28.4.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 106/7

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/34/EÜ,

23. aprill 2009,

mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta

(uuestisõnastatud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Igas liikmesriigis määratakse mõõtevahendite tehnilised omadused ja metroloogilise kontrolli meetodid kindlaks kohustuslike sätetega. Kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad. Erinevused takistavad kaubavahetust ja võivad luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ühenduses.

(3)	Igas liikmesriigis on üks kontrolli eesmärke anda tarbijale kindlus, et tarnitud kogused vastavad makstud hinnale. Järelikult ei peaks käesoleva direktiivi eesmärk olema kõnealuse kontrolli kaotamine, vaid eeskirjades esinevate erinevuste kõrvaldamine niivõrd, kuivõrd need takistavad kaubavahetust.

(4)	Siseturu toimimist mõjutavaid takistusi saab vähendada ja kõrvaldada ühesuguste nõuete kehtestamise abil liikmesriikides, algul kehtivate siseriiklike õigusnormide täiendamise ning hiljem, kui on loodud tingimused, kõnealuste normide asendamise teel.

(5)	Ühenduse nõuded võimaldavad ettevõtjatel valmistada ühesuguste tehniliste omadustega tooteid ka ajal, mil kõnealused nõuded esinevad koos siseriiklike normidega, ning seetõttu saab neid tooteid, kui nad on läbinud EMÜ kontrolli, turustada ja kasutada kõikjal ühenduses.

(6)	Ühenduse tehnilised nõuded konstruktsiooni ja töötamise kohta peaksid tagama, et ka mõõtevahendite pideval kasutamisel saadakse mõõtmistulemused, mis on vastavalt kasutuseesmärgile piisavalt täpsed.

(7)

Tavaliselt kinnitavad liikmesriigid mõõtevahendite vastavuse tehnilistele nõuetele enne nende turuleviimist või esmakordset kasutamist ning vajaduse korral nende kasutamise ajal, kasutades eelkõige tüübikinnitus- ja taatlusmenetlusi. Kõnealuste mõõtevahendite vabaks liikumiseks ühenduses on tarvis, et liikmesriigid kontrollimisi vastastikku tunnustaksid ning võtaksid kasutusele eesmärkidele vastavad EÜ tüübikinnitus- ja esmataatlusmenetlused ning ka EÜ metroloogilise kontrolli meetodid vastavalt käesolevale direktiivile ja asjakohastele üksikdirektiividele.

(8)	Vajaliku kontrolli läbimist tõendavad märgid või märgised mõõtevahendil või tootel näitavad, et kõnealune mõõtevahend või toode vastab ühenduse asjakohastele tehnilistele nõuetele ning mõõtevahendi või toote importimise või kasutuselevõtu korral ei ole tarvis juba tehtud kontrolli korrata.

(9)

Siseriiklike metroloogiaeeskirjadega reguleeritakse arvukaid mõõtevahendite ja toodete kategooriaid. Käesolev direktiiv kehtestab üldsätted, mis käsitlevad eelkõige nii EÜ tüübikinnitus- ja esmataatlusmenetlusi kui ka EÜ metroloogilise kontrolli meetodeid. Toodete ja mõõtevahendite eri liike reguleerivad rakendusdirektiivid kehtestavad tehnilised nõuded konstruktsiooni, töötamise, täpsuse ja kontrollimenetluste kohta ning vajaduse korral tingimused, mille kohaselt ühenduse tehnilised nõuded asendavad kehtivad siseriiklikud sätted.

(10)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(11)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta käesoleva direktiivi I ja II lisa ning üksikdirektiivide lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(12)	Direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust. Seetõttu ei ole neid vaja liikmesriigi õigusesse üle võtta.

(13)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 1

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a)	seadmete suhtes, mis on sätestatud lõikes 2;

b)	mõõtühikute, mõõtemeetodite ja metroloogilise kontrolli meetodite ühtlustamise ning vajaduse korral selliste meetodite rakendamiseks vajalike vahendite suhtes;

c)	kinnispakkide nimikoguse kindlaksmääramise, mõõtemeetodite, metroloogilise kontrolli ja märgistamise puhul.

2.   Käesolevas direktiivis tähendab seade mõõtevahendit, mõõtevahendi koostusid, lisaseadet ja mõõteseadet.

3.   Liikmesriik ei takista, keela ega piira käesoleva direktiivi ja sellega seotud üksikdirektiivide alusel seadme või lõikes 1 määratletud toote turuleviimist ega kasutuselevõtmist, kui seadmel või tootel on käesolevas direktiivis või kõnealust seadet või toodet käsitlevates üksikdirektiivides kehtestatud tingimustele vastav EÜ märgis või märk.

4.   Liikmesriigid peavad EÜ tüübikinnitust ja EÜ esmataatlust asjakohaste siseriiklike meetmetega võrdväärseks.

5.   Lõikes 1 osutatud objektidega seotud üksikdirektiivides määratakse kindlaks:

—	eelkõige lõike 1 punktis a osutatud seadmete mõõtmisprotseduurid ja metroloogilised näitajad ning konstruktsiooni ja töötamise põhimõtte tehnilised nõuded;

—	nõuded vastavalt lõike 1 punktidele b ja c.

6.   Üksikdirektiivides võib kindlaks määrata kuupäeva, millal olemasolevad liikmesriikide õigusnormid asendatakse ühenduse õigusnormidega.

II   PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUS

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid annavad EÜ tüübikinnituse vastavalt käesoleva direktiivi või asjakohaste üksikdirektiivide sätetele.

2.   EÜ tüübikinnitus on seadmete lubamine EÜ esmataatlusele ning kui esmataatlust ei ole vaja, siis loa andmine seadmete turuleviimiseks ja/või kasutuselevõtmiseks. Kui teatavat tüüpi seadmete suhtes kohaldatav (kohaldatavad) üksikdirektiiv (üksikdirektiivid) vabastab (vabastavad) selle tüübi EÜ tüübikinnitusest, siis lubatakse kõnealusesse tüüpi kuuluvad seadmed otse EÜ esmataatlusele.

3.   Liikmesriigid annavad, kui nende kontrollseadmed seda võimaldavad, EÜ tüübikinnituse igale seadmele, mis vastab käesoleva direktiivi ja kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiividega kehtestatud nõuetele.

4.   EÜ tüübikinnituse taotluse võib esitada ainult tootja või tema ühenduses asuv esindaja. Ühele ja samale seadmele võib taotluse esitada ainult ühes liikmesriigis.

5.   EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks oma pidevat informeeritust tüübikinnituse igast muutumisest ja täiendamisest. Ta teatab teistele liikmesriikidele sellistest muudatustest.

EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik peab kinnitatud tüübi muutmise ja täiendamise puhul andma täiendava EÜ tüübikinnituse, kui sellised muutmised mõjutavad või võivad mõjutada mõõtmistulemusi või seadme ette nähtud kasutustingimusi.

Muudetud tüübi puhul antakse EÜ algupärase tüübikinnitustunnistuse täiendamise asemel uus EÜ tüübikinnitus, kui tüüpi muudetakse pärast käesolevat direktiivi või kui asjakohase üksikdirektiivi sätteid on muudetud või kohandatud viisil, et muudetud tüüp võib kinnituse saada ainult vastavalt uutele sätetele.

Artikkel 3

EÜ tüübikinnituse andmise puhul lisaseadmetele määratakse tüübikinnituses kindlaks:

a)	seadmetüübid, millega kõnealust lisaseadet võib ühendada või milles see võib olla;

b)	tüübikinnituse saanud lisaseadmega varustatud seadmete töötamist tervikuna käsitlevad üldised tingimused.

Artikkel 4

Kui seade on edukalt läbinud käesolevas direktiivis ja selle seadmega seotud üksikdirektiivides ette nähtud ülevaatuse EÜ tüübikinnituse saamiseks, koostab ülevaatuse teinud liikmesriik EÜ tüübikinnitustunnistuse.

Liikmesriik saadab kõnealuse tunnistuse taotluse esitajale.

Taotleja peab käesoleva direktiivi artiklis 11 või üksikdirektiivis ette nähtud juhtudel kinnitama või laskma kinnitada igale seadmele, mis vastab kinnitatud tüübile, kõnealuses tunnistuses esitatud EÜ tüübikinnitusmärgi; kõigil muudel juhtudel võib taotleja kõnealuse EÜ tüübikinnitusmärgi seadmele kinnitada.

Artikkel 5

1.   EÜ tüübikinnitus kehtib kümme aastat. Tüübikinnitust võib pikendada kümne aasta pikkuste ajavahemike kaupa. Tüübikinnitusele vastavalt valmistatavate seadmete arv ei ole piiratud.

Käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivi sätete alusel antud EÜ tüübikinnitusi ei saa pikendada pärast ühenduse kõnealustes õigusnormides tehtud mis tahes muudatuste või kohanduste jõustumise kuupäeva juhtudel, kui selliseid EÜ tüübikinnitusi ei oleks saadud anda kõnealuste uute õigusnormide alusel.

Kui EÜ tüübikinnitust ei pikendata, kehtib kõnealune kinnitus sellest hoolimata juba kasutusel olevate seadmete kohta.

2.   Uue, üksikdirektiiviga sätestamata tehnika kasutamise puhul võib pärast eelnevat konsulteerimist teiste liikmesriikidega seadmetele anda piiratud tüübikinnituse.

See võib sisaldada järgmisi piiranguid:

a)	tüübikinnitusega hõlmatud seadmete arvu piiramine;

b)	kohustus informeerida pädevaid ametiasutusi paigalduskohast;

c)	kasutuspiirangud;

d)	kasutatavat uut tehnikat käsitlevad eripiirangud.

Tüübikinnituse võib anda ainult juhul, kui:

a)	kõnealust liiki seadmeid käsitlev üksikdirektiiv on jõustunud;

b)	ei ole kehtestatud erandit üksikdirektiivides ette nähtud lubatud piirvea suhtes.

Sellise tüübikinnituse kehtivusaeg on kuni kaks aastat. Seda võib pikendada kuni kolme aasta võrra.

3.   Liikmesriik, kes on andnud lõikes 2 osutatud EÜ piiratud tüübikinnituse, taotleb vajaduse korral käesoleva direktiivi I ja II lisa ning üksikdirektiivide kohandamist tehnika arengule vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusele niipea, kui uus tehnika on tema arvates osutunud rahuldavaks.

Artikkel 6

Kui üksikdirektiivi nõuetele vastav seadmete liik ei vaja EÜ tüübikinnitust, võib valmistaja omal vastutusel sellesse liiki kuuluvatele seadmetele kinnitada I lisa punktis 3.3 kirjeldatud eritähise.

Artikkel 7

1.   EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võib selle kehtetuks tunnistada:

a)	kui tüübikinnituse saanud seadmed ei vasta kinnitatud tüübile või asjakohase üksikdirektiivi sätetele;

b)	kui ei täideta tüübikinnitustunnistuses või artikli 5 lõikes 2 määratud metroloogilisi nõudeid;

c)	kui liikmesriik tuvastab, et tüübikinnituse andmine ei vastanud nõuetele.

2.   EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik peab tüübikinnituse kehtetuks tunnistama, kui vastavalt kinnitatud tüübile valmistatud seadmete kasutamisel ilmneb üldist laadi viga, mis ei võimalda neid kavandatud eesmärgi kohaselt kasutada.

3.   Kui teine liikmesriik informeerib EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriiki juhtumist, mis kuulub lõigetes 1 ja 2 käsitletavate juhtumite hulka, siis võtab see liikmesriik samuti kõnealustes lõigetes ette nähtud meetmed, olles eelnevalt konsulteerinud infot edastanud liikmesriigiga.

4.   Lõikes 2 märgitud juhtumi kindlaksteinud liikmesriik võib keelata asjakohaste seadmete turuleviimise ja kasutuselevõtu kuni täiendava teatamiseni.

Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning toob esile põhjendused, millel tema otsus rajaneb.

Samasugust menetlust rakendatakse lõikes 1 osutatud juhtumite puhul seoses EÜ esmataatlusest vabastatud seadmetega, kui valmistaja pärast nõuetekohast hoiatust ei vii seadmeid vastavusse tüübikinnituse või asjakohases üksikdirektiivis esitatud nõuetega.

5.   Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab lõikes 2 osutatud juhtumi toimumise või vaidlustab vastavalt lõikele 4 võetud meetmete põhjendatuse, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada.

Komisjoni teavitatakse pidevalt. Vajaduse korral korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

III   PEATÜKK

EÜ ESMATAATLUS

Artikkel 8

1.   EÜ esmataatlus koosneb uue või uuendatud seadme ülevaatusest ja selle kinnitamisest, et seade vastab kinnitatud tüübile ja/või käesoleva direktiivi ja kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiivide nõuetele. Seda tõendatakse EÜ esmataatlusmärgisega.

2.   Seadmete EÜ esmataatlust võib üksikdirektiivides kindlaksmääratud juhtudel ja vastavalt vastuvõetud korrale teha teisiti kui iga üksikut seadet kontrollides.

3.   Kui nende seadmed seda võimaldavad, teevad liikmesriigid EÜ esmataatluse sellistele taatlemiseks esitatud seadmetele, millel on olemas metroloogilised näitajad ja mis vastavad selle seadmetüübiga seotud üksikdirektiividega ette nähtud konstruktsiooni ja töötamise tehnilistele nõuetele.

4.   EÜ esmataatlusmärgisega seadmete puhul kehtib liikmesriikidele artikli 1 lõike 3 kohaselt pandud kohustus kuni EÜ esmataatlusmärgise kinnitamisele järgneva aasta lõpuni, kui üksikdirektiiviga ei kehtestata pikemat ajavahemikku.

Artikkel 9

1.   Seadme EÜ esmataatlusele esitamisel määrab ülevaatust tegev liikmesriik kindlaks:

a)	kas seade kuulub EÜ tüübikinnitusest vabastatud seadmete tüüpi ning kas sellisel juhul seade vastab kõnealust seadet käsitlevate üksikdirektiividega ette nähtud konstruktsiooni ja töötamise tehnilistele nõuetele;

b)	kas seadmele on antud EÜ tüübikinnitus ning kas sellisel juhul seade vastab kinnitatud tüübile ning kõnealust seadet käsitlevatele üksikdirektiividele, mis kehtisid kõnealuse EÜ tüübikinnituse väljastamise kuupäeval.

2.   EÜ esmataatlusel vaadatakse vastavalt üksikdirektiividele üle eelkõige:

a)	metroloogilised näitajad;

b)	lubatud piirviga;

c)	konstruktsioon niivõrd, kui see tagab, et metroloogilised näitajad seadme tavapärastes kasutustingimustes tõenäoliselt olulisel määral ei halvene;

d)	ettenähtud siltide ning templiplaatide olemasolu või EÜ esmataatlusmärgise kinnitamise koht.

Artikkel 10

Kui seade on edukalt läbinud käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivide nõuetele vastava EÜ esmataatluse, kinnitatakse asjaomase liikmesriigi vastutusel seadmele II lisa punktis 3 kirjeldatud EÜ osalise või täieliku taatluse märgised vastavalt kõnealuses punktis kehtestatud korrale.

Artikkel 11

Kui üksikdirektiivi nõuetele vastav seadmete tüüp ei vaja EÜ esmataatlust, võib valmistaja omal vastutusel sellesse tüüpi kuuluvatele seadmetele kinnitada I lisa jaotises 3.4 kirjeldatud eritähise.

IV   PEATÜKK

EÜ TÜÜBIKINNITUST JA EÜ ESMATAATLUST KÄSITLEVAD ÜHISSÄTTED

Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada selliste märkide ja siltide kasutamist seadmetel, mida on võimalik segi ajada EÜ märkide ja märgistega.

Artikkel 13

Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile, millised ametiasutused, üksused ja muud asutused on nõuetekohaselt volitatud tegema käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides ette nähtud ülevaatusi, väljastama EÜ tüübikinnitustunnistusi ning kinnitama seadmetele EÜ esmataatlusmärgiseid.

Artikkel 14

Liikmesriikidel on õigus nõuda, et ettenähtud sildid oleksid ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

V   PEATÜKK

KASUTUSELOLEVATE SEADMETE KONTROLLIMINE

Artikkel 15

Üksikdirektiividega määratakse kindlaks EÜ märgiseid või märke kandvate, kasutusel olevate seadmete kontrollimise nõuded ning eelkõige kasutamisel lubatud piirviga. Kui siseriiklike õigusnormidega kehtestatakse EÜ märgiste või märkideta seadmetele vähem ranged nõuded, võib need kontrollimisel aluseks võtta.

VI   PEATÜKK

DIREKTIIVIDE KOHANDAMINE TEHNIKA ARENGULE

Artikkel 16

Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi I ja II lisa ning artiklis 1 osutatud üksikdirektiivide lisade kohandamiseks tehnika arengule. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivide vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kõnealust korda ei kohaldata mõõtühikuid käsitleva direktiivi lisa inglise mõõdustiku ühikute peatüki suhtes ega kinnispakke käsitlevate direktiivide nimikoguste ridu käsitlevate lisade suhtes.

Artikkel 17

1.   Komisjoni abistab artiklis 16 osutatud direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Otsustes, mis tulenevad käesoleva direktiivi ja kõnealuseid seadmeid käsitlevate üksikdirektiivide rakendamisega seoses vastu võetud sätetest ning mis käsitlevad EÜ tüübikinnituse andmisest või pikendamisest keeldumist, tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist, EÜ esmataatluse tegemisest keeldumist või seadmete turuleviimise või kasutuselevõtu keelamist, sedastatakse otsuste põhjused. Sellisest keeldumisest, kehtetuks tunnistamisest või keelamisest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis liikmesriikides kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 19

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Direktiiv 71/316/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. märtsi 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

(4)  Vt III lisa A osa.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

---

---

---

---

---