—

Agrooikosystimata EPE, esindaja: dikigoros P. Giatagantzidis,

—

Ypourgos Oikonomikon, Ypourgos Agrotikis Anaptyxis kai Trofimon ning Kreeka valitsus, esindajad: I. Chalkias ja E. Leftheriotou,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Aquilina ja D. Triantafyllou,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2078/92 keskkonnanõuete ning paikkondade alalhoiuga kooskõlas olevate põllumajanduslike tootmisviiside kohta (EÜT L 215, lk 85) ja komisjoni 24. aprilli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 746/96, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EMÜ) nr 2078/92 kohaldamiseks, (EÜT L 102, lk 19) tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Agrooikosystimata EPE (edaspidi „Agrooikosystimata”) ning teiselt poolt Ypourgos Oikonomias kai Oikonomikon’i (majandus‑ ja rahandusminister), Ypourgos Agrotikis Anaptyxis kai Trofimon’i (põllumajanduse arendamise ja toiduainete minister) ja Perifereia Thassalias’e (Perifereaki Enotita Magnisias) (Tessaalia piirkond, Magneesia maakond) vahelises vaidluses seoses asjaoluga, et Agrooikosystimata rendile võetud põllumajandusmaa jäeti välja põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmist (edaspidi „põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programm”).

3

Määruse nr 2078/92 põhjendused 2, 4, 10, 11 ja 12 olid sõnastatud järgmiselt:

„arvestades, et Euroopa Ühenduses põllumajandustoodangu vähendamiseks võetud meetmed peavad avaldama kasulikku mõju keskkonnale;

[…]

arvestades, et asjakohase abikava alusel on põllumajandustootjatel võimalik teenida ühiskonda tervikuna, juurutades või kasutades selliseid tootmisviise, mis on kooskõlas kasvava vajadusega kaitsta keskkonda ja loodusvarasid või säilitada paikkonda ja maastikku;

[…]

arvestades, et probleemide ulatuse tõttu peavad abikavad olema kohaldatavad ühenduse kõigi nende põllumajandustootjate suhtes, kes võtavad kohustuse toota viisil, millega kaitstakse, säilitatakse või parandatakse keskkonda ja paikkonda ning välditakse põllumajandusliku tootmise mis tahes edasist tõhustamist;

arvestades, […] et keskkonna ja loodusvarade kaitse eesmärgil on […] otstarbekas kehtestada põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise kord;

arvestades, et käesoleva määrusega ette nähtud meetmed peavad ergutama põllumajandustootjaid võtma keskkonnanõuete ning paikkondade alalhoiuga kooskõlas oleva põllumajandusega seotud kohustusi ja sellega aitama kaasa turgude tasakaalustamisele; arvestades, et nende meetmetega tuleb korvata põllumajandustootjatele tootmise vähendamise ja/või tootmiskulude kasvu tõttu saamatajäänud tulu ning nende poolt keskkonna parandamiseks antud panus.”

4

Määruse nr 2078/92 artiklis 1 oli sätestatud:

„Kehtestatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust kaasfinantseeritav ühenduse abikava, mis:

Ühenduse abikava eesmärk on:

5

Selle määruse artikli 2 lõikes 1 oli ette nähtud:

„Tingimusel et see on kasulik keskkonnale ja paikkonnale, võib kavaga toetada põllumajandustootjaid, kes võtavad kohustuse:

[…]

[…]”

6

Selle määruse artikli 4 lõikes 1 oli ette nähtud:

„Iga-aastast hektaripõhist või vähendatud loomühiku põhist toetust antakse nendele põllumajandusettevõtjatele, kes asjaomase piirkonna puhul kehtiva programmi kohaselt võtavad vähemalt 5 aastaks ühe või mitu artiklis 2 ette nähtud kohustust. Maa tootmisest välja jätmisel kehtib kohustus 20 aastat.”

7

Määruse nr 2078/92 artiklis 5 oli sätestatud:

„1.   Liikmesriigid määravad käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks artikli 3 lõikes 4 toodud üldiste eeskirjade ja/või piirkondlike kavade raames kindlaks:

[…]

2.   Käesoleva määruse alusel ei anta abi maa tootmisest kõrvalejätmist reguleeriva ühenduse korra kohaldamisalasse kuuluvatele aladele, millel kasvatatakse inim‑ või loomatoiduks mittekasutatavaid põllukultuure.

[…]”

8

Määrus nr 2078/92 tunnistati kehtetuks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, lk 80; ELT eriväljaanne 03/25, lk 391) artikli 55 lõikega 1.

9

Määruse nr 1257/1999 artikli 55 lõikest 3 tuleneb, et artikli 55 lõigetega 1 ja 2 kehtetuks tunnistatud määrusi ja sätteid kohaldatakse siiski Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt nende määruste alusel enne 1. jaanuari 2000 heaks kiidetud tegevuste suhtes.

10

Määruse nr 746/96 artiklis 1 oli sätestatud:

„Määruse (EMÜ) nr 2078/92 artikli 2 lõikes 1 nimetatud abi põllumajandusettevõtetele antakse kohustuste puhul, millel on keskkonnale ja paikkonnale positiivne mõju. Arvestades kõnealuse määruse artiklis 1 toodud eesmärke, on kohustuste eesmärk suurendada tootmisviiside kooskõla keskkonnanõuetega ning seeläbi aidata kaasa heade põllumajandustavade parandamisele.”

11

Komisjoni 24. novembri 1999. aasta otsuse 2000/115/EÜ, mis käsitleb tunnuste määratlusi, põllumajandussaaduste ja ‑toodete loetelu, erandeid määratlustest ning piirkondi ja alasid seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatlustega, (EÜT 2000, L 38, lk 1; ELT eriväljaanne 03/28, lk 241) I lisas „Määratlused ja selgitused, mida kohaldatakse põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatluste puhul kasutatava tunnuste loetelu suhtes” määratletakse põllumajandusettevõtet järgmiselt:

„Põllumajandussaadusi ja ‑tooteid tootev tehniline ja majanduslik üksus, millel on ühtne juhtimine. Põllumajandusettevõte võib pakkuda täiendavaid (põllumajandusega mitte seotud) tooteid ja teenuseid.”

12

Nimetatud lisa punktis B/01 on ette nähtud:

„Ettevõtja on füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel ettevõte tegutseb ning kes on ettevõtte eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab endale ettevõtte majandusliku riski. Ettevõtjaks võib olla omanik, rentnik, pärandatava rendiõigusega rentnik, kasutusvaldaja või usaldusisik. Põllumajandusettevõtete ühenduse kõik osanikud, kes osalevad ettevõtte põllumajandustöödes, loetakse selle käitajateks.”

13

Agrooikosystimata on osaühing, mille põhikirja järgseteks tegevusaladeks on muu hulgas põllumajandus‑ ja looduskeskkonna kaitsmis‑, taastamis‑ ja edendamisprogrammide ja ‑tegevuste kavandamine ja rakendamine, keskkonnakaitse alaste algatuste ja meetmete arendamine, keskkonnamõju uuringute teostamine ning maaelu arengu programmide kavandamine ja rakendamine.

14

Agrooikosystimata võttis 1997. aastal rendile Magneesia maakonnas maa pindalaga 237,4 hektarit, selleks et seal muu hulgas luua biotoope ja loodusparke.

15

Agrooikosystimata sõlmis 26. jaanuaril 1998 maakonna põllumajanduse arendamise ameti juhatajaga, kes oli põllumajanduse arendamise ja toiduainete ministri esindaja, põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi – nagu see oli ette nähtud määruses nr 2078/92 – raames majandamislepingu.

16

Renditud maa kaasati alates 1998. aastast programmi 20 aastaks. Agrooikosystimata võttis erinevaid kohustusi programmis seatud eesmärkide kontrolli all täitmiseks ning vastutasuks sai hektaripõhist finantsabi ja täiendavat abi 5 aasta jooksul looduspargi rajamiseks.

17

Kreeka territooriumil põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi kontrollimise kesknõukogu leidis juunis 2005, et vaatamata maa abikõlblikkusele, ei vasta Agrooikosystimata abi saamise tingimustele.

18

Kesknõukogu hinnangul saavad põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis osaleda üksnes need füüsilised või juriidilised isikud, kes oma põllumajandusmaa programmi lisamise hetkel said põllumajanduslikust tegevusest abikõlblikul maal tulu, millest nad võisid ilma jääda toodangu planeeritud languse või ka tootmiskulude tõusu tõttu.

19

Seevastu ei saa programmis osaleda need füüsilised või juriidilised isikud, kellel oma põllumajandusmaa programmi lisamise hetkel ei vähenenud tulu maa rohumaaks muutmise tõttu, veel vähem aga need juriidilised isikud, kes asutati ärilisel eesmärgil saada samas programmis ette nähtud finantsabi, kuna programmi lisati põllumajandusmaa, mida nad selleks rentisid või plaanisid rentida.

20

Arvestades, et Agrooikosystimata asutati äriühinguna, et kõnealuse maa põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi lisamise tõttu ei vähenenud äriühingu tulu ning et maa rentimisel ja programmi lisamisel oli vastuolus määruse nr 2078/92 sätetega äriline ja kasumit taotlev eesmärk, leidis põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi kontrollimise keskkomisjon, et maa lisati programmi ekslikult ning tuleb sealt välja jätta.

21

Selle tulemusel lõpetati Magneesia prefektuuri põllumajanduse arendamise ameti juhataja 14. novembri 2007. aasta otsusega majandamisleping, mis oli sõlmitud põllumajanduse arendamise ja toiduainete ministri ja Agrooikosystimata vahel, ning asjassepuutuv maa jäeti põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmist välja.

22

Agrooikosystimata vaidlustas otsuse. Ta väidab Dioikitiko Efeteio Larisases (Larisa apellatsiooniastme halduskohus) nimelt, et nii määruse nr 2078/92 artikli 2 lõikest 1 kui ka määruse nr 746/96 artikli 2 lõikest 1 ning komisjoni 26. oktoobri 1989. aasta otsusest 89/651/EMÜ, mis puudutab tunnuste määratlusi ning põllumajandussaaduste ja ‑toodete loetelu põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute jaoks ajavahemikus 1988–1997, (EÜT L 391, lk 1) ja otsusest 2000/115 ilmneb, et põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi raames antakse abi ettevõtjale – füüsilisele või juriidilisele isikule –, kes valdab kas omaniku või rentnikuna põllumajandusmaad, olenemata sellest, kas ta tegeleb põllumajandusega juba tegutsevas käitises ja kas ta saab põllumajandustulu. Agrooikosystimata on seisukohal, et kuna ettevõtja jäi ilma võimalusest kasutada asjaomast maad sihtotstarbeliselt, siis tuleb talle maksta määruses nr 2078/92 ette nähtud rahalist hüvitist.

23

Dioikitiko Efeteio Larisas leiab, et määrustest nr 2078/92 ja 746/96 tuleneb, et põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis võivad osaleda üksnes isikud, kelle jaoks põllumajandus on peamine kutsealane tegevus ja kelle tulu, mille nad abikõlblikest käitistest saavad, väheneb võetud kohustuste ja sõlmitud lepingute tõttu. Leides, et Agrooikosystimata ei tegelenud põllumajandusega ning asjaomase maa tootmisest kõrvale jätmise tõttu ei vähenenud tal põllumajanduslik tulu, otsustas kohus, et kõnealuse äriühingu puhul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid tal nimetatud maa alusel saada programmi raames abi.

24

Dioikitiko Efeteio Larisas jättis seetõttu Agrooikosystimata kaebuse rahuldamata.

25

Põhikohtuasja kaebaja, kes heidab nimetatud kohtule ette määruste nr 2078/92 ja 746/96 vale tõlgendamist, esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuse.

26

Leides, et põhikohtuasja lahendus sõltub kõnealuste määruste tõlgendamisest, otsustas Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas määruste nr 2078/92 ja 746/96 ülesehituse kohaselt on nõutav, et põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi raames abisaaja peab olema põllumajandustootja või piisab, kui ta kannab niisuguse abikõlbliku käitise haldamisega seotud majanduslikku riski, mille eest ta vastutab?”

27

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määrusega nr 2078/92 kehtestatud põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmi raames abisaaja peab olema põllumajandustootja, või piisab, kui ta kannab niisuguse abikõlbliku käitise haldamisega seotud majanduslikku riski, mille eest ta vastutab.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustas Agrooikosystimata määruste nr 2078/92 ja 746/96 tõlgenduse, mille oli andnud Dioikitiko Efeteio Larisas ja mille kohaselt võivad nimetatud programmis osaleda üksnes isikud, kelle jaoks põllumajandus on peamine kutsealane tegevus ja kelle tulu, mille nad abikõlblikest käitistest saavad, väheneb võetud kohustuste ja sõlmitud lepingute tõttu.

29

Määruse nr 2078/92 artikli 2 lõikest 1, mille kreekakeelses versioonis on määrusega kehtestatud abikava adressaadid määratletud kui „κατόχους γεωργικών εκμεταλλεύσεων” (põllumajandusettevõtjad), ilmneb Agrooikosystimata hinnangul, et isik ei pea põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis osalemiseks olema põllumajandustootja.

30

Agrooikosystimata väidab selles osas, et määruses nr 2078/92 eristatakse mõistet γεωργοί (põllumajandustootjad) mõistest κατόχους γεωργικών εκμεταλλεύσεων (põllumajandusettevõtjad). Viimati nimetatud mõiste, mis on laiem kui esimene, vastab Agrooikosystimata arvates otsuse 2000/115 I lisa punktis B/01 leiduvale määratlusele – „füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel ettevõte tegutseb ning kes on ettevõtte eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab endale ettevõtte majandusliku riski”.

31

Tuleb tõdeda, et määruse nr 2078/92 artikli 2 lõike 1 erinevate keeleversioonide vahel esinevad lahknevused.

32

Nimelt kui sätte kreeka‑, prantsus‑, itaalia‑ ja hollandikeelses versioonis viidatakse mõistele „põllumajandusettevõtja”, selleks et tuvastada määruses ette nähtud abikava adressaadid, siis sätte hispaania‑, saksa‑ ja ingliskeelses versioonis viidatakse mõistele „põllumajandustootja”.

33

Selles osas tuleb meelde tuletada, et lähtudes väljakujunenud kohtupraktikast tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõikides keeltes kehtivaid versioone, ning kui liidu õigusakti erinevates keeleversioonides on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (vt kohtuotsus GSV, C‑74/13, EU:C:2014:243, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Kuigi käesoleval juhul kasutatakse määruse nr 2078/92 artikli 2 lõike 1 kreeka‑, prantsus‑, itaalia‑ ja hollandikeelses versioonis asjaomase abikava adressaatide tähistamiseks pigem väljendit „põllumajandusettevõtja” kui mõistet „põllumajandustootja”, on mõlemal mõistel sama tähendus, nagu see selgub määruse ülesehitusest.

35

See ilmneb nii määruse nr 2078/92 preambulist, milles kasutatakse käesoleva kohtuotsuse punktis 32 kõigis nimetatud keeleversioonides mõistet „põllumajandustootja”, mitte mõistet „ettevõtja”, sealhulgas kui muu hulgas määruse põhjendustes 4 ja 12 määratletakse „põllumajandustootjaid” kui määrusega kehtestatud abikava adressaate, kui ka määruse artiklist 1, mille kohaselt on abikava eesmärk pakkuda „põllumajandustootjatele” piisavat tulu.

36

Niisugune tõlgendus on kooskõlas määruse nr 2078/92 artikli 5 lõike 1 punktiga c mahajäetud alade kohta, millest ilmneb, et määruse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud abi võib anda muudele isikutele kui põllumajandustootjad üksnes juhul, kui viimaseid ei leidunud selleks, et tagada mahajäetud põllumajandus‑ või metsamaa hooldamine.

37

Määruse nr 2078/92 eesmärkidega on samuti kooskõlas eespool toodud kaalutlustest tulenev tõlgendus, mille kohaselt saavad üksnes põllumajandustootjateks olevad isikud osaleda põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis.

38

Nagu nimelt ilmneb määruse nr 2078/92 põhjendustest 2, 10 ja 12, kehtestati määrusega ühenduse abikava, mille põhieesmärk oli reguleerida põllumajanduslikku tootmist (vt selle kohta kohtuotsus Huber, C‑336/00, EU:C:2002:509, punkt 35).

39

Niisugune eesmärk oli nimelt põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmil, mille alusel kanti finantstoetus nendele põllumajandustootjatele, kes olid võtnud keskkonna ja loodusvarade kaitse eesmärgil kohustuse jätta oma põllumajanduslikust tegevusest kõrvale osa oma põllumajandusmaast.

40

Selles osas tuleb täpsustada, et mõistet „põllumajanduslik tegevus”, nagu see on defineeritud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (ELT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/04, lk 269) artikli 2 punktis c, mis hõlmab maa hoidmist heades põllumajandus‑ ja keskkonnatingimustes, ei saa kasutada määruse nr 2078/92 tõlgendamisel, kuna kõnealune mõiste määratleti abi lahutamisel põllumajandustoodangust ehk kontekstis, mis on täiesti erinev sellest, kuhu kuuluvad põhikohtuasja faktid. Kõnealuses kontekstis anti põllumajandustoetusi veel peamiselt tootmismahust lähtuvalt.

41

Eespool toodud kaalutlustest ilmneb, et põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis võivad osaleda üksnes isikud, kellel eelnevalt oli põllumajanduslik tootmine.

42

Niisugune tõlgendus on kooskõlas otsuse 2000/115 I lisaga, mille kohaselt „[p]õllumajandusettevõtete ühenduse kõik osanikud, kes osalevad ettevõtte põllumajandustöödes, loetakse selle käitajateks”, kusjuures põllumajandusettevõte on „[p]õllumajandussaadusi ja ‑tooteid tootev tehniline ja majanduslik üksus, millel on ühtne juhtimine”.

43

Lisaks, kuigi Euroopa Kohus on otsustanud, et keskkonnaalased eesmärgid kuuluvad määrusega nr 2078/92 taotletavate eesmärkide hulka, on kohus ka täpsustanud, et kuigi keskkonnasäästlikemate tootmisviiside edendamine on tõepoolest ühise põllumajanduspoliitika eesmärk, on sellel siiski teisejärguline tähendus (vt selle kohta kohtuotsus Huber, EU:C:2002:509, punktid 32 ja 36).

44

Neil asjaoludel ei saa väita, nagu seda teeb Agrooikosystimata, et määruses nr 2078/92 viidatud põllumajanduse keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on iseenesest piisav, et põhjendada määruses ette nähtud abi andmist isikutele, kes ei ole põllumajandustootjad.

45

Eespool toodud kaalutlusi kogumis arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määrust nr 2078/92 tuleb tõlgendada nii, et üksnes isikud, kellel eelnevalt oli põllumajanduslik tootmine, võivad osaleda põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis, mis on ette nähtud määruse artikli 2 lõike 1 punktis f.

46

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2078/92 keskkonnanõuete ning paikkondade alalhoiuga kooskõlas olevate põllumajanduslike tootmisviiside kohta tuleb tõlgendada nii, et üksnes isikud, kellel eelnevalt oli põllumajanduslik tootmine, võivad osaleda põllumajandusmaa pikaajalise tootmisest kõrvalejätmise programmis, mis on ette nähtud määruse artikli 2 lõike 1 punktis f.