–

TDK-Lambda Germany GmbH, esindajad: Steuerberater U. Reimer ja Steuerberater R. Welzel,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: B.-R. Killmann ja A. Caeiros,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1) ja komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1001/2013 (ELT 2013, L 290, lk 1) järjestikku tulenevates versioonides (edaspidi „KN“) alamrubriiki 85044030.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt TDK-Lambda Germany GmbH ja teiselt poolt Hauptzollamt Lörrachi (Lörrachi kesktollibüroo, Saksamaa, edaspidi „tolliamet“) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on TDK-Lambda Germany eksporditavate staatiliste elektrimuundurite tariifne klassifitseerimine.

3

Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu osaks on 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (EÜT 1994, L 336, lk 11; ELT eriväljaanne 11/21, lk 91; edaspidi „GATT 1994“) ning eelkõige memorandum kokkuleppest GATT 1994 II artikli lõike 1 punti b tõlgendamise kohta.

4

Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping (edaspidi „ITA“), mis koosneb Singapuris toimunud WTO esimesel konverentsil 13. detsembril 1996 vastu võetud infotehnoloogiatoodetega kauplemist käsitlevast ministrite deklaratsioonist ning selle lisadest ja manustest koos lepingu rakendamist käsitleva teatisega, kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT 1997, L 155, lk 1; ELT eriväljaanne 11/26, lk 3).

5

ITA lõikes 1 on täpsustatud, et iga osapoole kauplemiskord peab arenema sel moel, et paraneksid infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalused.

6

ITA lõike 2 kohaselt peab iga osapool siduma ja kõrvaldama tollimaksud ja igasugused muud kohustused ning maksud GATT 1994 II artikli lõike 1 punktis b toodud tähenduses teatavate toodete, sealhulgas „staatiliste muundurite [puhul] arvutite ja nende plokkide ning telekommunikatsiooniseadmete jaoks“ [mitteametlik tõlge].

7

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN.

8

Määruse nr 2658/87 artikli 12 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku versiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastuvõetud meetmetest. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

9

Põhikohtuasja asjaolude suhtes on kohaldatavad 2013. aasta KNi versioon ja 2014. aasta KNi versioon, mis kehtestati vastavalt määrusega nr 927/2012 ja määrusega nr 1001/2013. Põhikohtuasjas kohaldatavad KNi sätted on nendes kahes versioonis identsed.

10

Eelsätteid sisaldava KNi esimese osa üldreegleid käsitleva I jao A osas „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ on ette nähtud:

„Kaupade klassifitseerimine [KNis] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

11

KNi teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab XVI jaotises selle nomenklatuuri gruppi 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed; telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“. Sellesse gruppi kuulub KNi rubriik 8504 „Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid) ja induktiivpoolid ehk drosselid“.

12

KNi sellesse rubriiki kuuluv alamrubriik 850440 on sõnastatud järgmiselt:

13

Kui välja arvata alamrubriiki 85044030 kuuluvad kaubad, mis on tollimaksuvabad, kohaldatakse KNi selle rubriigi alamrubriikide suhtes kokkuleppelisi tollimaksumäärasid, mis jäävad vastavalt alamrubriigile vahemikku 3,3%–3,7%.

14

KNi selgitavates märkustes (ELT 2011, C 137, lk 1) 29. novembril 2012 avaldatud teatisega (ELT 2012, C 369, lk 7) muudetud redaktsioonis (edaspidi „KNi selgitavad märkused“) oli seoses KNi alamrubriigiga 85044030 täpsustatud, et „[s]ellesse alamrubriiki kuuluvad staatilised muundurid telekommunikatsiooniseadmetele, automaatsetele andmetöötlusseadmetele ja nende plokkidele:

Telekommunikatsiooniseadmete või automaatsete andmetöötlusseadmete ning nende plokkide staatilised muundurid muundavad näiteks elektrivõrgust saadava vahelduvvoolu vajaminevaks alalisvooluks.

Automaatsetes andmetöötlusseadmetes kasutatavad nn katkematu toite allikad (UPS) tagavad elektrikatkestuse korral varuenergia (nn „power good“-signaal), takistades seega andmete kaotsiminekut.“

15

Põhikohtuvaidlus käsitleb stabiliseeritud toiteallikate tariifset klassifitseerimist.

16

Kaebaja põhikohtuasjas, TDK-Lambda Germany, on Tokyos (Jaapan) asutatud äriühingu TDK-Lambda Corporation tütarettevõtja. See äriühing tegeleb elektroonikaseadmete ja elektrooniliste komponentide, eeskätt elektritoiteallikate arendamise, turustamise ja müügijärgse hooldusega. Ajavahemikul 2. aprill 2013 kuni 4. veebruar 2014 importis kaebaja põhikohtuasjas liitu 75 juhul HFE-, FPS- ja RFE-seeria stabiliseeritud toiteallikaid (edaspidi „kõnealused muundurid“). Tollideklaratsioonides märkis kaebaja põhikohtuasjas, et kõnealused muundurid tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 85044030 kui kolmandast riigist pärit tollimaksuvaba kaup. Alguses ei nõutud kõnealuse kauba impordilt nende deklaratsioonide alusel tollimaksu.

17

Eelotsusetaotlusest nähtub, et kõnealuste HFE-, FPS- ja RFE-seeria muundurite vastavad peamised tehnilised omadused on sarnased: mudel HFE on lihtsalt FPS-seeria kõige hiljutisem ja arenenum toode, samas kui mudel RFE on kas FPS- või HFE-seeria sisseehitatav ühendamatu versioon.

18

Konkreetsemalt muundavad kõnealused kolm muunduritüüpi eri sisendpingega vahelduv- või alalisvoolu 12-, 24-, 32- või 48-voldise väljundpingega alalisvooluks. Need seadmed tagavad stabiliseeritud väljundpinge, kuivõrd see varieerub vaid ülivähe, umbes millivoldi ulatuses. Lisaks sellele tagavad kõnealused muundurid isegi elektrikatkestuse korral, see tähendab olukorras, kus sisendpinge puudub, teatava aja jooksul väljundpinge. Tegemist on nn Power-Good Signal funktsiooniga, mis tagab nn varuenergia.

19

Eelotsusetaotlusest ilmneb lisaks, et kõnealuseid muundureid, mida põhikohtuasja kaebaja lõpptarbijatele tarnib, kasutatakse nii telekommunikatsiooni ja andmetöötluse valdkonnas kui ka masinaehituses ja meditsiiniseadmetes.

20

2015. aastal läbiviidud tollikontrolli raames asus tolliamet Bildungs- und Wissenschaftszentrum der Bundesfinanzverwaltungilt (Saksamaa Liitvabariigi rahandusministeeriumi haridus- ja teaduskeskus) saadud teabe alusel seisukohale, et kõnealused muundurid kui stabiliseeritud toiteallikad on staatilised muundurid ning neid ei saa käsitada „kasutatava[tena] telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega“ KNi alamrubriigi 85044030 tähenduses, mistõttu need ei ole kolmandast riigist pärit tollimaksuvaba kaup.

21

Tolliamet leidis sellega seoses eeskätt, et kõnealused HFE-seeria muundurid, mida kontrolliti, olid mõeldud kasutamiseks eri rakendusaladel kasutatavates seadmetes, mitte peamiselt telekommunikatsiooniseadmetes, arvutites ja nende plokkides. Tolliamet otsustas seega, et kõnealused muundurid ei kuulu mitte KNi alamrubriiki 85044030 kui kolmandast riigist pärit tollimaksuvaba kaup, vaid selle nomenklatuuri alamrubriiki 85044090 kui kolmandast riigist pärit kaup, mille suhtes kohaldatakse tollimaksumäära 3,3%. Sama kehtis tema arvates kõnealuste FPS- ja RFE-seeria muundurite kohta.

22

Kontrolli käigus tuvastatu alusel tegi tolliamet 10. veebruaril 2016 maksuotsuse põhikohtuasja kaebajalt impordimaksude tagantjärele sissenõudmiseks summas 18935,51 eurot ning jättis 30. augusti 2016. aasta otsusega rahuldamata vaide, mille kaebaja selle otsuse peale esitas.

23

Kaebaja põhikohtuasjas esitas pärast vaide rahuldamata jätmise otsust 23. septembril 2016 eelotsusetaotluse esitanud kohtule Finanzgericht Baden-Württembergile (Baden-Württembergi maksukohus, Saksamaa) kaebuse, milles vaidlustas eeskätt kõnealuste muundurite tariifse klassifitseerimise KNi alamrubriiki 85044090.

24

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Baden-Württemberg (Baden-Württembergi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [KNi] tuleb tõlgendada nii, et käesolevas kohtasjas kõne all olevad staatilised muundurid tuleb klassifitseerida [KNi] alamrubriiki 85044030 ainult siis, kui neid kasutatakse peamiselt telekommunikatsiooniseadmetega või arvutite ja nende plokkidega, või piisab kriteeriumi „kasutatavad“ täitmiseks sellest, et staatilisi muundureid saab tänu nende objektiivsetele tunnustele peale muude kasutusalade kasutada ka telekommunikatsiooniseadmetega või arvutite ja nende plokkidega?“

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas KNi alamrubriiki 85044030 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et sellised staatilised muundurid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuuluksid sellesse alamrubriiki, piisab, kui need on oma tehniliste tunnuste ja objektiivsete omaduste poolest kasutatavad „telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega“ selle alamrubriigi tähenduses.

26

Esiteks tuleb märkida, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb üldjuhul otsida kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nagu need on määratletud KNi rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eeskätt 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellega seoses tuleb märkida, et KNi selgitavatest märkustest võib küll olla suurt abi eri tariifirubriikide tõlgendamisel, kuid need ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt selle kohta 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus 2M-Locatel, C‑555/17, EU:C:2018:746, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Teiseks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et ka toote otstarve võib olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium, kui see on nimetatud tootele olemuslik; kas see nii on, saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt eeskätt 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Ent toote otstarve saab olla asjakohane kriteerium vaid siis, kui klassifitseerida ei ole võimalik ainult toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel (vt selle kohta 28. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Oniors Bio, C‑233/15, EU:C:2016:305, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Kolmandaks tuleb täheldada, et toodete klassifitseerimisel teatava kasutusega seonduvasse rubriiki, see tähendab rubriiki, mille puhul on võetud aluseks asjaomase kauba spetsiifilisel kasutusel põhinev klassifitseerimiskriteerium, ei ole vaja, et klassifitseeritav toode oleks mõeldud ainult või eranditult selleks kasutuseks. Piisab, kui asjaomases rubriigis nimetatud kasutus on toote peamine otstarve (vt selle kohta 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Sysmex Europe, C‑480/13, EU:C:2014:2097, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Seoses KNi alamrubriigiga 85044030 tuleb märkida, et selle rubriigi enda sõnastuses ja jaotise või grupi märkustes ei ole täpsustatud, kas staatilise muunduri käsitamiseks „kasutatava[na] telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega“ selle alamrubriigi tähenduses piisab sellest, kui kõnealust muundurit saab selle objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel kasutada selliste toodetega.

30

Tuleb siiski rõhutada, et KNi alamrubriigi 85044030 sõnastus viitab sõnaselgelt sellega hõlmatud staatiliste muundurite ühele konkreetsele kasutusele, see tähendab kasutamisele telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega.

31

KNi alamrubriiki 85044030 käsitlevad KNi selgitavad märkused kinnitavad pealegi, et tegemist on rubriigiga, mille puhul on võetud aluseks asjaomase kauba spetsiifilisel kasutusel põhinev klassifitseerimiskriteerium. Nimelt on neis märkustes eeskätt täpsustatud, et sellesse alamrubriiki kuuluvad staatilised muundurid telekommunikatsiooniseadmetele, automaatsetele andmetöötlusseadmetele ja nende plokkidele.

32

Märkustes on küll näitena ära toodud ka tehnilised tunnused, mis peavad staatilistel muunduritel olema selleks, et need kuuluksid KNi alamrubriiki 85044030. Ent asjaolu, et muunduritel on sellised üldised tunnused, mis paistavad olevat paljudel KNi alamrubriiki 850440 kuuluvatel staatilistel muunduritel, ei välista kuidagi võimalust klassifitseerida need muundurid selle nomenklatuuri alamrubriigi 850440 mõnda muusse alamrubriiki.

33

Nagu sai märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 28, on olukorras, kus asjaomases tariifirubriigis on võetud aluseks asjaomase kauba spetsiifilisel kasutusel põhinev klassifitseerimiskriteerium, sel kriteeriumil kauba sellisesse rubriiki klassifitseerimisel nimelt otsustav tähtsus.

34

Kui tegemist on selliste staatiliste muunduritega, nagu on kõne all ja mis võivad kuuluda KNi alamrubriiki 85044030, ei piisa nende muundurite kõnealusesse alamrubriiki klassifitseerimiseks seega ainuüksi tõigast, et need on kasutatavad asjaomases alamrubriigis nimetatud seadmetega, välja arvatud juhul, kui nende muundurite peamine otstarve vastab alamrubriigis nimetatud kasutusele.

35

Seda arvestades ei ole mingit mõju asjaolul, mida nimetas eelotsusetaotluse esitanud kohus ning mis seisneb selles, et KNi alamrubriigis 85044030 ei ole viidatud kauba kasutamisele „ainult“ või „peamiselt“ telekommunikatsiooniseadmetega, arvutite ja nende plokkidega.

36

Ühelt poolt tuleb märkida, et KNi alamrubriigi 850440 raames hõlmab alamrubriik 85044030 erinevalt selle rubriigi muudest alamrubriikidest staatilisi muundureid spetsiifiliseks kasutuseks, see tähendab kasutuseks telekommunikatsiooniseadmetega, arvutite ja nende plokkidega. Neil tingimustel ei saa alamrubriigiga 85044030 hõlmatud toodete ainsat või peamist kasutust puudutava täpsustuse puudumisest järeldada, et nimetatud alamrubriiki võivad kuuluda kõik muundurid, mis on põhimõtteliselt kasutatavad selliste toodetega.

37

Teiselt poolt tuleb täheldada, et selliseid teisese õiguse akte nagu KN tuleb võimaluste piires tõlgendada kooskõlas liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega (20. septembri 2018. aasta kohtuotsus 2M-Locatel, C‑555/17, EU:C:2018:746, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Nagu märkis komisjon oma kirjalikes seisukohtades väljendab KNi alamrubriik 85044030 liidu ITA raames võetud kohustusi. Seega tuleb seda alamrubriiki tõlgendada kooskõlas selle lepinguga ja selle eesmärgiga parandada infotehnoloogiatoodete turule pääsemise võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks on ITA lõikes 2 ette nähtud, et iga osapool peab siduma ja kõrvaldama tollimaksud ja igasugused muud kohustused ning maksud teatavate toodete, sealhulgas eeskätt staatiliste muundurite puhul arvutite ja nende plokkide ning telekommunikatsiooniseadmete jaoks.

39

Arvestades KNi alamrubriigi 85044030 erilist konteksti on ITAga taotletavate eesmärkidega kooskõlas selle alamrubriigi tõlgendus, mille kohaselt tuleb sellesse kuuluvaks lugeda ainult staatilised muundurid, mille peamine otstarve on olla kasutatud telekommunikatsiooniseadmetega, arvutite ja nende plokkidega.

40

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et kõnealused muundurid on staatilised muundurid, mida saab nende objektiivsete tunnuste ja omaduste põhjal kasutada nii telekommunikatsiooniseadmetes, arvutites ja nende plokkides kui ka muudes elektriseadmetes, eeskätt printerites ja meditsiiniseadmetes.

41

Ehkki kõnealuste muundurite tariifne klassifitseerimine on lõppkokkuvõttes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et neil muunduritel ei paista olevat tunnuseid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et nende peamine otstarve on olla kasutatud telekommunikatsiooniseadmetega, arvutite ja nende plokkidega. Toimikust nähtub vastupidi, et kõnealused muundurid on tehtud nii, et neid saab kasutada suure hulga erinevate masinatega, mistõttu nende klassifitseerimine KNi alamrubriiki 85044030 näib esmapilgul olevat välistatud.

42

Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi alamrubriiki 85044030 tuleb tõlgendada nii, et sellised staatilised muundurid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, saavad kuuluda nimetatud alamrubriiki vaid siis, kui nende peamine otstarve on olla kasutatud „telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega“ selle alamrubriigi tähenduses; kas see nii on, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

43

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 927/2012 ja komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1001/2013 järjestikku tulenevates versioonides alamrubriiki 85044030 tuleb tõlgendada nii, et sellised staatilised muundurid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, saavad kuuluda nimetatud alamrubriiki vaid siis, kui nende peamine otstarve on olla kasutatud „telekommunikatsiooniseadmetega, arvutitega ja nende plokkidega“ selle alamrubriigi tähenduses; kas see nii on, tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.