1

Euroopa Ühenduste Komisjon nõudis 12. juuni 2009. aasta otsusega C(2009) 4694 Bundesnetzagentur’ilt (BNetzA; föderaalne võrguagentuur, Saksamaa) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/30/EÜ (ELT 2003, L 176, lk 57), artikli 22 alusel, et ta muudaks oma 25. veebruari 2009. aasta otsust, millega jäetakse maagaasi torujuhtme projekti Ostseepipeline-Anbindungsleitung (edaspidi „OPAL“) – mis on Nord Stream 1 gaasijuhtme idapoolne maapealne osa, mille sissevoolupunkt asub Saksamaal Greifswaldi lähedal Lubmini vallas ja väljavoolupunkt Tšehhi Vabariigis Brandovi ringkonnas – ülekandevõimsus välja nimetatud direktiivi artiklis 18 sätestatud kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise eeskirjade ja artikli 25 lõigetes 2–4 sätestatud tariifieeskirjade kohaldamisalast.

2

Komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsusega kehtestati järgmised nõuded:

3

BNetzA muutis 7. juulil 2009 oma 25. veebruari 2009. aasta otsust, et viia see vastavusse komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses ette nähtud nõuetega. BNetzA kehtestas neist eeskirjadest erandi (edaspidi „2009. aasta erandid“) 22 aastaks.

4

OPALi gaasijuhe võeti kasutusele 13. juulil 2011 ja selle ülekandevõimsus on 36,5 miljardit kuupmeetrit. Vastavalt komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsusele ja BNetzA 25. veebruari 2009. aasta otsusele (muudetud BNetzA 7. juuli 2009. aasta otsusega) on OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsus täielikult välja jäetud direktiivis 2003/55 sätestatud kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise ja tariifieeskirjade kohaldamisalast.

5

Gaasijuhtme ülekandevõimsuse reserveerimata 50% suurust osa ei ole kunagi kasutatud, sest Gazprom ei ole komisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses ette nähtud maagaasituru liberaliseerimise programmi ellu viinud. Gaasijuhtme Greifswaldi lähedal asuva sissevoolupunkti sissevooluvõimus pakub huvi ainult neile kolmandatele isikutele, kellel on võimalik selles sissevoolupunktis maagaasi torujuhtmesse sisestada. Praeguse tehnilise struktuuri puhul on sellesse sissevoolupunkti võimalik maagaasi tarnida ainult Nord Stream 1 gaasijuhtme kaudu, mida kasutab Gazpromi kontsern gaasi transpordiks Vene maagaasiväljadelt, mistõttu näib a priori olevat kasutuses üksnes 50% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest.

6

BNetzA teavitas 13. mail 2016 komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT 2009, L 211, lk 94), artikli 36 alusel oma kavatsusest muuta teatavaid 2009. aastal kehtestatud erandite tingimusi OPALi gaasijuhtme selle osa suhtes, mida haldab Opal Gastransport GmbH & Co. KG (edaspidi „OGT“).

7

Komisjon võttis 28. oktoobril 2016 direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 9 alusel vastu otsuse C(2016) 6950 (final), millega vaadatakse läbi erand, mis on tehtud direktiivi 2003/55/EÜ alusel Läänemere maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise nõuetest ja mis käsitleb tariifikorraldust (edaspidi „vaidlustatud otsus“), mis on adresseeritud BNetzAle.

8

Vaidlustatud otsuses jättis komisjon jõusse oma 12. juuni 2009. aasta otsusega heaks kiidetud erandi kolmandate isikute poolt võrgu kasutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisest, mis oli maksimaalselt 50% ülekandevõimsuse osas antud OPALi gaasijuhtme selle osa jaoks, mis jääb Greifswaldi lähedal asuva sissevoolupunkti ja Brandovis asuva väljavoolupunkti vahele. Ülejäänud 50% selle gaasijuhtmeosa ülekandevõimsusest – mida ei ole seni kasutatud, sest Gazprom ei ole ellu viinud gaasituru liberaliseerimise programmi – vabastati, st sellele kohaldatakse eeskirju, mis reguleerivad kolmandate isikute poolt võrgu kasutamist. See vabastamine peab toimuma ülekandevõimsuse jaotamisena, mida gaasijuhtme haldur peab korraldama läbipaistva ja mittediskrimineeriva enampakkumise teel.

9

Kuna sel viisil vabanenud ülekandevõimsuse läbipaistva ja mittediskrimineeriva jaotamise tulemusel võib tegelikult kaasneda ka see, et neid kasutab Gazprom export, siis tõstis komisjon „vabanenud“ ülekandevõimsustele kolmandate isikute poolt võrgu tegeliku kasutamise võimaluse tagamiseks piirmäära, mille BNetzA oli välja pakkunud seoses FZK (feste frei zuordenbare Kapazitäten; vabalt jaotatav kindel võimsus) tüüpi ühendusvõimsustega gaasijuhtme väljavoolupunktis. Seega on OPALi gaasijuhtme haldur kohustatud tegema FZK-tüüpi ühendusvõimsuse, mille esialgne maht on 3,2 miljonit kWh, enampakkumise teel kättesaadavaks ka teistele kasutajatele kui Tšehhi maagaasiturul valitsevat seisundit omav äriühing. Kui iga‑aastasel enampakkumisel siiski ilmneb, et FZK-tüüpi ühendusvõimsuste nõudlus Brandovi väljavoolupunktis on suurem kui 90% pakutud võimsusest, on BNetzA kohustatud suurendama järgmisel enampakkumisel kasutatavaid FZK võimsusi 1,6 miljoni kWh võrra. Kasutatavate FZK võimsuste maht võib saavutada kuni 6,4 miljonit kWh, mis on 20% OPALi gaasijuhtme koguvõimsusest.

10

Arvestades ka pakkumiste kasvusuundumust ja vältimaks, et Tšehhi turgu valitsev üksus pakub teistest enampakkumisel osalejatest rohkem, kehtestas komisjon lisatingimuse, mille kohaselt võib selline üksus esitada oma pakkumuse FZK võimsuste enampakkumisel ainult võimsuse alghinnaga, mis tähendab, et pakutud hind ei või ületada Saksamaal asuva Gaspooli äripiirkonnast Tšehhi Vabariiki kulgeva ülekandesüsteemi reguleeritud tariifi keskmist alghinda võrreldavatele toodetele samal aastal.

11

BNetzA muutis 28. novembril 2016 OPALi gaasijuhtme halduri suhtes 25. veebruari 2009. aasta otsusega kehtestatud erandit vastavalt vaidlustatud otsusele.

12

Hageja PGNiG Supply & Trading GmbH (edaspidi „PGNiG Supply“) esitas 4. detsembril 2016 Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse, milles ta palub vaidlustatud otsus tühistada.

13

Üldkohtu kantseleisse samal päeval esitatud eraldiseisva dokumendiga esitas PGNiG Supply kõnealuse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:

14

Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta Üldkohtu kantseleisse 14. detsembril 2016. aastal esitatud seisukohtades palub komisjon Üldkohtu presidendil sisuliselt:

15

Üldkohtu president peatas 23. detsembri 2016. aasta määrusega kohtuasjas PGNiG Supply & Trading GmbH vs. komisjon (T‑849/16 R) vastavalt kohtu kodukorra artikli 157 lõikele 2 vaidlustatud otsuse täitmise kuni ajutise meetme kohaldamise menetlust lõpetava määruse tegemiseni. Üldkohtu president esitas pooltele küsimused, millele nad vastasid 16. jaanuaril 2017.

16

Üldkohtu kantseleisse 10. jaanuaril 2017 esitatud dokumentides esitasid OGT ja Gazprom export avaldused astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. Pooled esitasid oma märkused kõnealuste avalduste suhtes 18. jaanuaril 2017.

17

Üldkohtu president rahuldas 1. veebruaril 2017 Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise avalduse, mis oli esitatud 19. jaanuaril 2017 ja mille suhtes ei olnud komisjon ega PGNiG Supply esitanud nendele vastavalt 30. ja 31. jaanuaril 2017 saabunud märkustes vastuväiteid. Saksamaa Liitvabariik esitas komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astumise seisukohad, mis registreeriti Üldkohtu kantseleis 9. veebruaril 2017. Komisjon ja PGNiG Supply esitasid oma märkused nendele seisukohtade suhtes vastavalt 3. ja 10. märtsil 2017.

18

Operator Gazociągów Przesyłowych Gaz-System S.A. (maagaasi torujuhtme gaasisüsteemide operaator, edaspidi „Gaz-System“) taotles 3. veebruaril 2017 luba astuda menetlusse PGNiG Supply nõuete toetuseks. Pooled esitasid oma märkused nimetatud menetlusse astujate seisukohtade suhtes 14. veebruaril 2017.

19

PGNiG Supply esitas 28. veebruaril 2017 täiendava seisukoha ja lisa, mis sisaldas [konfidentsiaalne] ( 1 ). PGNiG Supply taotles 28. juunil 2017, et neid dokumente käsitletaks Saksamaa Liitvabariigi suhtes konfidentsiaalselt, mida liitvabariik ei vaidlustanud.

20

Kui vaidlustatud otsus oli 3. jaanuaril 2017 komisjoni veebisaidil avalikustatud, lisas PGNiG Supply oma ajutiste meetmete taotlusele 13. märtsil 2017 täiendava seisukoha, mille suhtes komisjon ja Saksamaa Liitvabariik esitasid 3. aprillil 2017 oma märkused.

21

Pooled kutsuti 22. juuni 2017. aasta kirjaga 5. juulile 2017 määratud ärakuulamisele, et nad esitaksid oma argumendid kiireloomulisuse tingimuse ja erinevate huvide tasakaalustamise kohta. Ühtlasi teavitati komisjoni ja Saksamaa Liitvabariiki, et PGNiG Supply poolt 28. veebruaril 2017 esitatud täiendava seisukoha ja selle lisa konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse tõttu ei käsitleta neid dokumente istungil, kuid see ei välista võimalust, et neilt palutakse hiljem võtta nende dokumentide kohta seisukoht.

22

OGT, Gazprom ja Gaz-System (edaspidi koos „kolm menetlusse astujat“) kutsuti samuti istungil osalema, et nad esitaksid oma argumendid erinevate huvide tasakaalustamise kohta, ilma et see mõjutaks lõplikku otsust nende vastavate menetlusse astumise avalduste kohta.

23

PGNiG Supply, komisjon ja Saksamaa Liitvabariik ning kolm menetlusse astujat esitasid 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel oma argumendid ja vastasid Üldkohtu presidendi esitatud küsimustele. Kuigi kõigil kolmel menetlusse astujal lubati esitada oma argumendid erinevate huvide tasakaalustamise kohta, jättis Üldkohtu president otsuse tegemise nende lõpliku menetlusse lubamise kohta hilisemaks.

24

ELTL artiklite 278 ja 279 tõlgendamisest koostoimes ELTL artikli 256 lõikega 1 tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib juhul, kui tema hinnangul asjaolud seda nõuavad, Üldkohtu kodukorra artikli 156 alusel määrata Üldkohtus vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või kirjutada ette vajalikud ajutised meetmed. ELTL artikliga 278 on siiski kehtestatud põhimõte, et hagi esitamine ei peata õigusakti toimet, kuna liidu institutsioonide võetud aktide suhtes kehtib õiguspärasuse eeldus. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib seega ainult erandkorras määrata Üldkohtus vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või kirjutada ette ajutisi meetmeid (vt kohtumäärus, 19.7.2016, Belgia vs. komisjon, T‑131/16 R, EU:T:2016:427, punkt 12).

25

Lisaks näeb kodukorra artikli 156 lõike 4 esimene lause ette, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada „hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist“.

26

Nii võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata kohaldamise peatamise ja muud ajutised meetmed, kui on tõendatud, et nende määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris), ning kui ajutiste meetmete kohaldamise küsimus on kiireloomuline selles mõttes, et suure ja korvamatu kahju tekitamise vältimiseks selle poole huvidele, kes ajutiste meetmete kohaldamist taotleb, on vajalik, et ajutiste meetmete kohaldamine määratakse ja neid kohaldatakse enne asja lahendamist põhimenetluses. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu kui ka üks nendest tingimustest on täitmata, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlused jätta rahuldamata. Vajaduse korral kaalub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ka asjasse puutuvaid huve (vt kohtumäärus, 2.3.2016, Evonik Degussa vs. komisjon, C‑162/15 P‑R, EU:C:2016:142, punkt 21).

27

Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on sellise koosmõju hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski õigusnorm ei sätesta, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete kohaldamise vajalikkuse üle (vt kohtumäärus, 19.7.2012, Akhras vs. nõukogu, C‑110/12 P(R), ei avaldata, EU:C:2012:507, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Käesoleva kohtuasja asjaoludel tuleb kõigepealt hinnata, ilma et oleks tarvis otsustada komisjoni väidete üle vastuvõtmatuse kohta, kas täidetud on kiireloomulisuse tingimus.

29

Selleks et kontrollida, kas taotletud ajutised meetmed on kiireloomulised, tuleb silmas pidada, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, vältimaks lünka Euroopa Kohtu poolt tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et ära hoida esialgset õiguskaitset taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine. See pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluses esitatud hagi lahendamist, ilma et tal ei tekiks suurt ja korvamatut kahju (vt kohtumäärus, 14.1.2016, AGC Glass Europe jt vs. komisjon, C‑517/15 P‑R, EU:C:2016:21, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Praegusel juhul seisneb PGNiG Supply mure sisuliselt selles, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine põhjustab talle kahju tema turupositsiooni olulise ja korvamatu muutmise tõttu.

31

Ta väidab, et vaidlustatud otsuse ja seda rakendav BNetzA 28.novembri 2016. aasta otsuse toime piirab tema võimalust kasutada OPALi ja Jamal-Euroopa gaasijuhtmeid Poola turu maagaasiga varustamiseks.

32

Seoses väidetega, mis puudutavad tema võimaluse piiramist kasutada OPALi gaasijuhet, rõhutab PGNiG Supply kõigepealt, et vastavalt OPALi gaasijuhtme uutele kasutamistingimustele võib enampakkumisele pandud ülekandevõimsuse reserveerida 15 aastaks. Samuti kinnitab ta, et tuleb olla valmis selleks, et Gazprom reserveerib selleks ajavahemikuks suurima ülekandevõimsuse, külmutades olukorra järgmiseks 15 aastaks.

33

PGNiG Supply väidab nimelt, et vaidlustatud otsuse täitmisel tekib Gazpromil võimalus reserveerida vähemalt 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest. Vaidlustatud otsusega on korraldatud kogu OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest 50% panemine enampakkumisele. PGNiG Supply väitel võib selle reglementeeriva erandi nõuete tõttu, mis on sätestatud vaidlustatud otsuses, Gazprom seevastu endale saada 80% OPALi gaasijuhtme osaliselt reglementeeritud ülekandevõimsusest. Kui ülejäänud 50% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest ja kolmandate isikute poolt võrgu kasutamise eeskirjad on jäetud välja liidu õiguse kohaldamisalast ja on tervikuna eraldatud Gazpromile, võib viimatinimetatu tegelikult saada tagatud võimaluse kasutada vähemalt 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsustest. Seega tugevdaks vaidlustatud otsus Gazpromi turgu valitsevat seisundit ja nõrgestaks seejuures otseselt PGNiG Supply turupositsiooni.

34

Teisalt täpsustab PGNiG Supply, et OPALi gaasijuhtme äsja „vabastatud“ täiendava ülekandevõimsuse reserveerimisel Gazpromile on pöördumatu toime edaspidi Gazpromi tarnitava maagaasi transportivate, jaotavate ja tarnivate ettevõtjatega sõlmitavatele järgnevatele lepingutele. PGNiG Supply leiab nimelt, et reserveeringutest, mis võtavad eraõiguslike lepingute vormi, saavad seejärel õiguste ja kohustuste allikad füüsilistele või juriidilistele isikutele, keda kaitstakse sõltumata põhimenetluse lahendist. Seega ei saa isegi vaidlustatud otsuse tühistamine kaasa tuua läbi OPALi gaasijuhtme liikuvat gaasi puudutavate ülekande‑ või tarnelepingute tühistamist. Ta rõhutab samuti, et ülekandelepingute paralleelne tagajärg on gaasiga kauplemise lepingute sõlmimine, mis seab täiendava takistuse ülekandelepingute lõpetamisele.

35

Tulenevalt ühelt poolt haldusasutuste ja konkreetsete asjaga seotud üksuste omavaheliste suhete keerukusest ning teiselt poolt neid üksusi siduvatest õigussuhetest, kes tegutsevad selliste aktide alusel, mille suhtes kehtib vaidlustatud otsuse õiguspärasuse eeldus, ei oleks PGNiG Supply väitel tal võimalik naasta õigusliku olukorra juurde, mis võimaldaks tal taastada oma varasem turuseisund, ega saada rahalist hüvitist.

36

Ilma et oleks vaja hinnata Gazpromi oletatavat võimalikku käitumist vaidlustatud otsusega vabastatud ülekandevõimsuse enampakkumisele panemise korral ja teisalt PGNiG Supply nende argumentide asjakohasust, mille kohaselt vaidlustatud otsuses sätestatud nõuded piiravad OPALi gaasijuhtme kasutamist võrreldes varem kehtinud nõuetega, piisab tõdemusest, et väidetav kahju näib a priori sõltuvat vaidlustatud otsusega võimalikuks muudetud õiguskorras tekkinud olukorra pöördumatusest pikas perspektiivis.

37

PGNiG Supply näib tegelikult arvavat, et võimalus, et vaidlustatud otsusega vabastatud 50% ülekandevõimsuste järgmise iga‑aastase enampakkumise ajal teeb Gazprom pikaajalise reserveeringu, kinnistab olukorra, kus vaidlustatud otsuse õiguslikud tagajärjed kestavad kõvasti kauem, kui kehtib vaidlustatud otsus.

38

Samas tuleb märkida, et see analüüs põhineb väärarusaamal aluslepingutega loodud omaette õiguskorrast (vt kohtuotsus 15.7.1964, Costa, 6/64, EU:C:1964:66, lk 1158). Kui vaidlustatud otsus tühistataks, ei kohaldataks enam OPALi gaasijuhtme kasutustingimusi, mis selle otsusega on lubatud. Selle tulemusena ei saaks teha ühtegi eraõiguslikku toimingut, mis nendel tingimustel põhineb. Nii komisjon kui ka Saksamaa Liitvabariik on seda aspekti nii kirjalikult kui ka 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel õigesti rõhutanud.

39

Lisaks õiguslikele takistustele, mille olemasoluga ei saa nõustuda, nagu on märgitud eespool punktis 38, juhib PGNiG Supply tähelepanu praktilistele raskustele sellise tühistamise toime kohaldamisel. See vastuväide tuleb aga samuti kõrvale jätta. Nagu ühelt poolt kindlalt rõhutavad oma menetlusse astumise seisukohtades Saksamaa Liitvabariik ja komisjon oma märkustes nimetatud seisukohtade suhtes, ei oleks ühest küljes juhul, kui Üldkohus tühistab vaidlustatud otsuse, võimalik täita lepinguid, millega reserveeritakse ülekandevõimsus Üldkohtu otsuse kuulutamise järgseks ajaks. Teisest küljest rõhutas komisjon 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel esiteks, et OPALi maagaasi torujuhtmes gaasi ülekandmist reguleeriva lepingu üldtingimustest tulenes, et OGT ja võrgustiku kasutajate vahelise ülekandelepingu ülekandevõimsustoodete enampakkumisel omandamiseks võib viivitamata lõpetada niivõrd kaalukatel põhjustel, nagu vaidlustatud otsuse tühistamine Üldkohtu poolt kahtlemata on; teiseks on sellise tühistamise puhul tegemist kõnealuste lepingutingimuste muutmist õigustava ettenägematu asjaoluga, millel on lepingule õiguslikud tagajärjed; ja kolmandaks lubavad need üldtingimused OGTl muuta lepingutingimusi ka tulevikus, kui seda nõuab õigusliku olukorra muutumise arvessevõtmise vajadus, näiteks kui asjas teeb otsuse rahvusvaheline kohus. Lisaks tundub, et a priori ei ole välistatud, et silmas pidades Üldkohtus käimas olevat vaidlust lisatakse kaitseklausel kõikidesse tulevastesse enampakkumise tingimustesse (näiteks Gazpromi tarnitavat maagaasi transportivate, jaotavate ja tarnivate ettevõtjatega sõlmitavatele järgnevatele lepingutele, kuid ka maagaasiga kauplemise lepingutele), ennetamaks vaidlustatud otsuse kohaldamise uut võimalikku peatamist või selle tühistamise tagajärgi. Kuna Üldkohtu menetluses on vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi, on igal juhul kahtlemata tegemist äririskiga, mida turuosalised ei saa eirata.

40

Lõpuks rõhutab PGNiG Supply nii oma 10. märtsi 2017. aasta märkustes Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise seisukohtade kohta kui ka 13. märtsi 2017. aasta täiendavates seisukohtades, et vaatamata Üldkohtu presidendi 23. detsembri 2016. aasta määrusele kohtuasjas PGNiG Supply & Trading vs. komisjon (T‑849/16 R), kasutati OPALi gaasijuhet mahus, mis andis tunnistust ülekandevõimsuse sellisest kasutusest, mis oli kavandatud enne vaidlustatud otsuse täitmise peatamist järgimaks selle otsusega kehtestatud nõudeid. Sellega seoses piisab kõigepealt märkimisest, et kuigi kohtumääruse kuulutamise järel OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuse kasutamise asjaolud võivad tekitada õigustatud küsimusi, selgub toimiku materjalidest, täpsemalt Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise seisukohtadest, et selle gaasijuhtme praegune kasutamine on korraldatud vastavalt vaidlustatud otsuse eel kehtinud nõuetele; teiseks, kuigi 5. juulil 2017 toimunud ärakuulamisel Saksamaa Liitvabariik küll möönis, et mõnda lepingut, mis on seotud enne 23. detsembri 2016. aasta kohtumääruse PGNiG Supply & Trading vs. komisjon (T‑849/16 R) tegemist, korraldatud enampakkumistega, täideti ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku peatamismääruse toimet rikkudes, rõhutas Saksamaa siiski, et selle olukorra tingis segadus. Pärast kõnealuse kohtumääruse tegemist algatati nimelt menetlus Oberlandesgericht Düsseldorf'is (liidumaa kõrgeim üldkohus Düsseldorfis, Saksamaa) ja selles tehti 30. detsembril 2016. aastal otsus, millega peatati OGT ja BNetzA vahel 28. novembril 2016. aastal sõlmitud lepingu täitmine. Seetõttu tõlgendas Saksamaa Liitvabariik ebaõigesti, nagu ta möönis ärakuulamisel, et see kohtumäärus puudutas üksnes enampakkumiste korraldamist edaspidi, välistades mis tahes mõju nende lepingute täitmisele, mis on seotud juba toimunud enampakkumistega. Käimasolevas menetluses toimunud mõttevahetusi silmas pidades kinnitab Saksamaa Liitvabariik, et ebaõige tõlgendamine ei kordu juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik teeb uue peatamismääruse, ega ka juhul kui Üldkohus tühistab vaidlustatud otsuse. Sellega seoses täpsustab Saksamaa, et Saksa õiguse kohaselt on tal õigus teha ettekirjutusi BNetzAle, millest piisab, et kindlustada Üldkohtu ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku lahendite täielik toime. Sellest tulenevalt ei ole põhjust kahelda, et nii uus peatamismäärus, juhul kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poole on pöördutud vastavalt kodukorra artiklile 160, kui ka vaidlustatud otsuse tühistamine kindlustab nende kohtulahendite toime.

41

Eeltoodust nähtub, et isegi kui nende tagajärgede reaalsust näidati piisavalt tõenäolisena, ei kesta kõik punktides 32–34 kirjeldatud sündmuste tagajärjed kaugeltki 15 aastat, vaid on tegelikult piiratud ajaga kuni Üldkohtu selle otsuse kuulutamiseni, mis lõpetab põhimenetluse.

42

Sellest tulenevalt võib toimuda eespool punktides 32 ja 33 kirjeldatud PGNiG Supply oletatu üksnes ajavahemikul, mis eelneb Üldkohtu selle otsuse vastuvõtmisele, mis lõpetab põhimenetluse. Samas ei tekita võimalus, et Gazprom kasutab vähemalt 90% OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusest, iseenesest PGNiG Supplyle väidetavat kahju, kuna see sõltub olukorra pikaajalisest püsimisest. Järelikult ei oleks isegi juhul, kui selle võimaluse toime oleks pöördumatu, täidetud PGNiG Supplyle tekkiva suure ja korvamatu kahju, mis õigustaks taotletud ajutiste meetmete kohaldamist, tõendatuse nõue.

43

Teiseks olgu märgitud seoses väitega, mille kohaselt on piiratud PGNiG Supply võimalust kasutada Jamal-Euroopa gaasijuhet, et PGNiG Supply kirjeldab oma põhitegevusalana maagaasiga ja elektrienergia kauplemist nii Saksamaal kui ka rahvusvahelisel turul, mille hulgas on maagaasi eksport Poolasse Mallnowi ja Lasówi ühenduspunktide kaudu. Samas väidab ta, et kuna vaidlustatud otsus toob kaasa OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsuse suurenemise, hakkab Gazprom maagaasi Lääne-Euroopasse eksportimiseks vähem kasutama muid maagaasi torujuhtmeid, eriti Jamal-Euroopa ja Fraternité maagaasi torujuhet. See kasutuspiirang takistaks tema arvates ülekandetariifide tõusu, tekitades PGNiG Supplyle Lasówi punktis märkimisväärse tulude vähenemise, ja muudaks võimatuks gaasi ülekande näiva tagasivoolu Mallnowi punkti kaudu.

44

Taas kord – ilma et oleks vaja hinnata esiteks eespool punktis 43 kirjeldatud sündmuste võimalikku oletuslikkust, mille kohta PGNiG Supply esitab mitmeid andmeid ja dokumente, mis tema väitel peaksid neid sündmusi tõendama piisava kindlusega, mille on siiski vaidlustanud komisjon ja Saksamaa Liitvabariik; teiseks põhjusliku seose olemasolu nende sündmuste ja vaidlustatud otsuse vahel; ja kolmandaks võimaliku kahju üksnes rahalist iseloomu – piisab märkimisest, et väidetava kahju vältimatus käesoleval juhul puudub.

45

Nagu on märgitud eespool punktis 29, tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnata ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle põhjal, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära ajutisi meetmeid taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine enne põhimenetluses esitatud tühistamisnõude osas otsuse tegemist, ning sellel poolel tuleb kaalukalt tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kandmata.

46

Ent praegusel juhul nähtub ajutise meetme kohaldamise taotlusest, et praegu kehtib transiidileping, mis on sõlmitud Gazpromiga maagaasi transportimiseks Jamal-Euroopa gaasijuhtme Poola osa kaudu, et varustada Lääne-Euroopa, sealhulgas Poola, turgu kuni aastani 2020, ning leping, mis on sõlmitud PGNiG S.A. ja Gazpromi vahel maagaasitarneteks, mis lõpeb 2022. aastal. Oma 16. jaanuaril 2017 esitatud vastustes Üldkohtu 23. detsembri 2016. aasta küsimustele täpsustab PGNiG Supply, et Gazprom ei saa teha võimalikku otsust suunata kogu praegu Jamal-Euroopa gaasijuhet läbiv voog liikuma teiste transporditaristute kaudu enne 2020. aastani kehtivate gaasitarnelepingutega lõpptähtpäeva. Lisaks vaatleb ta kahte võimalikku tema olukorda kahjustada võivat stsenaariumi: esiteks ajavahemikuks, mis hõlmab aastaid 2020–2022, ning teiseks ajaks, mis algab pärast 2023. aastat.

47

Neist lepingutest nähtub esmapilgul, et Jamal-Euroopa gaasijuhtme Poola osa ülekandevõimsuse kasutamine on tagatud vähemalt 2019. aasta lõpuni ja Gazpromi tarned Poola turule vastavalt 2022. aastani. Nagu märgib õigesti Saksamaa Liitvabariik 9. veebruaril 2017 esitatud menetlusse astuja seisukohtades, ei ole Jamal-Euroopa gaasijuhtme kaudu transporditava maagaasivoo muutust oodata, kuna Jamal-Euroopa gaasijuhtme kasutamine transiidiks Lääne-Euroopasse on kindlaks määratud pikaajalise lepinguga vähemalt 2020. aastani. Sellega seoses tuleb meenutada, et nende lepinguliste kohustuste rikkumine avaks tee erilistele õiguskaitsevahenditele, mida oleks PGNiG Supplyl võimalik vajaduse korral kasutada. Selles kontekstis oleks PGNiG Supplyl võimalik ka viidata kodukorra artiklile 160, mis tagaks PGNiG Supplyle nende kohustuste rikkumise korral Üldkohtu vaidluses tõhusa kohtuliku kaitse.

48

Seega, isegi kui PGNiG Supply väidetava kahju kindel tekkimine ka oleks piisavalt tõendatud, ei saaks see kahju tekkida enne kõnealuste lepingute lõppu, kui neid ei pikendata. Samas, pidades silmas Üldkohtu menetluste keskmist kestust, tehakse käesolevas kohtuasjas sisuline kohtuotsus tõenäoliselt kahe aasta jooksul, see on 2019. aastal. Samuti, kui leiab kinnitust, et lepingud lõpevad enne, kui Üldkohus on teinud oma otsuse, siis ei ole välistatud, et Üldkohus leiab, et tegemist on erandlike asjaoludega, mistõttu ta otsustab omal algatusel teha selles kohtuasjas otsuse kiirmenetluses, vastavalt kodukorra artikli 151 lõikele 2. Vastasel korral ei ole ka välistatud, kui asjaolud seda nõuavad, et kohtuasja otsustatakse menetleda sama korra artikli 67 lõike 2 alusel eelisjärjekorras.

49

Seetõttu tuleb märkida, et PGNiG Supply ei ole esitanud kaalukaid tõendeid selle kohta, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust kandmata isiklikult suurt ja korvamatut kahju.

50

Eelnevaga seoses tuleb sellegipoolest märkida, et oma märkustes Saksamaa Liitvabariigi menetlusse astumise seisukohtade kohta märgib PGNiG Supply, et on võimalik, et talle tekib kahju enne 2020. aastat. Kuigi tõendid, millel selline väide põhineb, ei nähtu selgelt kirjalikest seisukohtadest, paistab, et ta viitab vähemalt oma 28. veebruari 2017. aasta täiendavas vastustes esitatud argumentidele. Seetõttu tundub siiski, et ta on põhistanud oma argumente seoses fumus boni iuris’e olemasoluga, PGNiG Supply sellele seisukohale lisatud dokumenti võiks seega tõlgendada kui tõendit, millega üritatakse tõendada väidetava kahju vältimatust, hoolimata ülekandelepingutest ja maagaasi tarnelepingutest, mida on mainitud eespool punktis 46, mis lõppevad vastavalt 2020. ja 2022. aastal.

51

[konfidentsiaalne]

52

[konfidentsiaalne] PGNiG Supply sõnul ei ole eespool punktis 43 nimetatud riskide realiseerumine seotud üksnes Jamal-Euroopa gaasijuhtme kaudu Lääne-Euroopasse toimuva gaasitransiidi lepingu lõppemisega aastal 2020, millele järgneb Poolasse sama gaasijuhtme kaudu toimuva gaasitarne lepingu lõppemine aastal 2022, vaid eelkõige Gazpromi ja Venemaa Föderatsiooni suhtumisega kokkulepete järgimisse ja pideva gaasitarnete katkemise riskiga seotud küsimustega, sest oleks olemas alternatiivne võimalus tarnida gaasi muud teed pidi (näiteks Nord Stream 1 ja OPALi kaudu).

53

Kõigepealt tuleb märkida, et hoolimata kesksest tähtsusest, mille PGNiG Supply paistab olevat omistanud sellele lisatõendile, ei olnud seda toodud tema taotluses ajutise meetme kohaldamiseks, mille ta esitas 4. detsembril 2016. Ilma et praeguses staadiumis oleks tarvis otsustada seose üle nimetatud dokumendi sisu ja vaidlustatud otsuse vahel, piisab tõdemisest, et väidetavad ohud on esmapilgul seotud Poola energeetikasektorit reguleeriva asutuse 19. mai 2015. aasta otsuse täitmisega, mis toimub hiljemalt mais 2017, kuid mis ei ole veel jõustunud. Seega, kui sellised repressiivsed meetmed käivituksid pärast otsuse täitmist, oleks suure tõenäosusega tegemist uute asjaoludega, mis võimaldaksid PGNiG Supplyl pöörduda vastavalt kodukorra artiklile 160 ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku poole, kes võib siis kodukorra artikli 157 lõike 2 alusel võtta uue inaudita altera parte peatamise meetme, et ajutiselt taastada vaidlustatud otsusega kehtestatud korrale eelnenud regulatsioon, kuni ta otsustab uue nõude põhjendatuse üle uute asjaolude alusel.

54

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et väidetava kahju vältimatus ei ole tõendatud, sest PGNiG Supply ei vasta tingimusele, mille kohaselt ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust, kandmata isiklikult vaidlustatud otsuse täitmise tõttu suurt ja korvamatut kahju.

55

Sellest tuleneb, et kiireloomulisuse tingimus ei ole täidetud, mistõttu tuleb kõnealune ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, ilma et tuleks uurida, kas esineb fumus boni iuris’e tingimus, või kaaluda erinevaid huve.

56

Sellest tulenevalt ja võttes arvesse kohtupraktikat, mille kohaselt võetakse huvide kaalumisel vajaduse korral arvesse menetluse astuja huvi (kohtumäärus, 26.7.2004, Microsoft vs. komisjon, T‑201/04 R, EU:T:2004:246, punkt 34), ei ole vaja teha otsust kolme menetlusse astuja menetlusse lubamise kohta.

57

Sellega seoses tuleb märkida, et PGNiG Supply on 18. jaanuaril 2017 esitatud hagiavalduses taotlenud teatud andmete konfidentsiaalset käsitlemist OGT ja Gazpromi suhtes. Vastavalt eespool punktis 56 esitatule tuleb see taotlus kodukorra artikli 66 alusel muuta taotluseks menetluse avalikkusele kinniseks kuulutamiseks. Selles kontekstis piisab sellest, kui märkida, et käesolevas määruses sisalduv teave, välja arvatud teave, mis on välja jäetud käesoleva määruse avaliku versiooni punktidest 19, 51 ja 52, on esitatud ja seda on arutatud 5. juulil 2017 toimunud avalikul ärakuulamisel, või kujutab endast teavet, mille väljajätt ei olnud küllaldaselt põhjendatud ja seega puudub õiguslik alus selle taotluse rahuldamiseks.

58

Vastavalt kodukorra artikli 158 lõikele 5 otsustatakse kohtukulude kandmine edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHTU PRESIDENT

otsustab: