–

T.A.C., esindaja: advokaat T. Chiuariu,

–

Agenția Națională de Integritate (ANI), esindajad: D. Chiurtu, O. Iacob ja F.‑I. Moise,

–

Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja L. Liţu,

–

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Nicolae, P. J. O. Van Nuffel ja M. Wasmeier,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsioonivastases võitluses (ELT 2006, L 354, lk 56), ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 15 lõike 1, artikli 47 ja artikli 49 lõike 3 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud T.A.C. ja Agenția Națională de Integritate (ANI) (riigi eetikaamet, Rumeenia) vahelises kohtuvaidluses selle ameti aruande üle, millega tuvastati, et T.A.C. rikkus linnapea ametiajal haldusvaldkonnas huvide konflikti reguleerivaid eeskirju.

3

Otsus 2006/928 võeti vastu Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise käigus, mis oli kavandatud 1. jaanuariks 2007, ja selle aluseks on 1. jaanuaril 2007 jõustunud akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2005, L 157, lk 203; edaspidi „ühinemisakt“) artiklid 37 ja 38. Otsuse põhjendused 1–6 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

4

Otsuse 2006/928 artiklis 1 on ette nähtud:

„Rumeenia esitab iga aasta 31. märtsiks ja esimest korda 31. märtsiks 2007 komisjonile aruande edusammude kohta, mis on tehtud iga lisas nimetatud eesmärgi täitmiseks.

Komisjon võib igal ajal pakkuda erinevate meetmete kaudu tehnilist abi ning koguda ja vahetada eesmärke käsitlevat teavet. Lisaks sellele võib komisjon igal ajal korraldada sel otstarbel Rumeeniasse ekspertide lähetamist. Rumeenia ametiasutused pakuvad selleks vajalikku tuge.“

5

Otsuse artiklis 2 on sätestatud:

„Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma märkused ja tähelepanekud Rumeenia aruande kohta esimest korda 2007. aasta juunis.

Komisjon esitab seejärel uue aruande vajaduse korral, kuid vähemalt iga kuue kuu järel.“

6

Otsuse artiklis 4 on sätestatud:

„Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.“

7

Otsuse lisa on sõnastatud järgmiselt:

„Artiklis 1 osutatud eesmärgid, mille Rumeenia peab täitma:

8

1. septembri 2010. aasta seaduse nr 176/2010 ausa ja kohusetundliku avalike ülesannete täitmise ja riigiametis tegutsemise kohta, millega muudetakse ja täiendatakse seadust nr 144/2007 Agenția Naționale de Integritate (riigi eetikaamet) loomise, haldamise ja toimimise kohta, ning millega muudetakse ja täiendatakse ka muid õigusakte (legea nr. 176/2010 privind integritatea în exercitarea funcțiilor și demnităților publice, pentru modificarea și completarea legii nr. 144/2007 privind înființarea, organizarea și funcționarea Agenției Naționale de Integritate, precum și pentru modificarea și completarea altor acte normative; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 621, 2.9.2010), artiklis 25 on sätestatud:

„(1)   Tegu, mille paneb toime isik, kes on andnud haldusakti, teinud õigustoimingu, võtnud vastu otsuse või osalenud otsuse vastuvõtmisel, rikkudes huvide konflikti reguleerivad seadusjärgseid kohustusi, või kes on olnud osaline olukorras, mis on eeskirjadega vastuolus, kujutab endast distsiplinaarrikkumist ja selle eest karistatakse asjaomaste ülesannete, ametikoha või tegevuse suhtes kohaldatavate normide alusel, kui käesoleva seaduse sätetes ei ole ette nähtud teisiti ja kui tegu ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele.

(2)   Isikul, kes on ametiülesannete täitmisest vabastatud või ametist tagandatud kooskõlas lõikega 1, või isikul, kelle suhtes on tuvastatud huvide konflikti või rikkumise olemasolu, ei ole enam õigust täita avalikke ülesandeid või töötada käesoleva seaduse reguleerimisalasse jääval ametikohal, välja arvatud valitaval ametikohal, kolme aasta jooksul alates kõnealuste ametiülesannete täitmisest vabastamisest või ametikohalt tagandamisest või alates mandaadi seadusjärgsest lõpukuupäevast. Kui isik on töötanud valitaval ametikohal, ei või ta enam täita samu ülesandeid kolme aasta jooksul alates mandaadi lõpust. Juhul kui isik ei täida enam avalikke ülesandeid ega tööta avaliku sektori ametikohal ajahetkel, mil rikkumist või huvide konflikti hõlmav olukord tuvastati, hakkab kolmeaastane tegutsemiskeeld seaduse järgi kulgema alates kuupäevast, mil hindamisaruanne muutub lõplikuks või alates kuupäevast, mil huvide konflikti või rikkumist hõlmava olukorra tuvastanud kohtuotsus jõustub.

[…]“.

9

17. juuli 2009. aasta seaduse nr 286/2009 karistusseadustiku kohta (legea nr. 286/2009 privind Codul penal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 510, 24.7.2009) põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis (edaspidi „karistusseadustik“) oli artikli 66 lõikes 1 sätestatud:

„Lisakaristus, millega keelatakse teatud õiguste kasutamine, seisneb keelus kasutada ühe kuni viie aasta jooksul ühte või mitut järgmistest õigustest:

10

Karistusseadustiku artikli 301 „Huvide konflikt“ lõikes 1 on sätestatud:

„Ametiisiku poolt ametikohustuste täitmisel sellise toimingu tegemise või sellise otsuse tegemisel osalemise eest, mis võimaldab otseselt või kaudselt saada varalist kasu tal endal, tema abikaasal, sugulasel või hõimlasel kuni teise astmeni […], karistatakse ühe‑ kuni viieaastase vangistusega ja lisakaristusega, mis keelab kasutada õigust töötada avalikus teenistuses.“

11

Põhikohtuasja kaebaja valiti 22. juunil 2016 MNi (Rumeenia) linnapeaks ajavahemikuks 2016/2020.

12

ANI märkis 25. novembri 2019. aasta hindamisaruandes, et linnapea ei olnud järginud haldusvaldkonnas huvide konflikti reguleerivaid eeskirju. Ta andis nimelt oma ametiaja kestel ühele ühingule, mille asutajaliige ja asepresident oli tema abikaasa, tasuta kasutamise lepingu alusel õiguse kasutada viie aasta jooksul tasuta teatavaid linnale kuuluvaid ruume kultuuritegevuseks.

13

Juhul kui see aruanne, millega on tuvastatud, et põhikohtuasja kaebajal on huvide konflikt, muutub lõplikuks – eelkõige juhul, kui ta ei ole seda vaidlustanud –, lõpetatakse tema mandaat automaatselt ja vastavalt riigisisesele õigusele kehtestatakse talle täiendavalt valitaval ametikohal töötamise keeld kolmeks aastaks.

14

Põhikohtuasja kaebaja esitas 19. detsembril 2019 Tribunalul Bucureștile (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) kaebuse selle aruande tühistamise nõudes, väites eelkõige, et riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt isikule, kellest arvatakse, et ta on tegutsenud huvide konflikti olukorras, määratakse selline karistus nagu keeld töötada kolme aasta jooksul valitaval ametikohal automaatselt ja ilma, et seda saaks toime pandud rikkumise raskusastmest sõltuvalt kohandada, on liidu õigusega vastuolus.

15

Kuna see kohus leidis, et ta ei ole pädev kaebust läbi vaatama, suunati kohtuasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Curtea de Apel Timișoarale (Timișoara apellatsioonikohus, Rumeenia).

16

See kohus märgib kõigepealt, et põhikohtuasi kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse, kuna seadusega nr 176/2010 rakendatakse otsuse 2006/928 lisas toodud teist eesmärki. Selle eesmärgi saavutamiseks loodi ka ANI.

17

Seejärel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle seaduse artikli 25 kohaselt lõpeb juhul, kui tuvastatakse, et valitaval ametikohal töötaval isikul on huvide konflikt, selle isiku mandaat automaatselt. Selle artikli lõikes 2 ette nähtud täiendav keeld täita neid ametikohustusi kolme aasta jooksul kehtib lisaks kõigele automaatselt, ilma et analüüsitaks keelu vajalikkust ja ilma et seda kohaldataks diferentseeritult vastavalt rikkumise raskusastmele. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) praktika kohaselt puudutab see keeld kõiki osundatud seaduse artiklis 1 nimetatud valitavaid ametikohti, hoolimata selles sättes kasutatud väljendist „sama ülesanne“. Pealegi ei saa kohtus vaidlustada ei mandaadi lõpetamist ega valitaval ametikohal töötamise keeldu, kuna ANI hindamisaruande õiguspärasuse küsimust lahendav kohus saab üksnes kontrollida, kas asjaomasele isikule etteheidetavatest tegudest ilmneb huvide konflikt, mitte aga teha otsust sellest tulenevate karistuste kohta.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib veel, et kuigi käesoleval juhul ei ole põhikohtuasja kaebaja suhtes tuvastatud ühtegi kuritegu, näeb karistusseadustiku artikli 301 lõige 1 ette huvide konflikti süüteo, mille eest võib samuti mõista lisakaristusena avalikus teenistuses töötamise keelu, mis on sätestatud karistusseadustiku artikli 66 lõikes 1. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seega vajalikuks kindlaks teha, kas sarnaselt viimati nimetatud karistusega tuleb seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõikes 2 ette nähtud valitaval ametikohal töötamise keeldu hinnata harta artikliga 49 tagatud karistuste proportsionaalsuse põhimõtte alusel, ja kui see on nii, siis kas selline karistus on selle põhimõttega vastuolus.

19

Lõpuks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tuleb kontrollida, kas harta artikli 15 lõikega 1 ja artikliga 47 on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt määratakse karistus automaatselt eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastaseks ajavahemikuks, ilma et kohus saaks analüüsida karistuse vajalikkust või ulatust konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades.

20

Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Timişoara (Timişoara apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

ANI ja Rumeenia valitsus vaidlustavad eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse. Nad väidavad ühelt poolt, et harta ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, kuna tegemist ei ole liidu õiguse kohaldamisega harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Nad lisavad teiselt poolt, et esitatud küsimustel ei ole asjas tähtsust ja tõstatatud probleem on puhthüpoteetiline, kuna põhikohtuasja ese on üksnes sellise hindamisaruande tühistamine, millega tuvastati põhikohtuasja kaebaja huvide konflikt, ning see ei puuduta karistuste küsimust.

22

Tuleb märkida, et harta kohaldamisala on osas, mis puudutab liikmesriikide tegevust, kindlaks määratud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral. Artikli 51 lõige 1 kinnitab Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt liidu õiguskorras tagatud põhiõigused laienevad kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele, kuid mitte neist väljapoole (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest ja seaduse nr 176/2010 seletuskirjast, et sellega rakendatakse otsuse 2006/928 lisas sisalduvat teist eesmärki, st luuakse eetikaamet, kes vastutab varade, vastuolude ja võimalike huvide konfliktide kontrollimise eest, kuid kellel on ka õigus teha siduvaid otsuseid, mis võivad kaasa tuua hoiatavate karistuste määramise.

24

Euroopa Kohus on tuvastanud, et otsuse lisas sisalduvad eesmärgid on Rumeeniale siduvad, mistõttu on sellel liikmesriigil konkreetne kohustus saavutada need eesmärgid ja võtta nende saavutamiseks sobivaid meetmeid. Samuti on see liikmesriik kohustatud hoiduma mis tahes meetme rakendamisest, mis võib kahjustada nende eesmärkide saavutamist (vt selle kohta 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 172).

25

Lisaks kohustab nimetatud otsus Rumeeniat liidu finantshuvide võimalikust kahjustamisest sõltumata tegelikult võitlema korruptsiooni ja eelkõige kõrgel tasemel korruptsiooni vastu ning nägema ette tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise korruptsioonikuritegude eest üldiselt (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punktid 189 ja 190 ning seal viidatud kohtupraktika).

26

Sellega seoses on Euroopa Kohus samuti täpsustanud, et Rumeenial on vabadus valida kohaldatavad karistused, mis võivad olla nii halduskaristuse kui ka kriminaalkaristuse vormis või neist kahest kombineeritud, kusjuures seda pädevust piiravad proportsionaalsuse, võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punktid 191 ja 192 ning seal viidatud kohtupraktika).

27

Nendest kaalutlustest tuleneb, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 21, et seadus nr 176/2010, eelkõige selle artikkel 25, on liidu õiguse kohaldamise meede harta artikli 51 lõike 1 tähenduses, mistõttu on harta põhikohtuasjas kohaldatav.

28

Mis puudutab põhikohtuasja eset, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele saab Euroopa Kohus jätta vastamata vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (13. novembri 2018. aasta kohtuotsus Levola Hengelo, C‑310/17, EU:C:2018:899, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses selgitanud, et kui käesoleva kohtuotsuse punktis 12 nimetatud hindamisaruande õiguspärasus peaks selle kohtu menetluses oleva kaebuse rahuldamata jätmisega kinnitust leidma, keelatakse põhikohtuasja kaebajal seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõike 2 alusel automaatselt kolme aasta jooksul töötamine valitaval ametikohal, ilma et tal oleks võimalik seda keeldu teises kohtumenetluses vaidlustada.

30

Seega ei ole ilmne, et harta sätete tõlgendusel ei oleks mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või et probleem oleks hüpoteetiline.

31

Järelikult on eelotsuse küsimused vastuvõetavad.

32

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas harta artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav riigisiseste õigusnormide suhtes, mis näevad haldusmenetluse tulemusena ette meetme, millega keelatakse mis tahes valitaval ametikohal töötamine eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastase ajavahemiku kestel isikul, kellel on tuvastatud huvide konflikt sellisel ametikohal töötamisel.

33

Harta artikli 49 lõige 3, milles on ette nähtud, et karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne, puudutab kriminaalkaristusi. Seega tuleb kontrollida, kas see keeld on kriminaalkaristuslikku laadi (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus ECOTEX BULGARIA, C‑544/19, EU:C:2021:803, punkt 90).

34

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale harta artikli 50 tõlgendamise kohta, mis on üle võetav harta artikli 49 lõikele 3, omavad karistuse kriminaalkaristusliku laadi hindamisel tähtsust kolm kriteeriumi. Esimene kriteerium on süüteo õiguslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses, teine on süüteo laad ja kolmas on selle sanktsiooni raskus, mis võidakse isikule määrata (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus ECOTEX BULGARIA, C‑544/19, EU:C:2021:803, punkt 91, ning 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Nimelt võib isegi selliste rikkumiste puhul, mida riigisiseses õiguses ei kvalifitseerita „kuritegudeks“, selline laad siiski tuleneda kõnealuse rikkumise enda olemusest ja nende sanktsioonide rangusastmest, mille rikkumine võib kaasa tuua (22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid), C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on neid kriteeriume arvestades hinnata, kas põhikohtuasjas kõne all olev meede on kriminaalkaristuslikku laadi harta artikli 49 lõike 3 tähenduses, võib Euroopa Kohus eelotsusetaotlust lahendades siiski teha täpsustusi, mille eesmärk on juhendada liikmesriigi kohut tema tõlgenduse andmisel (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus ECOTEX BULGARIA, C‑544/19, EU:C:2021:803, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Seoses esimese kriteeriumiga, mis puudutab rikkumise kvalifitseerimist riigisiseses õiguses, tuleneb nii seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõike 1 sõnastusest, milles viidatakse „distsiplinaarrikkumisele“, kui ka eelotsusetaotluses viidatud riigisisesest kohtupraktikast, eelkõige Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) praktikast, et Rumeenia õiguses ei loeta kriminaalkaristuseks ei mandaadi automaatset lõpetamist huvide konflikti tuvastamise korral ega lõpetamisega kaasnevat keeldu töötada mis tahes valitaval ametikohal. Lisaks nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et need meetmed määratakse haldusmenetluses. Kuigi on tõsi, et Rumeenia õiguses on ette nähtud ka huvide konflikti kuritegu, mõistetakse selle eest karistused eraldiseisvas ja sõltumatus menetluses, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 31.

38

Teine kriteerium, mis on seotud rikkumise enda olemusega, nõuab selle kontrollimist, kas asjaomase meetmega taotletakse muu hulgas repressiivset eesmärki, mis on omane kriminaalkaristusele harta artikli 49 tähenduses (vt selle kohta 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid), C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 89, ning 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus ECOTEX BULGARIA, C‑544/19, EU:C:2021:803, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest ja poolte seisukohtadest Euroopa Kohtus, et seaduse nr 176/2010 eesmärk on tagada ausus ja läbipaistvus avalik-õiguslike ametikohtade ja ülesannete täitmisel ning ennetada institutsioonilist korruptsiooni, ning et selline valitaval ametikohal töötamise keeld, nagu võidakse määrata põhikohtuasjas, on üks meede laiemast paketist, mille kõik meetmed teenivad täiendavalt seda eesmärki ja aitavad seega kaasa otsuses 2006/928 ette nähtud eesmärkide saavutamisele. Seega on selle keelu, nagu ka mandaadi automaatse äravõtmise eesmärk kindlustada riigi nõuetekohane toimimine ja läbipaistvus, tehes püsiva lõpu olukordadele, kus esineb huvide konflikt.

40

Sellega seoses on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et valimistel kandideerimise ja valitaval ametikohal töötamise keeld, mis teenivad sellist eesmärki ja lähtuvad valitavate organite vabast otsustusõigusest, ei ole karistuslikku laadi, isegi kui see on kehtestatud pärast korruptsioonitegude eest kriminaalkorras süüdimõistmist (vt selle kohta EIK 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Galan vs. Itaalia, CE:ECHR:2021:0518DEC006377216, punktid 85 ja 97, ning EIK 17. juuni 2021. aasta kohtuotsus Miniscalco vs. Itaalia, ECLI:CE:ECHR:2021:0617JUD005509313, punktid 64 ja 73).

41

Neid asjaolusid ja eelmises punktis viidatud kohtupraktikat arvestades ilmneb, et niisugune valitavatel ametikohtadel töötamise keeld kolmeks aastaks, nagu võib kehtestada põhikohtuasjas, teenib peamiselt ennetavat, mitte repressiivset eesmärki.

42

Seoses kolmanda kriteeriumiga, mis puudutab karistuse rangusastet, tuleb rõhutada, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 33, et selline meede ei seisne mitte vabadusekaotusliku karistuse mõistmises või rahalise karistuse määramises, vaid selles, et keelatakse tulevikus tegutseda kindlaksmääratud tegevusalal, st töötada valitaval ametikohal, hõlmates piiratud isikute ringi, kellel on eristaatus. Ühtlasi on keeld piiratud kestusega ega puuduta hääleõigust.

43

Tuleb lisada, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei peeta põhikohtuasjas arutusel oleva meetmega sarnaseid sanktsioone üldiselt piisavalt rasketeks, et anda neile kriminaalkaristuslik laad, eriti kui see ei riiva hääleõigust (vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Komisjoni 13. jaanuari 1997. aasta otsus Tapie vs. Prantsusmaa, CE:ECHR:1997:0113DEC003225896, lk 5, ning EIK 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Galan vs. Itaalia, CE:ECHR:2021:0518DEC006377216, punktid 96 ja 97).

44

Nendest kaalutlustest tuleneb, et ükski käesoleva kohtuotsuse punktis 34 nimetatud kolmest kriteeriumist ei ole täidetud ja järelikult ei ole põhikohtuasjas arutusel olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud valitaval ametikohal töötamise keeld kriminaalkaristuslikku laadi, kuid seda peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

45

Kuna aga meede ei ole kriminaalkaristuslikku laadi, ei saa seda hinnata harta artikli 49 lõike 3 alusel.

46

Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et harta artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav õigusnormide suhtes, mis näevad haldusmenetluse lõppedes ette meetme, millega keelatakse mis tahes valitaval ametikohal töötamine eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastase ajavahemiku kestel isikul, kellel on tuvastatud huvide konflikt sellisel ametikohal töötamisel, juhul, kui meede ei ole kriminaalkaristuslikku laadi.

47

Sissejuhatuseks tuleb täheldada, et eelotsusetaotlusest nähtub, et teine küsimus on esitatud juhuks, kui seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõikes 2 sätestatud valitaval ametikohal töötamise keeldu tuleb pidada kriminaalkaristuslikuks. Nagu selgub aga käesoleva kohtuotsuse punktides 32–46 esitatud kaalutlustest, ei ole see keeld sellist laadi – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, mistõttu harta artikli 49 lõige 3 ei ole kohaldatav.

48

Samas, kuna põhikohtuasjas arutusel olevate riigisiseste õigusnormidega rakendatakse liidu õigust, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 27, peavad need igal juhul olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte kui liidu õiguse üldpõhimõttega.

49

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub proportsionaalsuse põhimõte nimelt liidu õiguse üldpõhimõtete hulka, mida tuleb järgida riigisiseste õigusnormidega, mis kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse või rakendavad liidu õigust, sealhulgas juhul, kui liidu õigusnorme ei ole kohaldatavate karistuste valdkonnas ühtlustatud (vt selle kohta 11. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Repsol Butano ja DISA Gas, C‑473/17 ja C‑546/17, EU:C:2019:308, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 8. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Bezirkshauptmannschaft Hartberg-Fürstenfeld (vahetu õigusmõju), C‑205/20, EU:C:2022:168, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

50

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab meede proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks olema sobiv, et tagada taotletava legitiimse eesmärgi saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik, kusjuures meetmega tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suured (vt selle kohta 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F, C‑473/16, EU:C:2018:36, punkt 56, ja 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus Cilevičs jt, C‑391/20, EU:C:2022:638, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

51

Liikmesriigi õigusnormide kohaselt lubatud haldus‑ ja karistusmeetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on nende õigusnormidega taotletavate legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik (24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Agenzia delle dogane e dei monopoli ja Ministero dell’Economia e delle Finanze, C‑452/20, EU:C:2022:111, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelkõige peab määratud karistuse rangus vastama selle rikkumise raskusastmele, mille eest karistus määratakse (12. septembri 2019. aasta kohtuotsus Maksimovic jt, C‑64/18, C‑140/18, C‑146/18 ja C‑148/18, EU:C:2019:723, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

52

Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks teine küsimus ümber sõnastada nii, et sellega soovitakse sisuliselt selgitust, kas proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette meetme, millega keelatakse mis tahes valitaval ametikohal töötamine eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastase ajavahemiku kestel isikul, kellel on tuvastatud huvide konflikt sellisel ametikohal töötamisel.

53

Käesoleval juhul tuleb kõigepealt osutada, et seadus nr 176/2010, mille artikli 25 lõikes 2 on sätestatud valitaval ametikohal töötamise keeld kolmeks aastaks, teenib avaliku teenistuse ametikohtade ja ülesannete täitmisel aususe ja läbipaistvuse tagamise ja institutsioonilise korruptsiooni ärahoidmise eesmärki. Selle seaduse eesmärgid, mis aitavad kaasa otsuse 2006/928 lisas sisalduvate eesmärkide saavutamisele, on seega liidu poolt tunnustatud legitiimsed eesmärgid.

54

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev tõlgendama ja kohaldama riigisisest õigust, peab juhul, kui ta kinnitab, et põhikohtuasjas vaidlusalune hindamisaruanne on õiguspärane, andma lõpliku hinnangu, kas see karistus on aruandes tuvastatud huvide konflikti arvestades selle legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne, võib Euroopa Kohus siiski teha täpsustusi, mille eesmärk on juhendada liikmesriigi kohut selle hinnangu andmisel (vt selle kohta 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Agenzia delle dogane e dei monopoli ja Ministero dell’Economia e delle Finanze, C‑452/20, EU:C:2022:111, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Küsimuses, kas kõnealune karistus on sobiv, et tagada taotletavate legitiimsete eesmärkide saavutamine ühtselt ja süstemaatiliselt, tuleb märkida, et see määratakse lisaks mandaadi automaatsele lõpetamisele pärast seda, kui on lõplikult jõustunud ANI otsus, millega on tuvastanud õigusvastane huvide konflikt, mis on omistatav sellisele isikule nagu põhikohtuasja kaebaja, kellel on mandaat töötamiseks sellisel valitaval ametikohal nagu linnapea ametikoht, ja mis esines sellel ametikohal töötamise ajal.

56

Nende karistuste automaatne määramine võimaldab seega püsivalt lõpetada tuvastatud huvide konflikti olukorra, kindlustades riigi ja asjaomaste valitavate organite toimimise. Lisaks näib asjaolu, et nähakse ette nii mandaadi automaatne lõpetamine kui ka automaatne keeld töötada mis tahes valitaval ametikohal piisavalt pika ette kindlaks määratud ajavahemiku kestel, heidutavat valijate mandaati täitvaid isikuid end sellisesse olukorda asetamast ja innustavat neid täitma oma kohustusi selles valdkonnas.

57

Siit järeldub, et põhikohtuasjas arutusel olevates riigisisestes õigusnormides ette nähtud valitaval ametikohal töötamise keeld kolmeks aastaks on nende õigusnormidega taotletava legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv.

58

Mis puudutab karistuse vajalikkust, siis nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et Rumeenia seadusandja nägi selle keelu ette ja määras selle kestuseks kolm aastat, võttes arvesse, et huvide konflikti olukorda tekitavad asjaolud on oma olemuselt riigi toimimisele ja ühiskonnale rasked. Seega kehtestatakse see keeld sellise rikkumise tagajärjel, mille pani toime valitaval ametikohal töötav isik, näiteks põhikohtuasja kaebaja, ja mis on kindlalt raske rikkumine.

59

Rumeenia seadusandja nägi karistusseadustiku artikli 301 lõikes 1 ette ka huvide konflikti süüteo, mille eest karistatakse vangistusega ja lisakaristusega, milleks on valitaval ametikohal töötamise keeld, mille kestus võib varieeruda ühest kuni viie aastani.

60

Tuleb lisada, et huvide konfliktide ulatust ja riigi avalikus sektoris täheldatud korruptsiooni taset tuleb arvesse võtta küsimuses, kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik aususe ja läbipaistvuse tagamise eesmärgi saavutamiseks avaliku teenistuse ametikohtade ja ülesannete täitmisel ning institutsioonilise korruptsiooni ärahoidmiseks. Sellega seoses tuleb korrata, et seadusega nr 176/2010 rakendatakse otsuse 2006/928 lisas sisalduvat teist eesmärki, mis on Rumeeniale siduv ja peab tagama, et ANI siduvatest otsustest võiksid tuleneda hoiatavad karistused. Ühtlasi kohustab otsus seda liikmesriiki korruptsiooni vastu tõhusalt võitlema.

61

Võttes aga arvesse vaidlusaluse meetme ennetavat osa, mille eesmärk on eelkõige heidutada avalikus teenistuses töötavaid isikuid kahjustamast oma ametikoha eetikat, on niisuguses riigisiseses kontekstis meetme tõhususe tagamiseks vaja eelnevalt kindlaks määrata selle kestus.

62

Lisaks on seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõikes 2 sätestatud valitaval ametikohal töötamise keeld ajaliselt piiratud ja seda kohaldatakse üksnes teatud kategooria isikutele, kes täidavad erilisi ülesandeid. Eelkõige on linnapea ametis valijate mandaati täitval isikul nagu põhikohtuasja kaebajal suur vastutus ja pädevus ning tema ülesanne on esindada oma kaaskodanikke.

63

Pealegi hõlmab keeld üksnes piiritletud tegevust, nimelt valitavaid ametikohti, ega takista töötamist mis tahes muul kutsealal, eelkõige erasektoris.

64

Siit järeldub, et arvestades põhikohtuasjas arutusel olevate riigisiseste õigusnormide konteksti, ei lähe need õigusnormid osas, milles need kehtestavad valitavale ametikohale kõlbmatuse karistuse eelnevalt kindlaks määratud kolmeks aastaks, kaugemale sellest, mis on taotletava legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

65

Mis puudutab meetme proportsionaalsust ja eelkõige selle ranguse vastavust rikkumise raskusastmele, siis tuleb meelde tuletada, kui tähtis on korruptsioonivastane võitlus teatavate liikmesriikide avalikus sektoris ja kui prioriteetseks on Rumeenia seadusandja pidanud seda eesmärki, mis – nagu on märgitud seaduse nr 176/2010 seletuskirjas – on Rumeenia ühiskonna tegelik vajadus ja on kehtestatud ka otsusega 2006/928.

66

Seega, võttes arvesse, kui raske on avaliku huvi kahjustamine, mis tuleneb valitud isikutega seotud korruptsioonijuhtumitest ja isegi kõige väiksematest huvide konfliktidest liikmesriigi suure korruptsiooniriski olukorras, ei ilmne, et vaidlusalustes riigisisestes õigusnormides ette nähtud valitaval ametikohal töötamise keeld eelnevalt kindlaks määratud kolmeks aastaks oleks üldjuhul ebaproportsionaalne võrreldes rikkumisega, mille eest karistus määratakse.

67

Samas asjaolu, et ei ole vähimatki võimalust keelu kestust muuta, nagu kinnitab Înalta Curte de Casație şi Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) kohtupraktika, ei võimalda siiski välistada, et teatavatel erandjuhtudel võib see karistus osutuda ebaproportsionaalseks võrreldes rikkumisega, mille eest karistus määratakse.

68

Nii võib see olla juhul, kui tuvastatud õigusvastasel teol erandina ei ole raskeid asjaolusid, arvestades taotletavat eesmärki, kuid samas ilmneb, et karistuse mõju asjaomase isiku isiklikule, ametialasele ja majanduslikule olukorrale on eriti raske.

69

Seega, isegi kui eeldada, et põhikohtuasjas vaidlusaluse hindamisaruande õiguspärasus leiab kinnitust, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne käesoleval juhul kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes kontrollida, kas seaduse nr 176/2010 artikli 25 lõike 2 alusel põhikohtuasja kaebajale määratud karistuse rangus vastab jätkuvalt aruandes tuvastatud huvide konflikti raskusastmele, võttes arvesse selle seadusega taotletavat eesmärki.

70

Kui see nii ei ole, peab see kohus tõlgendama neid õigusnorme võimaluste piires nii, et need võimaldavad otsust 2006/928 järgides määrata karistuse, mis on proportsionaalne, kuid ikkagi tõhus ja hoiatav.

71

Tuleb nimelt märkida, et liikmesriigi kohtud peavad tõlgendama riigisisest õigust nii palju kui võimalik kooskõlas liidu õigusega ning kuigi kooskõlalise tõlgendamise kohustus ei saa olla aluseks liikmesriigi õiguse contra legem tõlgendamisele, peavad liikmesriigi kohtud, sh viimase astme kohtud, vajaduse korral muutma väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas (vt selle kohta 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Związek Gmin Zagłębia Miedziowego, C‑566/17, EU:C:2019:390, punktid 48 ja 49, ning 4. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Telecom Italia, C‑34/19, EU:C:2020:148, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

72

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et proportsionaalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette meetme, millega keelatakse mis tahes valitaval ametikohal töötamine eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastase ajavahemiku kestel isikul, kellel on tuvastatud huvide konflikt sellisel ametikohal töötamisel, tingimusel, et kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades toob nende õigusnormide kohaldamine kaasa karistuse, mis vastab selle rikkumise raskusastmele, mille eest karistus määratakse, võttes arvesse eesmärki tagada ausus ja läbipaistvus avaliku teenistuse ametikohtade ja ülesannete täitmisel ning hoida ära institutsiooniline korruptsioon. Nii ei ole see juhul, kui tuvastatud õigusvastasel teol erandina ei ole raskeid asjaolusid, arvestades seda eesmärki, kuid samas ilmneb, et karistuse mõju isiku isiklikule, ametialasele ja majanduslikule olukorrale on eriti raske.

73

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas harta artikli 15 lõiget 1 ja artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette meetme, millega keelatakse mis tahes valitaval ametikohal töötamine eelnevalt kindlaks määratud kolmeaastase ajavahemiku kestel isikul, kellel on tuvastatud huvide konflikt sellisel ametikohal töötamisel.

74

Harta artikli 15 lõikega 1 on tunnustatud õigust teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. Lisaks sellele on kutsealal tegutsemise vabadus osa liidu õiguse üldpõhimõtetest (vt selle kohta 29. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Interseroh Scrap and Metals Trading, C‑1/11, EU:C:2012:194, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

75

ANI ja Rumeenia valitsus leiavad, et õigus töötada valitaval ametikohal ei kuulu harta artikli 15 lõike 1 kohaldamisalasse, kuna õigus olla valitud kuulub poliitiliste õiguste hulka, mida kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Komisjon osutab samuti, et põhikohtuasjas vaidlusalune valitaval ametikohal töötamise keeld ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse, kuna valimisprotsess ei anna konkreetsele isikule õigust niisuguseid ülesandeid täita.

76

Selles osas on tõsi, et harta artikli 15 lõige 1 on sõnastatud laialt, nagu näitab sõnade „igaüks“, „teha tööd“ ja „kutseala“ kasutamine.

77

Lisaks nähtub selgitustest põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17), et selles sättes tunnustatud kutsevabadust on tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas, mis tuleneb eelkõige 14. mai 1974. aasta kohtuotsusest Nold vs. komisjon (4/73, EU:C:1974:51, punktid 12–14), 13. detsembri 1979. aasta kohtuotsusest Hauer (44/79, EU:C:1979:290, lk 3727) ja 8. oktoobri 1986. aasta kohtuotsusest Keller (234/85, EU:C:1986:377, punkt 8). Nimetatud säte lähtub ka 18. oktoobril 1961 Torinos allkirjastatud ja 3. mail 1996 Strasbourgis uuesti läbi vaadatud Euroopa sotsiaalharta artikli 1 lõikest 2, mille kohaselt peab tõhusalt kaitsma töötajate õigust teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal, ning Strasbourgis 9. detsembril 1989 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud ühenduse harta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta punktist 4, mis kuulutab, et igaühel on õigus vabalt valida kutseala ja tegeleda sellega vastavalt iga kutseala reguleerivatele eeskirjadele. Nii on harta artikli 15 lõikel 1 lai kohaldamisala nii isikulise kui ka esemelise kohaldamisala mõttes, nagu tõi esile kohtujurist oma ettepaneku punktis 85.

78

Samas ei hõlma see kohaldamisala, mis on küll lai, õigust täita kindlaksmääratud aja jooksul valijate mandaati, mis on saadud sellise demokraatliku valimisprotsessi tulemusel nagu linnapea valimine.

79

Seda tõlgendust kinnitab asjaolu, et harta artikkel 15 paikneb II jaotises „Vabadused“, samas kui erisätted, mis reguleerivad õigust valimistel kandideerida, nimelt harta artiklid 39 ja 40, mis käsitlevad õigust hääletada ja kandideerida vastavalt Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel, sisalduvad eraldiseisvas jaotises ehk V jaotises „Kodanike õigused“.

80

Sellist tõlgendust kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, kuna ta on leidnud, et õigus täita valijate mandaati, mis on saadud valimisprotsessi tulemusel, on poliitiline õigus, mille puhul töötasu on vaid tagajärg (vt selle kohta EIK 8. novembri 2016. aasta kohtuotsus Savisaar vs. Eesti, CE:ECHR:2016:1108DEC000836516, punktid 26 ja 27).

81

Siit järeldub, et õigus töötada valitaval ametikohal, muu hulgas linnapea ametikohal, ei kuulu harta artikli 15 lõike 1 kohaldamisalasse, mistõttu ei saa põhikohtuasja kaebaja käesoleval juhul sellele sättele tugineda.

82

Nagu nähtub harta artiklist 53, ei piira selline tõlgendus siiski liikmesriikide võimalust kohaldada oma põhiseaduses tunnustatud õigusele teha tööd ja tegutseda vabalt valitud kutsealal soodsamat kaitsestandardit tingimusel, et selline kohaldamine ei kahjusta hartas ette nähtud kaitse taset, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus.

83

Mis puudutab harta artiklit 47, siis selle esimeses lõigus on ette nähtud, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, ning teises lõigus on täpsustatud, et igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus.

84

Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile tunnustamine artikli 47 tähenduses eeldab igal üksikjuhtumil, et isik, kes sellele viitab, tugineb liidu õigusega tagatud õigustele või vabadustele või et selle isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus, mis kujutab endast liidu õiguse kohaldamist harta artikli 51 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus RS (konstitutsioonikohtu otsuste toime), C‑430/21, EU:C:2022:99, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

85

Nii on see käesoleval juhul, kuna valitaval ametikohal töötamise keeld eelnevalt kindlaks määratud kolmeks aastaks, mis kehtib põhikohtuasja kaebaja suhtes juhul, kui ANI koostatud hindamisaruande õiguspärasus leiab kinnitust, on ette nähtud seadusega nr 176/2010, millega rakendatakse liidu õigust, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 27. Harta artikkel 47 on seega põhikohtuasjas kohaldatav.

86

Mis puutub selle sätte sisusse, siis selles sisalduv tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte koosneb erinevatest osadest, milleks on muu hulgas poolte võrdsuse põhimõte ja õigus pöörduda kohtusse (30. juuni 2016. aasta kohtuotsus Toma ja Biroul Executorului Judecătoresc Horaţiu-Vasile Cruduleci, C‑205/15, EU:C:2016:499, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

87

Harta artikliga 47 tunnustatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile hõlmab muu hulgas ka seda, et isik, kellele see õigus kuulub, saab pöörduda pädevasse kohtusse, et tagada talle liidu õigusega tagatud õiguste järgimine, ning sel eesmärgil saab kohus kontrollida kõiki õigus‑ ja faktiküsimusi, mis omavad tema menetluses oleva vaidluse lahendamisel tähtsust (vt selle kohta 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus État luxembourgeois (õigus esitada kaebus maksuteabe taotluse peale), C‑245/19 ja C‑246/19, EU:C:2020:795, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

88

Käesoleval juhul eeldab harta artikliga 47 tunnustatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 100 esile tõi, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks kontrollida, kas põhikohtuasja kaebajat kahtluse alla seadev ANI hindamisaruanne on õiguspärane, ning saaks vajaduse korral aruande ja selle alusel määratud karistused tühistada.

89

Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub aga, et ANI koostatud hindamisaruanded sisaldavad faktiliste asjaolude kirjeldust, asjaomase isiku seisukohta ja hinnangut tuvastatud huvide konflikti koosseisu tunnustele. Lisaks on eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas vaidlusaluse hindamisaruande kontrollimisel pädev analüüsima kõiki asjas tähtsust omavaid õigus‑ ja faktiküsimusi ning järelikult selle kontrolli tulemusena huvide konflikti esinemist kinnitama või ümber lükkama. Pealegi, juhul kui see kohus jõuab järeldusele, et hindamisaruanne on õigusvastane, on tal õigus see tühistada ning sellest tulenevalt muuta kehtetuks mandaadi lõpetamise ja valitaval ametikohal töötamise keelu meetmed, mis on selle aruande alusel määratud.

90

Ühtlasi, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 69 ja 72, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas käesoleval juhul on liidu õigusest tulenev proportsionaalse karistuse määramise nõue täidetud.

91

Lõpuks, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 102 esile tõi, ei sisalda Euroopa Kohtu käsutuses olev toimik ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda Rumeenia õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite tõhususes või põhikohtuasjas arutusel olevate riigisiseste õigusnormide kooskõlas harta artikliga 47.

92

Eelnevat arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et

93

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: