Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse tehnilised meetmed seoses järgmisega:

Artikkel 2

Kohaldamisala

Artikkel 3

Eesmärgid

Artikkel 4

Sihid

Artikkel 5

Kalapüügi piirkondade määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi kalapüügi piirkondade geograafilisi määratlusi:

a)   „Põhjameri“– liidu veed ICESi rajoonides (23) 2a ja 3a ning ICESi alapiirkonnas 4;

b)   „Läänemeri“– liidu veed ICESi 3b, 3c ja 3d rajoonis;

c)   „loodepiirkonna veed“– liidu veed ICESi 5, 6 ja 7 alapiirkonnas;

d)   „edelapiirkonna veed“– ICESi 8, 9 ja 10 alapiirkond (liidu veed) ja CECAFi püügipiirkonnad (24) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (liidu veed);

e)   „Vahemeri“– Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joont;

f)   „Must meri“– GFCM geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (25) I lisas;

g)   „liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“– Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbritsevad veed, mis kuuluvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

h)   „NEAFC reguleeritav piirkond“– NEAFC konventsiooni piirkonna veed, mis ulatuvad kaugemale kui konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1236/2010; (26)

i)   „GFCMi lepingu piirkond“– Vahemeri ja Must meri ning neid ühendavad veed, nagu on määratletud määruses (EL) nr 1343/2011.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „kalavarude kasutamise muster“– viis, kuidas kalastussuremus on jaotunud kalavarude vanuse ja suuruse profiili lõikes;

2)   „selektiivsus“– kvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava suurusega ja/või teatavat liiki mere bioloogilisi ressursse;

3)   „sihtpüük“– konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, mida võib täiendavalt täpsustada piirkondlikul tasandil käesoleva määruse artikli 27 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

4)   „hea keskkonnaseisund“– mereakvatooriumi keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5;

5)   „liigi kaitsestaatus“– asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle populatsiooni pikaajalist leviala ja arvukust;

6)   „elupaiga kaitsestaatus“– looduslikku elupaika ja selle tüüpilisi liike mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku leviala, struktuuri ja funktsioone, samuti selle tüüpiliste liikide ellujäämist pikas perspektiivis;

7)   „tundlik elupaik“– elupaik, mille kaitsestaatust, sealhulgas elupaiga ulatust ning biootiliste ja abiootiliste komponentide seisundit (struktuur ja funktsioon) mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike elupaikade hulka kuuluvad eelkõige direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud liikide elupaigad, samuti elupaigad, mille kaitse on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 734/2008 (27) artikli 2 punktis b määratletud ohualtid mereökosüsteemid;

8)   „tundlik liik“– liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

9)   „väikesed pelaagilised liigid“– sellised liigid nagu harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekalad, kilu ja hirvkala;

10)   „nõuandekomisjon“– sidusrühmade esindajatest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 kohaselt loodud rühm;

11)   „traal“– ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant koti või noodapäraga suletud võrgust;

12)   „veetav püünis“– kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad, tragid ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme kalalaeva või muu mehaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;

13)   „põhjatraal“– traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;

14)   „paarispüügi põhjatraal“– põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;

15)   „pelaagiline traal“– traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks keskmise sügavusega vees;

16)   „piimtraal“– traalnoot, mille võrku hoitakse horisontaalselt avatuna tala, tiiva või sarnase seadmega;

17)   „elektriimpulsstraal“– traal, milles kasutatakse elektrivoolu mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks;

18)   „ankurdatud põhjanoot või ankurdamata põhjanoot“– veetav haardnoot, mida juhitakse laevalt kahe pika trossiga (noodatrossid) ja mis tänu oma konstruktsioonile suunab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma konstruktsioonilt sarnaneb põhjatraaliga;

19)   „kaldanoodad“– haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja tõmmatakse kalda suunas, kuna neid juhitakse kaldalt või laevalt, mis on sildunud või kaldal ankrus;

20)   „haardvõrk“– võrk, mis ümbritseb kalad nii mõlemalt küljelt kui ka alt. See võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta;

21)   „seinnoot või ringvõrk“– igasugune haardvõrk, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

22)   „tragi“– karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks kasutatav püügivahend, mida veetakse edasi kas laeva peamasina abil (paaditragi) või hiivatakse motoriseeritud vintsiga ankurdatud laevalt (mehhaniseeritud tragi) ning mis koosneb eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist; nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning see võib olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida karpide, meritigude või käsnade püüdmiseks tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita (käsitragi), ei käsitata veetava püügivahendina käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil;

23)   „passiivvõrk“– mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end sisse mähib;

24)   „triivvõrk“– igasugune võrk, mis paikneb merepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid ning mis triivib kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena või piirata selle triivimist;

25)   „nakkevõrk“– passiivvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;

26)   „raamvõrk“– passiivvõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;

27)   „abar“– mitmest võrgukihist koosnev passiivvõrk, mille kaks välimist kihti on suure silmaga võrgust, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;

28)   „põhja kinnitatud kombineeritud võrk“– põhja kinnitatud mis tahes nakkevõrk, mis on kombineeritud abaraga, mis moodustab kombineeritud võrgu alumise osa;

29)   „õngejada“– püügivahend, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida;

30)   „lõkspüünised ja mõrrad“– koorikloomade, molluskite või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või riputatakse selle kohale;

31)   „ridvata õng“– üks õngeliin, mille küljes on üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

32)   „traalpüünis“– kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

33)   „noodapära“– traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükist), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud, ja sellel võib olla pärapikend, mis moodustub ühest või enamast võrgutükist, mis asuvad otse noodapära sensu strictu ees;

34)   

–

35)   „ruutsilm“– nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid ja sama nominaalpikkusega külge, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

36)   „rombsilm“– võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal on paralleelne võrgu pikiteljega;

37)   „T90“– traal, ankurdatud põhjanoot või sarnane veetav püügivahend, mille noodapära ja võrgupikendus on tehtud sõlmitud rombsilmaga võrgulinast, mis on pööratud 90° võrra nii, et võrgulina põhiline suund on veosuunaga paralleelne;

38)   „Bacoma selektiivaken“– sõlmedeta ruutsilmaga võrgust koosnev selektiivaken, mis asetatakse noodapära ülemisse paneeli nii, et selle alumine serv oleks noodapärasulgurist kuni nelja võrgusilma kaugusel;

39)   „sõelvõrk“– võrk, mis ümbritseb kogu krevetitraali noodapära või pärapikendi ees, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab liikidel või isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;

40)   „kõrgus“– võrgu märgade ujukinööriga risti venitatud võrgusilmade kõrguste summa (sõlmed kaasa arvatud);

41)   „veesoleku aeg“– ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil püügivahend on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

42)   „püügivahendi seire sensor“– elektrooniline kaugseiresensor, mis on paigaldatud püügivahendile, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;

43)   „raskustega varustatud õngejada“– söödastatud konksude jada, millele on lisatud raskust, et suurendada selle vettevajumise kiirust ja seeläbi lühendada merelindudega kokkupuute aega;

44)   „akustiline hoiatusseade“– seade, mille eesmärk on helisignaale väljastades teatud liike, näiteks mereimetajaid, püügivahendite eest hoiatada;

45)   „linnutõrjeliin“– vimplitega varustatud nöör, mis on kinnitatud kalalaeva ahtri lähedale kõrgemasse kohta ning mida kasutatakse merelindude peletamiseks söödastatud õngekonksudega kalapüügil;

46)   „otsene taasasustamine“– valitud liiki elusate veeloomade vettelaskmine nende looduslikus elupaigas, et kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust selleks, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täienemist;

47)   „ümberasustamine“– protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja nende liikide väljakujunenud populatsiooniga piirkondades neid loodusesse lasevad;

48)   „selektiivsuse tulemusnäitajad“– võrdlusvahend, mille abil jälgida aja jooksul edenemist ühise kalanduspoliitika soovimatu saagi minimeerimise eesmärgi saavutamise suunas;

49)   „harpuunpüss“– pneumaatilist või mehaanilist energiat kasutav käsirelv, mis laseb noolt veealuse kalapüügi eesmärgil;

50)   „optimaalse selektiivsuse pikkus (Lopt)“– vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele saagi keskmine pikkus, mis optimeerib konkreetses varus isendite kasvu.

Artikkel 7

Keelatud püügivahendid ja meetodid

Artikkel 8

Veetavate püüniste kasutamise üldpiirangud

Artikkel 9

Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud

Artikkel 10

Kala- ning karbi- ja koorikloomaliigid, kelle püüdmine on keelatud

Artikkel 11

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük

Artikkel 12

Tundlike elupaikade, sealhulgas ohualdiste mereökosüsteemide kaitse

Artikkel 13

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikkel 14

Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks

Artikkel 15

Piirkondlikud tehnilised meetmed

Artikkel 16

Püügivahendite liigi- ja suuruspõhine selektiivsus

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühises soovituses seoses püügivahendite selektiivsusnäitajatega suuruse ja liigi järgi esitatakse teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste meetmetega saavutatav selektiivsus konkreetsete liikide või liikide kombinatsiooni püüdmisel on vähemalt samaväärne kui V–X lisa B osas ja XI lisa A osas nimetatud püügivahendite selektiivsus.

Artikkel 17

Püügikeelu- või püügipiirangualad noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–VIII ja X lisa C osaga ning XI lisa B osaga või uute püügikeelu- või püügipiirangualade kehtestamiseks sisaldab kõnealuste alade kohta järgmist teavet:

Artikkel 18

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses V–X lisa A osaga järgib mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

Artikkel 19

Reaalajas püügikeelud ja püügipiirkonnast lahkumise nõue

Artikkel 20

Innovaatilised püügivahendid

Artikkel 21

Looduskaitsemeetmed

Artikli 15 lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmise eesmärgil esitatud ühine soovitus seoses tundlike liikide ja elupaikade kaitsega võib sisaldada eelkõige järgmist:

Artikkel 22

Ajutiste tagasiheitekavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Artikkel 23

Saagi ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid

Artikkel 24

Rakendusaktid

Artikkel 25

Teadusuuringud

Artikkel 26

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

Artikkel 27

Võrgusilma suuruse spetsifikatsioonide suhtes kohaldatavad tingimused

Artikkel 28

Tehnilised meetmed NEAFCi reguleeritavas piirkonnas

NEAFCi reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed on sätestatud XII lisas.

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 30

Komiteemenetlus

Artikkel 31

Läbivaatamine ja aruandlus

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt:

Viiteid välja jäetud artiklitele ja lisadele käsitatakse viidetena käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Artikkel 33

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määruses (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse IV jaotise IV peatükki järgmiselt:

Artikkel 34

Määruse (EL) nr 1380/2013 muutmine

Määruses (EL) nr 1380/2013 asendatakse artikli 15 lõige 12 järgmisega:

Artikkel 35

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine

Määruse (EL) 2016/1139 artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 36

Määruse (EL) 2018/973 muutmine

Määruse (EL) 2018/973 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 37

Määruse (EL) 2019/472 muutmine

Määruse (EL) 2019/472 artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 38

Määruse (EL) 2019/1022 muutmine

Määruse (EL) 2019/1022 artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

KEELATUD LIIGID

Liigid, mille püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine, säilitamine, müük, müügiks väljapanek või pakkumine on keelatud nii nagu on osutatud artikli 10 lõikes 2:

II LISA

PÜÜGIKEELUALAD TUNDLIKE ELUPAIKADE KAITSMISEKS

Artikli 12 kohaldamisel kehtivad piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, järgmised püügipiirangud.

A OSA

Loodepiirkonna veed

B OSA

Edelapiirkonna veed

1.   El Cachucho

2.   Madeira ja Kanaari saared

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

3.   Assoorid

Keelatud on kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid sügavamal kui 200 m või põhjatraale või sarnaseid veetavaid püüniseid järgmises piirkonnas:

III LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIDA ON KEELATUD PÜÜDA TRIIVVÕRKUDEGA

IV LISA

MEREORGANISMIDE SUURUSE MÕÕTMINE

Joonis 1. Kalaliik

Joonis 2. Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

Joonis 3. Euroopa homaar

(Hommarus gammarus)

Joonis 4. Langustid

(Palinurus spp.)

Joonis 5. Karbid

Joonis 6. Roosa ämblikkrabi

(Maja squinado)

Joonis 7. Harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

Joonis 8. Tavaline tõrikodalane

(Buccinum spp.)

Joonis 9. Mõõkkala

(Xiphias gladius)

V LISA

PÕHJAMERI (1)

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Püügikeeluala tobiate kaitsmiseks ICESi rajoonides 4a ja 4b

2.   Püügikeeluala merilesta noorte isendite kaitseks ICESi alapiirkonnas 4

3.   Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi rannikust

4.   Kilupüügi piirangud heeringa kaitseks ICESi rajoonis 4b

Kalapüük mis tahes veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, või passiivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 30 mm, on keelatud geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, ning järgmistel ajavahemikel:

5.   Erisätted, mis käsitlevad Skagerrakki ja Kattegatti ICESi rajoonis 3a

6.   Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 3a ja 4a

D OSA

Elektriimpulsstraalimine ICESi rajoonides 4b ja 4c

(1)  Käesoleva lisa kohaldamisel:

(2)  ICESi rajooni 4a liidu vetes. ICESi rajoonides 4b ja 4c kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

(3)  Piirkonnas, mis asub ICESi rajoonides 4b ja 4c ning on piiratud joonega, mis ühendab Inglismaa rannikul asuvat punkti koordinaatidega 53°28′22″ põhjalaiust, 0°09′24″ idapikkust mööda sirgjoont punktiga 53°28′22″ põhjalaiust, 0°22′24″ idapikkust, kulgeb sealt piki Ühendkuningriigi 6-miili-piiri ja mööda sirgjoont, mis ühendab punkti 51°54′06″ põhjalaiust, 1°30′30″ idapikkust punktiga 51°55′48″ põhjalaiust, 1°17′00″ idapikkust Inglismaa rannikul, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 115 mm.

(4)  Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.

(5)  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

(6)  Skagerraki ja Kattegati alarajoonides võidakse paigaldada rombikujuliste võrgusilmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Kattegati alarajoonis paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 120 mm (traalidele 1. oktoobrist 31. detsembrini ja nootadele 1. augustist 31. oktoobrini).

(7)  Laevadel on keelatud kasutada piimtraale, mille püüniste võrgusilma suurus on 32–99 mm põhja pool järgmiste koordinaatidega määratud joonest: punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust, seejärel ida poole kuni punktini 55o põhjalaiust ja 5o idapikkust, seejärel põhja poole kuni 56o põhjalaiuseni ja seejärel ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul. 32–119 mm võrgusilma suurusega piimtraali on keelatud kasutada ICESi rajoonis 2a ja selles ICESi alapiirkonna 4 osas, mis asub 56°00′ põhjalaiusest põhja pool.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

VI LISA

LOODEPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

C OSA

Püügikeelu- ja piirangualad

1.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 6a

Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate püünistega või passiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

2.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonides 7f ja 7 g

3.   Püügikeeluala tursavarude kaitseks ICESi rajoonis 7a

4.   Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Igasugune püük (v.a püük õngejadaga) on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

5.   Püügikeeluala norra salehomaari kaitseks ICESi rajoonis 7c ja 7k

6.   Erieeskirjad sinise molva kaitseks ICESi rajoonis 6a

7.   Hariliku makrelli püügi piirangud ICESi rajoonides 7e, 7f, 7 g ja 7h

8.   Piirangud piimtraalide kasutamise kohta 12 meremiili kaugusel Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikust

9.   Passiivvõrkude kasutamine ICESi rajoonides 5b, 6a, 6b, 7b, 7c, 7h, 7j ja 7k

(1)  ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu järgmiselt: kogupikkus 70 mm ja seljakilbi pikkus 20 mm.

(2)  ICESi rajoonides 6a ja 7a kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 37 mm.

(3)  ICESi alapiirkondade 5 ja 6 (lõuna pool 56° põhjalaiust) ning alapiirkonna 7 liidu vetes, v.a ICESi rajoonid 7d, 7e ja 7f, kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

(4)  Lõkspüüniste või mõrdadega püütud hariliku taskukrabi kogupüügi kaalust võivad kehast eraldunud krabisõrad moodustada kuni 1 %. Muude püügivahenditega püütud hariliku taskukrabi puhul võib lossida kuni 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.

(5)  ICESi rajoonis 7a, põhja pool 52°30′ põhjalaiust ja ICESi rajoonis 7d kohaldatakse varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 110 mm.

(6)  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei kohaldata kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte sardiini, anšoovise, heeringa, stauriidi ja makrelli suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

(7)  Kohaldatakse järk-järgult kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(8)  See ei piira komisjoni määruse (EÜ) nr 494/2002 (9).

(9)  Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 494/2002, millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8). artikli 5 kohaldamist.

(10)  ICESi rajoonis 7a kehtiv ühe püügivahendiga laevade võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm.

(11)  See ei piira komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 737/2012 (12).

(12)  Komisjoni 14. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 737/2012 Keldi mere teatavate kalavarude kaitse kohta (ELT L 218, 15.8.2012, lk 8). artikli 2 lõike 5 kohaldamist.

(13)  Seda sätet ei kohaldata ICESi rajoonis 7d.

(14)  Seda sätet ei kohaldata merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüügi korral ICESi rajoonides 7d ja 7e.

(15)  Euroopa merikuradi püügil kasutatava võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm. ICESi rajoonides 7d ja 7e Euroopa süsika ja euroopa merluusi sihtpüügil kasutatava võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm.

(16)  Rajoonis 7d kohaldatakse võrgusilma suurust vähemalt 90 mm.

(17)  Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 8).

VII LISA

EDELAPIIRKONNA VEED

A OSA

Varude kaitseks kehtestatud alammõõdud

B OSA

Võrgusilma suurus

1.   Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

2.   Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus