EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

2. mai 2019 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Põllumajandus – Määrus (EÜ) nr 510/2006 – Artikli 13 lõike 1 punkt b – Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse – Manchego juust („queso manchego“) – Tähiste kasutamine, mis võivad tekitada seoseid kaitstud päritolunimetusega seotud piirkonnaga – Mõiste „piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas keskmine tarbija“ – Euroopa tarbijad või selle liikmesriigi tarbijad, kus kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toode on valmistatud ja kus seda peamiselt tarbitakse

Kohtuasjas C‑614/17,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) 19. oktoobri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. oktoobril 2017, menetluses

Fundación Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Queso Manchego

versus

Industrial Quesera Cuquerella SL,

Juan Ramón Cuquerella Montagud,

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja president M. Vilaras, kohtunikud K. Jürimäe, D. Šváby, S. Rodin (ettekandja) ja N. Piçarra,

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: ametnik R. Schiano,

arvestades kirjalikku menetlust ja 25. oktoobri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	Fundación Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Queso Manchego, esindaja: abogado M. Pomares Caballero,

–	Industrial Quesera Cuquerella SL ja J. R. Cuquerella Montagud, esindajad: abogado J. A. Vallejo Fernández, abogado F. Pérez Álvarez ja abogado J. Pérez Itarte,

–	Hispaania valitsus, esindajad: A. Rubio González ja V. Ester Casas,

–	Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze, M. Hellmann ja J. Techert,

–	Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, S. Horrenberger, A.‑L. Desjonquères ja C. Mosser,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: I. Galindo Martín, D. Bianchi ja I. Naglis,

olles 10. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1	Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT 2006, L 93, lk 12) artikli 13 lõike 1 punkti b.

Eelotsusetaotlus on esitatud seoses vaidlusega, mille üks pool on Fundación Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Queso Manchego (fond, kes vastutab kaitstud päritolunimetuse Queso Manchego haldamise eest, Hispaania; edaspidi „Queso Manchego fond“) ning teine pool on Industrial Quesera Cuquerella SL (edaspidi „IQC“) ja Juan Ramón Cuquerella Montagud ning mille ese on eelkõige märgiste kasutamine IQC poolt selliste juustude identifitseerimiseks ja turustamiseks, mis ei ole kaitstud päritolunimetusega „queso manchego“ hõlmatud.

Õiguslik raamistik

Määruse nr 510/2006 põhjendustes 4 ja 6 on märgitud:

„(4)	Turustatavate toodete suurt hulka ja nende kohta esitatava teabe rohkust silmas pidades peavad tarbijad parima valiku tegemiseks saama selget ja sisutihedat teavet toote päritolu kohta.

[…]

(6)

Sätestada tuleks ühenduse lähenemine päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele. Ühenduse kaitse-eeskirjade raamistik võimaldab geograafilistel tähistel ja päritolunimetustel areneda, kuna tänu ühtsemale lähenemisviisile tagavad kõnealused eeskirjad selliseid märgiseid kandvate toodete tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja suurendavad toodete usaldusväärsust tarbijate silmis.“

Määruse artikli 2 lõike 1 punktis a on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

päritolunimetus – piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel riigi nimetus, millega kirjeldatakse põllumajandustoodet või toitu,

–	mis on pärit kõnealusest piirkonnast, konkreetsest kohast või riigist,

–	mille kvaliteet või omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast koos sellele iseloomulike looduslike ja inimfaktoritega ning

–	mille tootmine, töötlemine ja valmistamine toimub määratletud geograafilises piirkonnas“.

Nimetatud määruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:

„Registreeritud nimetusi kaitstakse

[…]

b)	väärkasutuse, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või kui seda on täiendatud sõnadega „viis“, „tüüp“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadse väljendiga;

muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;

[…]“.

Määruse artikli 14 lõikes 1 on ette nähtud:

„Kui päritolunimetus või geograafiline tähis registreeritakse käesoleva määruse kohaselt, lükatakse tagasi avaldus sellise kaubamärgi registreerimiseks, mis vastab mõnele artiklis 13 osutatud olukorrale ja on seotud sama liiki tootega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast [Euroopa K]omisjonile registreerimistaotluse esitamise kuupäeva.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuks.“

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

Queso Manchego fond vastutab kaitstud päritolunimetuse „queso manchego“ haldamise ja kaitsmise eest. Neis ülesannetes esitas ta põhikohtuasja vastustajate vastu pädevale Hispaania esimese astme kohtule hagi, milles palus tuvastada, et märgistega, mida IQC kasutab juustude „Adarga de Oro“, „Super Rocinante“ ja „Rocinante“ (mida kaitstud päritolunimetus „queso manchego“ ei hõlma) tähistamiseks ja turustamiseks, ning sõnade „Quesos Rocinante“ kasutamisega rikutakse kaitstud päritolunimetust „queso manchego“, kuna need märgised ja sõnad kujutavad endast ebaseaduslikku seoste tekitamist asjaomase kaitstud päritolunimetusega määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses.

Hispaania esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, kuna IQC poolt selliste juustude turustamiseks kasutatavad tähised ja nimetused, mida kaitstud päritolunimetus „queso manchego“ ei hõlma, ei ole kaitstud päritolunimetustega „queso manchego“ ja „La Mancha“ visuaalselt ega foneetiliselt üldse sarnased ning selliste tähiste nagu nime „Rocinante“ või ilukirjanduse tegelase Don Quijote La Manchast kujutise kasutamine tekitab seoseid La Mancha (Hispaania) piirkonna, mitte kaitstud päritolunimetusega „queso manchego“ hõlmatud juustuga.

Queso Manchego fond esitas hagi rahuldamata jätmise otsuse peale kaebuse Audiencia Provincial de Albacetele (Albacete provintsikohus, Hispaania), kes jättis 28. oktoobri 2014. aasta otsusega esimese astme kohtu otsuse muutmata. Nimetatud kohus leidis, et kui IQC kasutab kaitstud päritolunimetusega „queso manchego“ hõlmamata juustude turustamisel nende juustude märgistel La Mancha maastikke ja La Manchale omaseid kujutisi, siis paneb see tarbijat mõtlema La Mancha piirkonnale, mitte tingimata aga kaitstud päritolunimetusega „queso manchego“ hõlmatud juustule.

10	Põhikohtuasja kassaator esitas selle otsuse peale Tribunal Supremole (Hispaania kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.

11	Oma eelotsusetaotluses on Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) tuvastanud rea faktilisi asjaolusid.

Esiteks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kaitstud päritolunimetuses „queso manchego“ kasutatud sõna „manchego“ on omadussõna, millega hispaania keeles tähistatakse La Mancha piirkonnast pärit isikuid ja tooteid. Ta märgib seejärel, et kaitstud päritolunimetus „queso manchego“ hõlmab La Mancha piirkonnas neil traditsioonilistel tootmis-, valmistamis- ja laagerdusviisidel lambapiimast toodetud juustu, mis on toodud ära selle kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadis.

Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Miguel de Cervantes on asetanud peamise osa romaanitegelase Don Quijote La Manchast tegevusest La Mancha piirkonda. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on pealegi kirjeldanud seda tegelast nii, et tema välimus ja rõivastus on analoogsed juustu „Adarga de Oro“ märgise kujutismotiivil esitatud tegelase välimusele ja rõivastusele. Sellega seoses tuleb märkida, et sõna „adarga“ (nahkkilp) on arhaism, mida kõnealuses romaanis kasutatakse Don Quijote kilbi kohta. Peale selle märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et üks nimetus, mida IQC oma teatavate juustude puhul kasutab, vastab Don Quijote La Manchast hobuse nimele Rocinante. Tuuleveskid, mille vastu Don Quijote võitleb, on La Mancha maastikule iseloomulikud elemendid. Teatavatel IQC toodetud selliste juustude märgistel, mida kaitstud päritolunimetus „queso manchego“ ei hõlma, ja IQC veebisaidil – kus samuti reklaamitakse nimetatud kaitstud päritolutähisega hõlmamata juuste – esitatud teatavatel joonistustel on kujutatud maastikke tuuleveskite ja lammastega.

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga b keelatud seoste tekitamine kaitstud päritolunimetusega peab toimuma tingimata niisuguste nimetuste kasutamise teel, mis on kaitstud päritolunimetusega visuaalselt, foneetiliselt või kontseptuaalselt sarnased, või võib see toimuda kujutismärkide kasutamisega, mis tekitavad kaitstud päritolunimetusega seoseid?

Kas juhul, kui tegu on geograafilist laadi kaitstud päritolunimetusega (määruse nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punkt a) ja tooted on identsed või sarnased, võib niisuguste tähiste kasutamist, mis tekitavad seoseid piirkonnaga, millega kaitstud päritolunimetus on seotud, käsitada määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses seoste tekitamisena kaitstud päritolunimetuse endaga, mis on keelatud ka juhul, kui tähiste kasutaja on tootja, kes asub piirkonnas, millega kaitstud päritolunimetus on seotud, ent kelle tooted ei ole selle päritolunimetusega hõlmatud, sest need ei vasta muudele tootespetsifikaadis ette nähtud nõuetele peale geograafilise päritolu?

Kas piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija mõistet, kelle arusaamast peab liikmesriigi kohus lähtuma selleks, et kindlaks määrata, kas tegu on „seoste tekitamisega“ määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, tuleb mõista nii, et see käib Euroopa tarbija kohta, või see võib käia üksnes selle liikmesriigi tarbija kohta, kus valmistatakse toodet, mis tekitab kaitstud geograafilise tähisega seoseid või millega kaitstud päritolunimetus on geograafiliselt seotud, ja kus seda toodet peamiselt tarbitakse?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene küsimus

15	Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et registreeritud nimetusega saab tekitada seoseid kujutismärkide kasutamisega.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (17. mai 2018. aasta kohtuotsus Industrias Químicas del Vallés, C‑325/16, EU:C:2018:326, punkt 27, ja 7. juuni 2018. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association, C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 27).

Esiteks nähtub määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b sõnastusest, et selles sättes nähakse ette registreeritud nimetuste kaitse mis tahes seoste tekitamise eest, isegi kui on viidatud toote tegelikule päritolule või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või seda on täiendatud sõnadega „viis“, „tüüp“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadse väljendiga.

Sellist sõnastust võib mõista nii, et see ei viita mitte üksnes sõnadele, mis võivad registreeritud nimetusega seoseid tekitada, vaid ka kõigile kujutismärkidele, mis võivad tarbijates tekitada kujutispildi seda nimetust kandvatest toodetest. Siinkohal viitab sõna „mis tahes“ kasutamine Euroopa Liidu seadusandja tahtele kaitsta registreeritud nimetusi, pidades silmas, et seoste tekitamine saab toimuda sõnalise elemendi või kujutismärgi abil.

Euroopa Kohtus on küll otsustanud, et mõiste „seoste tekitamine“ hõlmab olukorda, kus toote tähistamiseks kasutatav sõna sisaldab üht osa registreeritud nimetusest, mistõttu tarbijal tekib asjaomase toote nimetusega kokku puutudes kujutlus kaubast, mille jaoks on nimetus registreeritud (vt analoogia alusel 4. märtsi 1999. aasta kohtuotsus Consorzio per la tutela del formaggio Gorgonzola, C‑87/97, EU:C:1999:115, punkt 25).

Euroopa Kohus on samuti märkinud seoses määratlusega, mis tuleb anda mõistele „seoste tekitamine“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT 2008, L 39, lk 16), artikli 16 punkti b tähenduses, et otsustav kriteerium on see, kas tarbijal tekib vaidlusaluse nimetusega kokku puutudes kohe kujutlus kaubast, mille jaoks kaitstud geograafiline tähis on registreeritud (7. juuni 2018. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association, C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 51).

Kuigi käesoleva kohtuotsuse punktides 19 ja 20 viidatud kohtupraktika tuleneb kohtuasjadest, mis puudutavad toodete nimetusi ja mitte kujutismärke, võib sellest siiski järeldada, et otsustav kriteerium selle kindlakstegemisel, kas teatav element tekitab registreeritud nimetusega määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses seoseid, on see, kas tarbijal võib asjaomase elemendiga seoses kohe tekkida kujutlus selle nimetusega hõlmatud tootest, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 24.

22	Seega ei saa põhimõtteliselt välistada, et tarbijal võib kujutismärkide kontseptuaalse sarnasuse tõttu registreeritud nimetusega tekkida kohe kujutlus sellise nimetusega hõlmatud toodetest.

23	Teiseks, mis puutub mõiste „seoste tekitamine“ konteksti, siis ei ole lubatav, et registreeritud nimetusega kujutismärkide abil seoste tekitamist saab kontrollida üksnes määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti c alusel, nagu väidab komisjon.

Nimelt tuleb ühelt poolt nentida, et selle määruse artikli 13 lõike 1 punkti b sõnastuse enda kohaselt ei ole asjaomase sätte ulatus piiratud üksnes nende toodete nimetustega, mida nimetused hõlmavad. Vastupidi, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 28 märkis, on selles sättes ette nähtud kaitse „mis tahes“ seoste tekitamise eest, isegi kui kaitstud nimetusele on asjaomase toote pakendil lisatud sellised sõnad nagu „viis“, „tüüp“, „meetod“, „toodetud nagu“ ja „imitatsioon“.

Teiselt poolt olgu lisatud, et Euroopa Kohus on 7. juuni 2018. aasta kohtuotsuses Scotch Whisky Association (C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 65) tõesti leidnud, et määruse nr 510/2006 artikliga 13 analoogselt sõnastatud määruse nr 110/2008 artikkel 16 sisaldab keelatud tegevuse astmelist loetelu, nagu märkis komisjon.

Asjaolu, et kõnealuse määruse artikli 13 lõike 1 punkt c hõlmab mis tahes muid märkeid sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ei anna sellegipoolest alust järeldada, et üksnes selle sättega on vastuolus niisuguste kujutismärkide kasutamine, mis rikuvad registreeritud nimetusi.

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 rõhutas, puudutab Euroopa Kohtu nimetatud astmeline loetelu keelatud tegevuste olemust, nimelt asjaomase määruse artikli 13 lõike 1 punktiga c seoses valet või eksitavat teavet lähtekoha, päritolu, laadi või toote oluliste omaduste kohta ja mitte tegureid, mida tuleb võtta arvesse sellise vale või eksitava teabe olemasolu kindlakstegemisel.

28	Seepärast toetab määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b kontekstipõhine tõlgendamine käesoleva kohtuotsuse punktis 22 esitatud sõnastusest tulenevat tõlgendust.

29	Kolmandaks tuleb tõdeda, et määruse nr 510/2006 eesmärk selle põhjenduste 4 ja 6 kohaselt on eelkõige tagada, et tarbijale on antud selge, sisutihe ja usaldusväärne teave toote päritolu kohta.

30	Selline eesmärk on aga paremini tagatud siis, kui registreeritud nimetusega ei tohi määruse artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses kujutismärkide abil seoseid tekitada.

31	Lõpetuseks on oluline rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on konkreetselt hinnata, kas tarbijatel võib selliste kujutismärkide põhjal, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kohe tekkida kujutlus toodetest, mis on registreeritud nimetusega hõlmatud.

32	Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kujutismärkide kasutamisega võidakse tekitada registreeritud nimetusega seoseid.

Teine küsimus

Teises küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud päritolunimetusega seotud geograafilise piirkonnaga seoseid tekitavate kujutismärkide kasutamine võib kujutada endast asjaomase nimetusega seoste tekitamist, sealhulgas juhul, kui kõnealuseid kujutismärke kasutab selles piirkonnas asuv tootja, kelle tooteid, mis on selle päritolunimetusega kaitstud toodete sarnased või nendega identsed, see nimetus aga ei hõlma.

Kõigepealt olgu märgitud, et määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b sõnastuses ei ole nähtud ette ühtki erandit kaitstud päritolunimetusele vastavas geograafilises piirkonnas asuva tootja jaoks, kelle tooted ei ole kaitstud päritolunimetusega kaitstud, kuid on nende toodete sarnased või nendega identsed.

Olgu märgitud, et sellise erandi toimel oleks tootjal lubatud kasutada kujutismärke, mis tekitavad seoseid geograafilise piirkonnaga, mille nimi kuulub sellise päritolunimetuse koosseisu, mis hõlmab kõnealuse tootja tootega identset või selle sarnast toodet, ja seeläbi võimaldaks tal kõnealuse nimetuse mainest alusetult kasu saada.

Seepärast ei jää sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, pelgalt asjaolu tõttu, et päritolunimetusega kaitstud toodetega sarnaste või nendega identsete toodete tootja asub nimetusega seotud geograafilises piirkonnas, see tootja määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b kohaldamisalast välja.

Järgmiseks tuleb märkida, et ehkki liikmesriigi kohtu ülesanne on hinnata, kas päritolunimetuse koosseisu kuuluva geograafilise piirkonnaga seoseid tekitavate kujutismärkide kasutamine tootja poolt selle nimetusega hõlmatud toodetega identsete või sarnaste toodete jaoks on registreeritud nimetusega seoste tekitamine asjaomase määruse artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, võib Euroopa Kohus eelotsusetaotluse suhtes otsust langetades vajaduse korral esitada täpsustused, mis annavad liikmesriigi kohtule juhised otsuse tegemisel (vt selle kohta 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Severi, C‑446/07, EU:C:2009:530, punkt 60).

Otsust tehes peab liikmesriigi kohus tuginema peamiselt tarbija eeldatavale reaktsioonile, kusjuures oluline on see, et tarbija peab nägema seost vaidlusaluste elementide vahel, milleks käesoleval juhul on päritolunimetuse koosseisu kuuluva geograafilise piirkonnaga seoseid tekitavad kujutismärgid ja registreeritud nimetus (vt selle kohta 21. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus Viiniverla, C‑75/15, EU:C:2016:35, punkt 22).

Sellega seoses tuleb märkida, et ta peab hindama, kas seos vaidlusaluste elementide ja registreeritud nimetuse vahel on piisavalt otsene ja ühemõtteline, et tarbijal tuleb nendega kokku puutudes peamiselt pähe see nimetus (vt selle kohta 7. juuni 2018. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association, C‑44/17, EU:C:2018:415, punktid 53 ja 54).

Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne teha kindlaks, kas esineb piisavalt otsene ja ühemõtteline kontseptuaalne sarnasus põhikohtuasjas käsitletavate kujutismärkide ja kaitstud päritolunimetuse „queso manchego“ vahel, mis vastavalt määruse nr 510/2006 artikli 2 lõikele 1 punktile a viitab sellega seotud piirkonnale, nimelt La Mancha piirkonnale.

Käesolevas asjas peab eelotsusetaotluse esitanud kohus veenduma, et põhikohtuasjas kõne all olevad kujutismärgid, eelkõige kujutised, mille on esitatud kirjandusteose tegelane Don Quijote la Manchast, kõhn hobune ning maastikud tuuleveskite ja lammastega, võivad luua kontseptuaalse sarnasuse kaitstud päritolunimetusega „queso manchego“, mistõttu tarbijal tekib kohe kujutlus selle päritolunimetusega hõlmatud tootest.

Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas – nagu pakkus välja kohtujurist oma ettepaneku punktis 41 – tuleb võtta koos arvesse kõiki kujutismärke ja sõnalisi tähiseid, mis on esitatud põhikohtuasjas käsitletavatel toodetel, et viia läbi igakülgne analüüs, milles võetakse arvesse kõiki elemente, mis võivad seoseid tekitada.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et selle määruse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud päritolunimetusega seotud geograafilise piirkonnaga seoseid tekitavate kujutismärkide kasutamine võib kujutada endast asjaomase nimetusega seoste tekitamist, sealhulgas juhul, kui kõnealuseid kujutismärke kasutab selles piirkonnas asuv tootja, kelle tooteid, mis on selle päritolunimetusega kaitstud toodete sarnased või nendega identsed, see nimetus aga ei hõlma.

Kolmas küsimus

Kolmandas küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija mõistet, kelle arusaamast peab liikmesriigi kohus lähtuma selleks, et kindlaks määrata, kas on tegemist „seoste tekitamisega“ määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, tuleb käsitada nii, et see puudutab Euroopa tarbijaid või üksnes selle liikmesriigi tarbijaid, kus on valmistatud toode, mis tekitab kaitstud nimetusega seoseid või millega see nimetus on geograafiliselt seotud, ja kus seda toodet peamiselt tarbitakse.

Kõigepealt, mis puutub määruse nr 110/2008 artikli 16 punkti b tõlgendamisse, mis on koostatud määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga b analoogses sõnastuses, on Euroopa Kohus leidnud, et registreeritud geograafilise tähisega „seoste tekitamise“ tuvastamiseks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikul ja arukal keskmisel Euroopa tarbijal tekib vaidlusaluse nimetusega kokku puutudes kohe kujutlus tootest, mille jaoks kaitstud geograafiline tähis on registreeritud (vt selle kohta 7. juuni 2018. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association, C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 56).

Euroopa Kohus on ka täpsustanud, et asjaolu, et eelmises punktis osutatud kohtuotsuse aluseks olnud asjas vaidlusalune nimetus viitas toote valmistamise kohale, mis on teada selle liikmesriigi tarbijatele, kus toodet valmistatakse, ei ole asjakohane tegur, kui hinnatakse „seoste tekitamist“ määruse nr 110/2008 artikli 16 punkti b tähenduses, kuna kõnealune säte kaitseb registreeritud geograafilisi tähiseid mis tahes seoste tekitamise eest kogu liidu territooriumil, ning arvestades vajadust tagada nimetatud tähiste tõhus ja ühetaoline kaitse sellel territooriumil, tulevad arvesse kõik selle territooriumi tarbijad (vt analoogia alusel 21. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus Viiniverla, C‑75/15, EU:C:2016:35, punktid 27 ja 28, ning 7. juuni 2018. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association, C‑44/17, EU:C:2018:415, punkt 59).

47	Eelnevast tuleneb, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise Euroopa tarbija mõistet tuleb tõlgendada nii, et on tagatud registreeritud nimetuste tõhus ja ühetaoline kaitse mis tahes seoste tekitamise eest kogu liidu territooriumil.

Seega, kui registreeritud nimetuste tõhus ja ühetaoline kaitse nõuab, et ei võetaks arvesse asjaolusid, mis võivad välistada seoste tekitamise üksnes ühe liikmesriigi tarbijate jaoks, ei tähenda see seevastu, et seoste tekitamise tuvastamine üheainsa liikmesriigi tarbijate jaoks oleks määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga b ette nähtud kaitse kohaldamiseks ebapiisav, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 51 märkis.

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas nii kujutis- kui ka sõnalised elemendid, mis on seotud põhikohtuasjas kõne all oleva tootega, mis on valmistatud või mida peamiselt tarbitakse Hispaanias, tekitavad selle liikmesriigi tarbija kujutluses seose registreeritud nimetusega, mis peab sellisel juhul olema kogu liidu territooriumil asetleidva seoste tekitamise eest kaitstud.

Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija mõistet, kelle arusaamast peab liikmesriigi kohus lähtuma selleks, et kindlaks määrata, kas on tegemist „seoste tekitamisega“ määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, tuleb käsitada nii, et see puudutab Euroopa tarbijaid, sealhulgas selle liikmesriigi tarbijaid, kus on valmistatud toode, mis tekitab seoseid kaitstud nimetusega või millega see nimetus on geograafiliselt seotud, ja kus seda toodet peamiselt tarbitakse.

Kohtukulud

51	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

1.	Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kujutismärkide kasutamisega võidakse tekitada registreeritud nimetusega seoseid.

Määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud päritolunimetusega seotud geograafilise piirkonnaga seoseid tekitavate kujutismärkide kasutamine võib kujutada endast asjaomase nimetusega seoste tekitamist, sealhulgas juhul, kui kõnealuseid kujutismärke kasutab selles piirkonnas asuv tootja, kelle tooteid, mis on selle päritolunimetusega kaitstud toodete sarnased või nendega identsed, see nimetus aga ei hõlma.

Piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija mõistet, kelle arusaamast peab liikmesriigi kohus lähtuma selleks, et kindlaks määrata, kas on tegemist „seoste tekitamisega“ määruse nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses, tuleb käsitada nii, et see puudutab Euroopa tarbijaid, sealhulgas selle liikmesriigi tarbijaid, kus on valmistatud toode, mis tekitab seoseid kaitstud nimetusega või millega see nimetus on geograafiliselt seotud, ja kus seda toodet peamiselt tarbitakse.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.