ISSN 1725-5198

Il-Ġurnal Uffiċjali

ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213

European flag  

Edizzjoni bil-Malti

Informazzjoni u Avviżi

Volum 50
12 ta' Settembru 2007


Avviż Nru

Werrej

Paġna

 

II   Komunikazzjonijiet

 

KOMUNIKAZZJONIJIET MINN ISTITUZZJONIJIET U KORPI TA' L-UNJONI EWROPEA

 

Kummissjoni

2007/C 213/01

Awtorizzazzjoni ta' l-għajnuna Statali fil-qafas tad-Dispożizzjonijiet ta' l-Artikoli 87 u 88 tat-Trattat tal-KE — Fir-rigward ta' dawn il-każijiet il-Kummissjoni ma tqajjimx oġġezzjonijiet ( 1 )

1

 

IV   Informazzjoni

 

INFORMAZZJONI MILL-ISTITUZZJONIJIET U L-ORGANI TA' L-UNJONI EWROPEA

 

Kummissjoni

2007/C 213/02

Rata tal-kambju ta' l-euro

6

 

INFORMAZZJONI MILL-ISTATI MEMBRI

2007/C 213/03

Proċedura nazzjonali tar-Rumanija għall-allokazzjoni tad-drittijiet limitati tat-traffiku ta' l-ajru

7

2007/C 213/04

Proċedura nazzjonali ta' l-Olanda għall-allokazzjoni ta' drittijiet limitati tat-traffiku ta' l-ajru

12

 

V   Avviżi

 

PROĊEDURI AMMINISTRATTIVI

 

Kummissjoni

2007/C 213/05

F-Pariġi: Operar ta' servizzi ta' l-ajru skedati — Operar ta' servizzi ta' l-ajru skedati bejn Strasburgu minn naħa, Praga u Vjenna min-naħa l-oħra — Sejħa pubblika għall-offerti mnedija minn Franza skond l-Artikolu 4(1)(d) tar-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 bil-għan ta' delega ta' servizz pubbliku

20

 

PROĊEDURI DWAR L-IMPLIMENTAZZJONI TAL-POLITIKA TAL-KOMPETIZZJONI

 

Kummissjoni

2007/C 213/06

Għajnuna mill-Istat — Id-Danimarka — Għajnuna mill-Istat Nru C 22/07 (ex N 43/07) — Estensjoni għal ċerti attivitajiet tar-reġim li jeżonera l-kumpaniji tat-trasport marittimu tad-Danimarka mill-ħlas tat-taxxa fuq id-dħul u l-kontribuzzjonijiet soċjali tal-baħrin — Stedina għas-sottomissjoni ta' osservazzjonijiet skond l-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE ( 1 )

22

2007/C 213/07

Għajnuna mill-Istat — Il-Ġermanja — Għajnuna mill-Istat C 18/07 (ex N 874/06) — Għajnuna ta' taħriġ għal DHL Leipzig — Stedina għas-sottomissjoni ta' osservazzjonijiet skond l-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE ( 1 )

28

2007/C 213/08

Notifika minn qabel ta' konċentrazzjoni (Każ COMP/M.4753 — Antalis/MAP) ( 1 )

35

 


 

(1)   Test b'relevanza għaż-ŻEE

MT

 


II Komunikazzjonijiet

KOMUNIKAZZJONIJIET MINN ISTITUZZJONIJIET U KORPI TA' L-UNJONI EWROPEA

Kummissjoni

12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/1


Awtorizzazzjoni ta' l-għajnuna Statali fil-qafas tad-Dispożizzjonijiet ta' l-Artikoli 87 u 88 tat-Trattat tal-KE

Fir-rigward ta' dawn il-każijiet il-Kummissjoni ma tqajjimx oġġezzjonijiet

(Test b'rilevanza għaż-ŻEE)

(2007/C 213/01)

Data ta' l-adozzjoni tad-deċiżjoni

19.7.2007

Għajnuna Nru

N 360/06

Stat Membru

Is-Slovakkja

Reġjun

Titolu (u/jew isem tal-benefiċjarju)

Zvýhodnený daňový režim na používanie palív z obnoviteľných zdrojov na základe smernice č. 2003/96/ES (biopalivá)

Il-bażi legali

Zákon č. 98/2004 Z. z. o spotrebnej dani z minerálneho oleja v znení zákona č. 667/2004 Z. z. a zákona č. 223/2006 Z. z.

Nariadenie vlády Slovenskej republiky č. 246/2006 Z. z. o minimálnom množstve pohonných látok vyrobených z obnoviteľných zdrojov v motorových benzínoch a motorovej nafte uvedených na trh Slovenskej republiky

It-tip tal-miżura

Skema ta' għajnuna

L-għan

Il-ħarsien ta' l-ambjent

Il-forma ta' l-għajnuna

Tnaqqis tar-rata tat-taxxa

L-Estimi

Baġit globali: 2 933 miljun SKK

L-intensità

It-tul ta' żmien

1.5.2006-30.4.2012

Setturi ekonomiċi

L-industrija kimika u farmaċewtika

Isem u indirizz ta' l-awtorità responsabbli mill-għajnuna

Ministerstvo financií SR

Aktar informazzjoni

It-test tad-deċiżjoni fil-lingwa jew lingwi awtentika/awtentiċi, li minnu tneħħew il-partijiet kunfidenzjali kollha, jinsab fuq is-sit:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Data ta' l-adozzjoni tad-deċiżjoni

13.6.2007

Għajnuna Nru

N 549/06

Stat Membru

L-Italja

Reġjun

Sicilia

Titolu (u/jew isem tal-benefiċjarju)

Atlantica Invest AG

Il-bażi legali

Legge 19 dicembre 1992, n. 488: «disciplina intervento straordinario nel Mezzogiorno»

Articolo 60 legge finanziaria 2003: «creazione Fondo aree sottosviluppate»

Decreto Min. Att. Prod. 12.11.2003: «modalità di accesso ai contratti di programma»

Delibera CIPE (progetto pilota di localizzazione) n. 12 del 4.4.2006

It-tip tal-miżura

Għajnuna individwali

L-għan

Żvilupp reġjonali

Il-forma ta' l-għajnuna

Għotja diretta

L-Estimi

Baġit globali: 97,48 miljun EUR

L-intensità

12,2 %

It-tul ta' żmien

31.12.2009

Setturi ekonomiċi

Attivitajiet ta' rikreazzjoni, kultura u sport

Isem u indirizz ta' l-awtorità responsabbli mill-għajnuna

Ministero dello Sviluppo economico

Aktar informazzjoni

It-test tad-deċiżjoni fil-lingwa jew lingwi awtentika/awtentiċi, li minnu tneħħew il-partijiet kunfidenzjali kollha, jinsab fuq is-sit:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Data ta' l-adozzjoni tad-deċiżjoni

4.5.2007

Numru ta' referenza ta' l-għajnuna

N 755/06

Stat Membru

Ir-Repubblika Ċeka

Reġjun

Titolu

Tiswijiet għall-ħsara magħmula minn għargħar lill-istrutturi tad-digi u tal-vaski tal-ħut minn Mejju sa Lulju 2006

Bażi ġuridika

1)

Zákon č. 254/2001 Sb., o vodách a o změně některých zákonů (vodní zákon) (§ 102).

2)

Pravidla České republiky – Ministerstva zemědělství pro poskytování a čerpání přímých dotací vodnímu hospodářství na úhradu odstranění škod po povodních z května až července 2006 na hrázích a objektech rybníků a způsobu kontroly jejich použití

Tip ta' miżura

Skema ta' għajnuna

Għan

Kumpens għal danni kkawżati mill-għargħar li seħħ fis-Sajf ta' l-2006

Forma ta' għajnuna

Għajnuna diretta

Baġit

Total ta' 3 000 000 CZK

Intensità

Massimu ta' 70 % ta' l-ispejjeż tal-bini

Tul ta' żmien

1.1.2007-31.12.2008

Setturi ekonomiċi

Sajd

Isem u indirizz ta' l-awtorità li tagħti l-għajnuna

Ministerstvo zemědělství

Těšnov 17

CZ-117 05 Praha 1

Informazzjoni oħra

It-test tad-deċiżjoni fil-lingwa jew lingwi awtentika/awtentiċi, li minnu tneħħew il-partijiet kunfidenzjali kollha, jinsab fuq is-sit:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Data ta' l-adozzjoni tad-deċiżjoni

4.5.2007

Numru ta' referenza ta' l-għajnuna

N 914/06

Stat Membru

Ir-Repubblika Ċeka

Reġjun

Titolu

Mitigazzjoni tal-ħsara lill-istokkijiet tal-ħut tal-vaski ikkawżata minn għargħar fil-perjodu mit-28 ta' Mejju sat-2 ta' Lulju 2006

Bażi ġuridika

1)

Usnesení vlády ČR ze dne 1. 11. 2006 č. 1246 o finančním řešení zmírnění škod způsobených na zem. majetku, vodohospodářské infrastruktuře, korytech vodních toků a rybnících v důsledku povodní v období od 28. 5. do 2. 7. 2006,

2)

Usnesení vlády ČR ze dne 3. 7. 2006 č. 845 k povodňové situaci v ČR a následkům povodňových škod v období od 28. 5. do 2. 7. 2006,

3)

Zákon č. 218/2000 Sb., o rozpočtových pravidlech,

4)

Zákon č. 254/2001 Sb., o vodách,

5)

Zákon č. 99/2004 Sb., o rybářství,

6)

Vyhláška č. 197/2004

Tip ta' miżura

Skema ta' għajnuna

Għan

Mitigazzjoni tal-ħsara lill-istokkijiet tal-ħut tal-vaski ikkawżata minn għargħar fil-perjodu mit-28 ta' Mejju sat-2 ta' Lulju 2006

Forma ta' għajnuna

Għajnuna diretta

Baġit

Ammont kumplessiv ta' 10 000 000 CZK

Intensità

50 % tal-ħsara kkawżata fil-ħut

Tul ta' żmien

1.12.2006-31.12.2007

Setturi ekonomiċi

Is-sajd

Isem u indirizz ta' l-awtorità li tagħti l-għajnuna

Ministerstvo zemědělství

Těšnov 17

CZ-117 05 Praha 1

Tagħrif ieħor

It-test tad-deċiżjoni fil-lingwa jew lingwi awtentika/awtentiċi, li minnu tneħħew il-partijiet kunfidenzjali kollha, jinsab fuq is-sit:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Data ta' l-adozzjoni tad-deċiżjoni

14.5.2007

Numru ta' referenza ta' l-għajnuna

N 135/07

Stat Membru

L-Olanda

Reġjun

Titolu (u/jew isem il-benefiċjarju)

Fonds voor vispromotie (wijziging bestaande regeling)

Bażi ġuridika

Verordening financiering vispromotie 2007

Tip ta' miżura

Skema ta' għajnuna

Għan

Għajnuna lis-settur tas-sajd

Forma ta' għajnuna

Għotjiet individwali ta' għajnuna

Baġit

Madwar 1 381 000 EUR kull sena

Intensità

Massimu 100 %

Tul ta' żmien

Bla limitu

Setturi ekonomiċi

Is-settur tas-sajd

Isem u indirizz ta' l-awtorità li tagħti l-għajnuna

Productschap Vis

Postbus 72

2280 AB Rijswijk

Nederland

Tagħrif ieħor

Ir-rapport annwali

It-test tad-deċiżjoni fil-lingwa jew lingwi awtentika/awtentiċi, li minnu tneħħew il-partijiet kunfidenzjali kollha, jinsab fuq is-sit:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


IV Informazzjoni

INFORMAZZJONI MILL-ISTITUZZJONIJIET U L-ORGANI TA' L-UNJONI EWROPEA

Kummissjoni

12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/6


Rata tal-kambju ta' l-euro (1)

Il-11 ta' Settembru 2007

(2007/C 213/02)

1 euro=

 

Munita

Rata tal-kambju

USD

Dollaru Amerikan

1,3824

JPY

Yen Ġappuniż

157,31

DKK

Krona Daniża

7,4473

GBP

Lira Sterlina

0,68020

SEK

Krona Żvediża

9,3200

CHF

Frank Żvizzeru

1,6401

ISK

Krona Iżlandiża

89,86

NOK

Krona Norveġiża

7,8515

BGN

Lev Bulgaru

1,9558

CYP

Lira Ċiprijotta

0,5842

CZK

Krona Ċeka

27,630

EEK

Krona Estona

15,6466

HUF

Forint Ungeriż

254,58

LTL

Litas Litwan

3,4528

LVL

Lats Latvjan

0,7004

MTL

Lira Maltija

0,4293

PLN

Zloty Pollakk

3,7895

RON

Leu Rumen

3,3163

SKK

Krona Slovakka

33,637

TRY

Lira Turka

1,7790

AUD

Dollaru Awstraljan

1,6715

CAD

Dollaru Kanadiż

1,4467

HKD

Dollaru ta' Hong Kong

10,7610

NZD

Dollaru tan-New Zealand

1,9819

SGD

Dollaru tas-Singapor

2,1049

KRW

Won tal-Korea t'Isfel

1 294,48

ZAR

Rand ta' l-Afrika t'Isfel

9,9094

CNY

Yuan ren-min-bi Ċiniż

10,4001

HRK

Kuna Kroata

7,3237

IDR

Rupiah Indoneżjan

13 049,86

MYR

Ringgit Malażjan

4,8584

PHP

Peso Filippin

65,056

RUB

Rouble Russu

35,2250

THB

Baht Tajlandiż

44,709


(1)  

Sors: rata tal-kambju ta' referenza ppubblikata mill-Bank Ċentrali Ewropew.


INFORMAZZJONI MILL-ISTATI MEMBRI

12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/7


Proċedura nazzjonali tar-Rumanija għall-allokazzjoni tad-drittijiet limitati tat-traffiku ta' l-ajru

(2007/C 213/03)

B'konformità ma' l-Artikolu 6 tar-Regolament (KE) Nru 847/2004 tal-Parlament Ewropew u tal-Kunsill dwar in-negozjar u l-implimentazzjoni ta' ftehimiet dwar is-servizzi ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u pajjiżi terzi, il-Kummissjoni Ewropea tippubblika l-proċedura nazzjonali li ġejja għal distribuzzjoni lil trasportaturi eliġibbli tal-Komunità tad-drittijiet tat-traffiku ta' l-ajru fejn huma limitati skond ftehimiet internazzjonali li jirregolaw is-servizzi ta' l-ajru.

“Il-Ministeru għat-Trasport

Ordni li tapprova r-Regolament dwar id-deżinjazzjoni ta' trasportaturi bl-ajru tal-Komunità biex joperaw servizzi ta' l-ajru skond il-ftehimiet tas-servizzi ta' l-ajru konklużi mir-Rumanija ma' Stati Membri mhux UE

Nru 269 tat-28.5.2007

Għat-twettiq tas-setgħat tal-Ministeru tat-Trasport bħala Awtorità Statali fil-qasam tat-trasport.

Abbażi ta' l-Artikolu 4(b) u (v) u l-Artikolu 50(3) ta' l-Ordni tal-Gvern Nru 29/1997 dwar il-Kodiċi ta' l-Avjazzjoni Ċivili, ippubblikat mill-ġdid skond kif ġie emendat sussegwentement u miżjud, l-Artikolu 5 tar-Regolament (KE) Nru 847/2004 tal-Parlament Ewropew u tal-Kunsill dwar in-negozjar u l-implimentazzjoni tal-ftehimiet tas-servizzi ta' l-ajru bejn Stati Membri u pajjiżi terzi, u l-Artikolu 5(4) tad-Deċiżjoni tal-Gvern Nru 367/2007 dwar l-organizzazzjoni u l-funzjonament tal-Ministeru tat-Trasport,

Il-Ministeru tat-Trasport permezz ta' dan joħroġ is-segwenti

ORDNI:

Artikolu 1

Ir-Regolament dwar id-deżinjazzjoni ta' trasportaturi bl-ajru tal-Komunità biex joperaw servizzi ta' l-ajru skond il-ftehim tas-servizzi ta' l-ajru konklużi mir-Rumanija ma' Stati Membri mhux UE mill-Anness li jifforma parti integrali ta' dan l-Ordni qed jiġi approvat.

Artikolu 2

(1)   Dan l-Ordni se jiġi ppubblikat fil-Gazzetta Uffiċjali tar-Rumanija, Parti I.

(2)   Fid-data tad-dħul fis-seħħ ta' dan l-Ordni, Ordni Nru 546/1999 dwar il-kundizzjonijiet li jirregolaw id-deżinjazzjoni tat-trasportaturi bl-ajru tar-Rumanija biex joperaw servizzi tat-trasport bl-ajru għall-pubbliku fuq rotot regolari, ippubblikat fil-Gazzetta Uffiċċjali tar-Rumanija Parti I, Nru 539 fl-4 ta' Novembru 1999, għandu jiġi mħassar.

Artikolu 3

Id-Direttorat-Ġenerali għall-Avjazzjoni Ċivili tal-Ministeru tat-Trasport għandu jieħu passi biex jiġu applikati d-dispożizzjonijiet ta' dan l-Ordni.

Il-Ministeru tat-Trasport

Ludovic ORBAN

Anness għall-Ordni tal-Ministeru tat-Trasport Nru 269/2007

Regolament dwar id-deżinjazzjoni tat-trasportaturi bl-ajru tal-Komunità biex joperaw is-servizzi ta' l-ajru skond id-dispożizzjonijiet tal-ftehim tas-servizzi ta' l-ajru konklużi mir-Rumanija ma' Stati Membri mhux UE

Artikolu 1

(1)   Dan ir-Regolament jistabbilixxi l-kundizzjonijiet taħt liema t-trasportaturi bl-ajru tal-Komunità jistgħu jiġi nnominati biex joperaw servizzi ta' l-ajru fuq rotot koperti bi ftehim tas-servizzi ta' l-ajru konklużi mir-Rumanija ma' Stati Membri mhux UE u li għalihom ir-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 dwar l-aċċess għat-trasportaturi bl-ajru tal-Komunità għal rotot bl-ajru intraKomunitarji, minn hawn 'il quddiem imsejjaħ ‘Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92, ma japplikax’.

(2)   Għall-għanijiet ta' dan ir-Regolament:

‘Trasportatur bl-ajru tal-Komunità’ ifisser kwalunkwe trasportatur bl-ajru stabbilit fir-Rumanija skond il-kundizzjonijiet tal-liġi Komunitarja u li huwa d-detentur ta' liċenzja tat-tħaddim maħruġa skond ir-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2407/92 dwar il-ħruġ ta' liċenzji għat-trasportaturi bl-ajru;

‘Rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati’ tfisser rotta li għaliha r-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 ma japplikax u li hija soġġetta għal drittijiet limitati tat-traffiku skond ftehim tas-servizz ta' l-ajru konkluż mir-Rumanija ma' Stat Membru mhux UE.

Artikolu 2

(1)   Tagħrif dwar drittijitet tat-traffiku u l-allokazzjoni tagħhom fuq rotot bejn ir-Rumanija u Stati li mhumiex membri ta' l-Unjoni Ewropea u li magħhom ir-Rumanija kienet ikkonkludiet ftehim tas-servizzi ta' l-ajru huwa disponibbli fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport (www.mt.ro).

(2)   Il-programm ta' negozjar ippjanat għal ftehim bilaterali tas-servizzi ta' l-ajru għandu jiġu ppubblikat fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport.

(3)   Kwalunkwe trasportatur bl-ajru tal-Komunità li għandu interess li jopera servizzi ta' l-ajru fuq rotta bejn ir-Rumanija u Stat li mhuwiex membru ta' l-Unjoni Ewropea u li miegħu r-Rumanija ma kkonkludietx ftehim tas-servizz ta' l-ajru, jista' jinforma l-Ministeru tat-Trasport dwar l-intenzjoni tiegħu u dwar kwalunkwe rekwiżit li jista' jkun hemm. It-tagħrif li jasal għand il-Ministru tat-Trasport għandu jittieħed f'kunsiderazzjoni fil-każ li ftehim tas-servizz ta' l-ajru jiġi nnegozjat ma' dak l-Istat.

Artikolu 3

(1)   Kwalunkwe trasportatur bl-ajru tal-Komunità li għandu interess li jopera servizzi ta' l-ajru fuq rotot koperti bi ftehim tas-servizzi ta' l-ajru konklużi mir-Rumanija ma' Stati Membri mhux fl-UE u li għalih ir-regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 ma japplikax għandu jissottometti applikazzjoni bil-miktub lid-Direttorat-Ġenerali għall-Avjazzjoni Ċivili, minn hawn 'il quddiem imsejjaħ ‘id-DĠAĊ’, tal-Ministeru tat-Trasport biex jikseb id-deżinjazzjoni xierqa.

(2)   Fil-każ li ssir l-applikazzjoni għal rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati (inkluż limiti fil-kapaċità u l-frekwenza jew fuq l-għadd ta' trasportaturi bl-ajru li jitħallew joperaw fuq dik ir-rotta), tagħrif dwar l-applikazzjoni għandu jiġi ppubblikat fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport flimkien ma' avviż li jistieden lil kwalunkwe trasportatur bl-ajru tal-Komunità biex japplika għad-deżinazzjoni għall-operat ta' dik ir-rotta fi żmien ħmistax-il ġurnata tal-pubblikazzjoni ta' l-avviż.

(3)   L-applikazzjonijiet kollha li jaslu skond l-avviż speċifikat fil-paragrafu (2) għandhom jiġu ppubblikati fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport.

(4)   Kwalunkwe applikazzjoni li tasal wara l-perjodu speċifikat fil-paragrafu (2) ma għandhiex tiġi kkunsidrata u l-applikanti jiġu magħrufa mid-DĠAĊ skond dan.

(5)   Applikazzjonijiet kif stabbiliti fil-paragrafi (1) u (3) għandhom jinkitbu fil-lingwa tar-Rumanija u għandhom ikollhom fihom it-tagħrif li ġej:

a)

kopja tal-liċenzja tat-tħaddim tat-trasportatur bl-ajru;

b)

deskrizzjoni tas-servizzi ppjanati (rotot, skeda ta' titjiriet, tip ta' inġenju ta' l-ajru u l-marka tar-reġistrazzjoni tagħhom, eċċ.);

ċ)

id-data tal-bidu ppjanata għas-servizzi ta' l-ajru;

d)

l-arranġamenti tas-suq possibbli ma' trasportaturi bl-ajru oħrajn;

e)

servizzi ta' konnessjonijiet, jekk ikun hemm;

f)

aċċessibilità tas-servizzi u sostenn għall-klijent (netwerk ta' bejgħ ta' biljetti, servizzi bbażati fuq l-internet, eċċ.);

g)

politika tariffarja għar-rotta;

h)

elementi u garanziji li jiffaċilitaw il-valutazzjoni tal-kapaċità operattiva u finanzjarja tat-trasportatur bl-ajru applikanti biex jopera s-servizzi ta' l-ajru intenzjonati, li jkopru talanqas l-ewwel sentejn ta' l-operat (pjan tan-negozju għal dik ir-rotta, li fihom, bħala minimu, tagħrif dwar is-segwenti: l-istatus ta' l-inġenju ta' l-ajru li se jintuża, il-possibilità operattiva biex jiġi pprovdut inġenju ta' l-ajru ieħor fil-każ li l-ajruplan skedat ma jkunx jista' jintuża minħabba ċirkustanzi mhux prevedibbli, il-kapaċità finanzjarja biex jinbdew u jitwettqu operazzjonijiet ukoll jekk il-volum tat-traffiku ikun baxx, l-integrazzjoni tas-servizz ġdid fis-servizzi ta' l-ajru li diġà qegħdin jitwettqu, previżjoni ta' l-impatt tas-servizz ta' l-ajru fuq il-kategoriji differenti tal-passiġġieri).

(6)   Id-DĠAĊ jista jitlob lill-applikanti biex jipprovdu tagħrif addizzjonali meħtieġ għall-valutazzjoni ta' l-applikazzjoni.

Artikolu 4

(1)   Għal rotot mingħar ebda limitazzjoni tad-drittijiet tat-traffiku, id-deżinjazzjoni għandha tinħareġ mill-Ministeru tat-Trasport, skond id-dispożizzjonijiet tal-ftehim xieraq tas-servizzi ta' l-ajru, wara l-wasla ta' l-applikazzjoni u t-tagħrif stabbilit fl-Artikolu 3.

(2)   Applikazzjonijiet li jikkompetu ma' xulxin għal kapaċità mhux użata fuq rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati għandhom jiġu vvalutati mid-DĠAĊ abbażi tal-kriterji li ġejjin

a)

il-forniment għad-domanda tat-trasport bl-ajru, (frekwenza tas-servizz u l-kapaċità offruti, servizzi diretti jew indiretti, ġranet ta' operat, eċċ.);

b)

il-preżenza ta' garanziji fir-rigward tas-sostennibilità tas-servizz għal talanqas sentejn;

ċ)

id-data tal-bidu proposta kif ukoll il-perjodu ta' operat;

d)

l-aċċessibilità tas-servizzi offruti lill-utenti (netwerk għall-bejgħ ta' biljetti, servizzi bbażati fuq l-internet, eċċ.);

e)

politika tariffarja, inkluż il-prezz tal-biljett;

f)

konnessjoni mas-servizzi offruti man-netwerk eżistenti tar-rotta, jekk ikun hemm;

g)

il-prestazzjoni ta' l-inġenju ta' l-ajru mill-perspettiva ambjentali, inkluż fir-rigward tat-tniġġis tal-ħsejjes.

(3)   Is-sitwazzjoni fir-rigward tal-pagament tat-tariffi ta' l-ajruport tar-Rumanija u t-tariffi għas-servizzi tan-navigazzjoni bl-ajru jista' ukoll jiġi użat bħala kriterju għal għażla.

Artikolu 5

(1)   Il-Ministeru tat-Trasport għandu jiddeċiedi fuq applikazzjonijiet għad-deżinjazzjoni għall-operazzjoni tas-servizzi ta' l-ajru fuq rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati fi żmien 60 jum wara l-pubblikazzjoni ta' l-avviż stabbilit fl-Artikolu 3(2).

(2)   Drittijiet tat-traffiku għandhom jingħataw għal żmien indefinit.

(3)   Id-Deċiżjoni stabbilita fi (1) għandha tiġi ppubblikata fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport u kkomunikata lill-applikanti kollha bil-miktub permezz tad-DĠAĊ. Wara l-pubblikazzjoni tad-deċiżjoni, il-Ministeru tat-Trasport għandu jinnomina t-trasportatur bl-ajru li jkun intagħżel biex jopera servizzi ta' l-ajru fuq dik ir-rotta.

(4)   Drittijiet tat-traffiku mogħtija għall-operat tas-servizzi ta' l-ajru fuq rotot mhux koperti bir-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 ma jistgħux jiġu trasferiti minn trasportatur bl-ajru għal ieħor.

(5)   Jekk, wara d-deżinjazzjoni maħruġa mill-Ministeru tat-Trasport skond l-Artikolu 4(1) jew l-Artikolu 5(3), l-awtorizzazzjoni xierqa għall-operat ta' dik ir-rotta ma tiġix mogħtija lit-trasportatur bl-ajru nnominat mill-awtorità kompetenti ta' pajjiż terz mhux UE jew jekk tiġi mħassra, it-trasportatur għandu jinnotifika lill-Ministeru tat-Trasport minnufiħ bil-miktub.

Artikolu 6

(1)   Id-DĠAĊ għandu jivverifika li trasportatur bl-ajru tal-Komunità, innominat biex jopera servizzi ta' l-ajru fuq rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati, qed jopera s-servizzi skond l-applikazzjoni tiegħu u mal-kundizzjonijiet tad-deċiżjoni finali tad-deżinjazzjoni stabbilita fl-Artikolu 5.

(2)   Kwalunkwe trasportatur bl-ajru tal-Komunità għandu d-dritt li jikkontesta l-użu effiċjenti tad-drittijiet tat-traffiku fuq rotta bi drittijiet tat-traffiku limitati u li japplika għad-deżinjazzjoni għall-operat tas-servizzi ta' l-ajru fuq dik ir-rotta billi joffri kundizzjonijiet ta' operat aħjar minn dawk tat-trasportatur bl-ajru nnominat.

(3)   Fil-każ speċifikat fil-paragrafu (2), id-DĠAĊ għandu jivvaluta mill-ġdid id-deżinjazzjoni inizjali. Madankollu, il-valutazzjoni mill-ġdid ma tistax titwettaq fi żmien ħames snin wara li tkun ħarġet deżinjazzjoni jew li tkun saret valutazzjoni mill-ġdid.

(4)   It-transportatur bl-ajru hekk innominat għandu jiġi infurmat bi kwalunkwe deċiżjoni li tittieħed dwar valutazzjoni mill-ġdid. Id-Deċiżjoni għandha tiġi ppubblikata fuq il-websajt tal-Ministeru tat-Trasport. Il-proċess tad-deċiżjoni għandu jsegwi l-proċedura stabblilita fl-Artikoli 3 sa 5.

Artikolu 7

(1)   Il-Ministeru tat-Transport għandu jirtira deżinjazzjoni li tkun inħarġet skond l-Artikolu 5(3), jekk:

a)

it-transportatur bl-ajru ma jibdix bl-operat tas-servizzi ta' l-ajru fuq ir-rotta speċifikata fi żmien sitt xhur mid-data tad-deżinjazzjoni;

b)

is-servizz ta' l-ajru jiġi interrot u ma jerġax jinbeda fi żmien sitt xhur, sakemm l-interruzzjoni ma tkunx minħabba ċirkustanzi lill hinn mill-kontroll tat-trasportatur innominat;

ċ)

l-awtorità kompetenti ta' Stat Membru ieħor ma tagħtix l-awtorizzazzjoni xierqa għall-operat lit-trasporatur bl-ajru nnominat, jew tħassar l-awtorizzazzjoni;

d)

it-trasportatur bl-ajru jinnotifika lid-DĠAĊ dwar l-intenzjoni tiegħu li jieqaf milli jopera r-rotta fi kwistjoni.

(2)   Il-Ministeru tat-Trasport jista' wkoll iħassar deżinjazzjoni, jekk:

a)

transportatur bl-ajru jonqos milli jżomm ma' l-obbligi li jkun ta dwar il-frekwenza ta' titjiriet, kapaċità, tariffi u distribuzzjoni ta' biljetti, abbażi ta' liema l-Ministeru tat-Trasport ikun ħareġ id-deċiżjoni għad-deżinjazzjoni;

b)

it-transportatur bl-ajru jkollu b'mod repetut id-dejn ma' l-ajruporti tar-Rumanija u l-fornituri tas-servizz tan-navigazzjoni.

(3)   Id-DĠAĊ għandu jinnotifika lit-trasportatur bl-ajru kkonċernat bil-miktub dwar l-intenzjoni tiegħu li jħassar deżinjazzjoni għal ċertu rotta u r-raġunijiet għad-deċiżjoni. Notifika bħal din għandha wkoll tintbagħat lit-trasportaturi bl-ajru kollha tal-Komunità li kienu applikaw għad-deżinjazzjoni biex joperaw servizzi ta' l-ajru fuq ir-rotta involuta, skond l-Artikolu 3, u t-trasportaturi għandhom jitħallew jagħmlu osservazzjonijiet u kummenti.

(4)   It-trasportatur bl-ajru Komunitarju nnominat għandu d-dritt, fi żmien 15-il ġurnata tal-wasla tan-notifika kif stabbilit fi (3), jibgħat lid-DĠAĊ il-kummenti tiegħu dwar ir-raġunijiet għat-tneħħija tad-deżinjazzjoni u l-obbligi ġodda li jixtieq iwettaq fir-rigward ta' l-operat tas-servizzi ta' l-ajru fuq ir-rotta fi kwistjoni.

(5)   Fi żmien 30 ġurnata wara d-data ta' l-iskadenza kif stabbilit fil-paragrafu (4), il-Ministeru tat-Trasport għandu jieħu deċiżjoni dwar it-tneħħija tad-deżinjazzjoni. Fil-każ li titneħħa d-deżinjazzjoni, id-deċiżjoni xierqa għandha tidħol fis-seħħ fi żmien tliet xhur wara n-notifika tiegħu lit-trasportatur bl-ajru kkonċernat. Għal deżinjazzjoni ġdida, għandha tiġi applikata l-proċedura stabblilita fl-Artikoli 3 sa 5.

Artikolu 8

Azzjoni legali li tittieħed kontra deċiżjoni tal-Ministeru tat-Trasport biex ma jinnominax trasportatur bl-ajru tal-Komunità fuq rotta li tkun koperta bi ftehim tas-servizzi ta' l-ajru konkluż mir-Rumanija ma' Stat li mhuwiex membru ta' l-Unjoni Ewropea u li għalih ir-Regolament (KEE) Nru 2408/92 ma japplikax, jew biex titneħħa deżinjazzjoni, għandha taqa' taħt il-Liġi Nru 554/2004 dwar litigazzjoni amministrattiva, b'emenda sussegwenti.”


12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/12


Proċedura nazzjonali ta' l-Olanda għall-allokazzjoni ta' drittijiet limitati tat-traffiku ta' l-ajru

(2007/C 213/04)

Skond l-Artikolu 6 tar-Regolament (KE) Nru 847/2004 tal-Parlament u tal-Kunsill dwar in-negozjati u l-implimentazzjoni tal-ftehimiet dwar is-servizzi ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u pajjiżi terzi, il-Kummissjoni Ewropea tippubblika l-proċedura nazzjonali li ġejja fir-rigward tat-tqassim tad-drittijiet ta' l-avjazzjoni fost it-trasportaturi bl-ajru Komunitarji f'każijiet fejn dawn huma limitati minħabba ftehimiet ta' l-avjazzjoni ma' pajjiżi terzi.

“Ministerie van Verkeer en Waterstaat

Luchtvaart

Memorandum għal regola ta' Politika rigward il-Liċenżjar tar-Rotot ta' l-Ajru

(kif emendata bid-digriet tas-7 ta' Mejju 2007 (VENW/DGTL-2007/7827)

Datum

20 augustus 2004

Ons kenmerk

DGL/04.U01454

Introduzzjoni

Skond is-sentenza tal-Qorti Ewropea tal-Ġustizzja fil-każijiet ‘Open Skies’ tal-5 ta' Novembru 2002 (1), trasportatur ta' l-ajru Ewropew li qed jaħseb biex jistabbilixxi ruħu fl-Olanda għandu jingħata l-possibilità, mingħajr diskriminazzjoni u b'mod trasparenti, li jeżerċita d-drittijiet tiegħu abbażi tal-ftehimiet bilaterali Olandiżi dwar l-avjazzjoni. Dan l-aspett ġie stabbilit fir-‘Regolament dwar in-negozjati u l-implimentazzjoni tal-ftehimiet dwar is-servizzi ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u pajjiżi terzi’ (KE) Nru 847/2004). F'dan il-kuntest, id-Direttorat Ġenerali ta' l-Avjazzjoni Ċivili (DGTL) iddeċieda li jġib il-politika tal-liċenzja għar-rotot u l-implimentazzjoni tagħha f'konformità ma' dawn l-iżviluppi fil-qasam tal-leġiżlazzjoni Ewropea u, għall-finijiet tat-trasparenza, jagħmel l-aġġustamenti meħtieġa għal dan il-għan f'dan id-dokument ta' politika.

Minbarra l-proċedura biex jinħarġu l-liċenzji tar-rotot, se jiġi adattat ukoll il-format tal-liċenzja tar-rotta. Pereżempju, il-liċenzja għar-rotot ta' l-ajru se titfassal b'tali mod li kull trasportatur ta' l-ajru tal-Komunità stabbilit fl-Olanda, fil-prinċipju, jitħalla jopera t-trasport għad-destinazzjonijiet kollha madwar id-dinja. Madankollu, sabiex tkun tista' tintuża rotta partikolari, din trid tkun iddaħħlet f'lista, li għandha tiġi stabbilita mill-Ministru, ta' rotot li għandhom effettivament jintużaw, mħejjija skond il-liċenzja.

Id-DGTL huwa wkoll favur l-infurzar tal-metodoloġija eżistenti, kemm jista' jkun, fejn din tkun kompatibbli mal-leġiżlazzjoni ta' l-UE. Fid-dawl ta' dan, il-klawsoli li jirrigwardaw is-sjieda u l-kontroll abbażi tan-nazzjonalità għandhom jinġiebu f'konformità mar-rekwiżiti ta' l-Artikolu 43 (KE) (stabbiliment) skond is-sentenza tal-Qorti tal-Ġustizzja Ewropea fir-rigward tat-Trattati Open Skies ma' l-Istati Uniti.

Meta l-għadd tad-drittijiet għall-inżul huwa limitat, id-DGTL, qabel ma jagħti permess, ikollu jiddetermina b'mod trasparenti u mhux diskriminatorju liema trasportatur jista' jtir u fuq liema rotta. Hu u jagħmel dan, id-DGTL se jibbaża d-deċiżjoni tiegħu fuq il-politika attwali kif stabbilita fil-Memorandum dwar il-Politika ta' Liċenżjar tar-Rotot ta' l-1994 u ż-żidiet ġodda stipulati f'dan il-Memorandum dwar il-Politika tal-Liċenzjar tar-Rotot. Il-metodu tal-valutazzjoni għandu jiġi ttrattat u ssostanzjat skond il-proċeduri fl-Att dwar il-Liġi Amministrattiva Ġenerali.

L-ambitu

Kwalunkwe trasportatur bl-ajru Komunitarju li jixtieq iservi rotot minn, lejn u minn fuq pajjiżi terzi mill-Olanda, irid, sabiex ikun jista' jeżerċita d-drittijiet bilaterali li jkun kiseb il-Gvern Olandiż, l-ewwel irid jistabbilixxi ruħu fl-Olanda u mbagħad japplika għal liċenzja tar-rotta, jew, fil-każ ta' titjiriet bla skeda, għal-liċenzja għat-titjiriet ċarter.

Sabiex tiġi żgurata l-validità għall-awtorizzazzjoni ta' rotta, it-trasportatur ta' l-ajru għandu jkollu fil-pussess tiegħu liċenzja valida biex jopera skond l-Artikolu 16a ta' l-Att ta' l-Avjazzjoni.Jekk liċenzja operattiva tinħariġx jew tkunx valida jiddependi fuq il-pussess ta' AOC (Ċertifikat ta' l-Operatur ta' l-Ajru) li jispeċifika l-attivitajiet koperti bil-liċenzja operattiva (l-Artikolu 9 tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92) It-titjiriet għandhom jiġu operati skond iċ-Ċertifikat ta' l-Operatur ta' l-Ajru li jkun inħareġ.

Jekk it-trasportatur ta' l-ajru li għandu liċenzja Olandiża għal rotta ta' l-ajru m'għadux trasportatur ta' l-ajru tal-Komunità stabbilit fl-Olanda, il-Ministru jista' jiddeċiedi li jirtiralu l-liċenzja tar-rotta.

L-għoti ta' liċenzja għar-rotot ma tfissirx li d-detentur tal-liċenzja m'għandux ikun marbut bir-rekwiżiti stabbiliti f'ambiti oħra, per eżempju bir-regoli ta' l-awtoritajiet ta' pajjiżi terzi li jsiru titjiriet lejhom, inkella d-disponibbilità ta' slotts.

Qafas Ġuridiku

Nazzjonali

Il-liċenzja għal rotta u l-awtorizzazzjoni għal servizzi ċarter għandhom jinħarġu skond l-Artikolu 16b ta' l-Att ta' l-Avjazzjoni li joħloq il-possibilità li tinħareġ liċenzja, kif jissemma fl-Artikolu 16, li ma taqax taħt l-Artikolu 16a dwar il-liċenzja operattiva. Din hija wkoll il-bażi għall-awtorità biex tadotta l-Linji Gwida attwali.

Liċenzja tista' tinħareġ għal perjodu massimu ta' ħames snin. Il-valutazzjoni ta' qabel l-għoti tal-liċenzja hija bbażata fuq dan il-memorandum fir-rigward tar-reviżjoni tal-politika għal-liċenzjar tar-rotot ta' l-ajru u l-Memorandum għall-Politika ta' Liċenzjar Meta dan il-memorandum jiddevja mill-Memorandum għall-Politika ta' Liċenzjar, il-Memorandum għall-Politika ta' Liċenzjar tar-Rotot ta' l-Ajru għandu jieħu l-preċedenza. Barra minn hekk, fir-rigward ta' titjiriet ċarter, id-Digriet dwar is-Servizzi ta' l-Ajru Mhux Skedati (BOL, [Besluit ongeregeld luchtvervoer], Digriet tat-2 ta' Mejju 1975, Bulletin ta' Atti u Digrieti 1975, 227) u fil-każ ta' pakketti ta' vjaġġi d-Digriet dwar il-Vjaġġi IT [Besluit IT-reizen] (Regolament tal-5 ta' Frar 1981/Nru LV/20478/L-Awtorità Olandiża ta' l-Avjazzjoni Ċivili [Rijksluchtvaartdienst]/Il-Gazzetta tal-Gvern 1981,33) huma applikabbli

Minbarra d-Digriet dwar il-Vjaġġi IT, skond l-Artikolu 7 tal-BOL, regoli addizzjonali fir-rigward tat-trasport mhux skedat ġew stipulati fid-Digriet dwar il-Ġarr u titjiriet oħra [Besluit Vracht- en overige vluchten] (Ir-Regolament tal-5 ta' Frar 1981/ Nru. LV/L 20477 l-Awtorità Olandiża ta' l-Avjazzjoni Ċivili [Rijksluchtvaartdienst]/Gazzetta tal-Gvern 1981, 33), id-Digriet li fih regolamenti li jirrigwardaw it-trasport bl-ajru ta' gruppi bi prenotazzjoni minn qabel [Beschikking ABC-vluchten] (Digriet tal-11 ta' Ġunju 1979/ nru. LV/L 22952/Gazzetta tal-Gvern 1979, 131), u d-Digriet dwar it-trasport ta' gruppi privati [Beschikking vervoer besloten groepen] (Regolament tad-29 ta' Lulju 1975/Nru. POL/L 23676/ Gazzetta tal-Gvern 1975, 150).

Ewropew

Fil-5 ta' Novembru 2002, il-Qorti Ewropea qatgħet is-sentenza fil-każijiet imressqa mill-Kummissjoni fir-rigward tat-trattati ‘Smewwiet Miftuħa’ ma' l-Istati Uniti (2). Il-Qorti Ewropea hija ta' l-opinjoni li l-Komunità għandha ġurisdizzjoni esklussiva f'oqsma speċifiċi. Barra minn hekk, il-Qorti Ewropea iddeċidiet li l-klawsoli marbuta mas-sjieda u l-kontroll nazzjonali fi ftehimiet ta' l-avjazzjoni jikkostitwixxu ksur tad-dritt ta' l-istabbiliment skond l-Artikolu 43 tat-Trattat tal-KE. Kemm il-Qorti kif ukoll il-Kummissjoni (3) appellaw lill-Istati Membri biex itemmu dan il-ksur tat-Trattat tal-KE

Fid-dawl tas-sentenzi tal-Qorti Ewropea tal-Ġustizzja u skond l-Artikolu 10 tat-Trattat tal-KE, l-Olanda għandha tieħu miżuri xierqa biex tiżgura konformità ma' l-obbligi li ġejjin mit-Trattat jew mill-Atti ta' l-Istituzzjonijiet tal-Komunità Wara s-sentenza tal-Qorti, il-Kummissjoni stipulat l-obbligi dwar l-għoti tad-drittijiet tat-traffiku fil-Komunikazzjoni tal-Kummissjoni dwar ir-relazzjonijiet bejn il-Komunità u l-pajjiżi terzi fil-qasam tat-trasport bl-ajru (COM(2003) 94) u r-Regolament dwar in-negozjar u l-implimentazzjoni tal-ftehim tas-servizz ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u l-pajjiżi terzi ((KE) Nru 847/2004) addottat fuq il-bażi ta' tali komunikazzjoni B'mod partikolari, l-Artikolu 5 ta' dan ir-Regolament huwa rilevanti għall-politika tal-liċenzjar tar-rotot.

Tipi ta' liċenzji għat-tqassim tar-rotot

Eżenzjoni mil-liċenzji għat-tqassim tar-rotot

Abbażi tar-Regolament Nru (KEE) 2408/92 (4) dwar aċċess għat-trasportaturi ta' l-ajru tal-Komunità għal rotot ta' l-ajru intra-Komunitarji, trasportaturi ta' l-ajru li għandhom permess ta' l-operat maħruġ minn Stat Membru wieħed għandhom jitħallew joperaw titjiriet madwar il-KE. L-operar ta' rotot f'ċerti Stati Membri huwa soġġett għal awtorizzazzjoni mill-Istat Membru rilevanti.

Fl-Olanda, madankollu, il-permess jinħareġ awtomatikament mingħajr proċedura amministrattiva, ħlief fil-każ ta' rappurtar lill-ajruport u lill-kontroll tat-traffiku ta' l-ajru meta titjira attwalment tiġi operata. Mill-1 ta' April 1997, ir-Regolament ippermetta wkoll lit-trasportaturi ta' l-ajru Komunitarji, jittrasportaw minn u lejn ajruporti ġewwa Stat Membru (kabotaġġ). L-operar ta' titjiriet barra l-KE huwa soġġett għall-ħruġ ta' liċenzja tar-rotta jew permess taċ-ċarter.

Liċenzja tar-Rotta

Rotot barra l-Komunità Ewropea ġeneralment huma rregolati permezz ta' ftehimiet bilaterali. Kull relazzjoni bilaterali għandha l-karattru individwali tagħha. Skond diversi fatturi politiċi u ekonomiċi bħall-pożizzjoni tat-trasportatur bl-ajru fis-suq fil-pajjiż li miegħu qed jiġi konkluż il-ftehim dwar l-avjazzjoni, id-drittijiet ikkonferiti jkunu ta' natura liberali jew restrittiva. Il-ħruġ u l-valutazzjoni ta' liċenzji tar-rotot għalhekk ikunu marbuta biss ma' rotot ġewwa l-Unjoni Ewropea.

Attwalment l-aktar ftehim liberali fl-avjazzjoi huwa l-ftehim ‘Smewwiet Miftuħa’ ma' l-Istat Uniti. Reġim miftuħ bħal dan li jippermetti diversi trasportaturi ta' l-ajru Olandiżi joperaw titjiriet minn kwalunkwe post fl-Olanda lejn kwalunkwe post fil-pajjiż tal-parti kontraenti via destinazzjoni arbitrarja ta' intervent u permezz ta' titjiriet oħra lejn xi destinazzjoni oħra Anki l-frekwenza ta' titjiriet bħal dawn mhix limitata fl-ambitu ta' dan ir-reġim daqstant liberali. F'dawn is-sitwazzjonijiet, kemm il-liċenzji tar-rotot għal servizzi bi skeda għat-trasport ta' passiġġieri u merkanzija kif ukoll l-awtorizzazzjoni għal titjiriet ċarter, għalhekk jinħarġu prattikament b'mod kważi awtomatiku.

Jekk ir-reġim bilaterali huwa restrittiv, il-ftehim ta' l-avjazzjoni jispeċifika, fost affarijiet oħra, kemm jistgħu jkunu t-trasportaturi ta' l-ajru li joperaw rotot speċifiċi bħala servizz skedat u b'liema frekwenza. F'ċerti każijiet, il-pajjiż terz, bi qbil mal-ftehimiet taħt il-ftehim ta' l-avjazzjoni, jesiġi wkoll li t-tariffi jkunu reġistrati. Dawn it-tariffi jistgħu ikunu soġġetti għall-approvazzjoni tal-pajjiż ikkonċernat.

Kemm taħt ftehimi ta' l-avjazzjoni liberali kif ukoll dawk restrittivi, sjieda predominanti Olandiża u l-kontroll attwali tat-trasportatur(i) ta' l-ajru li jkunu se jiġu nnominati attwalment hija ġeneralment meħtieġa. Ftehimiet ta' l-avjazzjoni ġeneralment ikopru titjiriet skedati. Il-gvern Olandiż għalhekk inkluda r-rekwiżit fir-rigward tas-sjieda u l-kontroll Olandiż fil-liċenzja tar-rotta maħruġa fir-rigward ta' titjiriet skedati. Dan ir-rekwiżit, fir-rigward tas-sjieda u l-kontroll Olandiżi, jinbidel għar-rekwiżit li t-trasportatur ta' l-ajru li tinħariġlu liċenzja, jrid ikun trasportatur Komunitarju stabbilit fl-Olanda. Titjiriet skedati u titjiriet adhoc issoltu jitqiesu li huma barra mill-ambitu ta' ftehim ta' l-avjazzjoni, skond il-każ, fil-kuntest tar-relazzjoni bilaterali fil-qasam ta' l-avjazzjoni. Il-permess għas-servizzi ċarter jingħata għal dan il-għan.

Permess għal servizzi Ċarter

Kif diġà ntqal, il-maġġoranza l-kbira ta' titjiriet ċarter u titjiriet ad hoc ma jaqgħux fl-ambitu tar-reġim bilaterali. Titjiriet barra l-Ewropea huma rregolati minn reġim separat għal titjiriet ċarter u japplika r-Regolament (KEE) Nru 2408/92. Fil-prinċipju, fil-każ ta' titjiriet ċarter, ma ssir l-ebda distinzjoni bejn trasportaturi ta' l-ajru Olandiżi u dawk mhux Olandiżi, dejjem jekk it-trasportaturi Olandiżi għandhom aċċess ugwali f'dak li jirrigwarda titjiriet ċarter fl-Istat fejn huwa stabbilit it-trasportatur mhux Olandiż.

Il-kwistjoni tan-nazzjonalità għalhekk għandha rwol iżgħar f'dak li jirrigwarda t-tħaddim ta' titjiriet mhux skedati. Madankollu, il-proċedura f'dan ir-rigward ukoll trid tkun trasparenti u mhux diskriminatorja.

Permess taċ-ċarter jista' jingħata fir-rigward tat-tħaddim ta' titjiriet ċarter jew ad hoc fuq talba, fejn jingħata permess għat-tħaddim ta' għadd ta' titjiriet ċarter matul perjodu speċifiku. Fil-valutazzjoni ta' l-applikazzjoni, se jiġu applikati l-istess prinċipji ta' politika daqslikieku qed tiġi vvalutata applikazzjoni għal liċenzja ta' rotta. Hija wkoll l-istess il-proċedura fir-rigward tal-konsultazzjoni u t-teħid tad-deċiżjonijiet. Barra minn hekk, il-linji gwida u l-proċeduri fir-rigward tal-permess taħt id-Digriet dwar is-Servizzi ta' l-Ajru Mhux Skedati (BOL, [Besluit ongeregeld luchtvervoer], Digriet tat-2 ta' Mejju 1975, Bulletin ta' Atti u Digrieti 1975, 227) u fil-każ ta' pakketti ta' vjaġġi d-Digriet dwar il-Vjaġġi IT [Besluit IT-reizen] (Ordni tal-5 ta' Frar 1981/Nru LV/20478/L-Awtorità ta' l-Avjazzjoni Ċivili Olandiża [Rijksluchtvaartdienst]/Il-Gazzetta tal-Gvern 1981,33) huma applikabbli Fid-dawl tal-fatt li fir-rigward tal-politika dwar il-ħruġ tal-liċenzji, tingħata ħafna importanza lit-tisħiħ tan-netwerk ta' konnessjonijiet bl-ajru skedati, il-kwistjoni dwar jekk il-bażi ta' politika ta' l-avjazzjoni/ekonomika ta' servizz skedat importanti hijex affettwata mit-tħaddim tat-titjiriet ċarter ikkonċernati se jkollha rwol sinifikanti fid-deċiżjoni li tirrigwarda jekk jingħatax il-permess taċ-ċarter inkella le. Jekk trasportatur ta' l-ajru li joffri servizzi ċarter biħsiebu jopera servizzi skedati, dan it-trasportatur l-ewwelnett ikollu jieħu ħsieb li l-permess ta' l-operat u ċ-Ċertifikat ta' l-Operatur bl-Ajru jiġi emendat kif xieraq billi jissegwew il-proċeduri li jeżistu għal dan il-għan, skond ir-Regolament (KEE) Nru 2407/92 u l-JAROPS.

Il-proċedura tal-liċenzja tar-rotta

In-negozjati tal-politika ta' l-avjazzjoni

Matul in-negozjati tal-politika ta' l-avjazzjoni, l-interessi tat-trasportatur nazzjonali ta' l-ajru jista' jkollhom rwol sinifikanti. Fil-prassi attwali ħafna drabi jkun il-każ li n-negozjati li jirrigwardaw id-drittijiet tat-traffiku jseħħu fuq il-bażi ta' l-interess f'opportunitajiet ġodda espressi minn (wieħed mit-) trasportaturi ta' l-ajru. Diġà qed titqies minn qabel jekk l-applikazzjoni mressqa mit-trasportatur ta' l-ajru interessat hijiex kompatibbli mal-prinċipji ta' politika tal-Memorandum ta' Politika dwar il-Liċenzjar u jekk it-trasportatur bl-ajru jissodisfax ir-rekwiżiti kollha. Barra minn hekk, partijiet interessati oħra huma kkonsultati u jingħataw l-opportunità jkunu preżenti għan-negozjati. Jekk ir-riżultat tan-negozjati jkun li għadd limitat biss ta' trasportaturi bl-ajru jistgħu jintagħżlu biex jieħdu vantaġġ mid-drittijiet tat-traffiku, skond il-prinċipji ta' politika tal-Memorandum ta' Politika dwar il-Liċenzjar, tintbagħat ordni dwar l-għażla lill-kuntatt bilaterali permezz tal-mekkaniżmi diplomtiċi xierqa. L-ordnijiet ta' l-għażla attwali, u magħhom ir-rotot assenjati, iridu jinżammu b'rispett xieraq għar-regolament u r-restrizzjonijiet imposti mil-liċenzja tar-rotta.

B'riżultat tas-sentenza tal-Qorti Ewropea tal-Ġustizzja, l-interessi tat-trasportaturi ta' l-ajru Komunitarji stabbiliti fl-Olanda, wkoll għandhom jitqiesu. Il-proċedura matul il-perjodu bejn id-data tan-negozjati ta' l-avjazzjoni u kwalunkwe ħin li fih jiġi konkluż il-ftehim ta' l-avjazzjoni, trid tkun ukoll trasparenti u non-diskriminatorja għal trasportaturi Komunitarji mhux nazzjonali.

Proċedura

It-trasportaturi ta' l-ajru Komunitarji stabbiliti fl-Olanda jridu jressqu applikazzjoni għalihom infushom biex ikunu jistgħu jeżerċitaw id-drittijiet li jkunu kisbu fuq rotot li m'għadhomx jintużaw minn trasportatur bl-ajru ieħor u li għalhekk saru disponibbli. Jekk trasportatur ta' l-ajru jkun ressaq applikazzjoni għal liċenzja fuq rotta, bil-miktub, id-DGTL għandu l-ewwelnett jinvestiga jekk ir-relazzjoni ta' l-avjazzjoni fir-rigward tar-rotta kkonċernata tipprovdix l-ambitu biex tinħareġ tali liċenzja.

L-ipproċessar ta' applikazzjoni għal liċenzja ta' rotta għandu jkun soġġett għar-regolamenti proċedurali normali msemmija fil-Kapitoli 3, 4 u 6 ta' l-Att Ġenerali dwar il-Liġi Amministrattiva [Algemene wet bestuursrecht, Awb]. Skond dawn ir-regolamenti, fil-prinċipju għandha tittieħed deċiżjoni fi żmien perjodu raġjonevoli ta' tmien ġimgħat wara li tasal l-applikazzjoni. Skond dawn ir-regolamenti, l-applikant għandu, pereżempju, jingħata l-opportunita jappoġġa l-applikazzjoni tiegħu, fejn meħtieġ. L-applikant għandu wkoll jinstema' jekk l-applikazzjoni tkun rifjutata, totalment jew parzjalment. Skond l-Awb, partijiet terzi interessati għandhom ukoll jingħataw l-opportunità jinstemgħu jekk ikun antiċipat li huma jistgħu joġġezzjonaw għall-għoti tal-liċenzja. Ladarba tittieħed deċiżjoni, il-partijiet interessati varji jistgħu ukoll joħorġu appell kontra din id-deċiżjoni.

Taħt is-sistema l-ġdida, il-liċenzja tar-rotta hija valida għal perjodu ta' 5 snin. Għall-kuntrarju ta' sistemi li ntużaw fl-imgħoddi, m'hemmx dati ta' skadenza separati assoċjati mar-rotot taħt is-sistema l-ġdida. Ir-rotot li għandhom jitħaddmu u l-għadd assoċjat ta' titjiriet huma attwalment inklużi f'lista ta' rotot li għandhom jitħaddmu fil-prattika, li għandha tiġi ddeterminata mill-Ministru. Il-lista, li għalhekk hija mħejjija skond il-liċenzja, għandha tapplika sakemm tibqa' valida l-liċenzja. Din il-lista tista' tkun emendata skond ir-regolament u r-restrizzjonijiet imposti taħt il-liċenzja tar-rotta. Pereżempju, il-lista tista' tkun emendata skond l-Artikolu 3 tal-liċenzja tar-rotta fil-każ li l-metodu permess ta' eżerċizzju tad-drittijiet tat-traffiku disponibbli, jiġi estiż għad-detentur tal-liċenzja. Il-Ministru għandu jitħalla wkoll jemenda l-lista jekk detentur ta' liċenzja jonqos milli jopera rotta li ngħata permess għaliha skond il-liċenzja tar-rotta għall-perjodu ta' sena jew aktar (il-prinċipju — użaha inkella titlifha).

Użaha inkella titlifha

L-Artikolu fil-liċenzja tar-rotta, li jirregola l-għażla li jiġu rtirati dawk ir-rotot li ma tħaddmux għal perjodu ta' aktar minn sena għandu jibqa' fis-seħħ u għandu jkun applikat b'mod aktar attiv fid-dawl ta' żieda potenzjali fl-għadd ta' applikazzjonijiet f'dawk il-postijiet fejn l-għadd tad-drittijiet li għandhom jitqassmu jkun limitat. Bil-għan li sseħħ bidla lejn dan l-approċċ aktar attiv, ġie deċiż li l-għażla li jiġu rtirati r-rotot m'għandhiex tapplika iktar kmieni minn sena mid-data tal-ħruġ tad-deċiżjoni emendata, prinċipalment fid-dawl tal-fatt li dan ir-regolament għadda żmienu f'dawn l-aħħar snin.

Jekk, wara li jkun għadda perjodu ta' sena minn meta ngħata permess biex jiġu operati ċerti rotot, jirriżulta li trasportatur ta' l-ajru jkun opera inqas minn 80 % ta' l-għadd ta' titjiriet permessi matul dik is-sena, il-Ministeru jista' jirtira l-permess fir-rigward tar-rotta kkonċernata billi jneħħiha mil-lista ta' rotot li għandhom jitħaddmu fil-prattika. Dan għandu jsir billi jiġu osservati kif jixraq il-prinċipji ta' politika deskritti hawn taħt.

Għal rotot li huma ddeterminati bl-ordni din is-sena skond il-liċenzja tar-rotta, id-detentur tal-liċenzja jista' jopera biss ir-rotot fil-kuntest tad-drittijiet, kif stabbiliti fil-ftehimiet ta' l-avjazzjoni fit-22 ta' Awwissu 2004.

Fil-każ tar-rotot determinati, l-għadd ta' titjiriet permessi għandu jkun stabbilit f'sistema amministrattiva għall-iskop tal-valutazzjoni. Għal dan il-għan, lista li jkun fiha, fost affarijiet oħra, il-frekwenzi assoċjati mar-rotot allokati, għandha tinħareġ b'konsultazzjoni mat-trasportaturi Komunitarji stabbiliti fl-Olanda.

Jekk it-trasportatur ta' l-ajru jkun l-uniku trasportatur innominat taħt il-ftehim ta' l-avjazzjoni u l-ebda trasportatur bl-ajru ieħor ma jista' jiġi nnominat (nominazzjoni unika), l-għadd totali ta' titjiriet permessi fuq din ir-rotta jista' jiġi rtirat. Jekk diversi trasportaturi bl-ajru ġew jew jistgħu jiġu nnominati (nominazzjoni multipla), għandu jitqies l-irtirar tal-permess fir-rigward tal-parti mhux użata tat-titjiriet allokati. Madankollu, fil-każ li l-aktar forma limitata ta' operat ma tkunx konsistenti ma' l-għanijiet fir-rigward tal-prinċipji ta' politika deskritti hawn taħt, li jintużaw biex jiġu assenjati drittijiet tat-traffiku limitati, l-irtirar u l-ħruġ għat-tqassim mill-ġdid tat-titjiriet allokati kollha jistgħu jitqiesu wkoll fil-każ ta' nominazzjoni multipla.

Madankollu, il-Ministru m'għandux jirtira permess li joħroġ jekk it-trasportatur bl-ajru jista' juri li n-nuqqas li jopera l-għadd totali ta' titjiriet permessi jkun ir-riżultat ta' ċirkostanzi speċjali li ma setgħux jiġu evitati anke jekk ikunu ttieħdu l-miżuri raġjonevoli kollha. Dan jista' wkoll jiġi interpretat bħala attakk terroristiku jew tifqigħa tas-SARS, iżda wkoll restrizzjonijiet meħtieġa li jirriżultaw minn kunsidrazzjonijiet marbuta ma' negozjati tattiċi jew kwistjonijiet oħra marbuta mal-politika ta' l-avjazzjoni. Jista' wkoll jiġi interpretat bħala sitwazzjonijiet fejn operazzjonijiet ta' ‘codeshare’ ikunu limitati ħafna minħabba arranġamenti restrittivi.

Fir-rigward tat-tqassim mill-ġdid ta' rotot li ġew irtirati, it-trasportaturi Komunitarji kollha stabbiliti fl-Olanda, u għalhekk ukoll it-trasportatur bl-ajru li kellu l-permess biex jopera dawn ir-rotot sakemm ġew irtirati, għandhom ikunu eliġibbli għall-proċedura tat-tqassim. Għal dan il-għan, it-trasportaturi ta' l-ajru jridu jiddikjaraw l-interess tagħhom biex joperaw rotta speċifika minn żmien qabel billi jressqu applikazzjoni bil-miktub (mhux aktar minn 3 xhur qabel l-istaġun li fih it-trasportatur ta' l-ajru jixtieq jibda jopera t-titjiriet tiegħu fil-każ li rotot/frekwenzi jsiru disponibbli. Abbażi ta' l-applikazzjoni u d-disponibbiltà tad-drittijiet, id-DGTL imbagħad għandu jieħu deċiżjoni billi josserva kif jixraq id-dispożizzjonijiet amministrattivi applikabbli.

Il-Ministeru madankollu jista' jiddeċiedi ma jirtirax rotta minkejja n-nuqqas li jitħaddem l-għadd totali ta' titjiriet permessi, pereżempju jekk it-trasportatur ta' l-ajru li jkun ingħata l-permess javża minn qabel li se jżid l-għadd ta' titjiriet li jopera fis-sena ta' wara, biex l-għadd totali ta' titjiriet jintuża u jekk l-ebda trasportatur ta' l-ajru ieħor ma jkun esprima interess biex jopera dawn it-titjiriet.

Prinċipji ta' politika

Il-prinċipji ta' politika li juża d-DGTL biex jivvaluta jekk applikazzjoni biex jiġu eżerċitati drittijiet ta' traffiku tistax tinħareġ, huma parzjalment inkorporati fil-Memorandum dwar il-Politika tal-Ħruġ tal-Liċenzji, u parzjalment fil-politika ġenerali tal-Ministeru tat-Trasport, tax-Xogħlijiet Pubbliċi u l-Ġestjoni ta' l-Ilma [Verkeer en Waterstaat] u fit-test tal-baġit skond il-metodoloġija tal-baġit ‘Van Beleidsbegroting Tot Beleidsverantwoording’ (VBTB, ‘Mill-Baġit għall-Karta tal-Bilanċ’) (5) Għall-finijiet taċ-ċarezza, il-prinċipji ta' politika se jerġgħu jissemmew fil-qosor hawn taħt. Id-DGTL għandu jqis il-merti ta' kull applikazzjoni skond il-prinċipji ta' politika u b'osservanza xierqa ta' l-implikazzjonijiet ta' politika tas-sentenza tal-Qorti Ewropea tal-Ġustizzja, li wkoll hija kkwotata hawn taħt. Peress li l-ftehimiet ta' l-avjazzjoni jvarjaw ferm, l-importanza li jingħataw il-prinċipji differenti wkoll se tvarja.

Il-politika ta' l-avjazzjoni

Wieħed mill-għanijiet ġenerali tal-Ministeru tat-Trasport, tax-Xogħlijiet Pubbliċi u l-Ġestjoni ta' l-Ilma huwa li ‘jipprovdi għal sistema ta' l-avjazzjoni li topera effettivament billi jikkontribwixxi għall-iżvilupp u l-istabbiltà ta' suq ta' l-avjazzjoni li jaħdem tajjeb’ (6). F'dan il-kuntest, l-Olanda tikkontribwixxi għall-iżvilupp ta' suq tat-trasport miftuħ u ħieles. L-għan fin-negozjar tal-ftehimiet ta' l-avjazzjoni għalhekk għandu jkun li jiġi żgurat li dawn ikunu liberali kemm jista' jkun. Barra minn hekk, biex jintlaħaq dan l-għan, kunsiderazzjonijiet tattiċi tal-politika ta' l-avjazzjoni jridu jitqiesu matul in-negozjar fir-rigward u t-tqassim tad-drittijiet tat-traffiku.

Fid-dawl ta' l-istqarrijiet li saru qabel f'dan il-memorandum fil-kuntest tad-dispożizzjonijiet dwar in-nazzjonalità, id-DGTL għandu, f'konsultazzjoni mal-kuntatt bilaterali tiegħu, jagħmel minn kollox biex jemenda l-klawsola f'diversi ftehimiet ta' l-avjazzjoni b'tali mod li trasportaturi oħra tal-Komunità wkoll ikunu jistgħu jistrieħu fuq id-drittijiet tat-traffiku mogħtija permezz tal-metodi nazzjonali applikabbli, sakemm ikunu stabbiliti fl-Olanda. Jekk il-kuntatt tal-politika ta' l-avjazzjoni jaderixxi mal-klawżola tan-nazzjonalità, ikun meħtieġ li jiġi eżaminat kif dan għandu jiġi trattat u x'ikunu l-implikazzjoni fir-rigward tad-drittijiet tat-traffiku u d-deċiżjonijiet assoċjati fuq dawn ir-rotot, skond u meta jkun il-każ.

Il-metodu tal-ħidma jrid jiġi emendat għan-negozjati tal-ġejjieni fir-rigward tal-politika ta' l-avjazzjoni, sabiex jiġi żgurat li l-proċedura tkun trasparenti u sabiex jiġi ggarantit aċċess ugwali għad-drittijiet miksuba. Dan irid isir b'rispett xieraq għar-regolamenti stipulati fir-‘Regolament dwar in-negozjati u l-implimentazzjoni tal-ftehimijiet dwar is-servizzi ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u pajjiżi terzi’ (KE 847/2004) (7). In-negozjati għandhom isiru f'isem it-trasportaturi ta' l-ajru kollha Komunitarji, li warajhom, ladarba jitlestew in-negozjati, għandha tinħareġ notifika lit-Trasportaturi ta' l-ajru Komunitarji kollha stabbiliti fl-Olanda, li mbagaħd jistgħu jressqu applikazzjoni sabiex jeżerċitaw id-drittijiet li kisbu.

Fir-rigward tal-merkanzija, id-DGTL għandu jagħmel kull sforz biex jistabbilixxi reġim separat għall-merkanzija ma' l-imsieħeb bilaterali tiegħu, sabiex jiżgura li l-interessi tat-trasportaturi jkun rappreżentati effettivament kemm jista' jkun Jekk ma jkunx possibbli li jsiru arranġamenti għal reġim separat għall-merkanzija, id-DGTL għandu, abbażi tal-prinċipji ta' politika f'dan il-memorandum u fil-Memorandum tal-Politika dwar il-Liċenzjar, jivvaluta kif id-drittijiet miksuba jistgħu jitqassmu bejn it-trasportaturi tal-passiġġieri u t-trasportaturi tal-merkanzija skond u meta jkun il-każ.

Il-proċess li jseħħ bejn id-data tan-negozjati fir-rigward tal-politika ta' l-avjazzjoni u meta d-drittijiet miksuba jiġu eżerċitati għandu jkun suġġett għar-regoli nazzjonali u Ewropej applikabbli dwar il-kompetizzjoni u l-każistika rilevanti. Fir-rigward tal-codeshare, fil-prinċipju se jkun biss meħtieġ li l-gvern jinnomina t-trasportatur operattiv fir-rigward tat-titjiriet minn, lejn u via l-Olanda. Min-naħa l-oħra, ċerti pajjiżi jimponu rekwiżit li jesiġi li t-trasportatur responsabbli għat-tqegħid fis-suq ukoll irid ikun nominat taħt il-ftehim ta' l-avjazzjoni, u xi drabi liċenzija tkun meħtieġa biex jiġu operati t-titjiriet. Fil-każ ta' nominazzjoni waħdanija, dan jista' jfisser li m'għad hemm l-ebda ambitu biex jiġi nnominat trasportatur ta' l-ajru Komunitarju ieħor fl-Olanda. Fil-każ ta' nominazzjoni multipla, dan jista' jfisser li l-għadd ta' titjiriet maħduma f'isem it-trasportatur responsabbli għat-tqegħid fis-suq jista' jwassal għal limitazzjoni fir-rigward ta' l-għadd ta' titjiriet li jkun għad fadal taħt il-ftehim ta' l-avjazzjoni. Fuq talba tat-trasportatur responsabbli għat-tqegħid fis-suq, għandu jiġi eżaminat, f'każijiet bħal dawn, jekk dan jikkostitwixxix raġuni biex il-Ministru joħroġ nominazzjoni u/jew permess skond il-liċenzja tar-rotta.

Għall-operazzjonijiet eżistenti bil-codeshare li diġà huma permessi skond ftehimiet ta' l-avjazzjoni, it-trasportaturi ta' l-ajru għandhom iżommu d-drittijiet tagħhom b'rispett xieraq tal-kundizzjonijiet u stipulazzjonijiet addizzjonali imposti taħt il-liċenzja tar-rotta.

Jekk trasportatur ta' l-ajru jkun ingħata permess li jopera titjiriet fuq ċerti rotot u biħsiebu jikkonverti servizz dirett fuq din ir-rotta f'servizz indiritt permezz ta' codeshare, ikun meħtieġ li jinforma lid-DGTL bil-ħsieb tiegħu li jagħmel hekk. Jekk ikun meħtieġ li jsiru negozjati fir-rigward ta' l-avjazzjoni tal-politika sabiex issir l-emenda msemmija hawn fuq lit-tip ta' servizz jew, għall-iskopijiet ta' l-operazzjonijiet il-ġodda ta' codeshare, u dawn in-negozjati jirriżultaw f'tibdil lill-pakkett tad-drittijiet, id-DGTL għandu jeżamina mill-ġdid il-mod li bih huma mqassma d-drittijiet skond il-prinċipji tal-politika.

Il-kwalità tan-netwerks

Kif ingħad fil-Memorandum ta' Politika dwar il-Liċenzjar, l-effett fuq in-netwerk ta' airlinks, minn, lejn u via l-Olanda għandu rwol importanti fil-valutazzjoni ta' jekk permess jistax jingħata lil trasportatur ta' l-ajru biex jopera titjiriet fuq rotta 'l barra mill-Komunità Ewropea. Pereżempju, il-Memorandum jipproponi li trasportaturi prospettivi b'servizzi skedati m'għandhomx jingħataw permess joperaw rotot f'dawk il-każijiet li fihom dan x'aktarx jidħol fl-għalqa ta' rotot primarji tan-netwerk eżistenti ta' madwar id-dinja ta' titjiriet li jitilqu mill-Olanda. B'hekk il-politika tkun implimentata biex jissaħħaħ in-netwerk ta' airlinks via l-Olanda. Fil-kuntest tal-VBTB 2002-2006, l-għan ta' politika jista' jingħata fil-qosor b'dan il-mod: ‘f'suq miftuħ u kompetittiv tat-trasport internazzjonali, biex tinżamm u tissaħħaħ ir-rabta bejn l-Olanda u n-netwerk ta' l-avjazzjoni globali’ (8). L-għan f'dan ir-rigward huwa li Schiphol jibqa' jkun wieħed mill-aqwa erba' ajruporti fil-Majjistral ta' l-Ewropa f'dak li għandu x'jaqsam mal-kwalità tan-netwerk tiegħu.

Jiġi vvalutat fost affarijiet oħrajn, jekk hijiex issir kontribuzzjoni lejn il-kwalità tan-netwerk, minn naħa mill-perspettiva tal-passiġġieri li qed jimbarkaw u jiżbarkaw u min-naħa l-oħra l-passiġġieri li qed jittrasferixxu lejn titjira oħra (9). Fil-każ ta' passiġġieri li qed jimbarkaw u jiżbarkaw, dan jirrigwarda ‘l-kwalità ta' l-aċċessibbiltà’ ta' l-Olanda bl-ajru (f'dan il-każ Schiphol). Fil-każ ta' passiġġieri li qed jittrasferixxu lejn titjira oħra, dan jirrigwarda wkoll ‘il-kwalità tat-trasferiment’ sabiex dak li jkun jaqbad titjira ta' konnessjoni via l-Olanda (f'dan il-każ Schiphol).

Il-kriterji ta' valutazzjoni meqjusa fil-valutazzjoni tal-kwalità tan-netwerk huma ffokati fuq it-tip u l-kwalità tas-servizzi ta' l-ajru li jkunu qed jiġu offruti. Id-DGTL tibbaża dan fuq l-informazzjoni li ġejja:

deskrizzjoni tas-servizz ta' l-ajru (eż. ir-rotta proposta),

il-frekwenza tas-servizz ta' l-ajru u l-kapaċità offerta,

it-tip u l-konfigurazzjoni ta' l-ajruplani,

konnessjonijiet diretti jew indiretti,

il-bidu tas-servizz ta' l-ajru,

il-kontinwità tas-servizz ta' l-ajru,

in-natura tas-servizz (passiġġieri, tagħbija jew oħrajn),

l-aċċessibbiltà għall-utenti tas-servizz ta' l-ajru,

ir-realizzazzjoni tal-konnessjonijiet,

il-livell ta' kompetizzjoni għar-rotta.

Sikurezza

L-għan tal-politika ġenerali tad-DGTL huwa ‘l-promozzjoni tas-sikurezza tat-traffiku u t-trasport fil-qasam ta' l-avjazzjoni’ (10). F'dan il-kuntest, huwa meħtieġ li t-trasportatur ta' l-ajru jkollu Ċertifikat ta' l-Operatur ta' l-Ajru (AOC) validu. It-titjiriet jistgħu jinħadmu biss fi ħdan il-limiti imposti minn dan l-AOC u bir-rispett xieraq tar-rekwiżiti tas-sikurezza nazzjonali u internazzjonali applikabbli.

Jekk liċenzja operattiva meħtieġa fir-rigward ta' liċenzja ta' rotta jew permess ta' ċarter, tinħariġx jew tkunx valida jiddependi fuq il-pussess ta' AOC (Ċertifikat ta' l-Operatur ta' l-Ajru) li jispeċifika l-attivitajiet koperti bil-liċenzja operattiva (l-Artikolu 9, tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92).

Ambjent

Il-prinċipju ġenerali tal-politika fil-kuntest ta' l-ambjent huwa li ‘jiġi realizzat u jinżamm l-iżvilupp sostenibbli ta' l-avjazzjoni’ (11). Il-karatteristiċi ta' l-inġenji ta' l-ajru f'dak li jirrigwarda storbju u emissjonijiet ta' l-inġenji ta' l-ajru li għandhom jintużaw sabiex tinħadem rotta speċifika jista' jkollhom rwol f'dan ir-rigward.

Post tan-negozju

Skond l-Artikolu 43 tat-Trattat tal-KE, m'huwiex permess li jiġu imposti restrizzjonijiet fuq il-libertà ta' l-istabbiliment taċ-ċittadini (jew kumpaniji, ara l-Artikolu 48 KE) kif ukoll restrizzjonijiet fir-rigward ta' l-istabbiliment ta' aġenziji, fergħat jew sussidjarji miċ-ċittadini ta' Stat Membru.

L-Artikolu 43 jippermetti liċ-ċittadini/kumpaniji fi Stat Membru jkunu involuti f'attivitajiet fi Stat Membru ieħor skond il-leġiżlazzjoni nazzjonali li tapplika għaċ-ċittadini fil-pajjiż li fih ikun stabbilit iċ-ċittadin/kumpanija. Il-Qorti Ewropea hija tal-fehma li t-trasportatur stabbilit fi Stat Membru għandu jkun ittratat bl-istess mod bħat-trasportaturi nazzjonali f'dan l-Istat Membru. Is-sjieda u l-kontroll nazzjonali meħtieġa skond il-ftehimiet ta' l-avjazzjoni jikkostitwixxi ksur tal-libertà ta' l-istabbiliment.

Ir-regola ġenerali u l-każistika rilevanti tal-Qorti ta' l-Appelli turi li r-rekwiżiti Ewropej fir-rigward ta' l-istabbiliment jirriżultaw f'realizzazzjoni attwali u effettiva ta' attivitajiet tal-qasam ta' l-avjazzjoni bil-għan li dan isir fuq medda twila, biex b'hekk is-sura ġuridika tal-kumpanija ma titqiesx bħala l-fattur deċiżiv. Dan huwa ddikjarat ukoll taħt il-punt 10 tar-‘Regolament dwar in-negozjati u l-implimentazzjoni tal-ftehimiet dwar is-servizzi ta' l-ajru bejn l-Istati Membri u pajjiżi terzi’.

Jekk trasportatur ta' l-Ajru Komunitarju jixtieq jasserixxi d-drittijiet tat-traffiku tiegħu miksuba permezz ta' l-Olanda f'negozjati bilaterali, id-DGTL jivverifika jekk fil-fatt dan huwiex stabbilit fl-Olanda. Il-kriterji li joriġinaw mill-każistika tal-Qorti Ewropea, marbuta ma' l-integrazzjoni attwali fl-ekonomija nazzjonali u l-preżenza permanenti fl-Olanda għandhom jintużaw bħala punt ta' riferiment f'dan ir-rigward. Barra minn hekk, trasportatur ta' l-ajru Komunitarju li jistabbilixxi l-uffiċċji rreġistrati tiegħu fl-Olanda għandu jikkonforma mar-regolamenti Olandiżi li japplikaw għat-trasportaturi ta' l-Ajru Olandiżi, fosthom ir-rekwiżit li jkollhom permess skond l-Artikolu 16, 16a u 16b ta' l-Att ta' l-Avjazzjoni, li fil-biċċa l-kbira huwa bbażat fuq ir-rekwiżiti tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92.

Bażikament huwa l-każ li trasportaturi ta' l-UE li joriġinaw minn Stati Membri oħra ma jridux ikunu suġġetti għal restrizzjonijiet imposti skond il-kundizzjonijiet ta' AOC, peress li l-liċenzja oriġinali maħruġa mill-pajjiż ta' l-oriġni trid tkun rikonoxxuta fuq il-bażi tal-prinċipji armonizzati tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92. F'dan ir-rigward, għandu jitqies li r-rekwiżiti attwali tas-sikurezza ma ġewx kompletament armonizzati. Dan jista' jkun raġuni biex sadanittant ir-rekwiżiti tas-sikurezza jkunu rregolati mil-liġi nazzjonali (12). L-Artikolu 16a (4) jipprovdi punti tat-tluq għal dan il-għan, li jispeċifikaw li l-Ministru jista' jirrevoka liċenzja li taqa' taħt ir-Regolament (KEE) Nru 2407/92 b'riżultat ta' l-operazzjoni ta' titjiriet fi ksur tad-dispożizzjonijiet imposti minn, jew skond dan l-Att, jew minħabba nuqqas ta' konformità mad-dispożizzjonijiet assoċjati mal-liċenzja.

Il-punt 10 msemmi hawn fuq jgħid ukoll li trasportatur li għandu uffiċji rreġistrati f'diversi Stati Membri jrid josserva r-rekwiżiti tal-liġi nazzjonali, bil-kundizzjoni li din tkun skond il-Liġi Ewropea. Għalhekk, barra r-regolamenti taħt l-Att ta' l-Avjazzjoni, ir-regolamenti nazzjonali, pereżempju fil-qasam tal-liġi dwar ix-xogħol u l-liġi tal-konsumaturi għandhom japplikaw ukoll, bil-kundizzjoni li dan isir b'mod mhux diskriminatorju.

Sjieda u kontroll

Il-Qorti Ewropea kkonkludiet li kwalunkwe rekwiżiti fir-rigward tan-nazzjonalità skond ftehimiet ta' l-avjazzjoni li jesiġu li mhux it-trasportaturi kollha Komunitarji stabbiliti fil-pajjiż ikkonċernat huma eliġibbli għad-drittijiet tat-traffiku mogħtija, jikkostitwixxu ksur tad-dritt ta' l-istabbiliment.

Ir-rekwiżit impost bil-liċenzja tar-rotta bl-effett li s-sjieda maġoritarja u l-kontroll attwali tat-trasportatur iridu jkunu u jibqgħu f'idejn Olandiżi għandu jiġi ssostitwit. Fuq il-bażi ta' l-Artikolu 4(2) tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92 (13), ir-rekwiżit għandu jkun ifformulat b'tali mod li t-trasportatur ta' l-ajru jrid ikun trasportatur Komunitarju stabbilit fl-Olanda. Fuq il-bażi tar-Regolament (KEE) Nru 2407/92, trasportatur ta' l-ajru Komunitarju attwalment irid jikkwalifika bħala trasportatur ta' l-ajru li l-maġġoranza ta' l-interess u l-kontroll attwali jkun f'idejn Stat Membru wieħed ta' l-Unjoni Ewropea jew aktar u/jew iċ-ċittadini ta' l-Istati Membri. Bi qbil mar-regolament imsemmi hawn fuq, jista' jintwera li trasportatur ikun trasportatur ta' l-ajru Komunitarju permezz ta' permess operattiv. It-trasportaturi għalhekk se jkunu meħtieġa li jkollhom permess operattiv skond ir-Regolament (KEE) Nru 2407/92.

De staatssecretaris van Verkeer en Waterstaat,

namens deze,

de waarnemend directeur-generaal Luchtvaart,

J. Tammenoms Bakker”


(1)  Każijiet C-466/98, C-467/98, C-468/98, C-471/98, C-472/98, C-475/98, C-476/98.

(2)  2 Ara n-nota tal-qiegħ Nru 1.

(3)  COM (2002) 649 ‘Komunikazzjoni mill-Kummissjoni: Dwar il-konsegwenzi tas-sentenzi tal-Qorti ta' l-Appel tal-5 ta' Novembru 2002 fir-rigward tal-Politika Ewropea ta' l-Avjazzjoni’.

(4)  Ir-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 tat-23 ta' Lulju 1992 dwar aċċess għat-trasportaturi ta' l-ajru tal-Komunità għal rotot ta' l-ajru intra-Komunitarji, (ĠU L 240, 24.8.1992, p. 33 )

(5)  Kapitolu XII tal-Baġit Nazzjonali ta' l-2003, il-Kamra t'Isfel, sena tas-sessjoni 2002-2003, 28 600 XII Nru 2

(6)  Ara n-nota tal-qiegħ Nru 5, l-Artikolu 11

(7)  Ara wkoll il-‘Komunikazzjoni mill-Kummissjoni dwar ir-relazzjonijiet bejn il-Komunità u pajjiżi terzi fil-qasam tat-trasport bl-ajru’ (COM(2003) 94).

(8)  Ara n-nota tal-qiegħ 5, l-Artikolu 11 tal-Baġit Nazzjonali għall-Ministeru tat-Trasport, tax-Xogħlijiet Pubbliċi u l-Ġestjoni ta' l-Ilma

(9)  Fejn it-test isemmi ‘passiġġieri li qed jimbarkaw u jiżbarkaw’, dan jirreferi wkoll għal ‘impriżi tat-trasport tal-merkanzija li qed jimpurtaw jew jesportaw tagħbija’. Fejn it-test isemmi ‘passiġġieri li qed jittrasferixxu lejn titjira oħra’, dan jirreferi wkoll għal ‘impriżi tat-trasport tal-merkanzija li qed iwasslu oġġetti fit-tranżitu’.

(10)  Ara n-nota tal-qiegħ 5, l-Artikolu 9 tal-Baġit Nazzjonali għall-Ministeru tat-Trasport, tax-Xogħlijiet Pubbliċi u l-Ġestjoni ta' l-Ilma

(11)  Ara n-nota tal-qiegħ 5, l-Artikolu 12 tal-Baġit Nazzjonali għall-Ministeru tat-Trasport, tax-Xogħlijiet Pubbliċi u l-Ġestjoni ta' l-Ilma

(12)  Ara l-istqarrijiet maħruġa mill-Kunsill tat-Trasport fil-5 ta' Ġunju 2003 dwar ir-relazzjonijiet esterni

(13)  ‘Ir-Regolament tal-Kunsill Nru (KEE) 2407/92 tat-23 ta' Lulju 1992 dwar il-liċenzjar tat-trasportaturi ta' l-ajru (air carriers)’, (ĠU L 240, 4.8.1992, p. 1).


V Avviżi

PROĊEDURI AMMINISTRATTIVI

Kummissjoni

12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/20


F-Pariġi: Operar ta' servizzi ta' l-ajru skedati

Operar ta' servizzi ta' l-ajru skedati bejn Strasburgu minn naħa, Praga u Vjenna min-naħa l-oħra

Sejħa pubblika għall-offerti mnedija minn Franza skond l-Artikolu 4(1)(d) tar-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2408/92 bil-għan ta' delega ta' servizz pubbliku

(2007/C 213/05)

1.   Daħla: Fl-applikazzjoni tad-dispożizzjonijiet ta' l-Artikolu 4(1)(a) tar-Regolament (KEE) Nru 2408/92, tat-23 ta’ Lulju 1992, rigward l-aċċess ta' l-operaturi Komunitarji tat-trasport bl-ajru għar-rotot ta' l-ajru interkomunitarji, Franza imponiet xi obbligi ta' servizz pubbliku fuq is-servizzi ta' l-ajru skedati li joperaw bejn Strasburgu, minn naħa, u Praga u Vjenna min-naħa l-oħra, li r-rekwiżiti tagħhom kienu ġew ippubblikati fil-Ġurnal Uffiċjali ta' l-Unjoni Ewropea ta' 11.9.2007 bir-referenzi C 212.

Tnedew żewġ sejħiet għall-offerti separatament għal kull waħda mir-rotot Strasburgu – Praga u Strasburgu – Vjenna.

Għal kull waħda mir-rotot imsemmija hawn fuq, sakemm fit-29 ta’ Frar 2008 l-ebda operatur tat-trasport bl-ajru ma jkun diġà beda jew wasal biex jibda jopera fuq ir-rotta kkonċernata f'konformità ma' l-obbligi ta' servizz pubbliku li ġew imposti u mingħajr it-talba ta' kumpens finanzjarju, fil-qafas tal-proċedura prevista fl-Artikolu 4(1)(d) tar-Regolament imsemmi hawn fuq, Franza ddeċidiet li tillimita l-aċċess għal din ir-rotta għal operatur wieħed tat-trasport bl-ajru, u li, wara sejħa għall-offerti, tagħti d-dritt li jopera dawn is-servizzi bl-ajru mit-30 ta’ Marzu 2008, l-ewwel jum ta' l-istaġun aeronawtiku ta' l-IATA tas-Sajf 2008, sas-27 ta’ Marzu 2010, lejlet il-bidu ta' l-istaġun aeronawtiku ta' l-IATA tas-Sajf 2010.

Dawk li japplikaw jistgħu jagħmlu offerti għal servizzi fuq iż-żewġ rotot imsemmija hawn fuq, b'mod partikolari jekk dan ikollu l-effett li jnaqqas il-kumpens globali li jintalab. Dawk li japplikaw madankollu jridu juru biċ-ċar, għal kull rotta, l-ammont mitlub b'kumpens, li jista' jkun immodifikat skond il-possibilitajiet differenti ta' l-għażla ta' l-offerta tagħhom, fil-każ li tintgħażel biss parti waħda mir-rotot li dwarhom ikunu ressqu l-offerta tagħhom.

2.   Is-suġġett ta' kull waħda minn dawn is-sejħiet għall-offerti: Għal kull waħda mir-rotot imsemmija fil-paragrafu 1 hawn fuq, il-qadi ta' servizzi ta' l-ajru skedati mit-30 ta’ Marzu 2008, b'konformità ma' l-obbligi ta' servizz pubbliku kkonċernati, hekk kif ġew ippubblikati fil-Ġurnal Uffiċjali ta' l-Unjoni Ewropea ta' xx.xx.2007 bir-referenzi C 212.

3.   Il-parteċipazzjoni fis-sejħiet għall-offerti: Is-sejħa hija miftuħa għat-trasportaturi ta' l-ajru Komunitarji kollha fil-pussess ta' liċenzja tat-tħaddim valida maħruġa skond ir-Regolament tal-Kunsill (KEE) Nru 2407/92 tat-23 ta' Lulju 1992, dwar liċenzjar ta' air carriers [trasportaturi ta' l-ajru].

4.   Il-proċedura tas-sejħa għall-offerti: Kull waħda mis-sejħiet għall-offerti preżenti hija soġġetta għad-dispożizzjonijiet tal-punti (d), (e), (f), (g), (h) u (i) ta' l-Artikolu 4(1) tar-Regolament (KEE) Nru 2408/92.

5.   Il-fajl ta' l-offerti: Id-dokumentazzjoni sħiħa tas-sejħiet għall-offerti, li tinkorpora r-regolament partikolari għal kull sejħa għall-offerti u l-ftehim dwar id-delega tas-servizz pubbliku kif ukoll l-anness tekniku tagħha (tagħrif dwar il-qagħda demografika u soċjoekonomika taż-żona moqdija mill-ajruport ta' Strasburgu, tagħrif dwar l-ajruport ta' Strasburgu, studju tas-suq, tagħrif dwar il-Parlament Ewropew, it-test ta' l-obbligi ta' servizz pubbliku li dehru fil-Ġurnal Uffiċjali ta' l-Unjoni Ewropea), jista' jinkiseb b'xejn mingħand:

Ministère des affaires étrangères, direction des affaires financières, sous-direction du budget, bureau des interventions, 23, rue La Pérouse, F-75775 Paris Cedex 16. Tél. (33) 143 17 66 42 et (33) 143 17 77 99. Fax (33) 143 17 77 69. E-mail: jean-louis.girodet@diplomatie.gouv.fr et jean-claude.formose@diplomatie.gouv.fr.

6.   Kumpens finanzjarju: L-offerti mressqa mill-offerenti iridu jsemmu espliċitament is-somma li tkun qed tintalab b'kumpens għall-operat fuq kull rotta, għaż-żmien previst fil-kuntratt (bi ħlasijiet għall-ewwel perjodu mit-30 ta’ Marzu 2008 sat-28 ta’ Marzu 2009 u għat-tieni perjodu mid-29 ta’ Marzu 2009 sas-27 ta’ Marzu 2010). Is-somma eżatta tal-kumpens li finalment ikun se jingħata tiġi determinata ex post għal kull perjodu, fuq il-bażi ta' l-infiq u d-dħul effettivi tas-servizz, bid-dokumentazzjoni ġustifikattiva, fil-limitu tat-total li jkun intalab fl-offerta.

7.   Tariffi: L-offerti mressqa minn dawk li japplikaw iridu jispeċifikaw it-tariffi previsti, kif ukoll il-kundizzjonijiet ta' l-iżvilupp ulterjuri tagħhom.

8.   It-tul fiż-żmien, it-tibdil u t-terminazzjoni tal-kuntratt: Il-kuntratt jibda fit-30 ta’ Marzu 2008. Jintemm lejlet il-bidu ta' l-istaġun aeronawtiku ta' l-IATA tas-Sajf 2010, jiġifieri fis-27 ta’ Marzu 2010. It-twettiq tal-kuntratt jiġi eżaminat, b'arranġament ma' l-operatur tat-trasport bl-ajru, fi tmiem kull wieħed miż-żewġ perjodi ffissati fl-Artikolu 6. Jekk il-kundizzjonijiet ta' l-operat jinbidlu b'mod li ma setax jiġi previst, is-somma tal-kumpens tista' tiġi rriveduta.

B'konformità ma' l-obbligi ta' servizz pubbliku msemmija fil-paragrafu 2, it-trasportatur magħżul ma jistax jinterrompi s-servizzi ħlief wara avviż ta' talanqas 6 xhur minn qabel.

F'każ ta' ksur gravi ta' l-obbligi tal-kuntratt, it-trasportatur jitqies li temm il-kuntratt qabel l-iskadenza tiegħu mingħajr ma jkun ta avviż minn qabel jekk ma jiżgurax is-servizz b'mod konformi ma' dawn l-obbligi fi żmien xahar mid-data wara li jinħariġlu avviż uffiċjali.

9.   Penali: Jekk it-trasportatur ma jirrispettax iż-żmien ta' l-avviż minn qabel imsemmi fl-Artikolu 8, ikollu jħallas jew multa amministrattiva b'applikazzjoni ta' l-Artikolu R. 330-20 tal-kodiċi ta' l-avjazzjoni ċivili, jew inkella penali kkalkolata fuq il-bażi ta' l-għadd tax-xhur ta' nuqqas u tad-defiċit reali tas-servizz għas-sena kkonċernata, u li ma taqbiżx il-massimu tal-kumpens finanzjarju msemmi fl-Artikolu 6.

Fil-każ li n-nuqqasijiet lejn l-obbligi tas-servizz pubbliku jkunu żgħar, ikun hemm tnaqqis fil-ħlas massimu li hemm imniżżel fl-Artikolu 6, bla ħsara lejn l-applikazzjoni tad-dispożizzjonijiet ta' l-Artikolu R.330-20 tal-kodiċi ta' l-avjazzjoni ċivili.

Tali tnaqqisiet iqisu l-għadd ta' ġimgħat li matulhom il-kapaċità offruta kienet anqas mill-kapaċità minima, kif ukoll in-nuqqas li tinżamm il-frekwenza tat-titjiriet u l-ħinijiet imposti bħala obbligi ta' servizz pubbliku.

10.   Preżentazzjoni ta' l-offerti: L-offerti jridu jaslu qabel il-17:00 (ħin lokali) fl-indirizz li ġej: Ministère des affaires étrangères, direction des affaires financières, sous-direction du budget, bureau des interventions, 23, rue La Pérouse, -75775 Paris Cedex 16,

mhux aktar tard minn 5 ġimgħat mill-jum tal-pubblikazzjoni ta' dan l-avviż ta' sejħiet għall-offerti fil-Ġurnal Uffiċjali ta' l-Unjoni Ewropea, bil-posta rreġistrata u b'avviż tal-wasla għand id-destinatarju, b'dan ta' l-aħħar jixhed id-data, jew inkella jitwasslu bl-idejn u tingħata rċevuta..

11.   Validità tas-sejħa għall-offerti: B'konformità ma' dak li jidher fl-ewwel sentenza ta' l-Artikolu 4(1)(d) tar-Regolament (KEE) Nru 2408/92, il-validità ta' kull sejħa għall-offerti hija soġġetta għall-kundizzjoni li l-ebda trasportatur tal-Komunità ma jippreżenta, qabel id-29 ta’ Frar 2008, programm ta' operat fuq ir-rotta kkonċernata li jibda mill-31 ta’ Marzu 2008 u li jikkonforma ma' l-obbligi tas-servizz pubbliku imposti, bla ebda kumpens finanzjarju.


PROĊEDURI DWAR L-IMPLIMENTAZZJONI TAL-POLITIKA TAL-KOMPETIZZJONI

Kummissjoni

12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/22


GĦAJNUNA MILL-ISTAT — ID-DANIMARKA

Għajnuna mill-Istat Nru C 22/07 (ex N 43/07) — Estensjoni għal ċerti attivitajiet tar-reġim li jeżonera l-kumpaniji tat-trasport marittimu tad-Danimarka mill-ħlas tat-taxxa fuq id-dħul u l-kontribuzzjonijiet soċjali tal-baħrin

Stedina għas-sottomissjoni ta' osservazzjonijiet skond l-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE

(Test b'rilevanza għaż-ŻEE)

(2007/C 213/06)

Permezz ta' l-ittra ta' l-10 ta' Lulju 2007, kif riprodotta fil-lingwa awtentika fil-paġni li jiġu wara din in-notifika fil-qosor, il-Kummissjoni tinnotifika lir-Renju tad-Danimarka d-deċiżjoni tagħha li tagħti bidu għall-proċedura prevista mill-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE fir-rigward ta' l-għajnuna msemmija hawn fuq.

Il-partijiet interessati jistgħu jippreżentaw l-osservazzjonijiet tagħhom fi żmien xahar mid-data tal-pubblikazzjoni ta' din in-notifika u l-ittra li ssegwi, lil:

Il-Kummissjoni Ewropea

Direttorat Ġenerali għall-Enerġija u t-Trasport

Direttorat A — Unità 4

B-1049 Brussell

Nru tal-feks: (32-2) 296 41 04

Dawn l-osservazzjonijiet ser jitwasslu lir-Renju tad-Danimarka. Il-parti interessata li tissottometti l-osservazzjonijiet tista' titlob bil-miktub biex l-identità tagħha tingħata trattament kunfidenzjali, filwaqt li jingħataw ir-raġunijiet għat-talba.

TEST TAS-SOMMARJU

1.   DESKRIZZJONI TAL-MIŻURA

1.1.   Titolu

1.

Estensjoni tar-reġim DIS għal attivitajiet ta' tqegħid ta' kejbils u tħammil

1.2.   Deskrizzjoni ta' l-emenda notifikata tar-reġim

2.

L-għan ewlieni ta' l-emenda notifikata huwa li jiġi estiż l-hekk imsejjaħ reġim DIS għall-ekwipaġġi ta' bastimenti li jqiegħdu l-kejbils u dawk tat-tħammil. Ir-reġim jikkonsisti fl-eżenzjoni — favur is-sidien tal-bastimenti — mill-ħlas tal-kontribuzzjonijiet soċjali u t-taxxa fuq id-dħul tal-baħrin abbord bastimenti reġistrati fid-Dansk Internationalt Skibsregister, ir-Reġistru Internazzjonali tal-Bastimenti Daniż, minn issa 'l quddiem imsejjaħ “reġistru DIS”, meta l-bastimenti jintużaw għat-trasport ta' passiġġieri jew ta' merkanzija.

3.

Il-miżuri eżaminati ma jikkonċernawx ir-reġim fiskali dwar it-tunnellaġġ. Dawn huma limitati, għalissa, għar-reġim DIS.

4.

Għal dak li għandu x'jaqsam mat-tqegħid tal-kejbils, dawn l-attivitajiet, s'issa, għadhom mhumiex eliġibbli għar-reġimi favur it-trasport marittimu fis-seħħ, jiġifieri, ir-reġim fiskali dwar it-tunnellaġġ u r-reġim DIS, minkejja li l-bastimenti li jqiegħdu l-kejbils tħallew jirreġistraw fid-DIS. Dawn l-attivitajiet kienu suġġetti għat-taxxa normali tal-kumpaniji u għall-kontribuzzjonijiet soċjali normali. Id-Danimarka tixtieq li minn issa 'l quddiem il-bastimenti li jqiegħdu l-kejbils jibbenefikaw bis-sħiħ mill-vantaġġi tar-reġim DIS.

5.

B'mod aċċessorju, id-Danimarka nnotifikat Ordni Eżekuttiva (li s'issa qatt ma nnotifikatha lill-Kummissjoni) li fiha tistipula regoli importanti għall-implimentazzjoni tar-reġim DIS. L-ordni kkonċernata hija l-Ordni Eżekuttiva dwar it-tassazzjoni tal-baħrin għall-applikazzjoni tas-Sezzjoni 12 ta' l-Att Nru 386 tas-27 ta' Mejju 2005 dwar it-tassazzjoni tal-baħrin.

6.

Rigward it-tħammil, l-ordni kkonċernata tispeċifika dak li jista' jitqies bħala trasport marittimu għall-industrija tat-tħammil, bl-għan li jiġu stabbiliti regoli għall-eliġibbiltà ta' l-attivitajiet tat-tħammil.

7.

Skond is-Sezzjoni 13 ta' din l-Ordni, dawn l-attivitajiet tat-tħammil jitqiesu bħala trasport marittimu:

(1)

tbaħħir bejn il-port u s-sit ta' estrazzjoni;

(2)

tbaħħir bejn il-post ta' l-estrazzjoni u l-post fejn il-materjali estratti għandhom jinħattu, inkluż il-ħatt innifsu;

(3)

tbaħħir bejn il-post fejn isir il-ħatt u l-port;

(4)

tbaħħir fil-postijiet ta' l-estrazzjoni u bejniethom;

(5)

tbaħħir li jsir fuq talba ta' l-awtoritajiet pubbliċi biex tingħata assistenza marbuta mat-tindif wara tixrid ta' żejt, eċċ.

8.

Skond il-liġi attwalment fis-seħħ, il-bastimenti tat-tħammil tar-ramel ma jistgħux ikunu rreġistrati fir-Reġistru Internazzjonali tal-Bastimenti Daniż. Lanqas ma jistgħu jkunu koperti mill-iskema fiskali dwar it-tunnellaġġ. Għaldaqstant, il-bastimenti tat-tħammil tar-ramel ma jissodisfawx il-kundizzjonijiet bażiċi biex japplikaw għar-reġim DIS. Barra minn hekk, billi l-bastimenti tat-tħammil tar-ramel jintużaw sa ċertu punt għal xogħol li ma jaqax fl-ambitu tal-Linji gwida Komunitarji dwar l-għajnuna mill-Istat għat-trasport marittimu (1) (minn issa 'l quddiem il-“Linji gwida”), eż. xogħlijiet ta' kostruzzjoni fl-ilmijiet territorjali, id-Danimarka ltaqgħet ma' diffikultajiet biex tinkludi l-bastimenti tat-tħammil tar-ramel fl-iskema ġenerali ta' pagi netti.

9.

Minflok, id-Danimarka ddeċidiet li tintaxxa persuni abbord il-bastimenti tat-tħammil tar-ramel skond ir-regoli ġenerali, u sussegwentement tagħti rifużjoni tat-taxxa lis-sidien tal-bastimenti ladarba l-kundizzjonijiet jiġu sodisfatti. B'hekk, it-tħammil huwa indirettament kopert mir-reġim DIS.

2.   VALUTAZZJONI PRELIMINARI TA' L-EŻISTENZA TA' GĦAJNUNA

10.

Il-Kummissjoni se teżamina jekk l-applikazzjoni tar-reġim DIS għall-attivitajiet ta' tħammil u tqegħid ta' kejbils huwiex kompatibbli mas-suq komuni.

3.   DUBJI RIGWARD IL-KOMPATIBILITÀ TAL-MIŻURA MAS-SUQ KOMUNI

11.

Il-Kummissjoni għandha dubji serji rigward jekk l-attivitajiet ta' tqegħid ta' kejbils u ċerti attivitajiet ta' tħammil, koperti mill-iskema, jikkostitwixxux attivitajiet ta' trasport marittimu skond is-sens tal-Linji gwida.

3.1.   Tqegħid ta' kejbils

12.

Il-Kummissjoni tqis li hu impossibbli taqsam attività partikolari fi tnejn, parti meqjusa bħala trasport marittimu u l-oħra le. Minflok hi tal-fehma li jeħtieġ li ssir valutazzjoni globali tat-tipi kollha ta' l-attivitajiet marittimi biex jiġi ddeterminat jekk l-attività eżaminata tistax titqies totalment bħala trasport marittimu.

13.

B'konsegwenza ta' dan, il-Kummissjoni hi tal-fehma li t-tqegħid ta' kejbils fil-baħar ma jistax jitqies bħala superpożizzjoni ta' servizz ta' trasport marittimu u tat-tqegħid effettiv ta' kejbils fil-baħar.

14.

Il-bastimenti li jqiegħdu l-kejbils ma jittrasportawx normalment tnabar għal kejbils minn port għall-ieħor, jew minn port għal stallazzjoni offshore. Minflok dawn iqiegħdu l-kejbils, fuq talba ta' klijent, minn punt partikolari li jinsab fuq il-kosta sa punt ieħor li jinsab fuq kosta oħra.

15.

Barra minn hekk, għadu ma ġiex ippruvat li l-kumpaniji li jqiegħdu l-kejbils stabbiliti fil-Komunità jġarrbux l-istess problemi kompetittivi fis-suq dinji bħall-operaturi tat-trasport marittimu. Għadu mhuwiex ċar jekk l-operaturi tal-Komunità li jqiegħdu l-kejbils jaffrontawx, bl-istess intensità bħal fil-każ tat-trasport marittimu, il-kompetizzjoni minn bastimenti b'bandiera ta' konvenjenza.

3.2.   Tħammil

16.

Il-Kummissjoni tqis li t-tħaffir għal materjali biex jinżamm il-fond tal-baħar f'kanali ta' navigazzjoni jew fil-portijiet, u r-rimi tagħhom fil-baħar, ma jitqiesx bħala trasport. Dak li l-klijent (il-port jew l-awtoritajiet ta' l-ilmijiet navigabbli) jistenna mill-kumpaniji tat-tħammil hu li jeħilsu mill-materjali li jxekklu jew jostakolaw in-navigazzjoni, u mhux li jittrasportaw il-materjali lejn post partikolari.

17.

Barra minn hekk, il-Kummissjoni tistaqsi jekk l-estrazzjoni ta' aggregati fil-baħar, u t-trasport tagħha sal-port fejn il-kumpanija tat-tħammil hi stabbilita, tistax titqies bħala trasport marittimu. Jeħtieġ li jitfakkar li t-trasport marittimu hu t-trasport ta' merkanzija bejn “port u kwalunkwe port ieħor jew stallazzjoni offshore fil-baħar”. Billi l-post ta' estrazzjoni ma jistax jitqies bħala stallazzjoni offshore fil-baħar, jista' jiġi kkontestat li l-attività li tikkonsisti fl-estrazzjoni ta' aggregati u t-trasport tagħhom lejn port fejn jinħattu l-art titqiesx bħala trasport marittimu.

18.

Madankollu, il-Kummissjoni tista' taċċetta li s-sit ta' kostruzzjoni (art li tittieħed mill-baħar, bini ta' mollijiet jew digi, eċċ.) jista' jitqies bħala stallazzjoni offshore fil-baħar minħabba n-natura fissa tal-post ta' kostruzzjoni. F'dan ir-rigward, it-trasport ta' aggregati minn port lejn sit ta' kostruzzjoni fil-baħar jista' jitqies bħala trasport marittimu.

19.

B'konsegwenza ta' dan, il-Kummissjoni għandha dubji jekk l-attivitajiet tal-bastimenti tat-tħammil, skond il-miżuri notifikati, jistgħux jitqiesu kollha bħala trasport marittimu għal skopijiet ta' implimentazzjoni tal-Linji gwida.

20.

Għalhekk, il-Kummissjoni tqis, f'dan l-istadju ta' l-analiżi tagħha, li t-tqegħid ta' kejbils ma jistax jitqies bħala trasport marittimu u ma jistax ikun eliġibbli għall-għajnuna mill-Istat għat-trasport marittimu skond il-Linji gwida. Għal dak li għandu x'jaqsam mat-tħammil, f'dan l-istadju, il-Kummissjoni għandha dubji jekk l-attivitajiet koperti mill-iskema jistgħux jitqiesu bħala trasport marittimu u jekk jissodisfawx il-kundizzjonijiet biex ikunu eliġibbli għall-għajnuna mill-Istat għat-trasport marittimu.

TEST TA' L-ITTRA

“1.   SAGSFORLØB

1.

Danmark anmeldte med brev til Kommissionen den 15. januar 2007 (2) en ændring af den nuværende ordning, hvorved rederier fritages for at betale indkomstskat for deres søfolk i Danmark.

2.

Denne statsstøtteordning blev oprindelig registreret under nr. NN 118/96 og senere godkendt af Kommissionen ved beslutning af 13. november 2002 (3). Ændringen er blevet registreret under nr. N 43/07.

3.

Danmark fremsendte med brev til Kommissionen af 27. marts 2007 (4) yderligere oplysninger om sagen, som Kommissionen havde anmodet om i brev af 20. marts 2007 (5).

2.   BESKRIVELSE AF FORANSTALTNINGEN

2.1.   Titel

4.

Udvidelse af DIS-ordningen til kabellægnings- og sandsugningsaktiviteter

2.2.   Beskrivelse af den anmeldte ændring af ordningen

5.

Det vigtigste formål med den anmeldte ændring er at udvide den såkaldte DIS-ordning til også at omfatte mandskabet ombord på kabelskibe og sandsugere. Ordningen består i, at rederne fritages fra at betale socialsikringsbidrag og indkomstskat for deres søfolk, som arbejder ombord på skibe, der er registreret i Dansk Internationalt Skibsregister (i det følgende benævnt »DIS-registeret«), når skibene anvendes til kommerciel transport af passagerer eller gods.

6.

De foranstaltninger, der undersøges, vedrører ikke tonnageskatteordningen. De er indtil videre begrænset til DIS-ordningen.

7.

Hvad angår kabelskibe, så har deres aktiviteter indtil nu ikke været støtteberettigede under bestående ordninger til fordel for søtransportaktiviteter, dvs. tonnageskatordningen og DIS-ordningen, selv om kabelskibe kunne registreres i DIS-registeret. Aktiviteterne var underlagt normal virksomhedsbeskatning, og der skulle betales normale socialsikringsbidrag. Danmark ønsker at inddrage kabelskibe fuldt ud i DIS-ordningen fra nu af.

8.

Samtidig med denne anmeldelse anmeldte Danmark en bekendtgørelse, som ikke tidligere er anmeldt til Kommissionen; bekendtgørelsen fastsætter vigtige regler for gennemførelsen af DIS-ordningen. Den pågældende bekendtgørelse handler om beskatning af søfolk i medfør af § 12 i Lov om beskatning af søfolk (Lov nr. 386 af 27. maj 2005).

9.

Hvad angår sandsugere, fastsætter den pågældende bekendtgørelse, hvad der udgør søtransport for sandsugere med henblik på at fastlægge regler for sandsugningsaktiviteters støtteberettigelse.

10.

I henhold til bekendtgørelsens § 13 regnes følgende aktiviteter for at være søtransport i forbindelse med sandsugere:

(1)

Sejlads mellem havn og indvindingsplads

(2)

Sejlads mellem indvindingsplads og det sted, hvor de indvundne materialer skal losses, herunder selve losningen

(3)

Sejlads mellem lossested og havn

(4)

Sejlads på og mellem indvindingspladser

(5)

Sejlads ved assistance på foranledning af offentlig myndighed i forbindelse med oprydning efter olieudslip m.v.

11.

Ifølge den nuværende lovgivning kan sandsugere ikke registreres i DIS-registeret. De kan heller ikke omfattes af tonnageskatteordningen. Sandsugere kan derfor ikke opfylde de grundlæggende betingelser for at anvende DIS-ordningen. Eftersom sandsugere desuden i et vist omfang anvendes til aktiviteter, som ligger uden for rammerne af Fællesskabets retningslinjer for statsstøtte til søtransport (6) (i det følgende benævnt retningslinjerne), f.eks. konstruktionsarbejder i søterritoriet, har det været vanskeligt for Danmark at inkludere sandsugere i den generelle nettolønsordning.

12.

I stedet har Danmark besluttet at beskatte personer, som arbejder ombord på disse fartøjer, i henhold til de generelle beskatningsregler og derefter refundere skatten til rederierne, når disse opfylder betingelserne. Det vil sige, at sandsugning indirekte er omfattet af DIS-ordningen.

2.3.   Beskrivelse af den nuværende ordning

13.

Ordningen består af en fritagelse for indkomstskat og socialsikringsbidrag for personer, som arbejder ombord på fartøjer, der er registreret i DIS-registeret, når disse fartøjer anvendes til kommerciel transport af passagerer og gods.

14.

DIS-registeret blev indført ved Lov nr. 408 af 1. juli 1988 og trådte i kraft den 23. august 1988. Det blev indført for at standse udflagningen fra det danske register til tredjelande.

15.

DIS adskiller sig hovedsageligt fra Dansk Skibsregister (DAS) ved at tilbyde rederne muligheden for at ansætte søfolk fra tredjelande på grundlag af disses nationale lønvilkår, medens statsborgere fra tredjelande, som arbejder på DAS-registrerede fartøjer, betales efter de danske regler.

16.

Inden indførelsen af DIS-registeret skulle alle søfolk på danske skibe betale indkomstskat i Danmark uanset deres nationalitet og bopæl.

17.

Loven om oprettelse af DIS-registeret blev ledsaget af en række støtteforanstaltninger (7), som skulle gøre det nye åbne register meget tiltrækkende. Rederierne skulle ikke længere betale indkomstskat og socialsikringsbidrag for deres søfolk ombord på DIS-registrerede fartøjer, uanset om disse var bosiddende i Danmark eller ej. Det er en betingelse, at der tages hensyn til skattefritagelsen ved fastsættelsen af lønnen. Skattefordelen tilfalder hermed rederiet og ikke den enkelte søfarende.

18.

Personer, som uden for begrænset fart erhverver lønindkomst ved arbejde om bord på danske eller udenlandske skibe, kan ved opgørelsen af den skattepligtige indkomst fradrage et beløb på 56 900 kr. Tilsvarende gælder ved arbejde om bord på stenfiskerfartøjer, herunder sandsugere, som har egne fremdrivningsmidler og eget lastrum til transport af materialer indvundet fra havbunden, og som har en bruttotonnage på 20 t eller derover. Har den pågældende kun lønindtægt som nævnt i det foregående i en del af året, eller er der tale om ansættelse på deltid, nedsættes fradraget forholdsmæssigt. Det er en betingelse for fradrag, at forhyringsvilkårene for den pågældende svarer til, hvad der sædvanligvis gælder for søfolk.

19.

Fritagelsen for indkomstskat og socialsikringsbidrag for søfolk, som er ansat ombord på DIS-registrerede fartøjer, blev ikke anmeldt til Kommissionen, men blev ikke desto mindre godkendt af Kommissionen den 13. november 2002 (8).

2.4.   Budget

20.

Det årlige indtægtstab på ca. 600 mio. kr. (ca. 300 mio. EUR) dækker hele fritagelsesordningen (DIS-ordningen), og ikke kun udvidelsen til at omfatte kabelskibe og sandsugere.

21.

Danmark har ikke givet noget skøn over omkostningerne for at udvide ordningen til at omfatte kabelskibe og sandsugere.

2.5.   Andre statsstøtteordninger, som finder anvendelse på søtransport i Danmark

22.

Så vidt Kommissionen ved, anvender Danmark i øjeblikket kun én anden støtteordning inden for søtransport, nemlig tonnageskatteordningen (9).

2.6.   Kabellægning

23.

Et kabelskib er et højsøfartøj, som er udformet og anvendes til at udlægge undervandskabler til telekommunikation eller el-transmission. Sådanne fartøjer kan også anvendes til at reparere bestående kabler. Et kabelskib er til forskel fra andre fartøjer udstyret med en stor overbygning og en eller flere kabeltromler.

24.

Udlægning af søkabler er et erhverv, som tog sin begyndelse i midten af det 19. århundrede, og som kun har kendt fremgang siden og navnlig efter, at lyslederkabler vandt indpas i teleindustrien i midten af 1980'erne. Kabellægningsvirksomhedernes kunder er normalt teleselskaber.

25.

De vigtigste ejere og operatører af kabelskibe i verden for tiden er:

TYCO

ASN Marine

Elettra

FT Marine

Global Marine Systems Limited

NTT World Engineering Marine Corporation (NTT-WEM)

S. B. Submarine Systems

YIT Primatel Ltd

E-MARINE

IT International Telecom Inc.

26.

Ifølge oplysninger fra de danske myndigheder fører mere end halvdelen af verdens kabellægningstonnage et EØS- eller EU-flag.

27.

Danmark mener, at kabellægning kan ligestilles med søtransport, og at det kunne være berettiget til at modtage statsstøtte til søtransport.

2.7.   Sandsugning

28.

Sandsugere kan tjene to formål; enten at sørge for bibeholdelse af vanddybden i en sejlrende eller havn (opmudring) eller at indvinde sten og/eller sand fra havbunden.

29.

Den førstnævnte aktivitet er hovedsagelig lokal eller national, og der er nære kontakter mellem havnemyndighederne og sandsugningsvirksomhederne. Sidstnævnte aktivitet er mere international og mere åben for verdensomspændende konkurrence, navnlig i forbindelse med store bygge- og anlægsprojekter til havs.

30.

Verdens førende på området er nederlandske Boskalis-HBG [30 %-40 % af EU-markedet], fulgt af belgiske DEME [10 %-20 %] og De Nul [10 %-20 %]. Andre vigtige aktører er nederlandske Van Oord [5 %-10 %], Ballast Nedam [5 %-10 %] og Blankevoort [0 %-5 %], spanske Grupo Dragados [0 %-5 %], og danske Rohde Nielsen [0 %-5 %]. Store sandsugningsvirksomheder fra den lukkede del af verdensmarkedet, f.eks. Hyundai, Samsung, Daewoo og Hanjin Construction fra Sydkorea, anses for at være stærke potentielle konkurrenter til EU/EØS-selskaber.

3.   FORELØBIG VURDERING AF, OM DER ER TALE OM STATSSTØTTE

31.

Kommissionen bemærker, at den anmeldte foranstaltning udvider en statsstøtteordning til at dække nye aktiviteter. Foranstaltningen udgør støtte efter EF-traktatens artikel 87, stk. 1, da den finansieres med offentlige midler, er til fordel for bestemte virksomheder, fordrejer eller truer med at fordreje konkurrencen og kan påvirke samhandlen mellem medlemsstaterne.

32.

Kommissionen undersøger i det følgende, om anvendelsen af DIS-ordningen på sandsugnings- og kabellægningsaktiviteter ville være forenelig med fællesmarkedet.

4.   TVIVL OM STØTTENS FORENELIGHED MED FÆLLESMARKEDET

4.1.   Retsgrundlag

33.

De anmeldte foranstaltningers forenelighed med fællesmarkedet skal undersøges på grundlag af Fællesskabets retningslinjer for statsstøtte til søtransportsektoren (10). Ifølge retningslinjerne kan virksomheder modtage støtte fra medlemsstater, forudsat at de hovedsageligt leverer søtransporttjenester.

34.

Som det fremgår af nedenstående, har Kommissionen alvorlige tvivl om, hvorvidt en udvidelse af DIS-ordningen til også at omfatte kabellægnings- og visse sandsugningsaktiviteter er forenelig med fællesmarkedet, idet disse aktiviteter måske ikke er søtransport i henhold til retningslinjerne.

35.

Ved søtransport forstås i forbindelse med gennemførelsen af retningslinjerne søtransport i henhold til EU-lovgivningen og navnlig forordning (EF) nr. 4055/56 (11), som definerer »søtransport inden for Fællesskabet« som »befordring af passagerer og gods med skib mellem en havn i en medlemsstat og en havn eller et offshoreanlæg i en anden medlemsstat«. På dette grundlag kan søtransport defineres som »befordring af passagerer og gods med skib, på en kundes vegne, mellem en havn og enhver anden havn eller et offshoreanlæg.«

36.

I denne forbindelse har Domstolen afklaret begrebet søtransport i en dom af 11. januar 2007 i sag C-251/04, Grækenland mod Kommissionen, for så vidt angår spørgsmålet om, hvorvidt bugsering ville være søtransport: »[…] adskiller bugsering sig fra cabotage i art og egenskab, således som defineret i artikel 2, stk. 1, i forordning (EØF) nr. 3577/92. Selv om bugsering er en ydelse, der normal leveres mod betaling, består den i princippet ikke i almindelig søtransport af gods eller passagerer. Der er snarere tale om assistance til flytning af et skib, en borerig, en platform eller en bøje. En bugserbåd, som hjælper et andet skib med at manøvrere, leverer ekstra drivkraft til dette skib eller erstatter dets drivkraft i tilfælde af fejl eller svigt, assisterer det skib, som transporterer passagererne eller godset, men det er ikke selv noget transportskib.« Domstolen bemærkede også, at forordning (EØF) nr. 3577/92 ikke finder anvendelse på »tjenesteydelser, der er relaterede til, forbundet med eller underordnet leveringen af tjenesteydelser inden for søtransport«  (12). I lyset af denne dom bør begrebet søtransport derfor fortolkes således, at kun den direkte befordring af gods eller passagerer med skib mellem to havne eller mellem en havn og et offshoreanlæg er omfattet, og ikke tjenesteydelser, der er relateret til eller forbundet med sådan befordring.

4.2.   Kabellægning

37.

Kommissionen mener, at det må undersøges, hvilke virkninger den påtænkte udvidelse ville have på den berørte sektor. Den sektor, det drejer sig om, er udlægning af tele- eller el-kabler på havbunden.

38.

Kommissionen anser det for umuligt at inddele en given aktivitet i dele, hvoraf nogle er omfattet af begrebet søtransport, medens andre ikke er det. Det vil være nødvendigt — ligesom for alle andre maritime aktiviteter — at foretage en global vurdering og derefter konkludere, hvorvidt den undersøgte aktivitet vil være helt omfattet af definitionen af søtransport.

39.

Som følge heraf mener Kommissionen ikke, at udlægning af kabler i havet kan siges at være en kombination af søtransport og udlægning af kabler i havet.

40.

Kabelskibe foretager normalt ikke transport af kabeltromler fra havn til havn eller fra en havn til et offshoreanlæg. De udlægger i stedet på en klients anmodning kabler fra et punkt på en kyst til et andet punkt på en anden kyst. Kabelskibe lader derfor ikke til at levere nogen direkte søtransporttjenester, dvs. befordring af passagerer og gods med skib mellem en havn i en medlemsstat og en havn eller et offshoreanlæg i en anden medlemsstat. Selv om et sådant fartøj eventuelt også befordrer gods med skib, så lader denne aktivitet udelukkende til at foregå i forbindelse med fartøjets hovedaktivitet, som er kabeludlægning.

41.

Herudover er der endnu intet belæg for, at kabellægningsvirksomheder, der er etableret i Fællesskabet, er underlagt de samme konkurrencemæssige begrænsninger, som gælder for søtransportvirksomheder på verdensmarkedet. Det står ikke klart, om Fællesskabets kabellægningsvirksomheder på grund af konkurrenter, der sejler under bekvemmelighedsflag, befinder sig i samme konkurrencesituation som søtransportsektoren.

42.

Kommissionen mener derfor på dette stade af undersøgelsen, at kabellægning måske ikke kan anses for at udgøre søtransport og derfor måske ikke kan modtage statsstøtte i overensstemmelse med Fællesskabets retningslinjer.

4.3.   Sandsugning

43.

Kommissionen er i tvivl om, hvorvidt udgravning af materialer for at bibeholde en vanddybde i en sejlrende eller et havnebassin og deres bortskaffelse på havet er søtransport. Kunden (havne- eller søfartsmyndigheder) forventer, at den virksomhed, der foretager opmudringen, bortskaffer materialerne, som sinker eller forhindrer sejlads, men ikke at de transporteres til et bestemt sted.

44.

Kommissionen er også i tvivl om, hvorvidt sandsugning på havet og transport af materialerne til virksomhedens hjemhavn kan siges at være søtransport. Der mindes om, at søtransport i henhold til EU-retten er transport af gods mellem »en havn og enhver anden havn eller et offshoreanlæg«.

45.

Kommissionen kan dog acceptere det synspunkt, at et bygge- og anlægsområde (landindvinding, konstruktion af mole eller dige osv.) kan være et offshoreanlæg på grund af dets faste placering. I denne forbindelse kan transport af fyldmaterialer fra en havn til et bygge- og anlægsområde på havet anses for at være søtransport.

46.

Som følge heraf er Kommissionen i tvivl om, hvorvidt de i punkt 10 omhandlede aktiviteter kan anses for at være søtransport i forbindelse med implementering af retningslinjerne.

5.   KONKLUSION

47.

Med udgangspunkt i det foregående må der foretages en undersøgelse, der bygger på artikel 4, stk. 4, i procedureforordningen om statsstøtte (13), for at hjælpe Kommissionen med at afklare, hvorvidt kabellægnings- og sandsugningsaktiviteter er berettigede til at modtage statsstøtte til søtransport.

48.

Kommissionen beslutter i lyset af ovenstående vurdering at indlede en formel undersøgelsesprocedure, jf. forordningens artikel 4, stk. 4 (14), for så vidt angår de foreslåede ændringer.

49.

I lyset af de foregående overvejelser anmoder Kommissionen i overensstemmelse med forordningens artikel 6, stk. 1 (15), Danmark om at fremsætte sine bemærkninger til de ovennævnte spørgsmål og at fremsende alle oplysninger, som kan bidrage til vurderingen af de påtænkte støtteforanstaltninger, inden for én måned fra datoen for modtagelsen af dette brev. Kommissionen opfordrer de danske myndigheder til straks at fremsende en kopi af dette brev til de potentielle støttemodtagere.

50.

Kommissionen minder Danmark om, at EF-traktatens artikel 88, stk. 3, har opsættende virkning. Kommissionen henviser også til forordningens artikel 14 (16), som bestemmer, at uretmæssigt udbetalt støtte kan kræves tilbagetalt af støttemodtagerne.

51.

Kommissionen gør Danmark opmærksom på, at den informerer interesserede parter ved at offentliggøre dette brev samt et resumé af det i Den Europæiske Unions Tidende. Kommissionen informerer også interesserede parter i EFTA-lande, som har underskrevet EØS-aftalen, ved at offentliggøre en meddelelse i Den Europæiske Unions Tidendes EØS-tillæg, og den informerer EFTA-Tilsynsmyndigheden ved at fremsende en kopi af dette brev. Alle interesserede parter vil blive opfordret til at fremsætte deres bemærkninger senest en måned efter offentliggørelsen.”


(1)  ĠU C 13, 17.1.2004, p. 3.

(2)  Registreret under reference TREN (2007) A/21157.

(3)  Beslutningens tekst findes på det officielle sprog på følgende internetadresse:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(4)  Registreret under reference TREN (2007) A/28077.

(5)  Reference: TREN(2007) D/ 306985.

(6)  EUT C 13 af 17.1.2004, s. 3.

(7)  Lov nr. 361, 362, 363 og 364 af 1. juli 1988, som trådte i kraft den 1. januar 1989.

(8)  Beslutningens tekst findes på det officielle sprog på følgende internetadresse:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(9)  Støtte NN 116/98, godkendt ved Kommissionens beslutning af 13. november 2002. Beslutningens tekst findes på det officielle sprog på følgende internetadresse:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/transports-1998/nn116-98.pdf

(10)  EUT C 13 af 17.1.2004, s. 3.

(11)  Rådets forordning (EØF) nr. 4055/86 af 22. december 1986 om anvendelse af princippet om fri udveksling af tjenesteydelser på søtransportområdet (EFT L 117 af 5.5.1988, s. 33).

(12)  Se dommens præmis 31 og 32.

(13)  Rådets forordning (EF) nr. 659/1999 af 22.3.1999 om fastlæggelse af regler for anvendelsen af EF-traktatens artikel 93 (EFT L 83 af 22.3.1999, s. 1).

(14)  Artikel 4, stk. 4, i forordning (EF) nr. 659/1999:

4.   Konstaterer Kommissionen efter en foreløbig undersøgelse, at en anmeldt foranstaltning giver anledning til tvivl om, hvorvidt den er forenelig med fællesmarkedet, beslutter den at indlede proceduren efter traktatens artikel 93, stk. 2, i det følgende benævnt »beslutning om at indlede den formelle undersøgelsesprocedure«.

(15)  Artikel 6, stk. 1, i forordning (EF) nr. 659/1999:

1.   Beslutningen om at indlede den formelle undersøgelsesprocedure skal sammenfatte de relevante faktiske og retlige spørgsmål, indeholde en foreløbig vurdering fra Kommissionens side med hensyn til støttekarakteren af den påtænkte foranstaltning og anføre, om der er tvivl om, hvorvidt den er forenelig med fællesmarkedet. I beslutningen skal den pågældende medlemsstat og andre interesserede parter opfordres til at fremsætte bemærkninger inden for en nærmere fastsat frist, der normalt ikke må overstige en måned. I behørigt begrundede tilfælde kan Kommissionen forlænge denne frist.

(16)  Artikel 14 i forordning (EF) nr. 659/1999:

Tilbagebetaling af støtte

1.   I negative beslutninger om ulovlig støtte bestemmer Kommissionen, at den pågældende medlemsstat skal træffe alle nødvendige foranstaltninger til at kræve støtten tilbagebetalt fra støttemodtageren, i det følgende benævnt »beslutning om tilbagebetaling«. Kommissionen kræver ikke tilbagebetaling af støtten, hvis det vil være i modstrid med et generelt princip i fællesskabslovgivningen.

2.   Den støtte, der skal tilbagebetales i medfør af en beslutning om tilbagebetaling, skal indeholde renter beregnet på grundlag af en passende sats, der fastsættes af Kommissionen. Renterne betales fra det tidspunkt, hvor den ulovlige støtte var til støttemodtagerens rådighed, og indtil den tilbagebetales.

3.   Med forbehold af eventuel kendelse fra Domstolen efter traktatens artikel 185 skal tilbagebetalingen ske omgående og i overensstemmelse med gældende procedurer i den pågældende medlemsstats nationale ret, forudsat at disse giver mulighed for omgående og effektiv gennemførelse af Kommissionens beslutning. Til det formål og i tilfælde af søgsmål ved de nationale domstole træffer de pågældende medlemsstater alle nødvendige foranstaltninger, som er til rådighed i deres respektive retssystemer, herunder også foreløbige foranstaltninger, dog med forbehold af fællesskabsretten.


12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/28


GĦAJNUNA MILL-ISTAT — IL-ĠERMANJA

Għajnuna mill-Istat C 18/07 (ex N 874/06) — Għajnuna ta' taħriġ għal DHL Leipzig

Stedina għas-sottomissjoni ta' osservazzjonijiet skond l-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE

(Test b'rilevanza għaż-ŻEE)

(2007/C 213/07)

Permezz ta' l-ittra datata 27 ta' Ġunju 2007, riprodotta fil-lingwa awtentika fil-paġni ta' wara ta' dan is-sommarju, il-Kummissjoni nnotifikat lill-Ġermanja bid-deċiżjoni tagħha biex tibda l-proċedura stipulata fl-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE li tirrigwarda l-għajnuna hawn fuq imsemmija.

Il-partijiet interessati jistgħu jissottomettu l-kummenti tagħhom fir-rigward tal-miżura ta' l-għajnuna, li dwarha l-Kummissjoni qed tibda l-proċedura, fi żmien xahar mid-data tal-pubblikazzjoni ta' dan is-sommarju u ta' l-ittra segwenti, lill-

Il-Kummissjoni Ewropea

Id-Direttorat-Ġenerali għall-Kompetizzjoni

State Aid Greffe

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

Fax (32-2) 296 12 42

Dawn l-osservazzjonijiet se jiġu kkomunikati lill-Ġermanja. Il-parti interessata li tissottometti l-osservazzjonijiet tista' titlob bil-miktub biex l-identità tagħha tingħata trattament kunfidenzjali, filwaqt li jingħataw ir-raġunijiet għat-talba.

TEST TAS-SOMMARJU

IL-PROĊEDURA

L-għajnuna ppjanata għal DHL f'Leipzig, il-Ġermanja kienet notifikata lill-Kummissjoni fil-21 ta' Diċembru 2006.

DESKRIZZJONI

Il-benefiċjarju ta' l-għajnuna jkun l-operatur ta' pakketti express DHL, proprjetà sħiħa ta' Deutsche Post AG. DHL bħalissa qed tibni ċentru ġdid ta' twassil u trasport bl-ajru f'Leipzig-Halle, fil-Ġermanja, li mistenni jibda jiffunzjona mill-aħħar ta' Ottubru 2007. Iċ-ċentru ta' twassil u trasport bl-ajru hu mħaddem minn DHL Hub Leipzig GmbH u l-European Air Transport Leipzig GmbH.

L-awtoritajiet Ġermaniżi jipproponu li jagħtu għajnuna għat-taħriġ li tammonta għal 7,753 miljun EUR għal total ta' spejjeż eliġibbli li jammonta għal [(10-15)] (1) miljun EUR. It-taħriġ jirrigwarda ċerti impjiegi bħal ġestjoni fuq l-art tat-tagħbija bl-ajru (l-hekk imsejħa Ramp Agents II), aġenti ta' sigurtà kif ukoll mekkaniks tar-rampa u ta' qabel it-titjira. Il-programm ta' taħriġ fil-parti l-kbira tiegħu jinkludi miżuri ġenerali ta' taħriġ u xi miżuri ta' taħriġ speċifiċi.

EVALWAZZJONI

F'dan l-istadju, il-Kummissjoni għandha dubji serji dwar jekk l-għajnuna maħsuba tilħaqx il-kundizzjonijiet tar-Regolament tal-Kummissjoni (KE) Nru 68/2001 u l-Artikolu 87 (3) (c) tat-Trattat tal-KE. Min-naħa l-waħda, il-Kummissjoni mhix ċerta jekk l-ispejjeż eliġibbli jkoprux ukoll is-sigħat produttivi. Min-naħa l-oħra, il-Kummissjoni għandha għaliex tassumi li l-benefiċjarji jkunu jeħtieġu jipprovdu t-taħriġ lill-impjegati tagħhom ukoll fl-assenza ta' għajnuna għar-raġunijiet li ġejjin: l-ewwelnett, wara l-investimenti mwettqa fiċ-ċentru loġistiku f'Leipzig, il-Ġermanja, DHL trid timpjega ħaddiema ġodda sabiex tibda topera; it-tieni, il-miżuri ta' taħriġ, għalkemm fil-biċċa l-kbira ġenerali, jidhru pjuttost tekniċi u fil-parti l-kbira meħtieġa b'mod immedjat sabiex jopera ċ-ċentru; it-tielet, ċerti kwalifiki u ċertifikati jidhru li huma meħtieġa bil-liġi; ir-raba', jidher pjuttost diffiċli li jinstabu impjegati diġà mħarrġa bis-sħiħ u tas-sengħa għal servizzi ta' trasport bl-ajru fis-suq Ewropew; u finalment, is-sottokuntrattar ta' servizzi lil fornituri oħra ta' servizzi ma jidhirx li huwa għażla effettiva fin-nefqa.

KONKLUŻJONI

Fil-dawl tad-dubji msemmija hawn fuq, il-Kummissjoni ddeċidiet li tibda l-proċedura stabbilita fl-Artikolu 88(2) tat-Trattat tal-KE.

TEST TA' L-ITTRA

“Hiermit teilt die Kommission der Bundesrepublik Deutschland mit, dass sie nach Prüfung der von den deutschen Behörden über die vorerwähnte Maßnahme übermittelten Angaben beschlossen hat, das Verfahren nach Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag einzuleiten.

1.   VERFAHREN

1.

Nachdem am 23.11.2006 eine Vorbesprechung mit den deutschen Behörden stattgefunden hatte, meldete Deutschland mit Schreiben vom 21.12.2006 eine Beihilfe für DHL an. Mit Schreiben vom 29.1.2007 forderte die Kommission weitere Angaben an, die ihr von Deutschland mit Schreiben vom 13.4.2007 übermittelt wurden.

2.   BESCHREIBUNG DES PROJEKTS

2.1.   Der Empfänger

2.

Mit einem weltweiten Umsatz von 18,2 Mrd. EUR im Jahr 2005 gehört DHL zu den führenden Expressdienstleistern. Das Unternehmen ist eine 100 %ige Tochter der Deutschen Post AG.

3.

Zur Zeit errichtet DHL in Leipzig-Halle ein neues Logistikzentrum für Expresssendungen und Luftfracht, das Ende Oktober 2007 den Betrieb aufnehmen soll. Die Investitionskosten für dieses Projekt belaufen sich auf insgesamt 250 Mio. EUR. Im April 2004 wurde DHL eine regionale Investitionsbeihilfe von rund 70 Mio. EUR gewährt, die von der Kommission als Beihilfesache N 608/03 mit einer Beihilfehöchstintensität von 28 % genehmigt wurde.

4.

Das Zentrum für Expresssendungen und Luftfracht wird von den beiden begünstigten Unternehmen DHL Hub Leipzig GmbH (im Folgenden ‚DHL Hub‘) und European Air Transport Leipzig GmbH (im Folgenden ‚DHL EAT‘) betrieben, die beide über verschiedene Tochterunternehmen zu 100 % der Deutschen Post AG gehören.

2.2.   Das Ausbildungsprojekt

5.

Das Logistikzentrum wird alle Bodenabfertigungsdienste sowie Preflight-Checks und Ramp-Checks für alle ankommenden und abgehenden Flugzeuge von DHL durchführen. Das Unternehmen beabsichtigt, zu diesem Zweck schrittweise rund 1 500 Personen einzustellen und entsprechend auszubilden. Die notifizierte Beihilfe bezieht sich allerdings auf Ausbildungsmaßnahmen für 485 Beschäftigte.

6.

Die deutschen Behörden notifizierten für die Ausbildungsmaßnahme einen direkten Zuschuss in Höhe von 7,753 Mio. EUR, der je zur Hälfte durch den Freistaat Sachsen und das Land Sachsen-Anhalt bereitgestellt wird. Grundlage hierfür sind die jeweiligen Bestimmungen der beiden Bundesländer über die Förderung von Projekten und Ausbildungsmaßnahmen aus Mitteln des Europäischen Sozialfonds.

7.

Die von DHL geplanten Ausbildungsmaßnahmen werden von DHL Hub (320 Personen) und DHL EAT (165 Personen) durchgeführt.

8.

Zunächst begründeten die deutschen Behörden die Erforderlichkeit der Ausbildungsmaßnahme damit, dass nicht genügend qualifizierte Fachkräfte verfügbar seien. Außerdem ziehe man die Ausbildung von Arbeitern am Standort vor, um dem Druck zum berufsbedingten Wohnortwechsel bzw. ‚Berufspendlertum‘ entgegenzuwirken. Später gab DHL jedoch an, dass es auch auf die geplante Qualifizierungsmaßnahme verzichten und stattdessen Mitarbeiter von Wettbewerbern abwerben bzw. die Dienstleistungen an verschiedene externe Unternehmen vergeben könne.

9.

Bei der von DHL Hub angebotenen beruflichen Qualifizierung handelt es sich vornehmlich um allgemeine Ausbildungsmaßnahmen, mit denen den Arbeitern das Wissen und die Fähigkeit zur Ausübung der jeweiligen Tätigkeiten vermittelt werden soll. Die Ausbildung umfasst einen theoretischen Teil und die Vermittlung von praktischen Kenntnissen am Arbeitsplatz. Die Ausbildung von DHL Hub bezieht sich auf insgesamt 320 Beschäftigte für die folgenden Einsatzbereiche, die nachstehend näher erläutert werden:

Tabelle 1

Berufsgruppe

Anzahl

Aufgaben

Flugzeugabfertiger (Ramp Agent II)

210

Be- und Entladen der Luftfahrzeuge

Sicherheitsfachkraft

110

Personen- und Frachtkontrolle

(operative) Führungskräfte

(110) (2)

Aufgaben im mittleren Management; Personalmanagement und Planung, Führungsaufgaben

Flugzeugabfertiger (Ramp Agent II)

10.

Hauptaufgabe der Ramp Agents ist das zeitgerechte Be- und Entladen der Luftfahrzeuge. Dazu gehört auch das Bedienen und Fahren des sogenannten ‚Ground Service Equipment‘, die Übergabe von Flugunterlagen, das Erstellen von Berichten sowie die Kommunikation mit den Piloten und den Flughafenbehörden.

11.

Die Ausbildung zum Ramp Agent umfasst 19 Kurse zuzüglich eines praktischen Ausbildungsteils und erfolgt in 77 Ausbildungstagen, 47 davon am Arbeitsplatz. Laut Notifizierung (Seite 31) richtet sich die Ausbildungsmaßnahme an Arbeiter mit einer abgeschlossenen Berufsausbildung in einem ähnlichen Bereich oder — nach dem Verständnis der Kommission — idealerweise bereits als Ramp Agent II. Die Kurse sollen von Ende 2006 bis Oktober 2007, d.h. vor Aufnahme des Hub-Betriebs, stattfinden. Die Ausbildung umfasst auch einen Kurs mit der Bezeichnung ‚Unit Load Device Build Up‘, der als spezifische Ausbildungsmaßnahme angesehen wird, weil darin der Aufbau bestimmter, nur von DHL verwendeter Container behandelt wird. Darüber hinaus beinhaltet die allgemeine Ausbildung Folgendes:

ein allgemeines Sicherheitstraining wie Brandschutz, Umgang mit Frachttüren, erste Hilfe, Gefahrgutschulung und Sicherheitsbestimmungen auf dem Vorfeld,

ein allgemeines fachbezogenes Training, das zum Erwerb entsprechender Befähigungsnachweise führt wie Vorfeldführerschein, GSE (Einweisung in Abfertigungsgeräte) und Flurförderzeugschein,

sonstige technische Ausbildungsmaßnahmen wie Flugzeugbeförderung, Enteisungsmethoden und Einführung in die Vorfeldarbeit sowie,

einige allgemeine Schulungen wie z.B. Umweltmanagement (ISO/DIN Norm 14001) oder Qualitätsmanagement und Prozesse (ISO/DIN Normen 9001, 2000).

12.

Den deutschen Behörden zufolge sind in den nationalen und europäischen Vorschriften im Prinzip weder eine Mindestmitarbeiterzahl noch spezifische Ausbildungsanforderungen oder Qualifikationen für die Ausübung der Tätigkeit als Ramp Agent II vorgesehen. Deutschland selbst nennt jedoch 5 Kurse, für die diese Feststellung nicht gilt (u.a. Brandschutz, erste Hilfe, Gefahrgutschulung und Sicherheitsbestimmungen auf dem Vorfeld), weil sie für alle Mitarbeiter Pflicht sind (3), sowie zusätzliche Kurse einschließlich der jeweiligen Ausbildung am Arbeitsplatz, die von einer bestimmten Mindestzahl an Mitarbeitern (ca. 70) absolviert werden müssen, nämlich der Umgang mit den Frachttüren und die mit dem Erwerb eines Befähigungsnachweises verbundenen allgemeinen Ausbildungsmaßnahmen. Diese Personen könnten anschließend ihr Wissen in kurzen Schulungseinheiten an ihre Kollegen weitergeben.

13.

Eine andere Lösung, die DHL ins Auge fasst, ist die Vergabe an externe Unternehmen. Hierzu legten die deutschen Behörden eine Kostenanalyse vor, aus der hervorgeht, dass die gesamten Personalausgaben inklusive der Ausbildungsmaßnahmen die Kosten einer externen Vergabe weit übersteigen würden. Die Kostenanalyse ist jedoch insofern recht unspezifisch, als sie nicht zwischen dem von DHL in jedem Fall erforderlichen Ausbildungsbedarf und den über diesen Mindestbedarf hinausgehenden Ausbildungskosten differenziert. Zudem bräuchten die von DHL beauftragten Bildungseinrichtungen zunächst eine entsprechende Schulung, deren Kosten unberücksichtigt blieben. Darüber hinaus lässt die Analyse die Vorteile außer Acht, die mit der Erbringung der Groundhandlingdienste durch das Unternehmen selbst verbunden sind und — wie in der Notifizierung dargelegt — ein wesentlicher Faktor für das gesamte Investitionsprojekt waren.

Sicherheitsfachkräfte

14.

Die Tätigkeit einer Sicherheitsfachkraft umfasst die Personen- und Frachtkontrolle zur Gewährleistung eines störungsfreien Betriebs. Die Ausbildung zur Sicherheitsfachkraft hat nur allgemeine Ausbildungsinhalte zum Gegenstand:

ein allgemeines Sicherheitstraining wie Brandschutz, erste Hilfe und Gefahrgutschulung,

das für Sicherheitsfachkräfte gesetzlich vorgeschriebene fachbezogene allgemeine Sicherheitstraining, wie Abwehr terroristischer Gefahren, Zugangskontrolle, Kontrolle und Durchsuchung, Sicherheit von Gepäck und Fracht, Waffen und sicherheitsbezogene Bereiche,

sonstige allgemeine fachbezogene Ausbildungsmaßnahmen, die zu entsprechenden Befähigungsnachweisen wie Vorfeldführerschein führen,

sonstige allgemein gehaltene fachbezogene Sicherheitsschulungen in Recht, Waffen- und Sprengstoffkunde, Grundlagen für Kontrollabläufe, Auswertung von Röntgenbildern;

einige allgemeine Ausbildungsmaßnahmen wie Qualitätsmanagement und Prozesse (ISO/DIN Norm 9001).

15.

Den Angaben der deutschen Behörden zufolge entspricht die Ausbildung den einschlägigen nationalen und europäischen Vorschriften. DHL plant eine umfassende Ausbildung in den Sicherheitsbelangen für alle Sicherheitsfachkräfte, die jedoch bei Ausbleiben der staatlichen Unterstützung auf ein Mindestmaß, d.h. das allgemeine fachbezogene Sicherheitstraining, beschränkt würde (warum nicht auf das für alle Ramp Agents II vorgeschriebene allgemeine Sicherheitstraining ist zur Zeit noch unklar). Vorgesehen ist auch hier, die sonstigen allgemein gehaltenen Sicherheitsschulungen nur einer begrenzten Zahl an Mitarbeitern anzubieten, die dann ihr Wissen an die übrigen Mitarbeiter weitergeben.

16.

Auch in diesem Fall schlagen die deutschen Behörden eine alternative Lösung, nämlich die Vergabe an externe Dienstleister vor. Den vorliegenden Informationen zufolge liegen die Kosten für eine externe Vergabe etwa [(15-30 %)] (4) unter den Personalkosten von DHL, obwohl die Ausbildungskosten noch gar nicht einbezogen wurden. Warum DHL nicht die kostengünstigere Option, d.h. die Vergabe von Unteraufträgen, wählt, wird von Deutschland nicht erläutert. Die Kostenanalyse ist insofern recht unspezifisch, als sie nicht zwischen dem von DHL in jedem Fall erforderlichen Ausbildungsbedarf und den über diesen Mindestbedarf hinausgehenden Ausbildungskosten differenziert. Angaben, aus denen sich schließen ließe, dass entsprechende Unterauftragnehmer auf dem lokalen Arbeitsmarkt zur Verfügung stehen, legen die deutschen Behörden nicht vor.

Ausbildung für das mittlere Management

17.

Die Ausbildung für operative Führungskräfte richtet sich an Mitarbeiter, die im gesamten Logistikzentrum zum Einsatz kommen. Nach dem Verständnis der Kommission durchlaufen sie zuerst die vorgenannten Trainingsmaßnahmen und anschließend werden ihnen tiefer gehende Kenntnisse zu den von ihnen zu leitenden Bereichen vermittelt. Das Training umfasst außerdem Ausbildungsinhalte wie Arbeitsrecht, Grundlagen der Kommunikation, Personal- und Konfliktmanagement, Teamentwicklung. usw..

18.

Bei den Tätigkeiten für DHL EAT geht es hauptsächlich um die Flugzeugwartung vor der Freigabe zum Flug. Die Ausbildungsmaßnahmen für DHL EAT beziehen sich auf die folgenden Tätigkeiten und insgesamt 165 Beschäftigte:

Tabelle 2

Berufsgruppe

Anzahl

Aufgaben

Flugzeugmechaniker mit Freigabeberechtigung CAT A

97

Ausstellung von Freigabebescheinigungen nach einfacher planmäßiger Wartung (‚Line Maintenance‘) und die Behebung einfacher Mängel

Flugzeugmechaniker mit Freigabeberechtigung CAT B 1

68

Ausstellung von Freigabe-bescheinigungen nach Instandhaltungsarbeiten, einschl. Arbeiten an der Luftfahrzeug-struktur, Triebwerken und mechanischen und elektrischen Systemen

19.

Gemäß der Verordnung (EG) Nr. 2042/2003 der Kommission vom 20. November 2003 über die Aufrechterhaltung der Lufttüchtigkeit von Luftfahrzeugen und luftfahrttechnischen Erzeugnissen, Teilen und Ausrüstungen und die Erteilung von Genehmigungen für Organisationen und Personen, die diese Tätigkeiten ausführen (5), müssen die an der Wartung der Fluggeräte beteiligten Mitarbeiter zur Ausstellung von Freigabebescheinigung berechtigt sein. Die Voraussetzungen für den Erwerb einer solchen Berechtigung sind in der vorgenannten Verordnung festgelegt und beziehen sich auf Umfang und Inhalt der hierfür erforderlichen Ausbildungsmaßnahmen.

20.

Die geplanten Ausbildungsmaßnahmen entsprechen den vorgenannten gesetzlich vorgeschriebenen Anforderungen und beziehen sich auf zwei Qualifikationen: Flugzeugmechaniker mit Freigabeberechtigung (Cat A) und Flugzeugmechaniker mit Freigabeberechtigung (CAT B1). Im Einzelnen beinhaltet die Ausbildung für beide Berufsgruppen Folgendes:

Englischkurse, einschließlich technisches Englisch,

technisches Grundwissen u.a. in Elektrik, Elektronik, Aerodynamik,

praktische Anwendung des erworbenen technischen Grundwissens,

weiteres vertieftes Training für CAT B 1.

21.

An alle EAT-Ausbildungsmaßnahmen schließt sich eine Ausbildung am Arbeitsplatz an, deren Dauer die Zahl der Ausbildungstage, an denen theoretischer Unterricht im Klassenraum stattfindet, bei weitem übersteigt.

22.

Die deutschen Behörden wissen, dass DHL sein Luftdrehkreuz nicht ohne entsprechend qualifizierte und lizenzierte Mitarbeiter betreiben kann. Da das gesamte Ausbildungsprogramm durch die vorgenannte Verordnung vorgegeben ist, akzeptieren die deutschen Behörden, dass DHL den Umfang der Ausbildung nicht reduzieren kann. Sie behaupten jedoch, dass DHL bei Ausbleiben der staatlichen Unterstützung überhaupt keine Ausbildung anbieten, sondern stattdessen auf bereits qualifizierte Mitarbeiter von Wettbewerbern oder Unterauftragnehmer zurückgreifen würde.

23.

Der von Deutschland vorgelegten Kostenanalyse zufolge sind die Kosten für die Vergabe von Unteraufträgen geringer als die entsprechenden Personalkosten einschließlich der Ausbildungsmaßnahmen (d.h. etwa [(5-20 %)] für CAT A und rund [(10-30 %)] für CAT B 1).

2.3.   Förderfähige Ausbildungskosten und geplante Beihilfe

24.

Zu den förderfähigen Kosten legte Deutschland folgende Übersicht vor:

Tabelle 3

Kostenposition

Kosten allgemeine Ausbildung für DHL Hub

in EUR

Kosten spezifische Ausbildung für DHL Hub

in EUR

Kosten allgemeine Ausbildung für DHL EAT

in EUR

Kosten spezifische Ausbildung für DHL EAT

in EUR

a)

Kosten der Ausbilder

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

b)

Reisespesen für Ausbilder und Auszubildende

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

(Ausbilder)

 

[…] EUR

 

[…] EUR (Auszubildende)

c)

Sonstige laufende Aufwendungen

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

d)

Abschreibung

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

e)

Beratungskosten

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

Summe a) — e)

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

f)

Personalkosten Auszubildende

[…] EUR

(nur teilweise förderfähig)

[…] EUR

(nur teilweise förderfähig)

[…] EUR

(nur teilweise förderfähig)

[…] EUR

(nur teilweise förderfähig)

Förderfähige Kosten insgesamt

[(30-40 %)] EUR

[(< 1 %)] EUR

[(40-50 %)] EUR

[(10-20 %)] EUR

Förderhöchstintensität

60 %

35 %

60 %

35 %

Voraussichtlicher Förderbetrag

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

[…] EUR

25.

Die förderfähigen Kosten des Ausbildungsvorhabens belaufen sich insgesamt auf [(10-15)] Mio. EUR und der voraussichtliche Betrag der Ausbildungsbeihilfe auf 7 753 000 EUR.

3.   BEURTEILUNG DER BEIHILFE

Vorliegen staatlicher Beihilfe

26.

Die Kommission ist der Auffassung, dass die Maßnahme eine staatliche Beihilfe im Sinne des Artikels 87 Absatz 1 EG-Vertrag darstellt, die in Form eines Zuschusses aus öffentlichen Mitteln gewährt wird. Die Maßnahme ist selektiv, weil sie auf DHL beschränkt ist. Dieser selektive Zuschuss ist geeignet, den Wettbewerb zu verzerren, weil er DHL gegenüber anderen Wettbewerbern, die keine Fördermittel erhalten, begünstigt. Schließlich ist festzuhalten, dass der Markt für Expressdienstleistungen, auf dem DHL zu den führenden Unternehmen zählt, durch intensive Handelsbeziehungen zwischen den Mitgliedstaaten bestimmt wird.

Rechtsgrundlage für die Beurteilung

27.

Deutschland beantragt die Genehmigung der Beihilfe auf der Grundlage der Verordnung (EG) Nr. 68/2001 der Kommission vom 12. Januar 2001 über die Anwendung der Artikel 87 und 88 EG-Vertrag auf Ausbildungsbeihilfen (6), geändert durch die Verordnung (EG) Nr. 363/2004 der Kommission vom 25. Februar 2004 (7) und die Verordnung (EG) Nr. 1976/2006 der Kommission vom 20. Dezember 2006 (8) (im Folgenden die ‚Verordnung‘).

28.

Gemäß Artikel 5 der Verordnung sind Beihilfen, deren Höhe für ein einzelnes Ausbildungsvorhaben eines Unternehmens 1 Mio. EUR übersteigt, nicht von der Notifizierungspflicht gemäß Artikel 88 Absatz 3 EG-Vertrag freigestellt. Die Kommission stellt fest, dass die vorgeschlagene Beihilfe in diesem Fall 7 753 307 EUR beträgt, die an ein Unternehmen gezahlt werden sollen und dass die Ausbildungsmaßnahme ein einziges Vorhaben darstellt. Nach Auffassung der Kommission fällt daher die geplante Beihilfe unter die Notifizierungspflicht, der die Bundesrepublik Deutschland nachgekommen ist.

29.

Bei der Beurteilung einer einzelnen Ausbildungsbeihilfe, die nicht unter die Freistellungsregelung der Verordnung fällt, muss die Kommission aufgrund dieser Tatsache in Einklang mit ihren früheren Entscheidungen (9) eine individuelle Beurteilung (10) auf der Grundlage von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe c EG-Vertrag durchführen, bevor sie die Durchführung der Beihilfe genehmigt. Bei dieser Einzelbeurteilung stützt sich die Kommission allerdings sinngemäß auf die Grundprinzipien der Verordnung über Ausbildungsbeihilfen. Das bedeutet insbesondere, dass sie zunächst überprüft, ob die Maßnahme die formalen Kriterien des Artikels 4 erfüllt.

30.

Außerdem muss die Kommission entsprechend ihrer gängigen Praxis prüfen, ob die Ausbildungsmaßnahme notwendig ist, um die betreffende Tätigkeit durchführen zu können, weil diese Erforderlichkeit der Beihilfe ein allgemeines Vereinbarkeitskriterium ist (11). Wenn die Beihilfe nicht zu zusätzlichen Tätigkeiten des Begünstigten führt, kann sie weder als ‚Förderung‘ der wirtschaftlichen Entwicklung im Sinne von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe c EG-Vertrag betrachtet, noch als Ausgleich der in Erwägungsgrund 10 der Verordnung genannten Marktschwäche, dass die Unternehmen zu wenig in die Ausbildung ihrer Beschäftigten investieren, angesehen werden.

Vereinbarkeit mit dem Gemeinsamen Markt

31.

Die Kommission prüfte zunächst, ob das notifizierte Vorhaben die formalen Kriterien des Artikels 4 der Verordnung erfüllt.

32.

Hierzu wird erstens festgestellt, dass die in der Tabelle 3 angegebene Beihilfeintensität unterhalb der Beihilfeobergrenzen nach Artikel 7 Absatz 2 und Absatz 3 von 35 % für spezifische Ausbildungsmaßnahmen (35 % von […] = [(ca. 5-25 %)]) und 60 % für allgemeine Ausbildungsmaßnahmen (60 % von […] = [(ca. 75-95 %)]) liegt. Da das Vorhaben in einem Fördergebiet im Sinne von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe a EG-Vertrag durchgeführt werden soll, wäre Deutschland in der Tat berechtigt, die Obergrenzen um 10 Prozentpunkte anzuheben.

33.

Zweitens scheinen die in der Tabelle 3 aufgeführten förderfähigen Kosten der Maßnahme Artikel 4 Absatz 7 der Verordnung zu entsprechen. Insbesondere scheinen die förderfähigen Personalkosten für Ausbildungsteilnehmer auf die Höhe der Gesamtkosten der übrigen förderfähigen Kosten begrenzt worden zu sein. Die Kommission stellt allerdings fest, dass ein Großteil der Ausbildung am Arbeitsplatz erfolgen soll und somit vermutlich als produktive Stunden bei den Kosten für die Ausbildungsteilnehmer hätte in Abzug gebracht werden müssen. Die Kommission bezweifelt daher in diesem Stadium des Verfahrens, dass die Kosten für die Ausbildungsteilnehmer richtig berechnet wurden.

Erforderlichkeit der Beihilfe

34.

Die Kommission weist darauf hin, dass eine Ausbildungsbeihilfe nur dann im Sinne von Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe c EG-Vertrag mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar ist, wenn sie nicht unmittelbar für die Leistungen des Begünstigten erforderlich ist (12). Die Kommission hat Grund zu der Annahme, dass die Begünstigten ihren Beschäftigten auch ohne Beihilfe zumindest bis zu einem gewissen Umfang eine ähnliche Ausbildung bieten müssten. Das schließt jedoch nicht aus, dass einige Ausbildungsmaßnahmen über das Maß hinausgehen, das für die Aufnahme des Betriebs erforderlich ist, und insofern für eine Ausbildungsbeihilfe in Betracht kommen könnten.

35.

Nach Auffassung der deutschen Behörden ergibt sich die Erforderlichkeit der Beihilfe aus der Tatsache, dass das Unternehmen die Absicht hat, vornehmlich (gering qualifizierte und/oder arbeitslose) Personen aus dem Einzugsgebiet des Standorts einzustellen, für deren Qualifizierung es zusätzlicher Anstrengungen bedarf. Die Beihilfe soll also vor allen Dingen den Beschäftigten zugute kommen und sich positiv auf die gesamte Region auswirken, die unter einer hohen Arbeitslosigkeit leidet.

36.

Darüber hinaus geben die deutschen Behörden an, dass die geplanten Ausbildungsmaßnahmen über den unternehmerisch notwendigen Bedarf hinausgehen. Sie behaupten, dass DHL die Ausbildungsmaßnahmen ohne die Beihilfe nicht in dem im vorliegenden Trainingskonzept dargestellten Umfang durchführen würde. Stattdessen würde das Unternehmen einer begrenzten Anzahl von Beschäftigten nur das erforderliche Minimum an Ausbildung erteilen. Daneben würde es, um den unternehmerischen Erfordernissen gerecht zu werden, bereits qualifizierte Fachkräfte von Wettbewerbern abwerben und Teile seiner Tätigkeiten im Rahmen von Unterverträgen an andere Dienstleister vergeben.

37.

Die Kommission ist zum gegenwärtigen Zeitpunkt aus verschiedenen Gründen nicht von den Argumenten Deutschlands überzeugt.

38.

Erstens hat DHL offensichtlich massiv in das Logistikzentrum investiert und will es auch in Betrieb nehmen. Die deutschen Behörden bestätigten, dass die Arbeiter aus Belgien, dem bisherigen Standort des Hubs, grundsätzlich nicht zu einem Wechsel nach Deutschland bereit sind. Um den Betrieb aufnehmen zu können, muss DHL daher neue Mitarbeiter einstellen.

39.

Zweitens scheint für den Betrieb des Logistikzentrums eine gewisse größtenteils fachspezifische Ausbildung der Mitarbeiter erforderlich zu sein. Hierfür scheint Folgendes maßgeblich zu sein:

a)

Vermittlung von für den Geschäftsbetrieb erforderlichen unternehmensspezifischen Kenntnissen, d.h. Kenntnisse über bestimmte auf DHL zugeschnittene Frachtsysteme, die außerhalb von DHL nicht zu Ausbildungsinhalten gehören. Das gilt insbesondere für die spezifischen Ausbildungsmaßnahmen wie den Kurs über Unit Load Device für Flugzeugabfertiger.

b)

Erwerb von bestimmten, für den Geschäftsbetrieb gesetzlich vorgeschriebenen Qualifikationen. Anders ausgedrückt bedeutet dies, dass eine bestimmte Anzahl von Mitarbeitern mit Sicherheitsanforderungen vertraut sein müssen. Dies ist gesetzlich vorgeschrieben und bedarf einer formellen Zertifizierung. Dieses Erfordernis ist auf die spezielle Art der Dienstleistungen von DHL zurückzuführen, die grundsätzlich ein erhebliches Sicherheitsrisiko in sich bergen. Die Kommission stellt fest, dass sowohl nach nationalen als auch nach europäischen Rechtsvorschriften beim Umgang mit Frachtstücken als Ramp Agent oder Sicherheitsfachkraft bestimmte Voraussetzungen oder Sicherheitsanforderungen erfüllt sein müssen. Beispielsweise hat der Gesetzgeber je nach Größe der Flugzeugflotte bzw. Frachttonnage eine Mindestmitarbeiterzahl zur Durchführung der entsprechenden Tätigkeiten festgelegt. Außerdem sind die Flugplatzbetreiber und Luftfahrtunternehmen nach Artikel 8 und 9 des deutschen Luftsicherheitsgesetzes verpflichtet, das Sicherheitspersonal und alle übrigen Mitarbeiter entsprechend zu schulen. Ähnliche Vorschriften sind in der deutschen Verordnung über Bodenabfertigungsdienste (Anhang 3) vorgesehen. Demnach scheinen die gesamte Ausbildung bei DHL EAT, die meisten Schulungen für die Sicherheitsfachkräfte sowie mindestens 5 Kurse für Flugzeugabfertiger (d.h. Brandschutz, Umgang mit Frachttüren, erste Hilfe, Gefahrgutschulung und Sicherheitsbestimmungen auf dem Vorfeld) ohnehin gesetzlich vorgeschrieben zu sein. Darüber hinaus muss geklärt werden, ob die Kurse für Flugzeugabfertiger wie erste Hilfe, Sicherheit, Sicherheitsbezogene Bereiche, Umweltmanagement usw. sowie einige vergleichbare Kurse für die Sicherheitsfachkräfte nicht ebenfalls Pflicht sind. Dies gilt auch für die Führungskräfte, die dieselben Qualifikationen vorweisen müssen.

c)

Vermittlung einer für den Betrieb des Hubs unmittelbar erforderlichen allgemeinen fachbezogenen Ausbildung. Dies bezieht sich auf Kurse für Flugzeugabfertiger wie Flugzeugbeförderung, Flugzeugenteisung, Vorfeldführerschein, Flurförderzeugschein, Sicherheit auf dem Vorfeld usw.

d)

Ausbildung am Arbeitsplatz zur Gewährleistung eines reibungslosen Betriebs. Im Rahmen dieser Ausbildung sollen sich die Ausbildungsteilnehmer mit den Arbeitsabläufen vertraut machen, was im Luftfrachtbetrieb von besonderer Bedeutung ist, da das Beladen der Flugzeuge nach einem straffen Zeitplan erfolgen muss und ein einziger Fehler enorme Verspätungen nach sich ziehen kann.

e)

Vermittlung von sonstigen Allgemeinkenntnissen, die nicht unter die Buchstaben b) bis d) fallen.

40.

Drittens bezweifelt die Kommission, dass DHL in der Lage wäre, für seinen unternehmerischen Bedarf Arbeitskräfte mit den vorgenannten Fähigkeiten auf dem lokalen oder dem europäischen Arbeitsmarkt anzuwerben. Jedenfalls ist nicht von der Hand zu weisen, dass auf dem lokalen Arbeitsmarkt keine qualifizierten Fachkräfte zu finden sind. Zudem scheint, wie die deutschen Behörden selbst hervorheben, unter den Arbeitnehmern keine Bereitschaft zu bestehen, den Wohnsitz dauerhaft in die neuen Bundesländer zu verlegen. Schließlich gelangte die Kommission in der Besprechung mit den deutschen Behörden zu der Feststellung, dass qualifizierte Fachkräfte für den Luftfrachtbereich auch auf dem europäischen Markt nur schwer zu finden sind. Die Kommission bräuchte hierzu nähere Angaben von DHL und anderen Beteiligten.

41.

Viertens bezweifelt die Kommission, dass die Anwerbung bereits qualifizierter Fachkräfte eine angemessene Alternative zur hausinternen Ausbildung ist. Die Kommission geht davon aus, dass zumindest die spezifischen Ausbildungsmaßnahmen und die Sicherheitsschulungen in jedem Fall von DHL durchzuführen sind, da die spezifische Fachausbildung nicht von externen Ausbildern vermittelt werden kann und für DHL eine adäquate Sicherheitsschulung gewährleistet sein muss. Vor allem ist ein fachbezogenes Sicherheitstraining für Sicherheitsfachkräfte erforderlich. Auch die Logistikausbildung und die Ausbildung der Führungskräfte scheinen unerlässlich.

42.

Fünftens hegt die Kommission Zweifel, ob DHL tatsächlich auf einige Kurse des Schulungspakets verzichten kann, zumal insbesondere für Flugzeugabfertiger gemäß der Notifizierung vorgesehen ist, dass auch Personen, die bereits einen entsprechenden Befähigungsnachweis besitzen, das gesamte Training noch einmal durchlaufen sollen. Außerdem ist fraglich, ob es wirklich machbar ist, nur eine begrenzte Anzahl von Mitarbeitern auszubilden, weil sich dies negativ auf den reibungslosen Betrieb auswirken könnte. Tatsächlich hat DHL das gesamte auszubildende Personal bereits bewusst eingestellt, so dass es wenig Sinn machen würde, die geplante Ausbildung wegfallen zu lassen und nicht einsatzfähige Mitarbeiter zu bezahlen. Hierzu bräuchte die Kommission auf jeden Fall genauere Angaben.

43.

Schließlich hat die Kommission Zweifel an DHLs Behauptung, es würde bei Ausbleiben der Beihilfe auf die geplante Ausbildung verzichten und verschiedene Dienstleistungen an externe Unternehmen vergeben, da zum einen in diesem Fall einige der unter die Buchstaben a), b) und d) fallenden Ausbildungsmaßnahmen dennoch erforderlich wären und zum anderen die gesamte Investition von DHL in Leipzig-Halle gerade darauf ausgerichtet ist, sämtliche Dienstleistungen der Expresspaketlieferung mit eigenen Mitarbeitern zu bewältigen und — wie die Kommission der Besprechung mit den deutschen Behörden entnommen hat — diese Dienstleistungen auch anderen, auf demselben Flughafen tätigen Wettbewerbern anzubieten. Folglich wäre die Vergabe an externe Unternehmen mit zusätzlichen Kosten verbunden und somit nicht die effizienteste Option.

4.   ENTSCHEIDUNG

44.

Angesichts der oben dargelegten Bedenken hat die Kommission beschlossen, das Verfahren nach Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag einzuleiten; sie fordert die Bundesrepublik Deutschland daher auf, ihr innerhalb eines Monats nach Eingang dieses Schreibens alle zur Beurteilung der Vereinbarkeit der Beihilfe sachdienlichen Unterlagen, Angaben und Daten zu übermitteln, insbesondere in Bezug auf

sämtliche Qualifikationen, Sicherheitsanforderungen und Mindeststandards für den Umgang mit Fracht und Luftfahrzeugen, die aufgrund nationaler, europäischer und internationaler Vorschriften gesetzlich vorgeschrieben sind,

eine detaillierte Kostenanalyse einschließlich der Kosten für die gesetzlich vorgeschriebenen Ausbildungsmaßnahmen und/oder des in jedem Fall erforderlichen Mindestausbildungsbedarfs mit Angabe der zusätzlichen Kosten im Vergleich zur externen Vergabe und/oder Anstellung bereits qualifizierter Fachkräfte,

Angaben, ob sich die in diesem Sektor übliche Ausbildung auf die gesetzlich vorgeschriebenen Qualifikationen beschränkt oder darüber hinaus geht (was bei dem vorliegenden Projekt der Fall sein soll),

Angaben zum nationalen und europäischen Arbeitsmarkt für Luftfrachtdienste, insbesondere zur Verfügbarkeit von qualifizierten und lizenzierten Fachkräften, dem Lohnniveau für diese Facharbeiter sowie sonstige Angaben, die für den Vergleich zwischen Beschäftigten mit und ohne einschlägige Berufserfahrung maßgeblich sind.

45.

Deutschland wird ersucht, dem potenziellen Beihilfeempfänger unverzüglich eine Kopie dieses Schreibens zuzuleiten.

46.

Die Kommission erinnert Deutschland an die Sperrwirkung des Artikels 88 Absatz 3 EG-Vertrag und verweist auf Artikel 14 der Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates, wonach alle rechtswidrigen Beihilfen vom Empfänger zurückgefordert werden können.

47.

Die Kommission weist die Bundesrepublik Deutschland darauf hin, dass sie alle Beteiligten durch die Veröffentlichung des vorliegenden Schreibens und einer aussagekräftigen Zusammenfassung desselben im Amtsblatt der Europäischen Union unterrichten wird. Außerdem wird sie die Beteiligten in den EFTA-Staaten, die das EWR-Abkommen unterzeichnet haben, durch die Veröffentlichung einer Bekanntmachung in der EWR-Beilage zum Amtsblatt der Europäischen Union und die EFTA-Überwachungsbehörde durch Übermittlung einer Kopie dieses Schreibens von dem Vorgang in Kenntnis setzen. Alle Beteiligten werden aufgefordert, innerhalb eines Monats nach dem Datum dieser Veröffentlichung ihre Stellungnahme abzugeben.”


(1)  Informazzjoni kunfidenzjali

(2)  DHL wird für 110 Beschäftigte, die bereits an einer anderen Ausbildungsmaßnahme z.B. für Ramp Agent II, Sicherheitsfachkräfte oder Techniker/Mechaniker teilgenommen haben, ein zusätzliches Management-Training durchführen.

(3)  Mitarbeiter, die unmittelbar mit der Fracht zu tun haben, müssen eine anerkannte Lizenz für die Behandlung der Materialien besitzen; alle im nicht öffentlichen Bereich des Flughafens Beschäftigten müssen ein Sicherheitstraining absolvieren; am Flugzeug eingesetzte Mitarbeiter müssen einen Kurs für den Umgang mit Frachttüren absolvieren; darüber hinaus müssen die Mitarbeiter — je nach Tätigkeit — Qualifikationen zur Bedienung von Geräten und Steuerung von Fahrzeugen vorweisen.

(4)  Angaben, die durch eckige Klammern ersetzt worden sind, unterliegen dem Berufsgeheimnis.

(5)  ABl. L 315 vom 28.11.2003, S. 1.

(6)  ABl. L 10 vom 13.1.2001, S. 20.

(7)  ABl. L 63 vom 28.2.2004, S.20.

(8)  ABl. L 368 vom 23.12.2006, S. 85.

(9)  Siehe Entscheidung der Kommission vom 4. Juli 2006 in der Beihilfesache C 40/2005 Ford Genk, ABl. C 366 vom 21.12.2006, S. 32 und Entscheidung der Kommission vom 4. April 2007 in der Beihilfesache C 14/2006 General Motors Belgium (noch nicht veröffentlicht).

(10)  Dies entspricht auch Erwägungsgrund 16 der Verordnung über Ausbildungsbeihilfen.

(11)  Dies wird in Erwägungsgrund 11 der Verordnung bekräftigt, demzufolge sichergestellt werden muss, ‚dass die Beihilfen auf das Maß beschränkt bleiben, das zur Erreichung des mit Marktkräften allein nicht zu verwirklichenden Gemeinschaftsziels notwendig ist, […]‘.

(12)  Vgl. Entscheidung der Kommission C 14/2006 Ausbildungsbeihilfe für General Motors in Antwerpen, Belgien (noch nicht veröffentlicht) und Entscheidung der Kommission C 40/2005, Ausbildungsbeihilfe für Ford Genk (ABl. L 366 vom 21.12.2006, S. 32).


12.9.2007   

MT

Il-Ġurnal Uffiċjali ta’ l-Unjoni Ewropea

C 213/35


Notifika minn qabel ta' konċentrazzjoni

(Każ COMP/M.4753 — Antalis/MAP)

(Test b'rilevanza għaż-ŻEE)

(2007/C 213/08)

1.

Fil-5 ta' Settembru 2007, il-Kummissjoni rċeviet notifika ta' proposta ta' konċentrazzjoni skond l-Artikolu 4 tar-Regolament tal-Kunsill (KE) Nru 139/2004 (1) li permezz tiegħu l-impriża Antalis International SAS (“Antalis”, Franza) kkontrollata minn Sequana Capital takkwista, fl-ambitu tat-tifsira ta' l-Artikolu 3(1)(b) tar-Regolament tal-Kunsill, il-kontroll sħiħ ta' MAP Merchant Group BV (“MAP”, l-Olanda) permezz tax-xiri ta' ishma.

2.

L-attivitajiet tan-negozju ta' l-impriżi kkonċernati huma:

għal Antalis: id-distribuzzjoni tal-karti,

għal MAP: id-distribuzzjoni tal-karti.

3.

Wara eżami preliminari, il-Kummissjoni jidhrilha li t-tranżazzjoni notifikata tista' taqa' fl-ambitu tar-Regolament (KE) Nru 139/2004. Madankollu, id-deċiżjoni finali dwar dan il-punt hija riżervata.

4.

Il-Kummissjoni tistieden lill-partijiet terzi interessati sabiex iressqu l-kummenti li jista' jkollhom dwar l-operazzjoni proposta lill-Kummissjoni.

Il-kummenti għandhom jaslu għand il-Kummissjoni mhux aktar tard minn għaxart ijiem wara d-data ta' din il-publikazzjoni. Il-kummenti jistgħu jintbagħtu lill-Kummissjoni bil-faks (nru (32-2) 296 43 01 jew 296 72 44) jew bil-posta, taħt in-numru ta' referenza COMP/M.4753 — Antalis/MAP, fl-indirizz li ġej:

Il-Kummissjoni Ewropea

Direttorat-Ġenerali għall-Kompetizzjoni

Reġistru ta' l-Amalgamazzjonijiet

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ĠU L 24, 29.1.2004, p. 1.