–

Biofa AG, esindaja: Rechtsanwalt C. Stallberg,

–

Sikma D. Vertriebs GmbH und Co. KG, esindaja: Rechtsanwalt B. Münster,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lindenthal ja M. Noll-Ehlers,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT 2012, L 167, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 334/2014 (ELT 2014, L 103, lk 22), (edaspidi „määrus nr 528/2012“) artikli 3 lõike 1 punkti a ja artikli 9 lõike 1 punkti a tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses biotsiidide arendamise ja turustamisega tegeleva äriühingu Biofa AG ja kahjulike organismide vastu võitlemiseks mõeldud toodete internetimüügiga tegeleva äriühingu Sikma D. Vertriebs GmbH und Co. KG (edaspidi „Sikma“) vahel seoses sellega, et Sikma turustab tooteid, mis sisaldavad heaks kiidetud toimeainet, mis on ette nähtud biotsiidides kasutamiseks.

3

Määruse nr 528/2012 põhjendused 1, 3 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

4

Selle määruse artiklis 1 „Eesmärk ja sisu“ on sätestatud:

„1.   Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. […]

2.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad

[…]

[…]“.

5

Määruse artikli 3 „Mõisted“ lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:

„1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

[…]

[…]

3.   Komisjon võib liikmesriigi taotlusel rakendusaktide abil otsustada, […] kas konkreetne toode või tooterühm on biotsiid või töödeldud toode või mitte. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 82 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“

6

Sama määruse artikli 4 „Heakskiitmise tingimused“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Toimeaine kiidetakse heaks esialgu kuni kümneks aastaks, kui vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava biotsiidi puhul võib eeldada vastavust artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse artikli 19 lõigetes 2 ja 5 esitatud tingimusi. […]“.

7

Määruse nr 528/2012 artikli 6 „Taotluses esitatavad andmed“ lõikes 1 on sätestatud:

„Taotlus toimeaine heakskiitmiseks sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

[…]“.

8

Määruse artiklis 9 „Toimeaine heakskiitmine“ on sätestatud:

„1.   Komisjon toimib pärast kemikaaliametilt artikli 8 lõikes 4 osutatud arvamuse saamist järgmiselt:

[…]

2.   Heakskiidetud toimeained kantakse liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja. Komisjon ajakohastab nimekirja ja teeb selle üldsusele elektrooniliselt kättesaadavaks.“

9

Sama määruse artikli 19 „Loa andmise tingimused“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Biotsiidile, mis ei vasta artiklis 25 sätestatud loa andmise lihtsustatud menetluse tingimustele, antakse luba juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

[…]“.

10

Määruse artikli 95 „Toimeaine toimikule juurdepääsu käsitlevad üleminekumeetmed“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Alates 1. septembrist 2013 avaldab ja ajakohastab kemikaaliamet korrapäraselt nimekirja, mis hõlmab kõiki toimeaineid ja kõiki toimeainet tekitavaid aineid, mille kohta on esitatud […] toimik […], mille liikmesriik on käesolevas määruses või nimetatud direktiivis ettenähtud menetluse kohaselt heaks kiitnud või kinnitanud […]. Iga asjaomase aine puhul sisaldab nimekiri ka kõiki isikuid, kes on esitanud sellise taotluse […].

Liidus asuv isik, kes toodab või impordib asjaomast ainet eraldi või biotsiidides […] või kes toodab või teeb turul kättesaadavaks biotsiidi, mis koosneb sellisest asjaomasest ainest või sisaldab või tekitab seda […], võib igal ajal esitada kemikaaliametile kas asjaomast ainet käsitleva toimeaine täieliku toimiku, toimeaine täieliku toimiku teabekasutusnõusoleku või viite toimeaine täielikule toimikule, mille kõik andmekaitseperioodid on lõppenud. […]

[…]

2.   Alates 1. septembrist 2015 ei tohi biotsiidi, mis koosneb lõikes 1 osutatud nimekirja kantud asjaomasest ainest või sisaldab või tekitab seda, teha turul kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui aine tarnija või toote tarnija on selliste tooteliikide puhul, kuhu toode kuulub, kantud lõikes 1 osutatud nimekirja.“

11

Komisjoni 10. mai 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/794, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine ränidioksiidi/kiiselguuri kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides (ELT 2017, L 120, lk 7), artiklis 1 on sätestatud:

„Kiidetakse heaks toimeaine ränidioksiidi/kiiselguuri kasutamine tooteliiki 18 kuuluvates biotsiidides kooskõlas lisas esitatud nõuete ja tingimustega.“

12

Kõlvatu konkurentsi vastase seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb; BGBl. 2010 I, lk 254) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni §-de 3 ja 3bis kohaselt kujutab õigusnormi – mis on muu hulgas ette nähtud selleks, et reguleerida tegevust turul – rikkumine endast keelatud ebaausat kaubandustava, kui see rikkumine võib oluliselt kahjustada tarbijate, muude turul tegutsejate või konkurentide huve.

13

Saksa õiguse alusel asutatud äriühing Biofa arendab ja turustab biotsiide.

14

Üks Biofa toodetest, kaubandusliku nimetusega InsectoSec®, mida kasutatakse linnukasvatushoonetes roomavate kahjurite tõrjeks, sisaldab toimeainet „diatomiit“ või „kiiselguur“ (edaspidi „kõnealune toimeaine“).

15

Biofa esitas määruse nr 528/2012 alusel komisjonile kõnealuse toimeaine heakskiitmise taotluse, mis rahuldati rakendusmäärusega 2017/794 ja heakskiit anti toimeainele, mis on mõeldud kasutamiseks tooteliiki 18 – täpsemalt insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks – kuuluvates biotsiidides, mida on kirjeldatud määruse nr 528/2012 V lisas, kooskõlas selle määruse lisas esitatud nõuete ja tingimustega.

16

Eelotsusetaotlusest nähtub, et Biofa on kantud määruse nr 528/2012 artikli 95 lõikes 1 osutatud tarnijate nimekirja. Ta on ainus selle toimeaine tootja.

17

Saksa õiguse alusel asutatud äriühing Sikma müüb toodet „HS Mikrogur“, mis sisaldab samuti kõnealust toimeainet, kuid seda pakutakse loomapidajatele ja söödatootjatele kodulindudel olevate lestade tõrjeks.

18

Kuna Sikma ei hangi kõnealust toimeainet Biofalt, esitas Biofa Landgericht Kölnile (Kölni esimese astme kohus, Saksamaa) hagi kõlvatu konkurentsi vastase tegevuse lõpetamiseks. Biofa väitis oma hagi põhjendades, et Sikma müüdavas tootes sisalduv toimeaine ei täida oma ülesannet ainult puhtfüüsikaliselt või ‑mehaaniliselt toimides. Järelikult peab selle liigitama „biotsiidiks“ määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. Seega kahjustab see, kui Sikma turustab kõnealust toodet, konkurentsi riigisisese õiguse kohaselt ning lisaks rikub see ka nimetatud määruse sätteid.

19

Sikma sõnul ei saa tema turustatavat toodet käsitada „biotsiidina“ määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, sest kõnealune toimeaine avaldab mõju puhtfüüsikaliselt või -mehhaaniliselt.

20

Landgericht Köln (Kölni esimese astme kohus) jättis Biofa hagi rahuldamata. See kohus leidis, et tal tuleb kontrollida, kas Sikma turustatav toode kuulub mõiste „biotsiid“ alla selle sätte tähenduses, ning asus seejärel ühe Saksa eksperdi ekspertiisi põhjal seisukohale, et selle toote eesmärk ei ole kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine või nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine kui puhtfüüsikalise või ‑mehaanilise toiminguga ning seega ei kuulu see toode kõnealuse mõiste alla.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, Oberlandesgericht Köln (liidumaa kõrgeim üldkohus Kölnis, Saksamaa), kellele Biofa esitas apellatsioonkaebuse Landgericht Kölni (Kölni esimese astme kohus) otsuse peale, kaldub küll esimese astme kohtu otsuse põhjendustega nõustuma, kuid tal tekkis siiski küsimus, kas toimeaine heakskiitmine rakendusmäärusega määruse nr 528/2012 artikli 9 alusel tähendab, et asja menetlev kohus peab siduvalt üle võtma seisukoha, et seda toimeainet sisaldav toode on „biotsiid“ selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, ilma et see kohus saaks kindlaks teha – vajaduse korral selleks taotletud ekspertiisi abil –, kas viimati nimetatud sättes esitatud tingimused on täidetud.

22

Nendel asjaoludel otsustas Oberlandesgericht Köln (liidumaa kõrgeim üldkohus Kölnis) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas toimeaine heakskiitmisega [määruse nr 528/2012] artikli 9 lõike 1 punkti a alusel vastu võetud rakendusmäärusega määratakse ühtlasi liikmesriigis toimuva kohtumenetluse jaoks siduvalt kindlaks, et heakskiidetud aine eesmärk on [kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjumiseks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või nende vastu võitlemiseks] toimida muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute [selle määruse] artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, või tuleb vaidlust lahendaval liikmesriigi kohtul ka pärast rakendusmääruse vastuvõtmist faktilise asjaoluna tuvastada, kas [nimetatud määruse] artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud tingimused on täidetud?“

23

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimest taanet koostoimes sama määruse artikli 3 lõike 1 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et toode, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks või kahjutuks muutmiseks ja mis sisaldab komisjoni rakendusmääruse alusel heakskiidetud toimeainet vastavalt esimesena nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktile a, ei kuulu ainuüksi selle heakskiitmise tõttu mõiste „biotsiid“ alla artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses, nii et liikmesriigi pädev kohus peab kontrollima, kas see toode vastab kõnealuse mõiste alla kuulumiseks kõigile viimati nimetatud sättes kehtestatud tingimustele.

24

Alustuseks olgu märgitud, et kuna esitatud küsimus puudutab üksnes toodet, mis sisaldab rakendusmäärusega „heaks kiidetud toimeainet“, siis on see mõeldud osutama määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimeses taandes sisalduvale mõistele „biotsiid“, mis käsitleb konkreetselt seda.

25

Viidatud sätte kohaselt mõistetakse „biotsiidi“ all „mis tahes aine[t] või segu niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või ‑mehhaaniliste toimingute“.

26

Seega nähtub määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande sõnastusest, et toode tuleb kvalifitseerida „biotsiidiks“ selle sätte tähenduses, kui see vastab kolmele tingimusele. Esiteks peab see toode koosnema ühest või enamast toimeainest, kas sisaldades neid või tekitades neid. Teiseks peab tootel olema teatav eesmärk: nimelt kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine. Kolmandaks peab selle toote toimeviis olema „mis tahes muu [kui] puhtfüüsikali[ne] või -mehhaanili[ne] toiming […]“.

27

Euroopa Kohus on juba selle kohta märkinud, et juhul kui toote mõju saavutatakse „mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute“ selle sätte tähenduses, ja kui täidetud on selles sättes ette nähtud ülejäänud tingimused, kuulub see toode vaieldamatult selle sätte kohaldamisalasse (19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Darie, C‑592/18, EU:C:2019:1140, punkt 38).

28

Järelikult on selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimeses taandes nimetatud kolm tingimust, mida on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktis 24, kumulatiivsed, mistõttu ainuüksi see, et asjaomases tootes sisaldub toimeaine, ei muuda seda „biotsiidiks“ kõnealuse sätte tähenduses.

29

Samas olgu täpsustatud, et asjaolu, et toode sisaldab määruse nr 528/2012 artikli 9 lõike 1 punkti a alusel komisjoni rakendusmäärusega heaks kiidetud toimeainet, tuleb pidada oluliseks kaudseks tõendiks selle kohta, et toodet võib käsitada „biotsiidina“ selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses.

30

Sellega seoses tuleb märkida, et mõiste „toimeaine“ hõlmab määruse artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt mis tahes ainet või mikroorganismi, mis avaldab toimet kahjulikele organismidele või nende vastu. Kuigi erinevalt artikli 3 lõike 1 punkti a esimeses taandes nimetatud toimeviisist ei sisalda selle lõike punkt c ühtegi täpsustust niisuguse toimeaine toimeviisi kohta, tuleb siiski asuda seisukohale – nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 56–62 –, et mis tahes muu toimeviis „peale puhtfüüsikalis[e] või -mehhaanilis[e]“ on omane niisugusele „toimeainele“, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis kiideti heaks vastavalt määruse nr 528/2012 artiklile 4.

31

Nimelt, nagu väitis komisjon oma kirjalikes seisukohtades, hinnatakse toimeaine toimeviisi selle toimeaine heakskiitmise menetluses. Sel puhul kontrollitakse määruse nr 528/2012 artiklis 4 nimetatud tingimusi ja eelkõige – nagu on otsesõnu ette nähtud selle sätte lõikes 1 – kiidetakse toimeaine heaks üksnes siis, kui vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava biotsiidi puhul võib eeldada vastavust sama määruse artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud biotsiididele loa andmise kriteeriumidele.

32

Peale selle on määruse artikli 6 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud, et toimeaine heakskiitmise taotlus peab sisaldama mitte ainult „toimik[ut] toimeaine kohta“ kui sellist, vaid ka „toimik[ut] vähemalt ühe vastavat toimeainet sisaldava tüüpilise biotsiidi kohta, mis vastab III lisas sätestatud nõuetele“.

33

Sellest järeldub, et toimeaine on selle määratluse kohaselt mõeldud „avalda[ma] toimet kahjulikele organismidele või nende vastu“ määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses ning see kiidetakse heaks vaid juhul, kui on tõendatud, et seda võib kasutada sellise toote loomiseks, mis avaldab niisugustele organismidele või nende vastu mis tahes muud toimet peale puhtfüüsikalise või ‑mehhaanilise.

34

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kui konkreetse toote koostis on samane toimeainet sisaldava tüüpilise biotsiidi omaga määruse nr 528/2012 artikli 6 lõike 1 punkti b tähenduses, peab kohtuasja lahendav liikmesriigi kohus kvalifitseerima selle toote „biotsiidiks“ määruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses.

35

Seda tõlgendust kinnitab määruse nr 528/2012 eesmärk. Nagu nähtub määruse artikli 1 lõikest 1 koostoimes selle põhjendusega 3, on kõnealuse määruse eesmärk parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme, kusjuures määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Olgu osutatud sellele, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et keskkonda võib ohustada juba ainuüksi asjaolu, et toode sisaldab toimeainet kui sellist (vt selle kohta 1. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Söll, C‑420/10, EU:C:2012:111, punkt 27, ja 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Darie, C‑592/18, EU:C:2019:1140, punkt 44).

36

Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtub, et käesoleval juhul mainis Biofa asjaomase toimeaine heakskiidu taotluses tüüpilist biotsiidi, mis koosneb 100% sellest toimeainest. Sellest tuleneb, et kui Sikma turustatava toote koostis on sama mis tüüpilisena esitletud tootel, tuleb esimesena nimetatud toodet käsitada „biotsiidina“ määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses, ilma et Sikma saaks põhjendatult väita, et tema tootes sisalduv toimeaine on ette nähtud üksnes selleks, et toode saaks täita oma ülesannet kahjulikele organismidele mõju avaldamisel või nende vastu võitlemisel puhtfüüsikalise või -mehhaanilise toiminguga.

37

Kui see nii ei ole, peab vastava hinnangu andma eelotsusetaotluse esitanud kohus.

38

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimest taanet koostoimes sama määruse artikli 3 lõike 1 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et toode, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjumiseks või kahjutuks muutmiseks ja mis sisaldab komisjoni rakendusmääruse alusel heakskiidetud toimeainet vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktile a, ei kuulu ainuüksi selle heakskiitmise tõttu mõiste „biotsiid“ alla artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses, nii et liikmesriigi pädev kohus peab kontrollima, kas see toode vastab kõnealuse mõiste alla kuulumiseks kõigile viimati nimetatud sättes kehtestatud tingimustele. Siiski peab kohus juhul, kui selle toote koostis on sama mis biotsiidil, mida esitletakse toimeaine heakskiitmise taotluse esitamisel tüüpilise tootena, asuma seisukohale, et see toode kuulub kõnealuse mõiste alla.

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 334/2014, artikli 3 lõike 1 punkti a esimest taanet koostoimes sama määruse artikli 3 lõike 1 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et toode, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks või kahjutuks muutmiseks ja mis sisaldab komisjoni rakendusmääruse alusel heakskiidetud toimeainet vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktile a, ei kuulu ainuüksi selle heakskiitmise tõttu mõiste „biotsiid“ alla artikli 3 lõike 1 punkti a esimese taande tähenduses, nii et liikmesriigi pädev kohus peab kontrollima, kas see toode vastab kõnealuse mõiste alla kuulumiseks kõigile viimati nimetatud sättes kehtestatud tingimustele. Siiski peab kohus juhul, kui toote koostis on sama mis biotsiidil, mida esitletakse toimeaine heakskiitmise taotluse esitamisel tüüpilise tootena, asuma seisukohale, et see toode kuulub kõnealuse mõiste alla.