1

Hagejad Hitachi-LG Data Storage, Inc. ja tema tütarettevõtja Hitachi-LG Data Storage Korea, Inc. toodavad ja tarnivad optilisi kettaseadmeid (edaspidi „OKS“). Täpsemalt on Hitachi-LG Data Storage ühisettevõtja, kes loodi Jaapanis asutatud äriühingu Hitachi, Ltd. ja Koreas asutatud äriühingu LG Electronics Inc. poolt. Ta tegutseb turul alates 1. juulist 2001.

2

Kõnealune rikkumine puudutab OKSe, mida kasutati personaalarvutites (lauaarvutid ja sülearvutid) (edaspidi „arvutid“), mida tootsid Dell ja Hewlett Packard (edaspidi „HP“). Ühtlasi kasutatakse OKSe mitmes muus tarbijate kasutatud seadmes, näiteks CD- või DVD-mängijates, mängukonsoolides ja muudes välistes elektroonikaseadmetes (vaidlustatud otsus, põhjendus 28).

3

Arvutites kasutatavad OKSid erinevad oma mõõtmete, laadimissüsteemide (laadimisava või ‑sahtel) ja selle poolest, mis liiki kettaid need suudavad lugeda või salvestada. OKSid võivad olla jaotatud kahte gruppi: poolkõrgusega seadmed („half-height“, edaspidi „HH“) lauaarvutitele ja õhukesed seadmed sülearvutitele. Õhukeste seadmete alaliik hõlmab erinevate mõõtmetega seadmeid. Esinevad erinevat tüüpi HH seadmed ja õhukesed seadmed olenevalt nende tehnilistest omadustest (vaidlustatud otsus, põhjendus 29).

4

Dell ja HP on kaks peamist originaaltoodete tootjat ülemaailmsel arvutiturul. Need kaks äriühingut kasutavad klassikalisi ülemaailmseid hankemenetlusi, mis hõlmavad eelkõige kord kvartalis toimuvaid läbirääkimisi väikse arvu eelnevalt välja valitud OKSide tarnijatega maailmahindade üle ja ülemaailmsete ostukoguste üle. Üldiselt ei mänginud piirkondlikud küsimused mingit rolli OKSide hankemenetlustes, v.a need, mis olid seotud ootuspärase nõudlusega piirkondades, mis mõjutavad ülemaailmset ostukogust (vaidlustatud otsus, põhjendus 32).

5

Hankemenetlus hõlmas hinnapakkumisi, elektroonilisi hinnapakkumisi, veebipõhiseid läbirääkimisi, elektroonilisi vähempakkumisi ja kahepoolseid läbirääkimisi (mis ei toimu veebipõhiselt). Hankemenetluse lõpus määrasid kliendid osalevatele OKSide tarnijatele kogused (vähemalt enamusele nendest tarnijatest, välja arvatud, kui esines välistamismehhanism) vastavalt nende pakutud hindadele. Näiteks sai võitnud pakkumine 35–45% kogu turust kõnealuses kvartalis, paremuselt teine pakkumine 25–30%, kolmas 20% jne. Neid klassikalisi hankemenetlusi kasutasid klientide grupid, mille ülesanne oli korraldada hankemenetlused, et viia läbi tõhus hankemenetlus konkurentsivõimeliste hindadega. Selleks kasutasid nad kõiki võimalikke viise, et stimuleerida hinnakonkurentsi OKSide tarnijate vahel (vaidlustatud otsus, põhjendus 33).

6

Dell viis hankemenetlusi läbi peamiselt veebipõhiste läbirääkimiste teel. See võis olla kindla kestusega või lõppeda pärast määratletud perioodi, näiteks 10 minutit pärast viimast pakkumust, kui ükski OKSide tarnija ei teinud uut pakkumust. Teatud juhtudel võisid veebipõhised läbirääkimised kesta mitu tundi, kui hankemenetlus oli aktiivsem või kui veebipõhiste läbirääkimiste kestust pikendati, et ärgitada OKSide tarnijaid pakkumusi edasi esitama. Seevastu, isegi kui veebipõhiste läbirääkimiste kestus oli määratlemata ja sõltus lõplikust pakkumusest, võis Dell teatada mingil hetkel veebipõhiste läbirääkimiste lõpetamisest. Dell võis otsustada, et ta läheb „üksnes järjestuse“ menetluselt üle „pimemenetlusele“. Dell võis tühistada veebipõhised läbirääkimised, kui hankemenetlus või selle tulemus loeti mitterahuldavaks, ja võis selle asemel pidada kahepoolseid läbirääkimisi. Veebipõhiste läbirääkimiste menetluse üle teostasid järelevalvet nende tehingute eest vastutavad Delli ülemaailmsed ostuhaldurid (vaidlustatud otsus, põhjendused 34 ja 37).

7

HP puhul olid peamised hankemenetlused hinnapakkumised ja elektroonilised hinnapakkumised. Mõlemaid menetlusi viidi läbi veebipõhiselt sama platvormi kasutades. Mis puudutab esiteks hinnapakkumisi, siis need toimusid kord kvartalis. Need ühendasid veebipõhiseid läbirääkimisi ja veebiväliseid kahepoolseid läbirääkimisi, mis olid jaotatud teatavale perioodile, mis oli üldiselt kaks nädalat. OKSide tarnijad kutsuti hankemenetluste vooru, mis oli avatud kindla perioodi jooksul, et nad saaksid esitada veebipõhisel platvormil või e-kirja teel oma hinnapakkumise. Kui oksjoni esimene voor läbi sai, kohtus HP iga osalisega ja alustas läbirääkimisi OKSide tarnija pakkumuse põhjal, saamaks igalt pakkujalt parimat pakkumust, ilma et ta avaldaks teiste OKSide tarnijate isikut või nende tehtud pakkumust. Mis puudutab teiseks elektroonilisi hinnapakkumisi, siis korraldati need tavaliselt ümberpööratud hankemenetluse vormis. Pakkujad logisid seejärel kindlal kellaajal sisse veebipõhisele platvormile ning vähempakkumine algas HP kehtestatud hinnaga. Pakkujaid, kes esitasid järjest väiksemaid pakkumusi, teavitati nende oma järjekohast iga kord, kui esitati uus pakkumus. Eraldatud aja lõpus sai OKSide tarnija, kes oli esitanud kõige madalama pakkumuse, vähempakkumise võitjaks ja ülejäänud tarnijad klassifitseeriti teiseks ja kolmandaks vastavalt nende pakkumustele (vaidlustatud otsus, põhjendused 41–44).

8

14. jaanuaril 2009 esitas äriühing Koninklijke Philips NV (edaspidi „Philips“) komisjonile taotluse kaitseks trahvide eest vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul (ELT 2006, C 298, lk 17; edaspidi „koostööteatis“). 29. jaanuaril ja 2. märtsil 2009 täiendati seda taotlust, et lisada sinna Philipsi kõrvale ka Lite-On IT Corporation (edaspidi „Lite-On“) ja nende ühisettevõtja Philips & Lite-On Digital Solutions Corporation (edaspidi „PLDS“).

9

29. juunil 2009 saatis komisjon nõude teabe esitamiseks ettevõtjatele, kes tegutsevad OKSide sektoris.

10

30. juunil 2009 andis komisjon Philipsile, Lite-Onile ja PLDSile tingimusliku kaitse trahvide eest.

11

4. ja 6. augustil 2009 esitasid hagejad komisjonile taotluse trahvisumma vähendamiseks vastavalt koostööteatisele.

12

18. juulil 2012 algatas komisjon menetluse ja võttis 13 OKSide tarnija, nende hulgas ka hagejate suhtes vastu vastuväiteteatise. Selles teatises märkis komisjon, et need äriühingud olid rikkunud ELTL artiklit 101 ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklit 53, osaledes OKSe puudutavas keelatud kokkuleppes alates 5. veebruarist 2004 kuni 29. juunini 2009, mis seisnes tegevuse koordineerimises seoses kahe arvutitootja, Delli ja HP korraldatud hankemenetlustega.

13

Samal kuupäeval andis komisjon hagejatele tingimusliku kaitse trahvide eest.

14

Suuline ärakuulamine toimus komisjonis 29. ja 30. novembril 2012 ja sellel osalesid kõik vastuväiteteatise adressaadid.

15

14. detsembril 2012 palus komisjon kõigil pooltel esitada asjasse puutuvaid dokumente, mille nad olid rikkumise perioodil saanud Dellilt ja HP-lt. Kõik pooled, sh hagejad vastasid neile taotlustele ja kõik said tutvuda vastustega, mille olid esitanud teised OKSide tarnijad.

16

18. veebruaril 2014 võttis komisjon vastu kaks täiendavat vastuväiteteatist, mis tema sõnul pidid täiendama, muutma ja täpsustama etteheiteid, mis olid saadetud vastuväiteteatise teatud adressaatidele seoses nende vastutusega väidetavas rikkumises.

17

26. veebruaril 2015 saatsid hagejad komisjonile taotluse trahvisumma vähendamiseks juhtumi „eripärade“ tõttu suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2; edaspidi „trahvide arvutamise suunised“) punkti 37 tähenduses.

18

5. märtsil 2015 kohtusid hagejad ja nende väline nõustaja komisjoniga, et tutvustada nende taotlust trahvisumma vähendamiseks.

19

Komisjon võttis 1. juunil 2015 vastu täiendava vastuväiteteatise. Uue vastuväiteteatise eesmärk oli täiendada eelnevaid vastuväiteteatisi, adresseerides neis vastuväiteteatistes esitatud etteheited täiendavatele õigussubjektidele, kes kuulusid ettevõtjate kontsernidesse (emaettevõtjad või üle võetud üksused), kellele oli juba saadetud esimene vastuväiteteatis.

20

18. veebruari 2014. aasta ja 1. juuni 2015. aasta vastuväiteteatiste adressaadid edastasid komisjonile kirjalikult oma seisukohad, kuid ei taotlenud ärakuulamise korraldamist.

21

3. juunil 2015 edastas komisjon kõigile pooltele asjaolude ülevaate. Nimetatud ülevaate adressaadid edastasid komisjonile kirjalikult oma seisukohad.

22

14. septembril 2015 esitasid hagejad komisjonile teise taotluse trahvisumma vähendamiseks. Selle taotlusega sooviti kaasajastada teatud andmeid, mis olid esitatud nende 26. veebruari 2015. aasta taotluses.

23

18. septembril 2015 osalesid hagejad ja nende väline nõustaja teisel koosolekul, mis käsitles nende toimiku menetlemise staadiumi komisjonis.

24

Komisjon konsulteeris 5. ja15. oktoobril 2015 konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega (edaspidi „nõuandekomitee“).

25

Komisjon võttis 21. oktoobril 2015 vastu otsuse C(2015) 7135 final ELTL artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39639 – optilised kettaseadmed) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

26

Vaidlustatud otsuses järeldas komisjon, et keelatud kokkuleppe osalised olid koordineerinud oma konkurentsialast tegevust vähemalt 23. juunist 2004 kuni 25. novembrini 2008. Ta täpsustas, et see koordineerimine toimus paralleelsete kahepoolsete kontaktide võrgustiku teel. Ta märkis, et keelatud kokkuleppe osalised üritasid kohandada oma turukoguseid ja saavutada seda, et hinnad püsiks kõrgemal tasemel võrreldes sellega, mis tasemel hinnad oleks olnud ilma kahepoolsete kontaktideta (vaidlustatud otsus, põhjendus 67).

27

Komisjon täpsustas vaidlustatud otsuses, et keelatud kokkuleppe osaliste vaheline koordineerimine puudutas Delli ja HP kliendikontosid, kes olid kaks kõige suuremat originaaltoodete tootjat ülemaailmsel arvutiturul. Komisjon leidis, et peale kahepoolsete läbirääkimiste oma OKSide tarnijatega rakendasid Dell ja HP standarditud hankemenetlusi, mis toimusid vähemalt korra kvartalis. Ta märkis, et keelatud kokkuleppe liikmed kasutasid oma kahepoolsete kontaktide võrgustikku, et manipuleerida neid hankemenetlusi, takistades niisiis oma klientide katseid hinnakonkurentsi stimuleerida (vaidlustatud otsus, põhjendus 68).

28

Komisjoni sõnul võimaldas teabe regulaarne vahetamine eelkõige keelatud kokkuleppe pooltel omada väga täpset teavet oma konkurentide kavatsuste kohta juba enne hankemenetluses osalemist, ja seetõttu kavandada oma konkurentsistrateegia (vaidlustatud otsus, põhjendus 69).

29

Komisjon lisas, et keelatud kokkuleppe pooled vahetasid regulaarselt hinnateavet kindlate kliendikontode kohta ning teavet, mis ei ole hindadega seotud, näiteks olemasolev tootmine ja tarnevõimekus, laoseis, kvalifikatsiooniga seotud olukord, uute toodete või paranduste turuletoomise hetk. Ta märkis, et lisaks jälgisid OKSide tarnijad lõppenud hankemenetluste lõplikke tulemusi, st paremusjärjestust, hinda ja saadud koguseid (vaidlustatud otsus, põhjendus 70).

30

Komisjon märkis samuti, et tarnijate eesmärk oli pidada oma kontaktid klientide eest salajas ning nad kasutasid ühenduse võtmiseks viise, mis nende arust olid piisavad taotletud tulemuse saavutamiseks. Ta täpsustas, et ühtlasi oli üks katse viia läbi esmane koosolek, et korraldada OKSide tarnijate vahel regulaarseid mitmepoolseid kohtumisi, 2003. aastal läbi kukkunud, kui üks klient oli sellest teada saanud. Komisjoni sõnul toimusid selle asemel kahepoolsed kontaktid peamiselt telefonikõnede vormis ja vahel ka elektrooniliste sõnumite vormis, sh kasutades isiklikke e-posti aadresse (hotmail) ja kiirsõnumivahetust, või koosolekutel, mis toimusid peamiselt ülemaailmsete ostuhaldurite tasemel (vaidlustatud otsus, põhjendus 71).

31

Komisjon tuvastas, et keelatud kokkuleppe osalised võtsid regulaarselt üksteisega ühendust ja et peamiselt telefoni teel toimunud kontaktid muutusid sagedamaks hankemenetluste ajal, mille käigus toimus keelatud kokkuleppe teatud osaliste paaride vahel mitu telefonikõnet päevas. Ta täpsustas, et üldiselt olid keelatud kokkuleppe teatud osaliste paaridevahelised kontaktid oluliselt tihedamad kui teiste vahel (vaidlustatud otsus, põhjendus 72).

32

Hagejad loeti rikkumises vastutavaks seetõttu, et nad olid otseselt keelatud kokkuleppes osalenud 23. juunist 2004 kuni 25. novembrini 2008, eelkõige eesmärgiga koordineerida teiste konkurentidega tegevust Delli ja HP suhtes (vaidlustatud otsus, põhjendus 494).

33

Hagejatele määratava trahvisumma arvutamisel tugines komisjon trahvide arvutamise suunistele.

34

Esmalt märkis komisjon trahvi põhisumma kindlaksmääramiseks, et arvestades olulisi erinevusi selles, kui kaua tarnijad on rikkumises osalenud, ja selleks, et paremini edasi anda keelatud kokkuleppe tegelikku mõju, pidi kasutama iga-aastast keskmist, mis arvutati ettevõtjate tegeliku müügi põhjal nende rikkumises osalemisele vastavatel kalendrikuudel (vaidlustatud otsus, põhjendus 527).

35

Komisjon selgitas niisiis, et müügiväärtus arvutati sülearvutitele ja lauaarvutitele mõeldud OKSide müügi põhjal, mille kohta olid arved esitatud EMPs asuvatele HP ja Delli üksustele (vaidlustatud otsus, põhjendus 528).

36

Komisjon leidis ühtlasi, et kuna HP suhtes oli konkurentsivastane tegevus alanud hiljem ja selleks, et võtta arvesse keelatud kokkuleppe arengut, arvutatakse asjakohane müügiväärtus eraldi HP ja Delli suhtes ja kohaldatakse kahte erinevat kestusega seotud kordajat (vaidlustatud otsus, põhjendus 530).

37

Seejärel otsustas komisjon, et kuna hindade koordineerimise kokkulepped on juba oma laadilt ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kõige raskemad rikkumised ja et keelatud kokkulepe puudutas vähemalt EMPd, siis kohaldati raskusastme alusel 16% suurendamist kõigile vaidlustatud otsuse adressaatidele (vaidlustatud otsus, põhjendus 544).

38

Lisaks märkis komisjon, et juhtumi asjaolusid silmas pidades otsustas ta lisada trahvile hoiatavalt veel 16% (vaidlustatud otsus, põhjendused 554 ja 555).

39

Ühtlasi, kuna hagejatele määratud kohandatud trahvi põhisumma ei ulatunud 10% käibe ülempiirini, siis ei pidanud komisjon tegema uut kohandust nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL artiklites 101 ja 102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 23 lõike 2 alusel. Nimelt ulatus eespool kirjeldatud meetodi alusel arvutatud hagejatele määratud kohandatud trahvi põhisumma 8,45%‑ni nende kogukäibest 2014. aastal, mis oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnev majandusaasta (vaidlustatud otsus, põhjendused 570–572).

40

Lõpuks vähendati hagejate trahvisummat 50% võrra, kuna nad tegid uurimises koostööd komisjoni leebusprogrammi raames, ning neile anti osaline kaitse trahvide eest, kuna nad võimaldasid komisjonil tuvastada keelatud kokkuleppe pikema kestuse (vaidlustatud otsus, põhjendused 575 ja 582–592).

41

Vaidlustatud otsuse resolutsioon on hagejaid puudutavas osas sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

Järgmised ettevõtjad rikkusid ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, osaledes märgitud ajavahemikel ühes ja vältavas rikkumises, mis koosnes mitmest erinevast rikkumisest optiliste kettaseadmete turul, mis hõlmas tervet EMPd ja mis koosnes hindade koordineerimise kokkulepetest:

[…]

[…]

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud rikkumise eest on määratud järgmised trahvid:

[…]

42

Hagejad esitasid käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. jaanuaril 2016.

43

Komisjon esitas kostja vastuse 29. aprillil 2016.

44

Üldkohus (viies koda) otsustas ettekandja-kohtuniku ettepaneku alusel avada menetluse suulise osa ning palus kodukorra artiklis 89 sätestatud menetlust korraldavate meetmete alusel hagejatel esitada üks dokument ja esitada oma seisukoht kirjalikult vaidluse teatud aspektide kohta. Hagejad täitsid need nõuded määratud tähtaja jooksul.

45

Poolte suulised seisukohad ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 3. mai 2018. aasta kohtuistungil.

46

Hagejad paluvad Üldkohtul:

47

Komisjon palub Üldkohtul:

48

Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet. Esiteks väidavad nad, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet ja oma põhjendamiskohustust, kuna ta ei vastanud hagejate taotlusele, mis oli esitatud trahvide arvutamise suuniste punkti 37 alusel. Teiseks väidavad nad, et komisjon on õigusnormi rikkunud, kuna ta ei teinud erandit trahvide arvutamise suunistes esitatud üldmeetodist, et vähendada neile määratud trahvi summat, võttes arvesse juhtumi eripärasid ja nende rolli OKSide turul.

49

Esimese nõudega, ja nagu ilmneb hagiavalduse punktidest 3, 7, 41 ja 43 ning repliigi punktidest 11–18, paluvad hagejad Üldkohtul kasutada oma täielikku pädevust ELTL artikli 261 alusel, et vähendada neile määratud trahvi summat. Nad märgivad ühtlasi, et nad ei palu vaidlustatud otsuse tühistamist, juhul kui Üldkohus peaks tuvastama, et komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust või hea halduse põhimõtet.

50

Üldkohus palus kodukorra artiklis 89 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames hagejal täpsustada, ega nad ei kavatse esitada oma hagi raames tühistamisnõuet – nagu näib tulenevat hagiavaldusest ja repliigist –, vaid üksnes nõude trahvisumma vähendamiseks.

51

Üldkohtu menetlust korraldavatele meetmetele vastates märkisid hagejad, et nad paluvad Üldkohtul kasutada oma täielikku pädevust ja muuta komisjoni vaikimisi tehtud otsust jätta rahuldamata nende taotlus vähendada trahvisummat trahvide arvutamise suuniste punkti 37 alusel ning hinnata seda vähendamise taotlust sisuliselt.

52

Siiski on hagejad selles vastuses menetlust korraldavatele meetmetele samuti maininud, et nad olid teadlikud asjaolust, et kui paluda Üldkohtul kasutada ELTL artikli 261 alusel oma täielikku pädevust trahvi suhtes, siis sellega „kaasneb või see hõlmab tingimata nõuet see otsus täielikult või osaliselt tühistada“, ja et kui Üldkohus järeldab ELTL artikli 263 järgses seaduslikkuse analüüsis, et komisjon ei ole õigusnormi rikkunud, võib ta läbi viia trahvisumma täieliku hindamise ELTL artikli 261 alusel.

53

Sellega seoses tuleb märkida, et alusleping ei sätesta iseseisva hagiliigina „täieliku pädevuse järgset hagi“. Nimelt on ELTL artiklis 261 sätestatud üksnes, et aluslepingute sätete alusel vastu võetud määrused võivad anda Euroopa Liidu Kohtule täieliku pädevuse selliste määrustega ette nähtud karistuste määramisel (9. novembri 2004. aasta kohtumäärus FNICGV vs. komisjon, T‑252/03, EU:T:2004:326, punkt 22).

54

Lisaks võib liidu kohus sellist täielikku pädevust teostada siiski vaid ainult institutsioonide õigusaktide kontrolli, täpsemalt tühistamishagide läbivaatamise käigus. Nimelt on ELTL artikli 261 ainus tagajärg see, et laiendatakse liidu kohtule antud pädevust ELTL artiklis 263 käsitletud hagi korral (vt selle kohta 9. novembri 2004. aasta kohtumäärus FNICGV vs. komisjon, T‑252/03, EU:T:2004:326, punktid 24 ja 25).

55

Seetõttu hõlmab hagi, millega palutakse liidu kohtul kasutada oma täielikku pädevust karistust määrava otsuse vastu, kusjuures see pädevus on antud ELTL artikliga 261, kuid rakendatud ELTL artiklis 263, tingimata taotlust selle otsuse täielikuks või osaliseks tühistamiseks (vt selle kohta 9. novembri 2004. aasta kohtumäärus FNICGV vs. komisjon, T‑252/03, EU:T:2004:326, punkt 25).

56

Niisiis, alles pärast seda, kui liidu kohus on lõpetanud talle hindamiseks esitatud otsuse seaduslikkuse kontrolli, võttes arvesse neid väiteid, mis on talle esitatud, kui ka neid, mille ta on olenevalt olukorrast omal algatusel tõstatanud, peab see kohus – kui ta nimetatud otsust tervikuna ei tühista – kasutama oma täielikku pädevust, et esiteks teha järeldused oma hinnangust nimetatud otsuse seaduslikkuse kohta, ja teiseks talle hindamiseks esitatud asjaolude alusel (vt selle kohta 8. detsembri 2011. aasta kohtuotsus KME Germany jt vs. komisjon, C‑389/10 P, EU:C:2011:816, punkt 131, ja 10. juuli 2014. aasta kohtuotsus Telefónica ja Telefónica de España vs. komisjon, C‑295/12 P, EU:C:2014:2062, punkt 213) määrata kindlaks, kas sellel kuupäeval, kui ta oma otsuse teeb (11. juuli 2014. aasta kohtuotsus RWE ja RWE Dea vs. komisjon, T‑543/08, EU:T:2014:627, punkt 257; 11. juuli 2014. aasta kohtuotsus Sasol jt vs. komisjon, T‑541/08, EU:T:2014:628, punkt 438, ja 11. juuli 2014. aasta kohtuotsus Esso jt vs. komisjon, T‑540/08, EU:T:2014:630, punkt 133) asendada komisjoni hinnang enda omaga, et trahvi summa oleks asjakohane.

57

Ehkki hagejad esitasid siinses asjas hagiavalduses üksnes nõuded vaidlustatud otsuse muutmiseks ning märkisid, et nad ei taotle selle otsuse tühistamist, siis ilmneb nende hilisematest selgitustest, et nad ei vaidle vastu sellele, kui Üldkohus muudab nende nõudeid vastavalt eespool punktides 53–56 esitatud kohtupraktikale.

58

Seega tuleb järeldada, et käesolev hagi hõlmab esiteks nõuet tühistada vaidlustatud otsus osaliselt, niivõrd kuivõrd komisjon lükkas tagasi hagejate taotluse vähendada trahvide arvutamise suuniste punkti 37 alusel neile vaidlustatud otsuse artikli 2 punktis d määratud trahvi summat, ja teiseks nõuded selle otsuse muutmiseks, milles palutakse Üldkohtul endal nende taotlus rahuldada ja selle tagajärjel trahvisummat vähendada.

77

Mis puudutab hagejate argumenti, et komisjon on rikkunud oma põhjendamiskohustust, kui ta ei märkinud vaidlustatud otsuses, miks ta pärast nende taotlust ja trahvide arvutamise suuniste punktile 37 tuginedes ei jätnud kõrvale trahvide arvutamise üldmeetodit, siis tuleb märkida, et nagu ilmneb eespool punktides 65 ja 75 esitatud kohtupraktikast, ei ole komisjonil kohustust esitada oma otsuses kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida ta haldusmenetluses käsitles, ning neid, mida ta ei võtnud arvesse määratud trahvi summa arvutamise käigus.

78

Lisaks tuleb märkida, et kohaldatavad õigusnormid näevad ette, et komisjon võib kõrvale kalduda üldmeetodi kasutamisest trahvisumma arvutamiseks üksnes täiesti erandlikel asjaoludel kahes olukorras. Esiteks võib komisjon trahvide arvutamise suuniste punkti 35 kohaselt võtta trahvisumma kehtestamisel arvesse ettevõtja maksevõimetust. Siinses asjas tuleb märkida, et 5. märtsi 2015. aasta mitteametlikul koosolekul palus komisjon hagejatel otsesõnu kinnitada, et nad ei viita oma maksejõuetusele trahvi tasuda vastavalt trahvide arvutamise suuniste punktile 35, ja et hagejad kinnitasid, et nad ei taotle selle menetluse kohaldamist. Teiseks on trahvide arvutamise suuniste punktis 37 sätestatud, et konkreetse juhtumi eripärad või vajadus tagada teataval tasemel hoiatavat mõju võivad põhjendada seda, et komisjon loobub nendes suunistes kirjeldatud meetodist.

79

Siiski tuleb kohtupraktika kohaselt märkida, et komisjonile trahvide arvutamise suunistega antud kaalutlusõigus ei ulatu selleni, et teda vabastatakse kohustusest põhjendada selle erandi kasutamist. Nimelt peab komisjon täpsustama juhtumi eripärasid või vajadust tagada teatavat hoiatavat mõju taset, mis põhjendavad selle erandi kasutamist (vt selle kohta 6. veebruari 2014. aasta kohtuotsus AC-Treuhand vs. komisjon, T‑27/10, EU:T:2014:59, punkt 306).

80

Põhjendamise nõudeid tuleb eriti hoolsalt järgida eelkõige juhul, kui komisjon otsustab loobuda trahvide arvutamise suunistes – millega ta ise piirab oma kaalutlusõigust trahvisumma kindlaksmääramisel – kehtestatud üldmeetodist nende suuniste punkti 37 alusel. Sellega seoses tuleb esile tõsta väljakujunenud kohtupraktikat, milles on tunnistatud, et need suunised on praktikat väljendavad käitumisnormid, mida komisjon ei või mingil konkreetsel juhul eirata, esitamata eelkõige võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Põhjendus peab olema täpne seda enam, et trahvide arvutamise suuniste punktis 37 on tehtud vaid üldsõnaline viide „konkreetse juhtumi eripäradele“, jättes seega komisjonile suure kaalutlusruumi asjasse puutuvate ettevõtjate põhisummade erakorraliseks kohandamiseks. Nimelt on sellisel juhul veelgi tähtsam, et komisjon järgiks liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatisi, mille hulka kuulub põhjendamiskohustus (vt 13. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Printeos jt vs. komisjon, T‑95/15, EU:T:2016:722, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

81

Seevastu leidis komisjon siinses asjas, et trahvide arvutamise suuniste punktis 37 mainitud eripärad ei olnud täidetud ning otsustas seetõttu kohaldada üldmeetodit, et arvutada hagejatele kohaldamisele tuleva trahvi summat. Neil asjaoludel ja nagu ilmneb eespool punktides 65 ja 75 viidatud kohtupraktikast, pidi ta vaidlustatud otsuses põhjendama üksnes kohaldatud meetodit trahvisumma arvutamiseks, mitte aga asjaolusid, mida ta arvutamisel arvesse ei võtnud, ega põhjuseid, miks ta ei kasutanud trahvide arvutamise suuniste punktis 37 sätestatud erandit. Nimelt, nagu juba märgiti (vt punkti 77 eespool), ei ole komisjon kohustatud võtma seisukohta kõikide argumentide osas, mis huvitatud isikud talle on esitanud. Piisab, kui ta toob välja otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused.

82

Neil asjaoludel tuleb lükata tagasi hagejate argumendid, et komisjon ei järginud vaidlustatud otsuses temal lasuvat põhjendamiskohustust, kuna ta ei põhjendanud selles otsuses trahvide arvutamise suuniste punktis 37 sätestatud erandi kohaldamata jätmist pärast hagejate sellekohast taotlust. Järelikult tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.

89

Siinses asjas ilmneb toimikust esiteks, et nõuandekomiteega konsulteeriti kahel korral, 5. ja 15. oktoobril 2015, enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, ja et teiseks esitati nimetatud komitee liikmetele terve rida siinset juhtumit puudutavaid dokumente vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 14 lõikele 3. Komisjon kinnitab, et nende dokumentide hulgas esitas ta juhtumi kokkuvõtte, 3. juuni 2015. aasta kuupäevaga kirja asjaolude ülevaatega, trahvist mõjutatud ettevõtjate vastused sellele kirjale, sealhulgas hagejate 26. juuni 2015. aasta vastuse, otsuse eelnõu koos lisadega, trahvide kokkuvõtliku tabeli koos üksikasjaliku ülevaatega selle kohta, kuidas need arvutatakse, vastuväiteteatise ja vastused sellele teatisele.

90

Esiteks tuleb märkida, et nõuandekomiteed teavitati menetluse peamistest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, eelkõige turg, adressaadid, etteheited, rikkumise kestus, trahvide arvutamise meetod ja arvutamine ning adressaatide seisukohad vastusena komisjoni esitatud etteheidetele, mistõttu võib neid dokumente lugeda määruse nr 1/2003 artikli 14 lõike 3 tähenduses „kõige olulisemateks“ dokumentideks.

91

Teiseks tuleb märkida, et määruse nr 1/2003 artikkel 14 ei kohusta lisama nendele dokumentidele hagejate taotlusi. Nimelt peab määruse nr 1/2003 artikli 14 lõike 3 kohaselt olema nõuandekomiteele kutse saatmisele lisatud „juhtumi kokkuvõte koos viidetega kõige olulisematele dokumentidele ja esialgne otsuse eelnõu“. Kuid väljend „viidetega kõige olulisematele dokumentidele“ ei saa tähendada, et komisjon peab nõuandekomiteele edastama kõik dokumendid, mis puudutatud äriühingutega vahetati.

92

Kolmandaks tuleb märkida, et komisjon edastas nõuandekomiteele 3. juuni 2015. aasta kuupäevaga kirja asjaolude ülevaatega ning hagejate 26. juuni 2015. aasta vastuse sellele kirjale. Seetõttu tuleb märkida, et hagejatel oli võimalus esiteks tutvuda kõige olulisemate asjaoludega, mida komisjon pidi arvesse võtma trahvisumma arvutamisel, ning teiseks esitada oma seisukohad komisjoni asjaolude ülevaate kohta. Need seisukohad edastati ühtlasi nõuandekomiteele.

93

Seetõttu, kuna hagejate esitatud esimene taotlus, milles paluti trahvisumma vähendamist „juhtumi eripärade“ tõttu vastavalt trahvide arvutamise suuniste punktile 37, esitati 26. veebruaril 2015, seega oluliselt enne seda, kui komisjon edastas hagejatele asjaolude ülevaate, siis ei saa hagejad komisjonile ette heita, et ta ei edastanud neid asjaolusid nõuandekomiteele. Nimelt, ehkki komisjon ei lisanud neid fakte asjaolude ülevaatesse ega kõige olulisemate tõendite ülevaatesse, oli hagejatel võimalus oma 26. juuni 2015. aasta seisukohtades rõhutada, kui oluline see teave on trahvisumma arvutamisele.

94

Lisaks, kuna hagejate 14. septembri 2015. aasta teises taotluses esitatud asjaolud ei sisaldanud olulisi muudatusi võrreldes esimese taotlusega, mis puudutab juba esitatud faktide kaasajastamist, siis komisjon, kellel ei olnud kohustust kuulata hagejad uuesti ära enne vaidlustatud otsuse tegemist, ei pidanud ka uuesti nõuandekomiteega konsulteerima (vt selle kohta 15. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon, C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P, EU:C:2002:582, punkt 118). Siiski tuleb märkida, et komisjon korraldas hagejatega uue mitteametliku koosoleku 18. septembril 2015, milles käigus oli hagejatel võimalus esitada uued faktid, ning seejärel konsulteeriti 15. oktoobril 2015 uuesti nõuandekomiteega. Komisjon aga järeldas, et need asjaolud ei olnud otsustavad hagejatele määratava trahvi arvutamisel, mistõttu ta ei edastanud neid nõuandekomiteele.

95

Kõigest eelnevast ilmneb, et komisjon ei rikkunud hea halduse põhimõtet seetõttu, et ta ei konsulteerinud nõuandekomiteega hagejate esile toodud asjaolude asjus. Nimelt oli komisjon haldusmenetluse käigus hoolas, kuna ta esiteks kuulas ära hagejad ja analüüsis nende seisukohti enne, kui nõuandekomitee esitas kirjaliku arvamuse otsuse esialgse eelnõu kohta, ja teiseks edastas sellele komiteele kõige olulisema teabe trahvisumma arvutamiseks määruse nr 1/2003 artikli 14 lõike 3 alusel.

96

Eespool punktides 89–95 esitatutega analoogsed kaalutlused on kohaldatavad hagejate argumentidele, mis puudutasid volinike kolleegiumiga konsulteerimist. Sellega seoses ilmneb toimikust, et enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist edastati volinike kolleegiumile heakskiiduks otsuse eelnõu kesksed asjaolud, st see eelnõu koos lisadega, nõuandekomitee arvamus ja ärakuulamise eest vastutava ametniku lõplik aruanne.

[…]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (viies koda),

otsustab: