EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

18. jaanuar 2024 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Transport – Direktiiv 2006/126/EÜ – Artikli 7 lõiked 1 ja 3 – Juhiload – Juhiloa väljaandmine, kehtivus ja uuendamine – Juhtimiseks vajalik füüsiline ja vaimne sobivus – Arstlik läbivaatus – Sagedus – Juhtide psühholoogilist sobivust tõendav dokument

Kohtuasjas C‑227/22,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad – Gabrovo (Gabrovo halduskohus, Bulgaaria) 22. märtsi 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 31. märtsil 2022, menetluses

versus

Regionalna direktsia „Avtomobilna administratsia“ Pleven,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja president K. Jürimäe, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts kolmanda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud N. Piçarra, N. Jääskinen (ettekandja) ja M. Gavalec,

kohtujurist: P. Pikamäe,

kohtusekretär: ametnik R. Stefanova-Kamisheva,

arvestades kirjalikku menetlust ja 3. mai 2023. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	IL, esindaja: advokat M. Hristov,

–	Bulgaaria valitsus, esindajad: T. Mitova, S. Ruseva ja L. Zaharieva,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: P. Messina, N. Nikolova ja N. Yerrell,

olles 13. juuli 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1	Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT 2006, L 403, lk 18) artikli 7 lõigete 1 ja 3 tõlgendamist.

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Bulgaaria kodanik IL ja Regionalna direktsia „Avtomobilna administratsia“ Pleven (Pleveni piirkondlik mootorsõidukiamet, Bulgaaria) ning mis puudutab otsust, millega ILile määrati halduskaristus, kuna ta ei suutnud liikluskontrolli käigus esitada kehtivat psühholoogilise sobivuse tunnistust, mida nõuab liikmesriigi õigus.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Direktiivi 2006/126 põhjendustes 8 ja 9 on märgitud:

„(8)

Liiklusohutust silmas pidades tuleks ette näha juhilubade väljastamise miinimumnõuded. Sõidueksamite ja loa andmise nõudeid tuleb ühtlustada. Selleks tuleks määratleda veokite juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja käitumine, võtta sõidueksami ülesehituses neid mõisteid arvesse ning määratleda uuesti veokite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded.

(9)

Juhiloa väljastamisel ja korrapäraselt pärast seda tuleks esitada tõend selle kohta, et inimeste või kaupade veoks kasutatavate sõidukite juhid vastavad juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Selline, kooskõlas siseriiklike eeskirjadega toimuv miinimumnõuetele vastavuse kontroll aitab kaasa isikute vabale liikumisele, väldib konkurentsimoonutusi ning aitab võtta paremini arvesse selliste sõidukite juhtide erilist vastutust. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada teiste veokite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele vastavuse tagatisena arstliku läbivaatuse nõude. Läbipaistvuse huvides peaksid sellised läbivaatused toimuma juhilubade uuendamise ajal ja olema seega määratud kindlaks juhiloa kehtivusajaga.“

4	Direktiivi artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud: „Liikmesriigid võtavad kasutusele I lisas esitatud ühenduse mudelil põhineva riigisisese juhiloa vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. Ühenduse juhiloamudeli esiküljel oleval embleemil peab olema juhiloa väljastava liikmesriigi tunnusmärk.“

5	Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt: „Liikmesriikide väljastatud juhilubasid tunnustatakse vastastikku.“

6	Direktiivi artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Artiklis 1 sätestatud juhiluba annab õiguse juhtida allpool määratletud kategooriate mootorsõidukeid. Juhiloa võib väljastada alates iga kategooria jaoks määratletud vanuse alampiirist. […]“.

Direktiivi 2006/126 artiklis 7 „Juhiloa väljaandmine, kehtivus ja uuendamine“ on ette nähtud:

„1. Juhiluba väljastatakse ainult neile taotlejatele:

a)	kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning kelle tervislik seisund vastab nõuetele II ja III lisa sätete kohaselt;

[…]

b)	Liikmesriikide poolt alates 19. jaanuar 2013 väljastatud C-, CE- C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõiduki juhilubade halduskehtivus on 5 aastat.

[…]

3. Juhiloa uuendamisel halduskehtivuse lõppemise tõttu kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõiduki juhilubade puhul on III lisas ettenähtud juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded jätkuvalt täidetud; ja

[…]

Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud mis tahes kategooria sõiduki juhilubade halduskehtivust, nagu see on sätestatud lõikes 2, kohaldamaks selliste juhtide suhtes konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on liiklusohutuse parandamine.

Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud C- ja D-kategooria sõiduki juhilubade halduskehtivust kolmele aastale, kohaldamaks selliste juhtide suhtes konkreetseid meetmeid, et parandada nende liiklusohutust.

Liikmesriigid võivad piirata mis tahes kategooria sõidukite konkreetsete juhilubade halduskehtivust, nagu see on sätestatud lõikes 2, kui peetakse vajalikuks kohaldada suurema sagedusega arstlikke läbivaatusi või muid konkreetseid meetmeid, nt liikluseeskirjade rikkujate suhtes kohaldatavaid piiranguid.

[…]“.

Direktiivi II lisa I jao „Sõidueksami miinimumnõuded“ punktis 9 on sätestatud:

„9.1.

Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama juhiloa taotleja oskust käsitseda sõidukit ja juhtida seda liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. […]

Sõidueksami vastuvõtjatel peab olema väljaõpe, mis võimaldab neil õigesti hinnata taotlejate oskust ohutult sõidukit juhtida. […]

9.2.

Hindamise käigus pööravad sõidueksami vastuvõtjad erilist tähelepanu sellele, kas taotleja ilmutab kaalutletud ja teisi arvestavat juhtimiskäitumist. See peaks peegeldama üldist sõidukijuhtimisstiili ja sõidueksami vastuvõtja peaks seda taotlejast üldettekujutuse saamisel arvesse võtma. Siia kuulub kohanduv ja kindel (ohutu) juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti enam ohustatud) liiklejate huvidega arvestamine ning ettenägelikkus.

[…]“.

Direktiivi III lisas „Mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded“ on sätestatud:

„Mõisted

1.	Käesolevas lisas liigitatakse sõidukijuhid kahte rühma:

[…]

1.2.

2. rühm:

C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhid.

[…]

Arstlik läbivaatus

[…]

4.	2. rühm: Juhiloa taotlejad läbivad arstliku läbivaatuse enne, kui neile juhiluba esmakordselt väljastatakse ning seejärel kontrollitakse sõidukijuhte igal juhiloa uuendamisel kooskõlas selle liikmesriigi süsteemiga, kus asub sõidukijuhi peamine elukoht.

5.	Liikmesriigid võivad juhilubade väljastamiseks või uuendamiseks ette näha käesolevas lisas esitatud nõuetest rangemad nõuded.

[…]

Vaimsed häired

1. rühm:

13.1.

Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad järgmiste terviseprobleemide all:

–	tõsised vaimsed häired, olenemata sellest, kas need on kaasa sündinud või põhjustatud haigusest, traumast või neurokirurgilistest operatsioonidest,

–	raske vaimse arengu peetus,

–	rasked east tingitud käitumisprobleemid; isiksusehäired, mis põhjustavad tõsiseid hindamisvõime, käitumise või kohanemisvõime kõrvalekaldeid,

juhiluba väljastatakse või uuendatakse ainult taotlusele lisatud kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel.

2. rühm:

13.2.

Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu.

[…]“.

Bulgaaria õigus

10	Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide seaduse (Zakon za balgarskite lichni dokumenti) artikli 51 lõikes 4 on sätestatud: „C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E- ja T-kategooria juhiloa kehtivusaeg on viis aastat.“

15. mai 2006. aasta määruse nr 36, mis käsitleb psühholoogilise sobivuse nõudeid, mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejate, mootorsõidukijuhtide ja sõidueksamikomisjonide esimeeste psühholoogilise läbivaatuse tegemise tingimusi ja korda ning psühholoogilise läbivaatuse tegemise registreerimistunnistuse väljaandmist (naredba no 36 za iziskvaniyata za psikhologicheska godnost i usloviyata i reda za provezhdane na psikhologicheskite izsledvaniya na kandidati za pridobivane na pravosposobnost za upravlenie na MPS, na vodachi na MPS i na predsedateli na izpitni komisii i za izdavane na udostovereniya za registratsiya za izvarshvane na psikhologicheski izsledvaniya) (edaspidi „määrus nr 36/2006“), artikli 8 lõiked 1, 2 ja 4 on sõnastatud järgmiselt:

„1. Taksojuhina, reisija- või kaubaveoteenuse osutamiseks kasutatava sõiduki juhina või sõidueksamikomisjoni esimehena tööle asudes tuleb alati esitada psühholoogilise sobivuse tunnistus.

2. Psühholoogilise sobivuse tunnistus kehtib kolm aastat alates selle väljastamise kuupäevast.

[…]

4. Lõikes 1 osutatud isikud läbivad psühholoogilise läbivaatuse iga kolme aasta tagant alates viimase psühholoogilise sobivuse tunnistuse väljastamise kuupäevast.“

1. oktoobri 2002. aasta määruse nr 1-157 juhilubade väljastamise tingimuste ja korra, sõidukijuhtide registri ja nende distsiplineerimise kohta (naredba no 1-157 za usloviyata i reda za izdavane na svidetelstvo za upravlenie na motorni prevozni sredstva, otcheta na vodachite i tyahnata distsiplina) artikli 13 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Esimesel korral väljastab juhiloa Darzhavna avtomobilna inspektsyia [(riiklik autoinspektsioon, Bulgaaria)] pädev piirkondlik osakond sõidueksami sooritamise originaalprotokolli alusel ning isik peab esitama:

1. taotlusvormi ja sellele lisatud dokumendid vastavalt Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide väljaandmise eeskirjadele [(Pravilnik za izdavane na balgarskite lichni dokumenti)];

[…]

3. perearsti, piirkondlike liiklusmeditsiini komisjonide (TOLEK) või liiklusmeditsiini keskkomisjoni (TTSLEK) väljastatud hinnangu mootorsõidukijuhi/juhtimisõiguse taotleja füüsilise sobivuse kohta juhtimisõiguse uuendamiseks/saamiseks;

4. koopia psühholoogilise sobivuse tunnistusest C1-, С-, D1-, D- ja Ttm- (tramm) kategooria juhiloa väljastamise jaoks;

5. koopia tunnistusest, mis kinnitab, et ta on läbinud mootorsõidukijuhtidele mõeldud kursuse esmaabi andmise kohta liiklusõnnetuse korral;

6. avalduse, et tema peamine elukoht ei ole mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja et tal ei ole mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi välja antud juhiluba;

[…]“.

13	1. oktoobri 2002. aasta määruse nr 1-157 artikli 15 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: „Juhiloa uuendamiseks vastavalt lõikele 1 esitavad sõidukijuhid artikli 13 lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud dokumendid, samuti vana juhiloa.“

Liiklusseaduse (Zakon za dvizhenieto po patishtata) artikli 178c lõikes 5 on sätestatud, et isikut, kes osutab ilma kehtiva psühholoogilise sobivuse tunnistuseta enda nimel taksoteenust või osutab reisija- või kaubaveoteenust, karistatakse 500 Bulgaaria leevi (BGN) (umbes 255 eurot) suuruse trahviga.

15	Liiklusseaduse muutmise ja täiendamise seaduse lisasätete (Dopalnitelnite razporedbi na Zakona za izmenenie i dopalnenie na Zakona za dvizhenieto po patishtata) § 35 punkti 3 kohaselt rakendab liiklusseadus direktiivi 2006/126 nõudeid.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

16	ILil on kehtiv juhiluba muu hulgas C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E- ja Tkt- (traktor) kategooria mootorsõidukite jaoks. Tema juhiloa kehtivusaeg on 28. novembrist 2019 kuni 28. novembrini 2024.

Kontrolliv asutus peatas ILi 4. augustil 2021 kontrollimiseks, kui ta juhtis sadulvedukit selle külge ühendatud poolhaagisega, millega ta osutas kaubaveoteenust. Kontrollimisel selgus, et tal ei olnud võimalik esitada kehtivat psühholoogilise sobivuse tunnistust. Tema kõige uuem psühholoogilise sobivuse tunnistus oli välja antud 7. oktoobril 2017 ning kehtis 7. detsembrini 2020.

Kontrolliv asutus koostas haldusrikkumise tuvastamise akti määruse nr 36/2006 artikli 8 lõike 1 rikkumise tõttu põhjendusel, et IL ei esitanud kehtivat psühholoogilise sobivuse tunnistust. Pleveni piirkondliku mootorsõidukiameti juhataja tegi 24. augustil 2021 liiklusseaduse artikli 178c lõike 5 alusel otsuse, millega ILile määrati artikli 8 lõikes 1 nimetatud rikkumise eest trahv 500 Bulgaaria leevi (umbes 255 eurot).

19	IL vaidlustas selle trahvi Rayonen sad Sevlievos (Sevlievo rajoonikohus, Bulgaaria), väites sisuliselt, et määruse nr 36/2006 artikli 8 lõige 1 ja liiklusseaduse artikli 178c lõikes 5 ette nähtud karistus on direktiivi 2006/126 sätetega vastuolus.

20	See kohus otsustas viidatud direktiivi III lisa punktile 4 tuginedes, et liikmesriik võib kehtestada sõidukijuhtidele korrapärase läbivaatuse sageduse suhtes rangemaid lisanõudeid, ja jättis 10. detsembri 2021. aasta kohtuotsuse oma 24. augusti 2021. aasta otsusega muutmata.

21	IL esitas kassatsioonkaebuse Administrativen sad – Gabrovole (Gabrovo halduskohus, Bulgaaria) – kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus –, kelle hinnangul on direktiivi 2006/126 sätted ebaselged ja teataval määral vastuolulised.

Ühest küljest rõhutab ta, et selle direktiivi põhjenduse 9 kohaselt tuleb inimeste või kaupade veoks mõeldud sõidukite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele vastavust tõendada juhiloa väljastamise ajal ja pärast seda korrapäraselt. Seal on selgelt soovitatud, et selleks mõeldud arstlikud läbivaatused tehtaks juhiloa uuendamise ajal ja need oleks seega kindlaks määratud juhiloa kehtivusajaga. Teisest küljest täpsustab ta, et direktiivi 2006/126 III lisa punkt 4 lubab liikmesriikidel oma õigusnormides määrata 2. rühma (C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria) sõidukijuhtide arstliku läbivaatuse sageduse kindlaks oma äranägemise järgi ning et see sagedus võib juhiloa kehtivusajast erineda.

Eeltoodut arvestades soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2006/126 kohaselt on liikmesriikidel lubatud nõuda 2. rühma sõidukijuhtidelt, et nad laseks oma füüsilise ja vaimse sobivuse kindlakstegemiseks endale teha arstlikke läbivaatusi lühema ajalise vahega kui juhiloa kehtivusaeg, ning nõuda selle sobivuse tõendamiseks eraldi dokumenti, mis ei ole juhiluba, või piisab selle sobivuse tõendamiseks nende kategooriate kehtiva juhiloa omamisest, sest sobivus on juba juhiloa väljastamisel või uuendamisel kindlaks tehtud.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas 27. mai 2022. aasta kohtumäärusega, mis registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 30. mail 2022, esitada oma eelotsusetaotlusele täienduse, milles ta märkis, et tal tekkis ka küsimus, kas Bulgaaria õigusnormides ette nähtud karistus sõidukijuhile, kelle C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E- ja Tkt-kategooria juhiluba kehtib, kuid kes ei saa psühholoogilise sobivuse tunnistuse aegumise tõttu seda tunnistust kontrollivale asutusele esitada, on vastuolus direktiivis 2006/126 ette nähtud juhilubade ning füüsilise ja vaimse sobivuse arstliku kontrolli sünkroniseeritud halduskehtivusega ehk kas see, kui karistav asutus kohaldab liikmesriigi õigusnorme, toob kaasa liidu õiguse rikkumise.

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad – Gabrovo (Gabrovo halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas direktiivi 2006/126 sätted annavad liikmesriikidele võimaluse nõuda С-, CE-, C1-, CIE-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhtidelt, et nad laseksid teha arstlikku läbivaatust nende psüühilise ja vaimse sobivuse kindlakstegemiseks lühemate ajaliste vahedega, kui seda on juhiloa kehtivus, ning sellega seoses võimaluse nõuda eraldi dokumenti (lisaks juhiloale), millega tõendatakse nende juhtide sobivust? Või tõendab nimetatud kategooriate kehtivate juhilubade omamine ka sõidukijuhi psüühilist ja vaimset sobivust, kuna see sobivus tehti kindlaks juba juhiloa esmasel väljaandmisel või uuendamisel?

Kas direktiivi [2006/126] artikli 7 lõige 1 ning põhjendused 8 ja 9 lubavad, et sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, näevad inimeste ja/või kaupade veo sõidukite juhtide psühholoogilise sobivuse tõendamiseks ette täiendavad tingimused, mis on sõidueksami miinimumnõuetest (direktiivi [2006/126] II lisa) ning füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetest (direktiivi [2006/126] III lisa) rangemad?

Kui vastus [teisele] küsimusele on jaatav, siis kas nende nõuete suhtes tuleb kohaldada direktiivis [2006/126], eriti direktiivi [2006/126] põhjenduse 9 [neljandas] lauses ja artikli 7 lõikes 3 kirjeldatud süsteemi, mille raames on juhilubade kehtivusaeg ning füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuete kohaldamisega seotud arstliku läbivaatuse kehtivusaeg sünkroniseeritud?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2006/126 artikli 7 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab selle direktiivi alusel väljastatud C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria juhilubade omanikele – kelle füüsilist ja vaimset sobivust sõiduki juhtimiseks kontrolliti juhiloa väljastamise ajal ja kes soovivad töötada inimeste või kaupade veoks mõeldud mootorsõiduki juhina – kohustuse omada lisaks juhiloale ka psühholoogilise sobivuse tunnistust, mille kehtivusaeg on lühem kui kõnealusel juhiloal.

Sellega seoses tuleb märkida, et direktiiviga 2006/126 – nagu nähtub ka direktiivi põhjendusest 8 – ühtlustatakse selle direktiivi artiklis 1 ette nähtud juhilubade väljastamise miinimumnõudeid. Need tingimused on eeskätt määratletud selle direktiivi artiklites 4 ja 7 ning puudutavad muu hulgas nõutavat vanuse alampiiri, juhtimissobivust, juhiloa taotleja sooritatavaid eksameid ja tema elukohta loa väljastanud liikmesriigi territooriumil. Juhiloa saamise tingimuste ühtlustamise eesmärk on eelkõige kehtestada nimetatud juhiloa vastastikuseks tunnustamiseks vajalikud eeltingimused ning aidata saavutada selle direktiivi eesmärki parandada liiklusohutust (vt selle kohta 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus I, C‑195/16, EU:C:2017:815, punktid 43, 44 ja 51).

Direktiivi 2006/126 artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt väljastatakse juhiluba üksnes taotlejatele, kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning kes vastavad direktiivi II ja III lisa sätete kohastele füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Lisaks nõuab nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 3 punkt a, et juhiloa uuendamiseks oleks täidetud C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhiloa omanike füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded.

Seega tuleneb direktiivi 2006/126 nendest sätetest, et C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhilubade omanike, sealhulgas kutseliste juhtidena töötavate isikute vaimset sobivust on nende juhilubade väljastamise ja uuendamise ajal juba hinnatud ja kinnitatud, et see vastaks eelkõige liiklusohutuse nõudele.

Selles kontekstis tuleb seoses sõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivusega märkida ühelt poolt, et vastavalt direktiivi 2006/126 III lisa punktile 5 võib liikmesriik nõuda iga juhiloa väljastamiseks või selle hilisemaks uuendamiseks kõnealuses lisas nimetatud tervisekontrollist rangemat läbivaatust (vt selle kohta 1. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Akyüz, C‑467/10, EU:C:2012:112, punkt 54).

Teiselt poolt, mis puudutab 2. rühma juhte, st C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhte, nagu IL, siis III lisa punkt 13.2 võimaldab liikmesriikide pädevatel meditsiiniasutustel võtta arvesse selle rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohte. Seega võivad liikmesriigid 2. rühma sõidukijuhtide tervisekontrollide kehtestamisel näha selle rühma sõidukijuhtidele ette rangemad nõuded kui 1. rühma sõidukijuhtidele, et direktiivi 2006/126 III lisa punktis 13.2 osutatud „vaimsete häirete“ esinemisel need avastada.

Lisaks tuleb märkida, et direktiivi 2006/126 III lisa punktides 13.1 ja 13.2 on täpsustatud vaimsed häired, mida tuleb arvesse võtta. Nende hulgas on punktis 13.1 nimetatud „tõsised vaimsed häired […], põhjustatud […] traumast“, kusjuures mõiste „trauma“ võib muu hulgas hõlmata kõiki välise mõjuri poolt juhuslikult põhjustatud psüühilisi häireid. Selles sättes on nimetatud ka „isiksusehäire[i]d, mis põhjustavad tõsiseid hindamisvõime, käitumise või kohanemisvõime kõrvalekaldeid“.

Bulgaaria valitsus märkis selle kohta oma kirjalikes seisukohtades, et põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide eesmärk on kontrollida psühholoogilist sobivust mootorsõiduki juhtimiseks ilma liiklusõnnetuste põhjustamise riskita, lähtudes psühholoogilistest omadustest, mis on kutsealaselt olulised. Nii on nendes õigusnormides ette nähtud psühholoogilise sobivuse kontrolli tulemusel võimalik eelkõige prognoosida asjaomase isiku tulevast käitumist teedel ja õnnetusjuhtumite põhjustamise ohtu, tehes seda puhtalt psühholoogiliste ja mittemeditsiiniliste kriteeriumide alusel.

Neil asjaoludel, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb kindlaks, et nimetatud õigusnormides ette nähtud vaimse sobivuse test erineb oma ulatuse ja eesmärkide poolest direktiivis 2006/126 ette nähtud vaimse sobivuse kontrollist, ei saa psühholoogilist testi, mis ei põhine selle direktiivi nõuetel ega kujuta endast seega arstlikku läbivaatust direktiivi III lisa tähenduses, pidada liidu õigusega kooskõlas olevaks. See seab kahtluse alla nimetatud direktiiviga kehtestatud süsteemi nõuetekohase toimimise, mille eesmärk on võimaldada direktiivis sätestatud tingimustele vastavatel isikutel tõendada asjaomase kategooria sõidukite juhtimiseks vajalikke oskusi. Nimelt, nagu nähtub Bulgaaria valitsuse seisukohtadest, peab kutselistel juhtidel tingimata olema kehtiv juhiluba, mis eeldab, et nad vastavad direktiivi 2006/126 III lisas ette nähtud füüsilise ja vaimse sobivuse nõuetele ning direktiivi II lisas sätestatud asjaomase kategooria mootorsõiduki juhtimise oskusi ja käitumist puudutavatele nõuetele. Need normid näevad aga ette taotleja profiili igakülgse hindamise, arvestades eelkõige tema käitumist ja tema võimet juhtida ohutult.

Seevastu juhuks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et põhikohtuasjas kõne all oleva psühholoogilise sobivuse testi eesmärk on jääda liikmesriikidele rangemate arstlike läbivaatuste osas jäetud kaalutlusruumi, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 30 ja 31, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei takista minimaalne ühtlustamine liikmesriikidel säilitada või võtta rangemaid meetmeid, kuid seda siiski tingimusel, et need ei sea tõsiselt ohtu kõnealuse direktiiviga ette nähtud tulemuse saavutamist ja on EL toimimise lepinguga kooskõlas. Seoses sellega on Euroopa Kohus märkinud, et niisugused meetmed võivad hoolimata nende piiravast toimest olla põhjendatud, tingimusel et need vastavad ülekaalukale üldisele huvile, on taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks sobivad ega lähe kaugemale eesmärgi saavutamiseks vajalikust (7. juuli 2016. aasta kohtuotsus Muladi, C‑447/15, EU:C:2016:533, punktid 43 ja 44).

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu sellekohase kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide eesmärk oleks reageerida liiklusohutusele avalduvatele konkreetsetele lisariskidele ja -ohtudele, mis on seotud 2. rühma sõidukijuhtidelt nõutava vaimse võimekusega. Bulgaaria valitsuse selgitused ei võimalda nimelt esmapilgul järeldada, et põhikohtuasjas kõne all oleva psühholoogilise sobivuse testi eesmärk oleks tuvastada selle rühma sõidukijuhtide puhul täpsemini või põhjalikumalt võimalikke vaimseid häireid, nagu direktiivi 2006/126 III lisa punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud häired, mis võivad liiklust ohustada. Seega näib, et need õigusnormid lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, ning kuna need kohustavad juhte lisaks kehtivale juhiloale omama ka psühholoogilise sobivuse tunnistust, võivad need tõsiselt ohustada direktiiviga 2006/126 ette nähtud tulemuse saavutamist.

Neil asjaoludel kujutab asjaolu, et kehtiva juhiloa omanikelt nõutakse lisaks eraldi psühholoogilise sobivuse tunnistust, endast lubamatut täiendavat piirangut, kuna juhiluba, mille liikmesriik on direktiivi 2006/126 artikli 1 lõike 1 kohaselt väljastanud, tuleb pidada tõendiks selle kohta, et selle juhiloa omanik vastas juhiloa väljastamise päeval selleks selle direktiivis ette nähtud tingimustele (vt selle kohta 26. aprilli 2012. aasta kohtuotsus Hofmann, C‑419/10, EU:C:2012:240, punkt 46, ning 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Stadt Karlsruhe (uuendatud juhiloa tunnustamine), C‑47/20, EU:C:2021:332, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika), ning sellel loal on seega vajalik tõendusjõud, et tõendada asjaomase kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajalikku vaimset sobivust.

Kuigi direktiiv 2006/126 näeb ette vaid juhiloa väljastamise tingimusi käsitlevate riigisiseste õigusnormide minimaalse ühtlustamise, ühtlustatakse aga nimetatud direktiiviga seevastu täielikult juhtimisõiguse olemasolu tõendavad dokumendid, mida liikmesriigid peavad selle direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt tunnustama (vt selle kohta 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus I, C‑195/16, EU:C:2017:815, punkt 57, ja 29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Stadt Pforzheim (märked juhiloal), C‑56/20, EU:C:2021:333, punkt 42). Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 63 märkis, on seega välistatud direktiivi 2006/126 alusel väljastatud juhiloa kooseksisteerimine mis tahes muu riigisisese dokumendiga, mis täidab põhiosas sama ülesannet.

39	Samuti ei ole liikmesriikidel õigust nõuda juhiloa kehtivusajast lühemate ajavahemike tagant tõendit selle kohta, et isik on vaimselt sobiv sõidukit juhtima.

Esiteks on direktiivi 2006/126 artikli 7 lõike 2 punkti b kohaselt liikmesriikide poolt väljastatud C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria juhilubade halduskehtivus viis aastat ning selle direktiivi artikli 7 lõike 3 punkt a nõuab, et juhiloa uuendamise tingimuseks oleks direktiivi III lisas nimetatud juhiloa omanike füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuete järgimine.

Teiseks, kuigi on tõsi, et ühelt poolt on direktiivi 2006/126 III lisa punkti 4 prantsuskeelses versioonis ette nähtud, et „[l]es candidats doivent faire l’objet d’un examen médical avant la délivrance initiale d’un permis et [que], par la suite, les conducteurs sont contrôlés conformément au système national en vigueur dans l’État membre de résidence normale où a lieu le renouvellement de leur permis de conduire“ [(„[j]uhiloa taotlejad läbivad arstliku läbivaatuse enne, kui neile juhiluba esmakordselt väljastatakse ning seejärel kontrollitakse sõidukijuhte […] kooskõlas selle liikmesriigi süsteemiga, kus asub sõidukijuhi peamine elukoht“)], ja teiselt poolt puudub nimetatud lauseosa teine pool bulgaariakeelses versioonis, võimaldab viimati nimetatud sätte erinevate keeleversioonide arvessevõtmine järeldada – nagu nähtub kohtujuristi ettepaneku punktidest 49 ja 50 –, et seda tuleb tõlgendada nii, et kõnealune läbivaatus tuleb teha juhiloa uuendamisel.

42	Asjaolu, et direktiivi 2006/126 III lisa punkti 4 bulgaaria- ja prantsuskeelne versioon ei vasta täielikult direktiivi 2006/126 teistele keeleversioonidele, ei saa viia selle sätte teistsuguse tõlgenduseni.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei võimalda liidu õigusakti ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise vajadus käsitleda õigusakti üht keeleversiooni teistest eraldi, vaid nõuab selle tõlgendamist nii seadusandja tegeliku tahte kui ka tema taotletud eesmärgi põhjal, muu hulgas kõikides ülejäänud ametlikes keeltes koostatud versioone arvestades (vt selle kohta 12. novembri 1969. aasta kohtuotsus Stauder, 29/69, EU:C:1969:57, punktid 2 ja 3; 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus X, C‑486/12, EU:C:2013:836, punkt 19, ning 15. mai 2014. aasta kohtuotsus Timmel, C‑359/12, EU:C:2014:325, punkt 63).

Samas ilmneb direktiivi 2006/126 teistest keeleversioonidest selgelt, et liidu seadusandja püüdis saavutada, et arstlik läbivaatus langeks kokku juhiloa uuendamisega, ning kõnealused sätted ei maini võimalust, et liikmesriigid võiksid lühendada 2. rühma sõidukijuhtide arstlike läbivaatuste intervalli. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, toetab seda tõlgendust direktiivi põhjenduse 9 neljas lause, milles on otsesõnu öeldud, et sellised läbivaatused peavad toimuma juhilubade uuendamise ajal ja olema seega määratud kindlaks juhiloa kehtivusajaga.

Kuigi direktiivi 2006/126 artikli 7 lõike 3 viies lõik lubab liikmesriikidel erandkorras piirata liiklusohutuse tagamiseks mis tahes kategooria sõidukite konkreetsete juhilubade halduskehtivust, „kui peetakse vajalikuks kohaldada suurema sagedusega arstlikke läbivaatusi“, kinnitab see säte asjaolu, et arstlik läbivaatus peab langema kokku juhiloa uuendamisega ja need läbivaatused on seega määratud kindlaks selle loa kehtivusajaga.

Lõpuks tuleb samuti märkida, et – nagu väidab Euroopa Komisjon – liidu õigus sisaldas põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal juba kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonna õigusnorme, et võtta arvesse kauba- ja reisijateveoga seotud ohutusnõudeid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 226, lk 4; ELT eriväljaanne 07/07, lk 441), milles ei olnud kutseliste sõidukijuhtide vaimse sobivuse hindamise suhtes mingeid eri- ega lisanõudeid võrreldes nendega, mis on kehtestatud direktiiviga 2006/126.

Kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2006/126 artikli 7 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab selle direktiivi alusel väljastatud C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria juhilubade omanikele – kelle füüsilist ja vaimset sobivust sõiduki juhtimiseks kontrolliti juhiloa väljastamise ajal ja kes soovivad töötada inimeste või kaupade veoks mõeldud mootorsõiduki juhina – kohustuse omada lisaks juhiloale ka psühholoogilise sobivuse tunnistust, mille kehtivusaeg on lühem kui kõnealusel juhiloal.

Kohtukulud

48	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta artikli 7 lõikeid 1 ja 3

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab selle direktiivi alusel väljastatud C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria juhilubade omanikele – kelle füüsilist ja vaimset sobivust sõiduki juhtimiseks kontrolliti juhiloa väljastamise ajal ja kes soovivad töötada inimeste või kaupade veoks mõeldud mootorsõiduki juhina – kohustuse omada lisaks juhiloale ka psühholoogilise sobivuse tunnistust, mille kehtivusaeg on lühem kui kõnealusel juhiloal.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: bulgaaria.