–

Eutelsat SA, esindajad: avocats L. de la Brosse ja C. Barraco-David,

–

Inmarsat Ventures SE, esindajad: avocats C. Spontoni, N. Brice ja É. Barbier de La Serre,

–

Viasat Inc. ja Viasat UK Ltd, esindajad: avocats L. Panepinto, P. de Bandt ja H. Farge ning abogado J. Ruiz Calzado,

–

Prantsuse valitsus, esindajad: A.‑L. Desjonquères, E. de Moustier ja P. Dodeller,

–

Belgia valitsus, esindajad: P. Cottin ja J.‑C. Halleux, keda abistas avocat S. Depré,

–

Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: S. Brandon, keda abistas barrister J. Morrison,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier, G. Braun ja L. Nicolae,

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2008. aasta otsuse nr 626/2008/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta (ELT 2008, L 172, lk 15; edaspidi „otsus nr 626/2008“) artikli 2 lõike 2 punkte a ja b, artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii, artikli 7 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 3.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles Eutelsat SA on vaidlustanud Autorité de régulation des communications électroniques et des postes’i (Prantsusmaa elektroonilise side ja postisektori reguleerimisasutus, edaspidi „ARCEP“) otsuse, millega anti äriühingule Inmarsat Ventures SE, varem Inmarsat Ventures Ltd (edaspidi „Inmarsat“), õigus kasutada liikuva kosmoseside süsteemis komplementaarseid maakomponente.

3

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriinstitutsioon, kes tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Nagu nähtub eelkõige ITU põhikirja artiklist 1, jaotatakse selle liidu tegevuse raames raadiospekter ja satelliidiorbiidid kogu maailmas ning töötatakse välja tehnilised standardid, et tagada võrkude ja tehnoloogia omavaheline ühendus.

4

ITU põhikirja artikli 2 kohaselt kuuluvad selle koosseisu liikmesriigid ja sektorite liikmed. Praegu on ITU liikmeteks 193 riiki, sealhulgas kõik liidu liikmesriigid, kusjuures Euroopa Liit ise on ITU „sektoriliige“.

5

Selle põhikirja artikli 4 „[ITU] dokumendid“ lõikes 3 on kirjas:

„Nii põhikirja kui ka konventsiooni sätteid on täiendatud järgmiste administratiiveeskirjadega, mis reguleerivad telekommunikatsiooni kasutamist ja on siduvad kõikidele liikmesriikidele:

[…]

[…].“

6

Ülemaailmsete raadioside konverentside (edaspidi „WRC“) ülesanne on ITU põhikirja artiklis 4 nimetatud raadioside eeskirju hinnata ja vajaduse korral läbi vaadata. Nende eeskirjade Genfis (Šveits) 23. jaanuaril 2012 toimunud konverentsil (WRC‑12) (edaspidi „raadioside eeskirjad“) koostatud redaktsiooni I peatükk „Mõisted ja tehnilised näitajad“ hõlmab eeskirjade artiklit 1 „Mõisted ja määratlused“. See artikkel jaguneb jaotisteks, millest III jaotise pealkiri on „Raadioside teenused“. Jaotised on omakorda jagatud punktideks. III jaotisse kuulub muu hulgas artikli 1 punkt 1.25, mis on sõnastatud järgmiselt:

„liikuva kosmoseside teenus: raadioside teenus

See teenus võib lisaks hõlmata selle käitamiseks vajalikke fiiderlinke.“

7

Raadioside eeskirjade artikli 1 IV jaotisse „Raadiojaamad ja ‑süsteemid“ kuuluvad muu hulgas punktid 1.61, 1.63, 1.64, 1.67 ja 1.68, mis on sõnastatud järgmiselt:

„1,61 jaam: üks või mitu saatjat või vastuvõtjat või kogum saatjaid ja vastuvõtjaid, sealhulgas lisaseadmed, mis on vajalikud raadiosideteenuse tagamiseks või raadioastronoomiateenuse osutamiseks konkreetses paigas.

Iga jaam liigitatakse vastavalt teenusele, mille osutamiseks seda püsivalt või ajutiselt kasutatakse.

[…]

1.63 maajaam: Maa pinnal või Maa atmosfääris asuv jaam, mis on ette nähtud side pidamiseks:

1.64 satelliit: jaam, mis asub objektil, mis paikneb, on määratud minema või on läinud kaugemale Maa atmosfääri põhiosast.

[…]

1.67 liikuv jaam: liikuv sidejaam on mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides.

1.68 liikuv maajaam: liikuva kosmoseside maajaam on mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides.“

8

Otsuse nr 626/2008 põhjendustes 1, 4, 5, 18 ja 19 on märgitud:

[…]

[…]

9

Selle otsuse artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Käesoleva otsuse eesmärk on lihtsustada liikuva kosmoseside teenuste konkurentsivõimelise siseturu arengut kogu ühenduses ja tagada järgjärguline katvus kõikides liikmesriikides.

Käesoleva otsusega luuakse ühenduse menetlus liikuva kosmoseside operaatorite ühiseks valimiseks süsteemide puhul, mis kasutavad [komisjoni 14. veebruari 2007. aasta] otsuse 2007/98/EÜ [raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamise kohta liikuva kosmoseside süsteemide rakendamiseks (ELT 2007, L 43, lk 32)] kohaselt 2 GHz sagedusala, mis hõlmab raadiospektrit maajaama saatesagedustel 1980–2010 MHz ja maajaama vastuvõtusagedustel 2170–2200 MHz. Samuti sätestatakse sellega valitud operaatoritele liikuva kosmoseside süsteemide käitamiseks nimetatud sagedusala piires määratud raadiospektri kasutuslubade andmise kooskõlastatud kord liikmesriikides.

2.   Liikuva kosmoseside süsteemide operaatorid valitakse ühenduse menetlusega vastavalt II jaole.

3.   Väljavalitud liikuva kosmoseside süsteemide operaatorid saavad liikmesriikidelt load vastavalt III jaole.

[…].“

10

Nimetatud otsuse artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:

„[…] Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

11

Otsuse nr 626/2008 II jakku „Valikumenetlus“ kuuluvad muu hulgas selle otsuse artiklid 3 ja 4. Otsuse artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud:

„Liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valimisel kasutab komisjon võrdlevat valikumenetlust […].“

12

Sama otsuse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:

„Kohaldatakse järgmisi vastuvõetavuse kriteeriume:

[…]

13

Otsuse nr 626/2008 III jakku „Loa andmine“ kuuluvad muu hulgas selle otsuse artiklid 7–8. Artiklis 7 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et valitud taotlejatel on kooskõlas tähtaja ja teeninduspiirkonnaga, mille suhtes on valitud taotlejad võtnud kohustuse vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile c ning vastavalt siseriiklikule ja ühenduse õigusele, õigus kasutada konkreetset raadiosagedusala, mis on määratletud vastavalt artikli 5 lõikele 2 või artikli 6 lõikele 3 vastu võetud komisjoni otsuses [taotlejate valiku kohta], ning õigus liikuva kosmoseside süsteemi käitamiseks. Nad teavitavad väljavalitud taotlejaid vastavalt nendest õigustest.

2.   Lõikega 1 hõlmatud õiguste suhtes kohaldatakse järgmisi ühiseid tingimusi:

[…]

[…].“

14

Selle otsuse artiklis 8 on ette nähtud:

„1.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku ja ühenduse õigusega, et nende pädevad asutused väljastavad II jao kohaselt valitud ja artiklile 7 vastava spektrikasutusloa saanud taotlejatele load, mis on vajalikud liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks nende territooriumil.

[…]

3.   Kõik riiklikul tasandil antud 2 GHz sagedusalas liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide käitamise load peavad vastama järgmistele ühistele tingimustele:

15

Komisjoni 13. mai 2009. aasta otsuses 2009/449/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate üleeuroopaliste süsteemide operaatorite valiku kohta (ELT 2009, L 149, lk 65; edaspidi „valikuotsus“) artiklis 2 on kirjas:

„Otsuse nr 626/2008/EÜ II jaos sätestatud võrdleva valikumenetluse esimese valikuetapi tulemusena tunnistatakse taotlejad Inmarsat Ventures Limited ja Solaris Mobile Limited tingimustele vastavateks.

Kuna otsuse nr 626/2008[…] II jaos sätestatud võrdleva valikumenetluse esimese etapi tulemusena tingimustele vastavate taotlejate soovitud raadiospekter kokku ei ületa otsuse nr 626/2008[…] artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud kättesaadava raadiospektri osa, tunnistatakse taotlejad Inmarsat Ventures Limited ja Solaris Mobile Limited valituks.“

16

Selle otsuse artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Sagedusalad, mida valitud taotlejatel lubatakse kõigis liikmesriikides kasutada vastavalt otsuse nr 626/2008[…] III jaole, on järgmised:

[…]“.

17

Otsuse nr 626/2008 II jaos sätestatud valikumenetluse tulemusel valiti vastavalt valikuotsuse artikli 2 teisele lõigule Inmarsat üheks liikuva kosmoseside süsteemide operaatoriks.

18

See ettevõtja on välja arendanud süsteemi European Aviation Network (Euroopa Lennundusvõrk; edaspidi „EAN‑süsteem“), mis on mõeldud internetiühenduse pakkumiseks liidu kohal toimuvatel lendudel ja mis võimaldab pakkuda lennukitele liikuvat teenust satelliitedastuse teel, mida võtab vastu lennukikere kohal asuv terminal, ning liidu territooriumil kasutatavate komplementaarsete maakomponentide kaudu teostatava edastuse teel, mida võtab vastu lennukikere all asuv terminal.

19

ARCEP andis 21. oktoobri 2014. aasta otsusega Inmarsatile loa kasutada valikuotsuse artikli 3 punktis a nimetatud sagedusi Prantsuse emamaal. 22. veebruari 2018. aasta otsusega (edaspidi „22. veebruari 2018. aasta otsus“) andis see asutus Inmarsatile loa käitada liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarseid maakomponente.

20

Inmarsati konkurent Eutelsat esitas eelotsust taotlevale Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaebuse, milles palus 22. veebruari 2018. aasta otsuse tühistada eelkõige liidu õiguse rikkumise tõttu.

21

Eutelsat esitab sellega seoses kolm põhiväidet. Esiteks väidab ta, et Inmarsati kavandatud EAN‑süsteem ei ole liikuva kosmoseside süsteem, kuna komplementaarsed maakomponendid ei ole selle lahutamatu osa. Teiseks ei ole 22. veebruari 2018. aasta otsusega lubatud komplementaarsed maakomponendid selle võrgu satelliitkomponendi suhtes komplementaarsed. Kolmandaks oleks asjaolu, et Inmarsat ei osutanud otsuse nr 626/2008/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii ette nähtud kuupäeva seisuga liikuva kosmoseside teenuseid, pidanud takistama liikuva kosmoseside teenuste komplementaarsete maakomponentide käitamise loa andmist.

22

Viasat Inc. ja Viasat UK Ltd (edaspidi koos „Viasat“) astusid menetlusse Eutelsati esitatud tühistamishagi toetuseks.

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab kõigepealt, et käesoleva kohtuotsuse punktis 21 mainitud esimesele väitele vastamiseks tuleb eelkõige leida õiguslikud kriteeriumid, mis võimaldavad tuvastada liikuva maajaama otsuse nr 626/2008 tähenduses, et teha kindlaks, kas EAN‑süsteemi saab lugeda nendele kriteeriumidele vastavaks.

24

Järgmiseks tuleb nimetatud kohtu hinnangul selleks, et vastata käesoleva kohtuotsuse punktis 21 mainitud teisele väitele, selgitada vastavalt satelliit‑ ja maakomponentide rolli liikuva kosmoseside süsteemis tulenevalt otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõikest 2 ja mõistet „nõuetekohane kvaliteet“ selle otsuse artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses.

25

Viimaks leiab nimetatud kohus, et käesoleva kohtuotsuse punktis 21 mainitud kolmandale väitele vastamiseks tuleb täpsustada, milline tähtsus on sellel, kui otsuse nr 626/2008 II jao kohaselt valitud operaator ei täida selle otsuse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii ette nähtud tähtpäevaks kohustust katta territoorium liikuva kosmoseside teenusega, ja iseäranis tuleb kindlaks teha, kas sellise rikkumise korral peavad liikmesriikide pädevad asutused keelduma andmast komplementaarsete maakomponentide käitamise lube või vähemalt võivad nende lubade andmisest keelduda.

26

Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

27

Selleks, et vastata teisele küsimusele, mida tuleb analüüsida esimesena, tuleb täpsustada, et on selge, et Inmarsati välja arendatud süsteemi – millesse kuulub ka satelliit – andmeedastusvõimsus põhineb peamiselt sidel maajaamadega, mis katavad kogu liikmesriikide Mandri-Euroopa territooriumi. Nõnda paiknevad põhikohtuasjas vaidluse all olevad maajaamad, mida Inmarsatil lubati 22. veebruari 2018. aasta otsusega käitada kui liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarseid maakomponente, kogu Prantsuse emamaal.

28

Lisaks – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 67 – ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et satelliiti, mida Inmarsat oma liikuvas kosmoseside süsteemis käitab, kasutatakse ainult piirkondades, mida selle ettevõtja käitatavad komplementaarsed maakomponendid ei kata, st eelkõige merede kohal.

29

Seega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus teise küsimusega sisuliselt selgitust selle kohta, kas otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et liikuva kosmoseside süsteemi andmeedastusvõimsus peab peamiselt põhinema selle süsteemi satelliitkomponendil, ja kas liikuva kosmoseside süsteemi komplementaarsed maakomponendid võivad olla paigutatud nii, et need katavad kogu liidu territooriumi, põhjendusel et see satelliitkomponent ei võimalda kõnealuse territooriumi üheski paigas tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet selle sätte tähenduses.

30

Olgu meelde tuletatud, et otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt on liikuva kosmoseside süsteemid määratletud kui elektroonilise side võrgud ja nendega seotud seadmed, millega tagatakse raadioside liikuva maajaama ja ühe või mitme satelliidi vahel või liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme satelliidi vahendusel või liikuva maajaama ja ühe või mitme paikse komplementaarse maakomponendi vahel. Selles sättes on veel täpsustatud, et selline süsteem peab sisaldama vähemalt ühte satelliiti.

31

Nimetatud otsuse artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt on liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsed maakomponendid paiksed maajaamad, mida kasutatakse liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavuse parandamiseks geograafilistes piirkondades süsteemi satelliidi või satelliitide katteala piires, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet ühe või mitme satelliidiga.

32

Liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks vajalike lubade kohta on otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud, et igas liikmesriigis on tema territooriumi piires kehtivate lubade väljastamine sealsete pädevate asutuste ülesanne, kes annavad load selle otsuse II jao kohaselt valitud ja artiklile 7 vastava spektrikasutusloa saanud taotlejatele.

33

Sama otsuse artikli 8 lõike 3 kohaselt peavad kõik nimetatud load vastama ühistele tingimustele, mis on loetletud selle sätte punktides a–d. Muu hulgas on nõutav, et operaatorid kasutaks määratud raadiospektrit liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks. Peale selle peavad komplementaarsed maakomponendid olema liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa ning neid peab kontrollima satelliidi ressursi- ja võrguhaldussüsteemi abil; need peavad kasutama sama saatesuunda ja sama sagedusala kui nendega seotud satelliitkomponendid ega tohi suurendada nendega seotud liikuva kosmoseside süsteemi sagedusspektri nõudlust. Lisaks ei tohi komplementaarse maakomponendi sõltumatu kasutamine sellega seotud liikuva kosmoseside süsteemi rikke korral ületada 18 kuud.

34

Kõigepealt olgu märgitud, et eespool osutatud sätetest tuleneb, et liikuva kosmoseside süsteem otsuse nr 626/2008 tähenduses peab tingimata sisaldama vähemalt ühte satelliiti, samas kui komplementaarsete maakomponentide kasutamine on üksnes valikuline. Peale selle tuleb juhul, kui operaator soovib kasutada liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarseid maakomponente, järgida selle otsuse artikli 8 lõikes 3 ette nähtud ühiseid tingimusi.

35

Sellega seoses tuleb tõdeda, et ei otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktides a ja b ega artikli 8 lõigetes 1 ja 3 ei ole kindlaks määratud, milline seos peab andmeedastusvõimsuse seisukohalt olema liikuva kosmoseside süsteemi satelliitkomponendi ja selle süsteemi maakomponendi vahel.

36

Täpsemalt ei saa selles osas teha mingit järeldust sõna „komplementaarne“ kasutamisest väljendis „komplementaarsed maakomponendid“, sest nii nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 77, vaikib see sõna küsimuses, mis puudutab kummagi komponendi suhtelist tähtsust.

37

Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et liikuva kosmoseside süsteem, millesse kuuluvad nii satelliit‑ kui ka maakomponendid, peab andmeedastusvõimsuse poolest põhinema peamiselt selle süsteemi satelliitkomponendil.

38

Mis järgmiseks puudutab komplementaarsete maakomponentide katvuse ulatust, siis tuleb esmalt märkida, et nähtuvalt otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõikest 1 kehtivad liikmesriikide pädevate asutuste antavad load liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks ainult nende riikide territooriumil.

39

Selle otsuse artikli 8 lõike 3 punktis a ette nähtud tingimuse kohaselt, mis on ühine kõigile liikmesriikide väljastatavatele lubadele, peab operaator liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks kasutama määratud raadiospektrit. Maajaamad, mille kasutamiseks komplementaarsete maakomponentidena operaator luba taotleb, peavad seetõttu vastama liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide mõistele selle otsuse artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses.

40

Viimati nimetatud säte toob välja kaks põhinõuet, mis peavad olema täidetud, et maajaama saaks kvalifitseerida liikuva kosmoseside süsteemi komplementaarseks maakomponendiks. Asukoha poolest peab see maajaam olema paikne ja see peab hõlmama geograafilise piirkonna, mis asub asjaomase liikuva kosmoseside süsteemi satelliidi või satelliitide katteala piires. Funktsionaalsest seisukohast tuleb seda kasutada liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavuse parandamiseks geograafilistes piirkondades, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet selle süsteemi satelliitkomponendiga.

41

Sellest järeldub, et kui need nõuded ja teised otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõikes 3 ette nähtud ühised tingimused on täidetud, ei saa selle otsuse artikli 2 lõike 2 punktist b ega selle otsuse ühestki teisest sättest tuletada mingeid piiranguid sellele, mitut komplementaarset maakomponenti tohib kasutada või milline peab olema nende geograafiline katvus.

42

Mis selles kontekstis puudutab nimetatud artikli 2 lõike 2 punktis b sisalduvat mõistet „nõuetekohane kvaliteet“, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on eraldi esile toonud, siis komisjon väidab oma kirjalikes seisukohtades, et seda tuleb tõlgendada seoses asjaomase liikuva kosmoseside süsteemi satelliitkomponendiga. Tema hinnangul tuleks nõuetekohast kvaliteeti seega mõista nii, et see on maksimaalne andmeedastusvõimsus, mida see komponent suudab tagada tavalistes ärilise kasutamise tingimustes, ideaalsete sidetingimuste korral konkreetses paigas, kus maajaam asub.

43

Selle tõlgendusega ei saa nõustuda ja otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti b sõnastusest sellele alust ei leia.

44

Vastupidi, võttes arvesse nimetatud artikli 2 lõike 2 punkti b konteksti ja otsusega nr 626/2008 taotletavaid eesmärke, tuleb järeldada, et nõuetekohane kvaliteet selle sätte tähenduses on esmajärjekorras kindlaks määratud lähtuvalt sellest, millist kvaliteeditaset on vaja, et osutada asjaomase liikuva kosmoseside süsteemi operaatori pakutavat teenust.

45

Otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõike 3 punkti b kohaselt koostoimes selle otsuse põhjendusega 18 on komplementaarsed maakomponendid nimelt liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa. Selle otsuse põhjenduses 5 on märgitud, et niisuguse süsteemi pakutavad teenused moodustavad uuendusliku alternatiivse platvormi eri liiki üleeuroopalistele telekommunikatsiooni- ja ringhäälingu-/multiedastusteenustele, nagu seda on kiired interneti- ja sisevõrguühendused või mobiilsed multimeediateenused. Peale selle ilmneb selle otsuse põhjendustest 1 ja 5, et selle eesmärk on soodustada uuendusi ja tarbijate valikuvõimalusi.

46

Selliste uuenduslike ja kvaliteetsete teenuste osutamine nõuab aga alati üha suuremat võimsust. Peale selle ei tundu, et liikuva kosmoseside süsteemi operaatoril oleks tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas täita kõrgemaid võimsus- ja seega ka kvaliteedinõudeid nii, et ta tugevdab ainult oma süsteemi satelliitkomponenti, kuna selle operaatori käsutuses olev raadiospektriosa on piiratud ehk vastavalt otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punktile b on see maajaama saatesageduse puhul maksimaalselt 15 MHz ja maajaama vastuvõtusageduse puhul maksimaalselt 15 MHz.

47

Neil asjaoludel võib maajaamade ulatuslikum kasutamine – võttes arvesse, et oma tehniliste omaduste tõttu on nende edastusvõimsus suurem – neile vajadustele paremini vastata ja lisaks võib see võimaldada raadiosagedusi tõhusamalt kasutada, vastates otsuse nr 626/2008 põhjenduses 4 rõhutatud eesmärgile.

48

Siinkohal tuleb veel märkida, et tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, mida selles valdkonnas tuleb arvesse võtta, nõuab, et kõnealustele sätetele antav tõlgendus ei piiraks innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut.

49

Muus osas olgu veel öeldud, et otsuse nr 626/2008 põhjenduse 18 sõnastus sellist tõlgendust ei välista, kuna selles põhjenduses on kirjas, et komplementaarseid maakomponente kasutatakse tavaliselt selleks, et parandada kosmoseside kaudu pakutavaid teenuseid piirkondades, kus horisondil asuvate hoonetest ja maastikust põhjustatud takistuste tõttu ei pruugi olla võimalik säilitada püsivat silmsidet satelliidiga, ja niisiis piirdub see komplementaarsete maakomponentide mõne kasutusotstarbe nimetamisega, välistamata teisi.

50

Tuleb siiski lisada, et otsuse nr 626/2008 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle otsuse eesmärk lihtsustada liikuva kosmoseside teenuste konkurentsivõimelise siseturu arengut; seda eesmärki on toonitatud ka viidatud otsuse põhjendustes 5 ja 19. Seda eesmärki arvestades ei tohi aga sellise liikuva kosmoseside süsteemi operaatorile antud õigus käitada komplementaarseid maakomponente moonutada konkurentsi asjaomasel turul.

51

Seega peab liikmesriigi pädev asutus, kellel ainsana on õigus väljastada liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks vajalikke lube, hindama, mil määral võib taotletud komplementaarsete maakomponentide käitamine kaasa tuua konkurentsimoonutuse, ja siduma need load konkurentsi moonutamise vältimiseks asjakohaste ja vajalike piirangute ja kohustustega, või vajaduse korral loa andmisest keelduma.

52

Sellest järeldub, et liikmesriigi pädeval asutusel on õigus lubada, et liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarseid maakomponente käitataks nii, et need katavad kogu selle liikmesriigi territooriumi, juhul kui liikuva kosmoseside süsteemi satelliitkomponent ei võimalda tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses, mida tuleb mõista kui selle süsteemi operaatori pakutava teenuse osutamiseks vajalikku kvaliteeditaset, ja tingimusel, et sellega ei moonutata konkurentsi.

53

Viimaks on selle asutuse ülesanne ka kontrollida, et järgitakse viidatud otsuse artikli 8 lõike 3 punktis c ette nähtud tingimust, mille kohaselt tohib komplementaarset maakomponenti sõltumatult kasutada ainult sellega seotud liikuva kosmoseside süsteemi rikke korral ja selline kasutamine ei tohi ületada 18 kuud.

54

Sellest sättest koostoimes otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktidega a ja b tuleneb nimelt – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 72 –, et liikuva kosmoseside süsteemis ei pea satelliitkomponent mitte lihtsalt olemas olema, vaid see peab ka tegelikult kasutuses olema.

55

Sellest järeldub, et liikuva kosmoseside süsteemi satelliitkomponent peab tegelikkuses toimima koos komplementaarsete maakomponentidega ja selle ülesanne ei saa praktikas piirduda selle tagamisega, et formaalselt tunduksid otsuses nr 626/2008 ette nähtud tingimused täidetud olevat.

56

Seega peab liikmesriigi pädev asutus veenduma, et liikuva kosmoseside süsteemi satelliitkomponendist on tegelikult ja konkreetselt kasu selles mõttes, et see komponent on liikuva kosmoseside süsteemi toimimiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui – nagu on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 33 –komplementaarset maakomponenti kasutatakse sõltumatult süsteemi satelliitkomponendi rikke korral, kuid see ei tohi kesta kauem kui 18 kuud.

57

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkte a ja b tuleb koostoimes selle otsuse artikli 8 lõigetega 1 ja 3 tõlgendada nii, et liikuva kosmoseside süsteemi andmeedastusvõimsus ei pea põhinema peamiselt selle süsteemi satelliitkomponendil, ja liikuva kosmoseside süsteemi komplementaarsed maakomponendid võivad olla paigutatud nii, et need katavad kogu liidu territooriumi, põhjendusel et see satelliitkomponent ei võimalda kõnealuse territooriumi üheski paigas tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet selle otsuse artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses, mida tuleb mõista kui selle süsteemi operaatori pakutava teenuse osutamiseks vajalikku kvaliteeditaset, tingimusel et nii ei moonutata konkurentsi ja nimetatud satelliitkomponendist on tegelikult ja konkreetselt kasu selles mõttes, et see komponent on liikuva kosmoseside süsteemi toimimiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui komplementaarset maakomponenti kasutatakse sõltumatult süsteemi satelliitkomponendi rikke korral, mis ei tohi kesta kauem kui 18 kuud.

58

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas mõistet „liikuv maajaam“ otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses tuleb tõlgendada nii, et selle mõiste alla kuulumiseks on nõutav, et selline jaam oleks ilma eraldi seadmeteta võimeline pidama sidet nii komplementaarse maakomponendi kui ka satelliidiga.

59

Olgu märgitud, et käesoleval juhul on Inmarsati välja arendatud süsteemi puhul selle süsteemiga varustatud lennukitel kere kohal üks vastuvõtuterminal ja kere all teine vastuvõtuterminal. Esimene terminal võtab vastu satelliidilt ja teine terminal komplementaarsetelt maakomponentidelt edastatavaid signaale. Peale selle ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et need kaks terminali on ühendatud sidehalduri kaudu.

60

Eutelsat ja Viasat väidavad selle kohta sisuliselt, et esiteks ei saa laevakere all asuvat vastuvõtuterminali pidada liikuvaks maajaamaks otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, välja arvatud juhul, kui see vastuvõtuterminal on võimeline pidama sidet satelliidiga. Teiseks on need pooled arvamusel, et ei ole mõeldav, et neid kahte terminali ja sidehaldurit koos saaks pidada niisuguseks jaamaks.

61

Tuleb märkida, et kuigi otsuses nr 626/2008 ei ole artikli 2 lõike 2 punktis a sisalduva mõiste „liikuv maajaam“ sisu täpsustatud, on see mõiste määratletud raadioside eeskirjades.

62

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada niipalju kui võimalik rahvusvahelisest õigusest lähtudes (4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Zeman, C‑543/12, EU:C:2014:2143, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika). See kehtib eriti juhul, kui sellises normis on kasutatud spetsiifilisi mõisteid, mis on kasutusel rahvusvahelises lepingus, mis on sõlmitud mõne sellise rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all, nagu seda on ITU, kelle liikmete hulka kuuluvad kõik liidu liikmesriigid ja mille „sektoriliige“ on ka Euroopa Liit ise.

63

Seetõttu tuleb otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis a sisalduva mõiste „liikuv maajaam“ tõlgendamisel arvesse võtta raadioside eeskirjades antud määratlust.

64

Raadioside eeskirjade artikli 1 punkti 1.68 kohaselt on liikuv maajaam liikuva kosmoseside teenuse maajaam, mis on mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides. Mõisted „jaam“, „maajaam“ ja „liikuva kosmoseside teenus“ on ise omakorda määratletud vastavalt selle artikli 1 punktides 1.61, 1.63 ja 1.25.

65

Kõigist neist sätetest tuleneb, et liikuvale maajaamale raadioside eeskirjade tähenduses on iseloomulikud neli erinevat tunnust: struktuur, asukoht, liikuvus ja funktsioon.

66

Mis esiteks puudutab struktuuri, siis selline jaam koosneb ühest või mitmest saatjast või vastuvõtjast või saatjate ja vastuvõtjate kogumist, sealhulgas lisaseadmetest.

67

Teiseks, asukoha poolest paikneb liikuv maajaam kas Maa pinnal või Maa atmosfääri põhiosas.

68

Mis kolmandaks puudutab liikuvuse aspekti, siis on selline jaam mõeldud kasutamiseks liikumisel või määratlemata punktides peatumiste ajal.

69

Neljandaks, liikuva maajaama funktsiooni kohta tuleb märkida, et teatud liiki raadiosideteenuste puhul on selline jaam mõeldud võimaldama sidepidamist satelliitide vahel või ühe või mitme satelliidiga või teiste samalaadsete jaamadega ühe või mitme satelliidi vahendusel.

70

Selle funktsionaalse aspekti osas ei ole otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punktis a seoses selles nimetatud raadiosideteenustega erinevalt raadioside eeskirjadest silmas peetud sidet satelliitide vahel, samas kui see hõlmab side liikuva maajaama ja ühe või mitme komplementaarse maakomponendi vahel, nagu rõhutas ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 46. Peale selle on nimetatud sättes ette nähtud, et liikuva kosmoseside süsteem peab sisaldama vähemalt ühte satelliiti.

71

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et liikuv maajaam otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses on jaam – st üks või mitu saatjat või vastuvõtjat või kogum saatjaid ja vastuvõtjaid koos lisaseadmetega –, mis asub Maa pinnal või Maa atmosfääri põhiosas ja mis on mõeldud kasutamiseks liikumisel või peatumiste ajal määratlemata punktides ning mis peab olema võimeline pidama sidet ühe või mitme kosmosejaamaga või ühe või mitme samalaadse jaamaga ühe või mitme satelliidi abil ja mis võib olla võimeline pidama sidet ühe või mitme komplementaarse maakomponendiga.

72

Sellise konfiguratsiooni puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb tõdeda, et kogum, mis koosneb sidehalduri kaudu ühendatud kahest eraldi vastuvõtuterminalist, millest üks asub lennukikere kohal ja peab sidet satelliidiga ning teine asub lennukikere all ja peab sidet komplementaarsete maakomponentidega, on eeltoodud nõuetega kooskõlas.

73

Selles osas ei ole seevastu tähtsust asjaolul – nagu sisuliselt märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 57 –, et need üksikelemendid ei moodusta füüsiliselt lahutamatut tervikut.

74

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et mõistet „liikuv maajaam“ otsuse nr 626/2008 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses tuleb tõlgendada nii, et selle mõiste alla kuulumiseks ei ole nõutav, et selline jaam oleks ilma eraldi seadmeteta võimeline pidama sidet nii komplementaarse maakomponendi kui ka satelliidiga.

75

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõiget 1 koostoimes selle otsuse artikli 7 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui on ilmnenud, et selle otsuse II jao kohaselt valitud operaator, kellel on sama otsuse artikli 7 kohaselt luba kasutada teatavat raadiospektri sagedusala, ei ole liikuva kosmoseside süsteemi kaudu pakkunud liikuva kosmoseside teenuseid otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tähtpäevaks, peavad liikmesriikide pädevad asutused keelduma kõnealusele operaatorile loa andmisest komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks või vähemalt võivad sellest keelduda, sest kõnealune operaator ei ole täitnud oma taotluses võetud kohustust.

76

Kuna Euroopa Kohtul tuli 5. märtsi 2020. aasta kohtuotsuses Viasat UK ja Viasat (C‑100/19, EU:C:2020:174) juba analüüsida identset küsimust, on vastus, mille ta sellele küsimusele andis, sellisena, nagu see on kirjas selle kohtuotsuse resolutsioonis, käesolevale eelotsuse küsimusele täielikult ülekantav.

77

Neil asjaoludel tuleb kolmandale küsimusele vastata, et otsuse nr 626/2008 artikli 8 lõiget 1 koostoimes selle otsuse artikli 7 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui on ilmnenud, et selle otsuse II jao kohaselt valitud operaator, kellel on sama otsuse artikli 7 kohaselt luba kasutada teatavat raadiospektri sagedusala, ei ole liikuva kosmoseside süsteemi kaudu pakkunud liikuva kosmoseside teenuseid otsuse nr 626/2008 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud tähtpäevaks, ei saa liikmesriikide pädevad asutused keelduda kõnealusele operaatorile loa andmisest komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks põhjendusega, et see operaator ei ole täitnud oma taotluses võetud kohustust.

78

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: