaks saanu – kantakse lahtrisse „ema“, samas kui lahter „isa“ jäetakse tühjaks. Ta märgib, et kuigi ka selline lahendus võiks tekitada Bulgaaria ja Hispaania ametiasutuste koostatud sünnitõendite võimalike erinevuste tõttu teatavaid raskusi, võimaldaks see Bulgaaria ametiasutustel anda välja sünnitõendi, mistõttu välditaks lapse vaba liikumise võimalikke takistusi või neid igal juhul vähendataks. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski tekkinud küsimus, kas see lahendus oleks kooskõlas lapse õigusega era- ja perekonnaelu austamisele, mis on tagatud harta artikliga 7.

31

Lõpuks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus – juhul, kui Euroopa Kohus peaks järeldama, et liidu õigus nõuab lapse mõlema ema kandmist Bulgaaria ametisutuste koostatud sünnitõendisse –, et millise korra kohaselt tuleks see nõue täita, sest see kohus ei saa välja vahetada riigisiseselt kehtivate perekonnaseisudokumentide vormide hulka kuuluvat sünnitõendi vormi.

32

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Sofia-grad (Sofia linna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

33

Eelotsusetaotluses palub selle esitanud kohus lahendada kohtuasja kiirendatud menetluses Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab eelkõige, et Bulgaaria ametiasutuste keeldumine sünnitõendi väljaandmisest S. D. K. A‑le, kes on Bulgaaria kodanik, tekitaks sellele lapsele tõsiseid raskusi Bulgaaria isikut tõendava dokumendi saamisel ning seetõttu ka ELTL artikliga 21 tagatud liikmesriikide territooriumil vabalt liikumise ja elamise õiguse kasutamisel.

34

Kodukorra artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul, võib Euroopa Kohtu president eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, lahendada eelotsusetaotluse kiirendatud menetluses.

35

Käesoleval juhul otsustas Euroopa Kohtu president 19. oktoobril 2020 pärast ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ärakuulamist rahuldada käesoleva kohtuotsuse punktis 33 mainitud taotluse. Seda otsust põhjendati asjaoluga, et väikelaps S. D. K. A. on praegu jäetud passita, samas kui ta elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole. Kuna esitatud küsimuste eesmärk on kindlaks teha, kas Bulgaaria ametiasutused on kohustatud andma välja lapse sünnitõendi, ja eelotsusetaotlusest nähtub, et selline tõend on riigisisese õiguse kohaselt Bulgaaria passi saamiseks vajalik, aitab Euroopa Kohtu kiire vastus kaasa sellele, et laps saab passi kiiremini (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 3. juuli 2015. aasta määrus Gogova, C‑215/15, ei avaldata, EU:C:2015:466, punktid 12–14).

36

Oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigus kohustab liikmesriiki andma välja sünnitõendi, et selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt saaks isikut tõendava dokumendi selle liikmesriigi kodanikust laps, kelle sündi teises liikmesriigis tõendab sünnitõend, mille on koostanud selle teise liikmesriigi ametiasutused vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele ja millesse on kantud selle lapse emadena esimesena nimetatud liikmesriigi kodanik ja tema abikaasa, täpsustamata, kumb neist kahest naisest on lapse sünnitanud. Jaatava vastuse korral palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas liidu õigus nõuab, et niisugusesse tõendisse oleks sama moodi nagu lapse sünnikohajärgse liikmesriigi ametiasutuste koostatud dokumenti märgitud emadena nende kahe naise nimed.

37

Nimetatud kohus soovib ka teada, kas asjaolu, et lapse teine ema on Ühendkuningriigi kodanik, mis ei ole enam liikmesriik, mõjutab kuidagi sellele küsimusele antavat vastust.

38

Kõigepealt olgu meenutatud, et ühelt poolt on kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimuste kindlaksmääramine rahvusvahelise õiguse kohaselt iga liikmesriigi pädevuses ning teiselt poolt peavad liidu õiguse kohaldamisalasse jäävates olukordades olema asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid liidu õigusega kooskõlas (2. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Rottmann, C‑135/08, EU:C:2010:104, punktid 39 ja 41, ning 12. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Tjebbes jt, C‑221/17, EU:C:2019:189, punkt 30).

39

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev seda hindama, jõudis järeldusele, et S. D. K. A. on sünniga omandanud Bulgaaria kodakondsuse vastavalt Bulgaaria põhiseaduse artikli 25 lõikele 1.

40

ELTL artikli 20 lõike 1 kohaselt on liidu kodanik iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus. Sellest järeldub, et Bulgaaria kodanikuna on S. D. K. A‑l selle sätte kohaselt liidu kodaniku staatus.

41

Euroopa Kohus on sellega seoses korduvalt märkinud, et liidu kodaniku staatus on liikmesriikide kodanike põhistaatus (20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Grzelczyk, C‑184/99, EU:C:2001:458, punkt 31, ja 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus A (riiklikud tervishoiuteenused), C‑535/19, EU:C:2021:595, punkt 41).

42

Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, võib liikmesriigi kodanik, kes on liidu kodanikuna kasutanud õigust vabalt liikuda ja elada muu kui oma päritoluliikmesriigi territooriumil, tugineda selle staatusega kaasnevatele õigustele, sealhulgas ELTL artikli 21 lõikes 1 sätestatud õigustele, vajaduse korral ka oma päritoluliikmesriigi vastu (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punkt 31 ning seal viidatud kohtupraktika). Sellele sättele ja selle kohaldamiseks vastuvõetud sätetele on õigus tugineda ka liidu kodanikel, kes on sündinud oma vanemate vastuvõtvas liikmesriigis ega ole kasutanud õigust vabalt liikuda (2. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Bajratari, C‑93/18, EU:C:2019:809, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

43

ELTL artikli 21 lõike 1 kohaselt on igal liidu kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Selleks et liikmesriikide kodanikud saaksid seda õigust kasutada, kohustab direktiivi 2004/38 artikli 4 lõige 3 liikmesriike andma kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja kodakondsust tõendava isikutunnistuse või passi.

44

Kuna S. D. K. A. on Bulgaaria kodanik, on Bulgaaria ametiasutused järelikult kohustatud talle välja andma isikutunnistuse või passi, mis näitab tema kodakondsust ja millesse kantakse tema perekonnanimi, nagu see tuleneb Hispaania ametiasutuste koostatud sünnitõendist, sest Euroopa Kohus on juba tõdenud, et ELTL artikliga 21 on vastuolus see, kui riigisisese õiguse kohaselt keelduvad liikmesriigi ametiasutused tunnustamast lapse sünnijärgset perekonnanime, mis on antud ja registreeritud teises liikmesriigis, kus laps on sündinud ja sünnist alates elanud (vt selle kohta 14. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus Grunkin ja Paul, C‑353/06, EU:C:2008:559, punkt 39).

45

Veel on oluline täpsustada, et direktiivi 2004/38 artikli 4 lõige 3 paneb Bulgaaria ametiasutustele kohustuse anda S. D.K.A‑le välja isikutunnistus või pass sõltumata sellest, kas lapse kohta on koostatud uus sünnitõend. Kuivõrd Bulgaaria õiguse kohaselt tuleb enne Bulgaaria isikutunnistuse või passi väljaandmist koostada Bulgaaria sünnitõend, siis ei saa see liikmesriik tugineda riigisisesele õigusele, et keelduda S. D. K. A‑le sellise isikutunnistuse või passi väljaandmisest.

46

Niisugune dokument peab kas üksinda või koos teiste dokumentidega, vajaduse korral koos lapse puhul vastuvõtva liikmesriigi väljastatud dokumendiga, võimaldama lapsel, kes on sellises olukorras nagu S. D. K. A., kasutada ELTL artikli 21 lõikega 1 tagatud õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil koos kummagi emaga, kelle staatust selle lapse vanemana on kinnitanud vastuvõttev liikmesriik ajal, mil nad elasid selles riigis direktiivi 2004/38 kohaselt.

47

Olgu meenutatud, et õigused, mis ELTL artikli 21 lõikest 1 liikmesriikide kodanikele tulenevad, hõlmavad õigust elada tavalist perekonnaelu koos oma pereliikmetega nii vastuvõtvas liikmesriigis kui ka kodakondsusjärgses liikmesriigis, kui nad sellesse liikmesriiki tagasi pöörduvad (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika).

48

Vaidlust ei ole selle üle, et põhikohtuasjas on Hispaania ametiasutused seaduslikult tuvastanud bioloogilise või õigusliku põlvnemissuhte S. D. K. A. ning tema vanemate V. M. A. ja K. D. K. vahel ning kinnitanud seda nende lapsele välja antud sünnitõendis. Seetõttu peavad kõik liikmesriigid ELTL artikli 21 ja direktiivi 2004/38 kohaselt tunnustama V. M. A. ja K. D. K. kui alaealise liidu kodaniku – keda nad ka tegelikult hooldavad – vanemate õigust olla temaga kaasas, kui ta kasutab õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada (vt analoogia alusel 13. septembri 2016. aasta kohtuotsus Rendón Marín, C‑165/14, EU:C:2016:675, punktid 50–52 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Järelikult on Bulgaaria ametiasutused nagu ka mis tahes muu liikmesriigi ametiasutused kohustatud seda põlvnemissuhet tunnustama, et võimaldada S. D. K. A‑l, kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul saanud Bulgaaria kodakondsuse, kasutada koos kummagi vanemaga ELTL artikli 21 lõikega 1 tagatud õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil.

50

Selleks et võimaldada S. D. K. A‑l tõhusalt kasutada oma õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil koos kummagi vanemaga, on veel vaja, et V. M. A‑l ja K.D.K‑l oleks dokument, milles on märgitud, et nad on isikud, kellel on õigus selle lapsega reisida. Käesoleval juhul on vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustel kõige paremad võimalused koostada selline dokument, milleks võib olla sünnitõend. Teised liikmesriigid on kohustatud seda dokumenti tunnustama.

51

On tõsi – nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et harta artikkel 9 näeb ette, et õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate riigisiseste õigusaktide kohaselt.

52

Isikute tsiviilõiguslik seisund – mille alla kuuluvad abielu ja põlvnemise eeskirjad – on valdkond, mis kehtiva liidu õiguse kohaselt kuulub liikmesriikide pädevusse, ja liidu õigus seda pädevust ei kahanda. Liikmesriigid on seega vabad valima, kas samasooliste isikute abielu ja nende vanemlus riigisiseses õiguses ette näha või mitte. Siiski peab iga liikmesriik selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust ja konkreetsemalt EL toimimise lepingu sätteid, mis käsitlevad iga liidu kodaniku vabadust liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, tunnustades selleks isikute tsiviilõiguslikku seisundit, nagu see on kinnitatud teises liikmesriigis vastavalt selle riigi õigusele (vt selle kohta 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punktid 36–38 ning seal viidatud kohtupraktika).

53

Selles kontekstis küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas ELL artikli 4 lõikega 2 saab põhjendada Bulgaaria ametiasutuste keeldumist S. D. K. A. sünnitõendi ja seega selle lapse isikutunnistuse või passi väljaandmisest. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib eelkõige, et nende asutuste võimalik kohustus koostada sünnitõend, milles on lapse vanematena mainitud kaks naissoost isikut, võib kahjustada Bulgaaria Vabariigi avalikku korda ja rahvuslikku identiteeti, sest Bulgaaria põhiseaduses ja perekonnaõiguses ei ole ette nähtud kahe samast soost isiku vanemlust.

54

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vastavalt ELL artikli 4 lõikele 2 austab liit liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele.

55

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et mõistet „avalik kord“ kui põhivabadusest tehtava erandi põhjendust tuleb tõlgendada kitsalt, mistõttu ei saaks iga liikmesriik selle ulatust kindlaks määrata ühepoolselt, ilma liidu institutsioonide tehtava kontrollita. Sellest tulenevalt võib avalikule korrale tugineda üksnes siis, kui esineb mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardav tõeline ja piisavalt tõsine oht (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punkt 44 ning seal viidatud kohtupraktika).

56

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 150 ja 151 sisuliselt märkis, ei kahjusta liikmesriigi rahvuslikku identiteeti ega ohusta tema avalikku korda esiteks liikmesriigi kohustus anda välja isikutunnistus või pass selle liikmesriigi kodanikust lapsele, kes on sündinud teises liikmesriigis ja kelle sünnitõendisse, mille on väljastanud selle teise liikmesriigi ametiasutused, on tema vanematena kantud kaks samasoolist isikut, ning teiseks kohustus tunnustada selle lapse ja kummagi nimetatud isiku vahelist põlvnemissuhet olukorras, kus see laps kasutab õigusi, mis tal on ELTL artikli 21 ja sellega seotud teisese õiguse aktide alusel.

57

Nimelt ei tähenda selline kohustus, et liikmesriik, mille kodanik laps on, peaks oma riigisiseses õiguses ette nägema samasooliste isikute vanemluse või tunnustama muul eesmärgil kui selleks, et laps saaks kasutada liidu õigusest tulenevaid õigusi, põlvnemissuhet selle lapse ja isikute vahel, kes on kantud vastuvõtva liikmesriigi ametiasutuste koostatud sünnitõendisse lapse vanematena (vt analoogia alusel 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punktid 45 ja 46).

58

Tuleb lisada, et liikmesriigi meede, mis võib takistada isikute vaba liikumist, saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui meede on kooskõlas hartas tunnustatud põhiõigustega, mille järgimise tagab Euroopa Kohus (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punkt 47).

59

Põhikohtuasjas käsitletavas olukorras on erakordselt olulised harta artikliga 7 tagatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning harta artikliga 24 tagatud lapse õigused, eelkõige õigus sellele, et lastega seotud toimingutes seatakse esikohale lapse parimad huvid, ning õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga.

60

Nagu sellega seoses nähtub selgitustest põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17), on vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 harta artikliga 7 tagatud õigustel sama tähendus ja ulatus kui 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigustel.

61

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast nähtub aga, et „perekonnaelu“ olemasolu on faktiküsimus, mis sõltub tihedate isiklike sidemete praktilisest tegelikkusest, ning et vanema ja lapse koosolemise võimalus on perekonnaelu põhielement (EIK 12. juuli 2001. aasta otsus K. ja T. vs. Soome, CE:ECHR:2001: 0712JUD002570294, punktid 150 ja 151). Lisaks, nagu Euroopa Kohtul on olnud võimalus tõdeda, ilmneb sellest kohtupraktikast, et homoseksuaalse paari suhe võib olla hõlmatud nii mõistega „eraelu“ kui ka mõistega „perekonnaelu“ samadel alustel nagu vastassugupooltega paari puhul, kes on samas olukorras (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

62

Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 153, kaitseb harta artikkel 7 seega lapse suhet mõlema isikuga, kellega ta vastuvõtvas liikmesriigis tegelikku perekonnaelu elab ja kes on kantud selle liikmesriigi ametiasutuste koostatud sünnitõendisse tema vanematena.

63

Peale selle, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 59, tuleb harta artikliga 7 tagatud õigust perekonnaelu austamisele tõlgendada koostoimes harta artikli 24 lõikes 2 tunnustatud kohustusega võtta arvesse lapse parimaid huve. Kuna harta artikliga 24 on – nagu on meenutatud selgitustes põhiõiguste harta kohta – liidu õigusse integreeritud lapse põhiõigused, mis on tagatud lapse õiguste konventsiooniga, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid, siis tuleb selle artikli tõlgendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse selle konventsiooni sätteid (vt selle kohta 14. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Dynamic Medien, C‑244/06, EU:C:2008:85, punkt 39, ja 11. märtsi 2021. aasta kohtuotsus État belge (alaealise lapse vanema tagasisaatmine), C‑112/20, EU:C:2021:197, punkt 37).

64

Täpsemalt kehtestab selle konventsiooni artikkel 2 lapse suhtes diskrimineerimiskeelu põhimõtte, mis nõuab, et lapsele oleks tagatud selles konventsioonis ette nähtud õigused, mille hulgas on konventsiooni artikliga 7 tagatud õigus olla registreeritud kohe pärast sündi, õigus nimele ja õigus omandada kodakondsus, ilma et talle langeks osaks diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine tema vanemate seksuaalse sättumuse alusel.

65

Neil asjaoludel oleks harta artiklitega 7 ja 24 lapsele tagatud põhiõigustega vastuolus, kui lapse suhe ühe oma vanemaga katkestatakse liikmesriikide territooriumil vabalt liikumise ja elamise õiguse kasutamisel või kui selle õiguse kasutamine muudetakse tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks põhjusel, et lapse vanemad on samast soost.

66

Lõpuks ei ole seejuures tähtsust asjaolul, et üks lapse vanematest on Ühendkuningriigi kodanik, mis ei ole enam liikmesriik.

67

Lisaks tuleb meeles pidada, et juhul, kui kontrollimise järel peaks selguma, et S. D. K. A‑l ei ole Bulgaaria kodakondsust, peavad kõik liikmesriigid pidama K. D. K‑d ja S. D. K. A‑d – olenemata nende kodakondsusest ja sellest, kas nad ise on liidu kodanikud – vastavalt V. M. A. abikaasaks ja alanejaks lähisugulaseks direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunktide a ja c tähenduses ning seetõttu tema pereliikmeteks (vt selle kohta 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Coman jt, C‑673/16, EU:C:2018:385, punktid 36 ja 51).

68

Alaealist last, kelle liidu kodaniku staatus ei ole tõendatud ja kelle sünnitõendis, mille liikmesriigi pädevad asutused on välja andnud, on märgitud vanematena kaks samasoolist isikut, kellest üks on liidu kodanik, on nimelt kõik liikmesriigid kohustatud pidama ELTL artikli 21 lõikest 1 ja sellega seotud teisestest õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamise eesmärgil liidu kodaniku alanejaks lähisugulaseks direktiivi 2004/38 tähenduses.

69

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et ELL artikli 4 lõiget 2, ELTL artikleid 20 ja 21 ning harta artikleid 7, 24 ja 45 tuleb koostoimes direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikega 3 tõlgendada nii, et kui tegemist on alaealise lapsega, kes on liidu kodanik ja kelle sünnitõendisse, mille on välja andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, on vanematena kantud kaks samasoolist isikut, siis on liikmesriik, mille kodanik see laps on, kohustatud esiteks andma talle välja isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt, ning teiseks nagu kõik teised liikmesriigid tunnustama vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil.

70

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

ELL artikli 4 lõiget 2, ELTL artikleid 20 ja 21 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 24 ja 45 tuleb koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 4 lõikega 3 tõlgendada nii, et kui tegemist on alaealise lapsega, kes on liidu kodanik ja kelle sünnitõendisse, mille on välja andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, on vanematena kantud kaks samasoolist isikut, siis on liikmesriik, mille kodanik see laps on, kohustatud esiteks andma talle välja isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt, ning teiseks nagu kõik teised liikmesriigid tunnustama vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil.