Pika rändega kalaliikide kaitse

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on kaitsta ja säilitada teatavaid pika rändega mereliikide kalavarusid (ja kaaspüüki), sätestades tehnilised meetmed nende püügi ja lossimise reguleerimiseks.

PÕHIPUNKTID

Pika rändega kalaliigid on määratletud järgmiselt:

• tuun:
  • pikkuim-tuun
  • harilik tuun
  • suursilm-tuun
  • vööttuun
  • atlandi pelamiid
  • kulduim-tuun
  • tuun (Thunnus atlanticus)
  • väiketuun
  • tuun (Thunnus maccoyii)
  • makrelltuun
• merilatikas
• marliinid
• purikalalased
• mõõkkala
• makrellhaugid
• harilik kuldmakrell; väike kuldmakrell
• hailaadsed
• vaalalised (vaalad ja pringlid)

Atlandi ookean

Alamõõdulised kalad

Troopilised tuunid ja mõõkkalad, mis on väiksemad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitustest, tuleb viivitamata merre tagasi lasta. Keelatud on lubada müüki või turustada kolmandatest riikidest pärit ja Atlandilt püütud alamõõdulisi nendesse liikidesse kuuluvaid kalu.

Kalalaevade ja seadmete piirangud

Suursilm-tuuni püük seinnoodaga varustatud seineritelt või tuunipüügi ritvõngelaevadelt on novembrikuus keelatud järgmiselt piiritletud troopilistes vetes:

• lõunapiir: 0° lõunalaiust;
• põhjapiir: 5° põhjalaiust;
• läänepiir: 20° läänepikkust;
• idapiir: 10° idapikkust.

Samuti on keelatud seinnoodaga* püüda ja pardal hoida teatavates määratletud Portugali vetes seinnoodaga püütud vööttuuni, suursilm-tuuni või kulduim-tuuni.

Kalalaevade arv

Nõukogu määrab kindlaks selliste ELi üle 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille püügitegevuse sihtliik Atlandi ookeanis ja sellega piirnevates meredes on suursilm-tuun, lubatud arvu ja kogumahutavuse abil väljendatava koguvõimsuse (vastavalt ICCATi konventsiooni artikli 1 määratlusele), võttes aluseks keskmise arvu ajavahemikul 1991–1992 ja 30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdvate ühenduse laevade arvu piirmäära.

Nõukogu otsustab ka Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate laevade arvu, võttes aluseks ajavahemiku 1993–1995 keskmise.

Enne iga aasta 15. maid teatab iga ELi liikmesriik Euroopa Komisjonile eespool nimetatud laevade arvu (ja vajaduse korral tonnaaži), mis edastatakse ICCATile.

Mittesihtliigid

Liikmesriigid peavad toetama juhuslikult püütud elusolevate merikilpkonnade ja elusolevate hailaadsete (eriti noorisendite) vabastamist ning vähendama hailaadsete väljapraakimist püügivahendite selekteerimisvõime parandamise teel.

Liikmesriigid peavad keelustama Vahemerel sportliku ja harrastuskalapüügi käigus tuuni ja selle lähiliikide püüdmisel veetavate võrkude, haardnootade, seinnootade, tragide, nakkevõrkude, abarate ja õngejadade kasutamise ning tagama, et sel viisil püütud kalu ei turustata.

Nende meetmete rakendamise kohta tuleb esitada igal aastal aruanne.

India ookean

Kalalaevade arv

Tuginedes 2003. aasta andmetele, otsustab nõukogu selliste üle 24 meetri pikkuste ELi kalalaevade arvu, millel on lubatud kalastada India ookeanis.

Mittesihtliigid

Liikmesriigid peavad toetama juhuslikult püütud elusolevate hailaadsete (eriti noorisendite) vabastamist ja hailaadsete väljapraakimise vähendamist.

Liikmesriigid peavad tegema kõik endast oleneva, et vähendada kalapüügi mõju merikilpkonnade populatsioonile, sealhulgas:

• seinnooda kasutamise piirangud, eriti et vältida merikilpkonnade noodaga ümbritsemist;
• juhuslikult püütud merikilpkonnade viivitamatu vabastamine erivarustuse abil;
• merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks sobivate püügivahendite väljatöötamine;
• selliste peibutuspüügivahendite* jälgimine, kuhu merikilpkonnad võivad sattuda;
• õngejada kasutamise tingimused merikilpkonnade kaaspüügi ja suremuse piiramiseks.

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa

Jäätmed

Liikmesriigid peavad vähendama jäätmete kogust, kadusid, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikidesse kuuluvate kalade ja loomade püünisesse sattumist ning mõju nendega seotud või nendest sõltuvatele liikidele, eriti väljasuremisohus olevatele liikidele.

Mereimetajad

Mereimetajate parvede või rühmade ümbritsemine seinnoodaga on keelatud.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. juunist 2007.

TAUST

EL on liitunud ÜRO mereõiguse konventsiooniga (vt kokkuvõte).

• Pika rändega kalaliigid (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon)
• Piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3–13)

Määruse (EÜ) nr 520/2007 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1–2)

Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24)

India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25–33)

Rahvusvaheline atlandi tuunikala kaitse konventsioon (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34–38)

Rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokoll (ELT L 313, 4.12.2019, lk 3–13)

Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33)

Viimati muudetud: 29.04.2021