EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)

3. juuni 2021 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Eri materjalidest koosnev kaup – Taimsed kiud – Melamiinvaik – Rubriigid 3924 ja 4419 – Kaup, mida kirjeldatakse kui „bambustopse“

Kohtuasjas C‑76/20,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad – Varna (Varna halduskohus, Bulgaaria) 5. veebruari 2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. veebruaril 2020, menetluses

„BalevBio“ EOOD

versus

Teritorialna direktsia Severna morska, Agentsia „Mitnitsi“,

menetluses osales:

Okrazhna prokuratura – Varnenska,

EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja president N. Wahl, kohtunikud F. Biltgen (ettekandja) ja L. S. Rossi,

kohtujurist: J. Richard de la Tour,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	„BalevBio“ EOOD, esindajad: advokat Y. Yakimov ja advokat D. Dimitrova,

–	Bulgaaria valitsus, esindajad: M. Georgieva ja L. Zaharieva,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: M. Salyková ja Y. Marinova,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 (ELT 2016, L 294, lk 1), toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) ja eeskätt selle rubriike 3924 ja 4419 ning samuti kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglite (edaspidi „KNi tõlgendamise üldreeglid“) reeglit 3.

See taotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on „BalevBio“ EOOD ja Teritorialna direktsia Severna morska, Agentsia „Mitnitsi“ (tolliameti „Põhjaranniku“ piirkondlik osakond, Bulgaaria) ning mille ese on viimase otsus määrata BalevBiole trahv, sest tema arvates on asjaomastes tollideklaratsioonides „bambustopsidena“ kirjeldatud kauba KNi tariifne klassifitseerimine väär.

Õiguslik raamistik

Harmoneeritud süsteem

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. HS kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (United Nations Treaty Series, 1503. kd, lk 4, nr 25910 (1988); edaspidi „HSi konventsioon“) ja see kiideti koos 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4	WCO kiidab HSi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HSi komitee vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

HSi konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised tagama, et nende tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HSiga kooskõlas esiteks seeläbi, et kasutatakse kõiki HSi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega; teiseks seeläbi, et kasutatakse „HSi üldiseid tõlgendamisreegleid“ ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ega muudeta nende kohaldamisala, ning kolmandaks seeläbi, et järgitakse HSi numeratsiooni.

6	Kaupade klassifitseerimine KNis toimub vastavalt „HSi üldistes tõlgendamisreeglites“ ette nähtud põhimõtetele.

„HSi üldiste tõlgendamisreeglite“ reeglis 3 on ette nähtud:

„Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

c)	kaubad, mida ei saa klassifitseerida reegli 3 punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.“

„HSi üldiste tõlgendamisreeglite“ reegli 3 punkti b kohta käivas selgitavas märkuses on öeldud:

„VI See teine meetod seondub üksnes järgmiste kaupadega:

segud;

ii)	erinevatest materjalidest koosnevad kombineeritud kaubad;

[…]

VIII Põhiomadusi määrav tegur võib erineda, sõltuvalt kauba liigist. Selle võib määrata näiteks materjali või komponendi laad, selle maht, kogus, mass või väärtus või koostismaterjali tähtsus kauba kasutusega seoses.

[…]“.

9	HSi VII jaotis „Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted“ hõlmab eeskätt gruppi 39 „Plast ja plasttooted“.

10	HSi rubriik 3924 „Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja hügieeni- või tualett-tarbed“ hõlmab järgmisi alamrubriike: „392410 – lauanõud ja kööginõud 392490 – muud“.

Grupi 39 kohta käivate HSi selgitavate märkuste üldistes märkustes on märgitud:

„Algkujul

Rubriikidesse 3901–3914 kuuluvad tooted üksnes algkujul. Termin „algkujul“ […] kehtib ainult järgmisel kujul ainetele:

Vedelikud ja pastad. […] Lisaks kõvastumiseks vajalikele ainetele (nt kõvendid […] või muud kaasa reageerivad ained ja kiirendid), võivad need vedelikud ja pastad sisaldada muid aineid nagu plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained ja värvained, mis on peamiselt mõeldud valmistoodetele spetsiaalsete füüsikaliste omaduste või muude soovitavate omaduste andmiseks. […]

2)	Pulber, graanulid ja helbed. Sellisel kujul kasutatakse neid vormimiseks, lakkide ja liimide tootmiseks jne […]. Need […] materjalid võivad sisaldada täiteaineid (näiteks puidujahu, tselluloosi, tekstiilkiude, mineraalaineid, tärklist) […]“.

HSi rubriigi 3924 kohta käivas selgitavas märkuses on öeldud:

„Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised plasttooted:

Lauanõud, sellised nagu tee- ja kohviserviisid, taldrikud, supitirinad, salatikausid, igat liiki vaagnad ja kandikud, kohvikannud, teekannud, suhkrutoosid, õllekruusid, tassid, kastmekannud, puuviljavaagnad, maitseainete nõud, soolatoosid, sinepipotid, munapeekrid, teekannu alused, toidunõu alused, nugade toed, salvrätiku rõngad, noad, kahvlid ja lusikad.

[…]

Sellesse rubriiki kuuluvad ka topsid (ilma käepidemeta) laua- või tualett-tarbeks, millel ei ole toodete pakkimis- või transportimiskonteinerite iseloomu, kuigi mõnikord kasutatakse sellel eesmärgil või mitte. […]“.

13	HSi IX jaotis „Puit ja puittooted; puusüsi, kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised“ hõlmab eeskätt gruppi 44 „Puit ja puittooted; puusüsi“.

Grupi 44 kohta käivates HSi selgitavates märkustes on eeskätt märgitud:

„[…]

3. Rubriikides 4414–4421 arvatakse puidust toodete hulka ka puitlaast- vms plaatidest, puitkiudplaatidest, liim- ja presspuidust tooted.

[…]

6. Selle grupi rubriikides tähistab termin „puit“ ka bambust ja teisi puitjaid materjale, kui märkusest 1 või rubriigi kontekstist ei tulene teisiti.

[…]“.

Grupi 44 kohta käivate HSi selgitavate märkuste üldistes märkustes on märgitud:

„Sellesse gruppi kuulub tööstuslikult töödeldud puit, puidust pooltooted ja üldiselt puidutooted.

Need tooted võivad laias plaanis olla liigitatud järgmiselt:

[…]

3) Puitlaastplaadid jms plaadid, puitkiudplaadid, lamineeritud puit ja presspuit (rubriik 4410 kuni 4413).

4) Puidutooted (peale teatud toodete, mis on välja toodud märkuses 1 selle grupi kohta ja mis lisaks neile on välja arvatud edasistes rubriikide selgitustes) (rubriik 4414 kuni 4421).

[…]

Rubriikidesse 4414 kuni 4421 […] kuuluvad sellised tooted, mis on valmistatud tavalisest puidust või puitlaastplaatidest vms plaatidest, puitkiudplaatidest, lamineeritud või presspuidust (vt selle grupi märkust 3).

[…]

Siiski, sellised tooted nagu bambuslaastud ja -puru (mida kasutatakse laast- või kiudplaatide või tselluloosmassi valmistamiseks) ning tooted bambusest või muust puitunud materjalist, mis ei ole korvtooted, mööbel ega muud teistes gruppides spetsiaalselt välja toodud kaubad, klassifitseeritakse sellesse gruppi koos vastavate puittoodetega, välja arvatud juhul, kui kontekst teisiti nõuab (näiteks rubriikides 4410 ja 4411) (vt selle grupi märkust 6).“

HSi rubriigi 4410 kohta käivas selgitavas märkuses on öeldud:

„[…]

Puitlaastplaat on lame toode, mida valmistatakse erineva pikkuse, laiuse ja paksusega, pressimise või ekstrusiooni teel. […] See võib olla toodetud ka teistest puitjatest materjalidest nagu suhkruroo, bambuse […] kildudest ja tükkidest. Puitlaastplaat on tavaliselt kokku liidetud lisatud orgaanilise sideaine abil, milleks tavaliselt on termiline vaik, mis enamasti ei ületa 15% plaadi massist.

[…]

Sellesse rubriiki ei kuulu:

a) Plaadid ja plastikribad, mis sisaldavad täidisena puidujahu (grupp 39).

[…]“.

HSi rubriigi 4419 kohta käivas selgitavas märkuses on öeldud:

„Sellesse rubriiki kuuluvad ainult majapidamistarbed, mis on puidust, treitud või mitte, või inkrusteeritud puidust või puitmosaiigist, mis oma olemuselt on lauanõud, või köögitarbed. Siiski ei kuulu siia tooted, mis on eelkõige dekoratiivesemed või mööbel.

Sellesse rubriiki kuuluvad tooted võivad olla valmistatud harilikust puidust või puitlaastplaadist vms plaadist, puitkiudplaadist, liim- või presspuidust (vt käesoleva grupi märkus 3).

Sellesse rubriiki kuuluvad: lusikad, kahvlid, salatikahvlid; vaagnad ja serveerimisnõud; kannud, tassid […]

[…]“.

18	Euroopa Liitu imporditavate kaupade tariifset klassifitseerimist reguleerib KN, mis põhineb HSil.

„Eelsätteid“ sisaldava KNi esimese osa „üldreegleid“ käsitleva I jao A osas „Kaupade [KNi] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.	Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[…]

Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Mis tahes viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt.

3.	Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, […] siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

b)	segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad […], mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;

[…]“.

20	KNi II jagu „Tollimaksude loend“ sisaldab eeskätt VII jaotist „Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted“.

21	See VII jaotis sisaldab eeskätt KNi gruppi 39 „Plastid ja plasttooted“.

KNi grupi 39 märkus 1 näeb ette:

„Käesolevas nomenklatuuris tähistatakse terminiga „plastid“ neid rubriikidesse 3901–3914 kuuluvaid materjale, mis on või olid võimelised kas polümerisatsiooni momendil või siis mõnes järgnevas staadiumis välismõjutuste tulemusel (tavaliselt soojuse ja rõhu, vajaduse korral ka lahusti või plastifikaatori mõjul) võtma kas vormimist, valu, ekstrusiooni, kalandreerimist või muud protsessi kasutades kindla kuju ja säilitama selle ka väliste mõjutuste lakkamisel.“

23	KNi rubriik 3909 on sõnastatud järgmiselt: „Aminovaigud, fenoolvaigud ja polüuretaanid algkujul […] 39092000 – melamiinvaigud“.

24	KNi rubriik 3924 on sõnastatud järgmiselt: „Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed 39241000 – laua- ja kööginõud 39249000 – muud“.

25	KNi teine osa sisaldab muu hulgas IX jaotist „Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv‑ ja vitspunutised“, mis sisaldab eeskätt gruppi 44 „Puit ja puittooted; puusüsi“.

KNi selgitavates märkustes grupi 44 kohta on eeskätt märgitud:

„[…]

3. Rubriikides 4414–4421 arvatakse puidust toodete hulka ka puitlaast- vms plaatidest, puitkiudplaatidest, liim- ja presspuidust tooted.

[…]

6. Selle grupi rubriikides tähistatakse terminiga „puit“ bambust ja teisi puitjaid materjale, kui märkusest 1 või rubriigi kontekstist ei tulene teisiti.

[…]“.

KNi rubriik 4410 on sõnastatud järgmiselt:

„Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitjast materjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata

–

puidust

441011 – – puitlaastplaadid

[…]

441012 – – orienteeritud kihtidega plaadid (OSB)

[…]“.

KNi rubriik 4419 on sõnastatud järgmiselt:

„Puidust lauanõud ja köögitarbed

–

bambusest

44191100 – – leivaalused, lõikelauad ja samalaadsed lauad

44191200 – – söögipulgad

44191900 – – muud

[…]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

BalevBio esitas ajavahemikul 9. detsember 2016 kuni 11. oktoober 2017 kokku 18 tollideklaratsiooni sellise kauba vabasse ringlusesse lubamiseks ja kasutamiseks, mida kirjeldati Hiinast pärit „bambustopsidena“ ja mille ta klassifitseeris KNi alamrubriikidesse 4419009000 ja 4419190000, mille puhul imporditollimaksu määr on 0%.

Pärast ühe sellise tollideklaratsiooni esitamist 12. juunil 2017 (edaspidi „12. juuni 2017. aasta tollideklaratsioon“) kontrollis pädev tolliasutus neid kaupu ja võttis neist proovi, mida analüüsiti tolli kesklaboris. 1. novembril 2017 esitas labor aruande, mille kohaselt analüüsitud proov koosnes bambuskiududest, maisitärklisest ja melamiinformaldehüüdvaigust. Selle aruande kohaselt olid tärklis ja bambuskiud ühtlasi ka täitematerjalid. Aruandes järeldati, et kõnealuse kauba puhul on tegemist topside, st melamiini sisaldavate plastist lauanõudega.

Pädev tolliasutus tuvastas, et Hauptzollamt Hannover (Hannoveri peatolliamet, Saksamaa) oli teinud siduva tariifiinformatsiooni (STI) otsused kauba kohta, mis on sarnane 12. juuni 2017. aasta tollideklaratsiooni esemeks oleva kaubaga. Nendes otsustes on märgitud, et selline kaup tuleb vastavalt KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punktile b klassifitseerida materjali või komponendi järgi, mis määrab kauba põhiomadused, kui need on väljaselgitatavad. Nende otsuste kohaselt on plasti (melamiinformaldehüüdvaik) sisaldus otsustava tähtsusega ning välistab kauba klassifitseerimise KNi rubriiki 4419.

Pädeva tolliasutuse poolt 12. juuni 2017. aasta tollideklaratsiooni kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuse raames esitas BalevBio Lesotehnicheski universiteti (metsamajandusülikool, Bulgaaria) aruande, milles on märgitud, et selle deklaratsiooni esemeks olev kaup koosneb 72,33% ulatuses tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist, st taimsetest lignotselluloosikiududest, ning 25,2% ulatuses sideainest, nimelt melamiinvaigust, mistõttu selle kauba puhul on tegu tootega, mis tuleb klassifitseerida taimepõhiseks materjaliks, mis sisaldab vormimisel lisatud sünteetilist sideainet. Selles aruandes välistati kauba kvalifitseerimine plastina, kuna selles sisalduva sünteetilise aine osakaal oli tunduvalt väiksem kui 50%.

Põhikohtuvaidlus puudutab ainuüksi sellise kauba importi, mille kohta põhikohtuasja kaebaja esitas 28. aprillil 2017 tollideklaratsiooni (edaspidi „asjaomane kaup“). Kontrolli käigus kogutud teabe alusel asus pädev tolliasutus seisukohale, et see kaup on identne kaubaga, mille kohta esitati 12. juuni 2017. aasta tollideklaratsioon, ning et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale olid tolli kesklabori ja metsamajandusülikooli analüüsi tulemused asjaomasele kaubale ülekantavad.

Pädev tolliasutus leidis seoses põhikohtuasja kaebaja esitatud 18 tollideklaratsiooniga, sealhulgas asjaomase kauba kohta esitatud tollideklaratsiooniga, et kaup oli vääralt klassifitseeritud KNi alamrubriikidesse 4419009000 ja 4419190000. Tolliasutus on seisukohal, et KNi tõlgendamise üldreeglite reeglist 1, reegli 2 punktist b, reegli 3 punktist b ja reeglist 6 tuleneb, et plastist koostisosa, st melamiinformaldehüüdvaik annab asjaomasele kaubale selle kuju, kõvaduse ja tugevuse ning annab sellele selle põhiomadused, mistõttu see kaup kuulub KNi rubriiki 3924 ja selle päritolust lähtuvalt täpsemalt KNi alamrubriiki 3924100011, mille puhul kohaldatakse tollimaksu määras 6,5%. Seetõttu muutis tolliasutus 23. veebruari ja 5. septembri 2018. aasta otsustega (edaspidi „parandavad otsused“) asjaomase kauba klassifikatsiooni vastavalt kõigi tollideklaratsioonide puhul, mille põhikohtuasja kaebaja oli esitanud.

Põhikohtuasja kaebaja esitas parandavate otsuste peale Administrativen sad – Varnale (Varna halduskohus, Bulgaaria) kaks kaebust, mille see kohus jättis põhjendamatuse tõttu rahuldamata. See kohus leidis, et kuivõrd asjaomane kaup koosnes kahest peamisest koostisosast, st taimsetest kiududest ja melamiinvaigust, mis ei kuulu otseselt ühtegi KNi rubriiki, siis tuleb kaup klassifitseerida KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti b kohaselt. Lisaks sellele asus kõnealune kohus rubriikide 4410 ja 4419 kohta käivate HSi selgitavate märkuste alusel seisukohale, et ehkki taimsed kiud on kaubas mahult ülekaalus, on plasti osakaal kaubas üle 15%, mistõttu asjaomane kaup tuleb kvalifitseerida plastist lauanõudeks.

Põhikohtuasja kaebaja kaebas selle otsuse edasi Varhoven administrativen sadile (Bulgaaria kõrgeim halduskohus), kes tühistas 29. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusega eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse ühes neist kahest kohtuasjast, mis olid seotud eelmises punktis nimetatud kaebustega, kuid mis ei käsitlenud siiski asjaomast kaupa, leides, et selle kauba tariifseks klassifitseerimiseks tuleb kohaldada KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti a, mis näeb ette, et kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisema ulatusega rubriikide ees. Varhoven administrativen sad (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) leidis, et ehkki taimsed kiud, st bambus, on seotud ühe teise koostisosaga, st melamiinformaldehüüdvaiguga, on nende sisaldus asjaomases kaubas suurem ning need viitavad järelikult täpsemalt kirjeldavale rubriigile. Ta järeldas sellest, et põhikohtuasja kaebaja oli asjaomase kauba tariifselt klassifitseerinud õigesti.

Lisaks parandavatele otsustele tegi pädev tolliasutus mitu otsust, millega põhikohtuasja kaebajale määrati kohaldatavate riigisiseste õigusnormide alusel halduskaristused tollipettuse eest; nende otsuste hulka kuulub 23. augusti 2018. aasta otsus (edaspidi „23. augusti 2018. aasta karistav otsus“), millega see tolliasutus heitis põhikohtuasja kaebajale ette seda, et ta klassifitseeris 28. aprilli 2017. aasta tollideklaratsioonis asjaomase kauba KNi alamrubriiki 4419190000 – samas kui õige oleks olnud KNi alamrubriik 3924100011 – ning pääses seeläbi vastava tollimaksu tasumisest ning ka osast muudest riigile tasumisele kuuluvatest lõivudest kokku summas 6335,43 Bulgaaria leevi (BGN) (umbes 3150 eurot).

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tühistas Rayonen sad Devnya (Devnja rajoonikohus) esimese otsuse 23. augusti 2018. aasta karistava otsuse kohta ning saatis asja talle tagasi uueks läbivaatamiseks. Selle läbivaatamise raames telliti keemiline kohtuekspertiis, mis viidi läbi ainuüksi toimikus sisalduva teabe alusel. Eksperdi aruandest nähtub, et asjaomase kauba koostisosad ja nende sisaldus on identsed selle kauba koostisosade ja nende sisaldusega, mille kohta esitati 12. juuni 2017. aasta tollideklaratsioon, st see sisaldab 75% taimseid kiude ja 25% melamiinvaiku. Selle aruande kohaselt mõjutavad kõik asjaomase kauba koostisained selle omadusi. Nii on taimsed kiud otsustava tähtsusega soojusisoleerivate omaduste, väikese tiheduse, biolagunevuse, paindetugevuse, tervise- ja tööohutuse, keskkonnaohutuse, taastuvate ressursside ja hinna seisukohast, samas kui melamiinvaik on otsustava tähtsusega seoses kaitsega välismõjude ja mehaaniliste vigastuste eest, samuti veekindluse, kujupüsivuse, tugevuse ja toote pikema kasutusaja seisukohast.

Ekspert rõhutas seda aruannet esitades, et materjalide laad ja kogus sõltuvad kauba otstarbest ning samuti selle kasutamise tingimustest. Ta väitis, et melamiinvaigu kasutamine võimaldab liitmaterjali paremat impregnatsiooni ja parendab mõningaid selliseid omadusi nagu veekindlus ja pesutaluvus ning lisab keemilisi toimeid ja suurendab tihedust. Lisaks sellele on kasutamise kontekstist tulenevalt vajalik sellise sideaine suurem sisaldus nagu melamiinvaik, et tagada kasutamistingimused, mis nõuavad head veekindlust, suurt tihedust ja siledat pinda.

Nende andmete alusel kinnitas Rayonen sad Devnya (Devnja rajoonikohus) 14. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusega 23. augusti 2018. aasta karistavat otsust, leides, et võttes arvesse keemilist kohtuekspertiisi ja HSi selgitavaid märkusi rubriikide 4410 ja 4419 kohta, ei saa asjaomast kaupa vaatamata sellele, et taimsed kiud on kaubas mahult ülekaalus, klassifitseerida puittooteks, sest selles sisalduva sidematerjali, st melamiinvaigu sisaldus on üle 15%. See kohus leidis, et asjaomase kauba puhul on tegemist liitmaterjaliga, mis sisaldab kahte peamist koostisosa, st puitkiude ja melamiinvaiku, ega kuulu otseselt ühtegi KNi rubriiki, mistõttu see tuleb tariifselt klassifitseerida KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti b kohaselt materjali alusel, mis määrab toote põhiomadused. See kohus asus seetõttu seisukohale, et tegemist on plastist lauanõudega.

41	Põhikohtuasja kaebaja kaebas Rayonen sad Devnya (Devnja rajoonikohus) 14. oktoobri 2019. aasta kohtuotsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et otsuse peale, mille ta teeb põhikohtuvaidluses, ei saa edasi kaevata. Talle karistavate otsuste õiguspärasuse küsimuses esitatud eri kaebuste lahendamisel on eri koosseisud aga teinud vastuolulisi otsuseid: osad koosseisud on leidnud, et asjaomane kaup tuleb klassifitseerida KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti b alusel, st lähtuvalt materjalist, mis määrab kauba põhiomadused, samas kui teised koosseisud on asunud seisukohale, et selle kauba suhtes tuleb kohaldada KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti a ning leida, et „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik“ on see rubriik, kuhu kuulub koostisosa, mille sisaldus on suurem.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et asjaomane kaup sisaldab mitut eri materjali, st 72,33% taimseid kiude – eeskätt bambust ja maisi – ning 25,2% melamiinvaiku, ning et selle võib seega klassifitseerida kahte või enamasse alamrubriiki; samas ei ole selge, kas kauba tariifse klassifitseerimise eesmärgil tuleks kohaldada KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti a või reegli 3 punkti b, milliseid kriteeriume tuleks selles osas arvesse võtta, ega ka see, kuidas tuleb tõlgendada asjaomaseid KNi rubriike.

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad – Varna (Varna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas [KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti a], mis sisaldub [komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruses (EL) 2015/1754, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa (ELT 2015, L 285, lk 1)], tuleb tõlgendada nii, et selliste eri materjalidest koosnevate toodete tariifsel klassifitseerimisel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik“ alati see rubriik, millesse klassifitseeritakse koguse (mahu) poolest ülekaalus olev materjal, või on selline tõlgendus võimalik vaid siis, kui rubriik ise näeb koguse (mahu) ette kriteeriumina, mis kauba selgemalt identifitseerib ning seda täpsemalt ja täielikumalt kirjeldab?

Sõltuvalt esimesele küsimusele antavast vastusest ja arvestades [HSi] selgitavaid märkusi rubriikide 4410 ja 4419 kohta, kas [rakendusmäärust 2015/1754] tuleb tõlgendada nii, et rubriik 4419 ei hõlma puitlaastplaatidest (puitkiudplaatidest) tooteid, milles sideaine (termiline vaik) mass moodustab rohkem kui 15% plaadi massist?

Kas [rakendusmäärust 2015/1754] tuleb tõlgendada nii, et sellised tooted nagu põhikohtuasjas, nimelt topsid, mis on valmistatud liitmaterjalist, mille koostises on 72,33% taimseid lignotselluloosikiude ja 25,2% sideainet (melamiinvaik), tuleb klassifitseerida [määruse nr 2658/87] I lisa alamrubriiki 39241000?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

Vastuvõetavus

Põhikohtuasja kaebaja väidab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, sest arvestades sellega, et Varhoven administrativen sadi (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) kohtupraktika annab täpsed juhised, mis on põhikohtuvaidluse suhtes kohaldatavad, ei ole esitatud küsimustele antava vastuse osas mingeid mõistlikke kahtlusi.

Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühelt poolt ELTL artiklis 267 sätestatud menetluse raames üksnes põhikohtuasja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus konkreetse kohtuasja eripärasid arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus seega üldjuhul kohustatud otsuse tegema. Järelikult kehtib eeldus, et liidu õigust käsitlevad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib jätta liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (vt selle kohta 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Melloni, C‑399/11, EU:C:2013:107, punktid 28 ja 29 ning seal viidatud kohtupraktika).

Käesoleval juhul ei ole ilmne, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotletud KNi rubriikide 3924 ja 4419 ning KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 tõlgendamine ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või et probleem on hüpoteetiline. Seevastu nähtub eelotsusetaotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on põhjendatult väljendanud oma kahtlusi seoses küsimusega, kuidas tuleb tõlgendada asjaomaseid liidu õiguse norme, ning rõhutanud, et tema koosseisude kohtupraktika selles valdkonnas on vastuoluline.

48	Järelikult tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsusetaotlus lugeda vastuvõetavaks.

Sisulised küsimused

Kõigepealt tuleb märkida, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, ei ole tema ülesanne kõnealused tooted ise KNi klassifitseerida, vaid selgitada liikmesriigi kohtule neid kriteeriume, mis võimaldavad viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida. Liikmesriigi kohus on nimelt igal juhul klassifitseerimiseks paremas olukorras. ELTL artiklis 267 ette nähtud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

50	Seega peab asjaomase kauba klassifitseerima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse Euroopa Kohtu antud vastuseid.

Lisaks tuleb rõhutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (8. septembri 2016. aasta kohtuotsus Schenker, C‑409/14, EU:C:2016:643, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

52	Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlused seoses küsimusega, kuidas tõlgendada KNi rubriike 3924 ja 4419 asjaomase kauba tariifseks klassifitseerimiseks.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd põhikohtuasja esemeks olev 23. augusti 2018. aasta karistav otsus on tehtud seoses 28. aprilli 2017. aasta tollideklaratsiooniga, millega asjaomane kaup lubati kasutamise eesmärgil vabasse ringlusse, siis ei ole põhikohtuasja faktiliste asjaolude ilmnemise kuupäeval kohaldatav liidu õigus mitte rakendusmäärus 2015/1754, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses konkreetselt viitab, vaid rakendusmäärus 2016/1821, mis jõustus 1. jaanuaril 2017.

Seega tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu asjaomane kaup, mida kirjeldatakse kui „bambustopse“, mis koosnevad 72,33% ulatuses taimsetest kiududest ja 25,2% ulatuses melamiinvaigust, kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 3924 või 4419.

Sellega seoses tuleb rõhutada, et KNi tõlgendamise üldreeglid näevad ühelt poolt ette, et kauba klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 43).

Väljakujunenud praktika kohaselt tuleb teiselt poolt õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast otsustavat kriteeriumi otsida üldiselt kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast nii, nagu need on määratletud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotiste või gruppide märkustes (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

HSi selgitavate märkustega seoses tuleb lisada, et vaatamata sellele, et need ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellistena asjakohaseid juhiseid HSi tõlgendamiseks. Sama kehtib KNi selgitavate märkuste puhul (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus G. E. Security, C‑143/15, EU:C:2016:115, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et asjaomane kaup, st topsid, koosneb 72,33% ulatuses taimsetest kiududest (bambus ja mais) ning 25,2% ulatuses melamiinvaigust (melamiinformaldehüüdvaik). Järelikult kujutab see kaup endast „kombineeritud toodet“„HSi tõlgendamise üldreeglite“ reegli 3 tähenduses.

Põhikohtuasjas kõne all olevate KNi rubriikide, st rubriikide 3924 ja 4419 kohta tuleb märkida, et selle nomenklatuuri rubriik 3924, mis tähistab plastist lauanõusid, kööginõusid ja muid majapidamistarbeid, kuulub selle nomenklatuuri gruppi 39 „Plastid ja plasttooted“ ning et selle grupi märkuses 1 toodud määratluse kohaselt kujutab melamiinvaik endast plasti, kuna see kuulub sama nomenklatuuri rubriiki 3909. Pealegi on HSi selgitavas märkuses rubriigi 3924 kohta märgitud, et sellesse rubriiki kuuluvad ka sellised topsid (ilma käepidemeta) laua- või tualett-tarbeks, millel ei ole toodete pakkimis- või transportimiskonteinerite iseloomu, kuigi neid mõnikord kasutatakse sellel eesmärgil.

KNi rubriik 4419, mis kuulub selle nomenklatuuri gruppi 44 „Puit ja puittooted; puusüsi“, hõlmab omakorda puidust – eeskätt bambusest – lauanõusid ja köögitarbeid. HSi selgitavas märkuses selle rubriigi kohta on täpsustatud, et sinna kuuluvad sellised tooted, mis on valmistatud tavalisest puidust või puitlaastplaatidest vms plaatidest, puitkiudplaatidest, lamineeritud või presspuidust. Lisaks on HSi selgitavas märkuses rubriigi 4410 kohta märgitud, et puitlaastplaat võib olla toodetud ka teistest puitjatest materjalidest, nagu bambuse kildudest ja tükkidest, mis on tavaliselt kokku liidetud lisatud orgaanilise sideaine abil, milleks tavaliselt on termiline vaik, mis enamasti ei ületa 15% plaadi massist.

61	Sellest tuleneb, et asjaomane kaup võib vastata nii KNi rubriigile 3924 kui ka rubriigile 4419.

62	Seetõttu tuleb asjaomane kaup klassifitseerida KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 alusel, mis näeb ette klassifitseerimismeetodid juhuks, kui kombineeritud toode näib kuuluvat kahte või enamasse rubriiki.

Sellega seoses tuleb märkida, et KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkt a, mille kohaselt tuleb eelistada kaupa täpsemalt kirjeldavat rubriiki üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees, ei ole käesoleval juhul otsustava tähtsusega. Käesoleva kohtuotsuse punktides 67–69 esitatu ning asjaomase üldreeglite reegli teise lause alusel, mis täpsustab, et kui kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt, tuleb nimelt asuda seisukohale, et ei KNi rubriik 3924 ega rubriik 4419 ei ole asjaomase üldreeglite reegli tähenduses „kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik“.

64	Neil asjaoludel tuleb asjaomase kauba tariifseks klassifitseerimiseks kohaldada KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti b.

Selle üldreegli kohaselt peab selleks, et toodet tariifselt klassifitseerida, tegema kindlaks, milline selle toote materjalidest määrab toote põhiomadused; seda saab kindlaks teha, uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud omadused, kui üks või teine koostisosa puudub. Nagu näeb ette HSi selgitava märkuse reegli 3 punkti b kohta VIII punkt, mis täiendab KNi vastavat selgitavat märkust, võib põhiomadusi määrava teguri sõltuvalt kauba liigist määrata näiteks materjali või komponendi laad, selle maht, kogus, mass või väärtus või koostismaterjali tähtsus kauba kasutusega seoses (15. novembri 2012. aasta kohtuotsus Kurcums Metal, C‑558/11, EU:C:2012:721, punktid 37 ja 38 ning viidatud kohtupraktika).

66	Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et ehkki taimsed kiud on koguselt ülekaalus, on asjaomases kaubas sisalduv melamiinvaik siiski kauba kasutusega seoses oluliselt tähtsam.

Nimelt nähtub nii eelotsusetaotlusest kui ka Euroopa Kohtule esitatud kohtutoimikust, et selleks, et asjaomast kaupa saaks kasutada lauanõudena käsitatavate topsidena, on vältimatult vajalik melamiinvaik, sest seda kasutatakse taimsete kiudude kokku liitmiseks ja see annab kaubale eeskätt veekindluse, tugevuse, kaitse välismõjude ja vigastuste eest ning kuju.

68	Taimsed kiud jahu või pulbrina annavad asjaomasele kaubale soojusisoleerivad omadused, väikese tiheduse, biolagunevuse ja paindetugevuse, mis on kõrvalise tähtsusega, sest kaup säilitaks sellele kui topsidele iseloomulikud omadused, kui see koostisosa puuduks.

69	Sellest tulenevalt peab melamiinvaiku pidama materjaliks, mis annab asjaomasele kaubale selle „põhiomadused“ KNi tõlgendamise üldreeglite reegli 3 punkti b tähenduses. Järelikult tuleb see kaup klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriigi 3924 alamrubriiki 39241000.

70	Tuleb lisada, et Euroopa Kohtule esitatud kohtutoimikust ja eeskätt tolli kesklabori aruandest nähtub, et maisitärklis ja bambuskiud, st asjaomases kaubas sisalduvad taimsed kiud, on täitematerjalid.

Grupi 39 all esitatud HSi üldistest märkustest tuleneb, et plastid võivad sisaldada selliseid täiteaineid nagu puidujahu, tselluloos, tekstiilkiud, mineraalained, tärklis jms ning et plastis sisalduvad täiteained võivad olla „peamiselt mõeldud valmistoodetele spetsiaalsete füüsikaliste omaduste või muude soovitavate omaduste andmiseks“. Lisaks sellele on HSi selgitavates märkustes rubriigi 4410 kohta öeldud, et sellesse rubriiki ei kuulu „plaadid ja plastikribad, mis sisaldavad täidisena puidujahu“, mis tuleb klassifitseerida KNi gruppi 39.

Pealegi tuleneb komisjoni 19. märtsi 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 276/2013 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2013, L 84, lk 9), et puitkomposiidist, mis koosneb puidujäätmetest saadud puitkiududest ja ringlussevõetud plastikust, terrassi põrandalaudu ei tohi klassifitseerida KNi gruppi 44 kuuluvaks puittooteks, kui puitkiude on kasutatud üksnes täitematerjalina ning neid hoiab koos ja toote põhiomadused määrab plastik; sellist toodet tuleb käsitada plastina.

73	Kui taimseid kiude on tõepoolest kasutatud täitematerjalina – kas see nii on, peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, kinnitab see asjaolu järelikult käesoleva kohtuotsuse punktis 69 tehtud järeldust, et asjaomane kaup tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 3924.

Kõigi esitatud kaalutlustega arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et kaup, mida kirjeldatakse kui „bambustopse“, mis koosnevad 72,33% ulatuses taimsetest kiududest ja 25,2% ulatuses melamiinvaigust, tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 3924 ja täpsemalt selle alamrubriiki 39241000, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt kõigile tema käsutuses olevatele faktilistele asjaoludele antud hinnang seda võimaldab.

Kohtukulud

75	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821, toodud kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et kaup, mida kirjeldatakse kui „bambustopse“, mis koosnevad 72,33% ulatuses taimsetest kiududest ja 25,2% ulatuses melamiinvaigust, tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri rubriiki 3924 ja täpsemalt selle alamrubriiki 39241000, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt kõigile tema käsutuses olevatele faktilistele asjaoludele antud hinnang seda võimaldab.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: bulgaaria.