1

Menetlusse astuja esitas 9. novembril 2001 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotletakse, on alljärgnev sõnalist osa „pirañam diseño original juan bolaños” sisaldav kujutismärk:

3

Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 16, 21 ja 25 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:

4

Taotlus avaldati 23. septembril 2002 väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 76/2002.

5

Hageja esitas 28. novembril 2002 vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele. Vastulause tugines järgmistele Hispaanias registreeritud sõnamärkidele PIRANHA:

6

Vastulause oli suunatud kõikide registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade vastu.

7

Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 sisalduvad põhjendused. Hageja väitis, et asjaomaste kaubamärkide sarnasuse, taotletava kaubamärgi ja varasema kaubamärgiga tähistatavate kaupade sarnasuse ning varasema kaubamärgi maine tõttu esineb segiajamise tõenäosus.

8

Ühtlustamisamet saatis 1. juulil 2004 hagejale teate, paludes tal esitada tõendeid varasema kaubamärgi nr 790520 tegeliku kasutamise kohta. Kuna talle neid määratud tähtaja jooksul ei esitatud, tegi vastulausete osakond otsuse üksnes nende tõendite pinnalt, mis tema käsutuses olid.

9

Vastulausete osakond rahuldas 29. oktoobri 2004. aasta otsusega osaliselt vastulause seoses klassi 25 kuuluvate „rõivaste, jalatsite ja peakatetega” ning lükkas nende kaupade osas registreerimistaotluse tagasi. Ta leidis, et kaubad, mille jaoks ühenduse kaubamärgi registreerimist taotleti ja mis kuuluvad klassi 25 ning varasema kaubamärgiga nr 2116007 hõlmatud kaubad, mis kuuluvad klassi 18, on teataval määral sarnased. Asjaomaste tähiste võrdlemine tõi esile ilmsed visuaalsed ja kontseptuaalsed sarnasused ning teatava foneetilise identsuse. Seetõttu tuvastas vastulausete osakond segiajamise tõenäosuse.

10

Vastulausete osakond lükkas vastulause klassidesse 16 ja 21 kuuluvate kaupade osas tagasi, kuna puudusid tõendid varasema kaubamärgi maine kohta määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 tähenduses.

11

Menetlusse astuja esitas 15. detsembril 2004 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

12

Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda rahuldas kaebuse 21. septembri 2005. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) ning lükkas vastulause tervikuna tagasi. Ta leidis, et asjaomased kaubad on erinevat laadi ja erineva eesmärgiga, neid valmistavad erinevad tootjad ning neid müüakse eraldiseisvate turustuskanalite kaudu. Apellatsioonikoja arvates ei ole need kaubad omavahel konkureerivad ega üksteist asendavad ning seega ei saa neid pidada sarnasteks. Lisaks on asjaolu, et kõnealused kaubad võivad esteetilisest seisukohast üksteist täiendada, liiga subjektiivne, et seda arvesse võtta. Kuna kaupade sarnasuse tingimus, mis on vajalik asjaomasel territooriumil segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks, ei olnud täidetud, ei pidanud apellatsioonikoda vajalikuks asjaomaste tähiste sarnasuse või võimaliku identsuse astet uurida.

13

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

14

Ühtlustamisamet palus kirjalike nõuete esitamise staadiumis esimese võimalusena Esimese Astme Kohtul:

või teise võimalusena Esimese Astme Kohtul:

15

Kohtuistungil märkis ühtlustamisamet, et tema nõudeid tuleb tõlgendada nii, et ta jätab asja otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel.

16

Kohtuistungil palus menetlusse astuja Esimese Astme Kohtul jätta hagi rahuldamata.

17

Ühtlustamisamet märgib, et hageja nõue, millega palutakse Esimese Astme Kohtul ühtlustamisametit otseselt kohustada ühenduse kaubamärgi PiraÑAM diseño original Juan Bolaños registreerimise taotlust tagasi lükkama, on vastuvõetamatu. Ta tuletab meelde, et Esimese Astme Kohtul puudub pädevus ühtlustamisametile ettekirjutusi teha, kuid ühtlustamisametil on kohustus kohtuotsuste resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha.

18

Oma nõuete kohta märgib ühtlustamisamet, et miski ei takista tal hageja nõudega ühineda või jätta asi otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, esitades kõik argumendid, mida ta peab kohaseks Esimese Astme Kohtule vajaliku teabe andmiseks.

19

Oma teise nõudega palub hageja Esimese Astme Kohtul kohustada ühtlustamisametit ühenduse kaubamärgi PiraÑAM diseño original Juan Bolaños kaupadele klassis 25 registreerimise taotluse tagasi lükkama.

20

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühtlustamisamet peab ühenduse kohtule ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 võtma vajalikud meetmed ühenduse kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses ühtlustamisametile ettekirjutusi teha, kuid ühtlustamisametil on kohustus ühenduse kohtu otsuste resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33, ja 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T-202/04: Madaus vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Optima Healthcare (ECHINAID), EKL 2006, lk II-1115, punkt 14). Järelikult on hageja nõuded, millega palutakse Esimese Astme Kohtul kohustada ühtlustamisametit registreerimistaotluse tagasi lükkama, vastuvõetamatud.

21

Mis puudutab ühtlustamisameti nõudeid, millega ta jätab asja otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, siis tuleb meenutada, et vastavalt kohtupraktikale ei takista miski ühtlustamisametil hageja nõudega ühineda või jätta asi otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, esitades kõik argumendid, mida ta peab kohaseks Esimese Astme Kohtule vajaliku teabe andmiseks (Esimese Astme Kohtu 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-107/02: GE Betz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Atofina Chemicals (BIOMATE), EKL 2004, lk II-1845, punkt 36, ja 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas T-53/05: Calavo Growers vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Calvo Sanz (Calvo), EKL 2007, lk II-37, punkt 27). Seevastu ei saa ta esitada apellatsioonikoja otsuse tühistamise või muutmise nõuet punktides, mida hagiavalduses ei ole välja toodud, või esitada väiteid, mida hagiavalduses ei ole välja toodud (Esimese Astme Kohtu 25. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T-379/03: Peek & Cloppenburg vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Cloppenburg), EKL 2005, lk II-4633, punkt 22).

22

Seega, kuna ühtlustamisamet piirdub sellega, et jätab asja otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, on tema nõuded vastuvõetavad.

23

Hageja esitab oma tühistamisnõuete toetuseks ühe väite, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist.

24

Hageja väidab, et apellatsioonikoda leidis valesti, et taotletava kaubamärgiga tähistatavad klassi 25 kuuluvad kaubad ja varasema kaubamärgiga tähistatavad klassi 18 kuuluvad kaubad ei ole sarnased. Ta tuletab meelde, et kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve ning et kaupade sarnasuse hindamisel on otsustava tähtsusega kaupadevahelised sisulised seosed, mitte nende kokkuleppeline kuulumine ühte või teise klassi. Käesoleval juhul kasutas apellatsioonikoda automaatselt liiga üldisi ja abstraktseid kriteeriume. Kaupade sarnasustegurid, milleks on nende olemus, kasutamisviis ja otstarve ning samuti see, kas need on üksteisega konkureerivad või üksteist täiendavad kaubad, ei ole ei absoluutsed ega muude tegurite olemasolu välistavad.

25

Arvestades käesoleva juhtumi iseärasusi, eriti seda, et kõnealused kaubad kuuluvad moe valdkonda, tuleb kaupade sarnasust hinnata lähtuvalt asjaomaste tarbijate vaatenurgast. Tarbijad tajuvad asjaomaste kaupade vahel tihedaid seoseid, kuna neil kaupadel on ühine esteetiline funktsioon. Selles suhtes leiab hageja, et apellatsioonikoda ei hinnanud õigesti esteetiliste vajaduste tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Seda, et tarbija tajub kaupade sarnasust, tugevdab veelgi asjaolu, et nende kaupade puhul kasutatakse sageli samu turustus- ja müügikanaleid ning neid valmistatakse tihti samast materjalist, mis kuulub klassi 18 — nahast.

26

Järelikult ühendavad kõnealuseid kaupu piisavad seosed, selleks et neid kaupu võiks sarnasteks pidada. Hageja tuletab meelde, et ühtlustamisamet kaitses ühes varasemas kohtumenetluses ise seisukohta, et klassi 25 kuuluvad kaubad ja klassi 18 kuuluvad nahast ja tehisnahast valmistatud kaubad, mis ei kuulu teistesse klassidesse, täiendavad üksteist nende ühise esteetilise mõõtme tõttu. Selline täiendamine toimub kõigi klassi 18 kuuluvate kaupade puhul.

27

Hageja rõhutab, et vastandatud tähised on samuti sarnased, ning järeldab sellest, et kohaldamisele kuulub määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b.

28

Ühtlustamisamet jagab klassi 25 kuuluvate kaupade ja klassi 18 kuuluvate kaupade sarnasuse analüüsimisel klassi 18 kuuluvad kaubad kahte rühma.

29

Mis puudutab esiteks klassi 18 kuuluvaid nahast ja tehisnahast valmistatud kaupu, mis ei kuulu teistesse klassidesse — näiteks isiklikud aksessuaarid —, siis leiab ühtlustamisamet, et neil on lisaks nende põhifunktsioonile oluline dekoratiivne, ornamentaalne ja esteetiline funktsioon, millel on kaupade omandamisel otsustav roll. Lisaks valmistatakse neid kaupu tihti samast materjalist ning turustatakse samades müügikohtades kui klassi 25 kuuluvaid kaupu. Seega on asjaomastel kaupadel rohkem kui üks ühine joon ja niisiis on need kaubad vähemalt natuke sarnased. Apellatsioonikoda rikkus seega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta leidis, et kaupadevahelised erinevused on sellised, mis iseenesest välistavad asjaomase avalikkuse seisukohast igasuguse segiajamise tõenäosuse.

30

Lisaks palub ühtlustamisamet Esimese Astme Kohtul teada anda, kas nende kaupade abstraktne uurimine võimaldab tuvastada, et nende puhul on olemas või võiks olemas olla teatav sarnasus, mis tuleneb võimalikust vastastikuse täiendamise suhtest, ning vastaval juhul täpsustada, millised tingimused on nõutavad muude tegurite puhul, mis võimaldavad tuvastada segiajamise tõenäosuse olemasolu nendel territooriumidel, mida tuleb arvesse võtta.

31

Ta kinnitab, et ta on varasemates kohtumenetlustes toetanud seisukohta, et teatavate klassi 18 kuuluvate kaupade, näiteks kotid, rahataskud, rahakotid ja muud nahast või tehisnahast aksessuaarid (mis kuuluvad varasema kaubamärgiga tähistatavate nahast ja tehisnahast valmistatud kaupade hulka, mis ei kuulu teistesse klassidesse), ning rõivaste, jalatsite ja peakatete, mis on hõlmatud taotletava kaubamärgiga, vahel on tihe vastastikuse täiendamise suhe. See seisukoht ei ole Esimese Astme Kohtu praktikaga vastuolus.

32

Muude klassi 18 kuuluvate kaupade (nahk, tehisnahk, karusnahad, reisikohvrid, reisikastid, päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted) osas leiab ühtlustamisamet, et need jäävad klassi 25 kuuluvatest kaupadest kaugemale ning et nende puhul ei ole esteetiline mõõde määrava tähtsusega.

33

Kohtuistungil väitis menetlusse astuja, et apellatsioonikoda hindas kohtupraktikat õigesti, kui ta leidis, et asjaomased kaubad ei ole sarnased. Sisuliselt leiab ta, et asjaomaste kaupade turustuskanalid on üldjuhul erinevad. Pealegi on asjaolu, et kaubad on esteetilisest seisukohast üksteist täiendavad, liiga ähmane kriteerium, et seda arvesse võtta. Lisaks leiab ta, et kuna kõnealused tähised on vaid vähesel määral sarnased, ei saa asjaomase avalikkuse seisukohast mingil juhul segiajamise tõenäosust esineda.

34

Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, „kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”. Lisaks mõistetakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt varasemate kaubamärkidena kaubamärke, mis on registreeritud liikmesriikides ja mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.

35

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb segiajamise tõenäosust ehk ohtu, et avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid (seoses nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 4 lõike 1 punkti b tõlgendamisega, mille normatiivne sisu on üldjoontes identne määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b normatiivse sisuga, vt Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, punkt 29, ja 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, punkt 17, ning seoses määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tõlgendamisega vt Esimese Astme Kohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Petit Liberto (Fifties), EKL 2002, lk II-4359, punktid 25 ja 26).

36

Selline igakülgne hindamine hõlmab teatavate arvessevõetavate tegurite, eelkõige kaubamärkide sarnasuse ja kaubamärgiga tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste vähest sarnasust võib kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus, ja vastupidi (eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 17, eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 19 ja eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus Fifties, punkt 27).

37

Kaupade sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki nende kaupade vahelist suhet iseloomustavaid asjakohaseid tegureid, mille hulka kuuluvad täpsemalt nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas need on üksteisega konkureerivad või üksteist täiendavad kaubad (eespool punktis 35 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 23). Samuti võib arvesse võtta muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (Esimese Astme Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-164/03: Ampafrance vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Johnson & Johnson (monBeBé), EKL 2005, lk II-1401, punkt 53).

38

Vastavalt komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94, (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) (muudetud kujul) eeskirja 2 lõikele 4 on Nizza kokkuleppest tuleneval kaupade ja teenuste klassifikatsioonil ainult halduslik otstarve. Seega ei saa kaupu lugeda erinevateks ainult selle põhjal, et need kuuluvad erinevatesse klassidesse.

39

Just neid kaalutlusi silmas pidades tulebki vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnata.

40

Tuleb rõhutada, et apellatsioonikoda leidis üksnes kõnealuste kaupade võrdluse põhjal, et asjaomase avalikkuse seisukohast puudub igasugune segiajamise tõenäosus. Sellegipoolest pani kõnealuste kaupade sarnasus — isegi kui see oli vähene — apellatsioonikojale kohustuse kontrollida, kas tähiste võimalik suur sarnasus ei ole selline, mis võiks kaupade päritolu osas tarbijate seisukohast tekitada segiajamise tõenäosuse.

41

Seega tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoja antud hinnang, mille kohaselt asjaomased kaubad ei ole sarnased, on põhjendatud.

42

Esiteks valmistatakse klassi 25 kuuluvaid kaupu ja klassi 18 kuuluvaid kaupu tihti samast toormaterjalist, see tähendab nahast või tehisnahast. Seda asjaolu võib kaupade sarnasuse hindamisel arvesse võtta. Siiski, pidades silmas, et nahast või tehisnahast võidakse valmistada laia valikut kaupu, ei piisa kaupade sarnasuse tuvastamiseks üksnes sellest asjaolust (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T-169/03: Sergio Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Sissi Rossi (SISSI ROSSI), EKL 2005, lk II-685, punkt 55).

43

Teiseks näib siiski, et mõnede asjaomaste kaupade turustuskanalid on identsed. Sellegipoolest on vajalik vahetegemine vastavalt sellele, kas klassi 25 kuuluvaid kaupu võrreldakse klassi 18 kuuluvate kaupade ühe või teise rühmaga, mille ühtlustamisamet tuvastas.

44

Mis puudutab esiteks klassi 18 kuuluvate kaupade teist rühma (nahk ja tehisnahk, karusnahad; reisikohvrid ja reisikastid; päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted), siis võis apellatsioonikoda õigustatult tuvastada, et turustuskanalid erinevad neist, mida kasutatakse klassi 25 kuuluvate kaupade turustamiseks. Asjaolu, et mõlemat liiki kaupu võidakse müüa samades kaubandusettevõtetes, näiteks kaubamajades või supermarketites, ei ole eriti oluline, kuna nendes müügikohtades võib leida väga erinevat laadi kaupu, ilma et tarbijad neile automaatselt sama päritolu omistaksid (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 13. detsembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-8/03: El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Pucci (EMILIO PUCCI), EKL 2004, lk II-4297, punkt 43).

45

Mis puudutab teiseks klassi 18 kuuluvate kaupade esimest rühma, see on nahast ja tehisnahast valmistatud kaubad, mis ei kuulu teistesse klassidesse, näiteks käekotid, rahakotid või rahataskud, siis tuleb rõhutada, et neid kaupu turustatakse müügikohtades tihti koos klassi 25 kuuluvate kaupadega ja seda mitte ainult kaubanduskeskustes, vaid ka spetsialiseeritud kauplustes. See on tegur, mida tuleb kaupade sarnasuse hindamisel arvesse võtta.

46

Tuleb meelde tuletada, et Esimese Astme Kohus on kinnitanud nõrga sarnasuse olemasolu „naistekoti” ja „naistekinga” puhul (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus SISSI ROSSI, punkt 68). Seda järeldust tuleb laiendada kõikide klassi 25 kuuluvate taotletava kaubamärgiga tähistatavate kaupade ja klassi 18 kuuluvate varasema kaubamärgiga tähistatavate nahast ja tehisnahast valmistatud kaupade, mis ei kuulu teistesse klassidesse, vahelistele suhetele.

47

Lähtuvalt eespool esitatust tuleb tõdeda, et klassi 25 kuuluvate kaupade ja klassi 18 kuuluvate kaupade esimese rühma puhul on olemas vähene sarnasus. Sellest tulenevalt ei saanud apellatsioonikoda üksnes asjaomaste kaupade hindamise põhjal järeldada, et asjaomase avalikkuse seisukohast puudub segiajamise tõenäosus.

48

Mis puudutab seda, et klassi 25 kuuluvad rõivad, jalatsid ja peakatted ja klassi 18 kuuluvad „nahast ja tehisnahast valmistatud kaubad, mis ei kuulu teistesse klassidesse”, võivad üksteist täiendada, siis tuleb meelde tuletada, et vastavalt kohtupraktikale on üksteist täiendavad kaubad omavahel tihedalt seotud kaubad, nii et üks on teise kasutamiseks möödapääsmatult vajalik või oluline, mistõttu tarbijad võivad arvata, et mõlemaid kaupu valmistab üks ja seesama ettevõtja (eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus SISSI ROSSI, punkt 60).

49

Sellised kaubad nagu jalatsid, rõivad, peakatted või käekotid võivad lisaks oma põhifunktsioonile täita ühist esteetilist funktsiooni, andes koos panuse asjaomase tarbija välisilmesse.

50

Neid ühendavate seoste tajumist tuleb seega hinnata, võttes arvesse võimalikku püüet selle välisilme esitlemist ühtlustada, mis tähendab selle erinevate koostisosade omavahel sobitamist nende loomisel või omandamisel. Selline sobitamine võib toimuda näiteks klassi 25 kuuluvate rõivaste, jalatsite ja peakatete ning neid täiendavate selliste erinevate rõivaaksessuaaride — näiteks käekotid — vahel, mis kuuluvad klassi 18. Kõnealune võimalik sobitamine sõltub asjaomasest tarbijast, tegevuse liigist, mille jaoks välisilme luuakse (näiteks töö, sport või vaba aeg), või sektori ettevõtjate turustamisaktiivsusest. Pealegi asjaolu, et kõnealuseid kaupu müüakse tihti samades spetsialiseeritud müügikohtades, lihtsustab seda, et asjaomane tarbija tajub nende kaupade vahelisi tihedaid seoseid, ja tugevdab muljet, et neid kaupu valmistab üks ja seesama ettevõtja.

51

Sellest tulenevalt tajuvad mõned tarbijad tihedat seost klassi 25 kuuluvate rõivaste, jalatsite ja peakatete ning selliste rõivaaksessuaaride vahel, mis on teatavad klassi 18 kuuluvad „nahast ja tehisnahast valmistatud kaubad, mis ei kuulu teistesse klassidesse”, ning nad võivad seega arvata, et neid kaupu valmistab üks ja seesama ettevõtja. Seetõttu on taotletava kaubamärgiga tähistatavad klassi 25 kuuluvad kaubad rõivaaksessuaaridega, mis kuuluvad klassi 18 kuuluvate „nahast ja tehisnahast valmistatud kaupade hulka, mis ei kuulu teistesse klassidesse”, sarnased määral, mida ei saa pidada väheseks.

52

Järelikult toimis apellatsioonikoda valesti, kui ta — ilma tähiste võimalikku sarnasust eelnevalt analüüsimata — leidis, et käesoleval juhul puudub segiajamise tõenäosus.

53

Lähtudes eespool esitatust, tuleb nõustuda väitega, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist, ning sellest tulenevalt vaidlustatud otsus tühistada.

54

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

55

Kuna apellatsioonikoja otsus tühistati ning seega tuleb lugeda, et kohtuotsus on vaatamata ühtlustamisameti nõuetele tehtud ühtlustamisameti kahjuks, mõistetakse hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja ühtlustamisametilt. Kuna kohtuotsus on tehtud ka menetlusse astuja kahjuks, kannab ta oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)

otsustab: