EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

17. oktoober 2018 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40/EL – Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld – Mõisted „närimistubakas“ ja „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas“ – Peeneks jahvatatud tubakast valmistatud pastataoline mass (Thunder Chewing Tabacco) ja peeneks lõigatud tubakaga täidetud väikesed poorsed tsellulooskotikesed (Thunder Frosted Chewing Bags)

Kohtuasjas C‑425/17,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bayerischer Verwaltungsgerichtshof’i (Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) 11. juuli 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 14. juulil 2017, menetluses

Günter Hartmann Tabakvertrieb GmbH & Co. KG

versus

Stadt Kempten,

menetluses osales:

Landesanwaltschaft Bayern,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: viienda koja president E. Regan kuuenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud C. G. Fernlund ja S. Rodin (ettekandja),

kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	Günter Hartmann Tabakvertrieb GmbH & Co. KG, esindaja: Rechtsanwalt A. Mayer,

–	Stadt Kempten, esindaja: C. Hage,

–	Landesanwaltschaft Bayern, esindaja: Landesanwalt P. Hahn,

–	Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Pavliš ja J. Vláčil,

–	Taani valitsus, esindajad: J. Nymann-Lindegren, M. Wolff ja P. Ngo,

–	Kreeka valitsus, esindajad: G. Kanellopoulos, A. Vasilopoulou ja E. Chroni,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: C. Hödlmayr ja J. Tomkin,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT 2014, L 127, lk 1) artikli 2 punktide 6 ja 8 tõlgendamist.

2	Taotlus on esitatud Günter Hartmann Tabakvertrieb GmbH & Co. KG ja Stadt Kempteni (Kempteni linn, Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses sellele ettevõtjale kehtestatud keelu üle turustada Saksamaa turul suitsuvabu tubakatooteid.

Õiguslik raamistik

Direktiivi 2014/40 põhjendustes 32, 34 ja 35 on märgitud järgmist:

„(32)

Nõukogu [13. novembri 1989. aasta] direktiiviga 89/622/EMÜ [tubakatoodete märgistamist ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud teatavat liiki tubaka turustamise keelustamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 359, lk 1)] keelati liikmesriikides teatavat tüüpi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka müük. [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta d]irektiiviga 2001/37/EÜ [tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 2001, L 194, lk 26; ELT eriväljaanne 15/06, lk 147)] jäeti kõnealune keeld kehtima. [Akti Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta (EÜT 1994, C 241, lk 21 ja EÜT 1995, L 1, lk 1)] artiklis 151 tehakse [Rootsi Kuningriigile] sellest keelust erand. Suukaudseks kasutamiseks ette nähtud tubaka müügi keeld tuleks säilitada, et hoida ära sõltuvust tekitava ja tervist kahjustava toote toomine liitu (välja arvatud Rootsi [Kuningriik]). Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul, mis ei ole ette nähtud massituru jaoks, on piisav kehtestada ranged märgistamist ja mõningad koostisosi käsitlevad eeskirjad, et turg ei areneks suuremaks kui tavapärase kasutamise korral tõenäoline.

[…]

(34)

Kõik tubakatooted võivad põhjustada surma, haigestumist ja töövõimetust ning nende tootmist, turustamist ja tarbimist tuleks reguleerida. Seepärast on oluline jälgida uudsete tubakatoodetega seotud suundumusi. Tootjatele ja importijatele tuleks panna kohustus teatada uudsetest tubakatoodetest, piiramata liikmesriikide õigust neid uusi tooteid keelata või lubada.

(35)	Võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid uudsed tubakatooted, mis on tubakatooted käesolevas direktiivis määratletud tähenduses, järgima käesolevas direktiivis kehtestatud nõudeid.“

Direktiivi 2014/40 artikkel 2 „Mõisted“ näeb ette:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

4)	„tubakatooted“ – tarbimiseks mõeldud tooted, mis kasvõi osaliselt koosnevad tubakast, mis on geneetiliselt modifitseeritud või mitte;

5)	„suitsuvaba tubakatoode“ – tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarbimiseks ei ole vaja põlemisprotsessi;

6)	„närimistubakas“ – suitsuvaba tubakatoode, mis on mõeldud üksnes närimiseks;

[…]

„suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas“ – kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud sissehingamiseks või närimiseks ettenähtud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse;

[…]

14)

„uudne tubakatoode“ – tubakatooted, mis

a)	ei kuulu ühtegi järgmistest kategooriatest: sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas, piibutubakas, vesipiibutubakas, sigarid, sigarillod, närimistubakas, nuusktubakas või suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, ning

b)	viiakse turule pärast 19. maid 2014;

[…]“.

5	Direktiivi artikkel 17 „Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas“ sätestab: „Liikmesriigid keelavad suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise, ilma et see piiraks Austria [Vabariigi], Soome [Vabariigi] ja Rootsi [Kuningriigi] ühinemisakti artikli 151 kohaldamist.“

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

6	Günter Hartmann Tabakvertrieb on Saksamaa äriühing, kes impordib Saksamaale mitmesuguseid tubakatooteid, mida ta turustab Saksamaa turul ja mille hulka kuuluvad tooted „Thunder Chewing Tobacco“ ja „Thunder Frosted Chewing Bags“, mida valmistab Taani äriühing V2 Tobacco A/S.

Bayerisches Landesamt für Gesundheit und Lebensmittelsicherheit (Baieri liidumaa tervise- ja toiduohutusamet, Saksamaa) käsitles 18. septembri 2014. aasta arvamuses toodet „Thunder Frosted Chewing Bags“, mida Günter Hartmann Tabakvertrieb Saksamaa turul turustab, ja jõudis järeldusele, et struktuuri, konsistentsi ja kasutusviisi poolest on tegemist keelatud tubakatootega, kuna see on mõeldud teistsuguseks suukaudseks kasutamiseks kui suitsetamine või närimine.

8	Nimetatud amet asus 19. novembri 2014. aasta ja 26. novembri 2014. aasta arvamustes seisukohale, et sama võib öelda toodete „Thunder Wintergreen Chewing Tobacco“ ja „Thunder Original Chewing Tobacco“ kohta.

9	Direktiivi 2014/40 üle võtnud Saksa seaduse kohaselt tehtud 13. oktoobri 2014. aasta otsusega ja 15. jaanuari 2015. aasta otsusega keelas Kempteni linn Günter Hartmann Tabakvertriebil toodete „Thunder Chewing Tobacco“ ja „Thunder Frosted Chewing Bags“ turuleviimise.

Kõnealune äriühing vaidlustas need otsused, esitades kaebuse Bayerisches Verwaltungsgericht Augsburgile (Baieri liidumaa esimese astme halduskohus Augsburgis, Saksamaa). Kohus korraldas 28. juulil 2015 kohtuistungi, kus käsitleti kahte kaebust, millega seoses ta analüüsis kõnealuseid tubakatooteid ning klassikalist närimistubakat ja huuletubakat (snus).

11	Bayerisches Verwaltungsgericht Augsburg (Baieri liidumaa esimese astme halduskohus Augsburgis) tühistas 28. juuli 2015. aasta kohtuotsusega Kempteni linna otsuse toote „Thunder Chewing Tobacco“ kohta, leides, et selle toote kui närimiseks ettenähtud toote võis turule viia.

Nimetatud kohus märkis, et turuleviimise keeldu ei saa põhjendada pelgalt asjaoluga, et toode „Thunder Chewing Tobacco“ on uudne toode ja erineb traditsioonilisest närimistubakast. Et teha kindlaks, kas toode on ette nähtud närimiseks, tuleks lähtuda objektiivsest hinnangust tootele, mitte tootja esitatud teabest või tarbijate arvamusest. Kohtu enda analüüsist selgus, et kõnealune tubakatoode on toode, mida võib närida. Kohtu sõnul püsis see toode ka selle asetamisel veeklaasi kuni kohtuistungi lõpuni ühes tihkes tükis, pani vastu survele ega lagunenud koost. Seevastu lahtine huuletubakas lahustus vees kiiresti ja jäi klaasi põhja. Kohus järeldas sellest, et toode „Thunder Chewing Tobacco“ talub hammaste mehaanilist toimet ning teatud määral vajab sellist toimet, et vabaneksid tubaka koostisosad.

Ent toote „Thunder Frosted Chewing Bags“ osas jättis Bayerisches Verwaltungsgericht Augsburg (Baieri liidumaa esimese astme halduskohus Augsburgis) 28. juuli 2015. aasta kohtuotsusega Günter Hartmann Tabakvertriebi kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et tegemist on väga peeneks lõigatud, pigem teralise konsistentsiga tubakaga, mis on pakendatud tselluloosist kotikestesse ning mis ei talu hammaste mehaanilist toimet ega vaja sellist toimet, et eralduksid tubaka koostisosad. Kohtu sõnul ei ole tubakatoode nähtud ette närimiseks pelgalt seetõttu, et tubakatoote näritavus on tingitud selle toote esitlusvormist, mis ei sõltu tubakatootest kui niisugusest.

14	Günter Hartmann Tabakvertrieb ja Kempteni linn esitasid kõnealuste Bayerisches Verwaltungsgericht Augsburgi (Baieri liidumaa esimese astme halduskohus Augsburgis) kohtuotsuste peale apellatsioonkaebused eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.

15	Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivist 2014/40 ei nähtu, millal on tubakatoode ette nähtud närimiseks direktiivi artikli 2 punkti 8 tähenduses, ning selle kohta on põhikohtuasjas esitatud mitu tõlgendusvarianti, millest ühelgi ei ole selget esimust.

Neil asjaoludel otsustas Bayerischer Verwaltungsgerichtshof (Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.	Kas direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tuleb tõlgendada nii, et „närimiseks ettenähtud toodete“ all tuleb mõista üksnes närimistubakatooteid nende traditsioonilises tähenduses?

2.	Kas direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tuleb tõlgendada nii, et „närimiseks ettenähtud tooted“ on sama tähendusega nagu „närimistubakas“ direktiivi artikli 2 punktis 6?

3.	Kas vastuse andmisel küsimusele, kas tubakatoode direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tähenduses on „ette nähtud närimiseks“, tuleb lähtuda toote objektiivsest käsitusest ja mitte tootja esitatud teabest või sellest, kuidas tarbija toodet tegelikult kasutab?

4.	Kas direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tuleb tõlgendada nii, et „määratletus närimiseks“ nõuab, et tubakatoodet on selle konsistentsi ja kõvaduse tõttu objektiivselt võimalik närida ning tubakatoote närimisel eralduvad tootes sisalduvad koostisosad?

Kas direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tuleb tõlgendada nii, et selleks et teatud tubakatoodet saaks käsitada ette nähtuna „närimiseks“, on lisatingimusena nõutav, aga ka piisav, kui hammaste või keelega tubakatootele avaldatud kerge korduva surve tagajärjel eraldub tootest rohkem koostisosi kui siis, kui seda hoitakse üksnes suus?

6.	Või nõuab „määratletus närimiseks“, et tubakatoote üksnes suus hoidmisel või imemisel ei toimu koostisosade eraldumist?

7.	Kas tubakatoote sobivust „närimiseks“ direktiivi [2014/40] artikli 2 punkti 8 tähenduses saab kindlaks määrata ka selle alusel, et seda turustatakse töödeldud tubakat ümbritsevas pakendis, näiteks tselluloosist kotikeses?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, milline tõlgendus tuleks anda mõistele „närimiseks ettenähtud tubakatooted“ direktiivi 2014/40 artikli 2 punkti 8 tähenduses koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 6, et hinnata, kas direktiivi artiklis 17 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld laieneb sellistele suitsuvabadele tubakatoodetele, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning eesmärke, mida taotleb õigusakt, mille osa see säte on (vt selle kohta 22. juuni 2016. aasta kohtuotsus Thomas Philipps, C‑419/15, EU:C:2016:468, punkt 18, ja 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Jafari, C‑646/16, EU:C:2017:586, punkt 73 ning seal viidatud kohtupraktika).

19	Seoses sellega olgu kõigepealt meenutatud, et vastavalt direktiivi 2014/40 artikli 17 sõnastusele keelavad liikmesriigid suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise, ilma et see piiraks Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemisakti artikli 151 kohaldamist.

Direktiivi artikli 2 punktis 8 on suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas määratletud kui „kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud sissehingamiseks või närimiseks ettenähtud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse“.

21	Närimistubakas, mis jääb selle sätte kohaselt direktiivi artiklis 17 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka keelu alt välja, on direktiivi artikli 2 punktis 6 määratletud kui „suitsuvaba tubakatoode, mis on mõeldud üksnes närimiseks“.

Vastupidi teise eelotsuse aluseks olevale teesile ei ole võimalik eristada direktiivi artikli 2 punktis 8 kasutatud mõistet „närimiseks ettenähtud tooted“ direktiivi artikli 2 punktis 6 kasutatud mõistest „närimistubakas“. Viimati nimetatud sättes on see toode spetsiaalselt määratletud ning miski ei osuta sellele, et see määratlus ei oleks kohaldatav siis, kui direktiivi artikli 2 punktis 8 mainitakse „närimiseks ettenähtud [tubakatooteid]“.

Kõnealuste sätete eesmärgi kohta olgu esiteks märgitud, et direktiivil 2014/40 on selle artikli 1 kohaselt kaks eesmärki: hõlbustada tubaka- ja seonduvate toodete siseturu tõrgeteta toimimist, võttes aluseks inimeste tervise kaitse kõrge taseme, eelkõige noorte jaoks (4. mai 2016. aasta kohtuotsus Philip Morris Brands jt, C‑547/14, EU:C:2016:325, punkt 171, ning 4. mai 2016. aasta kohtuotsus Poola vs. parlament ja nõukogu, C‑358/14, EU:C:2016:323, punkt 80).

24	Mis puudutab konkreetsemalt suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka keeldu, mis on sätestatud direktiivi artiklis 17, siis olgu meenutatud, et see keeld kehtestati nõukogu 15. mai 1992. aasta direktiiviga 92/41/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 89/622 (EÜT 1992, L 158, lk 30).

Direktiivi 92/41 põhjendustest nähtub, et seda keeldu – mida on kinnitatud ja korratud sellele direktiivile järgnenud sama valdkonna direktiividega, millest viimane on direktiiv 2014/40 – põhjendati eeskätt tegeliku ohuga, mida kujutavad endast liikmesriikide turgudel uued suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatooted eelkõige noorte jaoks, arvestades, et need tooted võivad olla just noortele eriti ligitõmbavad, põhjustades seetõttu varajast nikotiinisõltuvust.

Ühtlasi otsustas liidu seadusandja, et erinevalt tuleks kohelda muid suitsuvabu tubakatooteid, mida võib pidada „traditsioonilisteks“ tubakatoodeteks – nagu närimistubakas –, arvestades eeskätt seda, et neil puudub uudsus ning need ei ole noorte hulgas populaarsed (vt selle kohta 14. detsembri 2004. aasta kohtuotsus Swedish Match, C‑210/03, EU:C:2004:802, punkt 66).

Kuigi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka keeld kehtestati selliseks kasutamiseks ettenähtud uudsete tubakatoodete, konkreetsemalt huuletubaka turule ilmumise tõttu, ei saa sellest siiski järeldada, et toote uudsus või „klassikalisus“ või „traditsioonilisus“, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsuses viitab, oleksid iseenesest määravad, et pidada tubakatoodet suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatooteks direktiivi 2014/40 artikli 17 tähenduses koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 8.

28	Nagu kohtujurist Geelhoed kohtuasjas Arnold André (C‑434/02, EU:C:2004:487) esitatud ettepaneku punktis 31 märkis, ei erista kõnealused sätted tooteid mitte selle alusel, kas need on traditsioonilised või mitte, vaid selle alusel, milliseks kasutuseks need on mõeldud.

Veel olgu märgitud, et esiteks on tõsi, et direktiivi 2014/40 artiklis 17 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld on suunatud eeskätt huuletubaka tüüpi imemistubakale (vt selle kohta 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Taani, C‑468/14, ei avaldata, EU:C:2015:504, punktid 24 ja 25), mida võib kirjeldada kui „peenestatud või lõigatud tubakat, mida müüakse grammi kaupa või portsjonitena kotikestes tarvitamiseks igeme ja huule vahel“ (14. detsembri 2004. aasta kohtuotsus Arnold André, C‑434/02, EU:C:2004:800, punkt 19).

Teiseks tuleneb direktiivi 2014/40 artikli 2 punkti 8 – koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 6 – kontekstist ja eesmärgist, nagu neid on kirjeldatud käesoleva otsuse punktides 19–26 ning arvestades esimesena nimetatud sätte erandlikkust, et mõistet „närimiseks ettenähtud tubakatooted“ tuleb tõlgendada kitsalt, nii et see ei saa hõlmata imemistubakat nagu huuletubakas.

Nagu Euroopa Komisjon täheldas, nähtub direktiivi 2014/40 ettevalmistavatest materjalidest, et sõna „üksnes“ lisamisega direktiivi artikli 2 punktis 6 antud mõiste „närimistubakas“ määratlusse soovis liidu seadusandja seda mõistet täpsustada, et vähendada suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka keelust kõrvalehoidmise võimalusi olukorras, kus huuletubakat on korduvalt üritatud turustada kui „närimistubakat“.

32	Sellest järeldub, et direktiivi 2014/40 artikli 2 punkti 8 tähenduses „närimiseks ettenähtud tubakatoodeteks“ võib pidada vaid tooteid, mida ei saa sihipäraselt tarbida muul viisil kui närides, mis tähendab, et nende olulised koostisained eralduvad neist suhu vaid närimise tagajärjel.

33	Niisuguseks tooteks ei saa aga pidada tubakatoodet, mida saab küll ka närida, kuid mis on peamiselt mõeldud imemiseks, see tähendab toodet, mille suushoidmisest piisab, et eralduksid selle olulised koostisained.

Seoses põhikohtuasjas kõne all olevate toodetega olgu meenutatud, et ELTL artikliga 267 ei anta Euroopa Kohtule pädevust kohaldada liidu õigusnorme konkreetsele juhtumile, vaid üksnes pädevus võtta seisukoht aluslepingute ja liidu institutsioonide poolt vastu võetud õigusaktide tõlgendamise kohta (10. mai 2001. aasta kohtuotsus Veedfald, C‑203/99, EU:C:2001:258, punkt 31, ja 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus MyTravel, C‑291/03, EU:C:2005:591, punkt 43).

Järelikult on liikmesriigi kohtu ülesanne kindlaks teha, võttes arvesse põhikohtuasjas käsitletavate toodete kõiki objektiivseid asjakohaseid omadusi, nagu nende koostist, konsistentsi, esitlusvormi ning vajaduse korral nende tegelikku kasutamist tarbijate poolt, kas neid saab sihipäraselt kasutada vaid närides.

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et direktiivi 2014/40 artikli 2 punkti 8 koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 6 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses närimiseks ettenähtud tubakatoodeteks võib pidada vaid tubakatooteid, mida ei saa sihipäraselt tarbida muul viisil kui närides, ning see tuleb kindlaks teha liikmesriigi kohtul, võttes arvesse vastavate toodete kõiki objektiivseid asjakohaseid omadusi, nagu nende koostist, konsistentsi, esitlusvormi ning vajaduse korral nende tegelikku kasutamist tarbijate poolt.

Kohtukulud

37	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, artikli 2 punkti 8 koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 6 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses närimiseks ettenähtud tubakatoodeteks võib pidada vaid tubakatooteid, mida ei saa sihipäraselt tarbida muul viisil kui närides, ning see tuleb kindlaks teha liikmesriigi kohtul, võttes arvesse vastavate toodete kõiki objektiivseid asjakohaseid omadusi, nagu nende koostist, konsistentsi, esitlusvormi ning vajaduse korral nende tegelikku kasutamist tarbijate poolt.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.