1.

Dumpingu esemeks oleva impordiga liidu tööstusele tekitatud kahju tuvastamine on dumpinguvastaste meetmete võtmise põhinõue. Sellise kahju olemasolu tuvastamiseks teostatud analüüsis peab Euroopa Komisjon muu hulgas läbi viima objektiivse uurimise sellise impordi mõjust samasuguste toodete hindadele liidu turul, eelkõige tuvastades, kas esines hindade allalöömist.

2.

Kas komisjon peab selle keerulise uurimise puhul – ja kui, siis millistel juhtudel – võtma arvesse vaatlusaluse tootega seotud turusegmente? Kas sellel institutsioonil on viidatud uurimise raames kohustus arvestada uurimise eesmärgil valimisse kaasatud liidu tootjate samasuguste toodete kogumüüki? Milline on selles kontekstis kohtuliku kontrolli intensiivsus, mida liidu kohus peab teostama komisjoni sellise analüüsimeetodi suhtes, mis eeldab keeruliste majanduslike olukordade hindamist?

3.

Need on sisuliselt küsimused, mis tõstatati käesolevas kohtuasjas, milles käsitletakse apellatsioonkaebust, millega Euroopa Komisjon palub Euroopa Kohtul tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. septembri 2019. aasta otsuse Hubei Xinyegang Special Tube vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“), ( 2 ) milles Üldkohus tühistas komisjoni 11. mai 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/804, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks teatavat tüüpi Hiina Rahvavabariigist pärit torude suhtes. ( 3 )

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed ( 4 ) (edaspidi „alusmäärus“), artiklis 3 „Kahju tuvastamine“ sätestatakse:

„1.   Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju“ käesoleva määruse kohaselt liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2.   Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt:

3.   Dumpinguhinnaga impordi mahu asjus pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga import on absoluutnäitajate poolest või liidu tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes hindadele pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

[…]

5.   Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomasele liidu tootmisharule, hinnatakse kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid […].

6.   Lõike 2 alusel esitatud asjakohase tõendusmaterjaliga tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige tuleb tõendada, et lõike 3 alusel näidatud mahu- ja/või hinnatasemed on lõike 5 kohaselt mõjutanud liidu tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.

7.   Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid, millega liidu tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi lõike 6 alusel omistada dumpinguhinnaga impordile. Tegurid, mida võib selles suhtes arvesse võtta, hõlmavad: dumpinguhinnata impordi mahtu ja hinda; nõudluse vähenemist või tarbimisharjumuste muutusi; kaubanduspiiranguid ning konkurentsi kolmandate riikide ja liidu tootjate vahel; tehnoloogia arengut ning liidu tootmisharu eksporditegevust ja tootlikkust.“

5.

Komisjon algatas pärast kaebuse saamist 13. veebruaril 2016 dumpinguvastase uurimise, mis puudutas teatavat liiki Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude (edaspidi „vaatlusalune toode“) importi.

6.

Uurimise kestel valiti alusmääruse artikli 17 kohaselt Hiina eksportivate tootjate valimisse kaasamiseks välja Hubei Xinyegang, Hiinas asutatud äriühing, kes toodab ja ekspordib liitu õmblusteta torusid.

7.

Komisjon võttis 11. novembril 2016 vastu määruse (EL) 2016/1977, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes (edaspidi „esialgne määrus“). ( 5 )

8.

11. mail 2017 võttis komisjon vastu vaidlusaluse määruse, mille artiklis 1 nähakse ette lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine kõigile Hiina eksportivatele tootjatele, kes ekspordivad vaatlusalust toodet. Hubei Xinyegangi toodetavate ja eksporditavate toodete puhul kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määraks 54,9 %.

9.

Hubei Xinyegang esitas 7. augustil 2017 Üldkohtule hagi, milles palus vaidlusaluse määruse tühistada, esitades oma hagi põhjendamiseks neli väidet.

10.

Üldkohus analüüsis üksnes esimest väidet, mis on jagatud kahte ossa ja puudutab alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 rikkumist ning 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu ( 6 ) (edaspidi „dumpinguvastane leping“) artiklite 3.1 ja 3.2 rikkumist, ja teist väidet viidatud määruse artikli 3 lõike 6 ja viidatud lepingu artikli 3.5 rikkumise kohta.

11.

Lükanud vaidlustatud kohtuotsuses tagasi esimese väite esimese osa, ( 7 ) küsimuse, mida käesolevas kohtuasjas ei käsitleta, pidas Üldkohus aga põhjendatuks Hubei Xinyegangi esitatud esimese väite teist osa, mis puudutas meetodit, mida komisjon kasutas kahju olemasolu tuvastamisel, et võrrelda dumpinguhinnaga impordi hindu ja liidu tootmisharu müüdavate toodete hindu. Üldkohus leidis, et komisjon ei võtnud uuritava juhtumi puhul hinna allalöömise analüüsis ja analüüsis dumpinguhinnaga impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, rikkudes nii alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3. Sellele järeldusele jõudmiseks viitas Üldkohus eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organi (Dispute Settlement Body; VLO) asutatud WTO apellatsioonikogu (edaspidi „WTO apellatsioonikogu“) aruandele vaidluses „Hiina – Jaapanist pärit kõrgtehnoloogilistele roostevabast terasest õmblusteta torudele „HP‑SSST“ dumpinguvastase tollimaksu kehtestatavad meetmed“ (14. oktoobri 2015. aasta WT/DS 454/AB/R ja WT/DS 460/AB/R, edaspidi „apellatsioonikoja „HP‑SSST“ aruanne“) ja oma 28. oktoobri 2004. aasta otsusele Shanghai Teraoka Electronic vs. nõukogu (T‑35/01, EU:T:2004:317, edaspidi „kohtuotsus Shanghai Teraoka“).

12.

Üldkohus leidis esiteks, et kuigi komisjon tuvastas vaatlusaluse tootega seotud kolme turusegmendi olemasolu, tegi ta vea, jättes selle segmenteerituse arvesse võtmata hinna allalöömist puudutava analüüsi raames ja üldisemalt analüüsis dumpinguhinnaga impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul. ( 8 ) Teiseks ja lisaks nõustus Üldkohus Hubei Xinyegangi esitatud argumendiga, mille kohaselt jättis komisjon hinna allalöömise analüüsis ekslikult arvesse võtmata 17 tooteliigi hinnad 66 tooteliigist, mida müüvad valimisse kaasatud liidu tootjad. Üldkohus märkis veel, et järeldusi, millele ta jõudis, ei saa kahtluse alla seada tõenditega, mille komisjon lisas toimikusse hilises menetlusstaadiumis pärast kohtuistungit.

13.

Seejärel nõustus Üldkohus ka Hubei Xinyegangi esitatud hagi teise väitega, mis puudutab alusmääruse artikli 3 lõike 6 ning dumpinguvastase lepingu artikli 3.5 rikkumist. ( 9 ) Järeldanud esimese väite analüüsis, et komisjon ei võtnud selleks, et tuvastada hinna allalöömine ja impordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul, arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, otsustas Üldkohus sisuliselt, et lisaks tuleb järeldada, et komisjoni järeldus, mis puudutas alusmääruse artikli 3 lõike 6 kohase põhjusliku seose olemasolu, põhines ebatäielikul faktilisel alusel. ( 10 )

14.

Seetõttu tühistas Üldkohus vaidlusaluse määruse Hubei Xinyegangi puudutavas osas, analüüsimata muid väiteid, mille viimane oma kaebuse toetuseks esitas.

15.

Komisjon nõuab oma apellatsioonkaebuses, et Euroopa Kohus tühistaks vaidlustatud kohtuotsuse; lükkaks põhjendamatuse alusel tagasi esimese kohtuastme hagi esimese ja teise väite; suunaks asja tagasi Üldkohtusse, et ta vaataks muud väited uuesti läbi, ning teeks esimese kohtuastme ja apellatsioonkaebuse kohtukulude osas otsuse hiljem.

16.

Hubei Xinyegang nõuab, et Euroopa Kohus jätaks apellatsioonkaebuse rahuldamata; teise võimalusena, et ta suunaks kohtuasja tagasi Üldkohtusse, et viimane vaataks ülejäänud väited läbi, ning et apellatsioonkaebuse ja Üldkohtu menetluse kohtukulud jäetaks komisjoni kanda.

17.

ArcelorMittal Tubular Products Roman SA, Válcovny trub Chomutov a.s. ja Vallourec Deutschland GmbH (edaspidi „ArcelorMittal jt“), kes astusid komisjoni seisukohtade toetuseks Üldkohtus menetlusse, ( 11 ) nõuavad, et Euroopa Kohus tühistaks vaidlustatud kohtuotsuse; et esimese kohtuastme hagi esimene ja teine väide lükataks tagasi, kuna neil puudub õiguslik alus; et kohtuasi suunataks tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks esimese kohtuastme hagi kolmanda ja neljanda väite kohta; et käesoleva apellatsioonkaebuse kohtukulud jäetaks Hubei Xinyegangi kanda; et esimese kohtuastme menetluse ja apellatsioonkaebuse kohtukulude kohta tehtaks otsus hiljem.

18.

Komisjon, keda toetavad ArcelorMittal jt, esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kuus väidet, mille võib jagada kolme rühma.

19.

Esimese kolme väitega vaieldakse vastu vaidlustatud kohtuotsuse sellele osale, milles Üldkohus kritiseeris komisjoni põhjusel, et komisjon jättis hinna allalöömist käsitlevas analüüsis ekslikult arvesse võtmata erinevad turusegmendid, mis on seotud vaatlusaluse tootega. ( 12 )

20.

Neljanda ja viienda väitega vaieldakse vastu vaidlustatud kohtuotsuse osale, milles Üldkohus järeldas, et komisjon jättis hindade allalöömise analüüsis ekslikult arvesse võtmata 17 tooteliigi hinnad liidu tootjate müüdavast 66 tooteliigist. ( 13 )

21.

Komisjon väidab kuuendas väites, et Üldkohus kohaldas kohtuliku kontrolli intensiivsuse väära taset.

22.

Leian, et enne komisjoni esitatud apellatsioonkaebuse väidete analüüsimist on kohane esitada mõned sissejuhatavat laadi märkused.

23.

Käesolev kohtuasi puudutab hindade allalöömise analüüsi, mille komisjon viib dumpinguvastase menetluse raames läbi, et tuvastada liidu tootmisharule tekitatud kahju olemasolu. Selle kahju tuvastamine kujutab endast dumpinguvastaste meetmete võtmise põhinõuet. ( 14 ) Kahju tuvastamist reguleerivad sätted on ette nähtud alusmääruse artiklis 3.

24.

Selle kohta tuleb esiteks märkida, et, nagu Üldkohus leidis, ( 15 ) sisaldavad alusmääruse artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3 sisuliselt samasid sätteid, mis on kehtestatud dumpinguvastase lepingu artiklites 3.1 ja 3.2. Sellest järeldub liidu seadusandja tahe rakendada nende sätete abil liidu õiguses WTO lepingute raames võetud konkreetset kohustust. ( 16 ) Liidu kohus peab selles olukorras ja nendes piirides kontrollima vaidlusaluse määruse seaduslikkust, arvestades dumpinguvastase lepingu viidatud sätteid. ( 17 ) Liidu kohus peab selle seaduslikkuse kontrolli raames võtma arvesse ka tõlgendusi, mille WTO VLO on selle lepingu eri sätete kohta andnud. ( 18 )

25.

Teiseks tuleb märkida, et alusmääruse artikli 3 lõikest 2 tuleneb, et kahju tuvastamine peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt kõigepealt dumpinguhinnaga impordi mahtu ja sellise dumpingimpordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul ning seejärel kõnealuse impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule.

26.

Mis puudutab konkreetselt analüüsi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta samasuguse toote hindadele liidu turul, siis tuleneb alusmääruse artikli 3 lõike 3 teisest lausest, et eelkõige tuleb uurida, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes liidu samasuguste toodete hindadega, või teisisõnu, kas toimus oluline „hindade allalöömine“. ( 19 )

27.

Dumpinguhinnaga impordi mõju kindlakstegemine liidu tootmisharu samasuguste toodete hindadele, ja täpsemalt hinna allalöömise olemasolu kindlakstegemine hõlmab kõnealuste impordihindade ja samasuguste toodete hindade vahelise suhte olemasolu uurimist, mis eeldab, et neid kahte hinda võrreldakse omavahel. ( 20 )

28.

Dumpinguvastase lepingu artikkel 3 ja sellest tulenevalt alusmääruse artikkel 3 ei näe ette konkreetset analüüsimeetodit kahju olemasolu tuvastamiseks ega täpsemalt hinna allalöömise tuvastamiseks. ( 21 ) Nimetatud analüüs peab aga põhinema otsesel tõendusmaterjalil ja objektiivsel hindamisel, mis on seega erapooletu ning õiglane ja võtab arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid. ( 22 )

29.

Selles osas tuleb lisaks meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike ja poliitiliste olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima. ( 23 ) Euroopa Kohus on sõnaselgelt kinnitanud, et see ulatuslik kaalutlusõigus on olemas eelkõige seoses liidu tootmisharule tekitatud kahju olemasolu tuvastamisega. ( 24 )

30.

Nagu Üldkohus õigesti leidis, hõlmab hinna allalöömise analüüs ja üldisemalt analüüs selle kohta, mis mõju on dumpinguhinnaga impordil liidu tootmisharu samasuguste toodete hindadele, kahtlemata keeruliste majanduslike olukordade hindamist, ( 25 ) mis, nagu selgub üksikasjalikumalt apellatsioonkaebuse kuuenda väite analüüsist, mõjutab liidu kohtu teostatava kontrolli ulatust.

31.

Kolmandaks on konkreetselt käesoleva kohtuasjaga seoses vaja täpsustada teatavaid Üldkohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle.

32.

Komisjon leidis dumpinguvastases uurimises kõigepealt, et vaatlusaluse toote moodustavad teatavad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torud, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist. ( 26 ) Ta tuvastas selle tootega seotud kolme turusegmendi olemasolu, millest üks puudutab naftat ja gaasi, üks elektrienergia tootmist ja üks ehitust. ( 27 ) Kuigi vaatlusaluse toote ja samasuguse toote mõiste osas haldusmenetluse ajal vaieldi, ei vaidlustanud Hubei Xinyegang neid mõisteid Üldkohtus ning seega tuleb need kehtivaks lugeda.

33.

Seejärel peab märkima, et käesoleval juhul viis komisjon läbi analüüsi, mille eesmärk oli tuvastada Hiina impordi hinna allalöömine liidu tootmisharu hindade suhtes, võrreldes impordihindu liidu tootmisharu hindadega, kasutades selleks toote kontrollnumbri süsteemi (edaspidi „toote kontrollnumbri meetod“) .

34.

Selle meetodi alusel anti igale tooteliigile, mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad toodavad ja müüvad, ja igale tooteliigile, mida valimisse kaasatud liidu tootjad toodavad ja müüvad, üks kontrollnumber, mis sõltus toote põhiomadustest. ( 28 ) Hiinast imporditud tooteliike võrreldi seega toote kontrollnumbri alusel selliste liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toodetega, millel olid samad või sarnased omadused. ( 29 ) Hinna allalöömise arvutamiseks võrdles komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate müügihindadega toote kontrollnumbri kaupa. Iga toote kontrollnumbri jaoks, millele müügid vastasid, kinnitas komisjon hinna allalöömise marginaali. Seejärel arvutas ta vaatlusaluse toote hinna allalöömise marginaali kaalutud keskmise iga valimisse kaasatud Hiina eksportija kohta. Selle meetodi kasutamise tulemusel määrati hinna allalöömise marginaalid vahemikus 15,2%–29,1%. ( 30 ) Hubei Xinyegang ei vaielnud kontrollnumbri meetodi kui võrdlusmeetodi kasutamisele iseenesest vastu. ( 31 )

35.

Lisaks on tuvastatud ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hinna allalöömise kindlakstegemise raames oli analüüsi esemeks kogu Hiina import. ( 32 )

36.

Komisjon vaidlustab oma apellatsioonkaebuse esimese kolme väitega vaidlustatud kohtuotsuse osas, milles Üldkohus sedastas punktides 59–67, et komisjon tegi vea, jättes hinna allalöömist puudutavas analüüsis arvesse võtmata erinevad vaatlusaluse tootega seotud turusegmendid. Apellatsioonkaebuse kolmandas väites vaidlustab komisjon eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktid 77–79, milles Üldkohus lükkas tagasi teatavad tõendid, mille komisjon esitas tema palvel pärast esimese astme kohtuistungit.

37.

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 59–67, et on selge, et kuigi komisjon tuvastas vaatlusaluse tootega seotud kolme turusegmendi olemasolu, ei võtnud ta seda segmenteeritust hinna allalöömise analüüsis arvesse.

38.

Selle kohta märkis Üldkohus siiski, et käesolevat juhtu iseloomustab neli elementi (mida on analüüsitud vastavalt vaidlusaluse kohtuotsuse punktides 61, 62, 63 ja 64): esiteks ei olnud kõik samasuguse toote hulka kuuluvad tooteliigid nõudluse seisukohast üksteisega asendatavad, ka juhul, kui tootjad said oma pakkumuse ümber suunata; teiseks mõjutas toodete valmistamiseks erinevate toorainete kasutamine turusegmentide vahelisi hinnaerinevusi – erinevused, mis kujutasid WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandest tulenevalt asjakohast elementi, mida tuleb hinna allalöömise analüüsis arvesse võtta; kolmandaks kinnitas komisjon, et valimisse kaasatud Hiina impordist oli 75,1% koondunud ehitussegmenti, mida oleks pidanud kohtuotsuse Shanghai Teraoka kohaselt eraldi analüüsima, ja neljandaks tulenes esialgsest määrusest, et rohkem kui 60% liidu tootjate suurima äriühingu müügist oli seotud nafta- ja gaasitööstusega.

39.

Seejärel sedastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, et komisjon kehtestas vaidlusaluses määruses seose dumpinguhinnaga impordi hinna allalöömise analüüsi ja liidu tootmisharu hindade muutumise vahel, mis määrati siiski kindlaks kõikehõlmavalt, tegemata erinevate turusegmentide vahel vahet.

40.

Sellises olukorras järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66, et komisjon, jättes hinna allalöömise analüüsis arvesse võtmata vaatlusaluse toote turu segmenteerituse ja üldisemalt dumpinguhinnaga impordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul, ei tuginenud oma analüüsis kõigile käesoleval juhul asjakohastele andmetele. Üldkohus lisas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67, et eespool punktis 38 viidatud nelja elementi arvestades oleks komisjon pidanud vähemalt veenduma, et liidu tootmisharu hindade allalöömine ei pärine segmendist, milles Hiina impordil oli väike osakaal või hindade allalöömise tase (juhul, kui see eksisteerib), mida ei saa pidada „oluliseks“ alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Üldkohus leidis, et see järeldus ei välista komisjoni poolt, nagu käesoleval juhul, toote kontrollnumbri meetodi kasutamist, kui see meetod moodustab osa analüüsi raamistikust, mis võtab turu segmenteeritust arvesse.

41.

Veel leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 77 ja 79, et tema tehtud järeldusi ei saa kahtluse alla seada tõendid, mille komisjon pärast kohtuistungit menetluse hilises staadiumis toimikusse lisas. Üldkohtu arvates ei saanud komisjon esitada vaidlusaluse määruse toetuseks seaduslikult väiteid, mida toimik ei sisalda ja mida ta mainis alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist.

42.

Komisjon, keda toetavad ArcelorMittal jt, vaidlustab oma apellatsioonkaebuse esimeses väites, mis koosneb kolmest osast, Üldkohtu järelduse, et kuigi kõik uurimisalused torud kujutavad endast vaieldamatult ainsat „samasugust toodet“, oleks komisjon sellegipoolest pidanud viima kahjuanalüüsi läbi turusegmentide kaupa.

43.

Esimeses osas väidab komisjon, et järeldades, et komisjon peab hinna allalöömise analüüsi läbi viima iga vaatlusaluse toote turusegmendi kaupa eraldi, rikkus Üldkohus alusmääruse artikli 1 lõikeid 2 ja 4, artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 8 ning artiklit 4. Neist sätetest tuleneb, et on piisav, kui komisjon analüüsib hinna allalöömist „samasuguse toote“ tasandil, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 1 lõikes 4. Need sätted ei kehtesta üksikasjalikumat analüüsi ega kohustust analüüsida hinna allalöömist iga turusegmendi kaupa eraldi. Kuna Üldkohtus ei vaidlustatud ei „samasuguse toote“ ega ka „liidu tootmisharu“ määratlust, mida vaidlusaluses määruses kasutatakse, ei saa neid määratlusi seada kahtluse alla kahju olemasolu tuvastamise kohta esitatud väidete raames. Üldkohus kasutas analüüsi, mis põhineb mõiste „asjaomane turg“ konkurentsiõiguslikul tähendusel, mis erineb aga mõistest „samasugune toode“ dumpinguvastastes õigusnormides.

44.

Teises osas väidab komisjon, et Üldkohus tõlgendas vääralt kaht varasemat otsust, millest ta oma analüüsis lähtus (ehk WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruannet ja kohtuotsust Shanghai Teraoka), või teise võimalusena kvalifitseeris neid valesti või moonutas nende asjaolusid, mis erinevad täielikult käesoleva kohtuasja asjaomastest faktidest. Kumbki neist kahest otsusest ei saa põhjendada järeldust, mille kohaselt komisjon pidi lisaks samasuguse toote tasandil tehtud analüüsile analüüsima ka hinna allalöömist iga turusegmendi kaupa.

45.

Kolmandas osas väidab komisjon, et Üldkohus tõlgendas vaidlusalust määrust vääralt või, teise võimalusena, tegi asjaolude õiguslikul hindamisel vea, kui ta kinnitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 59, 61, 62 (esimene osa) ja 64 viidatud asjaolud on erandlikud asjaolud, mis nõuavad hinna allalöömise analüüsimist iga turusegmendi kaupa.

46.

Hubei Xinyegang väidab esiteks, et komisjon kirjeldab vaidlustatud kohtuotsust vääralt. Üldkohus ei loonud komisjonile üldist kohustust analüüsida hinna allalöömist iga turusegmendi kaupa eraldi, vaid leidis üksnes, et kohtuasja asjaolusid arvestades tegi komisjon vea, jättes vaidlusaluses määruses tehtud hinna allalöömise analüüsis turu segmenteerituse ekslikult arvesse võtmata. Seega on asjakohatud argumendid, mis puudutavad kohustust analüüsida hinna allalöömist iga turusegmendi kaupa. Lisaks on erinevate asjaolude kaudne vaidlustamine ilma, et oleks viidatud nende moonutamisele, vastuvõetamatu ja komisjoni esitatud lisateave on uus ning seega vastuvõetamatu.

47.

Hubei Xinyegang leiab seoses esimese osaga, et alusmääruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 2 „samasugustele toodetele“ mitmuses viitamine tõendab, et „samasuguse toote“ mõiste võib hõlmata erinevaid tooteliike ja seega erinevaid turusegmente. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika. Lisaks väidab ta, et WTO apellatsioonikogu on rõhutanud erinevate turusegmentide olemasolu hindamise olulisust hinna allalöömise analüüsis ja vaidlustatud kohtuotsus on viidatud seisukohaga kooskõlas. Hubei Xinyegang arvab, et kuigi ei eksisteeri ühtegi kohustust teha hinna allalöömise olemasolu kindlaks iga tooteliigi või turusegmendi kaupa, on komisjonil siiski kohustus analüüsida kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas küsimust, kuidas võib erinevate turusegmentide olemasolu tervikuna mõjutada hinnamõju analüüsi, käesoleval juhul hinna allalöömist.

48.

Teise osaga seoses väidab Hubei Xinyegang, et vaidlusaluse määruse tühistamise aluseks on alusmääruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustus põhineda tuvastamisel otsesel tõendusmaterjalil. Viide WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandele ja kohtuotsusele Shanghai Teraoka toetab üksnes kinnitust selle kohta, et juhul, kui on olemas märkimisväärse hinnaerinevusega turusegmendid, tuleb arvesse võtta selle segmenteerituse tagajärgi hinna allalöömise analüüsile. Lisaks on ebatäpsed mitu väidet, mille komisjon nende kahe otsuse kohta esitas. Lisaks ei sisalda vaidlusalune määrus kinnitust selle kohta, et käesoleval juhul koondusid nii Hiina import kui ka liidu tootmisharu müüdavad tooted samasse turusegmenti, nagu leidis Üldkohus.

49.

Hubei Xinyegangi arvates tuleb tagasi lükata ka kolmas osa. Ühest küljest ei tõstatanud huvitatud pooled küsimust erinevate turusegmentide olemasolust juba vaatlusaluse toote määratlemise kontekstis, vaid kahju ja põhjusliku seose kontekstis. Teisest küljest, mis puudutab korrigeerimist, mille komisjon tegi kahjumarginaali arvutamiseks liidu tootjate valimist suurima äriühingu majandusliku olukorra ja elujõulisuse tõttu, on selge, et need elemendid mõjutavad kahju analüüsi märkimisväärselt.

50.

Komisjon kritiseerib oma teise väitega vaidlustatud kohtuotsuse punkte 60 ja 67, milles Üldkohus leidis sisuliselt, et toote kontrollnumbri meetod ei taga turu segmenteerituse arvesse võtmist. Sel viisil tõlgendas Üldkohus valesti vaidlusaluse määruse põhjendust 24 ja selgitusi, mille komisjon esitas haldusmenetluses ning Üldkohtule esitatud suulistes ja kirjalikes seisukohtades. Teise võimalusena leiab komisjon, et Üldkohus moonutas selle kohta esitatud tõendeid.

51.

Komisjoni arvates kujutab toote kontrollnumbri meetod endast kõige üksikasjalikumat analüüsi, mille saab vaatlusaluse toote ja samasuguse toote võrdlemiseks läbi viia. See meetod, mida liidu peamised kaubanduspartnerid muu hulgas ei kasuta, hõlmab palju põhjalikumat analüüsi kui see, mis viiakse läbi samasuguse toote turusegmentide tasemel. Toote kontrollnumbrite koostamisel võetakse arvesse kõiki toote omadusi ja see võimaldab komisjonil valimisse kuuluvate Hiina tootjate iga toote sobitada valimisse kuuluvate liidu tootjate kõige võrreldavama tootega. Toote kontrollnumbri esimene number võtab arvesse turusegmenti, millesse tooteliik kuulub. Miski ei võimalda järeldada, et komisjon ei võtnud toote kontrollnumbrile tuginedes arvesse toote või turu teatavaid spetsiifilisi omadusi (eelkõige hindade muutumist). Toote kontrollnumbri meetod tagab oma ülesehituse ja toimimise kaudu analüüsi turusegmentide kaupa.

52.

Hubei Xinyegang väidab, et Üldkohus üksnes viitas vaidlustatud kohtuotsuses, et käesoleval juhul oli toote kontrollnumbri meetodi kohaldamine turu segmenteerituse arvesse võtmiseks iseenesest ebapiisav. Tema väitel on õige, et see meetod võimaldas komisjonil tuvastada, kas teatava kontrollnumbri alla või spetsiifilise turusegmendiga seotud spetsiifilise tooteliigi alla kuuluv Hiina import toimus madalamate hindadega (hinna allalöömine) kui müügihinnad, mille valimisse kuuluvad liidu tootjad esitasid arvetel sama toote kontrollnumbri või samasse turusegmenti kuuluva tooteliigi kohta. Siiski ei võimalda toote kontrollnumbri meetod komisjonil kindlaks teha, kuidas teatavas segmendis toimuv import mõjutab liidu tootmisharu müügihindu muudesse segmentidesse kuuluvate toodete puhul.

53.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites, mis jaguneb kaheks osaks, kritiseerib komisjon vaidlustatud kohtuotsuse punkte 77–79, milles Üldkohus lükkas tagasi tõendid, mille komisjon esitas pärast esimese astme kohtuistungit ja mis tõendasid ühest küljest, et kõigis kolmes kõnealuses turusegmendis oli toimunud hinna allalöömine, ja teisest küljest, et liidu tootjate müük oli ehitussegmenti koondunud.

54.

Esimeses osas väidab komisjon, et selliselt toimides tegi Üldkohus vea, tõlgendades komisjoni dumpinguvastase valdkonna põhjendamiskohustust liiga kitsalt. Selline tõlgendus on kohtupraktikaga vastuolus ning rikub ELTL artiklit 296. Puudus vajadus selle järele, et komisjon selgitaks vaidlusaluses määruses konkreetselt, et kõigis kolmes turusegmendis tuvastati hinna allalöömine ning et liidu tootjate müük oli ehitussegmenti koondunud. See teave esitati igal juhul uurimise kestel Hubei Xinyegangile kokkuvõtlikult.

55.

Teises osas väidab komisjon, et Üldkohus moonutas talle esitatud tõendeid, sedastades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 78, et turusegmentide kaupa analüüs teostatakse alles ex post. Toote kontrollnumbri meetodiga, mille toimimist Üldkohus eiras või valesti mõistis ja moonutas, viiakse analüüsi tahtlikult sisse erinevate turusegmentide eristamine.

56.

Hubei Xinyegang väidab seoses esimese osaga, et kohtuotsus, millest komisjon oma arutluskäigus lähtub, ( 33 ) puudutab ühte konkreetset olukorda, milles äriühing, kes haldusmenetluses ei osalenud, väitis, et rikuti põhjendamiskohustust osas, mis puudutas argumente, mida tema ei olnud esitanud. Tema seisukoht on aga täiesti erinev, kuna ta rõhutas juba alates haldusmenetluse algusest, et erinevate turusegmentide olemasolu on hinna allalöömise analüüsi jaoks oluline. Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et institutsioonid peavad esitama faktid ja õiguslikud kaalutlused, mis on otsuse põhimõtete seisukohast suurima tähtsusega, ning et õigusakti tekst peab sisaldama selle õigusakti põhjendust. Ka on ebatäpne, et ta oli teadlik sellest, et kõigis kolmes turusegmendis oli tuvastatud hindade allalöömine ja et liidu tootjate müük oli ehitussegmenti koondunud, kuna konfidentsiaalsusest tulenevalt ei olnud arvutused teiste Hiina tootjate alla löödud hindade kohta talle kättesaadavad.

57.

Teise osaga seoses väidab Hubei Xinyegang, et Üldkohus ei heida komisjonile ette, et viimane ei kohaldanud toote kontrollnumbri meetodit segmendi kaupa, vaid et ta ei teinud analüüsi segmentide kaupa. Seepärast kritiseeris Üldkohus asjaolu, et toote kontrollnumbri meetod võimaldas komisjonil tuvastada üksnes hinna allalöömise teatavas segmendis, võimaldamata tal analüüsida ühes segmendis tuvastatud hinna allalöömise mõju müügihindadele, mille liidu tootjad märgivad teises segmendis kaubaarvetele.

58.

Selleks, et saaks analüüsida komisjoni esitatud apellatsioonkaebuse esimest, teist ja kolmandat väidet, tuleb minu arvates kõigepealt täpsustada selle etteheite täpset ulatust, mille Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses esitas. Tegelikult on poolte vahel erimeelsus vaidlustatud kohtuotsusele antava ulatuse osas. ( 34 )

59.

Minu arvates tuleneb eespool punktides 39 ja 40 esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 65, 66 ja 67 tekstist, et Üldkohus teadvustas selles kohtuotsuses, et komisjon kasutas hinna allalöömise olemasolu analüüsis toote kontrollnumbri meetodit, kuid Üldkohus leidis, et eespool punktis 38 viidatud nelja – käesolevale juhule iseloomulikku – elementi arvestades ei ole selle meetodi kasutamine piisav, et võtta piisavalt arvesse turu segmenteeritust, kui ta analüüsis dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu hindadele. Seega heitis Üldkohus komisjonile ette, et ta ei lähtunud oma analüüsis kõigist käesoleval juhul asjakohastest andmetest.

60.

Üldkohus on seisukohal, et pärast seda, kui komisjon oli tuvastanud seose hinna allalöömise analüüsi ja liidu tootmisharu hinnastruktuuri vahel, mis oli kindlaks tehtud kõikehõlmavalt, turu segmenteeritust arvestamata, ( 35 ) siis juhtumi asjaolusid arvestades oleks komisjon pidanud vähemalt veenduma, et liidu tootmisharu hindade muutumine (st nende hindade langus) ei„pärineks“ segmendist, kus Hiina impordi osakaal on piiratud või hinna allalöömise tase „ebaoluline“. Teisisõnu leidis Üldkohus, et komisjon oleks pidanud toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata tuvastama, et selline liidu tootmisharu samasuguse toote hindade langemine tervikuna ei tulene liikumistest, mis leidsid aset turusegmendis, mida dumpingimport ei olnud sisuliselt mõjutanud, kuna selle maht ei olnud märkimisväärne või hinna allalöömise toimus ebaolulisel tasemel; sellisel juhul ei oleks viidatud langus dumpingimpordi (hinnamõju) tagajärg.

61.

Sellest lähtuvalt viiakse järgnev analüüs läbi eelkõige selleks, et teha kindlaks komisjoni kohustuste ulatus hinna allalöömise uurimisel, kui vaatlusaluste toodete raames saab eristada mitut turusegmenti. Seejärel tuleb kontrollida, kas Üldkohus leidis õigesti, et käesolevat juhtumit iseloomustavaid elemente arvestades rikub selle institutsiooni läbi viidud analüüs alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

62.

Esiteks tuleb küsida, kas alusmääruse artikli 3 lõigetega 2 ja 3 – tõlgendatuna lähtuvalt sama määruse muudest sätetest ja dumpinguvastase lepingu vastavatest sätetest – kehtestatakse komisjonile üldine kohustus viia hinna allalöömise analüüs läbi segmendi kaupa iga kord, kui vaatlusaluse toote puhul saab erinevaid turusegmente eristada. ( 36 )

63.

Leian, et see ei ole nii, ja märgin, et pooled on üksmeelel selles osas, et komisjonil ei ole sedalaadi üldist kohustust.

64.

Nagu komisjon õigustatult väidab, tuleneb alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 sõnastusest, et uurimine dumpinguhinnaga impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul, ja eelkõige uurimine, mille eesmärk on teha kindlaks, kas see import toimus liidu tootmisharu samasuguste toodetega võrreldes oluliselt madalamate hindadega (ja kas seega toimus hindade allalöömine), tuleb viia läbi samasuguse toote suhtes, mille mõiste on määratletud alusmääruse artikli 1 lõikes 4. Neist sätetest ega ka ühestki muust alusmääruse sättest ei tulene, ei komisjonil on üldine kohustus viia hinna allalöömise olemasolu analüüs läbi üksikasjalikumal tasemel kui samasuguse toote tasand.

65.

Seda tõlgendust kinnitab lisaks dumpinguvastase lepingu artikli 3.2 tõlgendus, mille WTO apellatsioonikogu andis oma „HP‑SSST“ aruandes, milles kinnitati sõnaselgelt, et selle sätte kohaselt ei pea uurimise eest vastutav amet tegema hinna allalöömist kindlaks iga uurimises käsitletava tooteliigi suhtes või seoses kõikide toodetega, millest samasugune toode koosneb. ( 37 )

66.

Sellest järeldub, et pärast seda, kui vaatlusalune toode ja samasugune toode on kindlaks tehtud ning nende määratlust ei vaidlustata, piisab üldjuhul sellest, kui komisjon viib läbi analüüsi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul selliselt määratletud samasuguse toote tasandil, mitte üksikasjalikumal tasandil.

67.

Samas tuleneb alusmääruse artikli 3 lõikest 2, et komisjon peab objektiivselt uurima impordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul. Kui käsitleda viidatud sätet lähtuvalt WTO apellatsioonikogu poolt sellele vastava dumpinguvastase lepingu artiklile 3.1 antud tõlgendusest, on selles sättes nõutava objektiivse uurimise kohaselt vaja arvestada kõiki asjakohaseid tõendeid, mis võib, juhul kui see on asjakohane, hõlmata iga uurimisse kaasatud tooteliigiga seotud turuosa arvesse võtmist. ( 38 )

68.

Sellest nähtub, et teatud tingimustel on selleks, et tagada olulise hinna allalöömise olemasolu uurimise „objektiivsus“ ( 39 ) samasuguse toote tasandil, kohane võtta arvesse erinevate kõnealuste tooteliikide turuosi, ja seega võib olla vaja arvestada vaatlusaluse toote turu erinevaid segmente.

69.

Seega tuleb küsida, millistel juhtudel on selleks, et tagada hinna allalöömise olemasolu kindlakstegemiseks läbi viidud uurimise objektiivsus, asjakohane või isegi vajalik teha hinna allalöömise analüüs segmendi kaupa, võttes arvesse iga tooteliigi turuosa. Seejärel tuleb selle analüüsi alusel kontrollida, kas Üldkohus leidis põhjendatult, et käesolev olukord kuulub viidatud juhtude kategooriasse.

70.

Selleks, et põhjendada, miks käesoleval juhul on vaja uurida hinna allalöömist segmendi kaupa, viitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses selles osas kahele varasemale otsusele, mis põhjustasid poolte vahel laiaulatusliku arutelu: Üldkohtu enda otsus Shanghai Teraoka ja WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ arutelu.

71.

Esimene neist otsustest, st kohtuotsus Shanghai Teraoka, puudutas olukorda, mil vaidlusaluse toote puhul sai eristada kolme erinevat segmenti ja kus kõnealune import koondus 97% ulatuses vaid ühte neist kolmest segmendist.

72.

Euroopa Liidu Nõukogu teostas dumpinguvastase uurimise kestel hinna allalöömise analüüsi üksnes selle segmendi suhtes ja kandis selle segmendi hinnamõju kohta tehtud järeldused seejärel üle samasugusele tootele tervikuna. ( 40 ) Hageja väitis Üldkohtus, et nõukogu rikkus selliselt toimides alusmääruse artiklit 3, kuna ta viis dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsi läbi üksnes samasuguse toote ühe osa suhtes. ( 41 )

73.

Üldkohus leidis selles faktilises olukorras esiteks, et alusmääruse artikli 3 kohase kahju tuvastamise raames võivad liidu institutsioonid erinevate kahjunäitajate hindamiseks teostada segmendi kaupa analüüsi, eelkõige siis, kui muu meetodiga saadud tulemused osutuvad ühel või teisel põhjusel ebausaldusväärseks, tingimusel et asjaomast toodet võetakse tervikuna nõuetekohaselt arvesse. ( 42 ) Teiseks märkis Üldkohus, et olukorras, kus 97% impordist on ühte konkreetsesse segmenti koondunud, on loogiline või uurimise õigeks tulemuseks vajalik, et see analüüs sisaldab eraldi hinnangut viidatud segmendile. ( 43 ) Üldkohus lükkas nende kaalutluste põhjal hageja argumendi tagasi.

74.

Minu arvates tuleb sellest kohtuotsusest õiguslikult, et olukorras, kus import on asjaomase tootega seoses tugevasti ühte turusegmenti koondunud, võivad liidu institutsioonid lähtuvalt neile kaubanduse kaitsemeetmete raames antud ulatuslikust kaalutlusõigusest, millele viidati eespool punktis 29, piirduda hinna allalöömise analüüsis selle segmendiga, juhul kui see on asjakohane, et tagada, et analüüs dumpinguhinnaga impordi mõjust samasuguste toodete hindadele liidu turul oleks objektiivne, tingimusel et asjaomast toodet võetakse tervikuna nõuetekohaselt arvesse. Lisaks võib vastavalt juhtumi asjaoludele olla segmendi eraldi hindamine asjakohane või isegi vajalik, et tagada uurimise objektiivsus.

75.

Mis puudutab teist otsust, st WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruannet, siis see puudutas olukorda, kus dumpinguvastase uurimise eest vastutava Hiina ametiasutuse poolt määratletud samasuguse toote puhul sai eristada kolme segmenti (A tasand, B tasand ja C tasand). Kõnealusel juhul olid dumpinguhinnaga import ja riigisisene müük erinevatesse turusegmentidesse koondunud: riigisisene müük oli koondunud A tasandiga seotud segmenti, milles toimunud impordi kogus (kokku 1,45%) oli ebaoluline; dumpinguhinnaga import oli aga koondunud B ja C tasandiga seotud segmentidesse. Lisaks olid B ja C tasandile kuuluvate toodete hinnad A tasandile kuuluvate toodete hindadega võrreldes vastavalt kahe‑ ja kolmekordsed. Selles olukorras tuvastas Hiina ametiasutus hinna allalöömise B ja C tasandile vastavates segmentides, millesse import oli koondunud, aga ta ei tuvastanud mitte mingisugust hinna allalöömist A tasandiga seotud segmendis, millesse oli koondunud riigisisene toodang. ( 44 ) Seega ei tuvastanud kõnealused ametiasutused hinna allalöömist samasuguse toote tasandil, vaid piirdusid hinna allalöömise tuvastamisega üksnes seoses B ja C tasandiga. ( 45 )

76.

Selles faktilises olukorras leidis WTO apellatsioonikogu ühelt poolt, et objektiivne analüüs, millega kontrollitakse, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes riigisisese samasuguse tootega (mis hõlmab viidatud kolme tooteliiki), oleks pidanud arvestama erinevate tooteliikide asjaomaseid turuosi, ja teiselt poolt, et nõuetekohane hinnamõju analüüs oleks pidanud arvesse võtma, et erinevate tooteliikide hinnad erinesid üksteisest märkimisväärselt. Samuti leidis see organ, et uurimise eest vastutav ametiasutus ei või eirata tõendeid, mis viitavad sellele, et dumpinguhinnaga import ei mõjuta riigisiseseid hindu või mõjutab neid üksnes piiratud määral. ( 46 )

77.

Seega tuleneb WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandest, et olukorras, mida iseloomustab kodumaise müügi ja dumpinguhinnaga impordi tugev koondumine eri segmentidesse, mida iseloomustavad omakorda üpris märkimisväärsed hinnaerinevused, tuleb selleks, et tagada hinna allalöömise olemasolu uurimise objektiivsus, mida nõutakse dumpinguvastase lepingu artikliga 3.1 (ja seega alusmääruse artikli 3 lõikega 2), võtta arvesse iga tooteliigi turuosa ja selliseid märkimisväärseid hinnaerinevusi.

78.

Need kaks viidatud otsust annavad suunised teatavate olukordade kohta, kus on asjakohane või isegi vajalik võtta arvesse turu segmenteeritust, et tagada hinna allalöömise objektiivne uurimine. Seega tuleb kõigi eelnevate kaalutluste põhjal analüüsida, kas Üldkohus leidis põhjendatult, et käesoleval juhul on vaja, et komisjon arvestaks vaatlusaluse toote turu segmenteeritust, ning et seda tegemata jättes ei lähtunud ta oma analüüsis kõigist käesoleval juhul asjakohastest teguritest.

79.

Selleks, et oleks võimalik läbi viia eelmises punktis viidatud analüüs, tuleb siiski kõigepealt kontrollida, kas, nagu tuleneb vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 77–79, Üldkohus keeldus põhjendatult arvestamast tõendeid, mille komisjon esitas pärast esimese astme kohtuistungit, või kas selliselt toimides rikkus Üldkohus õigusnormi, nagu väidab komisjon oma apellatsioonkaebuse kolmandas väites. Need elemendid on käesoleva kohtuasja täpse konteksti mõistmiseks keskse tähtsusega.

80.

Selles osas nähtub toimikust, et pärast Üldkohtu istungil toimunud arutelu määras Üldkohus ise komisjonile tähtaja teatava teabe esitamiseks Üldkohtule, et selgitada valimisse kuuluvate liidu tootjate müügi protsenti kolmes vaidlusaluses turusegmendis, ning valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate impordi kohta lisateabe esitamiseks.

81.

Komisjon täitis selle kohustuse ja esitas andmed, mis saadi valimisse kaasatud liidu ja Hiina tootjate müügile toote kontrollnumbri meetodi kohaldamisest. Nendest andmetest järeldus esmalt, et kõigis kolmes vaidlusaluses segmendis olid dumpinguhinnaga import ja liidu tootmisharu müük vastavuses, asetsedes peaaegu võrdsel tasemel. Konkreetsemalt nähtus neist andmetest, et nii import kui ka kodumaine müük olid koondunud peamiselt ehitussegmenti (vastavalt turuosadega 75,1% ja 71,6%), et nafta ja gaasi segmendis ei olnud mõlema tase vähetähtis (vastavalt 17,3% ja 15,3%) ja et elektrienergia tootmise segmendis oli mõlemal väiksem, aga mitte tähtsusetu osa (vastavalt 7,4% ja 13,1%). Teisalt nähtus neist andmetest, et hinna allalöömine oli toimunud kõigis kolmes kõnealuses segmendis.

82.

Üldkohus ei nõustunud nende andmete asjakohasusega, leides vaidlustatud kohtuotsuse eespool viidatud punktides sisuliselt, et komisjon ei võinud vaidlusaluse määruse põhjendusi täiendada põhjendustega, mille ta esitas pärast Üldkohtule hagi esitamist.

83.

Selles osas tuleb siiski korrata, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjasse puutuva õigusakti olemusele ja seda hinnates tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ning arvestada akti konteksti ja kõiki asjasse puutuvaid õigusnorme. ( 47 )

84.

Eelkõige juhul, kui tegemist on üldkohaldatava õigusaktiga, nagu dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus, tuleb põhjendamiskohustust tõlgendada nii, et liidu institutsioonidelt ei ole võimalik nõuda, et nad näitaksid ära mitmesugused, sageli väga arvukad ja keerukad faktilised asjaolud, mille põhjal määrus vastu võeti, ja veel vähem seda, et neid fakte rohkem või vähem ammendavalt hinnataks. ( 48 )

85.

Selles osas peab märkima, et Üldkohus ei väitnud, et vaidlusaluse määruse põhjendus on ebapiisav, vaid ta keeldus arvesse võtmast teatavaid andmeid, mille komisjon tema palvel esitas, mis pakkusid vaidlusaluses määruses sisalduvatest järeldustest üksikasjalikuma ülevaate, et vastata ühe hageja esitatud väidetele. Need andmed kirjeldavad Hubei Xinyegangi esitatud väidetele vastamiseks üksikasjalikult järeldust – mille põhjenduse piisavust ei seata kahtluse alla –, mille kohaselt tõendas toote kontrollnumbri meetodil põhinev analüüs, et käesoleval juhul toimus hinna allalöömine samasuguse toote tasandil. ( 49 )

86.

Leian, et selles kontekstis tuleb komisjon seada olukorda, milles ta saab vastata väidetele, mis hagis esitati dumpinguvastaseid tollimakse kehtestava määruse vastu, ning edastada täiendavaid andmeid, mis võimaldavad liidu kohtul – juhul kui see on vajalik selleks, et tal oleks võimalik teostada akti üle kohtulikku kontrolli – täielikult mõista analüüsi, mis sisaldab keeruliste majanduslike olukordade hindamist ja mille aluseks on paljud majanduslikud andmed, ning mille komisjon teeb selleks, et jõuda selles üldkohaldatavas õigusaktis sisalduvatele järeldustele. Selles kohta märgin, et sama suuna näib võtvat Üldkohtu enda praktika, mis käsitleb dumpinguvastaseid tollimakse. ( 50 )

87.

Lisaks võib liidu kohus juhul, kui ta vajalikuks peab, küsida sellelt institutsioonilt teavet ja selgitusi, nagu tegi käesolevas kohtuasjas Üldkohus, et saada täiendavaid täpsustusi sellise põhjenduse kohta, mis on üldkohaldatava akti kehtestamise seisukohast piiratud, kuid piisav. ( 51 )

88.

Eelnevast tuleneb, et minu arvates oleks Üldkohus pidanud võtma arvesse toote kontrollnumbri meetodi kohaldamisel saadud andmeid, mis esitati eespool punktis 81, millega komisjon kirjeldas täpsemalt vaidlusaluses määruses sisalduvat järeldust, mis puudutas tuvastust, et käesoleval juhul oli toimunud hinna allalöömine samasuguse toote tasandil, tehes seda Üldkohtu enda palvel ja selleks, et lükata ümber Hubei Xinyegangi esimese kohtuastme hagis esitatud väide.

89.

Minu arvates tuleneb sellest, et komisjoni apellatsioonkaebuse kolmandat väidet tuleb põhjendatuks pidada ja et selles küsimuses rikutakse vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi. Sellest tulenevalt peab eespool punktis 81 viidatud elemente järgneva analüüsi raames arvesse võtma.

90.

Selleks, et mõista täielikult uurimist, mille komisjon viis käesoleval juhul läbi, et teha kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud liidu tootmisharu samasuguste toodete hindade allalöömine, ning mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses kritiseeris, tuleb süvendada komisjoni poolt sel eesmärgil kasutatud toote kontrollnumbri meetodi analüüsi, millele viidati juba eespool punktides 33 ja 34.

91.

Vaidlusaluse määruse põhjendusest 24 ja toimikus leiduvast teabest nähtub, et toote kontrollnumbrid on tähtnumbrilised koodid, millest igaühele vastab üks tootekategooria. Need koodid määratletakse toote konkreetsete omaduste põhjal kohe pärast uurimise algust. ( 52 )

92.

Käesoleval juhul jagati seda meetodit kohaldades uurimise kestel analüüsitud erinevad tooted viide kategooriasse, mis on identifitseeritavad kontrollnumbri esimese numbri alusel, mis tähistab tooteliiki. Vaidlust ei ole selles, et 1. ja 2. kategooriale vastavas kontrollnumbris sisalduvad tooted kuulusid nafta ja gaasi segmenti, et 3. kategooriale vastavaid tooteid kasutati ehitussektoris ning et 4. ja 5. kategooriale vastavad tooted on seotud elektrienergia tootmise segmendiga.

93.

Nagu eespool punktis 34 märgitud, võrdles komisjon hinna olulise allalöömise tuvastamiseks toote kontrollnumbri meetodi alusel impordihindu ja liidu tootjate hindu toote kontrollnumbri kaupa. Seega võrdles ta valimisse kaasatud iga Hiina tootja vaatlusaluse, kontrollnumbriga hõlmatud toote müüki sellele vastava liidu tootmisharu tootega. Nagu tuleneb eelmisest punktist, võttis komisjon sel viisil toimides neid segmente hinna allalöömise analüüsis arvesse osas, milles toodete kontrollnumbri alusel jaotamine põhines kriteeriumidel, mis võimaldasid arvesse võtta erinevaid segmente, millesse kõnealune toode jagunes.

94.

Toimikus leiduv teave ( 53 ) lubab järeldada, et selle meetodi kasutamine võimaldas arvesse võtta erinevate müükide suhtelisi mahte erinevate segmentide tasandil. Lisaks tõendab seda asjaolu, et viidatud analüüsi põhjal sai iga segmendi kohta kindlaks teha erinevad müügimahud, nagu komisjon ka tegi. Nagu nähtub eespool punktist 81, sai selle tuvastamise põhjal määrata, et Hiina import ja liidusisene müük kattusid erinevates segmentides märkimisväärselt, ja täpsemalt, et mõlemad olid samasse, st ehitussegmenti koondunud, aga et ülejäänud kahes segmendis ei olnud impordi ja kodumaise müügi osa ebaoluline.

95.

Samuti võimaldas selle meetodi kasutamine võtta arvesse hinna allalöömise taset erinevates turusegmentides, mida tõendab asjaolu, et komisjonil oli võimalik tuvastada, et hinna allalöömine oli toimunud igas segmendis.

96.

Minu arvates tuleneb eelnevatest kaalutlustest, et on vale vaidlustatud kohtuotsuse punktides 60 ja 66 sisalduv väide, mille kohaselt seetõttu, et komisjon ei arvestanud toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata hinna allalöömise analüüsis vaatlusaluse toote erinevatele liikidele vastava segmenteeritusega, ei võtnud ta kõiki asjakohaseid andmeid arvesse. Selle meetodi kavandamise kord ja konkreetne rakendamine tagasid käesoleval juhul uurimise esemeks olevate toodete turusegmentide kaupa analüüsimise.

97.

Mis puudutab Hubei Xinyegangi väidet, mille kohaselt toote kontrollnumbri meetod ei võimaldanud komisjonil kindlaks teha, millist mõju avaldab teatava segmendi import liidu tootmisharu muudesse segmentidesse kuuluvate toodete müügihinnale, leian, et selline täiendav kontroll ei ole vajalik olukorras, kus impordi ja kodumaise müügi tase kolmes olemasolevas segmendis märkimisväärselt kattusid ja kus hinna allalöömine tuvastati kõigis kolmes segmendis.

98.

Eelnevate kaalutluste põhjal tuleb minu arvates ka komisjoni apellatsioonkaebuse teist väidet põhjendatuks pidada.

99.

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67, et arvestades käesolevat olukorda iseloomustavat nelja asjaolu – mida ta analüüsis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 61–64 ning millele viidati eespool punktis 38 –, oleks komisjon toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata pidanud vähemalt veenduma, et liidu tootmisharu hindade muutumine (st nende hindade langus) ei „pärine“ segmendist, kus Hiina impordi osa oli piiratud või hinna allalöömise tase ebaoluline. Nagu märkisin eespool punktis 60, leidis Üldkohus seega, et nende tegurite olemasolu kohustas komisjoni – selleks et tagada hinna allalöömise ja üldisemalt dumpinguhinnaga impordi poolt samasuguste toodete hindadele liidu turul avaldatava hinnamõju objektiivne uurimine – viima toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata läbi täiendava analüüsi, mille eesmärk oli kontrollida, kas liidu tootmisharu samasuguse toote kui terviku hinnalangus on tegelikult dumpingimpordi (hinnamõju) tagajärg. Üldkohus leidis, et kuna komisjon ei olnud seda täiendavat analüüsi teostanud, siis on tema uurimine ebatäielik.

100.

Seega tuleb kontrollida, kas käesolevat juhtumit arvestades panevad need neli asjaolu komisjonile kohustuse viia hoolimata toote kontrollnumbri meetodi kasutades teostatud uurimisest läbi analüüs, mida Üldkohus nõuab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67.

101.

Mis puudutab neist teguritest esimest ehk määratletud samasuguse toote ( 54 ) hulka kuuluvate eri tooteliikide vahelise asendatavuse probleemi, siis märgin, et kuigi nõudluse seisukohast on asendatavus kindlasti peamine analüüsikriteerium konkurentsieeskirjade kohase asjaomase turu määratlemiseks, ei ole sellel dumpinguvastaste meetmete puhul sama olulist rolli. Kriteeriumid, mida kasutatakse dumpinguvastastes eeskirjades alusmääruse artikli 1 lõike 4 kohase samasuguse toote määratlemiseks, on erinevad ja on üsna tavaline, et dumpinguvastase uurimise raames määratletakse samasuguse tootena selline toode, mis hõlmab mitut tooteliiki, mis konkurentsiõiguses kuuluksid erinevate toodete asjaomastele turgudele. Selles osas tuleb ka lisada, et Hubei Xinyegang ei vaidlustanud Üldkohtus samasuguse toote määratlust, mistõttu tuleb seda määratlust pidada kehtivaks ja seda ei saa kahju olemasolu tuvastamiseks tehtava analüüsi tasandil kahtluse alla seada. ( 55 )

102.

Sellest järeldub, et uurimise esemeks olevate toodete asendatavuse probleem nõudluse seisukohast ei näi olevat asjakohane element, et saaks väita, et komisjon pidi käesoleval juhul lisaks toote kontrollnumbri meetodi alusel tehtud analüüsile viima läbi täiendava analüüsi, mida Üldkohus nõuab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67.

103.

Seoses neist elementidest teisega ehk hinnaerinevuste olemasoluga erinevate segmentide vahel väitis Üldkohus WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandele viidates, et nende hinnaerinevuste olemasolu on element, mida tuleb hinna allalöömise analüüsis arvesse võtta, ning et nende segmentide vaheliste hinnaerinevuste olemasolu toetab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 viidatud täiendava analüüsi kohustuse kehtestamist. ( 56 )

104.

Kui on ka tõsi, nagu tuleneb eespool punktist 76, et WTO apellatsioonikogu leidis viidatud aruandes, et kõnealusel juhul oleks hinnamõju nõuetekohane analüüs pidanud arvesse võtma erinevate tooteliikide hindade vahelisi märkimisväärseid erinevusi, leian, et sellest varasemast otsusest ei saa tuletada, et selleks, et tagada alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohane hinna allalöömise objektiivne uurimine, on komisjonil käesoleval juhul kohustus viia läbi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 viidatud analüüs.

105.

Nagu tuleneb eespool punktidest 75–77, olid WTO apellatsioonikogu uuritud juhtumi puhul dumpinguhinnaga import ja kodumaine müük koondunud erinevatesse segmentidesse ja hinna allalöömine tuvastati kolmest käsitletavast segmendist ainult neis kahes, millesse import koondus, ning seda ei tuvastatud segmendis, millesse koondus kodumaine müük. Nagu tuleneb eespool punktis 81 esitatud andmetest, olid dumpingimport ja kodumaine müük seevastu käesoleval juhul koondunud samasse segmenti ning muudes segmentides olid mõlemad võrreldaval tasemel olemas. Lisaks tuvastati käesoleval juhul hinna allalöömine kõigis segmentides, mille vahel vaatlusalune toode jagunes. Veel nähtub toimikust, et toote kontrollnumbri meetodil põhinev võrdlus võimaldas arvesse võtta hinnaerinevusi eri segmentidesse kuuluvate erinevate tooteliikide vahel. Selles kontekstis peab järeldama, et ka Üldkohtu esitatud teine tegur, mida on analüüsitud lähtuvalt WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandest, ei kohustanud komisjoni käesoleval juhul läbi viima vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 nõutud täiendavat analüüsi.

106.

Mis puudutab Üldkohtu käsitletud kolmandat elementi ehk asjaolu, et valimisse kaasatud Hiina tootjate impordist 75,1% oli ehitussegmenti koondunud, siis leidis Üldkohus kohtuotsusele Shanghai Teraoka viidates, et see muudab viidatud segmendi eraldi analüüsimise loogiliseks või isegi vajalikuks. ( 57 ) Minu arvates ei aita see kohtuotsus aga tuvastada, et komisjon tegi oma analüüsis käesoleval juhul vea. Kõigepealt tuleneb eespool punktidest 71–74, et see kohtuotsus puudutab käesolevast kohtuasjast erinevat olukorda. Erinevalt viidatud kohtuotsusest ei piirdunud komisjon käesoleval juhul hinna allalöömise analüüsimisega segmendi suhtes, millesse import oli koondunud, vaid ta tegi selle analüüsi vaatlusaluse toote kui terviku suhtes. Seejärel võttis ta toote kontrollnumbri meetodi kasutamise kaudu arvesse turu segmenteeritust, nagu nõuab viidatud kohtuotsus. ( 58 ) Arvestades asjaolu, et dumpingimport ja kodumaine müük olid igal juhul samasse segmenti koondunud ja nende osa muudes segmentides oli võrreldaval tasemel ning et hinna allalöömine tuvastati kõigis segmentides, millesse vaatlusalune toode jagunes, siis ei aita ka Üldkohtu viidatud kolmas element tõendada viga komisjoni analüüsis.

107.

Mis puudutab Üldkohtu tuvastatud neljandat elementi ehk seda, et esialgsest määrusest tuleneb, et liidu tootjate suurima äriühingu müügist oli rohkem kui 60% seotud nafta‑ ja gaasitööstusega, siis ei toeta ka see Üldkohtu järeldust, et käesoleval juhul on vajalik vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 ette nähtud täiendav analüüs. Selle elemendi, millega Üldkohus tahtis mõista anda, et on tõenäoline, et dumpinguhinnaga import ja liidu tootmisharu müük on erinevatesse segmentidesse koondunud, asjakohasus on ilmselgelt vastuolus järeldusega, mis tuleneb eespool punktis 81 viidatud teabest, mille kohaselt oli dumpingimport ja liidu tootmisharu müük koondunud samasse segmenti, st ehitussegmenti.

108.

Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et ükski Üldkohtu viidatud neljast tegurist ei aita põhjendada vajadust sellise täiendava analüüsi järele nagu see, millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67. Täpsemalt ei saa olukorras, kus komisjon kasutas hinna allalöömise kindlakstegemiseks toote kontrollnumbri meetodit ja kus esmalt olid dumpinguhinnaga import ning kodumaine müük koondunud samasse segmenti ja mille osa muudes segmentides oli võrreldaval tasemel ning teisalt oli hinna allalöömine toimunud kõigis segmentides, mille vahel vaatlusalune toode jagunes, komisjoni kritiseerida põhjusel, et ta ei viinud läbi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 viidatud täiendavat analüüsi.

109.

Eelnevatest kaalutlustest lähtudes peab järeldama, et vaidlustatud kohtuotsuses on tehtud mitu viga osas, milles järeldatakse, et kuna komisjon ei võtnud hinna allalöömise analüüsis ja üldisemalt hinnamõju analüüsis arvesse turu segmenteeritust, siis ei lähtunud see institutsioon oma analüüsis kõigist käesolevas olukorras asjakohastest andmetest, ja et komisjon oleks toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata pidanud käesoleval juhul vähemalt veenduma, et liidu tootmisharu hindade muutumine (st nende hindade langus) ei „pärine“ segmendist, milles Hiina impordi mõju oli piiratud või selle hindade allalöömise tase ei olnud oluline.

110.

Sellest tulenevalt tuleb minu arvates nõustuda komisjoni apellatsioonkaebuses esitatud esimese, teise ja kolmanda väitega.

111.

Apellatsioonkaebuse neljanda ja viienda väitega vaidlustab komisjon, keda toetavad ArcelorMittal jt, vaidlustatud kohtuotsuse osas, milles Üldkohus sedastas punktides 68–76, et komisjon jättis hinna allalöömist puudutavas analüüsis ekslikult arvesse võtmata samasuguse toote teatud koguse, mida valimisse kaasatud liidu tootjad tootsid.

112.

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse viidatud punktides, et hinna allalöömise analüüsis oli jäetud arvesse võtmata 17 tooteliiki nendest 66 tooteliigist, mida valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid ja mis moodustavad kõnealuste tootjate müügimahust 8%, arvestades et valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad ei olnud neid tooteid eksportinud ja seega ei saanud teha ühtegi võrdlust.

113.

Üldkohus leidis WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandele tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71, et ükski element ei võimalda järeldada, et alusmääruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud analüüsis võib jätta arvesse võtmata sellise samasuguse toote teatava koguse, mille hinda alla ei löödud. Lisaks leidis ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 72–74, et seos, mille komisjon tegi vaidlusaluses määruses kindlaks dumpingimpordi mõjul toimunud hinna allalöömise analüüsi ja liidu tootmisharu hindade liikumise vahel, põhines tingimata valel faktilisel alusel, kuna see tehti kindlaks, võtmata arvesse eespool viidatud 17 tooteliiki, mille hinda alla ei löödud. Üldkohus leidis, et kuna vaidlusaluses määruses puudub selle kohta konkreetne põhjendus, ei saa välistada, et need 17 tooteliiki osalesid olulises osas valimisse kaasatud liidu tootjate hindade allalöömises. Üldkohus järeldas sellest, et kui komisjon analüüsis hinna allalöömist ja dumpingimpordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul, ei olnud ta arvesse võtnud kõiki käesoleval juhul asjakohaseid andmeid, rikkudes alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

114.

Komisjon, keda toetavad ArcelorMittal jt, heidab apellatsioonkaebuse neljandas väites, mis koosneb kahest osast, Üldkohtule ette alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 rikkumist.

115.

Esimeses osas väidab komisjon, et Üldkohtu järeldus, mille kohaselt tuleb hinna allalöömist analüüsida liidu tootmisharu poolt müüdavate kõigi tooteliikide suhtes, põhineb hinna allalöömise uurimise valesti mõistmisel. Väidetavalt tuleneb alusmääruse artikli 3 lõike 3 sõnastusest, et seda uurimist ei pea läbi viima liidu tootmisharu müüdava iga tooteliigi või kontrollnumbri suhtes, vaid et hinna allalöömine tuleb tuvastada samasuguse toote tasandil. Esmalt arvutab komisjon hinna allalöömise iga toote kontrollnumbri tasandil ja seejärel hinna allalöömise kaalutud keskmise seoses kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate toodetavate tooteliikidega. Kui ühe tooteliigi suhtes hinna allalöömist ei tuvastata või tuvastatakse negatiivne hinna allalöömine, siis ei tähenda see, et dumpinguvastast tollimaksu ei võiks kehtestada ka tooteliigile, mille puhul hindade allalöömist ei täheldatud.

116.

Teises osas väidab komisjon, et leides, et alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohane hinnamõju uurimine kohustab hindama ka 17 tooteliiki, mida valimisse kaasatud Hiina tootjad ei tooda, ajas Üldkohus selle uurimise segi alusmääruse artikli 3 lõikes 7 ette nähtud „mitteomistamise“ analüüsiga. Väidetavalt tuleneb viidatud sätete sõnastusest, et need eeldavad hinna allalöömise mõju hindamist dumpinguhinnaga imporditud toote ja samasuguse toote vahel, mitte aga selliste liidu tootmisharu müüdavate tooteliikide vahel, mida Hiina eksportivad tootjad ei müü. Komisjon tuvastas vaidlusaluses määruses hinnamõju seoses toote kontrollnumbritega, mille puhul Hiina müügi valim võimaldas toote kontrollnumbri ja liidu müügi valimi omavahel sobitada. Ta ei saanud teha kindlaks hinna allalöömist seoses 17 tooteliigiga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid, kuid valimisse kaasatud Hiina tootjad ei eksportinud. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 72–74 määratletud küsimus, mille kohaselt komisjon oleks pidanud hindama ohtu, et liidu tootmisharule võis olla tekkinud oluline kahju, mis tulenes sellest, et liidus müüdi 17 tooteliiki, mida Hiina eksportivad tootjad ei eksportinud, kuulub alusmääruse artikli 3 lõikes 7 ette nähtud mitteomistamise analüüsi raamistikku. Hubei Xinyegang ei tuginenud aga oma hagi toetuseks selle sätte rikkumisele. Lisaks ei toeta WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruanne mitte ühelgi viisil Üldkohtu järeldusi.

117.

Hubei Xinyegang väidab kõigepealt, et komisjon kirjeldab vaidlustatud kohtuotsust valesti. Üldkohus ei leidnud, et hinna allalöömine tuleb tuvastada iga toote kontrollnumbri tasandil, vaid piirdus üksnes etteheitega asjaolu kohta, et komisjon laiendas teatavate tooteliikide puhul toimunud hinna allalöömise kohta tehtud järeldusi muudele tooteliikidele, mille kohta ei oldud sellist järeldust tehtud, ja seda selgitust andmata.

118.

Esimese osa kohta väidab Hubei Xinyegang, et Üldkohus sedastas õigesti, et kohtupraktikas tuvastatud probleemid, ( 59 ) mis puudutavad liitu suunatud eksporditehingute, mis on seotud vaatlusaluse toote teatavate liikidega, väljajätmist dumpingumarginaali arvutamisest, kehtivad ka hinna allalöömise analüüsi või hinnamõju analüüsi puhul. Juhul kui leitaks, et komisjonil ei ole kohustust võtta liidu valimisse kaasatud tootjate kogumüüki arvesse, oleks olemas ka hinnaga manipuleerimise oht. See võiks tal lubada tuvastada hinna allalöömise üksnes liidu tootmisharu müügi piiratud osa suhtes ja laiendada seda järeldust ülejäänud müügile ilma, et ta peaks selgitama, milline oli hinnamõju viimati nimetatud müügile.

119.

Teise osaga seoses väidab Hubei Xinyegang, et komisjoni argument, mille kohaselt hinnamõju analüüs ja põhjusliku seose kindlakstegemine kujutavad teineteisest täiesti sõltumatuid etappe, on asjakohatu, kuna komisjon ei vaidlustanud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 86, milles Üldkohus tuvastas, et hinna allalöömise tuvastamine ja põhjusliku seose tuvastamine on omavahel seotud. Igal juhul sisaldab alusmääruse artikli 3 lõige 2 osas, milles selles viidatakse mõjule, mida dumpinguhinnaga import liidu tootmisharule avaldab, põhjusliku seose ja mitteomistamise nõudeid, mida seejärel kõnealuse määruse artikli 3 lõigetes 6 ja 7 täpsustatakse. Lisaks viitas Üldkohus õigesti WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandele, millest tuleneb väidetavalt, et hinnamõju tuleb kindlaks teha toote kui terviku suhtes, jätmata välja tooteliike, mille puhul ei ole mitte mingisugust hinna allalöömist tuvastatud.

120.

Komisjon märgib oma viiendas väites, et järeldades, et komisjon tegi vea, kui ta jättis arvesse võtmata mõju, mis on 17 tootel, mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad ei müü, kuid mida müüvad valimisse kaasatud liidu tootjad, rikkus Üldkohus alusmääruse artiklit 17. ( 60 ) Impordi puudumine kõnealuse 17 toote kontrollnumbri puhul on käesoleval juhul omane tagajärg väljavõttelise uuringu meetodi kasutamisele, mille osas komisjonil on kaalutlusõigus. Lisaks, kuna valimit peetakse tüüpiliseks, siis hinna allalöömise tuvastamine selliste hinna allalöömise marginaalide kaalutud keskmise alusel, mis määratakse valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate müüdavate tooteliikide suhtes, on kõikidele kontrollnumbritele ja seega ka vaatlusalusele tootele tüüpiline. Üldkohtu tõlgendus jätab väljavõttelise uuringu ilma selle soovitavast toimest ja piirab põhjendamatult komisjoni sellekohast kaalutlusõigust.

121.

Hubei Xinyegang vastab esiteks, et kuigi komisjonil on valimi valimisel teatav kaalutlusõigus, ei muuda see tõsiasja, et kui ta on valimi juba valinud, peab ta järgima kõiki alusmääruses ette nähtud seadusjärgseid kohustusi, sealhulgas kohustust viia läbi hinnamõju õige analüüs. Teiseks ei piira vaidlustatud kohtuotsus ei komisjoni võimalust kasutada väljavõttelist uuringut ega paindlikkust, mida ta selles osas omab. Väidetavalt nõutakse vaidlustatud kohtuotsuses ainult seda, et pärast valimite kindlakstegemist võetaks arvesse valimisse kaasatud eksportivate tootjate kogu dumpinguhinnaga impordi hinnamõju valimisse kaasatud liidu tootjate kõikidele müüdavatele tooteliikidele.

122.

Selleks, et saaks analüüsida neljandat ja viiendat väidet, on sarnaselt esimese kolme väitega vaja kõigepealt täpsustada Üldkohtu esitatud etteheite ulatust. Neis väidetes kritiseeritud vaidlustatud kohtuotsuse osaga seoses on pooled erimeelel selles, milline ulatus tuleks anda Üldkohtu etteheitele.

123.

Komisjon ning ArcelorMittal jt väidavad, et Üldkohus kehtestas vaidlustatud kohtuotsuses komisjonile kohustuse analüüsida hinna allalöömist iga tooteliigi kohta, ehk iga toote kontrollnumbri kohta, mida liidu tootmisharu müüb. Lisaks väidavad nad, et Üldkohtu sõnastatud peamine etteheide ei puuduta analüüsi, mis käsitles dumpingimpordi avaldatavat hinnamõju liidu tootmisharule, vaid alusmääruse artikli 3 lõikes 7 sätestatud nn „mitteomistamise“ analüüsi, millele Üldkohtus ei tuginetud.

124.

Hubei Xinyegang väidab aga, et Üldkohus heitis komisjonile ette seda, et komisjon lihtsalt laiendas teatavate tooteliikide hinna allalöömise kohta tehtud järelduste ulatust tooteliikidele, mille hinna allalöömist ei olnud tõendatud, ega põhjendanud seda. Jättes oma analüüsist välja 17 viidatud tooteliiki, ei tõendanud komisjon seega impordi hinnamõju samasugusele tootele kui tervikule, rikkudes alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

125.

Selles osas märgin esiteks, et Üldkohus sedastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 kõigepealt, et komisjonil ei olnud toote kontrollnumbri meetodit kohaldades võimalik teha kindlaks hinna allalöömise marginaali liidu tootmisharu 17 toote puhul, millele vastavad imporditud tooted puudusid. Seejärel leidis Üldkohus punktis 71 WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruandele viidates, et asjakohastes sätetes ei võimalda siiski mitte miski järeldada, et alusmääruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud analüüsist on võimalik välja jätta teatav kogus samasugust toodet, mille hinda alla ei löödud, st kõnealused 17 toodet, mille puhul ei olnud võimalik toote kontrollnumbri meetodit kohaldades hinna allalöömise marginaali kindlaks teha.

126.

Minu arvates väljendas Üldkohus selles järelduses põhimõtet, mille kohaselt peab komisjon hinnamõju analüüsis arvesse võtma liidu tootmisharu samasuguse toote müüki tervikuna. Seejärel kohaldas Üldkohus seda põhimõtet käesolevale juhtumile ning leidis, et kuna käesolevas olukorras viidi see analüüs läbi nii, et hinna allalöömine tehti kindlaks toote kontrollnumbri meetodit kasutades, peab komisjon kindlasti arvestama valimisse kaasatud liidu tootjate kõiki kontrollnumbreid, et tugineda oma analüüsis kõigile asjakohastele andmetele.

127.

Teiseks heitis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 73 ja 74 komisjonile ette peamiselt seda, et ta tugines seoses, mille ta leidis hinna allalöömise analüüsi ja liidu tootmisharu hindade liikumise vahel, valele faktilisele alusele, kuna ta ei võtnud kõnealust 17 toodet arvesse, ja seda sellepärast, et ei saanud välistada, et neil tooteliikidel oli „valimisse kaasatud liidu tootjate hindade allalöömises oluline osa“.

128.

Sellest järeldub, et Üldkohtu poolt komisjonile tehtud peamine etteheide seisneb selles, et komisjon ei võtnud oma analüüsis arvesse võimalikku panust, mis neil 17 tooteliigil (nende hindadel) – mille puhul ei olnud võimalik hinna allalöömise marginaali kindlaks teha – võis olla liidu tootjate hindade liikumisele, mille komisjon arvutas samasuguse toote kui terviku kohta.

129.

Selles kontekstis tuleb kõigepealt küsida, kas komisjonil on kohustus, nagu näib tulenevat vaidlustatud kohtuotsuse punktist 71, võtta dumpingimpordi hinnamõju uurimises alati arvesse kõiki liidu tootmisharu müüdavaid tooteliike, eelkõige juhul, kui see uurimine viiakse läbi hinna allalöömise tuvastamise kaudu.

130.

Selleks, et põhjendada vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71 sisalduva põhimõtte kinnitamist, viitas Üldkohus WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruande punktile 5.180, milles see organ leidis, et viidatud juhul oli Hiina ametiasutusel „kohustus hinnata dumpinguhinnaga impordi hinna allalöömise märkimisväärset laadi seoses „omamaise toodangu osaga, mille puhul hindade allalöömist ei olnud tuvastatud““.

131.

Üldkohus laiendas selle järelduse ulatust analoogia korras käesolevale juhtumile ja, olles vaidlustatud kohtuotsuse punktis 70 eelnevalt märkinud, et kõnealuse 17 toote puhul ei olnud „hinna allalöömist tuvastatud“, tuletas ta sellest punktis 71 eespool viidatud põhimõtte, mille kohaselt samasuguse toote osa ei või hinnamõju uurimisest välja jätta.

132.

Ma ei ole aga veendunud, et WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruande viidatud punktist saab tuletada üldkohaldatava põhimõtte, nagu see, mille Üldkohus tuvastas. Kõnealust punkti tuleb hoopis vaadelda WTO apellatsioonikogu uuritud konkreetse juhtumi kontekstis. Nagu tuleneb eespool punktist 75, puudutas see juhtum olukorda, milles Hiina ametiasutus oli jätnud analüüsimata nende toodete hinna allalöömise – ega olnud hinna allalöömist seega tuvastanud –, mis kuulusid A tasandiga seotud segmenti, millesse oli koondunud kodumaine müük, piirdudes sellega, et viidatud segmendile laiendati tuvastust hinna allalöömise kohta B ja C tasandiga seotud turusegmentides, millesse oli koondunud dumpinguhinnaga import.

133.

Sellest tuleneb, et WTO apellatsioonikogu otsustas kõnealuses punktis viidata sellele, et sedalaadi väga eripärases olukorras, kus kodumaine müük oli tugevasti ühte segmenti (A tasand) koondunud ja dumpinguhinnaga import oli koondunud muudesse segmentidesse (B ja C tasand), ei võinud Hiina ametiasutus piirduda B ja C tasandi hinna allalöömise kohta tehtud järelduste laiendamisega toodetele, mis kuulusid A tasandi segmenti.

134.

Vastupidi sellele juhtumile ei jätnud komisjon otstarbekuse kaalutlustel käesoleval juhul hinna allalöömise tuvastamisest välja üht „kodumaise toodangu osa“, vaid – nagu Üldkohus ka ise tunnistas – ta ei olnud võimeline arvutama nende toodete hinna allalöömise marginaali, ja seda tulenevalt valimist ja analüüsimeetodist, mille ta oma kaalutlusõiguse alusel valis. ( 61 )

135.

Sellest tuleneb, et minu arvates ei saa WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruande kõnealune punkt olla sellise üldkohaldatava põhimõtte aluseks nagu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71 sisalduvast järeldusest tuletatav põhimõte, mille kohaselt on vaja, et komisjon võtaks hinna allalöömise ja hinnamõju analüüsis alati arvesse kõiki liidu tootmisharu müüdavaid tooteliike, mis kuuluvad samasuguse toote kindlaksmääratud mõiste hulka.

136.

Siiski väidab Hubei Xinyegang, et see põhimõte on kooskõlas Euroopa Kohtu lähenemisviisiga kohtuotsuses Changshu City. Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohus sedastas viidatud kohtuotsuses, et alusmääruse artikli 2 lõiget 11 ei saa selle sõnastust, eesmärki ja konteksti arvesse võttes tõlgendada nii, et see lubab dumpingumarginaali arvutamisel välja jätta liitu suunatud eksporditehinguid, mis on seotud asjaomase toote teatavate liikidega, ning et sellest sättest tuleneb hoopis, et liidu institutsioonid peavad seda marginaali arvutades võtma arvesse kõiki neid tehinguid. ( 62 )

137.

Selles osas leian siiski, et tõlgendust, mille Euroopa Kohus andis selles kohtuasjas alusmääruse artikli 2 lõikele 11 seoses dumpingumarginaali arvutamisega, ei saa tingimata kohaldada automaatselt sama määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud hinna allalöömise uurimisele. Juba grammatilisest seisukohast peab märkima, et need kaks sätet on põhimõtteliselt erinevalt sõnastatud. Alusmääruse artikli 2 lõikes 11 nähakse sõnaselgelt ette kohustus võtta arvesse „kõigi eksporditehingute hindu“. ( 63 ) Seega võib järeldada, et kuna kõnealuse määruse artikli 3 lõiked 2 ja 3 on erinevalt sõnastatud, ei kehtesta need tingimata kohustust võtta selles analüüsis arvesse liidu tootmisharu müüdava samasuguse toote kogu müüki.

138.

Lisaks tundub, et see vastab ka dumpingumarginaali arvutamise ja hinna allalöömise kindlakstegemise aluseks olevale erinevale loogikale. Kui dumpingumarginaali arvutamisel võetakse harilikult ( 64 ) arvesse sama ettevõtja ehk eksportiva tootja kodumaist müüki ja eksporti, siis hinna allalöömise kindlakstegemine eeldab seevastu erinevate tootjate (ehk eksportivate tootjate dumpingimpordi ja liidu tootmisharu kodumaise müügi) müügi võrdlemist.

139.

Eelnevast analüüsist tuleneb, et ei WTO apellatsioonikogu „HP‑SSST“ aruanne, millele tugines Üldkohus, ega kohtuotsus Changshu City, millele viitas Hubei Xinyegang, ei saa olla aluseks põhimõttele, mille kohaselt on komisjonil alati ja igas olukorras kohustus võtta hinna allalöömise analüüsis ja üldisemalt dumpingimpordi hinnamõju analüüsis arvesse liidu tootjate samasuguste toodete kõikide liikide kogumüüki.

140.

Leian siiski, et on vaja esitada järgmised kaalutlused.

141.

Esiteks, nagu märkisin eespool punktides 28 ja 67, tuleneb alusmääruse artikli 3 lõikest 2, et komisjon peab viima läbi objektiivse uurimise impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul. Seega ei saa välistada, et teatavatel tingimustel on selle uurimise objektiivsuse tagamiseks vaja tegelikult arvesse võtta liidu tootmisharu toodete kogumüüki.

142.

Teiseks, nagu järeldub alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 sõnastusest, on kõnealuse analüüsi eelduseks uurimine impordi mõju kohta samasuguste toodete hindadele liidu turul. Käesoleval juhul, nagu märkisin eespool punktis 35, ei ole vaidlustatud, et see uurimine viidi läbi vaatlusaluse toote kogu impordi suhtes, mida teostasid valimisse kaasatud Hiina importijad.

143.

Kolmandaks, nagu meenutasin eespool punktides 28 ja 29, ei näe alusmääruse artikkel 3 ette konkreetset analüüsimeetodit kahju olemasolu ega täpsemalt hinna allalöömise kindlakstegemiseks ja selles osas on liidu institutsioonidel ulatuslik kaalutlusõigus, arvestades keerulisi majanduslikke ja poliitilisi olukordi, mida nad peavad uurima. Selles kontekstis, juhul kui uurimise objektiivsus on tagatud, peavad kõnealused institutsioonid vastavalt käsitletava uurimise eripärale valima analüüsimeetodi, mida nad peavad hinnamõju kindlakstegemiseks kõige asjakohasemaks.

144.

Neljandaks tuleneb vaidlusalusest määrusest käesoleval juhul esmalt, et komisjon valis nii Hiina eksportivate tootjate kui ka liidu tootjate suhtes väljavõttelise uuringu kasutamise kooskõlas alusmääruse artikliga 17. ( 65 ) Seda väljavõttelist uuringut, mille puhul on kohtupraktikas tunnustatud teatavat kaalutlusõigust, ( 66 ) ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlustatud.

145.

Teisalt, nagu juba märkisin eespool punktides 33, 34 ja 90 ning järgnevates punktides, otsustas komisjon käesoleval juhul kõnealust kaalutlusõigust kasutades toote kontrollnumbri meetodi kasuks, et teha kindlaks hinna allalöömine. Seda meetodit ei ole samuti vaidlustatud ning selle eesmärk oli muu hulgas tagada, et erinevatelt ettevõtjatelt pärinevate toodete hinnad, mida võrrelda tuli, oleksid võrreldavad. Nagu juba märgitud, põhineb erinevate toote kontrollnumbrite kindlakstegemine selle võrreldavuse tagamiseks toodete füüsilistel ja tehnilistel omadustel. Nagu aga ArcelorMittal jt õigesti väidavad, eeldab sellise süsteemi kasutamine kompromissi esiteks vajaduse vahel tagada kõnealune hindade ühilduvus ja teiseks vajaduse vahel tagada, et oleks võimalik võrrelda võimalikult suurt arvu impordi- ja kodumaise müügi tehinguid, et saada võimalikult tüüpiline tulemus. Sellest seisukohast lähtuvalt, mida üksikasjalikum on toote kontrollnumber, seda võrreldavamad on kontrollnumbriga hõlmatud imporditud tooted ja kodumaised tooted. Samas mida üksikasjalikum on kontrollnumber, seda suurem on oht, et teatavate (kontrollnumbriga) toodete puhul puuduvad samaväärsed tooted ja seega ei saa neid analüüsis arvesse võtta. Käesolevas kohtuasjas on tuvastatud, et komisjoni väljatöötatud kontrollnumbri meetodi kasutamine võimaldas saavutada väga kõrge võrreldavuse taseme, kuna 100% dumpingimporti võrreldi 92%‑ga valimisse kaasatud ettevõtjate kodumaisest müügist. Nagu juba märkisin, ei ole seda meetodit vaidlustatud.

146.

Neist kaalutlustest tuleneb, et analüüsida tuleb viga, mida Üldkohus komisjonile ette heidab.

147.

Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 76 tuleneb, et Üldkohus heitis komisjonile ette, et ta ei võtnud arvesse kõiki käesoleval juhul asjakohaseid andmeid, kui ta uuris hinna allalöömist ja dumpingimpordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul.

148.

Eespool punktides 113 ja 127 kokku võetud vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 73 ja 74 järeldub, et mis puudutab teist etteheidet, on asjakohased andmed, mille komisjon jättis ekslikult arvesse võtmata, andmed mõju kohta, mis 17 tooteliigi müügihinnal, mille suhtes ei olnud võimalik hinna allalöömist tuvastada, oleks võinud olla valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindade langetamisele seoses samasuguse toote kui tervikuga. Nagu leidsin eespool punktis 128, kritiseeris Üldkohus komisjoni peamiselt põhjusel, et ta ei võtnud hinna allalöömise ja hinnamõju analüüsis arvesse võimalikku panust, mille viidatud 17 tooteliigi müük võis anda liidu tootjate hindade liikumisse seoses samasuguse toote kui tervikuga.

149.

Selles osas leian aga ühelt poolt, et nagu eespool punktis 142 märkisin, tuleneb alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 tekstist sõnaselgelt, et hinnamõju analüüs puudutab dumpingimpordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul, mitte hinnamõju, mis on samasuguste toodete teataval osal. Käesolevas kohtuasjas heitis aga Üldkohus komisjonile ette nende sätete rikkumist, kuna komisjon ei võtnud arvesse mitte impordi mõju (analüüsis arvestatakse importi 100% ulatuses), vaid seetõttu, et ta ei võtnud arvesse liidu tootjate 17 tooteliigi müügi mõju.

150.

Teiselt poolt puudutab see etteheide seda, et väidetavalt jäeti kontrollimata, kas samasuguse toote kui terviku hinnalangus on „olulises“ osas tingitud kõnealuse 17 tooteliigi hinnalangusest. See tähendab, et komisjon oleks pidanud tuvastama, kas nende 17 tooteliigi hinnad panustasid ebaproportsionaalselt samasuguse toote kui terviku hinnalangusesse, võrreldes tagajärgedega, mis tulenesid vaatlusalusele samasugusele tootele ülejäänud 49 tooteliigi hinnalangusest, mille suhtes oli hinna allalöömine tuvastatud.

151.

Nagu aga ArcelorMittal jt õigesti väidavad, võis see kõnealuse 17 tooteliigi ebaproportsionaalne hinnalangus toimuda ainult kahel põhjusel: dumpinguhinnaga impordi ebaproportsionaalse mõju tagajärjel neile toodetele või muude sisemiste või väliste asjaolude tõttu, mis ei olnud kõnealune import. Selles kontekstis neist kahest siiski esimesel. Esimesel juhul tähendaks see ebaproportsionaalne langus, et dumpingimpordil oli viidatud 17 tooteliigi hindadele veelgi suurem mõju kui see, mille tegi kindlaks komisjon muude tooteliikide suhtes, mille puhul oli tuvastatud hinna allalöömine. Sellisel juhul ei saa aga kindlasti valeks pidada järeldust, mis puudutab samasuguse toote hindadele avaldatava kahjuliku mõju olemasolu, mis tuleneb impordist liidu turul. Teisel juhul on nende toodete hindade ebaproportsionaalne langus tingitud aga „muudest asjaoludest [mis ei ole import], mis tekitavad samal ajal liidu tootmisharule kahju“. Nagu väitis komisjon, on nende muude asjaolude uurimine osa alusmääruse artikli 3 lõikes 7 sätestatud „mitteomistamise“ analüüsist, mille rikkumisele Hubei Xinyegang ei ole tuginenud ja mis ei saa seega tema hagi rahuldamist põhjendada. ( 67 )

152.

Pean veel seoses viidatud 17 tooteliigiga märkima, et minu arvates on vale järeldus, millele Üldkohus lõpuks jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71 (tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 70 sisalduvale argumendile), mille kohaselt kõnealuse 17 tooteliigi hindade allalöömist ei olnud kordagi toimunud. Nagu ka Üldkohus ise vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 kinnitab, ei olnud sellist liiki toodete puhul väljavõttelise uuringu ja toote kontrollnumbri meetodi valiku tõttu võimalik arvutada hinna allalöömise marginaali. ( 68 ) See aga ei tähenda, et nende 17 tooteliigi enda hinna allalöömist ei toimunud. Välistatud ei ole, et teised Hiina importijad, kes ei olnud valimisse kaasatud, olid neid 17 tooteliiki importinud liidu tootjate hindadest tunduvalt madalama hinnaga. ( 69 ) See järeldus ei olnud võimalik üksnes komisjoni poolt tema kaalutlusõiguse alusel tehtud meetodivaliku tõttu – valiku, mida ei ole ka vaidlustatud.

153.

Eelnevast tuleneb, et ka vaidlustatud kohtuotsuse punktides 68–76 sisalduv Üldkohtu analüüs rikub minu arvates õigusnorme, ja seega lähtus Üldkohus ka kohtuotsuse selles osas alusmääruse artikli 3 lõigete 2 ja 3 väärast tõlgendusest.

154.

Komisjoni, keda toetavad ArcelorMittal jt, apellatsioonkaebuse kuues väide jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas heidab komisjon Üldkohtule ette, et ta tegi otsuse hagi piire ületades, kvalifitseerides ümber esimese astme hagi esimese ja teise väite, laiendades nii kohtuvaidluse ulatust väljapoole hagis endas kindlaks tehtud kitsast piiri. Hubei Xinyegang ei olnud nimelt asjaolude tuvastamist vaidlustanud, vaid vaidles vastu asjaolude hindamisele, sest ta seadis kahtluse alla viisi, kuidas komisjon oma kaalutlusõigust kasutas.

155.

Teises osas väidab komisjon, et Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 34, 35 ja 45 valesti selle kohtuliku kontrolli intensiivsuse, mida ta pidi teostama. Ta tugines vaidlustatud kohtuotsuses mõiste „asjaolude tuvastamine“ laialdasele tõlgendusele, mida ei toeta kohtupraktika ja mis ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikas tunnustatud kohtuliku kontrolli intensiivsusega. Üldkohus kohaldas täielikku kohtulikku kontrolli seal, kus tuli hoopis kohaldada ilmse hindamisvea kriteeriumi.

156.

Kolmandas osas väidab komisjon, et Üldkohus tegi vea asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel. Ka juhul, kui tema poolt tuvastatud kohtuliku kontrolli intensiivsus oleks sobiv, mida ta ei ole, oleks komisjoni tegevus olnud sellega kooskõlas, kuna komisjon oli uurimise käigus kogunud kõik vajalikud andmed, et viia läbi analüüs turusegmentide kaupa ja hinnata vaidlustatud 17 kontrollnumbrit.

157.

Hubei Xinyegang väidab seoses esimese osaga, et pelk esimese astme hagiga tutvumine tõendab, et Üldkohus ei kvalifitseerinud tema esitatud väiteid ümber, vaid üksnes nõustus nendega. Teise osa kohta leiab ta, et Üldkohus kohaldas kohtulikku kontrolli õigesti, kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Kolmanda osaga seoses väidab ta, et kui ka oleks tõsi, et komisjon oli kogunud kõik analüüsi jaoks vajalikud andmed, ei tulene see vaidlusalusest määrusest ega ka Üldkohtule esitatud tõenditest.

158.

Mis puudutab kõigepealt käesoleva väite esimest osa, siis nõustun Hubei Xinyegangiga, et esimese astme hagiga tutvumine näitab, et Üldkohus nõustus vaidlustatud kohtuotsuses tegelikult väidetega, mille ta esitas alusmääruse artikli 3 lõigete 2, 3 ja 6 rikkumise kohta, neid ümber kvalifitseerimata. Seega tuleb käesoleva väite esimest osa minu arvates põhjendamatuks pidada.

159.

See ei tähenda siiski, et Üldkohus ei saanud nii toimides kohaldada kohtuliku kontrolli vale intensiivsust, nagu väidab komisjon väite teises osas.

160.

Selles osas tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramine eeldab keerulise majandusliku olukorra hindamist ning et kohtulik kontroll sellise hinnangu üle peab piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, faktiliste asjaolude sisulist paikapidavust, ilmsete vigade puudumist nende faktiliste asjaolude hindamisel ja võimu kuritarvitamise puudumist. Sellega on eelkõige tegemist ühenduse tootmisharule kahju tekitavate tegurite kindlaksmääramisel dumpinguvastases uurimises. ( 70 )

161.

Selle kohta on Euroopa Kohus lisaks otsustanud, et Üldkohtu teostatud kontroll nende tõendite üle, millele liidu institutsioonid on oma järelduste tegemisel tuginenud, ei kujuta endast faktiliste asjaolude uut hindamist, mis asendaks nende institutsioonide hinnangu. See kontroll ei piira nende institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust kaubanduspoliitika valdkonnas, vaid toob üksnes ilmsiks selle, kas need tõendid võisid olla institutsioonide tehtud järelduste aluseks. Seega peab Üldkohus kontrollima nii esitatud tõendite sisulist paikapidavust, usaldusväärsust ja sidusust kui ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende alusel on tehtud. ( 71 )

162.

Lisaks ei või liidu kohus ELTL artiklis 263 sätestatud seaduslikkuse kontrolli raames mitte ühelgi juhul asendada vaidlustatud õigusakti autori põhjendusi enda omadega. ( 72 )

163.

Käesolevas kohtuasjas märgin esiteks, et Üldkohus viitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 34 oma väljakujunenud kohtupraktikas ( 73 ) järgitavale valemile, mis näeb sisuliselt ette Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõtted, millele on viidatud eespool punktides 160 ja 161. See valem sisaldab aga lauset, mida kõnealuses Euroopa Kohtu praktikas ei leidu, mille kohaselt „[s]ee piiratud kohtulik kontroll ei tähenda siiski, et liidu kohus ei kontrolliks seda, kuidas institutsioonid on tõlgendanud majanduslikku laadi andmeid“. See lause tundub olevat selgelt üle võetud kohtuliku kontrolli ulatust käsitlevast konkurentsiõiguse kohtupraktikast. ( 74 ) Siiski ei usu ma, et Euroopa Kohtu poolt kohtuliku kontrolli ulatuse kindlakstegemine konkurentsiõiguses oleks dumpinguvastasesse õigusesse automaatselt ülevõetav. Ehkki neil mõlemal õigusvaldkonnal on majanduslik olemus, need puudutavad ettevõtjate käitumist ja on mõlemad osa liidu ainupädevusse kuuluvatest valdkondadest, sisaldavad need aga väga erinevaid elemente. Esmalt on institutsioonidel neis kahes valdkonnas eelkõige väga erinevad uurimisõigused ja erinevalt konkurentsisektorist ei anna alusmäärus dumpinguvastases valdkonnas komisjonile mingit uurimisõigust, mis võimaldaks tal sundida äriühinguid uurimises osalema või andmeid esitama. ( 75 ) Teisalt peab dumpinguvastases valdkonnas institutsioonidele kuuluv kaalutlusõigus olema põhimõtteliselt ulatuslikum, sest nagu kohtupraktikast sõnaselgelt järeldub, tuleneb see vajadusest võtta arvesse nii majanduslikke olukordi, nagu konkurentsivaldkonnas, kui ka poliitilisi olukordi. ( 76 )

164.

Teiseks tuleb meelde tuletada, et nagu Üldkohus märkis ja eespool punktis 28 meenutasin, ei näe alusmääruse artikkel 3 ette spetsiifilist analüüsimeetodit kahju ja täpsemalt hinna allalöömise olemasolu kindlakstegemiseks. Kuna selle analüüsi läbiviimiseks, mis hõlmab keeruliste majanduslike olukordade hindamist, ei ole spetsiifilist meetodit määratud, siis on komisjonil seda enam kaalutlusõigus.

165.

Selles kontekstis tuleb minu arvates rõhutada, et kuigi – nagu tuleneb eespool punktis 161 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikast – Üldkohus peab tuvastama, kas komisjoni käsutuses olevad tõendid kujutavad endast asjakohaste andmete tervikut, mida tuleb keerulise olukorra hindamisel arvesse võtta, ei muuda see asjaolu, et Üldkohus ei või selles hindamises minna nii kaugele, et ta väljub piiratud kohtuliku kontrolli raamest, jõudes selleni, et ta asendab komisjoni hindamise enda omaga. Konstateering, et komisjonil ei olnud kõiki asjakohaseid andmeid, peab viima järelduseni, et viidatud institutsioon tegi selle tagajärjel ilmse hindamisvea. Teisisõnu tuleb eespool punktis 161 viidatud kohtupraktika tõlgendamisel võtta arvesse kohtupraktikat, millele viidati punktis 160. Sellest tuleneb, et sellise määruse tühistamiseks nagu käesolevas kohtuasjas vaidlusalune määrus peab liidu kohus sedastama, et keerulise majandusliku olukorra hindamiseks asjakohaste andmete võimalik puudulikkus tõi kaasa komisjoni ilmse hindamisvea.

166.

Kolmandaks ja seoses eelnevate kaalutlustega leian, et tuleb mõningal määral selgitada, milline on kõnealuse, institutsioonidele kuuluva kaalutlusõiguse ulatus. Eraldusjoon keerulise majandusliku olukorra hindamiseks asjakohaste andmete piisavuse tuvastamise ja kasutatud analüüsimeetodi kahtluse alla seadmise vahel on suhteliselt kitsas.

167.

Märgin selle kohta, et sellises olukorras nagu käesolevas kohtuasjas ulatub see kaalutlusõigus vähemalt otsusteni, mis puudutavad analüüsimeetodi valikut, kogutavaid andmeid ja tõendeid, arvutusmeetodeid, mida tuleb kasutada hinna allalöömise marginaali kindlakstegemiseks, ja kogutud andmete tõlgendamist ning hindamist. Kõigi nende küsimuste suhtes tuleb kohaldada ilmse vea standardit ja liidu kohtu poolt tehtav kohtulik kontroll on piiratud.

168.

Kui uurida käesolevat kohtuasja eelnevate kaalutluste põhjal, tuleneb eespool punktidest 59 ja 60, et esimene etteheide, mille Üldkohus komisjonile esitas, seisnes kõigepealt selles, et komisjon jättis hinna allalöömise ja üldisemalt hinnamõju analüüsis toote kontrollnumbri meetodi kasutamisest olenemata turu segmenteerituse arvesse võtmata, ja seejärel selles, et ta jättis tegemata täiendava analüüsi, mille eesmärk on kontrollida, kas liidu tootmisharu samasuguse toote kui terviku hinna allalöömine ei tulene liikumistest, mis olid toimunud turusegmendis, milles dumpingimpordil ei olnud sisulist mõju, kuna selle maht oli tähtsusetu või hinna allalöömise tase ebaoluline.

169.

Eespool punktist 128 tuleneb, et teise etteheite raames kritiseeris Üldkohus komisjoni põhjusel, et komisjon ei olnud oma läbi viidud analüüsis arvesse võtnud võimalikku panust, mille võisid 17 tooteliiki, mille suhtes ei olnud võimalik hinna allalöömist tuvastada, anda liidu tootjate hindade liikumisse, mis arvutati samasuguse toote kui terviku suhtes.

170.

Üldkohus järeldas viidatud kahe väidetava analüüsivea alusel vaidlustatud kohtuotsuse punktis 76, et komisjon ei olnud arvesse võtnud kõiki käesoleval juhul asjakohaseid andmeid.

171.

Selle kohta märgin kõigepealt, et need etteheited näitavad, et Üldkohus sekkus komisjoni poolt läbi viidud hinna allalöömise analüüsi väga ulatuslikult, mida on minu arvates raske sobitada kohtuliku kontrolli piiratud intensiivsusega, mis nähakse ette eespool punktis 160 viidatud kohtupraktikas. Muuhulgas leian selles osas, et nagu tuleneb vaidlustatud kohtuotsuse punktis 53 algava jao pealkirjast, oli esimese väite teise osa, mille Hubei Xinyegang esimeses kohtuastmes esitas ning millega Üldkohus nõustus, eesmärk seada kahtluse alla meetod, mida komisjon kasutas oma hinna allalöömise uurimises, ning mis kuulub minu arvates kahtlemata selles valdkonnas komisjonile antud ulatusliku kaalutlusõiguse hulka, nagu ma väitsin eespool punktis 167.

172.

Seejärel leian, et Üldkohus ei ole mingilgi viisil tuvastanud, et kõigi käesoleval juhul asjakohaste andmete väidetav arvesse võtmata jätmine tähendas, et komisjon tegi ilmse vea. Minu arvates tuleneb sellest, et Üldkohus ei ole kohaldanud standardit, mida nõutakse kohtupraktikas siis, kui kohtulikku kontrolli teostatakse sellises kohtuasjas nagu käesolev.

173.

Kõigi eelnevate kaalutluste põhjal leian, et ka apellatsioonkaebuse kuues väide on põhjendatud.

174.

Eespool punktidest 109, 110, 153 ja 173 tuleneb, et minu arvates rikuvad nii Üldkohtu esitatud etteheidet puudutav kohtuotsuse osa (punktid 59–67 ning punktid 77–79) kui ka teist etteheidet puututav vaidlustatud kohtuotsuse osa (punktid 68–76) õigusnorme. Järelikult tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles Üldkohus analüüsib Hubei Xinyegangi poolt esimeses kohtuastmes esitatud hagi esimest väidet.

175.

Kuna vaidlustatud kohtuotsuse punktist 88 tuleneb, et Üldkohus põhjendas Hubei Xinyegangi esimeses astmes esitatud hagi teise väitega nõustumist eranditult samade järeldustega, mille ta esitas esimese väite analüüsi raames, tuleb, nagu komisjon järeldab, tühistada ka vaidlustatud kohtuotsuse osa, milles käsitletakse hagi teise väite analüüsi (punktid 82–89), ja seega vaidlustatud kohtuotsus tervikuna.

176.

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab.

177.

Leian, et see on nii Hubei Xinyegangi poolt Üldkohtule esitatud hagi esimese ja teise väite puhul, mis on kokku võetud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 24, 25 ja 82. Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et vastupidi Üldkohtu järeldusele ei tõenda argumendid, mille Hubei Xinyegang esitas hagi kahe esimese väite raames, ühtegi ilmset viga, mille komisjon oleks teinud hinna allalöömise analüüsis ja analüüsis dumpingimpordi mõjust samasuguste toodete hindadele liidu turul.

178.

Leian aga, et menetlusstaadium ei luba Euroopa Kohtul teha otsust hagi kolmanda ja neljanda väite kohta, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses ei analüüsinud ja mille osas ei saa välistada, et neid on vaja täiendavalt uurida. Selles olukorras leian, et kohtuasi tuleb suunata tagasi Üldkohtusse, et ta saaks hagi ülejäänud väidete kohta otsuse teha.

179.

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 nähakse ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise. Kuna käesolevas kohtuasjas ei ole see nii, otsustatakse kohtukulude jaotamine hiljem.

180.

Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus: