–

Baby Dan A/S, esindaja: advokat L. Kjær,

–

Taani valitsus, esindajad: J. Nymann-Lindegren ja M. Wolff, keda abistas advokat B. Søes Petersen

–

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: H. Marcos Fraile ja A. F. Jensen, keda abistas advokată N. Tuominen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja T. Maxian Rusche,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriike 4421 ja 7326 ning alamrubriike 73181590, 73181900 ja 94039010 komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007 (EÜT 2007, L 286, lk 1) ning seejärel komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1031/2008 (ELT 2008, L 291, lk 1) kehtestatud sõnastuses, ning samuti nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT 2009, L 29, lk 1, edaspidi „vaidlusalune määrus“) kehtivuse küsimust.

2

Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluses, mille pooled on Skatteministeriet (Taani rahandusministeerium) ja Baby Dan A/S ning mis käsitleb toote, millega saab seina või uksepiida külge kinnitada laste turvatõkke, tariifset klassifikatsiooni KNi alusel.

3

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN.

4

Määruse nr 2658/87 artikli 12 kohaselt võtab Euroopa Komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku versiooni koos vastavate ühise tollitariifistiku ühepoolsete ja kokkuleppeliste tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja kehtib alates järgmise aasta 1. jaanuarist.

5

Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et põhikohtuasja asjaolude suhtes on kohaldatavad KNi 2008. ja 2009. aasta versioonid, mis kehtestati vastavalt määrusega nr 1214/2007 ja määrusega nr 1031/2008. Ent selle nomenklatuuri sätted, mida kohaldatakse põhikohtuasjas, on mõlemas versioonis identsed.

6

KNi esimese osa, mis sisaldab eelsätteid, I jao „Üldreeglid“ A-osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ näeb ette:

„Kaupade klassifitseerimine [KNi] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

7

KNi teise osa IX jaotisesse „Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised“ kuulub grupp 44 „Puit ja puittooted; puusüsi“. Selle grupi rubriik 4421 on sõnastatud järgmiselt:

8

KNi teises osas on samuti XV jaotis „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“, mille märkus 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „üldkasutatavad osad“:

Gruppides 73–76 ja 78–82 (v.a rubriik 7315) ei tähenda viited toodete osadele viiteid eespool määratletud üldkasutatavatele osadele.

Kui eelmisest lõigust ja grupi 83 märkusest 1 ei tulene teisiti, ei kuulu gruppide 82 ja 83 tooted gruppidesse 72–76 ja 78–81.“

9

KNi teise osa XV jaotises on muu hulgas grupp 73 „Raud- ja terastooted“, millesse kuuluvad rubriigid 7318 ja 7326. Need rubriigid on sõnastatud järgmiselt:

10

KNi teises osas on ka XX jaotis „Mitmesugused tööstustooted“ millesse kuulub grupp 94 „Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised“. Nimetatud jaotise märkuses 1 on öeldud järgmist:

[…]“.

11

Grupi 94 rubriik 9403 on sõnastatud järgmiselt:

12

Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid. Ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alajaotisi.

13

WCO töötab HSi selgitavad märkused välja HS-konventsiooni sätete kohaselt.

14

Rubriiki 4421 käsitlev HSi selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:

„Sellesse rubriiki kuuluvad kõik treitud või mõnel muul viisil valmistatud ning inkrusteeritud puidust või puitmosaiigist puittooted, mis ei ole täpselt klassifitseeritud eelnevatesse rubriikidesse ja mis sõltumata nende valmistusmaterjalist ei ole mujal klassifitseeritud (vt käesoleva grupi märkus 1).

Sellesse rubriiki kuuluvad ka eelnevatesse rubriikidesse klassifitseeritud puittoodete puidust osad, v.a rubriiki 4416 kuuluvad osad.

Sellesse rubriiki kuuluvad tooted võivad olla valmistatud harilikust puidust või puitlaastplaadist vms plaadist, puitkiudplaadist, liim- või presspuidust (vt käesoleva grupi märkus 3)“.

15

Mitteväärismetalle ja mitteväärismetallist tooted hõlmavat XV jaotist, millesse kuulub muu hulgas grupp 73, käsitlev HSi selgitav märkus näeb ette:

„Üldkaalutlused

[…]

C. Toodete osad

„Üldiselt klassifitseeritakse toodete identifitseeritavad osad kui sellised neile sobivas nomenklatuuri rubriigis.

Siiski ei loeta toote osadeks üldkasutatavaid osi (defineeritud jaotise märkuses 2), mis on esitatud eraldi, vaid need klassifitseeritakse selle jaotise neile sobivas rubriigis. Seda kohaldatakse näiteks poltidele, mis on ette nähtud keskkütteradiaatoritele, või vedrudele, mis on ette nähtud autodele. Poldid tuleb klassifitseerida rubriigis 7318 (nagu poldid) ja mitte rubriigis 7322 (nagu keskkütteradiaatori osad). Vedrud tuleb klassifitseerida rubriigis 7320 (nagu vedrud) ja mitte rubriigis 8708 (nagu mootorsõidukite osad).“

16

HSi selgitav märkus rubriigi 7318 kohta täpsustab:

„A. Kruvid, puidukruvid, poldid ja mutrid ja võtmega keeratavad puidukruvid

Kõik need tooted on üldjuhul keermestatud ja lõplikul kujul, välja arvatud teatud poldid, mida saab mõnikord kinnitada näiteks tihvtiga. Nende abil on võimalik kahte või enamat eset omavahel ühendada nii, et neid saaks hiljem kahjustusi tekitamata lahti võtta.

[…]“.

17

Lepingu, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) asutamisleping kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986-1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1). Lepingu 1A lisas on lepingu VI artikli rakendamist käsitlev 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (EÜT 1994, L 336, lk 103, edaspidi „dumpinguvastane leping“), mille artikli 3 lõige 1 näeb ette:

„Kahju tuvastamine [1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT)] VI artikli tähenduses peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii a) dumpingimpordi mahtu ja dumpingimpordi mõju samasuguste toodete siseturuhindadele kui ka b) kõnealuse impordi järgnevat mõju selliste toodete omamaistele tootjatele.“

18

Dumpinguvastase lepingu artiklis 4 on sätestatud:

„4.1   Käesolevas lepingus tuleb terminit „omamaine tootmisharu“ tõlgendada viitavana samasuguste toodete omamaistele tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu omamaisest toodangust, […]“.

19

Liidu poolt dumpinguvastaste meetmete kohaldamist reguleeris vaidlusaluse määruse vastuvõtmise ajal nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EL) nr 461/2004 (ELT 2004, L 77, lk 12; ELT eriväljaanne 11/10, lk 150)) (edaspidi „algmäärus“).

20

Määruse põhjenduses 5 oli märgitud:

„uus dumpingut käsitlev leping […] sisaldab uusi ja üksikasjalikke eeskirju […] võttes arvesse muudatuste ulatust ning tagamaks uute eeskirjade nõuetekohast ja läbipaistvat kohaldamist tuleks kõnesolevad uued lepingud lisada võimalikult [suures ulatuses] ühenduse õigusaktidesse“. [täpsustatud tõlge]

21

Algmääruse artikkel 3 sätestas:

„Kahju tuvastamine

1.   Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju“ käesoleva määruse kohaselt ühenduse tootmisharule tekitatud olulist kahju, ühenduse tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või ühenduse tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ettenähtud korras.

2.   Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt nii a) dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele ühenduse turul kui ka b) kõnealuse impordi edaspidist mõju ühenduse tootmisharule.

[…]“.

22

Määruse artikli 4 „Ühenduse tootmisharu mõiste“ lõige 1 nägi ette:

„Käesolevas määruses tuleb mõistet „ühenduse tootmisharu“ tõlgendada viitena ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku artikli 5 lõikes 4 määratletud põhiosa ühenduse nende toodete kogutoodangust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

[…]“.

23

Nimetatud määruse artikli 5 lõige 4 sätestas:

„Uurimine algatatakse vastavalt lõikele 1 ainult siis, kui samasuguse toote ühenduse tootjate poolt kaebuse suhtes väljendatud toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise põhjal on tuvastatud, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel. Kaebust peetakse ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel esitatuks, kui seda toetavad need ühenduse tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50% samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab kaebusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata, kui kaebust sõnaselgelt toetavate ühenduse tootjate arvele langeb vähem kui 25% ühenduse tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust.“

24

Nõukogu 23. juuli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1515/2001 meetmete kohta, mida ühendus võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (ELT 2001, L 201, lk 10; ELT eriväljaanne 11/38, lk 50) (edaspidi „WTO võimaldamismäärus“) artikli 1 lõike 1 punkt a nägi ette:

„Kui [WTO vaidluste lahendamise organ (VLO)] võtab vastu ettekande, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96, [nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta] määruse (EÜ) nr 2026/97 [kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1997, L 288, lk 1, ELT eriväljaanne 11/10, lk 78)] või käesoleva määruse kohast ühenduse meedet (edaspidi „vaidlusalune meede“), võib nõukogu lihthäälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal, mis on esitatud pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 15 või määruse (EÜ) nr 2026/97, artikli 25 kohaselt loodud nõuandekomiteega […] konsulteerimist, võtta vajaduse korral ühe või mitu järgmist meedet:

25

Vastavalt WTO võimaldamismääruse artiklile 3 kohaldatakse kõiki selle määruse kohaselt kehtestatud meetmeid alates nende jõustumise kuupäevast ja nende põhjal ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse, kui ei ole sätestatud teisiti.

26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrusega (EL) 2015/476 meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (ELT 2015, L 83, lk 6), tunnistati WTO võimaldamismäärus kehtetuks. Määruse 2015/476 artikli 1 lõike 1 punktiga a ja artikliga 3 võeti siiski sisuliselt üle WTO võimaldamismääruse artikli 1 lõike 1 punktis a ja artiklis 3 sätestatu.

27

Vaidlusaluse määrusega kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailide puhul, mis on pärit Hiinast ja kuuluvad KNi alamrubriiki 73181590.

28

VLO võttis 28. juulil 2011 vastu apellatsioonikogu aruande ja apellatsioonikogu aruandega muudetud hindamiskogu aruande vaidluse kohta „Euroopa ühendused – Lõplikud dumpinguvastased meetmed seoses teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailidega“ (WT/DS/397), mille kohaselt on liit vaidlusaluse määruse vastuvõtmisega rikkunud dumpinguvastast lepingut. Pärast neid aruandeid võttis nõukogu vastu 4. oktoobri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 924/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 91/2009 (ELT 2012, L 275, lk 1). Rakendusmäärusega nr 924/2012 jäeti kehtima vaidlusaluse määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmed, ent tehti teatavad muudatused, millega edaspidiseks vähendati dumpinguvastast tollimaksu 85% lt 74,1%-le.

29

Pärast seda, kui apellatsioonikogu oli saanud Hiina Rahvavabariigilt teise kaebuse, esitas ta 18. jaanuaril 2016 aruande, mille VLO võttis vastu 12. veebruaril 2016, milles oldi seisukohal, et rakendusmääruse nr 924/2012 vastuvõtmisega rikkus liit samuti dumpinguvastast lepingut.

30

Sellises olukorras võttis komisjon vastu 26. veebruari 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/278, millega tunnistatakse kehtetuks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida on laiendatud Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (ELT 2016, L 52, lk 24).

31

Selle rakendusmääruse põhjendusest 13 nähtub, et komisjon peab asjakohaseks tunnistada vastavalt määruse 2015/476 artikli 1 lõike 1 punktile a kehtetuks dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud vaidlusaluse määrusega, mida on muudetud rakendusmäärusega nr 924/2012. Rakendusmääruse 2016/278 artikli 2 kohaselt jõustub kehtetuks tunnistamine selle rakendusmääruse jõustumise kuupäeval vastavalt artiklis 3 sätestatule ning selle alusel ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse.

32

Baby Dan tegeleb 0–5-aastastele lastele mõeldud turvatoodete, kangaste, mööbli ja muu varustuse tootmise ja tarnimisega. Ta toodab peamiselt puust või metallist teisaldatavaid turvavpiirdeid, mida saab kinnitada seina või uksepiida külge tootega, mida nimetatakse „spindliks“ (edaspidi „vaidlusalune toode“). See toode on valmistatud spetsiaalselt Baby Dani toodetud laste turvapiirete paigaldamiseks ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei saa seda kasutada muudel eesmärkidel.

33

Taani maksuhaldur viis 29. juunil 2010 Baby Dani tegevuskohas läbi kontrolli. Selle kontrolli raames saadeti vaidlusaluse toote, mida Baby Dan importis Hiinast liitu, tariifse klassifikatsiooni kontrollimiseks näidised äriühingule FORCE Technology, kes teeb Taani maksuhalduri jaoks tehnilist analüüsi.

34

FORCE Technology esitas 5. augustil 2010 oma analüüsi tulemused, mille kohaselt tuleks esitatud näidist käsitada kas kruvina, mutriga kruvina või mutriga rõngaspoldina. Sellest tulenevalt tegi FORCE Technology ettepaneku klassifitseerida kõnealune toode KNi rubriiki 7318.

35

Baby Dan vastandas FORCE Technology järelduse ettevõtjate jaoks laborikatseid ja materjalikatsetusi tegeva Teknologisk Instituti omaga. Teknologisk Instituti sõnul tuleks kõnealune toode klassifitseerida KNi rubriiki 8302, mis hõlmab kinnitusdetaile, furnituure ja muid sarnaseid tooteid.

36

Taani maksuhalduri 3. veebruari 2011. aasta otsusega klassifitseeriti vaidlusalune detail KNi rubriiki 7318.

37

Baby Dan esitas selle otsuse peale kaebuse Landsskatteretile (riiklik maksuvaidluste lahendamise komisjon, Taani), kes tegi 14. detsembril 2011 otsuse, et toode tuleb klassifitseerida samasse KNi rubriiki kui Baby Dani toodetavad laste turvapiirded, nimelt selle nomenklatuuri rubriiki 7326.

38

Rahandusministeerium esitas selle otsuse peale kaebuse Retten i Horsens (Horsensi üldkohus, Taani), väites, et vaidlusalune toode kuulub KNi rubriiki 7318. Baby Dan esitas selles kohtus esimese võimalusena nõude jätta riikliku maksuvaidluste lahendamise komisjoni otsus jõusse ja teise võimalusena väitis, et see toode tuleks klassifitseerida KNi rubriiki 8302. Samuti väitis see äriühing, et vaidlusalune määrus, mille alusel dumpinguvastane tollimaks oli kehtestatud, ei ole kehtiv.

39

Retten i Horsens (Horsensi üldkohus) saatis kohtuasja Vestre Landsretile (läänepiirkonna apellatsioonikohus, Taani), kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse, nimelt „[k]as [vaidlusaluse toote] eritunnustega spindlid tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 7318 või 8302?“ Euroopa Kohus tegi 11. juuni 2015. aastal kohtuotsuse Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388), milles leidis, et kõnealune toode, mille abil saab laste turvapiirde kinnitada seina või uksepiida külge, tuleb klassifitseerida KNi rubriiki 7318.

40

Selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et asjaomane toode koosneb keermestatud metalltorust koos selle ühes otsas oleva kummiga kaetud metallkettaga. Toru keermed on selle ühes otsas ligikaudu 2 sentimeetri ulatuses lamestatud. Toru otsas on spetsiaalne mutter, mille külg on 45 kraadi all rihvitud ja mida ei saa toru küljest eemaldada toru lamestatud keermestuse tõttu.

41

Metallkettaga ots paigutatakse vastu seina või uksepiita ning keermestatud ots asetatakse laste turvapiirde küljes olevasse auku. Vaidlusalune toode on kohandatav uksepiida või seinaga keermestatud osal asuva mutri pingutamise abil.

42

Pärast 11. juuni 2015. aasta kohtuotsust Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388) peatati Rahandusministeeriumi taotlusel põhikohtuasja menetlus seniks, kuni komisjon võtab vastu otsuse, kas vaidlusaluse toote tariifne klassifikatsioon on KNi alamrubriik 73181900 või alamrubriik 73181590. Taani ametiasutuse taotlusel esitati küsimus kõnealuse klassifitseerimise kohta ka tolliseadustiku komiteele, milles enamik liikmesriike otsustasid vaidlusaluse toote KNi alamrubriiki 73181590 klassifitseerimise kasuks, olles seisukohal, et see toode ei ole samastatav toodetega, mida käsitleb komisjoni 12. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 646/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2014, L 178, lk 2), mille kohaselt klassifitseeritakse need tooted KNi alamrubriiki 73181900.

43

Vestre Landsreti (läänepiirkonna apellatsioonikohus) otsuses, millega esitati käesolevas asja eelotsusetaotlus, mis on teine põhikohtuasjas esitatud eelotsusetaotlus, on märgitud, et eelotsusetaotluses, mille kohta tehti 11. juuni 2015. aasta kohtuotsus Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388), esitati eelotsuse küsimus ainult KNi rubriikide 7318 ja 8302 tõlgendamise kohta, sest kohus otsus, et Euroopa Kohtule ei ole vaja esitada küsimust, kas vaidlusalune toode on laste turvapiirde osa või tarvik, kuna leidis, et saab ise sellele viimasele küsimusele vastuse anda. Seetõttu sai Euroopa Kohus ekslikult asjast aru nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole vaidlusalune toode kõnealuste turvapiirete osa või tarvik.

44

Vestre Landsret (läänepiirkonna apellatsioonikohus) märgib, et põhikohtuasja pooled on ühel meelel selles, ja 11. juuni 2015. aasta kohtuotsus Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388) ei välista asjaomase toote tariifset klassifitseerimist laste turvapiirde osana. Nimetatud kohus soovib seega selgust saada, kas vaidlusaluse toote objektiivsete omaduste ja tunnuste tõttu tuleb seda KNi mõttes käsitleda laste turvapiirde osana ning kas olukorrast sõltuvalt tuleb see toode klassifitseerida KNi alamrubriiki 94039010 või hoopis KNi rubriiki 7326 või rubriiki 4421. Juhul kui vaidlusalust toodet ei saa pidada laste turvapiirde osaks, siis on Vestre Landsretil (läänepiirkonna apellatsioonikohus) küsimus, kas see tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 73181590 või alamrubriiki7318 19 00. Viimasena küsib see kohus, kas juhul, kui see toode tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 73181590, on vaidlusalune määrus kehtiv.

45

Neil asjaoludel otsustas Vestre Landsret (läänepiirkonna apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

46

Oma esimese kuni kolmanda küsimusega, mida on paslik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et selline toode, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võimaldab kinnitada teisaldatava laste turvapiirde seina või uksepiida külge, on sellise turvapiirde osa ja tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 94039010 või siis KNi rubriiki 7326 või rubriiki 4421 või hoopis selle nomenklatuuri alamrubriiki 73181590 või alamrubriiki 73181900.

47

Euroopa Kohus leidis 11. juuni 2015. aasta kohtuotsuses Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388, punktid 29–40), et vaidlusaluse toote objektiivsed tunnused ja omadused võimaldavad selle klassifitseerida KNi rubriiki 7318 kui „rauast või terasest kruvid, poldid, mutrid, võtmega keeratavad puidukruvid […] [ja muud samalaadsed] tooted“.

48

Käesolevas asjas on eelotsusetaotluse esitatud kohtule küsimus, kas olenemata vastusest, mille Euroopa Kohus selles kohtuotsuses andis, tuleks kõnealune detail siiski määratleda kui teisaldatava laste turvapiirde „osa“, milleks muid kasutusvõimalusi välistavalt on see toode toodetud, ja seega klassifitseerida see samasse rubriiki, kuhu kuuluvad see turvapiire, nimelt KNi rubriikidesse 4421 või 7326 või siis KNi alamrubriiki 94039010.

49

Euroopa Kohtu praktika kohaselt näevad KNi klassifitseerimise üldreeglid ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (11. juuni 2015. aasta kohtuotsus Baby Dan, C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388, punkt 25).

50

Selles küsimuses tuleb Taani valitsuse eeskujul viidata KNi XV jaotise märkusele 2; sellesse jaotisesse kuulub muu hulgas grupp 73 „Raud- ja terastooted“, milles on rubriik 7318. Viidatud märkuse kohaselt tuleb viimati nimetatud rubriiki kuuluvate kaupadena käsitada „üldkasutatavaid osi“ ja teiseks tuleneb sellest, et KNi grupi 73 viited „osadele“ ei hõlma „üldkasutatavaid osi“ nimetatud märkuse tähenduses. Seega on mõisted „osad“ ja „üldkasutatavad osad“ vastastikku teineteist välistavad.

51

Siiski leidis Euroopa Kohus 11. juuni 2015. aasta kohtuotsuses Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388, punkt 37), et arvestades vaidlusaluse toote selget visuaalset sarnasust toodetega, mille puhul on selge, et need kuuluvad KNi rubriiki 7318, võib selle toote objektiivsete tunnuste ja omaduste põhjal klassifitseerida KNi nimetatud rubriiki.

52

Tuleb tõdeda, et ainuüksi KNi rubriiki 7318, klassifitseerimise tõttu on see toode „üldkasutatav osa“ KNi XV jaotise märkuse 2 punkti a tähenduses.

53

Sellest tuleneb, et vaidlusaluse toote klassifitseerimine KNi rubriiki 7318 välistab vastavalt viidatud märkuse 2 punktile a selle toote klassifitseerimise mõne muu „toote“, käesoleval juhul laste turvapiirde osana (vt analoogia alusel 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 40).

54

Sellist järeldust kinnitab ühelt poolt KNi XX jaotise, kuhu kuulub muu hulgas selle nomenklatuuri grupp 94, märkuse 1 punkt d. Selles märkuses on täpsustatud, et sellesse gruppi ei kuulu üldkasutatavad osad XV jaotise märkuse 2 tähenduses, mis välistab vaidlusaluse toote klassifitseerimise KNi rubriiki 9403.

55

Teisalt kinnitab käesoleva otsuse punktis 53 esitatud järeldust ka HSi selgitav märkus XV jaotise kohta; sellesse jaotisse kuulub muu hulgas grupp 73. Seoses sellega tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on HSi selgitavad märkused siduvuse puudumisele vaatamata olulised vahendid, mille abil tagatakse ühise tollitariifistiku ühetaoline kohaldamine ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt selle kohta 11. juuni 2015. aasta kohtuotsus Baby Dan, C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika). HSi XV jaotise selgitava märkuse C-osa „Toodete osad“ näeb siiski ette, et „üldise kasutusega osi […], mis on esitatud eraldi, ei loeta toote osadeks, vaid klassifitseeritakse selle jaotise neile sobivas rubriigis“.

56

Järelikult ei saa vaidlusalust toodet pidada teisaldatava laste turvapiirde osaks KNi tähenduses ja seetõttu ei saa seda klassifitseerida KNi rubriiki 4421 või rubriiki 7326 ega selle nomenklatuuri alamrubriiki 94039010.

57

Neil asjaoludel tuleb kontrollida, kas kõnealune toode tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 73181590 või alamrubriiki 73181900, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma kolmandas küsimuses.

58

Vastavalt KNi esimese osa I jaotise A-osas olevale klassifitseerimise üldreeglile 6 tuleb tõdeda, et KNi rubriigi 7318 alamrubriikide sõnastusest tulenevalt tuleb vahemikku 731815 10–7318 15 90 jäävasse teatavasse alamrubriiki klassifitseerida tooted, millele oma tunnuste ja omaduste poolest on kruvid ja poldid nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma ning mille puhul ei ole tegemist võtmega keeratavate või muude puidukruvidega ega kruvikonksude ja rõngastega ega ka isekeermestuvate kruvidega.

59

Lisaks täpsustab HSi selgitav märkus rubriigi 7318 kohta, et metallkruvid, puidukruvid, poldid, mutrid ja võtmega keeratavad puidukruvid on üldjuhul keermestatud ja need võimaldavad kahte või enamat osa omavahel ühendada nii, et neid saab hiljem kahjustusi tekitamata lahti võtta.

60

Nagu nähtub 11. juuni 2015. aasta kohtuotsusest Baby Dan (C‑272/14, ei avaldata, EU:C:2015:388, punktid 30, 31, 34, 35 ja 37), et vaidlusalusel tootel on KNi rubriiki 7318 kuuluvate „kruvide ja poltide“ tunnused ja omadused, kuna esiteks koosneb see roostevabast terasest keermestatud metalltorust, mille pea on varustatud mutriga ja et teiseks võimaldab see mitut osa omavahel ühendada või kinnitada nii, et neid saab hiljem kahjustusi tekitamata lahti võtta.

61

Kuna vaidlusalune toode on kruvi või polt, mida ei saa klassifitseerida „võtmega keeratava või muu puidukruvina“ ega „kruvikonksu ja rõngana“ ning samuti „isekeermestuva kruvina“, siis tuleb see klassifitseerida KNi alamrubriigi 731815 ühte alamrubriiki. Kuna vaidlusalusel tootel on pea, mis ei ole „ühe soonega või ristuvate soontega“ ega „kuuskantauguga“, siis tuleb see klassifitseerida KNi alamrubriiki 73181590„muud“.

62

Kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele kuni kolmandale küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et selline toode, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis võimaldab teisaldatava laste turvapiirde kinnitada seina või uksepiida külge, ei ole selle turvapiirde osa ning tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 73181590.

63

Arvestades vaidlusaluse detaili tariifset klassifitseerimist käsitlevatele küsimustele antud vastust, on vaja vastata neljandale küsimusele vaidlusaluse määruse kehtivuse kohta.

64

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib selle küsimusega sisuliselt teada, kas vaidlusalune määrus on kehtetu asjaolu tõttu, et VLO mitme aruande kohaselt kasutasid nõukogu ja komisjon meetodit, mis seostas liidu tootmisharu määratluse liidu tootjate valmidusega kuuluda valimisse ja alluda kontrollile, mille tulemusena tootmisharus tekkinud isevalikuprotsess põhjustas tõsise ohu, et uurimist ja selle tulemust moonutatakse.

65

Eelotsusetaotlusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas vaidlusalune määrus on kehtiv nii dumpinguvastase lepingu – nii nagu seda on tõlgendatud VLO – kui ka algmääruse seisukohalt.

66

Tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei kuulu WTO lepingud nende olemust ja struktuuri arvesse võttes põhimõtteliselt normide hulka, millest lähtuvalt saab kontrollida institutsioonide võetud meetmete seaduslikkust (16. juuli 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rusal Armenal, C‑21/14 P, EU:C:2015:494, punkt 38, ja 4. veebruar 2016. aasta kohtuotsus C & J Clark International ja Puma, C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).

67

Siiski on kahes olukorras, mis tulenevad liidu seadusandja tahtest ise piirata oma tegutsemisruumi WTO eeskirjade kohaldamisel, Euroopa Kohus erandina möönnud, et sõltuvalt olukorrast on liidu kohtu ülesanne kontrollida liidu akti ja selle akti rakendamiseks võetud aktide õiguspärasust WTO lepingute alusel. Esiteks on sellise olukorraga tegemist siis, kui liit soovib rakendada nende lepingute raames võetud konkreetset kohustust ja teiseks siis, kui kõnealuses liidu aktis on sõnaselgelt viidatud nimetatud lepingute täpsetele sätetele (16. juuli 2015. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Rusal Armenal, C‑21/14 P, EU:C:2015:494, punktid 40 ja 41 ning 4. veebruari 2016. aasta otsus C & J Clark International ja Puma, C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punkt 87).

68

Tuleb tõdeda, et kumbki nendest kahest olukorrast käesoleva kohtuasja puhul ei esine.

69

Nimelt tuleb kõigepealt tuleb meenutada, et võttes arvesse WTO võimaldamismääruse ja eelkõige selle artiklit 1 ning VLO soovitusi, võttis nõukogu vastu rakendusmääruse nr 924/2012, millega kinnitatakse, et esialgses uurimises kindlaks tehtud kahju põhjustav dumping esineb ning muudetakse teatavaid dumpinguvastaseid tollimakse selle määruse jõustumise kuupäevast alates.

70

Lisaks nähtub VLO 12. veebruari 2016. aasta aruande järgselt vastu võetud rakendusmääruse 2016/278 põhjendusest 13, et komisjon peab määruse 2015/476 artikli 1 lõike 1 punkti a alusel asjakohaseks tunnistada kehtetuks dumpinguvastased tollimaksud, mis on kehtestatud vaidlusaluse määrusega, mida on muudetud rakendusmäärusega nr 924/2012. Määruse 2016/278 artikli 2 kohaselt jõustub nende tollimaksude kehtetuks tunnistamine selle määruse jõustumise kuupäeval, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 3, ning enne seda kuupäeva sisse nõutud tollimaksu tagasimaksmist ei ole ette nähtud.

71

Kuna vaidlusalusele määrusele järgnevate rakendusmäärusi, nimelt rakendusmäärust nr 924/2012 ja rakendusmäärust 2016/278 arvestades on liit välistanud vaidlusaluse määruse alusel tasutud dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmise, siis tuleb seega asuda seisukohale, et liit ei kavatsenud sugugi rakendada WTO raames võetud konkreetset kohustust (vt analoogia alusel 27. septembri 2007. aasta kohtuotsus Ikea Wholesale, C‑351/04, EU:C:2007:547, punkt 35).

72

Teiseks tuleb märkida, et kuigi tõepoolest on algmääruse põhjenduses 5 öeldud, et dumpinguvastase lepingu eeskirjad tuleks „võimalikult [suures ulatuses]“ üle võtta liidu õigusesse, tuleb seda väljendit mõista nii, et vaatamata liidu seadusandja kavatsusele arvestada selle lepingu eeskirjadega algmääruse vastuvõtmisel, ei soovinud ta siiski võtta sellesse määrusesse üle kõiki nimetatud eeskirju (16. juuli 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rusal Armenal, C‑21/14 P, EU:C:2015:494, punkt 52, ja 4. veebruari 2016. aasta kohtuotsus C & J Clark International ja Puma, C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punkt 90).

73

Tuleb aga märkida, et ei algmääruse artikli 3 lõige 2 ega ka artikli 4 lõige 1, mida käsitlevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused, ei viita ühelegi dumpinguvastase lepingu sättele.

74

Algmääruse artikli 4 lõige 1 määratleb termini „ühenduse tootmisharu“ viitena ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang ühtekokku moodustab algmääruse artikli 5 lõikes 4 määratletud põhiosa ühenduse kõnealuste toodete kogutoodangust. Mis puutub selle võimaluse teise osasse, siis tuleb märkida, et kuigi nii dumpinguvastases lepingus kui käesolevas määruses on otsustava tähtsusega riigi või ühenduse kogutoodangu „põhiosa“ mõiste, täpsustab algmääruse artikli 4 lõige 1 – erinevalt dumpinguvastase lepingu artiklist 4.1 – ühenduse samasuguste toodete kogutoodangu „põhiosa“ mõiste viitega sama määruse artikli 5 lõikele 4. See viide on dumpinguvastase lepingu artiklis 4.1 oleva mõistega võrreldes täiendav üksikasi (vt selle kohta 8. septembri 2015. aasta kohtuotsus Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu, C‑511/13 P, EU:C:2015:553, punktid 63–65).

75

Niisiis tuleb tõdeda, et dumpinguvastasele lepingule sellisena, nagu seda on tõlgendatud VLO, ei saa tugineda vaidlusaluse määruse õiguspärasuse vaidlustamiseks.

76

Baby Dan väidab sisuliselt, et meetod, mida komisjoni kasutas selleks, et määrata kindlaks, kas liidu tootmisharule oli põhjustatud kahju, rikub algmääruse artikli 4 lõiget 1 koostoimes sama määruse artikli 3 lõikega 2, kuna komisjon tugines kahju ulatuse kindlaksmääramisel üksnes nende tootjate andmetele, kes tegid täielikult koostööd ning nõustusid valimisse kaasamisega. Selline meetod tingib tööstusharus isevaliku protsessi ja sellest tulenevalt tõsise ohu, et uurimise tulemust moonutatakse.

77

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 põhineb ühenduse tootmisharule põhjustatava kahju tuvastamine otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt esiteks dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele ühenduse turul ning teiseks kõnealuse impordi edaspidist mõju ühenduse tootmisharule.

78

Algmääruse artikli 4 lõige 1 määratleb mõiste „ühenduse tootmisharu“ viitena „ühenduse samasuguste toodete tootjaile tervikuna“ või „neile tootjaile [eelmiste hulgast], kelle toodang moodustab ühtekokku artikli 5 lõikes 4 määratletud põhiosa ühenduse nende toodete kogutoodangust“. Vastavalt eelviidatud sättele ei algatata uurimist siiski juhul, kui kaebust sõnaselgelt toetavate ühenduse tootjate arvele langeb vähem kui 25% ühenduse tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust.

79

Selles küsimuses on Euroopa Kohus juba varem otsustanud, et selles sättes toodud 25% künnis viitab „ühenduse tootmisharu samasuguse toote kogutoodangule“ ja puudutab seda osa kogutoodangust, mille toodavad ühenduse need tootjad, kes kaebust toetavad. Seega on see 25% künnis asjakohane, et teha kindlaks, kas nimetatud tootjad esindavad „põhiosa“ samasuguse toote ühenduse tootmisharu kogutoodangust algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses (8. septembri 2015. aasta kohtuotsus Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu, C‑511/13 P, EU:C:2015:553, punkt 68).

80

Viitega nimetatud künnisele algmääruse artikli 4 lõige 1 vaid täpsustab, et kaebust toetavate ühenduse tootjate kogutoodangut, mis ei ulatu 25%-ni ühenduse samasuguste toodete kogutoodangust, ei saa mingil juhul käsitada piisavalt olulise osana ühenduse toodangust. Kui nende tootjate kogutoodang ületab selle künnise, võidakse dumpinguvastane tollimaks kehtestada või säilitada vaid juhul, kui asjaomased liidu institutsioonid suudavad kõiki asjasse puutuvaid andmeid arvesse võttes tõendada, et dumpinguhindadega toodete impordist tulenev kahju puudutab põhiosa ühenduse samasuguste toodete kogutoodangust (8. septembri 2015. aasta kohtuotsus Philips Lighting Poland ja Philips Lighting vs. nõukogu, C‑511/13 P, EU:C:2015:553, punktid 69 ja 70).

81

Sellest järeldub, et ühenduse tootmisharu mõiste algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses võib piiritleda ainult nende ühenduse tootjatega, kes dumpinguvastase uurimise aluseks olnud kaebust toetasid.

82

Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et vaidlust ei ole selle üle, et komisjoni poolt väljavalitud liidu tootjate arvele langes dumpinguvastase menetluse algatamise ajal 27% vaatlusaluse toote toodangust, mis seega ületab algmääruse artikli 4 lõikes 1 koostoimes sama määruse artikli 5 lõikega 4 ette nähtud 25% künnise.

83

Teiseks ei saa nõustuda Baby Dani etteheitega, mis sisuliselt seisneb väites, et dumpinguvastane uurimine ei olnud objektiivne selle tõttu, et komisjon võttis arvesse üksnes nende ühenduse tootjate esitatud teabe, kes toetasid kaebust ja tegid uurimise käigus täielikult koostööd ning kellel oli seega on selge huvi, et kehtestataks dumpinguvastane tollimaks. Nimelt kuna ühenduse tootmisharu määratlus võib piirduda üksnes dumpinguvastase uurimise aluseks olevat kaebust toetanud ühenduse tootjatega, ei saa ainuüksi sellest asjaolust algmääruse artikli 4 lõike 1 alusel tuleneda selle meetodi õigusvastasus, mida kasutati vaidlusaluse määruse vastuvõtmisel.

84

Kolmandaks ei võimalda ühenduse tootmisharu piiritlemine üksnes dumpinguvastase uurimise aluseks olevat kaebust toetanud ühenduse tootjatega iseenesest ja mis tahes muude nende tootjate tüüpilisust kahtluse alla seadvate tõendite puudumisel järeldada, et vaidlusaluse määruse puhul ei põhinenud ühenduse tootmisharule põhjustatava kahju tuvastamine otsesel tõendusmaterjalil ja objektiivsel uurimisel algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses (vt analoogia alusel 4. veebruari 2016. aasta kohtuotsus C & J Clark International ja Puma, C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punkt 157).

85

Neil asjaoludel on tulemusetud põhikohtuasjas esitatud argumendid selle kohta, et vaidlustatud määrus rikub algmääruse artikli 4 lõiget 1 koostoimes sama määruse artikli 3 lõikega 2.

86

Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb neljandale küsimusele vastata, et selle küsimuse analüüsi käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada vaidlusaluse määruse kehtivust.

87

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: