Kohtuasi T‑68/10
Sphere Time
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Kaelapaela külge kinnitatud kella ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem disainilahendus – Varasema disainilahenduse avalikustamine – Eristatavus – Võimu kuritarvitamine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklid 4, 6, 7 ja 61–63
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Avalikustamine autori või tema õigusjärglase poolt
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 7 lõige 2)
2. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Asjatundlik kasutaja – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)
3. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)
4. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, mis ei jäta asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Varasema disainilahenduse kõigi osade igakülgne hindamine
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1)
1. Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 7 lõike 2 eesmärk on anda autorile või tema õigusjärglasele võimalus esitleda 12 kuu jooksul disainilahendust turul enne seda, kui tal tuleb taotluse esitamise formaalsusi täitma hakata.
Nii saab autor või tema õigusjärglane selle ajavahemiku jooksul veenduda asjaomase disainilahenduse majanduslikus edukuses, enne kui teeb registreerimisega seotud kulutusi, ilma et ta peaks kartma, et sellega seoses toimunud avalikustamisele saadaks tulemuslikult toetuda pärast asjaomase disainilahenduse võimalikku registreerimist algatatud kehtetuks tunnistamise menetluses.
Seega peab kehtetuks tunnistamise taotluses viidatud disainilahenduse omanik selleks, et nimetatud artikkel oleks kehtetuks tunnistamise menetluses kohaldatav, tõendama, et ta on kas nimetatud taotluses põhjendusena osutatud disainilahenduse autor või tema õigusjärglane.
(vt punktid 24–26)
2. Määratlus „kasutaja” määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 6 lõike 1 tähenduses viitab sellele, et asjaomane isik kasutab kaupa, milles sisaldub disainilahendus, vastavalt selle kauba kasutuseesmärgile. Määratlus „asjatundlik” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu osutab ta neid tooteid kasutades suhteliselt suurt tähelepanu.
Reklaamtoodete puhul hõlmab mõiste „asjatundlik kasutaja” ühelt poolt kutseala asjatundjat, kes ostab neid lõppkasutajatele jaotamiseks, ja teiselt poolt lõppkasutajaid endid. Asjaolu, et üks eelmainitud asjatundlike kasutajate gruppidest tajub asjaomaseid disainilahendusi nii, et need jätavad sama üldmulje, on piisav, et tõdeda, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav.
(vt punktid 51, 53, 56)
3. Disainilahendus, mis seisneb kaelapaelas, mille paelad on ühest otsast ühenduses, hiljem kattuvad ja on teises otsas sõlmitud, koos ümmarguse kellaga, mis on kaelapaela külge kinnitatud kohas, kus paelad üksteisest kaugenevad, ja kahe kontsentrilise rõngaga kellaääre ümber, milles on ülespoole avanev lõhe, kuhu on paigutatud kellakeeramisnupp, ei ole eristatav määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 6 tähenduses.
Asjatundlikule kasutajale jääv üldmulje on sama kõnealuse disainilahenduse ja disainilahenduse SYMBICORT puhul, mis seisneb põhiliselt samade proportsioonidega paelas, millele on samas kohas kinnitatud analoogne ümmargune kell, mille ääre ümber on kaks kontsentrilist rõngast, kusjuures välist rõngast katkestab samale poole avanev lõhe, millesse on paigutatud kellakeeramisnupp.
Ei ole võimalik täheldada ühtegi olulist erinevust asjaomaste disainilahenduste paelte pikkuses ega laiuses.
Lisaks ei ole oluline asjaolu, et disainilahenduse SYMBICORT pael on musta värvi, arvestades, et vaidlusaluse disainilahenduse jaoks ei taotletud ühtegi värvi. Samuti, kuna viimati nimetatud disainilahendus kujutab reklaamtoodet, võib õigustatult järeldada, et kui seda kasutatakse, on sellele kantud mõni kaubamärk. Järelikult ei ole ka kaubamärgi SYMBICORT olemasolu disainilahenduses SYMBICORT oluline erinevus.
Lõpuks ei ole ka disainilahenduste kellakapslite ja numbrilaua kujunduse detailid piisavalt silmatorkavad, et mõjutada disainilahendustest jäävat üldmuljet. See on nii seda enam, et kellaosutid ja numbrilauale kinnitatud ristkülikukujuline osa ei kuulu vaidlusaluse disainilahendusega kaitstavate osade hulka.
(vt punktid 70, 79, 81–84)
4. Kehtetuks tunnistamise menetluses varasemate disainilahenduste hindamisel ei tule uurida eraldi üksnes nende graafilist kujutist, vaid pigem hinnata igakülgselt kõiki esitatud asjaolusid, mille põhjal saab piisavalt täpselt ja kindlalt välja selgitada asjaomasest disainilahendusest jääva üldmulje. Nimelt ei saa iseäranis nende disainilahenduste puhul, mida on kaubanduses otseselt kasutatud, ilma et neid oleks registreeritud, välistada, et ei ole olemas graafilist kujutist, milles oleks näha kõiki asjakohaseid detaile ja mis oleks võrreldav registreerimistaotluses sisalduva kujutisega. Neil asjaoludel oleks kehtetuks tunnistamise taotlejalt liigne nõuda, et ta esitaks mis tahes juhul niisuguse kujutise.
(vt punktid 73 ja 74)
ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
14. juuni 2011(*)
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Kaelapaela külge kinnitatud kella ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem disainilahendus – Varasema disainilahenduse avalikustamine – Eristatavus – Võimu kuritarvitamine – Määruse nr 6/2002 artiklid 4, 6, 7 ja 61–63
Kohtuasjas T‑68/10,
Sphere Time, asukoht Windhof (Luksemburg), esindajad: advokaadid C. Jäger, N. Gehlsen ja M.‑C. Simon,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Botis,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Punch SAS, asukoht Nice (Prantsusmaa),
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 2. detsembri 2009. aasta otsuse peale (asi R 1130/2008‑3), mis puudutab kehtetuks tunnistamise menetlust Punch SAS‑i ja Sphere Time’i vahel,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja M. van der Woude,
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades 15. veebruaril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 1. juunil 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades Üldkohtu kirjalikku küsimust hagejale,
arvestades 18. jaanuaril 2011 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejale Sphere Time kuulub õigus ühenduse disainilahendusele, mis on registreeritud numbri 325949-0002 all ja mille registreerimistaotlus esitati 14. aprillil 2005 (edaspidi „vaidlusalune disainilahendus”). Vaidlusalune disainilahendus, mis on mõeldud kohaldamiseks kellade puhul, on järgmine:
2 Punch SAS, kes oli teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) apellatsioonikoja menetluses, esitas 26. märtsil 2007 ühtlustamisametile nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artikli 25 lõike 1 punkti b alusel taotluse tunnistada vaidlusalune disainilahendus kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise taotluses väitis apellatsioonikoja menetluse teine pool, et vaidlusalune disainilahendus ei ole uudne ega eristatav määruse nr 6/2002 artikli 4 tähenduses, koostoimes sama määruse artiklitega 5 ja 6.
3 Tühistamistaotluse põhjenduseks tugines apellatsioonikoja menetluse teine pool mitmele väidetavalt varasemale disainilahendusele.
4 Apellatsioonikoja menetluse teine pool esitas esiteks kataloogi kahe Fuzhou Eagle Electronic Co. Ltd toodetava kella disainilahendusega (edaspidi „disainilahendused C ja F ”) ning nimetatud äriühingu sertifikaadi selle kohta, et disainilahendusi C ja F turustati Euroopas aastal 2001.
5 Teiseks esitas apellatsioonikoja menetluse teine pool kataloogi kahe Great Sun Technology Corp‑i toodetava kella disainilahendusega ning nimetatud äriühingu sertifikaadi selle kohta, et neid disainilahendusi on Euroopas turustatud alates 2004. aastast. Nendele tõenditele oli lisatud veoarve ja päritolusertifikaat neist kahest ühe disainilahenduse kaubamärki SYMBICORT kandva 2000 eksemplari saatmise kohta 2004. aasta aprillis ühele kliendile Madalmaades (viimati nimetatud disainilahendus edaspidi „disainilahendus SYMBICORT”). Disainilahendus SYMBICORT on järgmine:
6 Tühistamisosakond tunnistas 31. märtsi 2008. aasta otsusega vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks. Ta asus seisukohale, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav, kuna sellest jääv tervikmulje on sama, mis disainilahendustel C ja F. Hageja esitas 13. mail 2008 selle otsuse peale kaebuse.
7 Ühtlustamisameti kolmas apellatsioonikoda jättis 2. detsembri 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata. Kõigepealt asus apellatsioonikoda seisukohale, et disainilahenduse SYMBICORT tarnet puudutav veoarve ja päritolusertifikaat on õiguslikult piisavad tõendid selle kohta, et kõnealune disainilahendus oli avalikustatud enne vaidlusaluse disainilahenduse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva. Tuginedes vaidlusaluse disainilahenduse ja disainilahenduse SYMBICORT võrdlusele, milles kõnealuseid disainilahendusi võetakse arvesse sellistena, nagu neid tajub tavatarbija, kes on harjunud kaelapaela külge kinnitatud kelladega, leidis apellatsioonikoda, et disainilahendused on väga sarnased, et nende erinevused on tähtsusetud, ja niivõrd kui autor on disainilahenduse loomisel vaba eelkõige osas, mis puudutab kella numbrilauda, ei ole seda vabadust kuritarvitatud. Kokkuvõttes leidis apellatsioonikoda, et kuna vaidlusalusest disainilahendusest jääb vastava ala asjatundjale sama üldmulje, mis disainilahendusest SYMBICORT, ei ole see eristatav.
Poolte nõuded
8 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista esiteks ühtlustamisametilt välja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud ja teiseks apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt välja ühtlustamisameti apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud.
9 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
10 Hageja esitab kolm väidet. Hagiavalduse sõnastusest tulenevalt käsitleb esimene väide määruse nr 6/2002 artiklite 4 ja 5 rikkumist seoses vaidlusaluse disainilahenduse uudsusega. Teine väide puudutab määruse nr 6/2002 artiklite 4 ja 6 rikkumist seoses vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamisega. Kolmas väide käsitleb võimu kuritarvitamist. Peale selle on hageja arvamusel, et arvestades vaidlustatud otsuse sisu, ei kuulu disainilahenduste C ja F hindamine Üldkohtu menetluses hagi eseme alla. Selle kohta märgib ta, et vaidlustatud otsuses kaldus apellatsioonikoda põhjendamatult kõrvale tühistamisosakonna otsusest, võrreldes vaidlusalust disainilahendust üksnes disainilahendusega SYMBICORT, põhjendamata seda valikut.
11 Ühtlustamisamet vaidlustab kolme nimetatud väite põhjendatuse. Lisaks väidab ta, et hagi ese Üldkohtus hõlmab vaidlusaluse disainilahenduse sarnasust nii disainilahendustega C ja F kui ka disainilahendusega SYMBICORT, sest apellatsioonikoda piirdus lihtsalt täiendava põhjenduse lisamisega tühistamisosakonna otsusele.
12 Kõigepealt tuleb märkida, et apellatsioonikoda võis õigustatult tugineda oma otsuses vaidlusaluse disainilahenduse võrdlusele disainilahendusega SYMBICORT.
13 Nimelt tuleneb määruse nr 6/2002 artikli 60 lõikest 1, et apellatsioonikoda teostab talle esitatud kaebuse kaudu kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendatuse osas täielikult uut kontrolli, uurides nii õiguslikke kui ka faktilisi asjaolusid (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, EKL 2007, lk I‑2213, punkt 57). See tähendab, et apellatsioonikoda võib tugineda kehtetuks tunnistamise taotleja viidatud varasemate disainilahenduste seas mis tahes disainilahendusele, olemata seotud tühistamisosakonna otsusega ja olemata kohustatud selles osas konkreetseid põhjendusi tooma.
14 Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud asjaolu, et apellatsioonikoja menetluse teine pool viitas tühistamisosakonna menetluses disainilahendusele SYMBICORT.
15 Neil asjaoludel ei ole siinkohal tarvis kindlaks teha, kas disainilahenduste C ja F hindamine kuulub Üldkohtus hagi eseme alla. Seevastu tuleb esiteks analüüsida, kas kaebus on põhjendatud niivõrd, kui see käsitleb vaidlustatud otsuses tehtud disainilahenduse SYMBICORT hindamist. Vaid juhul kui Üldkohus tuvastab, et see hindamine on tehtud õigusvastaselt, võib disainilahenduste C ja F hindamine muutuda vajadusel Üldkohtu menetluses oleva vaidluse lahendamisel asjakohaseks.
Esimene väide, mis käsitleb määruse nr 6/2002 artiklite 4 ja 5 rikkumist
Poolte argumendid
16 Hageja väidab, et disainilahenduse SYMBICORT avalikustamise kuupäeva osas tuleb arvesse võtta määruse nr 6/2002 artikli 7 lõike 2 punkti b. Järelikult ei ole käesoleval juhul kuupäevaks, mida tuleb arvesse võtta, mitte vaidlusaluse disainilahenduse taotluse esitamise kuupäev ehk 14. aprill 2005, vaid 14. aprill 2004.
17 Veoarve puudutab aga disainilahendusele SYMBICORT vastava kauba saatmist, mis leidis aset täpsustamata kuupäeval 2004. aasta aprillis. Kuna see dokument koostati 3. aprillil 2004 Hong Kongis (Hiina), on hageja sõnul väga tõenäoline, et arvestades vahemaad Hong Kongi ja Madalmaade vahel, tulid need disainilahenduse SYMBICORT eksemplarid Euroopa turule ning sellest tulenevalt tehti kõnealune disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks pärast 14. aprilli 2004.
18 Hageja lisab, et veoarve andis apellatsioonikoja menetluse teisele poolele disainilahendusele SYMBICORT vastava kella valmistaja, kellel on huvi tõendada selle disainilahenduse varasemat õigust. Samuti ei ole kindel, et ühtlustamisametile esitati selle arve originaal. Seetõttu ei saa hageja hinnangul kõnealust dokumenti arvesse võtta.
19 Neil asjaoludel leiab hageja, et disainilahenduse SYMBICORT avalikustamine ei ole tõendatud. Ta järeldab, et vaidlusalust disainilahendust tuleb käsitleda uudsena.
20 Ühtlustamisameti väitel ei ole hageja argumendid põhjendatud.
Üldkohtu hinnang
21 Hagiavalduse sõnastusest tulenevalt käsitleb esimene väide määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse uudsust puudutavate artiklite 4 ja 5 rikkumist. Kuid nagu ühtlustamisamet märgib, ei põhine vaidlustatud otsus asjaolul, et vaidlusalune disainilahendus ei ole uudne.
22 Tegelikult on esimese väite sisuks küsimus, kas disainilahendus SYMBICORT on olnud varem avalikustatud. Nii puudutab see tegelikkuses määruse nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 – koostoimes artikliga 7 – rikkumist.
23 Nimetatud sätted näevad ette järgmist:
„Artikkel 6
Eristatavus
1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja [Mõiste „vastava ala asjatundja” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „asjatundjast kasutaja”.] üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:
[…]
b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.
[…]
Artikkel 7
Avalikustamine
1. Artiklite 5 ja 6 kohaldamisel loetakse disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud kas enne […] artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud kuupäeva, välja arvatud juhul, kui ühenduses tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad ei oleks mõistliku ootuse kohaselt pidanud sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama. […]
2. Avalikustamist ei võeta artiklite 5 ja 6 kohaldamisel arvesse, kui disainilahendus, mille kaitsmist ühenduse registreeritud disainilahendusena taotletakse, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:
a) autori, tema õigusjärglase või kolmanda isiku poolt autori või tema õigusjärglase antud teabe või toimingute alusel ja
b) 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.
[…]”.
24 Esiteks tuleb seoses määruse nr 6/2002 artikli 7 lõike 2 kohaldatavusega käesolevas kohtuasjas märkida, et nimetatud sätte eesmärk on anda autorile või tema õigusjärglasele võimalus esitleda 12 kuu jooksul disainilahendust turul enne seda, kui tal tuleb taotluse esitamise formaalsusi täitma hakata.
25 Nii saab autor või tema õigusjärglane selle ajavahemiku jooksul veenduda asjaomase disainilahenduse majanduslikus edukuses, enne kui teeb registreerimisega seotud kulutusi, ilma et ta peaks kartma, et sellega seoses toimunud avalikustamisele saadaks tulemuslikult toetuda pärast asjaomase disainilahenduse võimalikku registreerimist algatatud kehtetuks tunnistamise menetluses.
26 Eeltoodust tulenevalt peab kehtetuks tunnistamise taotluses viidatud disainilahenduse omanik selleks, et määruse nr 6/2002 artikli 7 lõige 2 oleks kehtetuks tunnistamise menetluses kohaldatav, tõendama, et ta on kas nimetatud taotluses põhjendusena osutatud disainilahenduse autor või tema õigusjärglane.
27 Nii tuleb käesolevas kohtuasjas hagejal tõendada, et ta on disainilahenduse SYMBICORT autor või tema õigusjärglane.
28 Hageja aga ei ole isegi vihjanud, et see nii oleks.
29 Seetõttu ei ole määruse nr 6/2002 artikli 7 lõige 2 kõnealuse disainilahenduse avalikustamise suhtes kohaldatav.
30 Neil asjaoludel tuleb teiseks – arvestades, et hageja ei ole vaidlusalusele disainilahendusele prioriteeti nõudnud – kontrollida, kas ühtlustamisametile esitatud tõenditest tuleneb, et disainilahendus SYMBICORT oli avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne 14. aprilli 2005, mil esitati vaidlusaluse disainilahenduse taotlus.
31 Sellega seoses esitas apellatsioonikoja menetluse teine pool veoarve 2000 disainilahendusele SYMBICORT vastava kella saatmise kohta kliendile Madalmaades. Nimetatud arve kohaselt lähetati kõnealused kaubaartiklid Hong Kongist 3. aprillil 2004.
32 Seega, kui võtta arvesse tavaliselt transpordiks kuluvat aega, näitab veoarve pigem seda, et kõnealused kellad tarniti Madalmaadesse ja sellest tulenevalt avalikustati disainilahendus SYMBICORT ühenduses tegutsevates asjaomase sektori ringkondades enne 14. aprilli 2005, mil esitati vaidlusaluse disainilahenduse taotlus. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealust avalikustamist ei toimunud või et see leidis aset pärast taotluse esitamise kuupäeva.
33 Kolmandaks tuleb veoarve tõendusliku väärtuse osas möönda, et Great Sun Technology’l, mis valmistab disainilahendusele SYMBICORT vastavaid kellasid ja mis esitas apellatsioonikoja menetluse teisele poolele kõnealuse dokumendi, on huvi selleks, et vaidlusalune disainilahendus tunnistataks kehtetuks. Nimelt võimaldaks see Great Sun Technologyl jätkata oma kauba turustamist Euroopa Liidus.
34 Kuigi see asjaolu võib tekitada kahtlusi ühtlustamisametile samuti esitatud Great Sun Technology juhi avalduse usaldusväärsuse osas, ei saa sama järeldust teha veoarve kohta.
35 Nimelt ei koostatud viimati nimetatud dokumenti spetsiaalselt tõendina kasutamiseks kehtetuks tunnistamise menetluses, vaid tavapärase kaubandustegevuse käigus selleks, et kinnitada toimingu tegemist ja kutsuda võlgnikku üles kokkulepitud hinda maksma.
36 Peale selle ei ole veoarve saadetud apellatsioonikoja menetluse teisele poolele, vaid kolmandast isikust äriühingule ning see väljastati 2004. aasta aprillis, ehk peaaegu 3 aastat enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist 26. märtsil 2007.
37 Neil asjaoludel ei saa järeldada, et veoarve tõenduslikku väärtust mõjutab asjaolu, et selle andis apellatsioonikoja menetluse teisele poolele disainilahendusele SYMBICORT vastava kella valmistaja.
38 Mis puutub asjaollu, et esitati veoarve koopia, mitte originaal, siis see asjaolu ei ole iseenesest takistuseks kõnealuse dokumendi arvessevõtmisele.
39 Vajadusel võiks nimetatud dokumendi originaali esitamine olla asjakohane juhul, kui koopia oleks loetamatu või kui miski selle juures viitaks asjaolule, et dokumenti võib olla sisu muutmiseks käsitsetud. Hageja ei ole aga esitanud sellekohaseid argumente ja veoarve läbivaatamine sellisena, nagu see on ühtlustamisametile esitatud, ei tekita ka vastavaid küsimusi.
40 Järelikult asjaolu, et esitati veoarve koopia, mitte originaal, ei mõjuta samuti saadetud dokumendi tõenduslikku väärtust.
41 Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et apellatsioonikoda ei teinud viga, kui asus seisukohale, et on tõendatud, et disainilahendus SYMBICORT oli avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne vaidlusaluse disainilahenduse taotluse esitamist. Seetõttu tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, mis käsitleb määruse nr 6/2002 artiklite 4 ja 6 rikkumist
Poolte argumendid
42 Hageja väidab, et kuna apellatsioonikoda tõdes, et vaidlusalusest disainilahendusest jääb sama üldmulje, mis disainilahendusest SYMBICORT, tegi ta hindamisvea.
43 Kõigepealt väidab hageja, et kuna disainilahendus SYMBICORT on mõeldud kasutamiseks reklaami eesmärgil, on asjatundjast kasutajaks kutseala asjatundja, kes soovib hankida reklaamtooteid. Ta täpsustab, et kuna turul pakutakse suurt hulka kaelapaelasid, pöörab kasutaja tähelepanu konkreetse kaelapaela üksikasjadele.
44 Edasi heidab hageja apellatsioonikojale ette esiteks seda, et ta ei võtnud arvesse kõiki kõnealuste disainilahenduste asjakohaseid osasid, ehk kaelapaela, kellakapslit, kella ennast ja selle kinnitusosa. Nimelt piirdus apellatsioonikoda sellega, et võrdles kahe disainilahenduse juures kellaekraani, kella paigutust ja värvi. Nii toimides jättis apellatsioonikoda veel ka tähelepanuta asjaolu, et analoogilise kella puhul on autori vabadusaste piiratud. Seevastu kaelapaela ja kinnitusosa osas on autori vabadusaste kõrge.
45 Teiseks ei ole disainilahendus SYMBICORT ühtlustamisametile edastatud kujutises esitatud tervikuna, sest selles on näha vaid kahte eri suunas ulatuvat paela, kuid mitte neid ühendavat sõlme. Kuna aga disainilahenduste võrdlus peab toimuma kujutiste põhjal, ei oleks apellatsioonikoda pidanud eeldama, et disainilahendusel SYMBICORT on pael, mis võimaldab kanda kella kaelas.
46 Kolmandaks vaidleb hageja apellatsioonikoja tuvastatule vastu selles osas, et vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa on kujutatud punktiiriga. Tema väitel on kõnealune osa kujutatud pideva joonega, ning seda oleks järelikult tulnud arvesse võtta, seda enam, et tegemist on vaidlusaluse disainilahenduse olulise koostisosaga. Nimelt püüab kõnealune osa asjatundjast kasutaja tähelepanu, kuna esiteks ei ole selle suhtes autori vabadusaste piiratud ja teiseks selle kujust sõltub, mis esemeid saab kaelapaela külge kinnitada.
47 Käesoleval juhul aga esiteks ei ole disainilahenduse SYMBICORT kinnitusosa ühtlustamisametile edastatud kujutises nähtav, nii et selle olemasolu ja võimalikke omadusi ei saa kindlaks teha. Teiseks erineb vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa selgelt disainilahenduse SYMBICORT otsast.
48 Ühtlustamisamet väidab, et hageja argumendid ei ole põhjendatud.
Üldkohtu hinnang
49 Määruse nr 6/2002 artiklite 4 ja 6 kohaselt:
„Artikkel 4
Kaitsekõlblikkus
1. Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.
[…]
Artikkel 6
Eristatavus
1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui [asjatundjast kasutaja] üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:
[…]
b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.
2. Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.”
50 Seetõttu tuleb kontrollida, kas asjatundjast kasutaja seisukohast ning kaelapaela külge kinnitatud kella autori vabadusastet arvestades erineb vaidlusalusest disainilahendusest jääv üldmulje sellest muljest, mis jääb disainilahendusest SYMBICORT.
– Asjatundjast kasutaja
51 Mõiste „asjatundjast kasutaja” tõlgendamise suhtes tuleb tõdeda, et määratlus „kasutaja” viitab sellele, et asjaomane isik kasutab kaupa, milles sisaldub disainilahendus, vastavalt selle kauba kasutuseesmärgile. Määratlus „asjatundjast” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu osutab ta neid tooteid kasutades suhteliselt suurt tähelepanu (Üldkohtu 22. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑153/08: Shenzhen Taiden vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bosch Security Systems (sideseadmed), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 46 ja 47).
52 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 21, et asjatundjast kasutajaks on tavatarbija, kes on harjunud kaelapaela külge kinnitatud ja kaela riputatud kellaga.
53 Asjaolu, et disainilahendus SYMBICORT on reklaamtoode nagu vaidlusalune disainilahendus, ei ole vaidlustatud. Niisuguste toodete puhul aga hõlmab mõiste „asjatundjast kasutaja”, nagu see on määratletud eespool punktis 51, ühelt poolt kutseala asjatundjat, kes ostab neid lõppkasutajatele jaotamiseks, ja teiselt poolt lõppkasutajaid endid.
54 Järelikult tuleb käesolevas kohtuasjas asuda seisukohale, et asjatundjast kasutajaks on nii keskmine tarbija, kellele on osutatud vaidlustatud otsuses, kui ka kutseala asjatundjast ostja, keda mainis hageja.
55 Ometi ei ole hageja esitanud argumente selle kohta, et need kaks kasutajate gruppi tajuvad asjaomaseid disainilahendusi erinevalt.
56 Lisaks sellele on asjaolu, et üks eelmainitud asjatundjast kasutajate gruppidest tajub asjaomaseid disainilahendusi nii, et need jätavad sama üldmulje, igal juhul piisav, et tõdeda, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav.
57 Neil asjaoludel ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust see, et kõnealuses otsuses ei ole kaelapaela külge kinnitatud kella asjatundjast kasutajate seas mainitud kutseala asjatundjaid.
– Autori vabadusaste
58 Enne kui analüüsida autori vabadusastet – mis hageja sõnul on kella osas madal ja kaelapaela ning kinnitusosa puhul kõrge – on vaja kindlaks teha osad, mis on tegelikkuses vaidlusaluse disainilahendusega kaitstud ja seetõttu asjakohased selle disainilahenduse võrdlusel disainilahendusega SYMBICORT.
59 Selle kohta on ühtlustamisameti juhataja 9. detsembri 2003. aasta otsusega EX‑03‑9 vastu võetud ühenduse disainilahenduse läbivaatamise juhiste punktis 11.4 „Disainilahenduse kujutise vorminõuded” ette nähtud:
„[…]
Disainilahenduse kujutis peab hõlmama üksnes omadusi, mille jaoks kaitset taotletakse. Kujutis võib siiski hõlmata teisi detaile, mille abil saab kirjeldada selle disainilahenduse omadusi, mille jaoks kaitset taotletakse. Ühenduse disainilahenduse taotluses on lubatud järgmised tunnusjooned:
1. Punktiiri võib vaates kasutada nende detailide märkimiseks, mille jaoks kaitset ei taotleta, või nende disainilahenduse osade märkimiseks, mis ei ole sellel vaatel nähtavad. Seega näitab punktiir osi, mis on neid hõlmavas vaates varjatud.
[…]”.
60 Hageja ei vaidle sellele eeskirjale vastu. Ometi, tuginedes vaidlustatud otsuses, väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires ja ühtlustamisameti veebilehel kättesaadavas andmebaasis esitatud vaidlusaluse disainilahenduse kujutisele, väidab ta, et vastupidi apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuse punktis 20 tõdetule ei ole vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa kujutatud punktiiriga.
61 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et vaidlusaluse disainilahenduse kujutis vaidlustatud otsuses ei oma kõnealuse disainilahenduse kaitse ulatuse osas tähtsust.
62 Teiseks on väljaandes Bulletin des dessins ou modèles communautaires ning disainilahenduste andmebaasis ära toodud vaidlusaluse disainilahenduse üldvaate põhjal võimalik tõdeda, et mõned disainilahenduse osad, eelkõige kinnitusosa, on kujutatud heledamate joontega kui teised osad nagu kaelapael ja kellakapsel. Sellegipoolest ei ole üldvaate väiksuse tõttu võimalik kindlaks teha, kas need osad on kujutatud punktiiriga.
63 Kuid kolmandaks tuleb tõdeda, et võimaliku ebakindluse selles osas hajutab vaidlusaluse disainilahenduse koguvaade, mis on tuletatav väljaande Bulletin des dessins ou modèles communautaires elektroonilises versioonis ning disainilahenduste andmebaasis leiduvast üldvaatest, mis on lisaks identne vaidlusaluse disainilahenduse kujutisega registreerimistaotluses, mille hageja esitas ühtlustamisametile. Nimelt on sellel vaatel selgelt näha, et vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa on kujutatud punktiiriga nagu ka kellaosutid ja ristkülikukujuline osa kella numbrilaual.
64 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa, kellaosutid ja ristkülikukujuline osa kella numbrilaual ei kuulu vaidlusaluse disainilahendusega kaitstavate osade hulka. Sellest tulenevalt ei ole autori vabadusaste nende osade suhtes käesoleval juhul asjakohane.
65 Mis puutub teistesse osadesse, mille hageja esile tõi, siis tuleb ühelt poolt märkida, et ta ülehindab autori vabadusastet kaelapaela suhtes.
66 Nimelt, kuigi kõnealuse osa pikkuse ja laiusega on võimalik teataval määral varieerida, ei või need omadused siiski mõjutada võimalust paela kaelas kanda. Sama tuleb järeldada kella paigutuse kohta kaelapaelal.
67 Järelikult ei ole apellatsioonikoda teinud viga selle kohta vaidlustatud otsuse punktis 21 sedastatus.
68 Teiselt poolt tuleb seoses autori vabadusastmega kella suhtes möönda, et analoogne kell peab küll oma ülesande täitmiseks omama teatavaid osi nagu numbrilauda, enam-vähem selle keskele kinnitatud osuteid ja kellakeeramisnuppu.
69 Sellegipoolest puudutavad need piirid teatavate osade olemasolu kellas, ei mõjuta aga oluliselt selle kuju ja üldist ilmet. Nii võivad eelkõige kella numbrilaud ja kapsel omada erinevaid kujusid ja olla kujundatud mitmel eri viisil, nagu sisuliselt tõdes ka apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 21.
– Asjaomastest disainilahendustest jääva üldmulje võrdlus
70 Võttes arvesse vaidlusaluse disainilahendusega kaitstavate osade ja kaelapaela külge kinnitatud kella autori vabadusastme kohta eespool tõdetut, tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje määravad järgmised osad:
– kaelapael, mille paelad on ühest otsast ühenduses, hiljem kattuvad ja on teises otsas sõlmitud;
– ümmargune kell, mis on kaelapaela külge kinnitatud kohas, kus paelad üksteisest kaugenevad;
– kaks kontsentrilist rõngast kellaääre ümber, milles on ülespoole avanev lõhe, kuhu on paigutatud kellakeeramisnupp.
71 Mis puutub disainilahendusest SYMBICORT jäävasse üldmuljesse, siis tuleb kõigepealt kaaluda hageja argumenti, mille kohaselt apellatsioonikoda ei oleks pidanud eeldama, et disainilahenduses SYMBICORT on kaelapael, millega saab kella kaelas kanda.
72 Sellega seoses tuleb möönda, et vastab tõele, et ühtlustamisametile saadetud disainilahenduse SYMBICORT kujutises on näha vaid kahte eri suunas ulatuvat paela, kuid mitte kinnist paela, mida peaks kaelas kantama.
73 Siiski ei tule varasemate disainilahenduste hindamisel uurida eraldi üksnes nende graafilist kujutist, vaid pigem hinnata igakülgselt kõiki esitatud asjaolusid, mille põhjal saab piisavalt täpselt ja kindlalt välja selgitada asjaomasest disainilahendusest jääva üldmulje.
74 Nimelt ei saa iseäranis nende disainilahenduste puhul, mida on kaubanduses otseselt kasutatud, ilma et neid oleks registreeritud, välistada, et ei ole olemas graafilist kujutist, milles oleks näha kõiki asjakohaseid detaile ja mis oleks võrreldav registreerimistaotluses sisalduva kujutisega. Neil asjaoludel oleks kehtetuks tunnistamise taotlejalt liigne nõuda, et ta esitaks mis tahes juhul niisuguse kujutise.
75 Käesolevas kohtuasjas on esiteks apellatsioonikoja menetluse teise poole esitatud disainilahenduse SYMBICORT kujutisel kaelapaela kaks osa järsult ära lõigatud ja sõna „symbicort” on kujutatud vaid osaliselt ühel neist. See asjaolu viitab sellele, et kinnist silmust ei ole kujutatud seetõttu, et kujutis ei ole terviklik, mitte tulenevalt asjaomase disainilahenduse tegelikust ilmest.
76 Teiseks tuleneb nii veoarvest kui ka päritolusertifikaadist, et Great Sun Technology poolt 3. aprillil 2004 Madalmaadesse saadetud tarne hõlmas 2000 eksemplari kaubast „kaelapael kellaga „SYMBICORT””.
77 On aga vaieldamatu, et niisuguse paela nagu kõnealune pael ülesanne on võimaldada kanda mõnda eset kaelas.
78 Neil asjaoludel ja võttes arvesse seda, et disainilahendusest asjatundjast kasutajale jääv üldmulje tuleb tingimata määratleda ka lähtudes viisist, mil asjaomast toodet kasutatakse (eespool viidatud kohtuotsus Sideseaded, punkt 66), leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20 põhjendatult, olenemata ühtlustamisametile esitatud mittetäielikust graafilisest kujutisest, et disainilahenduses SYMBICORT on tegelikkuses pael, millega saab kella kaela riputada.
79 Eeltoodu põhjal tuleb sedastada, et disainilahendusest SYMBICORT jääva üldmulje määravad eespool punktis 70 loetletud osad. Nimelt, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 19 õigustatult tõdes, on ka disainilahenduses SYMBICORT põhiliselt samade proportsioonidega pael, millele on samas kohas kinnitatud analoogne ümmargune kell. Samuti on kella ääre ümber kaks kontsentrilist rõngast, kusjuures välist rõngast katkestab samale poole avanev lõhe, millesse on paigutatud kellakeeramisnupp.
80 Lisaks sellele tõdes apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20 õigustatult, et asjaomaste disainilahenduste vahelised erinevused, millele hageja tähelepanu juhtis, on tähtsusetud.
81 Nii ei ole kõigepealt võimalik täheldada ühtegi olulist erinevust disainilahenduste paelte pikkuses ega laiuses.
82 Lisaks ei ole oluline asjaolu, et disainilahenduse SYMBICORT pael on musta värvi, arvestades, et vaidlusaluse disainilahenduse jaoks ei taotletud ühtegi värvi. Samuti, kuna viimati nimetatud disainilahendus kujutab reklaamtoodet, võib õigustatult järeldada, et kui seda kasutatakse, on sellele kantud mõni kaubamärk. Järelikult ei ole ka kaubamärgi SYMBICORT olemasolu disainilahenduses SYMBICORT oluline erinevus.
83 Lõpuks tuleb mainida, et disainilahenduste kellakapslite ja numbrilaua kujunduse detailid ei ole piisavalt silmatorkavad, et mõjutada disainilahendustest jäävat üldmuljet. See on nii seda enam, et eespool punktidest 58–64 tuleneb, et kellaosutid ja numbrilauale kinnitatud ristkülikukujuline osa ei kuulu vaidlusaluse disainilahendusega kaitstavate osade hulka.
84 Kõike eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et asjatundjast kasutajale jääb vaidlusalusest disainilahendusest ja disainilahendusest SYMBICORT sama üldmulje. Niisiis jõudis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 põhjendatult samale järeldusele ning otsustas selle põhjal, et vaidlusalune disainilahendus ei ole eristatav määruse nr 6/2002 artikli 6 tähenduses ning et see tuleb seega kehtetuks tunnistada.
85 Neil asjaoludel tuleb teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mis käsitleb võimu kuritarvitamist määruse nr 6/2002 artikli 61 lõike 2 tähenduses
Poolte argumendid
86 Hageja väidab, et apellatsioonikoda kuritarvitas võimu, kuna esiteks ei hinnanud õiguslikult piisavalt kõiki tema argumente ja esitatud tõendeid, sealhulgas veoarvet; teiseks ei võtnud arvesse autori vabadusastet kaelapaela ja kinnitusosa puhul ning kolmandaks tugines vaidlustatud otsuses vaidlusaluse disainilahenduse kinnitusosa ebaõigele hindamisele. Hageja on selles kontekstis arvamusel, et apellatsioonikoda ei vaadanud asja tegelikult läbi, vaid piirdus argumenteerimata tõdemustega ja tõenditele viitamisega, rikkudes nii tema kaitseõigusi. Peale selle on võimalik, et kui apellatsioonikoda osutas asjaolule, et kinnitusosa on märgitud punktiiriga, viitas ta tundmatule disainilahendusele.
87 Ühtlustamisamet väidab, et hageja esitatud argumendid ei ole põhjendatud.
Üldkohtu hinnang
88 Tuleb meenutada, et võimu kuritarvitamise mõiste on liidu õiguses täpselt piiritletud ja selle all on silmas peetud olukorda, kus haldusasutus kasutab oma volitusi mõnel muul eesmärgil kui see, milleks need talle on antud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on otsuse puhul võimu kuritarvitamisega tegemist vaid juhul, kui objektiivsetest, asjakohastest ja kooskõlas olevatest andmetest nähtub, et otsus on vastu võetud muudel eesmärkidel kui need, milleks see peaks mõeldud olema (Üldkohtu 24. aprilli 1996. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑551/93 ja T‑231/94–T‑234/94: Industrias Pesqueras Campos jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑247, punkt 168, ja 12. jaanuari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑19/99: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (COMPANYLINE), EKL 2000, lk II‑1, punkt 33).
89 Käesoleval juhul ei ole hageja aga tõendanud nende andmete olemasolu ega isegi vihjanud sellele. Väidetavad võimu kuritarvitamise juhud, mille ta esile toob, kujutavad endast äärmisel juhul võimalikke hindamisvigu, mis võivad moodustada määruse nr 6/2002 artiklite 4, 6 ja 7 rikkumise. Esimese ja teise väite kaalumisest tuleneb aga, et hageja sellekohased etteheited ei ole igal juhul põhjendatud.
90 Mis puutub hageja kaitseõiguste väidetavasse rikkumisse, siis tuleneb määruse nr 6/2002 artiklist 62, et ühtlustamisameti otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Käesoleval juhul väljendas hageja ühtlustamisameti üksustes oma seisukohta veoarve tõendusliku jõu, autori vabadusastme, disainilahenduse SYMBICORT kujutise mittetäielikkuse ja kinnitusosa tähtsuse kohta kaelapaela külge kinnitatud kellast jäävas üldmuljes. Asjaolu, et kinnitusosa ei kuulu vaidlusaluse disainilahendusega kaitstud osade hulka, on sõnaselgelt mainitud tühistamisosakonna otsuse punktis 21, nii et hagejal oli võimalik esitada kaebemenetluses selle kohta oma märkused. Seetõttu tuleb hageja kaitseõiguste rikkumist puudutav etteheide samuti tagasi lükata.
91 Niivõrd kui kolmanda väite raames esitatud argumente võiks veel tõlgendada kui argumente, mis puudutavad määruse nr 6/2002 artiklis 62 täpsustatud põhjendamiskohustuse rikkumist või selle määruse artikli 63 lõikes 1 ette nähtud kohustuse kontrollida poolte esitatud argumente ja nõudeid rikkumist, tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses on ühtselt ja piisavalt detailselt ära toodud põhjused, miks apellatsioonikoda leidis esiteks, et disainilahendust SYMBICORT puudutavad tõendid, eelkõige veoarve on usaldusväärsed ja tõendusliku väärtusega (vaidlustatud otsuse punktid 7 ja 15–17), ja teiseks, et arvestades autori vabadusastet, jääb vaidlusalusest disainilahendusest asjatundjast kasutajale sama üldmulje, mis disainilahendusest SYMBICORT (vaidlustatud otsuse punktid 18–22). Niisiis ei ole vaidlustatud otsus selles osas õigusvastane.
92 Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb kolmas väide tagasi lükata.
93 Kuna ükski hageja esitatud väidetest ei ole põhjendatud osas, milles need puudutavad disainilahenduse SYMBICORT avalikkusele kättesaadavaks tegemise tõendeid ja selle ning vaidlusaluse disainilahenduse võrdlust, puudub vajadus neid kontrollida seoses disainilahendustega C ja F vastavalt eespool punktides 12–15 sedastatule. Nimelt on neil asjaoludel vaidlusaluse disainilahenduse ja disainilahenduse SYMBICORT võrdlus, mille viis läbi apellatsioonikoda, piisavaks aluseks vaidlustatud otsusele.
94 Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
95 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Sphere Time’ilt.
|
Pelikánová |
Jürimäe |
Van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. juunil 2011 Luxembourgis.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: inglise.