EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 563 final

2021/0213(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 663 final} - {SWD(2021) 640 final} - {SWD(2021) 641 final} - {SWD(2021) 642 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise tähtsus kliima- ja energiapoliitika valdkonnas on suur. 27. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (energia maksustamise direktiiv), kehtestatud ühtlustatud normide eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

Kuid alates energia maksustamise direktiivi vastuvõtmisest on selle aluseks olev kliima- ja energiapoliitika raamistik põhjalikult muutunud ning direktiiv ei ole enam ELi praeguse poliitikaga kooskõlas. Lisaks ei taga energia maksustamise direktiiv enam siseturu nõuetekohast toimimist.

Uuesti sõnastamise ettepanek on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest ja õigusaktide paketist „Eesmärk 55“, kuna selles keskendutakse keskkonna- ja kliimaküsimustele, et toetada komisjoni püüdlust tegeleda keskkonnaprobleemidega ning saavutada ELi territooriumil kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamise eesmärgid.

Euroopa rohelise kokkuleppega algatati ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks. Sellega kinnitatakse taas komisjoni eesmärki suurendada oma kliimapüüdlusi ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes suurenenud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.

Euroopa rohelisele kokkuleppele ja põhjalikule mõjuhinnangule tuginedes tehti komisjoni 2020. aasta septembri teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ 1 (edaspidi „2030. aasta kliimaeesmärgi kava“) ettepanek seada ELile ulatuslikumad kliimaeesmärgid ja esitati terviklik kava, et suurendada vastutustundlikul viisil Euroopa Liidu 2030. aasta siduvat eesmärki vähendada heidet vähemalt 55 % võrra. 2030. aasta eesmärgi suurendamine aitab nüüd anda poliitikakujundajatele ja investoritele kindlustunde, et lähiaastatel tehtavad otsused heidete tasemete kohta ei lähe vastuollu ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2030. aasta eesmärk on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C. Euroopa Ülemkogu kiitis oma 2020. aasta detsembri kohtumisel heaks uue ELi siduva eesmärgi 2030. aastaks 2 .

Euroopa Parlamendis ja Euroopa Ülemkogus 3 kokku lepitud Euroopa kliimamäärusega 4 muudetakse ELi kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks ja suurendatakse 2030. aasta eesmärki, seades 2030. aastaks eesmärgi vähendada netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga.

Selleks et järgida Euroopa kliimamääruses kavandatud suunda ja saavutada 2030. aastaks seatud ulatuslikumad eesmärgid, on komisjon läbi vaadanud kehtivad kliima- ja energiaalased õigusaktid. 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas välja kuulutatud õigusaktide pakett „Eesmärk 55“ on kõige terviklikum osa jõupingutustest, mida tehakse uue kaugeleulatuva 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks, ning kõik majandussektorid ja poliitikavaldkonnad peavad andma oma panuse.

Euroopa rohelises kokkuleppes kohustus komisjon läbi vaatama energia maksustamise direktiivi, keskendudes keskkonnaküsimustele ning soovides tagada, et energia maksustamine on kooskõlas kliimaeesmärkidega. Maksustamine toetab otseselt rohepööret, sest sellega saadetakse õigeid hinnasignaale ning pakutakse õigeid stiimuleid säästvaks tarbimiseks ja tootmiseks.

Sellega seoses on vaja tõhusat keskkonnamaksu ja fossiilkütuste tarbimise stiimulite kaotamist kogu ELis, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamine koos muude regulatiivsete meetmetega.

Energia maksustamise direktiiv võib aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %, tagades et mootorikütuse ja kütteaine maksustamine kajastab paremini nende mõju keskkonnale ja tervisele. Lisaks CO2 hinnastamisele heitkogustega kauplemise kaudu on seda võimalik saavutada puhaste tehnoloogiate puuduste kõrvaldamisega ning ebatõhusate ja saastavate kütuste suurema maksustamisega. See hõlbustab üleminekut fossiilkütustelt puhtamale energiale, et saavutada ELi kliimaneutraalsuse eesmärk kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega.

Energia maksustamise direktiivi hinnati 2019. aastal 5 . Pärast hindamist võttis nõukogu vastu järeldused, 6 milles ta leidis, et energia maksustamisel võib olla oluline roll ühe majandusliku stiimulina, mille abil suunata energiasüsteemi edukat ümberkujundamist, edendades kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja energiasäästu tehtavaid investeeringuid ning panustades samal ajal kestlikku majanduskasvu, ning kutsus komisjoni üles energia maksustamise direktiivi läbi vaatama.

Kehtiv energia maksustamise direktiiv tekitab hulga küsimusi, kuna selles ei käsitleta piisavaltkliima- ja energiatõhususe eesmärke ning selles on siseturu toimimisega seoses puudusi.

Esiteks ei ole energia maksustamise direktiiv kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega. Direktiivis ei keskenduta piisavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, energiatõhususele ning elektri ja alternatiivkütuste (taastuv vesinik, sünteetilised kütused, täiustatud biokütused jne) kasutuselevõtule. Selle põhjuseks on asjaolu, et uusi, vähem süsihappegaasi tekitavaid kütuseid maksustatakse samamoodi kui nende ekvivalendiks olevaid fossiilkütuseid, kui uus kütus on toodetud pärast viimase energia maksustamise direktiivi vastuvõtmist 2003. aastal, mistõttu ei ole sellele kehtestatud sõnaselget maksumäära. Mahupõhine maksustamine on biokütuste jaoks ebasoodne (määrad on väljendatud liitri kohta). Põhjuseks on asjaolu, et ühe liitri biokütuse energiasisaldus on tavaliselt väiksem kui ühe liitri konkureeriva fossiilkütuse energiasisaldus, kuid neile kohaldatakse sama maksumäära. Kokkuvõttes ei paku energia maksustamise direktiiv piisavalt stiimuleid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerimiseks.

Teiseks soodustab energia maksustamise direktiiv tegelikult fossiilkütuste kasutamist. Kohaldatakse väga erinevaid riiklikke maksumäärasid koos mitmesuguste maksuvabastuste ja -vähendustega. Paljud maksuvabastused ja -vähendused on fossiilkütustega seotud stiimulid, mis ei ole kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Uus ettepanek aitaks vähendada fossiilkütuste kasutamist kahel moel. Esiteks kehtestades kõrgemad maksumäärad fossiilkütustele ja madalamad taastuvenergiatoodetele, vähendades seeläbi fossiilkütuste suhtelist hinnaeelist vähem saastavate alternatiivide ees. See vähendaks huvi fossiilkütuste kasutamise vastu. Teiseks vaadates läbi võimalikud maksuvähendused ja -vabastused, mis praegu vähendavad fossiilkütuste maksustamist. Nende hulka kuuluvad põllumajanduses kasutatav gaasiõli, kodumajapidamistes kütmiseks kasutatavad gaasiõli ja süsi (säiliks võimalus vabastada maksust haavatavad kodumajapidamised) või energiamahukates tööstusharudes kasutatavad fossiilkütused. Lisaks lõpetaks ettepanek praeguse kohustusliku erandi tegemise lennundus-, veeliikluse ja kalandussektorile.

Kolmandaks ei aita energia maksustamise direktiiv enam kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kuna minimaalsed maksumäärad on kaotanud oma ühtlustava mõju riiklikele maksumääradele. Miinimummäärad on madalad, kuna neid ei ole alates 2003. aastast ajakohastatud, kuigi enamikul juhtudel on riiklikud määrad energia maksustamise direktiivi miinimummääradest oluliselt kõrgemad. Igal juhul ei takista energia maksustamise direktiivi miinimummäärad enam „võidujooksu madalaima maksumäära nimel“ ega kujuta endast maksustamise alammäära. Kõik see koos maksuvabastuste ja -vähendustega suurendab siseturu killustatust ja toob eelkõige kaasa ebavõrdsed tingimused kõigis asjaomastes majandussektorites.

Lisaks ei ole energia maksustamise direktiivis mõned aspektid selged, asjakohased ja ühtsed, tekitades õiguslikku ebakindlust. Nendeks on muu hulgas direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvate maksustatavate toodete ja kasutusviiside määratlus ning õhu- ja veeliikluses kasutatavate mootorikütuste maksuvabastuse tõlgendamine. Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärgid järgmised:

(1)luua kohandatud raamistik, mis aitab saavutada ELi 2030. aasta eesmärgid ja 2050. aastaks Euroopa rohelise kokkuleppe raames kliimaneutraalsuse. See hõlmaks energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kooskõlla viimist ELi energia-, keskkonna- ja kliimapoliitikaga, aidates seega kaasa ELi jõupingutustele heitkoguste vähendamiseks;

(2)luua raamistik, mis säilitab ELi siseturu ja täiustab seda, ajakohastades maksumäärade kohaldamisala ja struktuuri ning ratsionaliseerides maksuvabastuste ja -vähenduste kasutamist liikmesriikide poolt;

(3)säilitada suutlikkus teenida tulu liikmesriikide eelarvetesse.

Nagu eespool mainitud, on neid eesmärke võimalik saavutada, minnes mahupõhiselt maksustamiselt üle energiasisaldusel põhinevale maksustamisele, kaotades stiimulid fossiilkütuste kasutamiseks ja kehtestades maksumäärade liigituse vastavalt energiatoodete keskkonnatoimele. Lisaks lihtsustatakse praegust maksustruktuuri, rühmitades energiatooted (mida kasutatakse mootorikütuse või kütteainena) ja elektrienergia kategooriatesse ning liigitades need vastavalt nende keskkonnatoimele. „Keskkonnatoime“ on määratletud seoses muude Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste ELi poliitikameetmetega ja eelkõige paketi „Eesmärk 55“ ülejäänud ettepanekutega. Selle liigituse kohaselt maksustatakse tavapäraseid fossiilkütuseid, nagu gaasiõli ja bensiin, kõrgeima maksumääraga. Järgmist maksumäärade kategooriat kohaldatakse kütuste suhtes, mis põhinevad fossiilkütustel, kuid on vähem kahjulikud ja millel on siiski teatav potentsiaal aidata kaasa CO2 heite vähendamisele lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Näiteks maagaasile, veeldatud naftagaasile ja fossiilset päritolu vesinikule kohaldatakse 10-aastase üleminekuperioodi jooksul 2/3 viitemäärast. Seejärel suurendatakse seda määra täieliku viitemäärani. Järgmist kategooriat kohaldatakse säästvate, kuid mitte täiustatud biokütuste suhtes. Et kajastada nende olulisust CO2 heite vähendamisel, kohaldatakse poolt viitemäära. Madalaim määr kehtib elektri, täiustatud biokütuste, vedelate biokütuste, biogaaside ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku suhtes, olenemata nende kasutusviisist. Selle rühma suhtes kohaldatav määr on oluliselt madalam kui viitemäär, sest elekter ja nimetatud kütused võivad toetada ELi üleminekut puhtale energiale, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ja lõppkokkuvõttes 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Mõnes sektoris, peamiselt nendes, mille suhtes võidakse praegu kasutada täielikku maksuvabastust, nagu lennundus või mittehaavatavate kodumajapidamiste kütteained, kohaldatakse maksustamise majanduslike ja sotsiaalsete kulude leevendamiseks üleminekuperioodi.

Ettepanekus võetakse arvesse ka sotsiaalset mõõdet, kehtestades võimaluse vabastada haavatavad kodumajapidamised kasutatavate kütteainete maksustamisest kümneks aastaks ja kehtestades minimaalse maksumäära saavutamiseks kümneaastase üleminekuperioodi.

Liikmesriigid võivad ka kõikide kodumajapidamiste jaoks vähendada kütteainete maksumäärasid, kuid mitte alla miinimummäära. Liikmesriikidel on õigus otsustada maksutulude kasutamise üle ja võimalik ühiskonnas õiglust suurendada, kasutades neid tulusid sotsiaalse mõju leevendamiseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ on kindlaks määratud maksustatavad energiatooted, nende maksustamise aluseks olevad kasutusviisid ning iga toote suhtes kohaldatavad madalaimad maksustamistasemed, mis olenevad sellest, kas toodet kasutatakse mootorikütuseks, teatavatel tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel või kütmiseks. Muudetud sätted on endiselt kooskõlas nende sätetega, mida ei muudeta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste ELi kliimaeesmärkidega ja eelkõige 2030. aasta kliimaeesmärgiga seotud algatused on esitatud paketis „Eesmärk 55“. Pakett hõlmab eelkõige kliimat, energeetikat, transporti ja maksustamist käsitlevate valdkondlike õigusaktide läbivaatamist 7 .

Käesolev energia maksustamise direktiivi uuestisõnastamise ettepanek on osa sellest ühtsest paketist. Lisaks paketi muudele ettepanekutele aitab see kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele, käsitledes energiamaksusoodustusi ja -vabastusi, mis kujutavad endast de facto fossiilkütuste kasutamise stiimuleid, edendades samal ajal energiatõhusust ja puhtamate kütuste kasutuselevõttu. Energia maksustamise direktiivi uuestisõnastamise ettepanek ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepanek, sealhulgas hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamine, täiendavad seega teineteist.

Paketi „Eesmärk 55“ muud algatused hõlmavad uusi ettepanekuid ning kehtiva õigustiku läbivaatamist kliima-, energia- ja transpordipoliitika valdkonnas:

·ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS), 8 et kohandada seda uue kliimaeesmärgiga ja võtta kasutusele heitkogustega kauplemine ehitus-, mere- ja maanteetranspordisektoris ning muuta selle kohaldamisalasse juba kuuluva lennundussektori kohtlemist;

·jõupingutuste jagamise määrus, 9 milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030;

·määrus, millega kehtestatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid 10 ;

·taastuvenergia direktiiv 11 ;

·algatus ReFuelEU Aviation, mille eesmärk on edendada säästvate lennukikütuste tootmist ja kasutuselevõttu lennutranspordisektoris;

·algatus FuelEU Maritime, mille eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste nõudlust meretranspordisektoris;

·energiatõhususe direktiiv, et rakendada 2030. aasta uus kliimaeesmärk ja aidata kaasa õiglasele üleminekule;

·uus piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism;

·määrus, mis käsitleb maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 12 ;

·alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev direktiiv 13 ;

·määrus, millega luuakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (taksonoomiamäärus) 14 .

Lisaks toetab energia maksustamise direktiivi uuestisõnastamine Euroopa rohelise kokkuleppe raames võetud nullsaaste eesmärgi saavutamist ning teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika rakendamist kliima-, energia- ja liikuvuse valdkonnas kooskõlas teadusuuringute raamprogrammiga „Horisont 2020“ aastateks 2021–2027.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 113, mis võimaldab ELil kehtestada ühtlustatud eeskirjad, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Lisaks võib ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 esimese lõigu kohaselt vastu võtta asjakohaseid maksualaseid sätteid, mille eesmärk on muu hulgas säilitada ja kaitsta keskkonda.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesoleva direktiivi puudusi saab kõrvaldada üksnes energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega kooskõlas muude ELi poliitikameetmetega. Energia maksustamise kehtiva direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid suurendada energiatoodete ja elektrienergia maksumäärasid, otsustada mitte kasutada võimalikke maksuvabastusi ja -vähendusi või kehtestada keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke. Sellised riiklikud lähenemisviisid võivad aga riiklike maksude ühtlustamata struktuuri ja taseme tõttu moonutada siseturgu ja ohustada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

(4)Kehtivad miinimummäärad võivad piirata nende keskkonnaeesmärkide ulatust, mida liikmesriigid võivad energiamaksudega saavutada, eelkõige seetõttu, et energia maksustamine mõjutab otseselt ettevõtjate kulusid.

(5)Energia maksustamise ühtlustamine energia maksustamise direktiivi kaudu peaks aitama vähendada liikmesriikidevahelise energiamaksukonkurentsi kahjulikku mõju, mis tuleneb näiteks ettevõtete võimalikust üleviimisest soodsama maksusüsteemiga liikmesriikidesse.

(6)ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on osutunud tõhusaks vahendiks süsteemi kaasatud käitiste kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Paketi „Eesmärk 55“ raames tehakse ettepanek laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi merendussektorile ning kehtestada maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemine. Energia maksustamine toimub liikmesriikides siiski kõrvuti heitkogustega kauplemisega ELi tasandil ning energia maksustamise direktiiviga tuleb tagada, et ELi tasandil kehtestatud minimaalsed maksumäärad pakuksid stiimuleid, mis on kooskõlas ELi energia-, kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Sellega seoses saab ELi tasandil võetavate meetmetega tagada kooskõla ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamise ning energiatoodete ja elektrienergia maksustamise vahel, samuti ELi ühise lähenemisviisi energiatoodete maksustamisele.

ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja mitmesuguseid poliitikavahendeid ja tõhusa ELi maksuraamistiku abil võib muid ELi poliitikameetmeid toetades vältida selliseid riiklikke valikuid, mis põhjustavad siseturu moonutusi ja/või topeltmaksustamist.

Energia maksustamise direktiivi uuestisõnastamist ja selle ajastust tuleb vaadelda Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava laiemas kontekstis. Eesmärki viia energia maksustamise direktiiv paremini kooskõlla selle eesmärkidega saab rakendada üksnes liidu poolt vastu võetud õigusaktiga, millega energia maksustamise direktiiv uuesti sõnastatakse.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige paremini võimalik saavutada kehtiva direktiivi uuestisõnastamisega eespool selgitatud viisil. Ettepanekus käsitletakse järgmisi direktiivi olulisi elemente: maksustamise struktuur ja eri energiaallikate maksustamise suhe.

Seega piirdub käesolev ettepanek seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

•Vahendi valik

Ettepaneku näol on tegemist direktiiviga. Kõnealuses kehtiva direktiiviga juba reguleeritud valdkonnas tuleks liikmesriikidele, nagu eespool selgitatud, võimaldada olulisel määral paindlikkust. Seega ei oleks sobiv muu vahend kui direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll 15

Energia maksustamise direktiiv aitas esialgu üldiselt kaasa oma põhieesmärgi saavutamisse, milleks on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, et vältida topeltmaksustamist või mis tahes kaubandus- ja konkurentsimoonutusi energiaallikate ning energiatarbijate ja -tarnijate vahel.

Kuna tehnoloogia, riiklikud maksumäärad ja energiaturud on viimase 15 aasta jooksul edasi arenenud, ei ole energia maksustamise direktiivil selle praegusel kujul enam sama positiivne mõju. Lisaks on ELi õigusraamistik ja poliitikaeesmärgid pärast energia maksustamise direktiivi vastuvõtmist 2003. aastal märkimisväärselt edasi arenenud, mille tõttu on tekkinud mõned küsimused seoses direktiivi ühtsuse ja sidususega. Selle tulemusena kahanes energia maksustamise direktiivi üldine ELi lisaväärtus aja jooksul märkimisväärselt, eelkõige miinimummäärade indekseerimise puudumise ning liikmesriikide poolt vabatahtlike maksuvabastuste ulatusliku ja väga erineva kasutamise ning muutuva poliitilise keskkonna tõttu.

Kehtiv energia maksustamise direktiiv aitab vaid väga piiratud määral kaasa ELi ulatuslikumate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste poliitikaeesmärkide saavutamisele. Energia maksustamise direktiiv on vähemalt osaliselt kooskõlas poliitiliste jõupingutustega edendada taastuvenergia kasutamist ja suurendada energiatõhusust, kuid vähem kooskõlas kasvuhoonegaaside ja muude gaaside heite vähendamise ning energiavarustuse mitmekesistamise või energiasõltumatuse ja -julgeoleku alaste vajadustega. Ühtsuse puudumise peamised põhjused on energiatoodete ja elektrienergia energiasisalduse ja CO2 heite arvesse võtmata jätmine, (liiga) madalad maksustamistasemed ja (väga) paljud maksuvabastused. Samadel põhjustel ei aita energia maksustamise direktiiv kaasa transpordi CO2 heite ja õhusaaste vähendamisele. Selle tulemusena on energia maksustamise direktiivi panus rahvusvahelistes lepingutes, nagu 2015. aasta Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamisse piiratud. Lisaks ei tehta energia maksustamise direktiivis vahet taastuvatel ja CO2 heidet tekitavatel elektriallikatel ega võeta arvesse biokütuste keskkonnatoimet. Seetõttu ei ole energia maksustamise direktiivi sätted, mis käsitlevad biokütuste maksustamist, kooskõlas ELi energia-, kliimamuutuste- ja keskkonnapoliitikaga.

Energia maksustamise direktiiv hõlmab vähenevat osa ELi energiaallikate jaotusest, kuna pidevalt tekivad või muutuvad oluliseks uued tehnoloogiad ja tooted (nt elektri jõul gaasi tootmine, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused). Seega ei saa praegune energia maksustamise kord tagada uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja toodete sooduskohtlemist. Näiteks hoolimata taastuvkütuste suurenevast tähtsusest turul tugineb nende maksustamine energia maksustamise direktiivi alusel endiselt õigusnormidele, mis töötati välja ajal, mil need kütused olid väheolulised nišitooted.

Kehtiv energia maksustamise direktiiv seab bensiini võrreldes diislikütusega ebasoodsasse olukorda diislikütusele kehtestatud madalama miinimummäära tõttu. See suurendab nõudlust diislikütuse järele. Lisaks on ka uued kütused ebasoodsamas olukorras. Kui neid ei ole kehtivas energia maksustamise direktiivis sõnaselgelt loetletud, kohaldatakse nende suhtes samaväärsel otstarbel kasutatava kütuse maksumäära. Nende kütuste energiasisaldus liitri kohta on tavaliselt väiksem kui samaväärse kütuse energiasisaldus liitri kohta. Seetõttu kohaldatakse uute kütuste puhul kõrgemat maksumäära liitri kohta. Lisaks on rahvusvahelise lennunduse ja veeliikluse suhtes kohaldatav kohustuslik maksuvabastus eriti problemaatiline, sest see ei ole kooskõlas praeguste kliimaprobleemide ja -poliitikaga.

Lennunduse valdkonnas on EL pidanud liidu ja liikmesriikide nimel läbirääkimisi kolmandate riikidega horisontaalsete lennunduslepingute ja üldiste lennutranspordilepingute üle. Lisaks on ka liikmesriigid sõlminud kahepoolsed lennunduslepingud kolmandate riikidega. Horisontaalsed lennunduslepingud võimaldavad ELil muuta mitmeid liikmesriikide kahepoolsete lepingute sätteid. Üldised lennutranspordilepingud asendavad kahepoolseid lepinguid, mille üksikud liikmesriigid on sõlminud kolmandate riikidega. Enamikul juhtudel võimaldavad need lepingud maksustada kütust, mis tarnitakse liikmesriikide territooriumil kasutamiseks õhusõidukis, mis teostab lende ELi piires.

Mis puudutab veetransporti, siis Reinil toimuvat transporti reguleerib 17. oktoobri 1868. aasta Reini laevaliikluse muudetud konventsioon. Lisaks nähakse 16. mail 1952. aastal Strasbourgis sõlmitud Reini laevaliikluses kasutatavate laevade gaasiõli tolliprotseduuride ja maksustamiskorra lepinguga 16 (edaspidi „Strasbourgi leping“) ette erand gaasiõlile, mida kasutatakse Reinil, selle lisajõgedel ja muudel veeteedel. Kuna veetranspordis kasutatavat kütust tuleks ELis võrdselt maksustada, peavad Strasbourgi lepingu osalised liikmesriigid kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et vastuolud tulemuslikult kõrvaldada. ELi toimimise lepingu artikli 351 lõike 2 kohaselt peavad asjaomased liikmesriigid juhul, kui ELi liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud lepingud ei ole kooskõlas ELi õigusega, kasutama kõiki vajalikke vahendeid kindlakstehtud vastuolude kõrvaldamiseks.

Kütteainete maksustamise miinimummäärad on liiga madalad, et aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele, kuna need moodustavad vaid tühise osa nende toodete hinnast. Lisaks suurendab kodumajapidamistele ja ettevõtjatele võimaldatavad valikuliste maksuvabastuste ja -vähenduste kasutamine veelgi erinevusi, mille tulemusena on tegelikud maksumäärad mõnes liikmesriigis oluliselt madalamad kui teistes.

Elektri ja maagaasi suhtes kohaldatakse väga erinevaid maksumäärasid koos mitmesuguste maksuvabastuste ja -vähendustega, mis suurendavad siseturu killustatust.

Kuna energia maksustamise direktiivi kohastel maksumääradel puudub konkreetne loogika – näiteks ei võeta nende puhul arvesse energiasisaldust ja välismõju –, on liikmesriikidel lubatud kehtestada riiklikud maksumäärad oma soovi kohaselt, ilma et nad peaksid järgima toodetevahelisi näitajaid või suhtarve. Sellest tulenevalt võib praegune energia maksustamise direktiiv anda kasutajatele sobimatuid hinnasignaale, mis ei motiveeri neid valima keskkonnahoidlikumaid ja tõhusamaid energiaallikaid, ning riiklikul tasandil ei ole tagatud energiaallikate ühtne kohtlemine.

Energia maksustamise direktiiviga ei kaasnenud liikmesriikidele ega ettevõtjatele märkimisväärset regulatiivset koormust ega kulusid seoses direktiivi nõuete täitmisega. Suur osa kuludest ja koormusest tuleneb kas horisontaalsetest õigusaktidest või riiklikest rakendusmeetmetest, mida ei ole direktiivis ette nähtud ja mis erinevad liikmesriigiti või majandussektoriti märkimisväärselt.

Raskused energia maksustamise direktiivi rakendamisel olid seotud teatavate energia maksustamise direktiivi sätete keerukuse, ebaselguse ja mitmesugust tõlgendamist võimaldava sõnastusega. See omakorda põhjustas ebakindlust, näiteks ebaselged tingimused maksusoodustuse saamiseks. Selline ebakindlus, eriti kui see põhjustab kohtuvaidlusi, võib tähendada maksuhaldurite ja ettevõtjate jaoks kulu alternatiivkulude või kohtukulude näol.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvesse võetud mitmesugustest välisallikatest saadud teavet. Sidusrühmadega konsulteeriti kõigepealt esialgse mõjuhinnangu tagasisidemehhanismi ja spetsiaalse avaliku konsultatsiooni kaudu.

Avalik konsultatsioon oli avatud 22. juulist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020. 25 liikmesriigilt ja viielt kolmandalt riigilt saadi kokku 563 vastust ning 129 arvamusavaldust. Valdav enamik vastanutest nõustub ELi üldiste eesmärkidega võidelda kliimamuutuste ja reostusega ning nende eesmärkide kohaldamisega energia maksustamise direktiivi läbivaatamisel. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise prioriteetide puhul nõustus enamik vastanuid, et energia maksustamise direktiivi läbivaatamisel tuleks maksumäärade kindlaksmääramisel arvesse võtta kasvuhoonegaaside heidet (mida tuleks väljendada ka energiasisalduses, mitte mahus) ning võtta kasutusele stiimulid alternatiivsete energiaallikate, nagu puhta vesiniku ja säästvate biokütuste kasutamiseks. Üldiselt ei olnud vastanud nõus nende sektorite maksustamisega, mille puhul on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Avalikust konsultatsioonist nähtus teatav toetus eri transpordiliikide maksude ühtlustamisele, et nad saaksid konkureerida võrdsetel tingimustel ning et oleks võimalik arendada energiatõhusamaid ja vähese CO2 heitega transpordiliike. Seoses kaasnevate sotsiaalmeetmetega toetas enamik vastanutest maksunihet tööjõu maksustamiselt ja sotsiaalkindlustusmaksetelt ning madala sissetulekuga leibkondadele suunatud sotsiaalhoolekande programmidelt.

Lisaks avalikule konsultatsioonile on peetud otsekonsultatsioone liikmesriikidega, küsides sealhulgas teavet tegelike maksumäärade arvutamiseks, ning ka teiste sidusrühmadega.

•Mõjuhinnang

Selleks et kindlaks teha, kuidas eri poliitikaeesmärke kõige paremini saavutada, uuriti mitmeid lähenemisviise ja võrreldi neid lähtestsenaariumiga. 

Võrdlusaluseks on kehtiv 2030. aasta kliima- ja energiaalane õigusraamistik, nimelt varem kokku lepitud kliima- ja energiaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 %, ning peamised poliitikavahendid selle saavutamiseks. See poliitikavariant eeldab, et energia maksustamise direktiivi ei muudeta.

1. poliitikavariandi puhul indekseeritaks miinimummäärad ja laiendataks osaliselt maksubaasi, säilitades samal ajal suures osas selle struktuuri. ELi-sisese õhu- ja meretranspordi sektor lisataks reguleerimisalasse null-miinimummääraga, kaotades praegused maksuvabastused.

2. poliitikavariandi puhul kehtestatakse lihtsustatud määrade süsteem. Miinimummäärad oleksid indekseeritud ja põhineksid energiasisaldusel ning kohaldamisele kuuluks üleminekuperiood (10 aastat variandi 2a puhul ja lühem periood kuni 2030. aastani variandi 2b puhul). Selles keskendutakse energiasisaldusele koos kõrgemate maksumääradega (peamiselt kütteainete puhul) ning maksubaasi laiendamine ELi-sisese õhu- ja meretranspordile lisataks direktiivi kohaldamisalasse miinimummääradega, mida tõstetakse lineaarselt 10-aastase üleminekuperioodi jooksul. Variandiga 2c lisatakse määradesse uus komponent, et määrata kindlaks määrad, mille puhul võetakse peale variandi 2a omaduste arvesse ka toodete õhusaasteainete heitkoguseid.

3. variandi puhul lisatakse süsinikusisalduse komponent nende sektorite jaoks, mida heitkogustega kauplemise süsteem praegu ei hõlma, et tagada nendes sektorites CO2 hinnastamine. Nagu 2. variandi puhul, kaalutakse ka sellel juhul kahte üleminekuperioodi (10 aastat ja lühem periood aastani 2030). Selle poliitikavariandi puhul analüüsitakse ka saastekomponendi kasutuselevõttu.

Peamised tulemused

Kui Euroopa Komisjon tegi 2020. aasta septembris ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga, kirjeldas ta ka kõigis majandussektorites võetavaid meetmeid, mis täiendaksid riiklikke jõupingutusi suurema eesmärgi saavutamiseks. Koostatud on mõjuhinnangud, et toetada paketi „Eesmärk 55“ peamiste õigusaktide kavandatud läbivaatamist.

Seda arvesse võttes on kõnealuses mõjuhinnangus analüüsitud mitmesuguseid poliitikavariante, mille abil saaks energia maksustamise direktiivi muutmine tõhusalt ja tulemuslikult kaasa aidata ajakohastatud eesmärgi saavutamisele osana laiemast paketist „Eesmärk 55“, täites samal ajal siseturu eesmärki vältida tulude vähenemist.

Poliitikavariantide võrdluse ja konkreetsete poliitikavariantide analüüsi põhjal saavutataks nii 2. kui ka 3. poliitikavariandiga eesmärgid soovitud viisil.

Need poliitikavariandid aitavad saavutada kliima- ja energiaeesmärke ning muid poliitikaeesmärke.

Mis puudutab üleminekuperioodi, siis mõlemal perioodil (10 aastat või 7 aastat) on 2035. aastaks kõikide poliitikavariantide puhul sama mõju. Kümneaastase üleminekuperioodiga variandid (2a ja 3a) annavad lühema üleminekuperioodiga võrreldes siiski sotsiaalset mõõdet silmas pidades parimaid tulemusi.

Kui võtta arvesse õhusaaste komponenti, on positiivne mõju heitkoguste vähendamisele seotud negatiivse sotsiaalse mõjuga, mis tuleneb söe ja biomassi hinna olulisest tõusust.

Võttes arvesse, et heitkogustega kauplemine tuleks kehtestada maanteetranspordi ja hoonete CO2 heite suhtes, nagu pakuti välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva ettepaneku läbivaatamisel paketi „Eesmärk 55“ raames, peetakse varianti 2a parimaks, sest sellega välditakse kahe mehhanismi kattumist.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi hästi läbimõeldud laiendamine merendussektorile ning maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise kehtestamine koos energia maksustamise direktiivi muutmist hõlmava 2. poliitikavariandiga aitaks saavutada ELi kaugeleulatuva kliimaeesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 55 %, võimaldades samal ajal saavutada energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ülejäänud eesmärgid.

Mõjuhinnang näitas ka, et energia maksustamise direktiivi muutmine ei tekitaks majandusele põhjendamatut koormust. Eespool nimetatud eesmärke on võimalik saavutada väga piiratud majanduslike kuludega ja muutmine võib tuua majanduslikku kasu, eelkõige juhul, kui liikmesriigid kasutaksid energiatarbimise üldisest maksustamisest saadavaid lisatulusid soovimatute sotsiaalsete kulude hüvitamiseks.

Mõjuhinnang on näidanud, et fossiilkütuste ja eelkõige kütmiseks kasutatavate kütuste suurem maksustamine võib mõjutada rohkem väikese sissetulekuga leibkondi. Sellistel juhtudel saaks energiamaksude võimalikku pärssivust kompenseerida nende tulude ringlussevõtuga, et toetada üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele, rahastades investeeringuid vähese CO2 heitega ja energiatõhusatesse kaupadesse ja seadmetesse või tehes seda kindlasummaliste maksete kaudu. Näiteks näitab analüüs, et kui energiamaksudest saadav täiendav maksutulu kantakse kodumajapidamistele tagasi kindlasummalise maksena, on kavandatud muudatused progressiivsed, kuna need ülekanded suurendavad vaesemate leibkondade netotulu.

Lähtestsenaariumis prognoositakse, et energiasüsteemi eeldatava arengu tõttu vähenevad liikmesriikide tulud aastatel 2020–2035 peaaegu 32 %, kuna tänu energiasäästule ja fossiilkütustelt üleminekule väheneb sõltuvus kütustest. Eelistatud poliitikavariant leevendaks seda suundumust oluliselt, suurendades tulusid.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Direktiivi toimimisega seotud kulusid silmas pidades sõltub energia maksustamise direktiivi konkreetne rakendamine mitmest muust tegurist. Need hõlmavad selliseid aspekte nagu samas valdkonnas rakendatavad konkreetsed riiklikud või muud ELi poliitikameetmed, riiklikud prioriteedid ja tööstuslik pärand, valitsevad majandus- ja kaubandustingimused või üksikute sektorite või ettevõtjate ärimudelid.

Kehtivale energia maksustamise direktiivile antud (juba avaldatud) hinnangu 17 kohaselt oli kehtiva energia maksustamise direktiiviga liikmesriikidele vabastuste, vähendamiste ja tagasimaksete kohaldamisel jäetud ulatusliku paindlikkuse tõttu keeruline arvutada tegelikke määrasid ELis ühtlustatud viisil. Eelkõige ei toimunud hindamise ajal ametlikku andmekogumist, mis oleks võimaldanud saada ülevaate tegelikest maksumääradest. Seetõttu oli raske direktiivi teatavaid mõjusid välja selgitada ja mõõta.

Kõnealuse mõjuhinnangu poliitikavariantide mõju käsitlevas asjakohases jaos on aga kindlaks tehtud mõned majanduslikud kulud.

Energia maksustamise direktiivi kohaldamisalasse hiljuti lisatud energiatoodetega kauplejatel ja haldusasutustel tekivad mõned regulatiivsed kulud (peamiselt lubade ja deklaratsioonide haldamine ning IT-süsteemide ajakohastamine), kuna nende toodete suhtes kohaldatakse teatavaid aktsiisi üldise korra sätteid; 18 vesiniku ja tahke biomassiga kauplevate ettevõtjate puhul tuleks neid kulusid siiski piirata, sest nende toodete puhul on lubatud samad liikumiskontrolli lihtsustused nagu maagaasi ja kivisöe puhul. Aktsiisivabastuse kaotamine mõnede kütuste või tegevusvaldkondade puhul (nt lennundus ja merendus) ei muuda üldise korraga seotud regulatiivseid kulusid, sest maksuvabastusega hõlmatud kütuste suhtes kohaldati niikuinii valdamis- ja liikumiskontrolli.

Kütuseaktsiisi kogumine lennundussektoris eeldatavasti haldusprobleeme ei tekita. Liikmesriikidel on juba kogemusi kütuseaktsiiside kogumisel muude transpordiliikide (peamiselt maanteetranspordi) puhul. Eeldatakse, et lennukikütuse aktsiisi kogutakse sarnasel viisil, kusjuures kütusetarnijad koguvad maksu, kui nad tarnivad petrooli lennujaamadesse, ja kannavad seejärel need rahalised vahendid üle asjaomasele maksuhaldurile.

Mis puutub tõhususse, siis võib praeguste mootorikütuseaktsiiside kogumise kulusid kasutada selle näitajana, kui palju läheks maksma lennukikütuseaktsiisi kogumine. 2012. aasta uuringus 19 leiti, et riigiasutuste halduskulud moodustasid 0,65–0,85 % kütuseaktsiisist saadavast tulust. Hinnangute kohaselt oleks petrooliaktsiisi kogumine mõnevõrra lihtsam, kuna petrooli tarnimine on koondunud lennujaamadesse, mida on igas liikmesriigis vähe. Seda arvesse võttes leitakse, et tulude madalaim 0,65 % suurune näitaja kajastab kütuseaktsiisi kogumisega seotud halduskulusid.

Komisjon on muu hulgas mõjuhinnangu koostamise eesmärgil tellinud ka välisuuringu lennunduse maksustamise kohta.

•Põhiõigused

Meede ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.MUUD ELEMENDID

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalvet energiatarbimise maksustamise üle tehakse regulaarselt vähemalt kord aastas, kogudes liikmesriikidelt teavet kaudsete maksude eksperdirühma (ITEG) koosolekutel. Lisaks ajakohastab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kaks korda aastas koostöös liikmesriikidega kohaldatavate energiamaksumäärade teabe andmebaasi (Euroopa maksude elektrooniline andmebaas „Taxes in Europe”).

Lisaks nähakse energia maksustamise direktiiviga ette korrapärane uurimine, tuginedes aruandele ja vajaduse korral komisjoni ettepanekule muuta direktiivi eri sätteid ja madalaimaid maksustamistasemeid. Kõnealuse läbivaatamise käigus võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist ja ELi toimimise lepingu üldeesmärke. Kui energia maksustamise direktiiv on läbi vaadatud, peab uurimine keskenduma eelkõige järgmisele:

(a)kuidas liikmesriigid on rakendanud uut raamistikku energiatoodete ja elektrienergia maksustamiseks oma riiklikes süsteemides;

(b)kuidas see on võimaldanud neil paremini integreerida keskkonna- ja energiatõhususe kaalutlusi ning

(c)millist majanduslikku mõju see avaldab, võttes arvesse seda, kuidas liikmesriigid on kasutanud võimalikke lisatulusid.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide korral)

Käesoleva ettepaneku sätete ülevõtmist selgitavaid dokumente ei peeta vajalikuks.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Komisjon teeb ettepaneku võtta alates 2023. aasta jaanuarist järgmisi meetmeid.

1) Energia maksustamine energiatoodete ja elektrienergia energiasisalduse ning nende keskkonnatoime alusel.

Selleks et võimaldada juba nimetatud erisuguste eesmärkide (energiatõhusus, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, tulu tootmine jne) saavutamist ja tagada niivõrd kui võimalik, et kõiki eesmärke saaks saavutada ühtsel viisil, tuleks maksustamine siduda energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldusega ning nende keskkonnatoimega ELi üldise raamistiku alusel.

Energiasisaldusel põhinev maksustamine võimaldab paremini võrrelda erinevaid energiatooteid ja elektrienergiat ning kaotab praeguse maksustamisviisi, mis on ebasoodne teatavate toodete, näiteks biokütuste suhtes.

Keskkonnatoime mõistes ja kohaldatavate määrade vastavas liigituses võetakse arvesse eri toodete konkreetseid omadusi ja nende käsitlemist kehtiva energia maksustamise direktiivi alusel ja liikmesriikides, ELi energiaallikate jaotuse eeldatavat arengut ning see on kooskõlas paketi „Eesmärk 55“ muude ettepanekutega (eelkõige ettepanekutega vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja II taastuvenergia direktiiv) ning eesmärgiga saavutada nullsaaste põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise kaudu, et tagada ühtsus ja aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele. Seepärast põhineks energia maksustamine energiatoodete ja elektrienergia alumisel kütteväärtusel, nagu on sätestatud direktiivi 2012/27/EL 20 IV lisas. Biomassist saadud toodete puhul kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/2001 21 III lisas sätestatud kontrollväärtusi (vt artikli 1 lõike 2 esimene lõik).

Kui eespool nimetatud direktiivid ei sisalda asjaomase toote alumist kütteväärtust, tuleks viidata asjakohasele kättesaadavale teabele toote alumise kütteväärtuse kohta (vt artikli 1 lõike 2 teine lõik).

Madalaimad maksustamistasemed on kehtestatud vastavalt nimetatud keskkonnatoimele (st et säästvaid biokütuseid maksustatakse madalamate määradega) ning need on väljendatud eurodes gigadžauli kohta (vt artiklid 7, 8, 9, 10 ja I lisa).

2) Energiatoodete loetelu ja kohaldatavad mõisted

Maksustamise kohaldamisala peaks hõlmama energiatoodete loetelus konkureerivaid energiaallikaid ning seega tuleks tagada nende ühtne ja standarditud maksustamine, sealhulgas seoses nende suhtes kontrolli ja liikumist käsitlevate sätete kohaldamisega (vt artikli 2 lõige 1 ja artikli 21 lõige 1).

ELi õigusaktide muudest osadest (nimelt eespool nimetatud direktiiv (EL) 2018/2001) tulenevad või ettepanekus täpsustatud täiendavad mõisted võimaldavad diferentseeritud maksukohtlemist (vt mõisted artikli 2 lõigetes 4 ja 5).

Kui toode koosneb ühe või mitme toote segust, tuleks iga komponendi maksustamine kindlaks määrata vastavalt kohaldatavatele määradele ja olenemata sellest, millise CN-koodi alla toode tervikuna kuulub (vt artikli 2 lõige 6).

Lõpuks viidatakse kombineeritud nomenklatuuri (CN) 22 praegu kohaldatavale versioonile. Selleks et tagada vajaduse korral CN-koodidele viitamise ajakohastamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta ajakohastamiseks vastu delegeeritud õigusakte (vt artikli 2 lõige 8 ja artikkel 29).

3) Sätted, mis käsitlevad õigusraamistiku kohaldamisalast väljajätmist

Energia maksustamine hõlmab mootorikütuse või kütteainena kasutatavaid energiatooteid ja elektrit. Seega tuleks energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast välja jätta üksnes muud kasutusviisid kui mootorikütusena või kütteainena kasutamine ning energiatoodete kahesugune kasutamine, samuti soojusenergia toodangu maksustamine. Sarnasel viisil kasutatavat elektrienergiat tuleks kohelda samaväärselt (vt artikkel 3).

4) Määrade liigitus ja madalaimate maksustamistasemete indekseerimine

Tagamaks, et energiaallikate ühtne kohtlemine laieneb riiklikul tasandil kehtestatud maksumääradele, mis ületavad ettepanekus sätestatud miinimummäärasid, peaksid liikmesriigid võtma aluseks ettepanekus erinevatele energiaallikatele ja kasutusviisidele kehtestatud madalaimate maksustamistasemete vahelise seose. Selle nõude täitmiseks peaks elekter olema alati üks kõige vähem maksustatud energiaallikaid, et soodustada selle kasutamist, eelkõige transpordisektoris, ning see peaks olema järjestuses samal kohal koos muude mootorikütuste ja kütteainetega (vt artikli 5 lõige 1).

Energiatoodete ja elektrienergia liigitust tuleks pidada üldpõhimõtteks, mida kohaldatakse võrdselt mutatis mutandis alati, kui direktiiv võimaldab diferentseerimist (vt artiklid 13, 14, 15, 16, 17 ja 18).

Lisaks tuleks säilitada madalaimate maksustamistasemete tegelik väärtus. Miinimummäärasid tuleks igal aastal kohandada, et võtta arvesse nende tegeliku väärtuse muutumist, et säilitada maksumäärade ühtlustamise praegune tase. Energia- ja toiduhindadest tuleneva volatiilsuse vähendamiseks tuleks kõnealuse ühtlustamise aluseks võtta Eurostati avaldatud kogu ELi hõlmava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (v.a energia ja töötlemata toiduained) muutused. Komisjon avaldab saadud madalaimad maksustamistasemed Euroopa Liidu Teatajas (vt artikli 5 lõige 2).

5) Mootorikütuste, kütteainete ja elektrienergia erinevad madalaimad maksustamistasemed 

Transpordis kasutatavate mootorikütuste, eriotstarbel (näiteks primaarsektoris), kütteainetes ja elektrienergias kasutatavate mootorikütuste jaoks tuleks kehtestada erinevad madalaimad maksustamistasemed. Kui kohaldatakse üleminekuperioodi, tuleks madalaima maksustamistaseme tõstmine – välja arvatud vähese CO2 heitega kütuste puhul – kuni üleminekuperioodi lõpuni kindlaks määrata ühe kümnendiku ulatuses aastas, võttes arvesse ka vajadust indekseerida kõnealused madalaimad maksustamistasemed (vt artiklid 7, 8, 9, 10 ja I lisa).

Vastavalt ettepaneku eesmärkidele ei tohiks vahet teha gaasiõli kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul kasutamisel mootorikütusena ning kütteainete ja elektrienergia ärilisel ja mitteärilisel kasutamisel.

Selleks et võimaluse korral lihtsustada madalaimate maksustamistasemete struktuuri, on mootorikütuste teatavate kasutusviiside madalaimad maksustamistasemed (vt I lisa tabel B) viidud kooskõlla kütteainete suhtes kohaldatavate madalaimate maksustamistasemetega (vt I lisa tabel C).

6) Elektri tootmiseks kasutatud sisend

Elektrienergia tootmiseks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia maksustamine on liikmesriikidele keskkonnapoliitikaga seotud põhjustel lubatud energia maksustamise direktiivile lisaks, ilma et nad peaksid järgima ettepanekus sätestatud madalaimaid maksustamistasemeid. Liikmesriigid, kes soovivad sellist maksustamist kasutada, peaksid järgima vähemalt ettepanekus sätestatud miinimummäärade liigitust, et anda õigeid keskkonnasignaale (vt artikkel 13).

7) Õhusõidukites ja laevadel kasutatavad energiatooted ja elektrienergia

Ilma et see piiraks rahvusvaheliste lennunduslepingute kohaldamist, tuleks maksustada energiatooted ja elektrienergia, mis tarnitakse ELi-siseseks lennuliikluseks 23 (välja arvatud ainult kaubalendudeks tarnitud tooted) ja ELi-siseseks veeliikluseks, 24 sealhulgas kalapüügiks (vt artiklid 14 ja 15).

Energiatoodete ja elektrienergia kasutamise suhtes ELi-sisestel mitteärilistel lendudel ja mittelõbulendudel kohaldataks erinevaid maksumäärasid. ELi-siseses ärilennunduses ja lõbulendudel 25 kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes tuleks kohaldada liikmesriikides mootorikütuste ja elektrienergia suhtes kohaldatavaid standardmaksumäärasid.

Selleks et tagada ELi-siseste mitteäriliste ja mitte lõbusõidu eesmärgiga lendude suhtes kohaldatavate sätete sujuv rakendamine, saavutataks mootorikütuse kasutamise madalaimad maksustamistasemed kümneaastase üleminekuperioodi jooksul, samal ajal kui säästvate alternatiivkütuste (sealhulgas säästvad biokütused ja biogaas, vähese CO2 heitega kütused, täiustatud säästvad biokütused ja biogaas ning muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused) ja elektrienergia minimaalne maksumäär oleks kümneks aastaks null.

Energiatooted ja elekter, mida kasutatakse üksnes kaubaga seotud ELi-siseseks lennuliikluseks, peaksid olema maksust vabastatud, andes liikmesriigile võimaluse maksustada neid kütuseid kas riigisisestel kaubaveolendudel või teiste liikmesriikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel.

Ilma et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist, võivad liikmesriigid ELi-välisele lennuliiklusele teha erandeid või kohaldada samu maksumäärasid nagu ELi-sisesele lennuliiklusele vastavalt lennu liigile.

Võttes arvesse väljastpoolt ELi odavama kütuse kaasaveoga seotud ohtu, kohaldataks veeliikluse puhul energiatoodete ja elektrienergia ELi-sisese (ühest ELi sadamast teise ELi sadamasse), mere- ja siseveeliiniveo, kalapüügi ja kaubaveo suhtes erinevaid maksumäärasid. Ülejäänud ELi-siseseks veeliikluseks (sealhulgas eraomanduses olevate lõbusõidulaevade navigeerimiseks) kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes tuleks kohaldada liikmesriikides mootorikütuste ja elektrienergia suhtes kohaldatavaid standardmaksumäärasid.

ELi-sisese mere- ja siseveeliiniveo, kalapüügi ja kaubaveo puhul peaksid madalaimad maksustamistasemed olema samad, mida kohaldatakse eriotstarbelise mootorikütuse kasutamise suhtes (seega madalamad kui üldise mootorikütuse kasutamise suhtes kohaldatavad madalaimad maksumäärad). Selleks et stimuleerida säästvate alternatiivkütuste (sealhulgas säästvad biokütused ja biogaas, vähese CO2 heitega kütused, täiustatud säästvad biokütused ja biogaas ning muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused) ja elektrienergia kasutamist, oleks nende miinimummäär kümne aasta jooksul null.

ELi-välise veeliikluse puhul võivad liikmesriigid vastavalt tegevuse liigile selle maksust vabastada või kohaldada eespool nimetatud maksumäärasid.

Mõnes sadamas on kaldalt tuleva elektri kasutamisel (st ühendusega maismaa elektrivõrguga) olemas puhtam alternatiiv elektrienergia tootmisele laeva pardal. Selleks et stimuleerida selle arendamist ja kasutamist, võib sadamakai ääres seisvatele laevadele jaotatav kaldalt tulev elekter olla maksust vabastatud.

Samasugust korda tuleks kohaldada pargitud õhusõidukitele tarnitava elektrienergia suhtes.

8) Maksuvabastuse andmise võimalus teatavate toodete või teatavatest allikatest pärit elektrienergia puhul

Võimalus kohaldada maksuvabastusi või -vähendusi on teatavatel juhtudel õigustatud konkreetsete põhjustega, eelkõige energiatõhususe ja keskkonnakaitse eesmärkidega, nagu: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia; soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia, tingimusel et koostootmine on ELi määratluse kohaselt keskkonnasõbralik; muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, täiustatud säästvad biokütused, vedelad biokütused, biogaas ja täiustatud säästvad tooted, mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla (vt artikkel 16).

9) Maksuvähenduse tegemise võimalus teatavate kasutusviiside puhul

Eesmärgipärane maksu vähendamine mitte madalamale ettepanekus sätestatud miinimummäärast võib osutuda vajalikuks mitmesugustel põhjustel, näiteks energiatõhususe rakendamiseks või sotsiaalsete kaalutluste arvessevõtmiseks (vt artikkel 17).

Muu hulgas kohaldatakse kodumajapidamistes kütteainena kasutatavate energiatoodete või seal kasutatava elektrienergia suhtes võimalikku vähendamist, mis ei ole miinimumist madalam. Sellisel juhul peaksid madalaimad maksustamistasemed algama nullist ja tõusma kümneaastase üleminekuperioodi jooksul igal aastal ühe kümnendiku võrra lõplikest madalaimatest maksustamistasemetest (vt artikli 17 punkt c).

ELi ühtlustatud määratluse kohaselt haavatavateks tunnistatud kodumajapidamistes kasutatavate energiatoodete ja seal kasutatava elektrienergia puhul võiks teha erandi kuni kümneks aastaks pärast direktiivi jõustumist (vt artikli 17 punkt c).

Teatavate sektorite puhul (põllumajandus-, aiandus- ja vesiviljelustööd ning metsandus) kohaldatakse madalamat maksumäära, mis ei ole siiski madalam kui kütteks ja elektrienergia tootmiseks kasutatavate energiatoodete madalaim maksumäär (vt artikli 17 punkt d).

10) Energiamahukad ettevõtted ja muud äriüksused

Sellise madalama maksumäära sihipärane kasutamine, mis ei ole miinimumist madalam, võib osutuda vajalikuks, et stimuleerida keskkonnakaitse eesmärkide saavutamist ja ELi tootmissektori energiatõhususe parandamist (vt artikkel 18).

Määrade vähendamised oleksid seotud kas range määratlusega või kontrollitavate jõupingutustega nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

11) Loetelu energiatoodetest, mille suhtes kohaldatakse kontrolli- ja liikumissätteid

Õiguskindluse suurendamiseks ja pettuseohu vähendamiseks tuleks valitud energiatoodete (nt määrdeõlid) suhtes kohaldada kontrolli- ja liikumissätteid (vt artikkel 21).

12) Teatavate energiatoodete maksustatavus

Võttes arvesse füüsikaliste omaduste sarnasust, tuleks vesinikuga seotud maksustatav sündmus viia vastavusse maagaasiga seotud maksustatava sündmusega, mille puhul muutub maks sissenõutavaks ajal, mil turustaja või edasimüüja tarnib toodet (vt artikli 22 lõike 4 esimene lõik).

Seoses elektrienergiaga nõuaks salvestustehnoloogiate hiljutine ja edasine areng, et kui elektri salvestamise seadmed ja trafod tarnivad elektrit, võiks neid käsitada ümberjaotajatena, et vältida topeltmaksustamise ohtu (vt artikli 22 lõike 4 teine lõik).

Lisaks sellele tuleks füüsikaliste omaduste sarnasuse ja liikmesriikide erinevate olukordade tõttu maksustada CN-koodide 2703 (turvas), 4401 (küttepuit, puitlaastud või -pilpad, saepuru ning puidujäätmed ja -jäägid) ja 4402 (puusüsi) alla kuuluvad tooted ning maks tuleks muuta sissenõutavaks tarnimise ajal samamoodi nagu söe, koksi ja pruunsöe puhul ning vastavalt igas liikmesriigis kehtestatud korrale (vt artikli 22 lõike 4 viies lõik).

13) Standardsete paakide määratlemine

Selleks et tagada vaba liikumine, järgides samal ajal kommertsmootorsõidukite ja erikonteinerite suhtes kohaldatavaid turvanõudeid, peaks selliste sõidukite standardsete paakide määratlus kajastama asjaolu, et nende tootja ei paigalda kütusepaake üksnes tarbesõidukitele (vt artikkel 25).

14) Liikmesriikide aruandekohustus

Selleks et saada täpset teavet direktiivi toimimise kohta, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni maksumääradest, mida nad kohaldavad, ning sellega seotud energiatoodete ja elektrienergia kogustest, mis kuuluvad maksustamisele (vt artikkel 26).

15) Komisjoni aruanne nõukogule 

Komisjon peaks iga viie aasta tagant ja esimest korda viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

Komisjoni aruandes tuleks muu hulgas analüüsida madalaimaid maksustamistasemeid, innovatsiooni ja tehnoloogia arengu mõju, eelkõige seoses energiatõhususega, elektrienergia kasutamist transpordisektoris ning ettepanekus sätestatud maksuvabastuste, -vähenduste ja -eristuste põhjendatust. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingute ulatuslikumaid asjakohaseid eesmärke (vt artikkel 31).

16) I lisa ja miinimummäärade tabelid

I lisas on esitatud tabelid, mis sisaldavad madalaimaid maksustamistasemeid (väljendatuna eurodes gigadžauli kohta), mida üldiselt kohaldatakse mootorikütuste suhtes artikli 7 ja artikli 8 lõike 2 kohaldamisel ning kütteainete ja elektrienergia suhtes (vt tabelid A, B, C ja D).

Neid madalaimaid maksustamistasemeid kohaldatakse ka siis, kui neid on nimetatud direktiivi muudes asjakohastes sätetes.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

2021/0213 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse ⌦liidu⌫ raamistik (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ⌦Liidu toimimise lepingut⌫, eriti selle artiklit 93 ⌦113 ja artikli 192 lõike 2 esimese lõigu punkti a⌫,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

⇩ uus

(1)Nõukogu direktiivi (EL) 2003/96/EÜ 26 on korduvalt oluliselt muudetud 27 . Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ võeti vastu selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega. Direktiivis 2003/96 on arvesse võetud ka keskkonnakaitse nõudeid, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli silmas pidades.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/81/EMÜ (mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) 28 ja nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/82/EMÜ (mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta) 29 reguleerimisala piirdub mineraalõlidega.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

Selliste ühenduse sätete puudumine, millega kehtestatakse elektrienergia ja muude energiatoodete madalaim maksustamistase peale mineraalõlide, võib avaldada negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele.

⇩ uus

(3)Tuleb tagada, et energiatoodete ja elektrienergia maksustamist reguleerivad selged normid aitaks jätkuvalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele, käsitledes samal ajal kliima- ja keskkonnaprobleeme komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ 30 raamistikus. Energia maksustamine võib aidata saavutada eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 %, samuti nullsaaste eesmärki põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise kaudu, tagades et mootorikütuste, kütteainete ja elektrienergia maksustamine kajastab paremini nende mõju keskkonnale ja tervisele. Energia maksustamise olulisust nende eesmärkide saavutamisel on kinnitatud nõukogu järeldustes ELi energia maksustamise raamistiku kohta 31 .

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja ühenduse muu poliitika eesmärkide saavutamiseks on vaja ühenduse tasandil kehtestada suurema osa energiatoodete, sealhulgas elektrienergia, maagaasi ja kivisöe madalaim maksustamistase.

⇩ uus

(4)Keskkonnamaksud võivad olla liikmesriikide jaoks kulutõhus vahend kasvuhoonegaaside heite sihipäraseks vähendamiseks. Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja kõnealust maksustamist käsitlevat ühist regulatsiooni.

(5)Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada energia maksustamist mootorikütuse, kütteainete ja elektrienergia suhtes erinevatel põhjustel, mis ei pruugi konkreetselt ega üksnes olla seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisega.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 4

(6)Märkimisväärsed erinevused energia maksustamistasemete vahel liikmesriikides võivad kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(7)Liikmesriikide maksustamistasemete erinevusi saab vähendada, kehtestades ühenduse ⌦liidu⌫ madalaima maksustamistaseme.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

Asutamislepingu artikli 6 kohaselt tuleb keskkonnakaitse nõuded integreerida ühenduse muu poliitika määratlemisse ja rakendamisse.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(8)Ühendus ⌦Liit⌫ on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisena ratifitseerinud Kyoto protokolli ⌦Pariisi kokkuleppe⌫. Energiatoodete ja vajaduse korral elektrienergia maksustamine on üks vahend, mille kaudu saavutada Kyoto protokolli ⌦Pariisi kokkuleppe⌫ eesmärke.

⇩ uus

(9)Tuleks kehtestada reeglid, et energia maksustamine põhineks energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldusel ning nende keskkonnatoimel. Seepärast tuleks osutada mõistetele, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL 32 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/2001 33 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/852 34 . Lisaks tuleks energiatoodete loetelu ajakohastada, lisades sellesse teatavad energiatooted, et tagada nende kütuste ühetaoline ja standarditud kohtlemine.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

Nõukogu peab korrapäraselt kontrollima maksuvabastust, maksustamistaseme alandamist ja madalaimaid maksustamistasemeid, võttes arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaima maksustamistaseme tegelikku väärtust, ühenduse ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja asutamislepingu laiemaid eesmärke.

⇩ uus

(10)Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui seega nähakse ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid maksustamise neutraalsuse eesmärgil ka tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, mis võimaldab määratleda iga liikmesriigi olusid arvestava poliitika ja seda rakendada.

⇩ uus

(11)Liikmesriigid peaksid ka alati kordama lisas sätestatud madalaimate maksustamistasemete liigitust seoses eri toodetega iga konkreetse kasutusala puhul, et tagada keskkonnaoludele kohandatud maksumäärade struktuur. Energia madalaimad maksustamistasemed tuleks igal aastal automaatselt ühtlustada, et võtta arvesse nende tegeliku väärtuse muutumist, et säilitada maksumäärade ühtlustamise praegune tase ja seega vähendada energia- ja toiduhindadest tulenevat kõikumist. Selle aluseks peaks olema Eurostati avaldatava ELi ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutus, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu.

(12)Teatavaid tooteid või kasutusviise käsitlevate sätete sujuva rakendamise tagamiseks on vaja üleminekuperioodi.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

⇨ uus

(13)⇨ Üldpõhimõttena peaksid liikmesriigid kohaldama energiatoodete ja elektrienergia maksustamistaset, mis ei ole madalam kui direktiivis sätestatud madalaim maksustamistase.⇦ Liikmesriigid soovivad kehtestada või säilitada erinevaid energiatoodete ja elektrienergia maksustamise viise. Sel eesmärgil Liikmesriikidel tuleks lubada kohaldada ⌦liidu⌫ madalaimat maksustamistaset, arvestades kõiki kinnipeetavaid kaudseid makse, mida nad on otsustanud kohaldada, välja arvatud käibemaks.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(14)Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse ⌦liidu⌫ raamistiku rakendamisega seotud maksustamiskord on iga liikmesriigi otsustada. Sellega seoses võivad liikmesriigid otsustada mitte suurendada kogu maksukoormust, kui nad leiavad, et sellise maksustamise erapooletuse põhimõtte rakendamine võiks kaasa aidata nende maksusüsteemi ümberkorraldamisele või uuendamisele, soodustades tegevust, mis parandab keskkonnakaitset ja suurendab tööhõivet.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(15)Energiahinnad on ühenduse ⌦liidu⌫ energeetika-, transpordi- ja keskkonnapoliitika seisukohast määrava tähtsusega.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 13

Maksustamine määrab osaliselt energiatoodete ja elektrienergia hinnad.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 14

Madalaim maksustamistase peaks kajastama eri energiatoodete ja elektrienergia konkurentsiolukorda. Sellega seoses oleks soovitatav võimaluse korral võtta madalaima taseme arvutamisel aluseks toodete energiasisaldus. Seda meetodit ei tohiks siiski kasutada mootorikütuste puhul.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 15

Teatavate asjaolude või püsivate tingimuste korral tuleks anda võimalus kohaldada sama toote suhtes eri liikmesriikides erinevaid maksumäärasid, eeldusel et järgitakse ühenduse madalaimat maksustamistaset ning siseturu- ja konkurentsieeskirju.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(16)Kuna soojusenergiaga kaubeldakse ühenduse⌦liidu⌫siseselt väga vähe, peaks soojusenergia toodangu maksustamine käesoleva ühenduse ⌦liidu⌫ raamistiku reguleerimisalast välja jääma.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(17)On vaja kehtestada erinev ühenduse ⌦liidu⌫ madalaim maksustamistase vastavalt energiatoodete ja elektrienergia kasutamisele.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 18

⇨ uus

(18)Teatavatel tööstuslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel mootorikütusena kasutatavate energiatoodete ning kütteainena kasutatavate energiatoodete maksustamistase on tavaliselt madalam kui mootorikütusena kasutatavatel energiatoodetel.⇨ Elekter peaks alati kuuluma kõige vähem maksustatud energiaallikate hulka, et soodustada selle kasutamist, eelkõige transpordisektoris. Selleks peaksid liikmesriigid vajamineva aja jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist püüdma kohaldada elektrisõidukite laadimiseks kasutatava elektrienergia suhtes sama maksustamistaset kui kütmiseks kasutatava elektrienergia suhtes.⇦

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 19

Veoettevõtjate, eriti ühendusesiseselt tegutsevate veoettevõtjate kasutatava diislikütuse maksustamine eeldab erikohtlemise võimalust, kaasa arvatud meetmeid, mis võimaldavad kehtestada maanteekasutusmaksude süsteemi, et piirata ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamist.

⇩ uus

(19)Selleks et direktiivi eesmärke oleks võimalik saavutada, ei tohiks vahet teha kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul otstarbel kasutataval diislikütusel ning kütteainete ja elektrienergia äriotstarbelisel ja muul kui äriotstarbelisel kasutusel.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 20

Liikmesriikidel võib osutuda vajalikuks eristada kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul eesmärgil kasutatavat diislikütust. Liikmesriigid võivad kasutada seda võimalust, et vähendada vahet mittekaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise ja bensiini maksustamise vahel.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 21

Energiatoodete ja elektrienergia äriotstarbelist ja muud kui äriotstarbelist kasutamist võib maksustamisel käsitleda erinevalt.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(20)Ühenduse ⌦Liidu⌫ raamistikku tuleks energiatoodete suhtes kohaldada eriti siis, kui neid kasutatakse kütteainena või mootorikütusena. Maksusüsteemi olemust ja loogikat arvestades tuleb ühenduseraamistiku reguleerimisalast välja jätta kahesuguse kasutusega energiatooted ja tooted, mida kütusena ei kasutata, samuti mineraloogilised protsessid. Samal viisil kasutatavat elektrienergiat tuleks käsitleda samamoodi.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 23

Kehtivate rahvusvaheliste kohustuste ja ühenduse äriühingute konkurentsivõime säilitamise seisukohast oleks soovitatav vabastada jätkuvalt maksust energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks õhusõiduki või laeva kütusena, välja arvatud eraviisilisteks lõbureisideks, kuid liikmesriikidele peaks jääma võimalus sellist maksust vabastamist piirata.

⇩ uus

(21)Liit ja liikmesriigid on sõlminud lennuteenuseid ja -transporti käsitlevad mitmepoolsed lepingud või kahepoolsed lepingud kolmandate riikidega. Neis lepingutes on sätted lennukikütuse maksustamise kohta. Lennukikütuse suhtes on traditsiooniliselt kohaldatud maksustamise sooduskorda. Selleks et direktiivi eesmärke oleks võimalik saavutada, ilma et see piiraks kõnealuste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, tuleks ELi-siseseks lennuliikluseks tarnitavaid energiatooteid ja elektrienergiat maksustada, välja arvatud lastilendude korral. Erand tuleb teha kütusele, mida kasutatakse lastilendudel, kuna puuduvad tõhusamad alternatiivid.

(22)Selleks et tagada käesoleva direktiivi sujuv rakendamine, tuleks kümneaastase üleminekuperioodi jooksul saavutada mitteäriliste ja mitte lõbusõidu eesmärgiga lendudel kasutatavate mootorikütuste madalaimad maksustamistasemed, samas kui säästva alternatiivkütuse ja elektrienergia suhtes kohaldataks kümne aasta jooksul nullmääraga madalaimat maksustamistaset. ELi-sisestel ärilistel lendudel ja lõbulendudel kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes tuleks kohaldada liikmesriikides mootorikütuste ja elektrienergia suhtes kohaldatavaid maksustamise standardtasemeid.

(23)Samuti tuleks maksustada veeliikluses, sealhulgas kalapüügi korral kasutatav kütus, ning liikmesriigid, kes on selle kütuse maksuvabastust sätestavate rahvusvaheliste lepingute osalised, peavad käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevaks tagama, et nad kõrvaldavad vastuolud. Tuleb ette näha võimalus kohaldada erinevat maksustamistaset energiatoodete ja elektrienergia kasutamisele ELi-sisese veeliikluse, kalapüügi ja kaubaveo korral ning vastavatele tegevustele sadamakai ääres. Võttes arvesse nende kasutusviiside eripära, peaksid madalaimad maksustamistasemed olema madalamad kui mootorikütuse üldise kasutuse suhtes kohaldatavad madalaimad maksustamistasemed. Selleks et stimuleerida säästva alternatiivkütuse ja säästva elektrienergia kasutamist, tuleks see kütus ja energia kümneks aastaks maksustamisest vabastada. Ülejäänud ELi-siseseks veeliikluseks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes tuleks kohaldada liikmesriikides mootorikütuste ja elektrienergia suhtes kohaldatavaid maksustamise standardtasemeid. 

(24)Ilma et see piiraks rahvusvahelisi kohustusi, võivad liikmesriigid ELi-välise lennuliikluse ja ELi-välise veeliikluse, sealhulgas kalapüügi osas teha erandeid või kohaldada samu ELi-sisese maksustamise tasemeid vastavalt tegevuse liigile.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 24

⇨ uus

(25)Liikmesriikidele tuleks anda luba teatavatel juhtudel maksust vabastada või maksustamistaset alandada, kui see ei kahjusta ⇨keskkonnaeesmärkide saavutamist⇦, siseturu nõuetekohast toimimist ega too kaasa konkurentsi moonutamist.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 25

⇨ uus

(26)Sooduskohtlemist võib eelkõige kohaldada ⇨ülitõhusa⇦ soojus- ja elektrienergia koostootmise suhtes ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist edendavate taastuva energia vormide suhtes.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 26

Biokütuste edendamiseks oleks soovitatav luua ühenduse raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel aktsiisist vabastada või seda vähendada, parandades sel viisil siseturu toimimist ning pakkudes liikmesriikidele ja ettevõtjatele piisavat õiguskindlust. Tuleks piirata konkurentsi moonutamist ja säilitada soodustus, millega vähendatakse biokütuste tootjate ja turustajate põhikulusid muu hulgas liikmesriikide kohanduste kaudu, milles võetakse arvesse tooraine hindu.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 27 (kohandatud)

Käesolev direktiiv ei piira nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) 35 ja nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) 36 asjakohaste sätete kohaldamist, kui toode, mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse mootorikütusena või kütuselisandina, on etüülalkohol direktiivi 92/83/EMÜ tähenduses.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 28

Maksuvabastus või maksustamistaseme alandamine võib teatavatel juhtudel osutuda vajalikuks eelkõige suurema ühtlustamise puudumise tõttu ühenduse tasandil, rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemise riski tõttu või sotsiaalsetel või keskkonnakaalutlustel.

⇩ uus

(27)Maksutaseme sihipärane vähendamine võib olla vajalik, et aidata kaasa liidu tootmissektori keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisele ja energiatõhususe parandamisele.

(28)Maksutaseme sihipärane alandamine võib olla vajalik, et vähendada energiamaksude sotsiaalset mõju. Ajutine maksuvabastus võib osutuda vajalikuks haavatavate leibkondade kaitsmiseks.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 29

Tuleks tähelepanu pöörata ettevõtetele, kes sõlmivad keskkonnakaitset ja energiatõhusust märgatavalt edendavaid lepinguid; nende hulgas tuleks eriliselt kohelda energiamahukaid ettevõtteid.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 30

Võib osutuda vajalikuks rakendada üleminekuperioode ja -korraldusi, et võimaldada liikmesriikidel sujuvalt kohaneda uute maksustamistasemetega, piirates niiviisi võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 31

⇨ uus

(29)⇨ Võttes arvesse finants-, majandus- ja keskkonnamõju igale liikmesriigile, näiteks vajadust transpordisektori elektrifitseerimise järele, ⇦ Oon vaja ette näha menetlus, mis annab liikmesriikidele loa teatavaks ajaks maksust vabastada või maksustamistaset alandada. ⇨ Keskkonna ja inimeste tervise kaitseks, sealhulgas õhusaaste vähendamiseks on vaja ette näha menetlus, millega lubatakse liikmesriikidel kehtestada kindlaksmääratud ajavahemikuks konkreetsed kõrgemad määrad. Selline menetlus tuleks liikmesriikide põhjendatud taotluse korral ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu nõukogu rakendusotsusega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291.⇦ Selline maksuvabastus või maksustamistaseme alandamine ⇨ meede ⇦ tuleb regulaarselt läbi vaadata.

⇩ uus

(30)Loetelu energiatoodetest, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ 37 kontrolli- ja liikumissätteid, peaks sisaldama valitud energiatooteid, et tagada nende toodete ühtne ja standarditud kohtlemine ning võtta arvesse maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise või kuritarvitamise ohtu.

(31)Selleks et tagada liikumisvabadus, järgides samas mootorsõidukite ja erikonteinerite turvalisusnõudeid, peaks selliste sõidukite standardsete paakide määratlus kajastama seda, et tootja ei paigalda kütusepaake üksnes tarbesõidukitele.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 32 (kohandatud)

(32)Tuleks ette näha, et liikmesriigid peavad komisjonile teatama teatavatest siseriiklikest meetmetest. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu ⌦ ELi toimimise lepingu ⌫ artikli 88 ⌦ 108 ⌫ lõikes 3 nimetatud kohustusest teatada teatavatest siseriiklikest meetmetest. Käesolev direktiiv ei piira ⌦peaks piirama⌫ asutamislepingu ⌦ELi toimimise lepingu⌫ artiklite 87 ⌦ 107 ⌫ ja 88 ⌦ 108 ⌫ kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 33

(33)Direktiivi 92/12/EMÜ Direktiivi 2008/118/EÜ reguleerimisala tuleks vajaduse korral laiendada käesolevas direktiivis käsitletud toodetele ja kaudsetele maksudele.

⇩ uus

(34)Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks, kas direktiivi 2008/118/EÜ kontrolli- ja liikumissätteid tuleb kohaldada toodete suhtes, mis põhjustavad maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist või muid kuritarvitusi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 38 .

🡻 2003/96/EÜ põhjendus 34 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, 39

⇩ uus

(35)Viidata tuleks kombineeritud nomenklatuuri praegu kohaldatavale versioonile. Selleks et tagada, et käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodidele ajakohastatakse alati, kui see on vajalik, ning et madalaimad maksustamistasemed kajastaksid hindade muutumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada viiteid nendele CN-koodidele ja kohandada tarbijahinnaindeksi iga-aastaste muutuste põhjal maksu alammäärasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saab nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning neil ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)Iga viie aasta järel ja esimest korda viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peaks komisjon esitama nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides selles eelkõige madalaimaid maksustamistasemeid, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse mõju, eelkõige seoses energiatõhususega, elektrienergia kasutamist transpordisektoris ning käesolevas direktiivis sätestatud maksuvabastuste, -vähenduste ja -erisuste ning erinevate maksumäärade põhjendatust. Aruandes tuleks arvesse võtta siseturu nõuetekohast toimimist, keskkonna- ja sotsiaalseid kaalutlusi, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingute asjaomaseid üldeesmärke.

(37)Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(38)Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

🡻 2003/96/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.    Liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksustamise vastavalt käesolevale direktiivile.

⇩ uus

2.    Käesoleva direktiivi kohaldamisel arvutatakse maksustamine eurodes gigadžauli kohta direktiivi 2012/27/EL IV lisas sätestatud energiatoodete ja elektrienergia alumise kütteväärtuse alusel, konverteerituna gigadžaulidesse. Biomassist saadud toodete kontrollväärtused on esitatud direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas, konverteerituna gigadžaulidesse.

Kui direktiiv 2012/27/EÜ või direktiiv (EL) 2018/2001 ei sisalda asjaomase toote alumist kütteväärtust, osutavad liikmesriigid olemasolevale asjakohasele teabele toote alumise kütteväärtuse kohta.

🡻 2003/96/EÜ

⇨ uus

Artikkel 2

1.    Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „energiatooted“ tooteid, mis kuuluvad:

a)CN-koodide 1507–1518 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

b)CN-koodide ⇨ 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena ning on vabastatud alkoholi ja alkohoolsete jookide ühtlustatud aktsiisimaksust vastavalt direktiivi 92/83/EÜ 40 artikli 27 lõike 1 punktidele a või b ⇦ 2701, 2702 ja 2704-2715 alla;

c)CN-koodide ⇨ 2701–2715 alla ⇦ 2901 ja 2902 alla ;

d)CN-koodi ⇨ 2804 10 alla, ⇦ 29051100 alla, ei ole sünteetilised ning kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

⇩ uus

e)CN-koodi 2814 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks mootorikütusena;

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

ef)CN-koodi⌦ de ⌫ 3403 ⇨ 2901 ja 2902 ⇦ alla;

fg)CN-koodi 3811 ⇨ 2905 11 00 alla, ei ole sünteetilised ning on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena ⇦;

gh)CN-koodi⌦ de ⌫ 3817 ⇨ 2909 19 10 ja 2909 19 90 alla, viimasel juhul siis, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena ⇦;

hi)CN-koodide ⇨ 3403 alla;⇦ 38249986, 38249992 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid), 38249993, 38249996 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid), 38260010 ja 38260090 alla ning on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena. 

⇩ uus

j)CN-koodi 3811 alla;

k)CN-koodi 3814 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

l)CN-koodi 3817 alla;

m)CN-koodi 3823 19 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

n)CN-koodide 3824 99 86, 3824 99 92 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja-vedeldid), 3824 99 93, 3824 99 96 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja-vedeldid), 3826 00 10 ja 3826 00 90 alla, kui need tooted on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

o)mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla, kui need tooted on ette nähtud kasutamiseks kütteainena käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

2.    Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka:

CN-koodi 2716 alla kuuluva elektrienergia suhtes.

3.    Kui muud energiatooted peale nende, mille maksustamistase ⇨madalaim⇦ maksustamistase on sätestatud käesolevas direktiivis, on mõeldud kasutamiseks või neid müüakse või kasutatakse kütteainena või mootorikütusena, maksustatakse need vastavalt kasutusele samaväärsele kütteainele või mootorikütusele kehtestatud määraga.

Lisaks lõikes 1 loetletud maksustavatele toodetele maksustatakse kõik tooted, mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse mootorikütusena, kütuselisandina või täiteainena, samaväärsele mootorikütusele kehtestatud määraga.

Lisaks lõikes 1 loetletud maksustavatele toodetele maksustatakse kõik süsivesinikud (välja arvatud turvas), mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse kütmiseks, samaväärsele energiatootele kehtestatud määraga.

⇩ uus

Kui muud tooted kui energiatooted on mõeldud kasutamiseks või neid müüakse või kasutatakse mootorikütusena, maksustatakse need samaväärse mootorikütuse suhtes kehtestatud määraga.

Mootorikütuste muid lisandeid ja täiteaineid kui vesi maksustatakse samaväärse mootorikütuse suhtes kehtestatud määraga.

Muid kui lõikes 1 loetletud süsivesinikke, mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse kütmiseks, maksustatakse samaväärse energiatoote suhtes kehtestatud määraga.

🡻 2003/96/EÜ

4.    Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)soojusenergia toodangu maksustamise ning CN-koodide 4401 ja 4402 alla kuuluvate toodete maksustamise suhtes;

b)energiatoodete ja elektrienergia kasutamise suhtes järgmistel otstarvetel:

–energiatoodete kasutamine muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena,

–energiatoodete kahene kasutamine.

Energiatoode on kahese kasutusega, kui seda kasutatakse nii kütteainena kui ka muul otstarbel kui mootorikütusena või kütteainena. Energiatoodete kasutamist keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides käsitatakse kahese kasutusena;

–elektrienergia kasutamine peamiselt keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;

–elektrienergia moodustab rohkem kui 50 % toote hinnast. Toote hind — kaupade ja teenuste ostude kogusummat koos personalikulude ja põhikapitali kulumiga artiklis 11 määratletud ettevõtte tasandil. See hind arvutatakse ühiku kohta keskmiselt. Elektrienergia hind — elektrienergia tegelikku ostuväärtust või elektrienergia tootmiskulusid, kui seda toodetakse ettevõttes,

–mineraloogilised protsessid.

Mineraloogilised protsessid — protsessid, mis on nimetatud nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 3037/90 (Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta) NACE nomenklatuuri koodi DI 26 „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine” all 41 .

Nende energiatoodete suhtes kohaldatakse artiklit 20.

5.    Käesolevas direktiivis nimetatud kaupade koondnomenklatuuri koodid on komisjoni 6. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2031/2001 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) koodid 42 .

Otsus käesolevas direktiivis nimetatud toodete koondnomenklatuuri koodide ajakohastamise kohta tehakse üks kord aastas artiklis 27 esitatud korra kohaselt. See otsus ei tohi kaasa tuua käesoleva direktiiviga kohaldatavate maksu alammäärade muutusi ega ühegi energiatoote või elektrienergia lisamist või väljajätmist.

⇩ uus

4.    Lõigetes 1 ja 3 osutatud maksustatavate toodete suhtes, mis on valmistatud või saadud biomassist, kohaldatakse tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, neile käesoleva direktiiviga kooskõlas kehtestatud spetsiifilist maksustamistaset, kui need tooted vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)    direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 26 lõikes 2 sätestatud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga tooted;

b)    tooted on toodetud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest.

Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 2 sätestatud mõisteid „biomass“ (punkt 24), „biogaas“ (punkt 28), „vedelad biokütused“ (punkt 32), „biokütused“ (punkt 33) ja „täiustatud biokütused“ (punkt 34).

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad täiustatud biogaas, täiustatud vedelad biokütused ning tooted, mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla, tooteid, mis on valmistatud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A osas loetletud lähteainetest. Selle direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütuseid, biogaasi ja vedelaid biokütuseid käsitatakse täiustatud toodetega samaväärsetena.

5.    Lõigetes 1 ja 3 osutatud maksustatavate toodete suhtes, mis kuuluvad „mittebioloogilist päritolu taastuvkütuste“ või „vähese CO2 heitega kütuste“ määratluse alla, võidakse kohaldada tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, neile käesoleva direktiiviga kooskõlas kehtestatud spetsiifilist maksustamistaset, kui:

a)    „mittebioloogilist päritolu taastuvkütused“ – muud kütused kui biokütused, vedelad biokütused või biogaas, mille energiasisaldus on saadud muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;

b)    „vähese CO2 heitega kütus“ – vähese CO2 heitega vesinik ning sünteetilised gaas- ja vedelkütused, mille energiasisaldus on saadud vähese CO2heitega vesinikust, ning kõik fossiilkütused, mis vastavad tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille alusel määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib teatavat majandustegevust käsitada kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustava tegevusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 43 artiklile 10 ja delegeeritud määruse (EL) [...]/[...] 44 I lisale. Sellesse kategooriasse kuuluvad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 35 määratletud „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“.

6.    Kui osa maksustatavast tootest koosneb ühest või mitmest eelmistes lõigetes osutatud tootest, määratakse nende osade maksustamine kindlaks vastavalt käesolevale direktiivile, sõltumata sellest, millise CN-koodi alla toode tervikuna kuulub.

7.    Käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, d, e, g, h, k, m, n ja o ning artikli 21 lõike 1 punktide a, b, h, i, l, m ja n kohaldamisel käsitatakse tarnitavaid tooteid kütteainena või mootorikütusena kasutamiseks ettenähtud toodetena, kui tarnija on või peaks olema teadlik, et saaja kavatseb neid tooteid kasutada kütteainena või mootorikütusena. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a ja artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud tooteid ei käsitata kütteainena või mootorikütusena kasutamiseks ette nähtud toodetena, kui need tarnitakse käesoleva artikli lõike 1 punktis n ja artikli 21 lõike 1 punktis n osutatud kaupade tootjale.

8.    Käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid kombineeritud nomenklatuuri koodidele käsitatakse viidetena kombineeritud nomenklatuuri koodidele nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 45 , mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1577 46 .

Kui esimeses lõigus osutatud määruse asendamise või kombineeritud nomenklatuuri muudatuse tõttu on vaja muuta käesolevas direktiivis osutatud koode, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29, et ajakohastada käesolevas direktiivis osutatud toodete CN-koode või selleks, et ajakohastada esimeses lõigus osutatud viidet, et viia see kooskõlla kombineeritud nomenklatuuri kehtiva versiooniga.

Need delegeeritud õigusaktid ei tohi kaasa tuua muutusi käesolevas direktiivis kehtestatud maksu alammäärades ega ühegi energiatoote või elektrienergia lisamist või väljajätmist.

🡻 2003/96/EÜ

Artikkel 3

Direktiivi 92/12/EMÜ viiteid mineraalõlidele ja aktsiisile käsitatakse mineraalõlide puhul viidetena kõikidele käesoleva direktiivi artiklis 2 nimetatud energiatoodetele ja elektrienergiale ning artikli 4 lõikes 2 nimetatud liikmesriikide kaudsetele maksudele.

⇩ uus

Artikkel 3

1.    Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)    soojusenergia toodangu maksustamine;

b)    energiatoodete ja elektrienergia kasutamine järgmisel otstarbel:

—    energiatoodete kasutamine muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena,

—    energiatoodete kahesugune kasutus.

Energiatoode on kahesuguse kasutusega, kui seda kasutatakse nii kütteainena kui ka muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Kahesuguse kasutusena käsitatakse energiatoodete kasutamist keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides, kui neid energiatooteid kasutatakse otseselt protsessis või protsessi otsese energiasisendina või kui nende tarbimine on protsessiga seotud;

—    elektrienergia, mida kasutatakse peamiselt keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides, kui seda elektrienergiat kasutatakse otseselt protsessis või protsessi otsese energiasisendina või kui selle tarbimine on protsessiga seotud.

2.    Artiklit 21 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kasutusega energiatoodete suhtes.

🡻 2003/96/EÜ

Artikkel 4

1.    Maksustamistasemed, mida liikmesriigid kohaldavad artiklis 2 nimetatud energiatoodete ja elektrienergia suhtes, ei või olla madalamad kui käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaim maksustamistase.

2.    Käesolevas direktiivis tähendab „maksustamistase“ kõiki kinnipeetavaid kaudseid makse (välja arvatud käibemaks), mis arvestatakse otse või kaudselt energiatoodete ja elektrienergia koguse alusel tarbimisse lubamise ajal.

Artikkel 5

Kui järgitakse käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaimat maksustamistaset ning see on kooskõlas ühenduse õigusega, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada erinevaid maksumäärasid järgmistel juhtudel:

–kui erinevad määrad on otseselt seotud toote kvaliteediga,

–kui erinevad määrad sõltuvad kütteks kasutatava elektrienergia ja energiatoodete tarbimise kogusest,

–järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod kaasa arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud, riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod,

–artiklites 9 ja 10 nimetatud energiatoodete ja elektrienergia äriotstarbelise ja muu kui äriotstarbelise kasutuse vahel.

⇩ uus

Artikkel 5

1.    Liikmesriigid peavad tagama, et kui I lisas on teatava kasutuse jaoks ette nähtud ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, kehtestatakse kõnealusel eesmärgil kasutatavate toodete suhtes ühetaolised maksustamistasemed. Liikmesriigid peavad ka alati kordama I lisas sätestatud madalaimate maksustamistasemete liigitust seoses eri toodetega iga konkreetse kasutusala puhul.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse iga kasutust, mille kohta on vastavalt I lisa tabelites A, B ja C kehtestatud madalaim maksustamistase, ühekordse kasutusena, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

Esimeses lõigus osutatud liigitamisel käsitletakse elektrienergiat koos I lisa tabelites B ja C loetletud muude mootorikütuste ja kütteainetega, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kohaldavad elektrisõidukite laadimiseks kasutatava elektrienergia suhtes spetsiifilist maksustamistaset, millisel juhul käsitletakse elektrienergiat koos I lisa tabelis A osutatud mootorikütustega, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva lõike kolmanda lõigu kohaldamisel tähendab „elektrisõiduk“ elektrisõidukit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL 47 artikli 2 punkti 2 tähenduses.

2.    Käesolevas direktiivis sätestatud madalaimaid maksustamistasemeid kohandatakse igal aastal alates 1. jaanuarist 2024, et võtta arvesse Eurostati avaldatava ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutusi, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu. Madalaimaid maksustamistasemeid kohandatakse automaatselt, suurendades või vähendades baassummat eurodes indeksi protsentuaalse muutuse võrra eelneva kalendriaasta lõikes.

Komisjonil on õigus võtta artikli 29 alusel vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus osutatud madalaimaid maksustamistasemeid.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 6

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiiviga ettenähtud maksuvabastuse anda või maksustamistaset alandada:

a)vahetult;

b)erinevate määrade kohaldamise kaudu;

või

c)makstes tagasi kogu maksusumma või osa sellest.

Artikkel 7

1.    Mootorikütuste madalaim maksustamistase kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2004 ja 1. jaanuarist 2010 ⇨ 2023 ⇦ I lisa ⌦ tabeli A ⌫ tabeli A kohaselt.

⇩ uus

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, on I lisa tabeli A kohase üleminekuperioodi kohaldamise korral madalaimate maksustamistasemete tõstmise määraks üks kümnendik aastas kuni 1. jaanuarini 2033. Vähese CO2heitega kütuste puhul kohaldatakse üleminekuperioodi esimeseks aastaks kehtestatud madalaimat maksustamistaset kuni 1. jaanuarini 2033.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Hiljemalt 1. jaanuaril 2012 teeb nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga komisjoni aruande ja ettepaneku alusel ühehäälselt otsuse gaasiõli madalaima maksustamistaseme kohta järgneval perioodil, mis algab 1. jaanuaril 2013.

2.    Liikmesriigid võivad teha vahet mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku ja mittekaubandusliku kasutuse vahel, tingimusel et järgitakse ühenduse madalaimat taset ning mootorikütusena kasutatava kaubandusliku kasutusega gaasiõli maksumäär ei ole madalam kui 1. jaanuaril 2003 kohaldatav liikmesriigi maksustamistase, olenemata sellest, mida on käesolevas direktiivis sätestatud seda kasutust käsitlevate erandite kohta.

3.    Mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli — gaasiõli, mida kasutatakse mootorikütusena järgmistel eesmärkidel:

a)kauba vedu rendi või tasu eest või omal kulul mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade autoveoks ja mille suurim lubatud täismass on vähemalt 7,5 tonni;

b)regulaarne või juhutine reisijatevedu M2 või M3 kategooria mootorsõidukiga, mis on määratletud nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta 48 .

4.    Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid, kes kehtestavad mootorsõidukitele või poolhaagisautorongidele, mis on ette nähtud ainult kaupade autoveoks, maanteekasutusmaksude süsteemi, kohaldada sellistes sõidukites kasutatava gaasiõli suhtes vähendatud maksumäära, mis on madalam kui 1. jaanuaril 2003 kohaldatav liikmesriigi maksustamistase, kui kogu maksukoormus jääb laias laastus samaks, tingimusel et järgitakse ühenduse madalaimat taset ning 1. jaanuaril 2003 liikmesriigis kohaldatav mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase on vähemalt kaks korda kõrgem kui 1. jaanuaril 2004 kohaldatav madalaim maksustamistase.

Artikkel 8

1.    Olenemata artiklist 7 kehtestatakse ⌦ käesoleva artikli ⌫ lõikes 2 loetletud eesmärkidel mootorikütusena kasutatavate toodete madalaim maksustamistase alates 1. jaanuarist 2004 ⇨ 2023 ⇦ I lisa tabeli B ⌦ tabeli B ⌫ kohaselt.

⇩ uus

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, on I lisa tabeli B kohase üleminekuperioodi kohaldamise korral madalaimate maksustamistasemete tõstmise määraks üks kümnendik aastas kuni 1. jaanuarini 2033. Vähese CO2 heitega kütuste puhul kohaldatakse üleminekuperioodi esimeseks aastaks kehtestatud madalaimat maksustamistaset kuni 1. jaanuarini 2033.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

2.    Käesolevat artiklit ⌦Lõiget 1⌫ kohaldatakse järgmistel tööstuslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel:

a)põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ⌦vesiviljeluses⌫ ja metsanduses;

b)paiksete mootorite suhtes;

c)ehituses, sh tsiviilehituses ja riiklikel ehitustöödel kasutatavate seadmete ja masinate suhtes;

d)sõidukite suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool üldkasutatavaid teid või mille kasutamine peamiselt üldkasutatavatel teedel on keelatud.

Artikkel 9

1.    Kütteainete madalaim maksustamistase kehtestatakse alates 1. jaanuarist2004 ⇨ 2023 ⇦ I lisa tabeli C ⌦tabeli C⌫ kohaselt.

⇩ uus

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, on I lisa tabeli C kohase üleminekuperioodi kohaldamise korral madalaimate maksustamistasemete tõstmise määraks üks kümnendik aastas kuni 1. jaanuarini 2033. Vähese CO2 heitega kütuste puhul kohaldatakse üleminekuperioodi esimeseks aastaks kehtestatud madalaimat maksustamistaset kuni 1. jaanuarini 2033.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

2.    Liikmesriigid, kellel on lubatud 1. jaanuaril 2003 kohaldada gaasiõli suhtes kontrollimismaksu, võivad jätkuvalt kohaldada kõnealuse toote suhtes vähendatud maksumäära 10 eurot 1 000 liitri kohta. Kõnealune luba kaotab kehtivuse 1. jaanuaril 2007, kui nõukogu teeb selle kohta komisjoni aruande ja ettepaneku alusel ühehäälse otsuse ja on seisukohal, et alandatud maksustamistase on liiga madal, et vältida kaubanduse moonutamist liikmesriikide vahel.

Artikkel 10

1.    Elektrienergia madalaim maksustamistase kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2004 ⇨ 2023 ⇦ I lisa tabeli C ⌦D⌫ kohaselt.

2.    Liikmesriigid võivad kohaldada lõikes 1 märgitud madalaimast maksustamistasemest kõrgemat maksumäära, tingimusel et nad järgivad direktiivi 92/12/EMÜ sätteid.

Artikkel 11

1.    Käesolevas direktiivis tähendab “äriotstarbeline kasutamine” kasutamist lõikes 2 määratletud majandusüksuse poolt, kes tarnib mis tahes paigas kaupu või teenuseid, olenemata selle majandustegevuse eesmärgist või tulemustest.

Majandustegevus on tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamine ja põllumajandus ning vabakutseline tegevus.

Riike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutusi ning teisi avalik-õiguslikke isikuid ei käsitata majandusüksustena seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teostavad riigiasutustena. Kui nad aga sellist tegevust või tehinguid teostavad, käsitatakse neid majandusüksustena seoses tegevuse ja tehingutega, mille puhul nende kohtlemine muul viisil kui majandusüksustena tooks kaasa olulist konkurentsi moonutamist.

2.    Käesolevas direktiivis ei loeta majandusüksuseks üksust, mis on väiksem kui ettevõtte või juriidilise isiku osa, mis organisatsiooniliselt kujutab endast iseseisvat majandusüksust, teisisõnu üksust, mis on suuteline tegutsema oma vahenditega.

3.    Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt, kuid kui äriotstarbelise kasutuse või muu kui äriotstarbelise kasutuse osa on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks.

4.    Liikmesriigid võivad piirata äriotstarbelise kasutuse puhul alandatud maksustamistaseme kohaldamisala.

Artikkel 1211

1.    Liikmesriigid võivad väljendada oma maksustamistasemeid muudes ⌦muudes⌫ kui artiklites 7 ja 10 sätestatud ühikutes, tingimusel et pärast konverteerimist nimetatud ühikutesse ei ole kõnealused maksustamistasemed käesolevas direktiivis sätestatud madalaimast tasemest madalamad.

2.     Artiklites 7, 8 ja 9 nimetatud energiatoodete puhul, mille maksustamistaseme aluseks on maht, ⇨ Kui kohaldatakse mahuühikuid, ⇦ mõõdetakse mahtu temperatuuril 15 °C.

Artikkel 1312

1.    Liikmesriikide jaoks, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kehtestatakse maksustamistasemete suhtes kohaldatav euro väärtus nende liikmesriikide vääringutes kord aastas. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtivaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kursse ja need jõustuvad järgmise kalendriaasta 1. jaanuaril.

2.    Liikmesriigid võivad säilitada lõikes 1 sätestatud iga-aastase kohandamise ajal kehtivad maksumäärad, kui eurodes väljendatud maksustamistaseme ümberarvutamisel tõuseb riigi vääringus väljendatud maksustamistase alla 5 % või vähem kui 5 euro võrra, võttes arvesse nimetatud kahest näitajast väiksemat.

⇩ uus

Artikkel 13

1.    Liikmesriigid vabastavad tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, maksust energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks.

2.    Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski keskkonnapoliitikaga seotud põhjustel nimetatud tooted maksustada, ilma et peaks järgima käesolevas direktiivis sätestatud madalaimat maksustamistaset. Sellisel juhul korratakse nende toodete maksustamisel I lisas sätestatud madalaimate maksustamistasemete liigitust ning kõnealuste toodete maksustamist ei võeta arvesse artiklis 10 sätestatud elektrienergia madalaima maksustamistaseme järgimisel.

🡻 2003/96/EÜ

Artikkel 14

1.    Lisaks sellele, mis on direktiivi 92/12/EMÜ üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude ühenduse sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi:

a)energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Liikmesriigid võivad siiski keskkonnapoliitikaga seotud põhjustel nimetatud tooted maksustada, ilma et peaks järgima käesolevas direktiivis sätestatud madalaimat maksustamistaset. Sellisel juhul ei võeta kõnealuste toodete maksustamist arvesse artiklis 10 sätestatud elektrienergia madalaima maksustamistaseme järgimisel;

b)energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks õhusõiduki kütusena, välja arvatud eraviisilisteks lõbulendudeks.

Käesolevas direktiivis käsitatakse eraviisilise lõbulennuna õhusõiduki kasutamist füüsilise või juriidilise isiku poolt selle omanikuna, rentnikuna või muul viisil mittekaubanduslikel eesmärkidel ja eesmärkidel, mis ei ole seotud reisijate või kaupade veoga ega teenuste osutamisega tasu eest või riigiasutuste huvides.

Liikmesriigid võivad maksuvabastuse andmisel piirduda reaktiivkütuse tarnetega (CN-kood 27101921);

c)energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks (sealhulgas kalapüügiks), välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks, ning laeva pardal toodetav elektrienergia.

Käesolevas direktiivis käsitatakse eraomanduses oleva lõbusõidulaevana laeva, mida kasutab füüsiline või juriidiline isik selle omanikuna, rentnikuna või muul viisil mittekaubanduslikel eesmärkidel ja eesmärkidel, mis ei ole seotud reisijate või kaupade veoga ega teenuste osutamisega tasu eest või riigiasutuste huvides.

2.    Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides b ja c sätestatud maksuvabastuse kohaldamisala piirata rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Ning kui liikmesriik on sõlminud kahepoolse lepingu teise liikmesriigiga, võib ta samuti lõike 1 punktides b ja c sätestatud maksuvabastuse kohaldamata jätta. Sellisel juhul võib liikmesriik kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud madalaimast maksustamistasemest madalamat maksustamistaset.

⇩ uus

Artikkel 14

1.    Ilma et see piiraks rahvusvahelisi kohustusi ja käesoleva direktiivi artikli 5 sätteid, mida kohaldatakse ühekordse kasutusena ELi-siseses lennuliikluses muudele lendudele kui äri- ja lõbulennud, peavad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldama vähemalt käesolevas direktiivis sätestatud madalaimaid maksustamistasemeid nende energiatoodete suhtes, mida tarnitakse õhusõidukite kütusena, ning elektrienergia suhtes, mida kasutatakse otse elektrilennukite laadimiseks selliste lendude teostamiseks ELi-siseses lennuliikluses.

Esimese lõigu kohaldamisel liigitatakse elekter I lisa tabelis A esitatud mootorikütuste hulka.

Esimeses lõigus osutatud madalaimad maksustamistasemed algavad nullist ja neid suurendatakse igal aastal kümneaastase üleminekuperioodi jooksul ühe kümnendiku võrra I lisa tabelites A ja D sätestatud lõplikest madalaimatest maksustamistasemetest. Kõnealuse kümneaastase üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse säästvate biokütuste ja biogaasi, vähese CO2 heitega kütuste, mittebioloogilist päritolu taastuvkütuste, täiustatud säästvate biokütuste ja biogaasi ning elektrienergia suhtes nullmääraga madalaimat maksustamistaset.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ELi-sisene lennuliiklus“ lende kahe liidus asuva lennujaama vahel, sealhulgas riigisiseseid lende.

Käesoleva artikli kohaldamisel on „ärilise lennutegevusega“ tegemist siis, kui äriühing või üksikisik käitab või kasutab õhusõidukit reisijate või kaupade vedamiseks oma äritegevusele kaasaaitamise abivahendina ja õhusõidukit juhitakse eesmärgil, mida tavaliselt ei peeta avalikuks rentimiseks, ning selliste isikute poolt, kellel on vähemalt kehtiv ametpiloodiluba ja instrumentaallennupädevus.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „lõbulend“ õhusõiduki kasutamist isiklikul või meelelahutuslikul eesmärgil, mis ei ole seotud äri- või kutsetegevusega.

2.    Energiatooted, mida kasutatakse õhusõidukite kütusena, ja elektrienergia, mida kasutatakse otse elektrilennukite laadimiseks ELi-sisestel lastilendudel, on maksust vabastatud.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riigisiseste lastilendude suhtes lõikes 1 sätestatud maksustamistaset.

Kui liikmesriik on sõlminud lepingu ühe või mitme liikmesriigiga, võib ta kohaldada lõikes 1 sätestatud maksustamistaset ka esimeses lõigus nimetatud ELi-siseste lastilendude suhtes.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „lastilend“ regulaar- või mitteregulaarlennuteenust, mida teostab tasu eest lasti (mitte reisijaid) vedav õhusõiduk, välja arvatud lennud ühe või mitme reisija vedamiseks tasu eest ja avaldatud lennugraafikutes märgitud reisijatele avatud lennud.

3.    Ilma et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist, võivad liikmesriigid lennu liigist sõltuvalt ELi-välised lennud maksust vabastada või kohaldada nende suhtes samu maksustamistasemeid, mida kohaldatakse ELi-sisesele lennuliiklusele.

4.    Õhusõidukite tootmisel, arendamisel, katsetamisel ja hooldamisel kasutatavate mootorikütuste suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud maksustamistaset.

5.    Liikmesriigid võivad tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada lennujaamades seisvatele lennukitele tarnitava elektrienergia suhtes täielikku või osalist maksuvabastust.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „lennujaamades seisvate lennukite elektrivarustus“ õhusõiduki varustamist elektriga standarditud paikse või mobiilse liidese kaudu, kui õhusõiduk seisab väravas või terminalist eemal asuval seisuplatsil.

Artikkel 15

1.    Ilma et see piiraks artikli 5 sätteid, kohaldavad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, ühekordse kasutusena vähemalt I lisa tabelites B ja D sätestatud madalaimaid maksustamistasemeid energiatoodete suhtes, mida tarnitakse laevadele kütusena, ning elektrienergia suhtes, mida kasutatakse otse elektrilaevade laadimiseks ELi-sisese veeliikluse liinivedudel ning ELi-sisesel kalapüügil ja kaubaveol.

Esimese lõigu kohaldamisel liigitatakse elekter I lisa tabelis B esitatud mootorikütuste hulka.

Kümneaastase üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse säästvate biokütuste ja biogaasi, vähese CO2 heitega kütuste, mittebioloogilist päritolu taastuvkütuste, täiustatud säästvate biokütuste ning biogaasi ja elektri suhtes nullmääraga madalaimat maksustamistaset.

Käesoleva artikli kohaldamisel on „ELi-sisene veeliiklus“ kahe liidus asuva sadama vaheline liiklus, sealhulgas riigisisene liiklus.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „liinivedu” ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva järjestikusi ülesõite kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikusi ülesõite väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas: vastavalt avaldatud sõiduplaanile või nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kaubavedu“ regulaar- või mitteregulaarteenust, mida teostab tasu eest lasti (mitte reisijaid) vedav veesõiduk, välja arvatud reisid ühe või mitme reisija vedamiseks tasu eest ja avaldatud sõidugraafikutes märgitud reisijatele avatud reisid.

2.    Liikmesriigid võivad tegevuse liigist sõltuvalt ELi-välise veeliikluse maksust vabastada või kohaldada selle suhtes samu maksustamistasemeid, mida kohaldatakse ELi-sisesele veeliiklusele.

3.    Liikmesriigid võivad esimese lõigu kohaselt maksustada mootorikütust ja elektrienergiat, mida kasutatakse veesõidukite ehitamisel, arendamisel, katsetamisel ja hooldamisel, ning mootorikütust ja elektrienergiat, mida kasutatakse süvendustöödeks laevatatavatel veeteedel ja sadamates.

4.    Veesõiduki pardal toodetud elekter on maksust vabastatud.

5.    Liikmesriigid võivad tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada sadamakai ääres seisvatele veesõidukitele otse tarnitava elektrienergia suhtes täielikku või osalist maksuvabastust.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 1516

1.    Ilma et see piiraks muude ühenduse ⌦liidu⌫ sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, anda täieliku või osalise maksuvabastuse või alandada maksustamistaset järgmiste toodete puhul:

a)maksustatavad tooted, mida maksukontrolli all kasutatakse keskkonnasäästlikumate toodete tehnoloogilise arendamise katseprojektides või seoses taastuvatest loodusvaradest saadavate kütustega;

b)elektrienergia, mille allikaks on:

–päike, tuul, lained, tõusuvesi või maasoojus,

–vesi hüdroelektrijaamades,

–⇨säästev⇦ biomass või ⇨säästvast⇦ biomassist saadud tooted,

–mahajäetud söekaevandustest eralduv metaan,

–kütuseelemendid.

⇩ uus

Liikmesriigid võivad ka maksu, mida tarbija on käesolevas lõikes sätestatud toodetest toodetud elektrienergialt tasunud, osaliselt või tervikuna tootjale tagasi maksta.

🡻 2003/96/EÜ

⇨ uus

c)energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmiseks;

dc)soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadud elektrienergia, tingimusel et koostootmisgeneraatorid on keskkonnasäästlikud. ⇨koostootmisgeneraatorite koostootmise protsess⇦ ⇨on tõhus koostootmine direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 34 tähenduses.⇦ Liikmesriigid võivad kohaldada koostoodetud soojus- ja elektrienergia „keskkonnasäästlikkuse” (või suure tõhususe) siseriiklikku määratlust kuni ajani, mil nõukogu võtab komisjoni aruande ja ettepaneku alusel ühehäälselt vastu ühise määratluse;

⇩ uus

d)mittebioloogilist päritolu taastuvkütused, täiustatud säästvad biokütused, vedelad biokütused, biogaas ja täiustatud kestlikud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla;

e)CN-koodi 2705 alla kuuluvad tooted, mida kasutatakse kütmiseks.

🡻 2003/96/EÜ

e)energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse kaupade ja reisijate vedamiseks raudteel, metrooga, trammiga ja trollibussiga;

f)energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena sisevetes sõitmiseks (sealhulgas kalapüügiks), välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks, ning laeva pardal toodetav elektrienergia;

g)maagaas sellistes liikmesriikides, kus maagaasi osa energia lõpptarbimises oli 2000. aastal väiksem kui 15 %.

Täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust võib kohaldada kõige enam kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist või kuni ajani, mil maagaasi osa liikmesriigi energia lõpptarbimises jõuab 25 protsendini, olenevalt sellest, kumb on varasem. Niipea kui maagaasi osa liikmesriigi energia lõpptarbimises jõuab 20 protsendini, peab asjaomane liikmesriik siiski kohaldama kasvavat maksustamistaset, mis suureneb iga aastaga, et jõuda eespool nimetatud ajavahemiku lõpuks vähemalt alammäärani.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik võib kohaldada maagaasi täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust Põhja-Iirimaa suhtes eraldi;

h)elektrienergia, maagaas, kivisüsi ja tahkekütused, mida kasutavad kodumajapidamised ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonid. Heategevusorganisatsioonide puhul võivad liikmesriigid maksuvabastuse andmisel või maksustamistaseme alandamisel piirduda muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks;

i)mootorikütusena kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas;

j)õhusõidukite ja laevade tootmisel, väljatöötamisel, katsetamisel ja hooldamisel kasutatav mootorikütus;

k)laevatatavate veeteede ja sadamate süvendustöödel kasutatav mootorikütus;

l)CN-koodi 2705 alla kuuluvad tooted, mida kasutatakse kütmiseks.

2.    Liikmesriigid võivad ka maksu, mida tarbija on lõike 1 punktis b sätestatud toodetest toodetud elektrilt tasunud, osaliselt või tervikuna tootjale tagasi maksta.

3.    Liikmesriigid võivad kohaldada kuni nullini vähendatud maksustamistaset põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes.

Nõukogu uurib komisjoni ettepaneku alusel enne 1. jaanuari 2008, kas on võimalik nullini vähendatud maksustamistaseme kohaldamisest loobuda.

Artikkel 16

1.    Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, maksust vabastada artiklis 2 nimetatud maksustatavad tooted või nende maksumäära vähendada, kui need tooted koosnevad ühest või mitmest järgmisest tootest või sisaldavad neid:

–tooted, mis kuuluvad CN-koodide 1507-1518 alla,

–tooted, mis kuuluvad CN-koodide 38249955 ja 38249980, 38249985, 38249986, 38249992 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid), 38249993, 38249996 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid), 38260010 ja 38260090 alla biomassist valmistatud komponentide osas,

–CN-koodide 22072000 ja 29051100 alla kuuluvad tooted, mis ei ole sünteetilised,

–biomassist valmistatud tooted, sh tooted, mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla.

Liikmesriigid võivad tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada vähendatud maksumäära ka artiklis 2 nimetatud maksustatavate toodete suhtes, kui need tooted sisaldavad vett (CN-koodid 2201 ja 28539010).

Biomass – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

2.    Lõikes 1 sätestatud vähendatud maksumäärast tulenev maksuvabastus või -vähendus ei või olla suurem kui maksusumma, mida tuleb maksta lõikes 1 nimetatud toodete koguse pealt, mis sisalduvad sellistes toodetes, mille suhtes võib kohaldada maksuvähendust.

Maksustamistasemed, mida liikmesriigid kohaldavad toodete suhtes, mis koosnevad ühest või mitmest lõikes 1 nimetatud tootest või sisaldavad neid, võivad olla artiklis 4 sätestatud madalaimast tasemest madalamad.

3.    Liikmesriikide kohaldatavat maksuvabastust või -vähendust kohandatakse vastavalt tooraine hinna muutumisele, et vähendus ei oleks suurem kui lõikes 1 nimetatud toodete valmistamisega kaasnevad lisakulud.

4.    Kuni 31. detsembrini 2003 võivad liikmesriigid kohaldada või jätkata maksuvabastust toodete suhtes, mis koosnevad tervenisti või peaaegu tervenisti lõikes 1 nimetatud toodetest.

5.    Lõikes 1 nimetatud toodetele ettenähtud maksuvabastust või -vähendust võib kohaldada mitmeaastase programmi raames loaga, mille haldusasutus annab ettevõtjale rohkem kui üheks kalendriaastaks. Lubatud maksuvabastust või -vähendust ei tohi kohaldada kauem kui kuue järjestikuse aasta jooksul. Seda tähtaega võib pikendada.

Liikmesriigid võivad mitmeaastase programmi raames, milleks haldusasutus on loa andnud enne 31. detsembrit 2012, lõikes 1 sätestatud maksuvabastust või -vähendust kohaldada pärast 31. detsembrit 2012 kuni kõnealuse mitmeaastase programmi lõpuni. Seda tähtaega ei või pikendada.

6.    Kui liikmesriigid peavad ühenduse õiguse kohaselt täitma õiguslikult siduvaid kohustusi, viies oma turule miinimumkoguse lõikes 1 nimetatud tooteid, siis lõikeid 1-5 ei kohaldata alates kuupäevast, mil selline kohustus sai liikmesriikidele siduvaks.

7.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva artikli alusel kohaldatava maksuvabastuse ja -vähenduse liikide nimekirja 31. detsembriks 2004 ning edaspidi kord 12 kuu jooksul.

8.    Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2009 nõukogule aruande käesoleva artikli alusel maksustamistaseme alandamise fiskaalsete, majanduslike, põllumajanduslike, energeetiliste, tööstuslike ja keskkonnaaspektide kohta.

⇩ uus

Artikkel 17

Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, lubada ühekordse kasutusena järgmist:

a)    ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, alandada soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia maksustamistaset, mis ei tohi aga olla madalam I lisa tabelites B ja D sätestatud alammääradest;

b)    alandada kaupade ja reisijate vedamiseks raudteel, metrooga, trammiga ja trollibussiga ning kohaliku ühistranspordi, jäätmete kogumise, relvajõudude, riigihalduse, puuetega inimeste ja kiirabiautode jaoks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia maksustamistaset, mis ei tohi aga olla madalam I lisa tabelites B ja D sätestatud alammääradest;

Punkti b kohaldamisel liigitatakse elekter I lisa tabelis B esitatud mootorikütuste hulka.

c)    alandada kodumajapidamiste ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonide poolt kütteks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia maksustamistaset, mis ei tohi aga olla madalam I lisa tabelites B ja D sätestatud alammääradest. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piirduvad liikmesriigid maksustamistaseme alandamisel muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks.

Punkti c kohaldamisel algavad I lisa tabelites C ja D sätestatud madalaimad maksustamistasemed nullist ja neid suurendatakse igal aastal kümneaastase üleminekuperioodi jooksul ühe kümnendiku võrra lõplikest madalaimatest maksustamistasemetest.

Punkti c kohaldamisel võib energiatooted ja elektrienergia, mida kasutavad haavatavaks tunnistatud kodumajapidamised, kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist maksust vabastada. Käesoleva lõike kohaldamisel on „haavatavad kodumajapidamised“ leibkonnad, keda käesolev direktiiv märkimisväärselt mõjutab, mis tähendab, et nende elatustase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, st nende sissetulek on alla 60 % riigi keskmisest ekvivalentnetosissetulekust;

d)    alandada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kütteks kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia maksustamistaset, mis ei tohi aga olla madalam I lisa tabelites B ja D sätestatud alammääradest.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 1718

1.    Eeldusel et käesolevas direktiivis sätestatud madalaimat maksustamistaset järgitakse keskmiselt iga ettevõtte puhul ⇨Ilma et see piiraks artikli 5 sätteid, mida kohaldatakse ühekordse kasutusena,⇦ võivad liikmesriigid lubada maksuvähendust⇨, mis ei tohi aga olla väiksem I lisa tabelites B, C ja D sätestatud alammääradest,⇦ energiatoodete tarbimise suhtes, mida kasutatakse kütmiseks või artikli 8 lõike 2 punktides ⌦  ⌫ b ja c nimetatud eesmärkidel, ning elektrienergia suhtes järgmistel juhtudel:

a)energiamahukate ettevõtete hüvanguks.

Energiamahukas ettevõte on artikli 19 tähenduses majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3 % toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5 % lisandväärtusest. Liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi.

Energiatoodete ja elektrienergia ostu all mõistetakse ostetud või ettevõttes toodetud elektrienergia tegelikku väärtust. Siia hulka arvestatakse ainult elektri- ja soojusenergia ning energiatooted, mida kasutatakse kütmiseks või artikli 8 lõike 2 punktides b ja c nimetatud eesmärkidel. Kõik maksud on sisse arvestatud, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks.

Toodangu väärtuse all mõistetakse käivet koos toote hinnaga otseselt seotud subsiidiumidega, millele liidetakse või millest lahutatakse valmistoodete ja pooleliolevate tööde ning edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste varude muutused, millest lahutatakse edasimüügiks ostetud kaubad ja teenused.

Lisandväärtuseks nimetatakse käibemaksuga maksustatavat kogukäivet koos eksportmüügiga, millest lahutatakse käibemaksuga maksustatav ostude kogusumma koos impordiga.

🡻 2003/96/EÜ

⇨ uus

Liikmesriikidel, kes kohaldavad praegu selliseid energia maksustamise süsteeme, mille kohaselt energiamahukad ettevõtted määratletakse muude kriteeriumide alusel kui energia hind võrreldes toodangu väärtusega ning liikmesriigis maksmisele kuuluv energiamaks võrreldes lisandväärtusega, on õigus kuni 1. jaanuarini 2007 rakendada üleminekuperioodi punkti a esimeses lõigus sätestatud määratlusega kohanemiseks;

b)kui ettevõtjate ⇨artiklis 19 osutatud majandusüksuste⇦ või ettevõtjate ⇨selliste majandusüksuste⇦ ühendustega on sõlmitud leping või kui rakendatakse kaubeldavate lubade süsteemi või muud samalaadset korraldust ⇨meedet⇦, tingimusel et see on mõeldud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks.

⇩ uus

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab kaubeldavate lubade süsteem muid kaubeldavate lubade süsteeme kui liidu süsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ tähenduses  49 .

🡻 2003/96/EÜ

2.    Olenemata artikli 4 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada kuni nullini vähendatud maksustamistaset artiklis 2 määratletud energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 määratletud energiamahukad ettevõtted.

3.    Olenemata artikli 4 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada madalamat maksustamistaset, mis võib moodustada kõige vähem 50 % käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaimast maksustamistasemest, artiklis 2 nimetatud energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutavad artiklis 11 määratletud majandusüksused, mis ei ole energiamahukad käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

4.    Ettevõtted, kes kasutavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud võimalusi, peavad vastavalt lõike 1 punktile b sõlmima lepingu või rakendama kaubeldavate lubade süsteemi või muud samalaadset korraldust. Need lepingud, kaubeldavate lubade süsteemid või muud samalaadsed korraldused peavad olema mõeldud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks, mille toime on laias laastus samaväärne sellega, mis oleks saavutatud tavalisi ühenduse alammäärasid järgides.

Artikkel 18

1.    Erandina käesoleva direktiivi sätetest on II lisas loetletud liikmesriikidel lubatud jätkuvalt kohaldada selles lisas sätestatud maksuvähendust või -vabastust.

Kui komisjoni ettepaneku alusel tehtavast nõukogu eelnevast läbivaatusest ei tulene teisiti, kaotab see luba kehtivuse 31. detsembril 2006 või III lisas määratletud kuupäeval.

2.    Olenemata lõigetes 3–13 sätestatud ajavahemikest ning tingimusel, et see ei moonuta oluliselt konkurentsi, võivad liikmesriigid, kellel on raskusi uue madalaima maksustamistaseme rakendamisega, rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007 eelkõige selleks, et mitte ohtu seada hindade stabiilsust.

3.    Hispaania Kuningriik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Belgia võib kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erilisi vähendatud määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 287 eurot 1000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Belgia võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse erilist vähendatud maksumäära võib kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada ka taksode suhtes. Artikli 7 lõike 3 punkti a kohaldamisel võib ta kuni 1. jaanuarini 2008 kaubandusliku eesmärgi määratluses kohaldada vähemalt 3,5tonnist suurimat lubatud täismassi.

4.    Austria Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Belgia võib kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erilisi vähendatud määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 287 eurot 1000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Belgia võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata.

5.    Belgia Kuningriik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Belgia võib kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erilisi vähendatud määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 287 eurot 1000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Belgia võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata.

6.    Luksemburgi Suurhertsogiriik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Belgia võib kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erilisi vähendatud määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 272 eurot 1000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Kreeka Vabariik võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata.

7.    Portugali Vabariik võib Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades tarbitavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes kohaldada käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaimast maksustamistasemest madalamaid maksustamistasemeid, et hüvitada nende piirkondade saarelisest asendist ja kõrvalisest asukohast tulenevaid transpordikulusid.

Portugali Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Portugali Vabariik võib lisaks sellele kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 272 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Kreeka Vabariik võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse erinevat maksumäära võib kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada ka taksode suhtes. Artikli 7 lõike 3 punkti a kohaldamisel võib ta kuni 1. jaanuarini 2008 kaubandusliku eesmärgi määratluses kohaldada vähemalt 3,5tonnist suurimat lubatud täismassi.

Portugali Vabariik võib elektrienergia maksustamistasemes kohaldada täielikku või osalist maksuvabastust kuni 1. jaanuarini 2010.

8.    Kreeka Vabariik võib kohaldada käesolevas direktiivis ettenähtud alammääradest 1000 liitri kohta kuni 22 euro võrra madalamaid maksustamistasemeid mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja bensiini puhul, mida tarbitakse Lesbose, Chíose, Sámose, Dodekaneeside ja Küklaadide piirkonnas ning järgmistel Egeuse mere saartel: Thásos, Põhja-Sporaadid, Samothráki ja Skyros.

Kreeka Vabariik võib rakendada kuni 1. jaanuarini 2010 üleminekuperioodi, et muuta praegune elektrienergia toodangul põhinev maksustamissüsteem tarbimisel põhinevaks maksustamissüsteemiks ning saavutada uus bensiini madalaim maksustamistase.

Kreeka Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, milleks on 302 eurot 1 000 liitri kohta, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Kreeka Vabariik võib lisaks sellele kuni 31. detsembrini 2009 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 264 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2003 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Kreeka Vabariik võib alates 1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada erinevaid määrasid mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse suhtes, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu allapoole 302 eurot 1 000 liitri kohta ning et seal 1. jaanuaril 2010 kehtinud maksustamistasemeid ei alandata. Mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku kasutuse erinevat maksumäära võib kuni 1. jaanuarini 2012 kohaldada ka taksode suhtes. Artikli 7 lõike 3 punkti a kohaldamisel võib ta kuni 1. jaanuarini 2008 kaubandusliku eesmärgi määratluses kohaldada vähemalt 3,5tonnist suurimat lubatud täismassi.

9.    Iirimaa võib kohaldada elektrienergia maksustamistasemes täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust kuni 1. jaanuarini 2008.

10.    Prantsuse Vabariik võib kohaldada kuni 1. jaanuarini 2009 täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutavad riik, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutused ning teised avalik-õiguslikud isikud seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teostavad riigiasutustena.

Prantsuse Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada oma praegune elektrienergia maksustamise süsteem käesoleva direktiivi sätetele vastavaks. Selle ajavahemiku jooksul tuleb arvesse võtta praeguse kohaliku elektrienergia maksustamise üldist keskmist taset, kui hinnatakse, kas käesolevas direktiivis sätestatud alammäärasid järgitakse.

11.    Itaalia Vabariik võib kuni 1. jaanuarini 2008 kohaldada vähemalt 3,5tonnist suurimat lubatud täismassi artikli 7 lõike 3 punkti a kaubanduslike eesmärkide määratluses.

12.    Saksamaa Liitvabariik võib kuni 1. jaanuarini 2008 kohaldada vähemalt 12-tonnist suurimat lubatud täismassi artikli 7 lõike 3 punkti a kaubanduslike eesmärkide määratluses.

13.    Madalmaade Kuningriik võib kuni 1. jaanuarini 2008 kohaldada vähemalt 12-tonnist suurimat lubatud täismassi artikli 7 lõike 3 punkti a kaubanduslike eesmärkide määratluses.

14.    Kehtestatud üleminekuperioodide jooksul peavad liikmesriigid järk-järgult vähendama vahet uute madalaima maksustamistasemega. Kui liikmesriigi maksustamistaseme ja madalaima taseme vahe ei ole suurem kui 3 % asjakohasest madalaimast tasemest, võib kõnealune liikmesriik oma maksustamistaset kohandada alles üleminekuperioodi lõpus.

⇩ uus

Artikkel 19

1.    Artikli 18 kohaldamisel tähendab „majandusüksus“ käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks määratud üksust, mis pakub igal pool iseseisvalt kaupu või teenuseid, olenemata kõnealuse majandustegevuse eesmärgist või tulemustest.

Majandustegevus on tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamine ja põllumajandus ning vabakutseline tegevus.

Riike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutusi ning teisi avalik-õiguslikke isikuid ei käsitata majandusüksustena seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teostavad riigiasutustena. Kui nad aga sellist tegevust või tehinguid teostavad, käsitatakse neid majandusüksustena seoses tegevuse ja tehingutega, mille puhul nende kohtlemine muul viisil kui majandusüksustena tooks kaasa olulist konkurentsi moonutamist.

2.    Lõike 1 kohaldamisel ei peeta majandusüksuseks üksust, mis on väiksem kui ettevõtte või juriidilise isiku osa, mis organisatsiooniliselt kujutab endast iseseisvat majandusüksust, teisisõnu üksust, mis on suuteline tegutsema oma vahenditega.

🡻 2004/74/EÜ artikli 1 lõige 2, parandus ELT L 195, 2.6.2004, lk 26.

Artikkel 18a

1.    Erandina käesoleva direktiivi sätetest on III lisas loetletud liikmesriikidel lubatud kohaldada selles lisas sätestatud maksuvähendust või -vabastust.

Kui komisjoni ettepaneku alusel tehtavast nõukogu eelnevast läbivaatusest ei tulene teisiti, kaotab see luba kehtivuse 31. detsembril 2006 või III lisas määratletud kuupäeval.

2.    Olenemata lõigetest 3–11 sätestatud ajavahemikest ning tingimusel, et see ei moonuta oluliselt konkurentsi, võivad liikmesriigid, kellel on raskusi uue madalaima maksustamistaseme rakendamisega, rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007 eelkõige selleks, et mitte ohustada hindade stabiilsust.

3.    Tšehhi Vabariik võib elektrienergia, tahkekütuse ja maagaasi maksustamistasemes kohaldada täielikku või osalist maksuvabastust kuni 1. jaanuarini 2008.

4.    Eesti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 330 eurot 1000 liitri kohta.Siiski ei tohi mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta.

Eesti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi pliivaba bensiini maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 287 eurot 1000 liitri kohta.

Eesti Vabariik võib põlevkivi maksustamistasemes kohaldada täielikku maksuvabastust kuni 1. jaanuarini 2009. Eesti Vabariik võib lisaks sellele kuni 1. jaanuarini 2013 kohaldada põlevkivi maksustamistaseme vähendatud määrasid, tingimusel et maksustamistase ei alane seetõttu alates 1. jaanuarist 2011 alla 50 % kehtivast ühenduse miinimummäärast.

Eesti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada kaugkütteks kasutatava põlevkiviõli maksustamistase oma riigis madalaimale maksustamistasemele vastavaks.

Eesti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et muuta praegune elektrienergia tootmispõhine maksustamissüsteem tarbimispõhiseks maksustamissüsteemiks.

5.    Läti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2011, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 302 eurot 1000 liitri kohta ning kuni 1. jaanuarini 2013, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Siiski ei tohi gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta ja alates 1. jaanuarist 2008 madalam kui 274 eurot 1000 liitri kohta.

Läti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2011, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini maksustamistase oma riigisvastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi pliivaba bensiini maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 287 eurot 1000 liitri kohta ja alates 1. jaanuarist 2008 madalam kui 323 eurot 1000 liitri kohta.

Läti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada kaugkütteks kasutatava raske kütteõli maksustamistase oma riigis madalaimale maksustamistasemele vastavaks.

Läti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada elektrienergia maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi elektrienergia maksustamistase jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % kehtivast ühenduse miinimummäärast.

Läti Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada kivisöe ja koksi maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi kivisöe ja koksi maksustamistase jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % kehtivast ühenduse miinimummäärast.

6.    Leedu Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2011, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 302 eurot 1000 liitri kohta ning kuni 1. jaanuarini 2013, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Siiski ei tohi gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta ja alates 1. jaanuarist 2008 madalam kui 274 eurot 1000 liitri kohta.

Leedu Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2011, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi pliivaba bensiini maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 287 eurot 1000 liitri kohta ja alates 1. jaanuarist 2008 madalam kui 323 eurot 1000 liitri kohta.

7.    Ungari Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada kaugkütteks kasutatava elektri, maagaasi, kivisöe ja koksi maksustamistase oma riigis madalaimale maksustamistasemele vastavaks.

8.    Malta Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada elektrienergia maksustamistaset oma riigis. Siiski ei tohi elektrienergia maksustamistase jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % kehtivast ühenduse miinimummäärast.

Malta Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 330 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta.

Malta Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini ja pliibensiini maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi pliivaba bensiini ja maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui vastavalt 287 eurot 1000 liitri kohta ja 337 eurot 1000 liitri kohta.

Malta Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada kütteõlina kasutatava maagaasi maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi maagaasi kehtivad maksumäärad jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % vastavast ühenduse miinimummäärast.

Malta Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada tahkekütuse maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi asjaomaste energiatoodete kehtivad maksumäärad jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % vastavast ühenduse miinimummäärast.

9.    Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi pliivaba bensiini maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 287 eurot 1000 liitri kohta.

Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 302 eurot 1000 liitri kohta, ning kuni 1. jaanuarini 2012, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Siiski ei tohi gaasiõli maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta ja alates 1. jaanuarist 2008 madalam kui 274 eurot 1000 liitri kohta.

Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2008, et kohandada raske kütteõli maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 15 eurot 1000 kg kohta. Siiski ei tohi raske kütteõli maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 13 eurot 1000 liitri kohta.

Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2012, et kohandada kaugkütteks kasutatava kivisöe ja koksi maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele.

Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2012, et kohandada muul eesmärgil kui kaugkütteks kasutatava kivisöe ja koksi maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele.

Poola Vabariik võib kuni 1. jaanuarini 2008 kohaldada täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust kütteainena kasutatava gaasiõli suhtes, mida kasutavad koolid, lasteaiad ja muud avalikud asutused seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teostavad riigiasutustena.

Poola Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2006, et kohandada oma elektrienergia maksustamissüsteem ühenduse raamistikule vastavaks.

10.    Sloveenia Vabariik võib tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada maagaasi maksustamistasemes täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust. Täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust võib kohaldada kuni 2014. aasta maini või seni, kuni maagaasi riiklik osakaal energia kogutarbimises jõuab tasemeni 25 %, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on varasem. Siiski, kui maagasi riiklik osakaal energia kogutarbimises jõuab tasemeni 20 %, kohaldatakse rangelt positiivset maksustamistaset, mida suurendatakse igal aastal, et saavutada ülalpool nimetatud perioodi lõpuks vähemalt madalaim tase.

11.    Slovaki Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada elektrienergia ja kütteainena kasutatava maagaasi maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi elektrienergia ja kütteainena kasutatava maagaasi maksustamistase jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % vastavast ühenduse miinimummäärast.

Slovaki Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2009, et kohandada tahkekütuse maksustamistase oma riigis vastavale madalaimale tasemele. Siiski ei tohi tahkekütuse maksustamistase jääda alates 1. jaanuarist 2007 alla 50 % kehtivast ühenduse miinimummäärast.

12.    Kehtestatud üleminekuperioodide jooksul peavad liikmesriigid järk-järgult vähendama vahet uute madalaima maksustamistasemega. Kui liikmesriigi maksustamistaseme ja madalaima taseme vahe ei ole suurem kui 3 % kõnealusest madalaimast tasemest, võib kõnealune liikmesriik oma maksustamistaset kohandada alles üleminekuperioodi lõpus.

🡻 2004/75/EÜ artikli 1 lõige 1, parandus EÜT L 195, 2.6.2004, lk 31.

Artikkel 18b

1.    Olenemata lõikes 2 sätestatud ajavahemikest ning tingimusel, et see ei moonuta oluliselt konkurentsi, võivad liikmesriigid, kellel on raskusi uue madalaima maksustamistaseme rakendamisega, rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2007 eelkõige selleks, et mitte ohustada hindade stabiilsust.

2.    Küprose Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2008, et kohandada mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 302 eurot 1000 liitri kohta, ning kuni 1. jaanuarini 2010, et saavutada madalaim tase 330 eurot. Siiski ei tohi mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja petrooleumi maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 245 eurot 1000 liitri kohta.

Küprose Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni 1. jaanuarini 2010, et kohandada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini maksustamistase oma riigis vastavaks uuele madalaimale tasemele, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta. Siiski ei tohi pliivaba bensiini maksustamistase olla alates 1. maist 2004 madalam kui 287 eurot 1000 liitri kohta.

3.    Kehtestatud üleminekuperioodide jooksul peavad liikmesriigid järk-järgult vähendama vahet uute madalaima maksustamistasemega. Kui liikmesriigi maksustamistaseme ja madalaima taseme vahe ei ole suurem kui 3 % kõnealusest madalaimast tasemest, võib kõnealune liikmesriik oma maksustamistaset kohandada alles üleminekuperioodi lõpus.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 1920

1.    Lisaks eelmiste artiklite sätetele, eriti artiklitele 5 ⌦ 14 ⌫ , ⌦ 15 ⌫ , 1516, ⌦ 17 ⌫ ja 1718, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ⇨ võtta vastu rakendusakte, ⇦ lubada ⌦ millega lubatakse ⌫ liikmesriigil kehtestada täiendav maksuvabastus või -vähendus teatavatel poliitilistel kaalutlustel. ⇨ Kui see on vajalik keskkonna ja inimeste tervise kaitseks, sealhulgas õhusaaste vähendamiseks, võib nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu rakendusakte, millega lubatakse liikmesriigil kehtestada spetsiifilised kõrgemad maksumäärad, mis kalduvad kõrvale I lisas sätestatud madalaimate maksustamistasemete liigitusest. ⇦

Liikmesriik, kes soovib sellist meedet ⌦neid⌫ ⌦meetmeid⌫ rakendada, teatab sellest komisjonile ja esitab talle kogu asjakohase ja vajaliku teabe.

Komisjon vaatab taotluse läbi, võttes muu hulgas arvesse siseturu nõuetekohast toimimist ning vajadust tagada aus konkurents ning ühenduse ⌦liidu⌫ tervishoiu-, keskkonna-, energeetika- ja transpordipoliitika toimimine.

Kolme kuu jooksul pärast kogu asjakohase ja vajaliku teabe saamist teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu annaks loa kõnealust meedet rakendada, või teatab nõukogule põhjused, miks ta ei ole teinud ettepanekut anda luba kõnealust meedet rakendada.

2.    Lõikes 1 nimetatud luba antakse kõige rohkem kuueks aastaks, kusjuures seda ajavahemikku võib pikendada lõikes 1 sätestatud korras.

3.    Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud maksuvabastust või -vähendust ⇨meedet⇦ ei või enam kohaldada eelkõige ausa konkurentsiga, siseturu toimimise moonutamisega või ühenduse ⌦liidu⌫ tervishoiu-, keskkonnakaitse-, energeetika- või transpordipoliitikaga seonduvatel kaalutlustel, teeb ta nõukogule asjakohased ettepanekud. Nõukogu teeb nende ettepanekute põhjal ühehäälse otsuse.

Artikkel 2021

1.    Direktiivi 92/12/EMÜ Direktiivi 2008/118/EÜ kontrolli- ja liikumissätted hõlmavad üksnes järgmisi energiatooteid:

a)CN-koodide 1507–1518 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

⇩ uus

b)CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena ning on vabastatud alkoholi ja alkohoolsete jookide ühtlustatud aktsiisimaksust vastavalt direktiivi 92/83/EÜ 50 artikli 27 lõike 1 punktidele a või b;

🡻 2003/96/EÜ

🡺1 2018/552 artikli 1 lõike 3 punkt a

🡺2 2018/552 artikli 1 lõike 3 punkt b

🡺3 2018/552 artikli 1 lõike 3 punkt c

🡺4 2018/552 artikli 1 lõike 3 punkt d

⇨ uus

bc)CN-koodide 2707 10, 2707 20, 2707 30 ja 2707 50 alla kuuluvad tooted;

cd)CN-koodide 🡺1 2710 12–2710 19 68 ⇨ ning 2710 19 71–2710 19 99 ⇦ ja 2710 20–2710 20 39 ja 2710 20 90 (ainult tooted, mille mahust vähem kui 90 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 210 °C ning vähemalt 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) temperatuuril 250 °C ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga)) alla kuuluvad tooted🡸. Seevastu CN-koodide 🡺2 2710 12 21 🡸, 🡺3 2710 12 25 🡸 ja 🡺4 2710 19 29 ja 2710 20 90 (ainult tooted, mille mahust vähem kui 90 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 210 °C ning vähemalt 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) temperatuuril 250 °C ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga)) 🡸, ⇨ ning 2710 19 71–2710 19 99 ⇦ alla kuuluvate toodete puhul kohaldatakse kontrolli- ja liikumissätteid üksnes mahtkauba kaubanduslikule liikumisele;

de)CN-koodide 2711 (v.a 2711 11 ja 2711 21 ja 2711 29) alla kuuluvad tooted;

ef)CN-koodi 2901 10 alla kuuluvad tooted;

fg)CN-koodide 2902 20, 2902 30, 2902 41, 2902 42, 2902 43 ja 2902 44 alla kuuluvad tooted;

gh)CN-koodi 2905 11 00 alla kuuluvad tooted, mis ei ole sünteetilised, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

⇩ uus

i)CN-koodi de 2909 19 10 ja 2909 19 90 alla kuuluvad tooted, viimasel juhul siis, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

j)CN-koodi 3403 alla kuuluvad tooted. Kontrolli- ja liikumissätteid kohaldatakse üksnes mahtkauba kaubanduslikule liikumisele;

k)CN-koodi 3811 alla kuuluvad tooted;

l)CN-koodide 3814 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena. Kontrolli- ja liikumissätteid kohaldatakse üksnes mahtkauba kaubanduslikule liikumisele;

m)CN-koodi 3823 19 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena;

🡻 2003/96/EÜ

hn)CN-koodide 3824 99 86, 3824 99 92 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid), 3824 99 93, 3824 99 96 (v.a aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja-vedeldid), 3826 00 10 ja 3826 00 90 alla kuuluvad tooted, kui need on mõeldud kasutamiseks kütteainena või mootorikütusena.;

⇩ uus

Lõike 1 kohaldamisel tähendab „mahtkauba kaubanduslik liikumine“ pakendamata toodet, mida veetakse mahutites, mis on kas transpordivahendi (näiteks paakauto, vagunid, paakvagunid, tankerid) lahutamatu osa, või ISO mahutites. Mõiste hõlmab ka pakendamata toodet, mida transporditakse muudes, üle 210 liitristes mahutites.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

2.    Kui liikmesriik leiab, et lõikes 1 nimetamata energiatooted on mõeldud kasutamiseks või neid müüakse või kasutatakse kütteõlina või mootorikütusena või need põhjustavad muul viisil maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist või muid kuritarvitusi, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni. Seda sätet kohaldatakse ka elektrienergia suhtes. Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. ⇨ Kahe kuu jooksul pärast sellist teavitamist edastavad liikmesriigid komisjonile oma seisukohad kõnealuste energiatoodete ja elektrienergiaga seotud tuvastatud maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja muude kuritarvituste kohta. Liikmesriikidelt saadud seisukohtade põhjal ja juhul, kui olemas on oht siseturu nõuetekohasele toimimisele või keskkonnale, võtab komisjon vastu rakendusaktid,⇦ Seejärel tehakse otsus selle kohta, ⇨ et määrata kindlaks, ⇦ kas kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse direktiivi 92/12/EMÜ kontrolli- ja liikumissätteid direktiivi 2008/118/EÜ kontrolli- ja liikumissätteid⇨kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse. Need rakendusaktid võetakse vastu⇦ artikli 27 ⌦artikli 28⌫ lõikega 2 ettenähtud ⌦kontrollimenetluses⌫.

3.    Liikmesriigid võivad kahepoolsete kokkulepete alusel osast või kõigist direktiiviga 92/12/EMÜ direktiiviga 2008/118/EÜ ettenähtud kontrollimeetmetest osa või kõikide ⌦käesoleva artikli⌫ lõikes 1 nimetatud toodete puhul loobuda, kui need ei kuulu käesoleva direktiivi artiklite 7, 8 ja -9 kohaldamisalasse. Sellised kokkulepped ei mõjuta liikmesriike, kes ei ole nende osalised. Sellistest kahepoolsetest kokkulepetest tuleb teatada komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike.

Artikkel 2122

1.    Lisaks sellele, mis on ette nähtud maksustatava sündmuse määratlust sisaldavates üldsätetes ja direktiivi 92/12/EMÜ direktiivi 2008/118/EÜ maksmist puudutavates sätetes, nõutakse energiatoodetelt maksu ka käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 3 nimetatud maksustatava sündmuse korral.

2.    Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 4 punktis c ja artikli 5 lõikes 1 esitatud mõistet “tootmine” käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel vajaduse korral nii, et see hõlmab mõistet “kaevandamine”.

32.    Energiatoodete tarbimist neid tootva ettevõtte territooriumil ei käsitata maksustatava sündmusena juhul, kui tarbimine hõlmab energiatooteid, mis on toodetud kõnealuse ettevõtte territooriumil. Liikmesriigid võivad ka otsustada, et mujal kui kõnealuse ettevõtte territooriumil toodetud elektrienergia ja muude energiatoodete tarbimist ning elektrienergia ja muude energiatoodete tarbimist elektrienergia tootmiseks kütust tootva ettevõtte territooriumil ei käsitata maksustatava sündmusena. Kui tarbitakse eesmärkidel, mis pole seotud energiatoodete tootmisega, eelkõige sõidukite käitamiseks, käsitatakse seda maksustatava sündmusena.

43.    Liikmesriigid võivad ka ette näha, et energiatooted ja elektrienergia maksustatakse siis, kui tehakse kindlaks, et alandatud maksustamistaseme kohaldamiseks või maksuvabastuse saamiseks liikmesriigi eeskirjades sätestatud lõppkasutamise tingimust ei ole täidetud või enam ei täideta.

54.    Direktiivi 92/12/EMÜ Direktiivi 2008/118/EÜ artiklite52 ja 67 kohaldamisel on elektrienergia, and maagaas ⇨ja vesinik⇦ maksustatavad ning maksustatava sündmuse alguseks loetakse hetke, mil turustaja või edasimüüja toote kohale toimetab. Kui toode tarnitakse tarbimiseks liikmesriiki, mis ei ole turustaja või edasimüüja asukohariik, nõutakse tarnijaliikmesriikide maks sisse äriühingult, mis peab olema registreeritud tarnijaliikmesriigis. Maksustamine ja maksu kogumine toimub iga liikmesriigi kehtestatud korras.

⇩ uus

Esimese lõigu kohaldamisel võib elektrisalvestusrajatisi ja transformaatoreid pidada edasimüüjateks, kui nad elektrienergiat tarnivad.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Olenemata esimesest lõigust on liikmesriikidel õigus otsustada maksustatava sündmuse üle, kui nende gaasitorud ja teiste liikmesriikide gaasitorud ei ole omavahel ühendatud.

Üksust, mis toodab elektrienergiat oma tarbeks, käsitatakse turustajana. Olenemata artikli 14 lõike 1 punktist a ⌦artiklist 13⌫ võivad liikmesriigid maksust vabastada väikesed elektrienergiatootjad, tingimusel et nad maksustavad selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted.

Direktiivi 92/12/EMÜ ⌦Direktiivi 2008/118/EÜ⌫ artiklite 52 ja 67 ⌦⌫ kohaldamisel on kivisüsi, koks, ja ligniit ⇨ja CN-koodide 2703, 4401 ja 4402 alla kuuluvad tooted⇦ maksustatavad ning maksustatava sündmuse alguseks loetakse hetke, mil asjaomaste ametiasutuste poolt selleks registreeritud äriühing toote kohale toimetab. Need ametiasutused võivad lubada tootjal, turustajal, importijal või maksuesindajal täita registreeritud äriühingu asemel selle maksukohustusi. Maksustamine ja maksu kogumine toimub iga liikmesriigi kehtestatud korras.

65.    Liikmesriigid ei pea energiatoodete tootmisena käsitama:

a)toiminguid, mille käigus saadakse kõrvaltootena väheses koguses energiatooteid;

b)toiminguid, mille käigus energiatoote kasutaja teeb selle taaskasutamise võimalikuks oma ettevõttes, tingimusel et selle toote eest juba tasutud maks ei ole väiksem maksust, mida tuleks tasuda, kui taaskasutatud energiatoode uuesti maksustataks;

c)toiminguid, mille käigus väljaspool tootmisettevõtet või maksuladu segatakse energiatooteid teiste energiatoodete või muude materjalidega, tingimusel et:

i)koostisosade maks on eelnevalt tasutud ning

ii)tasutud maksusumma ei ole väiksem kui segule kehtestatud maks.

Alapunkti i tingimust ei kohaldata, kui segu vabastatakse maksust teataval kasutuseesmärgil.

Artikkel 2223

Kui maksumäärad muutuvad, võib juba tarbimisse lubatud energiatoodete varudelt nõutavaid makse suurendada või vähendada.

Artikkel 2324

Liikmesriigid võivad tagastada maksusummad, mis on tasutud saastatud või eksikombel segatud energiatoodetelt, mis on saadetud ringlussevõtuks tagasi maksulattu.

Artikkel 2425

1.    Liikmesriigis tarbimisse lubatud energiatooteid, mis sisalduvad kommertsmootorsõidukite standardsetes paakides ning on ette nähtud kasutamiseks nimetatud sõidukite kütusena, samuti erikonteinerites sisalduvaid energiatooteid, mis on ette nähtud konteinerite varustusse kuuluvate süsteemide kasutamiseks veo ajal, ei maksustata üheski teises liikmesriigis.

2.    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „standardne paak“ järgmist:

–tootja poolt igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal. Standardsete paakidena käsitatakse ka mootorsõidukile paigaldatud gaasipaake, mis on ette nähtud gaasi vahetuks kasutamiseks kütusena, ja paake, mis on paigaldatud sõiduki varustusse kuuluvale muule süsteemile;

–tootja poolt igale kõnealuse konteineriga sama liiki konteinerile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult jahutussüsteemi või erikonteineri varustusse kuuluva muu süsteemi kasutamiseks veo ajal.

Erikonteiner — mis tahes konteiner, millesse on paigaldatud jahutus-, hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuur. 

⇩ uus

a) tootja või kolmanda isiku poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paagid, mis sõiduki registreerimisdokumentide või tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt vastavad kohaldatavatele tehnilistele ja ohutusnõuetele ning mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal, kaasa arvatud mootorsõidukitele paigaldatud gaasipaagid, mis on ette nähtud gaasi vahetuks kasutamiseks kütusena, ja mahutid, mis on paigaldatud muudele süsteemidele, millega sõiduk võib olla varustatud;

b) tootja või kolmanda isiku poolt erikonteinerile püsivalt paigaldatud paagid, mis konteineri registreerimisdokumentide või tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt vastavad kohaldatavatele tehnilistele ja ohutusnõuetele ning mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal.

Käesoleva artikli kohaldamisel on erikonteiner mis tahes mahuti, millesse on paigaldatud jahutus-, hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuur.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 2526

1.    Liikmesriigid teatavad komisjonile maksustamistasemed, mida nad kohaldavad artiklis 2 loetletud toodete suhtes, ⇨ning vastavad mahud⇦ iga aasta 1. jaanuaril ning alati, kui liikmesriigi õigusakte on muudetud.

2.    Kui liikmesriigis kohaldatavad maksustamistasemed on väljendatud muudes mõõtühikutes kui need, mis on iga toote kohta ette nähtud artiklis 7–10, teatavad liikmesriigid vastavad maksustamistasemed, olles need teisendanud kõnealustesse mõõtühikutesse.

Artikkel 2627

1.    Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5, artikli 14 lõike 2 ning artiklite 15 ja 17 ⌦artiklite 13–18⌫ kohaselt võetud meetmetest.

2.    Sellised käesolevas direktiivis käsitletud meetmed nagu maksuvabastus ja -vähendus, erinevad maksumäärad ja maksutagastus võivad kujutada endast riigiabi ning sellisel juhul tuleb neist komisjonile teatada asutamislepingu artikli 88 ⌦Euroopa Liidu toimimise lepingu⌫ ⌦artikli 108⌫ lõikes 3 sätestatud korras.

Käesoleva direktiivi kohaselt komisjonile esitatav teave ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 ⌦Euroopa Liidu toimimise lepingu⌫ ⌦artikli 108⌫ lõikega 3 ettenähtud teatamiskohustusest

3.    Lõikes 1 sätestatud kohustus teatada komisjonile artikli 5 kohaselt võetud meetmetest ei vabasta liikmesriike direktiiviga 83/189/EMÜ ettenähtud teatamiskohustusest.

Artikkel 2728

1.    Komisjoni abistab direktiivi 92/12/EMÜ 12008/118/EÜ artikli 24 lõike 1 artikli 43 alusel loodud aktsiisikomitee. ⇨Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.⇦

2.    Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7. määruse (EL) nr 182/2011 51 artiklit 5.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.    Komitee võtab vastu oma töökorra.

⇩ uus

Artikkel 29

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artikli 2 lõikes 8 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2023.

3.    Nõukogu võib artikli 2 lõikes 8 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 52 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

6.    Artikli 2 lõike 8 ja artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti kohta esitatud vastuväidetest või delegeeritud volituste tagasivõtmisest nõukogu poolt.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 2830

1.    Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi, artikli 1 lõike 2, artikli 2 lõike 1 punktide b–o, artikli 2 lõike 3 teise, kolmanda ja neljanda lõigu, artikli 2 lõigete 4–8, artikli 3, artikli 5, artikli 7, artikli 8 lõike 1, artikli 9 lõike 1, artikli 13, artiklite 14 ja 15, artikli 16 punkti b viimase lause, artikli 16 punktide c, d ja e, artikli 17, artikli 18, artikli 19, artikli 21 lõike 1 punkti b, artikli 21 lõike 1 punkti b, artikli 21 lõike 1 punkti d, artikli 21 lõike 1 punktide i–m, artikli 21 lõike 1 teise lõigu, artikli 21 lõike 2, artikli 22 lõike 1, artikli 22 lõike 4, artikli 25 lõike 2, artikli 26 lõike 1, artikli 28, artikli 29, artikli 30, artikli 31 ja I lisa järgimiseks vajalikud ⌦ õigus- ja haldusnormid ⌫ vastu ja avaldavad need ⇨ [31. detsembriks 2022] ⇦. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile ⌦edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile⌫.

2.Nad kohaldavad käesolevaid sätteid ⌦ neid meetmeid ⌫ ⇨ [1. jaanuarist 2023] ⇦ 1. jaanuarist 2004, välja arvatud artikli 16 ja artikli 18 lõike 1 sätted, mida liikmesriigid võivad kohaldada 1. jaanuarist 2003.

3.Kui liikmesriigid need normid ⌦meetmed⌫ vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. ⌦ Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad kindlaks sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse ⌫ Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid..

42.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas ⌦hõlmatud⌫ valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Article29

Nõukogu vaatab komisjoni aruande ning vajaduse korral ettepaneku alusel korrapäraselt läbi käesolevas direktiivis sätestatud maksuvabastuse, maksustamistaseme alandamise ja madalaimad maksustamistasemed ning võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu vajalikud meetmed. Komisjoni aruandes ja läbivaatamisel nõukogus võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, madalaima maksustamistaseme tegelikku väärtust ning asutamislepingu üldeesmärke.

⇩ uus

Artikkel 31

Komisjon esitab iga viie aasta järel ja esimest korda viis aastat pärast 1. jaanuari 2023 nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Komisjoni aruandes analüüsitakse muu hulgas madalaimaid maksustamistasemeid, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse mõju, eelkõige seoses energiatõhususega, elektrienergia kasutamist transpordisektoris ning käesolevas direktiivis sätestatud maksuvabastuste, -vähenduste ja -erisuste ning erinevate maksumäärade põhjendatust. Aruandes võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist, keskkonna- ja sotsiaalseid kaalutlusi, madalaimate maksustamistasemete tegelikku väärtust ja aluslepingute asjaomaseid üldeesmärke.

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 3032

Olenemata artikli 28 lõikest 2 Direktiivid ⌦ 2003/96/EÜ, ⌫ 92/81/EMÜ ja 92/82/EMÜ ⌦ mida on muudetud II lisa A osas osutatud õigusaktidega, ⌫ ⌦  ⌫ tunnistatakse kehtetuks⌦ alates ⌫ ⇨ 1. jaanuarist 2023 ⇦ 31. detsembrist 2003, ⌦ ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega ⌫ .

🡻 2004/75/EÜ artikli 1 lõige 2, parandus ELT L 195, 2.6.2004, lk 31 (kohandatud)

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ⌦ ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile ⌫ .

🡻 2003/96/EÜ (kohandatud)

Artikkel 3133

Käesolev direktiiv jõustub ⌦kahekümnendal päeval pärast⌫ selle ⌦avaldamist⌫ Euroopa Liidu Teatajasavaldamise päeval.

⌦ Artikli 1 lõiget 1, artikli 2 lõike 1 punkti a, artikli 2 lõiget 2, artikli 2 lõike 3 esimest lõiku, artiklit 4, artiklit 6, artikli 8 lõiget 2, artiklit 10, artiklit 11, artiklit 12, artikli 16 punkti a, artikli 16 punkti b, artiklit 20, artikli 21 lõike 1 punkti a, artikli 21 lõike 1 punkti c, artikli 21 lõike 1 punkte e–h, artikli 21 lõike 1 punkti n, artikli 21 lõiget 3, artikli 22 lõikeid 2 ja 3, artikli 22 lõiget 5, artiklit 23, artiklit 24, artikli 25 lõiget 1, artikli 26 lõiget 2 ja artiklit 27, mida ei ole muudetud, võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiiviga, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023. ⌫

Artikkel 3234

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    COM(2020) 562 final.

(2)    Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldused EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8.

(3)    Vt pressiteade „Euroopa Komisjon väljendab heameelt Euroopa kliimaseaduse suhtes saavutatud esialgse kokkuleppe üle“ (IP/21/1828, 21.4.2021).

(4)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (COM/2020/80 final).

(5)    SWD(2019) 329 final.

(6)    Nõukogu 29. novembri 2019. aasta järeldused 14608/19 FISC 458.

(7)    Euroopa Komisjon (2020), komisjoni 2021. aasta tööprogramm: I lisas kirjeldatakse kõiki kavandatavaid vahendeid, sealhulgas energia maksustamise direktiivi läbivaatamist.

(8)    Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(9)    Määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused.

(10)    Määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid.

(11)    Direktiiv (EL) 2018/2001 – selle direktiiviga kehtestatakse kütusetarnijatele kohustus tagada 2030. aastaks taastuvenergia minimaalne kohustuslik osakaal energia lõpptarbimises transpordisektoris.

(12)    30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku.

(13)    22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(15)    Aruanne energia maksustamise direktiivi hindamise kohta, 2019.

(16)    Accord relatif au régime douanier et fiscal du gasoil consommé comme ravitaillement de bord dans la navigation rhénane Conclu à Strasbourg le 16 mai 1952.

(17)    Vt artikkel „Commission report: evaluation of the Energy Taxation Directive“ („Komisjoni aruanne: energia maksustamise direktiivi hindamine“) , SWD(2019) 329 final, of 11.09.2019.

(18)    Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ

(19)    CE Delft jt (2012), An inventory of measures for internalising external costs in transport, Brüssel: Euroopa Komisjon.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(22)    Komisjoni 21. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1577, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 361, 30.10.2020, lk 1).

(23)    „ELi-sisene lennuliiklus“ tähendab lende kahe ELis asuva lennujaama vahel, sealhulgas riigisiseseid lende.

(24)    „ELi-sisene veeliiklus“ on kahe ELis asuva sadama vaheline liiklus, sealhulgas riigisisene liiklus.

(25)    „Äriline lennutegevus“ on õhusõidukite käitamine või kasutamine ettevõtjate poolt reisijate või kaupade vedamiseks oma äritegevusele kaasaaitamise abivahendina ja õhusõidukit juhitakse eesmärgil, mida tavaliselt ei peeta avalikuks rentimiseks, ning selliste isikute poolt, kellel on vähemalt kehtiv ametpiloodiluba ja instrumentaallennupädevus.„Lõbulennud“ tähendab õhusõiduki kasutamist isiklikul või meelelahutuslikul eesmärgil, mis ei ole seotud äri- või kutsetegevusega.

(26)    Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(27)    Vt II lisa A osa.

(28)    EÜT L 316, 31.10.1992, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/74/EÜ (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 46).

(29)    EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/74/EÜ.

(30)

   COM(2019) 640 final, 11. detsember 2019.

(31)    14861/19, 5. detsember 2019.

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088) (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(35)    EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/47/EÜ (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 73).

(36)    EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21.

(37)

   Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda    ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(39)    EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(40)    Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21)

(41)    EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 29/2002 (EÜT L 6, 10.1.2002, lk 3).

(42)    EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1.

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(44)    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) […]/[...] millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EU) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks tingimused, mille puhul võib majandustegevust käsitada tegevusena, millel on oluline panus kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse, ning määratakse kindlaks, ega kõnealune majandustegevus ei kahjusta ühtegi muud keskkonnaeesmärki, C/2021/2800 final (ELT […], lk […]).

(45)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(46)    Komisjoni 21. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1577, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 361, 30.10.2020, lk 1).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(48)    EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(50)    Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21)

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(52)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 563 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik (uuesti sõnastatud)

















(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 663 final} - {SWD(2021) 640 final} - {SWD(2021) 641 final} - {SWD(2021) 642 final}

🡻 2003/96/EÜ

I LISA

II LISA

Artikli 18 lõikes 1 osutatud vähendatud maksumäärad ja maksuvabastus

1.BELGIA:

–veeldatud naftagaas (LPG), maagaas ja metaan,

–kohalikud ühissõidukid,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–eraomanduses lõbusõidulaevade navigatsioon,

–raske kütteõli vähendatud aktsiisimäär, soodustamaks keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist. Vähendus on konkreetselt seotud väävlisisaldusega ning mingil juhul ei tohi vähendatud määr olla väiksem kui 6,5 eurot tonni kohta,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu,

–väikese väävlisisaldusega (50 ppm) ja vähearomaatse (35 %) pliivaba bensiini erinev aktsiisimäär,

–väikese väävlisisaldusega (50 ppm) diislikütuse erinev aktsiisimäär.

2.TAANI:

–1. veebruarist 2002 kuni 31. jaanuarini 2008 energiamahukates ettevõtetes kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kasutatavate raskete kütteõlide ja kütteõlide erinev aktsiisimäär. Aktsiisimäärade suurim lubatud erinevus on 0,0095 eurot ühe kilogrammi raske kütteõli kohta ja 0,008 eurot ühe liitri kütteõli kohta. Aktsiisivähendus peab olema kooskõlas käesoleva direktiivi tingimustega, eelkõige alammääradega,

–diislikütuse vähendatud maksumäär, et soodustada keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist, eeldusel et need stiimulid on seotud selliste kindlaksmääratud tehniliste omadustega nagu suhteline tihedus, väävlisisaldus, destilleerimispunkt ning tsetaaniarv ja -indeks ning et need määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega,

–erinevate aktsiisimäärade kohaldamine bensiini suhtes, mida jaotatakse bensiiniauru tagasivoolusüsteemi seadmetega varustatud tanklates, ja muudes tanklates jaotatava bensiini suhtes, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–bensiini erinevad aktsiisimäärad, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–kohalikud ühissõidukid,

–gaasiõli erinevad aktsiisimäärad, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–maksude osaline tagasimaksmine ärisektorile, eeldusel et asjaomased maksud vastavad ühenduse õigusele ning et makstud maks, mida tagasi ei maksta, vastab alati ühenduse õiguses sätestatud mineraalõlidelt makstava maksu või kontrollimismaksu alammäärale,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–vähendatud aktsiisimäära kohaldamine, mis võib olla kuni 0,03 Taani krooni liitri kohta bensiini puhul, mida jaotatakse tanklates, mis vastavad rangematele seadme- ja toimimisstandarditele, et vähendada metüültertsiaarbutüüleetri leket põhjavette, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega.

3.SAKSAMAA:

–Alates 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2005 erinev aktsiisimäär kütustele, mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 ppm,

–süsivesinikgaasijäätmete kasutamine kütteainena,

–kohalikes ühissõidukites kütusena kasutatavate mineraalõlide erinev aktsiisimäär, tingimusel et direktiivis 92/82/EMÜ sätestatud nõuded on täidetud,

–analüüsideks, tootmiskatseteks või muul teaduslikul eesmärgil kasutatavad mineraalõlide näidised,

–tootmisettevõtetes kasutatavate kütteõlide erinev aktsiisimäär, tingimusel et erinevad maksumäärad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

4.KREEKA:

–kasutamine riigi relvajõudude poolt,

–peaministri ametkonna ja riigi politseiteenistuse ametisõidukites kütusena kasutamiseks mõeldud mineraalõlide aktsiisist vabastamine,

–kohalikud ühissõidukid,

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–tööstuses kasutatav LPG ja metaan.

5.HISPAANIA:

–kohalikes ühissõidukites kütusena kasutatav LPG,

–taksodes kütusena kasutatav LPG,

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

6.PRANTSUSMAA:

–kuni 1. jaanuarini 2005 kommertsveokites kasutatava diislikütuse erinev maksumäär, mis peab alates 1. märtsist 2003 olema vähemalt 380 eurot 1 000 liitri kohta,

–teatava poliitika raames, mille eesmärk on abistada rahvastikukaoga piirkondi,

–tarbimiseks Korsika saarel, eeldusel et vähendatud määrad vastavad alati ühenduse õiguses sätestatud mineraalõlidelt makstava maksu alammäärale,

–pindaktiivsete ainetega stabiliseeritud diisliõli vesi- ja antifriisemulsioonist koosneva uue kütuse erinevad aktsiisimäärad, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–sellise kõrge oktaaniarvuga pliisisalduseta bensiini erinev aktsiisimäär, mis sisaldab kaaliumipõhist kütuselisandit, mis takistab klappide kulumist (või mis tahes muud sama toimega kütuselisandit),

–taksodes kasutatav kütus aastakvoodi piires,

–ühissõidukites kütusena kasutatavate gaaside vabastamine aktsiisist aastakvoodi alusel,

–gaasiga töötavates prügiveosõidukites mootorikütusena kasutatava gaasi vabastamine aktsiisist,

–raske kütteõli vähendatud maksumäär, soodustamaks keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist; vähendus peab olema konkreetselt seotud väävlisisaldusega ja raskelt kütteõlilt makstav maksumäär peab vastama ühenduse õiguses sätestatud raske kütteõli madalaimale maksustamistasemele,

–Gardanne'i piirkonnas alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava raske kütteõli vabastamine aktsiisist,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–Korsika sadamates eraomanduses lõbusõidulaevadele tarnitud mootoribensiin,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu,

–kuni 31. detsembrini 2005 kohalikud ühissõidukid,

–loa andmine erinevate aktsiisimäärade kohaldamiseks kütusesegu suhtes, mis koosneb bensiinist ja etüülalkoholi derivaatidest, mille alkoholi komponent on põllumajanduslikku päritolu, samuti loa andmine erinevate aktsiisimäärade kohaldamiseks kütusesegu suhtes, mis koosneb diislikütusest ja taimeõli estritest. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada üksnes nende käesoleva direktiivi kohaselt kütusena kasutatavate taimeõli estreid ja etüülalkoholi derivaate sisaldavate segude suhtes, mida valmistavad biokütuseid tootvad üksused on hiljemalt 31. detsembril 2003 saanud Prantsusmaa ametiasutustelt vajaliku loa. Nimetatud load kehtivad kõige rohkem kuus aastat alates väljaandmise kuupäevast. Loas kindlaksmääratud vähendust võib kohaldada pärast 31. detsembrit 2003 kuni loa kehtivusaja lõpuni. Aktsiisivähendus ei või olla suurem kui 35,06 eurot hektoliitri või 396, 64 eurot tonni kohta taimeõli estrite puhul ning 50,23 eurot hektoliitri või 297,35 eurot tonni kohta etüülalkoholi derivaatide puhul, mida kasutatakse nimetatud segudes. Aktsiisivähendust kohandatakse, võttes arvesse tooraine hinna muutusi, et vähendus ei oleks suurem kui biokütuste valmistamisega seotud lisakulud. Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. novembrist 1997. Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2003,

–loa andmine erineva aktsiisimäära kohaldamiseks segu suhtes, mis koosneb kodumajapidamises kasutatavatest kütteainetest ja taimeõli estritest. Aktsiisivähendust võib kohaldada üksnes nende käesoleva direktiivi kohaselt kütusena kasutatavate taimeõli estreid sisaldavate segude suhtes, mida valmistavad biokütuseid tootvad üksused on hiljemalt 31. detsembril 2003 saanud Prantsusmaa ametiasutustelt vajaliku loa. Nimetatud load kehtivad kõige rohkem kuus aastat alates väljaandmise kuupäevast. Loas kindlaksmääratud vähendust võib kohaldada pärast 31. detsembrit 2003 kuni loa kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem. Aktsiisivähendus ei või olla suurem kui 35,06 eurot hektoliitri või 396,64 eurot tonni kohta taimeõli estrite puhul, mida kasutatakse nimetatud segudes. Aktsiisivähendust kohandatakse, võttes arvesse tooraine hinna muutusi, et vähendus ei oleks suurem kui biokütuste valmistamisega seotud lisakulud. Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. novembrist 1997. Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2003,

7.IIRIMAA:

–mootorikütusena kasutatav LPG, maagaas ja metaan,

–invamootorsõidukid,

–kohalikud ühissõidukid,

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–väikese väävlisisaldusega diislikütuse erinev aktsiisimäär,

–Shannoni piirkonnas alumiiniumoksiidi tootmine,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–eraomanduses lõbusõidulaevade navigatsioon,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

8.ITAALIA:

–kuni 30. juunini 2004 mootorikütusena kasutatavate 5 % või 25 % biodiislikütust sisaldavate segude erinevad aktsiisimäärad. Aktsiisivähendus ei või olla suurem kui aktsiisisumma, mida tuleb maksta nendes toodetes sisalduvatelt biokütustelt, mis vastavad vähenduse saamise tingimustele. Aktsiisivähendust kohandatakse, võttes arvesse tooraine hinna muutusi, et vähendus ei oleks suurem kui biokütuste valmistamisega seotud lisakulud,

–kuni 1. jaanuarini 2005 maanteeveo-ettevõtjate kasutatava kütuse vähendatud aktsiisimäär, mis peab alates 1. jaanuarist 2004 olema vähemalt 370 eurot 1 000 liitri kohta,

–kütusena kasutatavad süsivesinikgaasijäätmed,

–1. oktoobrist 2000 kuni 31. detsembrini 2005 diisliõli vesiemulsioonide ja raske kütteõli vesiemulsioonide vähendatud aktsiisimäär, eeldusel et vähendatud määr on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–mootorsõidukites kütusena kasutatav metaan,

–kasutamine riigi relvajõudude poolt,

–kiirabiautod,

–kohalikud ühissõidukid,

–taksodes kasutatav kütus,

–teatavates eriti ebasoodsates geograafilistes piirkondades kodumajapidamise kütteainete ja LPG vähendatud aktsiisimäärad, kui neid aineid kasutatakse kütmiseks ja jaotatakse nende piirkondade võrkude kaudu, eeldusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–tarbimine Val d'Aosta ja Gorizia piirkonnas,

–Friuli-Venezia Giulia piirkonnas tarbitava bensiini vähendatud aktsiismäär, eeldusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–Udine ja Trieste piirkonnas tarbitavate mineraalõlide vähendatud aktsiisimäär, eeldusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega,

–nende mineraalõlide vabastamine aktsiisist, mida kasutatakse kütusena alumiiniumoksiidi tootmiseks Sardiinias,

–auru tootmiseks mõeldud kütteõli ning molekulaarsõelade kuivatus- ja aktiveerimisahjudes kasutatava gaasiõli vähendatud aktsiisimäär Reggio Calabrias, tingimusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

9.LUKSEMBURG:

–LPG, maagaas ja metaan,

–kohalikud ühissõidukid,

–raske kütteõli vähendatud aktsiisimäär, soodustamaks keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist. Vähendus on konkreetselt seotud väävlisisaldusega ning mingil juhul ei tohi vähendatud määr olla väiksem kui 6,5 eurot tonni kohta,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

10.MADALMAAD:

–LPG, maagaas ja metaan,

–analüüsideks, tootmiskatseteks või muul teaduslikul eesmärgil kasutatavad mineraalõlide näidised,

–kasutamine riigi relvajõudude poolt,

–ühissõidukites kütusena kasutatava LPG erinevate aktsiisimäärade kohaldamine,

–prügiveo-, reovee äraveo- ja tänavapuhastussõidukites kütusena kasutatava LPG erinevad aktsiisimäärad,

–kuni 31. detsembrini 2004 väikese väävlisisaldusega (50 ppm) diislikütuse erinev aktsiisimäär,

–kuni 31. detsembrini 2004 väikese väävlisisaldusega (50 ppm) bensiini erinev aktsiisimäär.

11.AUSTRIA:

–maagaas ja metaan,

–kohalikes ühissõidukites kütusena kasutatav LPG,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

12.PORTUGAL:

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–kohalikes ühissõidukites kütusena kasutatava LPG, maagaasi ja metaani vabastamine aktsiisist,

–Madeira autonoomses piirkonnas tarbitava kütteõli vähendatud aktsiisimäär; vähendus ei tohi ületada lisakulusid, mis on seotud kütteõli vedamisega sellesse piirkonda,

–raske kütteõli vähendatud aktsiisimäär, soodustamaks keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist; vähendus peab olema konkreetselt seotud väävlisisaldusega ja raskelt kütteõlilt makstav maksumäär peab vastama ühenduse õiguses sätestatud raske kütteõli maksu alammäärale,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

13.SOOME:

–kütusena kasutatav maagaas,

–mis tahes otstarbeks kasutava metaani ja LPG vabastamine aktsiisist,

–diislikütuse ja kerge kütteõli vähendatud aktsiisimäärad, eeldusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklites 7-9 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–lisaainetega pliivaba bensiini ja pliibensiini vähendatud aktsiisimäärad, eeldusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–eraomanduses lõbusõidulaevade navigatsioon,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

14.ROOTSI:

–diislikütuse vähendatud maksumäär kooskõlas keskkonnakategooriatega,

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–kuni 30. juunini 2008 kahetaktiliste mootorite jaoks mõeldud alküülbensiini erinev energiamaksumäär, eeldusel et kogu kohaldatav aktsiisimäär vastab käesoleva direktiivi tingimustele,

–bioloogiliselt toodetud metaani ja muude jäätmegaaside vabastamine aktsiisist,

–tööstuses kasutatavate mineraalõlide vähendatud aktsiisimäär, tingimusel et määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega,

–tööstuses kasutatavate mineraalõlide vähendatud aktsiisimäär, kehtestades standardmäärast madalama määra ja energiamahukatele ettevõtetele vähendatud määra, eeldusel et need määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ega põhjusta konkurentsi moonutamist,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b.

15.ÜHENDKUNINGRIIK:

–kuni 31. märtsini 2007 biodiislikütust sisaldavate maanteesõidukikütuste ja üksnes maanteesõidukikütusena kasutatava biodiislikütuse erinevad aktsiisimäärad. Ühenduse alammäärasid tuleb järgida ning biokütuste tootmisega seotud lisakulusid ei või ülemäära hüvitada,

–mootorikütusena kasutatav LPG, maagaas ja metaan,

–diislikütuse vähendatud aktsiisimäär, soodustamaks keskkonnasäästlikumate kütuste kasutamist,

–pliivaba bensiini erinevad maksumäärad vastavalt erinevatele keskkonnakategooriatele, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige selle artiklis 7 sätestatud madalaima maksustamistasemega,

–kohalikud ühissõidukid,

–diisliõli vesiemulsiooni erinevad aktsiisimäärad, eeldusel et erinevad määrad on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ja eelkõige aktsiisi alammääradega,

–aeronavigatsioon, mille suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti b,

–eraomanduses lõbusõidulaevade navigatsioon,

–kohe pärast tagasisaamist või pärast õlijäätmete ringlussevõttu kütusena taaskasutatavad õlijäätmed, kui taaskasutamise suhtes kohaldatakse maksu.

🡻 2004/74/EÜ artikli 1 lõige 3 ja lisa, parandus ELT L 195, 2.6.2004, lk 26

III LISA

Artikli 18a lõikes 1 osutatud vähendatud maksumäärad ja maksuvabastused:

1.Läti

–kohalikes ühissõidukites kasutatavad energiatooted ja elektrienergia;

2.Leedu

–kivisüsi, koks ja pruunsüsi, kuni 1. jaanuarini 2007,

–maagaas ja elektrienergia, kuni 1. jaanuarini 2010,

–orimulsioon, mida kasutatakse muul eesmärgil peale elektrienergia või soojuse tootmise, kuni 1. jaanuarini 2010;

3.Ungari

–kivisüsi ja koks, kuni 1. jaanuarini 2009;

4.Malta

–eralõbusõidulaevade sõit,

–õhusõit, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lõike 1 punkti b;

5.Poola

–lennukikütus ning turbomootorikütused ja lennukimootoriõlid, mida müüb sellise kütuse tootja kaitseministri või pädeva siseministri tellimusel lennunduse jaoks, või materiaalsete varude ameti tellimusel riigivarude täiendamiseks või sanitaarlennunduse organisatsiooniüksuste tellimusel nende üksuste jaoks,

–laevamootorite ja mereseadmemootorite gaasiõlid ning laevamootorite ja mereseadmemootorite mootoriõlid, mida müüb sellise kütuse tootja materiaalsete varude ameti tellimusel riigivarude täiendamiseks või kaitseministri tellimusel mereväe jaoks või pädeva siseministri tellimusel laevamehaanikas kasutamiseks,

–lennukikütus, turbomootorikütus ja gaasiõli laevamootorite ja mereseadmete mootorite jaoks ning õlid lennukimootorite, laevamootorite ja mereseadmete mootorite jaoks, mida müüb materiaalsete varude amet kaitseministri või pädeva siseministri tellimusel.

⇩ uus

I LISA

🡹

II LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv hilisemate muudatuste loeteluga 
(osutatud artiklis 32)

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev 
(osutatud artiklis 32)

_____________

III LISA

Vastavustabel

_____________