–

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Jokubauskaitė ja B. Rechena,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1; edaspidi „käibemaksudirektiiv“), artikli 132 lõike 1 punkti b tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Autoridade Tributária e Aduaneira (Portugali maksu‑ ja tolliamet, edaspidi „maksuhaldur“) ja Termas Sulfurosas de Alcafache SA (edaspidi „Termas Sulfurosas“) vahelises kohtuvaidluses vesiravilasse registreerimise teenuste eest saadud summade käibemaksuvabastuse üle.

3

Käibemaksudirektiivi artikkel 131 on selle direktiivi IX jaotise „Maksuvabastused“ 1. peatüki „Üldsätted“ ainus artikkel. See artikkel on sõnastatud järgmiselt:

„Peatükkidega 2–9 ettenähtud maksuvabastusi kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude õigusaktide kohaldamist, ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada nimetatud maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.“

4

Käibemaksudirektiivi IX jaotise 2. peatükis „Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides“ asuva artikli 132 lõike 1 punktis b on ette nähtud:

„Liikmesriigid vabastavad käibemaksust järgmised tehingud:

[…]

[…]“.

5

Käibemaksudirektiivi artikkel 134 on sõnastatud järgmiselt:

„Teenuste osutamisel või kaupade tarnel ei anta artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastust järgmistel juhtudel:

6

Käibemaksuseadustiku (Código do Imposto sobre o Valor Acrescentado, edaspidi „käibemaksuseadustik“) artikli 9 punkt 2 näeb ette, et käibemaksust on vabastatud eelkõige meditsiini‑ ja tervishoiuteenuste osutamine ning nendega otseselt seotud tegevus, mida osutavad haiglad, kliinikud, meditsiinikeskused ja teised samalaadsed asutused.

7

Alcafache Termase vesiravila (Portugal) on esmatasandi tervishoiuasutus, mis ei ole Portugali riikliku tervishoiuteenistuse osa ega ole ette nähtud haiglaravi osutamiseks.

8

Termas Sulfurosas tegeleb vesiravila käitamisega. Ta esitab oma kasutajatele arve „vesiravilasse registreerimise“ teenuse eest kogusummas, mis aastatel 2010, 2011 ja 2012 oli vastavalt 87003 eurot, 72654 eurot ja 55627,50 eurot. Maksukontrolli aruande alusel esitas maksuhaldur omal algatusel nende summade pealt käibemaksunõude maksumääraga 23%, millele lisandus intress.

9

Maksukontrolli aruande kohaselt kohaldab Termas Sulfurosas kahte erinevat korda sõltuvalt kasutaja soovitud teenusest.

10

„Klassikalise raviveekuuri“ teenuse osutamiseks on vaja enne konsulteerida vesiravila arstiga, et lasta välja kirjutada tehtavad raviprotseduurid. Konsultatsiooni eest tasumisel maksab kasutaja ka tasu vesiravilasse registreerimise eest, mis kehtib jooksval aastal ja hõlmab väljakirjutatud raviprotseduure ning ilma milleta neid raviprotseduure ei tehta. Termas Sulfurosas ei nõua selle tasu pealt käibemaksu tasumist, vaid märgib arvetele viite käibemaksuseadustiku artikli 9 punktile 2. Termas Sulfurosase ametlikul veebisaidil on täpsustatud, et iga vesiravilasse registreerimine on individuaalne ja mõeldud eelneva arstikonsultatsiooni reserveerimiseks, kusjuures raviprotseduurid kirjutab seejärel välja vesiravila arst. Asjakohastel majandusaastatel esitati vesiravilasse registreerimise eest arve vastavalt 30 euro, 33 euro ja 36 euro suuruses summas.

11

„Tervisevee spaa“ teenuste puhul on eelnev arstlik konsultatsioon raviprotseduuride korral, mis ei kesta üle kolme päeva, vabatahtlik. Seda liiki teenuste puhul Termas Sulfurosas vesiravilasse registreerimise eest arvet ei esita, olenemata sellest, kas arstikonsultatsioonil käiakse või mitte.

12

Maksukontrolli aruandest nähtub samuti, et ainsaks vastutasuks vesiravilasse registreerimise tasu maksmise eest on võimalus saada vesiraviprotseduure, olenemata sellest, kas neid tegelikult tehakse. See makse annab kasutajatele õiguse osta soovitud raviprotseduure.

13

Termas Sulfurosas esitas Tribunal Administrativo e Fiscal de Viseule (Viseu haldus‑ ja maksukohus, Portugal) kaebuse maksuhalduri otsuse peale esitada omal algatusel käibemaksunõue, mis kuulub tasumisele vesiravilasse registreerimise pealt maksumääraga 23%, millele lisandus intress.

14

Tribunal Administrativo e Fiscal de Viseu (Viseu haldus‑ ja maksukohus) rahuldas 14. juuni 2018. aasta kohtuotsusega Termas Sulfurosase kaebuse.

15

See kohus leidis esiteks, et kuna vesiravilasse registreerimise eest makstav summa võetakse selliste vesiraviprotseduuride saamise võimaluse eest, mida peetakse käibemaksust vabastatuks, tuleb ka seda summat pidada maksust vabastatuks, kuna seda võetakse ainult pärast arstikonsultatsiooni ja pärast seda, kui tegevusloa saanud arst on välja kirjutanud vesiraviprotseduuri.

16

Teiseks tuvastas see kohus, et „klassikalise raviveekuuri“ teenuste puhul, mis hõlmavad mitmesuguseid kõrva-nina-kurgu ja hingamisteede raviprotseduure ning reumatoloogiat, on tõendatud, et need täidavad ravifunktsiooni, erinevalt nn „tervisevee spaa“ teenusest.

17

Maksuhaldur esitas Supremo Tribunal Administrativole (Portugali kõrgeim halduskohus) apellatsioonkaebuse, väites eelkõige, et käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b ette nähtud maksuvabastust, mis on Portugali õigusesse üle võetud käibemaksuseadustiku artikli 9 punktiga 2, tuleb tõlgendada kitsalt, kuna see kujutab endast erandit üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga teenus, mille maksukohustuslane on tasu eest osutanud.

18

Maksuhalduri sõnul tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kuigi toimingu „ravieesmärki“ ei tohi tõlgendada eriti kitsalt, tuleb maksuvabastusega hõlmatuks pidada ainult meditsiiniteenuseid kitsas tähenduses ja nendega „otseselt seotud“ teenuseid.

19

Maksuhaldur järeldab eelkõige 2. juuli 2015. aasta kohtuotsusest De Fruytier (C‑334/14, EU:C:2015:437), et toimingut, mille seos „peamise“ meditsiinilise abi osutamisega on selles kohtuotsuses tuvastatud seosest nõrgem või sellega võrdne, ei saa seega pidada „meditsiini‑ või tervishoiuteenustega otseselt seotud tegevuseks“. Summat, mille Termas Sulfurosas saab vesiravilasse registreerimise eest, ei saa pidada meditsiini‑ või tervishoiuteenuste osutamisega „otseselt seotud tegevuseks“.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Euroopa Kohtu poolt juba määratletud kriteeriumide põhjal ei ole selge, kas vesiravilasse registreerimise eest saadud summasid tuleb pidada otseselt seotuks meditsiinilise abi andmisega käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul võivad mõned asjaolud sellele järeldusele viia, näiteks asjaolu, et see hõlmab iga kasutaja individuaalse kaardi avamist, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta raviprotseduure, mis kuuluvad „klassikaliste raviveekuuride“ kategooriasse, mille suhtes ei ole põhikohtuasjas kahtluse alla seatud, et need on teenuste osutamine ja maksust vabastatud tegevus.

22

Neil asjaoludel otsustas Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas makseid, mis tehakse iga kasutaja haiguslugu sisaldava individuaalse kaardi avamise teenuse eest, mis annab õiguse osta „klassikalisi raviveeprotseduure“, võib liigitada käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b ette nähtud mõiste „otseselt seotud tegevus“ alla ja pidada seega käibemaksuvabaks?“

23

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tehing, mis seisneb individuaalse kaardi koostamises, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta vesiravila „klassikaliste raviveekuuride“ protseduure, võib kuuluda selles sättes ette nähtud käibemaksuvabastuse kohaldamisalasse kui meditsiinilise abiga otseselt seotud tegevus.

24

Käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b on sätestatud, et liikmesriigid vabastavad käibemaksust „haiglaravi ja meditsiinili[s]e abi ning nendega otseselt seotud tegevus[e], mida teostavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes tegutsevad haiglad, meditsiini‑ või diagnostikakeskused ning teised nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutused“.

25

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et käibemaksudirektiivi artiklis 132 sätestatud maksuvabastuste määratlemiseks kasutatud mõisteid tuleb tõlgendada kitsalt, arvestades, et need maksuvabastused on erandid põhimõttest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga kaubatarne või teenus, mille maksukohustuslane on tasu eest osutanud. Nende mõistete tõlgendamisel tuleb siiski järgida neutraalse maksustamise põhimõtte nõudeid, mis on ühise käibemaksusüsteemi lahutamatu osa, ja tõlgendus peab olema kooskõlas maksuvabastuste eesmärkidega. Kitsa tõlgendamise nõue ei tähenda seega, et nimetatud artiklis 132 loetletud maksuvabastusi määratlevaid mõisteid peaks tõlgendama nii, et kaob nende toime (15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Administration de l’Enregistrement, des Domaines et de la TVA, C‑846/19, EU:C:2021:277, punkt 57).

26

Käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b nimetatud meditsiiniline abi ja haiglaravi hõlmavad kohtupraktika kohaselt teenuseid, mille eesmärk on diagnoosida, ravida ja võimaluse korral välja ravida haigusi või tervisehäireid (6. novembri 2003. aasta kohtuotsus Dornier, C‑45/01, EU:C:2003:595, punkt 48; 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 24, ja 18. septembri 2019. aasta kohtuotsus Peters, C‑700/17, EU:C:2019:753, punkt 20). Lisaks kohaldatakse selles sättes ette nähtud maksuvabastust meditsiiniteenustele, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist, sealhulgas säilitada või taastada nende tervist (vt selle kohta 10. juuni 2010. aasta kohtuotsus CopyGene, C‑262/08, EU:C:2010:328, punkt 30).

27

Käesoleval juhul leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on tõendatud, et põhikohtuasjas kõne all olevas vesiravilas „klassikaliste raviveekuuride“ raames pakutavad protseduurid, eelkõige teatavad kõrva-nina-kurgu ja hingamisteede ning reumatoloogia protseduurid, mis täidavad ravifunktsiooni ja mille on välja kirjutanud arst, kujutavad endast meditsiinilist abi käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses.

28

Seega tuleb kindlaks teha, kas tegevus, mis seisneb sellise individuaalse kaardi koostamises, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta meditsiinilise abi protseduure vastutasuks vesiravilasse registreerimise tasu maksmise eest, kuulub mõiste meditsiinilise abiga „otseselt seotud tegevus“ alla.

29

Kuna käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b ei ole määratletud mõistet haiglaravi ja meditsiinilise abiga „otseselt seotud tegevus“ (vt selle kohta 11. jaanuari 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, C‑76/99, EU:C:2001:12, punkt 22), tuleb seda sätet tõlgendada sätte enda konteksti, käibemaksudirektiivi eesmärke ja ülesehitust silmas pidades, võttes eriti arvesse sättega kehtestatud maksuvabastuse eesmärki (4. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Frenetikexito, C‑581/19, EU:C:2021:167, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Siiski tuleneb nimetatud sätte sõnastusest endast, et see ei pea silmas teenuseid, millel ei ole mingit seost nende teenuste saajate haiglaravi ega viimaste poolt võimalusel saadud meditsiinilise abiga (vt selle kohta 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Mis puudutab käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b konteksti, siis on oluline silmas pidada, et seda tuleb tõlgendada koostoimes eelkõige selle direktiivi artikli 134 punktiga a, milles on igal juhul nõutud, et kaupade tarne või teenuste osutamine peab olema haiglaravi ja meditsiinilise abi toimingute tegemiseks tingimata vajalik (vt selle kohta 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 26; 14. juuni 2007. aasta kohtuotsus Horizon College, C‑434/05, EU:C:2007:343, punkt 38, ja 8. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Finanzamt D, C‑657/19, EU:C:2020:811, punkt 31).

31

Seoses käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktiga b taotletava eesmärgiga on Euroopa Kohus juba selgitanud, et selles sättes ette nähtud haiglaravi ja meditsiinilise abiga otseselt seotud tegevuse käibemaksust vabastamine on ette nähtud selleks, et niisuguse meditsiinilise abi ja haiglaravi kasutamine ei muutuks kättesaamatuks selle teostamise suurema maksumuse tõttu, mis oleks tagajärjeks juhul, kui abi ja ravi ise või sellega otseselt seotud tegevus oleks käibemaksuga maksustatav (11. jaanuari 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, C‑76/99, EU:C:2001:12, punkt 23, ja 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 23).

32

Seda eesmärki arvestades võib üksnes selliste teenuste osutamine, mis sobituvad loogiliselt haiglaravi ja meditsiinilise abi osutamise raamidesse ning on nende teenuste osutamiseks tingimata vajalik etapp taotletud ravieesmärkide saavutamiseks, kujutada endast selle sätte mõttes „otseselt seotud tegevust“, kuna üksnes sellised teenused saavad mõjutada sellise meditsiinilise abi maksumust, mille asjaomane maksuvabastus võimaldab teha kättesaadavaks üksikisikutele (vt selle kohta 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 25; 10. juuni 2010. aasta kohtuotsus CopyGene, C‑262/08, EU:C:2010:328, punkt 40, ja 2. juuli 2015. aasta kohtuotsus De Fruytier, C‑334/14, EU:C:2015:437, punkt 29).

33

Selleks, et teha kindlaks, kas sellised teenused, nagu on arutusel põhikohtuasjas, on meditsiinilise abi teenuste osutamiseks tingimata vajalikud, tuleb eelkõige arvesse võtta nende teenuste osutamise eesmärki (vt selle kohta 11. jaanuari 2001. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, C‑76/99, EU:C:2001:12, punkt 24, ja 1. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Ygeia, C‑394/04 ja C‑395/04, EU:C:2005:734, punkt 22), aga ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse kõiki asjaolusid (2. juuli 2015. aasta kohtuotsus De Fruytier, C‑334/14, EU:C:2015:437, punkt 30).

34

Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et võimalus, et kõnealuse teenuse ja meditsiinilise abi vahel võib olla pikk ajavahemik, ei takista iseenesest seda, et teenus võiks kuuluda käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b sätestatud maksuvabastuse kohaldamisalasse. Siiski ei saa tegevust, mis üksnes võib, kui toimuvad teatud sündmused, olla otseselt seotud meditsiinilise abiga ja mis ei ole tegelik, käimasolev ega isegi kavandatav, pidada meditsiinilise abiga „otseselt seotud“ tegevuseks selle sätte tähenduses (vt selle kohta 10. juuni 2010. aasta otsus CopyGene, C‑262/08, EU:C:2010:328, punktid 45, 46 ja 50).

35

Käesoleval juhul seisneb põhikohtuasjas kõne all olev tegevus eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul selles, et koostatakse individuaalne kaart, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta meditsiinilise abi protseduure „klassikaliste raviveekuuride“ raames.

36

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu – kes on ainsana pädev faktilisi asjaolusid hindama – ülesanne on kindlaks teha selle tegevuse laad ning individuaalsel kaardil näidatud teabe olemus ja eesmärk.

37

Juhul kui nimetatud tegevus seisneb sellise individuaalse kaardi koostamises, mis sisaldab haiguslugu koos andmetega kasutaja tervisliku seisundi ja määratud raviprotseduuride – mida võib seega pidada planeerituks – ning nende tegemise üksikasjade kohta, st andmeid, millega tutvumine on tingimata vajalik selleks, et teha neid raviprotseduure ja saavutada taotletavad ravieesmärgid, võib sellist tegevust pidada meditsiinilise abiga „otseselt seotuks“ käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses.

38

Seevastu juhul, kui vastutasu vesiravilasse registreerimise tasu maksmise eest seisneb ainult võimaluses osta ettekirjutatud raviprotseduure või kui individuaalse kaardi sisu, mis hõlmab haiguslugu, ei ole nende raviprotseduuride tegemiseks ja taotletud ravieesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik, ei saa sellist tegevust pidada meditsiinilise abiga „otseselt seotuks“ käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses, sõltumata asjaolust, et ilma vesiravilasse registreerimise tasu maksmata väljakirjutatud raviprotseduure ei tehta.

39

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas arutusel olev tegevus kujutab endast tõepoolest meditsiinilise abi osutamise protsessi möödapääsmatut etappi, et saavutada sellega taotletavad ravieesmärgid, ning on seega meditsiinilise abiga otseselt seotud tegevus, tuleb tal kontrollida, kas seda tegevust teostab käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis b nimetatud asutus selles artiklis ette nähtud tingimustel.

40

Käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktist b tuleneb nimelt, et kui tegemist ei ole avalik-õiguslike organisatsioonidega, on haiglaravi ja meditsiiniline abi ning nendega otseselt seotud tegevus maksust vabastatud, kui neid osutavad avalik-õiguslike organisatsioonidega „võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes“ tegutsevad haiglad, meditsiini‑ või diagnostikakeskused ning teised nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutused.

41

Kuna käesoleval juhul ei ole põhikohtuasjas kõne all olev vesiravila ilmselgelt haigla, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas selles asutuses osutatakse meditsiinilist abi ja toimub sellega otseselt seotud tegevus avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes ning kas tegemist on meditsiini‑ või diagnostikakeskuse või mõne teise nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutusega käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses, mistõttu on kõik selles artiklis ette nähtud nõuded täidetud.

42

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tegevus, mis seisneb sellise individuaalse kaardi koostamises, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta vesiravila meditsiinilise abi protseduure „klassikaliste raviveekuuride“ raames, võib kuuluda selles sättes ette nähtud käibemaksuvabastuse kohaldamisalasse kui meditsiinilise abiga otseselt seotud tegevus, juhul kui kaardil on esitatud andmed tervisliku seisundi ning määratud ja planeeritud meditsiinilise abi protseduuride ja nende tegemise üksikasjade kohta, st andmed, millega tutvumine on tingimata vajalik selleks, et neid protseduure teha ja saavutada taotletavad ravieesmärgid. Nimetatud meditsiinilise abi andmine ja sellega otseselt seotud tegevus peab lisaks toimuma avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes ning neid peab osutama haigla, meditsiini‑ või diagnostikakeskus või mõni teine nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutus artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses.

43

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tegevus, mis seisneb sellise individuaalse kaardi koostamises, mis sisaldab haiguslugu ja annab õiguse osta vesiravila meditsiinilise abi protseduure „klassikaliste raviveekuuride“ raames, võib kuuluda selles sättes ette nähtud käibemaksuvabastuse kohaldamisalasse kui meditsiinilise abiga otseselt seotud tegevus, juhul kui kaardil on esitatud andmed tervisliku seisundi ning määratud ja planeeritud meditsiinilise abi protseduuride ja nende tegemise üksikasjade kohta, st andmed, millega tutvumine on tingimata vajalik selleks, et neid protseduure teha ja saavutada taotletavad ravieesmärgid.

Nimetatud meditsiinilise abi andmine ja sellega otseselt seotud tegevus peab lisaks toimuma avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes ning neid peab osutama haigla, meditsiini‑ või diagnostikakeskus või mõni teine nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutus artikli 132 lõike 1 punkti b tähenduses.