–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja R. Kissné Berta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja A. Tokár,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT 2003, L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405), tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Tüke Busz Közösségi Közlekedési Zrt. (edaspidi „Tüke Busz“) ja Nemzeti Adó‑ és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (Ungari maksu‑ ja tolliameti vaiete direktoraat) (edaspidi „vaiete direktoraat“) vahelises kohtuvaidluses viimase keeldumise üle Tüke Buszile tema poolt reisijateveol kasutatavate sõidukite remondiks, hooldamiseks ja tankimiseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõlilt tasutud aktsiisisumma tagastamisest.

3

Direktiivi 2003/96 põhjendustes 3–6, 12, 19 ja 20 on märgitud:

[…]

[…]

4

Direktiivi artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksud vastavalt käesolevale direktiivile.“

5

Direktiivi artiklis 4 on sätestatud:

„1.   Maksustamistasemed, mida liikmesriigid kohaldavad artiklis 2 nimetatud energiatoodete ja elektrienergia suhtes, ei või olla madalamad kui käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaim maksustamistase.

2.   Käesolevas direktiivis tähendab „maksustamistase“ kõiki kinnipeetavaid kaudseid makse (välja arvatud käibemaks), mis arvestatakse otse või kaudselt energiatoodete ja elektrienergia koguse alusel tarbimisse lubamise ajal.“

6

Direktiivi artiklis 5 on ette nähtud:

„Kui järgitakse käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaimat maksustamistaset ning see on kooskõlas ühenduse õigusega, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, kohaldada erinevaid maksumäärasid järgmistel juhtudel [selles artiklis on juhtude loetelu].“

7

Direktiivi 2003/96 artikkel 7 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Mootorikütuste madalaim maksustamistase kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2004 ja 1. jaanuarist 2010 I lisa tabeli A kohaselt.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2012 teeb [Euroopa Liidu N]õukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga [Euroopa K]omisjoni aruande ja ettepaneku alusel ühehäälselt otsuse gaasiõli madalaima maksustamistaseme kohta järgneval perioodil, mis algab 1. jaanuaril 2013.

2.   Liikmesriigid võivad teha vahet mootorikütusena kasutatava gaasiõli kaubandusliku ja mittekaubandusliku kasutuse vahel, tingimusel et järgitakse ühenduse madalaimat taset ning mootorikütusena kasutatava kaubandusliku kasutusega gaasiõli maksumäär ei ole madalam kui 1. jaanuaril 2003 kohaldatav liikmesriigi maksustamistase, olenemata sellest, mida on käesolevas direktiivis sätestatud seda kasutust käsitlevate erandite kohta.

3.   Mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli – gaasiõli, mida kasutatakse mootorikütusena järgmistel eesmärkidel:

4.   Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid, kes kehtestavad mootorsõidukitele või poolhaagisautorongidele, mis on ette nähtud ainult kaupade autoveoks, maanteekasutusmaksude süsteemi, kohaldada sellistes sõidukites kasutatava gaasiõli suhtes vähendatud maksumäära, mis on madalam kui 1. jaanuaril 2003 kohaldatav liikmesriigi maksustamistase, kui kogu maksukoormus jääb laias laastus samaks, tingimusel et järgitakse ühenduse madalaimat taset ning 1. jaanuaril 2003 liikmesriigis kohaldatav mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamistase on vähemalt kaks korda kõrgem kui 1. jaanuaril 2004 kohaldatav madalaim maksustamistase.“

8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1), tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiv 70/156.

9

Direktiiv 2007/46, mida on muudetud komisjoni 14. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 678/2011, millega asendatakse direktiivi 2007/46 II lisa ja muudetakse direktiivi IV, IX ja XI lisa (ELT 2011, L 185, lk 30), sisaldab II lisa „Üldmõisted, sõidukite klassifitseerimise kriteeriumid, sõiduki‑ ja keretüübid“, mille A osa punktis 1 on täpsustatud, et M2‑kategooria on „[peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid], millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni. M2‑kategooriasse kuuluvates sõidukites võib lisaks istekohtadele olla ruumi ka seisukohtade jaoks“. M3‑kategooria sõidukid on „[peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks projekteeritud ja valmistatud mootorsõidukid], millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni. M3‑kategooriasse kuuluvates sõidukites võib olla ruumi seisukohtade jaoks“.

10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1), artikli 2 punkt a on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

11

2003. aasta CXXVII seaduse aktsiisi ja aktsiisikauba turustamise erieeskirjade kohta (a jövedéki adóról és a jövedéki termékek forgalmazásának különös szabályairól szóló 2003. évi CXXVII. törvény), mida on muudetud 2010. aasta CXXIII seadusega, millega muudetakse maksu‑ ja lõivuseadusi, raamatupidamise seadust, riigikontrolli seadust ning maksu‑ ja tolliseadusi, et täita Euroopa Ühenduse kehtestatud ühtlustamiskohustusi (az adó‑ és járuléktörvények, a számviteli törvény és a könyvvizsgálói kamarai törvény, valamint az európai közösségi jogharmonizációs kötelezettségek teljesítését célzó adó‑ és vámjogi tárgyú törvények módosításáról szóló 2010. évi CXXIII. törvény), § 7 punktis 51 on selle seaduse kohaldamiseks sätestatud:

„kaubandusliku kasutusega gaasiõli: § 52 lõike 1 punktis d osutatud gaasiõli, mida kasutatakse järgmisel otstarbel:

12

2016. aasta LXVIII seaduse aktsiisi kohta (a jövedéki adóról szóló 2016. évi LXVIII. törvény, edaspidi „2016. aasta aktsiisiseadus“) § 3 lõike 2 punktis 21 on seoses energiatoodete maksustamisega selle seaduse kohaldamiseks ette nähtud:

„kaubandusliku kasutusega gaasiõli: gaasiõli, mida kasutatakse järgmisel otstarbel:

13

Selle seaduse § 113 lõigetes 3 ja 5 on sätestatud:

„3.   Igal isikul, kes käitab linna‑ ja linnalähiliinidel M2‑ ja M3‑kategooria busse ja autobusse, nagu on määratletud ministri määruses maanteesõidukite tehnoülevaatuse kohta, on õigus selle tegevuse tarbeks kasutatud maagaasi pealt tasutud aktsiis tagasi saada.

[…]

5.   § 3 lõike 2 punktis 21 nimetatud sõiduki valdajal või liisitud sõiduki puhul liisinguvõtjal on õigus kaubandusliku kasutusega gaasiõli pealt tasutud maks tagasi saada, kui kütus on:

§ 110 lõike 1 punkti c alapunktis ca nimetatud maksumäära kohaldamise korral 3,5 [Ungari forintit (HUF)] liitri kohta ja § 110 lõike 1 punkti c alapunktis cb nimetatud maksumäära kohaldamise korral 13,5 [forintit] liitri kohta.“

14

2016. aasta aktsiisiseaduse § 149 lõike 1 kohaselt jõustus see seadus 1. novembril 2016. Selle paragrahvi lõike 3 kohaselt jõustusid selle seaduse §‑d 3 ja 113 siiski 1. juulil 2017.

15

2012. aasta XLI seaduse reisijateveoteenuste kohta (a személyszállítási szolgáltatásokról szóló 2012. évi XLI. törvény) § 2 punktis 29 on avalik reisijateveoteenus määratletud kui reisijateveoteenus, mida osutatakse avaliku teenindamise lepingu alusel vastavalt määruse nr 1370/2007 artikli 2 punktile a.

16

Reisijateveoteenuste seaduse § 2 punkti 30 kohaselt on reisijateveoteenus reisijatevedu mõne selles seaduses määratletud mootorsõidukiga lepingu alusel ja tasu eest, ning sellega seotud kõrvalteenused.

17

Tüke Busz on Ungaris asuv ettevõtja, kes veab bussiga reisijaid avaliku teenindamise lepingu alusel.

18

See äriühing taotles 2017. aastal selle tegevuse käigus kasutatud gaasiõlilt tasutud aktsiisi tagastamist.

19

Vaiete direktoraat tuvastas, et Tüke Busz ei olnud kasutanud õigust aktsiisi tagasisaamisele mitte ainult otseselt selle veotegevuse käigus kasutatud gaasiõli osas, vaid ka gaasiõli puhul, mida kasutati asjaomaste sõidukite hooldamise ja tankimisega seotud sõitudeks, ning võttis vastu otsuse, millega ta tuvastas, et nendeks sõitudeks kasutatud gaasiõlilt aktsiisi tagasimaksmine on ebaseaduslik, mistõttu ta suurendas Tüke Buszi poolt 2017. aasta jaanuarist detsembrini tasumisele kuuluvat energiatoodete aktsiisi.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohtus Pécsi Törvényszékis (Pécsi kohus, Ungari) väitis vaiete direktoraat, et kõrvalteenusteks saab pidada üksnes põhikohustusega seotud teenuseid. Reisijateveol on kõrvalteenus vedaja poolt reisijatele tasu eest osutatav teenus, näiteks eelkõige pagasi, jalgrataste või loomade vedu.

21

Kuna aga reisijad ei ole asjaomaste sõidukite remondi‑ või hooldusteenuste saajad, siis ei saa need teenused kuuluda mõiste „kõrvalteenus“ alla.

22

Vaiete direktoraat järeldab sellest, et reisijateveoks mõeldud sõidukite remondiks või hoolduseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõlilt tasutud aktsiisi tagastada ei saa, kuna tegemist ei ole reisijateveoteenusega seotud kõrvalteenustega.

23

Tüke Busz väidab eelkõige, et maagaasil töötavate busside käitamise korral võimaldab 2016. aasta aktsiisiseaduse § 113 lõige 3 tagasi saada aktsiisi selle tegevuse tarbeks kasutatud maagaasilt, mitte üksnes kitsamas tähenduses reisijate veoks kasutatud maagaasilt, mistõttu ei ole põhjendatud, et gaasiõli aktsiisi tagasimaksmist reguleerib teistsugune õigusnorm.

24

Neil asjaoludel otsustas Pécsi Törvényszék (Pécsi kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas käesolevas kohtuasjas [vaiete direktoraadi] tehtud otsus ja selle asutuse praktika, mille kohaselt „regulaarseks reisitranspordivahendite hoolduseks vajalik läbisõit ega kütuse tankimiseks vajalik läbisõit ei kuulu regulaarse reisijateveo kohaldamisalasse“, on [direktiiviga 2003/96] kooskõlas?“

25

Komisjon väidab vastuvõetamatuse vastuväidet ametlikult esitamata, et põhikohtuasja faktilise ja õigusliku konteksti teatavad asjaolud, nagu neid on kirjeldanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei ole esitatud piisava täpsusega. Eelkõige ei ole eelotsusetaotluses märgitud õiguslikku alust, millele tuginedes Tüke Busz nõuab õigust saada tagasi tema käitatud bussides kasutatud gaasiõli aktsiis, ega äriühingu taotletava aktsiisi tagasimakse määra.

26

Samuti tuleb tõdeda, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita põhjusi, miks tal tekkis küsimus direktiivi 2003/96 tõlgendamise kohta, ega seda, milline seos on tema hinnangul selle direktiivi ja reisijateveoteenuseid käsitleva 2012. aasta XLI seaduse sätete vahel.

27

Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 ette nähtud menetlus Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille abil annab Euroopa Kohus liikmesriigi kohtutele liidu õiguse tõlgendamisel juhiseid, mida nad vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks (1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Elme Messer Metalurgs, C‑743/18, EU:C:2020:767, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Samamoodi väljakujunenud kohtupraktikast, mida praeguseks kajastab Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 94, tuleneb, et vajadus jõuda liidu õiguse sellise tõlgenduseni, mis oleks liikmesriigi kohtule tarvilik, eeldab, et liikmesriigi kohus määrab kindlaks esitatud küsimuste faktilise ja õigusliku raamistiku või vähemalt selgitab nende küsimuste aluseks olevaid faktilisi olukordi. Lisaks peavad eelotsusetaotluses olema välja toodud täpsed põhjused, miks tal on liidu õiguse tõlgendamise küsimus tekkinud ja miks ta on pidanud vajalikuks esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse (1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Elme Messer Metalurgs, C‑743/18, EU:C:2020:767, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Kuna aga liikmesriigi kohtud ja Euroopa Kohus teevad eelotsusemenetluses omavahel koostööd, siis ei ole liikmesriigi kohtu poolt teatavate faktiliste asjaolude esitamata jätmise tagajärg tingimata eelotsusetaotluse vastuvõetamatus, kui vaatamata neile puudustele leiab Euroopa Kohus toimiku materjalide põhjal, et ta saab anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse (1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Elme Messer Metalurgs, C‑743/18, EU:C:2020:767, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Kuigi käesoleval juhul oleks olnud kindlasti tarvilik, et eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitaks rohkem eelotsuse küsimuse faktilist ja õiguslikku raamistikku ning põhjusi, miks ta kahtles direktiivi 2003/96 tõlgendamises, on siiski tõsi, et arvestades liidu õiguse selle sätte olemust ja ulatust, mille tõlgendust on palutud, ei takista see täpsuse puudumine küsimuse konteksti piisavat mõistmist.

31

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel väitis Tüke Busz selles kohtus sisuliselt, et 2016. aasta aktsiisiseaduse § 113 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles on ette nähtud aktsiisi tagastamine seda liiki veoks kasutatavate sõidukite remondiks, hoolduseks või tankimiseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõlilt. Niisiis sõltub põhikohtuasja lahendus eelkõige sellest, kas liikmesriigi õigusnorm või maksuhalduri praktika, mis näeb sellise tagastamise ette, on direktiivi 2003/96 artikli 7 lõikega 2 vastuolus. Vastuolu esineks juhul, kui selliselt kasutatav gaasiõli ei saaks kuuluda mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ alla artikli 7 lõike 3 tähenduses. Vaatamata eespool nimetatud ebatäpsustele võimaldavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmed faktilise ja õigusliku raamistiku kohta hinnata küsimuse ulatust ja anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks tarviliku vastuse.

32

Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav.

33

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijateveoks kasutatavate sõidukite remondiks, hooldamiseks või tankimiseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõli kuulub mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ alla selle sätte tähenduses.

34

Alustuseks tuleb märkida, et liidu õigusnormi kohaldamisala kindlaksmääramiseks ei tule arvesse võtta mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on. Samuti võib liidu õigusnormi tõlgendamiseks olulist teavet anda selle normi tekkelugu.

35

Esiteks, mis puudutab direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b sõnastust, siis tuleb täheldada, et sõnadest „mida kasutatakse mootorikütusena järgmistel eesmärkidel: […] regulaarne või juhutine reisijatevedu M2 või M3 kategooria mootorsõidukiga“, tõlgendatuna koostoimes direktiivi 70/156 asemel jõustunud direktiivi 2007/46 (muudetud määrusega nr 678/2011) II lisa A osa punktiga 1, tuleneb, et selle sätte kohaldamisalasse kuulumiseks ei pea gaasiõli mitte üksnes kasutama sõidukis, mis on mõeldud ja ehitatud reisijateveoks, vaid seda peab ka kasutama reisijateveo eesmärkidel.

36

Selle sätte tähenduses vastab mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ seega kahele kriteeriumile, mis põhinevad ühtaegu nii asjaomase mootorsõiduki kategoorial kui ka gaasiõli kasutamise eesmärkidel (vt selle kohta 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Autoservizi Giordano, C‑513/18, EU:C:2020:59, punkt 20).

37

Siit järeldub, et see mõiste hõlmab M2‑ või M3‑kategooria mootorsõiduki poolt vahetult reisijateveoteenuse osutamiseks tehtavatel sõitudel kasutatavat gaasiõli (vt analoogia alusel 13. juuli 2017. aasta kohtuotsus Vakarų Baltijos laivų statykla, C‑151/16, EU:C:2017:537, punkt 29). See kehtib eelkõige sõidu kohta, mis tehakse bussidepoost kuni väljumisplatvormini, kus reisijad bussi sisenevad, ja depoosse tagasisõidu kohta pärast reisijate väljumist.

38

Seevastu sõite, mida tehakse eranditult asjaomaste sõidukite remondiks, hooldamiseks või tankimiseks ja mis on põhimõtteliselt „tühisõidud“ ega ole ka mõeldud reisijate pealevõtmiseks, ei saa kvalifitseerida „reisijateveoks“, kuna need ei tähenda otseselt reisijateveoteenuse osutamist (vt analoogia alusel 13. juuli 2017. aasta kohtuotsus Vakarų Baltijos laivų statykla, C‑151/16, EU:C:2017:537, punktid 30, 35 ja 36).

39

Teiseks kinnitab seda tõlgendust direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b kontekst.

40

Sellega seoses tuleb märkida, et artikli 7 lõige 1 näeb ette, et mootorikütuste suhtes kehtestatakse madalaim maksustamistase. Nimelt, nagu nähtub selle direktiivi põhjendusest 3 ja artiklist 4, ei ole direktiivi eesmärk energiatoodete ja elektrienergia aktsiisimäärade täielik ühtlustamine, vaid sellega kehtestatakse üksnes madalaimad maksustamistasemed.

41

Direktiivi 2003/96 artikli 7 lõikes 2 on niisiis sätestatud, et liikmesriikidele antakse võimalus näha ette erinevad maksustamistasemed vastavalt sellele, kas mootorikütusena kasutatavat gaasiõli kasutatakse kaubanduslikul või mittekaubanduslikul otstarbel, tingimusel et järgitakse selle direktiiviga kehtestatud madalaimat maksustamistaset. Lisaks takistab see säte liikmesriikidel kehtestada kaubandusliku kasutusega gaasiõlile maksumäära, mis on 1. jaanuaril 2003 kehtinud riigisisesest maksumäärast madalam. Need asjaolud näitavad, et selle direktiivi jõustumine ei pidanud kaasa tooma kaubandusliku kasutusega gaasiõli maksustamistaseme langust.

42

Neil asjaoludel ei saa mõistet „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ tõlgendada laiendavalt.

43

Seda järeldust kinnitab direktiivi 2003/96 artikli 7 lõige 4, mis erandina artikli 7 lõikest 2 lubab liikmesriikidel teatavatel asjaoludel kohaldada üksnes kaupade autoveoks ette nähtud mootorsõidukites või poolhaagisautorongides kasutatavale gaasiõlile vähendatud maksumäära, mis võib olla madalam kui 1. jaanuaril 2003 kehtinud riigisisene maksustamistase. Mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ lai tõlgendamine tooks nimelt kaasa selle erandi kohaldamisala laiendamise, mis läheks vastuollu põhimõttega, mille kohaselt tuleb sellist erandnormi nagu direktiivi 2003/96 artikli 7 lõige 4 tõlgendada kitsalt.

44

Kolmandaks kinnitavad direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b grammatilist tõlgendust, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktides 37 ja 38, selle direktiiviga taotletavad eesmärgid. Täpsemalt nähtub direktiivi põhjendustest 6, 12 ja 20, et selle eesmärk on muu hulgas rakendada keskkonnakaitse nõudeid, eelkõige vähendades vahet mittekaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise ja bensiini maksustamise vahel. Nimetatud direktiivi põhjendustest 3–5 ja 19 lähtuvalt on direktiivi eesmärk ka võimaldada gaasiõli maksustamise riigisiseste tasemete ühtlustamist, et vältida eelkõige konkurentsimoonutusi ja edendada seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist (vt selle kohta 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Autoservizi Giordano, C‑513/18, EU:C:2020:59, punktid 30 ja 32 ning seal viidatud kohtupraktika).

45

Mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ kitsendav tõlgendamine võimaldab aga aidata kaasa nii taotletava keskkonnapoliitika eesmärgi saavutamisele, kuna see piirab vähendatud maksumäära kohaldamise võimalusi ja soodustab seega kogu kütusetarbimise vähendamist, kui ka siseturu nõuetekohase toimimise edendamise eesmärgi saavutamisele, tagades gaasiõli maksustamistasemete suurema ühtlustamise.

46

Neljandaks kinnitavad direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b grammatilist, kontekstipõhist ja teleoloogilist tõlgendust selle direktiivi ettevalmistavad materjalid, mis näitavad liidu seadusandja tahet piiritleda rangelt võimalust näha samale tootele ette erinevad maksumäärad.

47

Kuigi ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete maksustamise ühenduse raamistik (EÜT 1997, C 139, lk 14), artikli 5 lõige 1, mille kohaselt „[l]iikmesriigid võivad kohaldada erinevaid maksumäärasid vastavalt toote kasutusotstarbele või kvaliteedile, tingimusel, et nende maksumääradega järgitakse käesolevas direktiivis ette nähtud madalaimaid maksustamistasemeid ja need on kooskõlas ühenduse õigusega“, annab liikmesriikidele suhteliselt laiaulatusliku kaalutlusruumi energiatoodete maksumäärade kindlaksmääramisel, on seda kaalutlusruumi seadusandliku menetluse käigus oluliselt vähendatud. Nimelt lubab direktiivi 2003/96 artikkel 5 liikmesriikidel selles direktiivis ette nähtud madalaimat maksustamistaset järgides ja liidu õigust järgides kehtestada erinevaid maksumäärasid üksnes selles artiklis ammendavalt loetletud juhtudel.

48

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2003/96 artikli 7 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijateveoks kasutatavate sõidukite remondiks, hooldamiseks või tankimiseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõli ei kuulu mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ alla selle sätte tähenduses.

49

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 7 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijateveoks kasutatavate sõidukite remondiks, hooldamiseks või tankimiseks tehtud sõitudeks kasutatud gaasiõli ei kuulu mõiste „mootorikütusena kasutatav kaubandusliku kasutusega gaasiõli“ alla selle sätte tähenduses.