EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)

3. märts 2016 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Ühine tollitariifistik — Kombineeritud nomenklatuur — Rubriigid 2304, 2308 ja 2309 — Sojavalgukontsentraadi klassifitseerimine”

Kohtuasjas C‑144/15,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlanden’i (Madalmaade kõrgeim kohus) 13. märtsi 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. märtsil 2015, menetluses

Staatssecretaris van Financiën

versus

Customs Support Holland BV,

EUROOPA KOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president C. Lycourgos (ettekandja), kohtunikud C. Vajda ja K. Jürimäe,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Customs Support Holland BV, esindajad: advocaat A. Jansen ja advocaat J. Biermasz,

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja B. Koopman,

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja H. Kranenborg,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 948/2009 (EÜT L 287, lk 1), I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriikide 2304, 2308 ja 2309 tõlgendamist.

2

See eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on Staatssecretaris van Financiën (rahanduse riigisekretär) ja Customs Support Holland BV ning mis käsitleb nimetuse „Imcosoy 62“ all turustatava, väga noorte vasikate segasööda koostisosana kasutatava sojavalgukontsentraadi tariifset klassifitseerimist.

Õiguslik raamistik

KN

3

Euroopa Liitu imporditud kauba tolliotstarbel klassifitseerimist reguleerib KN.

4

Määruse nr 2658/87 – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse vormis KN‑i täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Kõnealune määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist. Euroopa Kohtule esitatud toimikut nähtub, et põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatav KN‑i redaktsioon oli 2010. aasta oma, mis kehtestati määrusega nr 948/2009.

5

KN‑i esimese osa, mis sisaldab eelsätteid, I jao „Üldreeglid“ A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ näeb ette:

„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.

Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[...]

3.

Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:

a)

kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;

[…]“.

6

KN‑i teises osas on grupp 23 „Toiduainetetööstuse jäägid ja tööstuslikult toodetud loomasöödad“, millesse kuuluvad rubriigid 2304, 2308 ja 2309.

7

KN‑i rubriik 2304 on sõnastatud järgmiselt:

„2304 00 00Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata“

8

KN‑i rubriik 2308 on sõnastatud järgmiselt:

„2308 00Söödana kasutatavad taimsed ained ja jäätmed ning taimsed jäägid ja kõrvaltooted, granuleeritud või granuleerimata ja mujal nimetamata:

[...]

2308 00 90

[...]

‐ muud“.

9

KN‑i rubriik 2309 on sõnastatud järgmiselt:

„2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

[...]

2309 90

[...]

‐ muud:

[...]

2309 90 31

‐ ‐ muud, sh eelsegud:

‐ ‐ ‐ sisaldavad alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit või piimatooteid:

‐ ‐ ‐ ‐ mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

‐ ‐ ‐ ‐ ‐ mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10% massist:

‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10% massist“.

10

KN‑i grupi 23 märkuse 1 kohaselt kuuluvad rubriiki 2309 „muud mujal nimetamata loomasöötadena kasutatavad tooted (v.a taimse tooraine töötlemise jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused), mis on saadud taimse või loomse päritoluga tooraine töötlemisel nõnda, et saadud toode on kaotanud lähtematerjalile iseloomulikud põhiomadused“.

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused

11

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon [World Customs Organization], edaspidi „WCO“) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja WCO ning see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KN‑iga on üle võetud HS‑i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid. Ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN‑i enda alajaotisi.

12

WCO töötab HS‑i selgitavad märkused välja vastavalt selle konventsiooni sätetele.

13

HS‑i selgitav märkus rubriigi 2304 kohta on järgmine:

„Sellesse rubriiki kuuluvad õlikoogid ja muud tahked jäägid, mis jäävad järele sojaubadest õli ekstraheerimisel kas lahustite abil või pressimise või rotaarse ekspelleerimise teel. Need jäägid on väärtuslikud loomasöödad.

[...]

Sellesse rubriiki ei kuulu:

[...]

b)

Valgukontsentraadid, mis on saadud rasvast vabastatud sojaubade jahust teatud kindlate koostisosade eemaldamise teel (kasutatakse toiduainete lisanditena) ja tekstureeritud sojaoa jahu (rubriik 2106).“

14

HS‑i selgitav märkus rubriigi 2308 kohta näeb ette:

„Eeldusel, et neid ei ole lülitatud mingisse muusse enam spetsiifilisse nomenklatuuri rubriiki ja et neid kasutatakse loomasöödana, kuuluvad sellesse rubriiki taimsed tooted, taimsed jäätmed ja taimsete materjalide tööstusliku töötlemise jäätmed ja kõrvaltoodang, kui neid on töödeldud selleks, et neist eraldada mõningaid koostisosi.

[...]“.

15

HS‑i rubriigi 2309 selgitav märkus näeb ette:

„Sellesse rubriiki kuuluvad magustatud loomasöödad ja tööstuslikult valmistatud loomasöödad, mis koosnevad mitmete toiteainete segust ja on mõeldud:

[...]

2)

sobiva söödaratsiooni saavutamiseks orgaaniliste või anorgaaniliste ainete (söödalisandid […]) lisamise teel põllumajanduses toodetud söötadele; või

3)

kasutamiseks komplekssöötade või söödalisandite valmistamisel.

[...]

B.– Valmistised, mis on mõeldud põllumajanduses toodetud söötade tasakaalustamiseks (söödalisandid)

Põllumajanduses toodetud söödad sisaldavad harilikult vähe valke, mineraale ja vitamiine. Valmistised on mõeldud nende defitsiidi kompenseerimiseks, selleks et kindlustada hästi tasakaalustatud söödaratsiooni, mis sisaldab valke, mineraale ja vitamiine pluss täiendavaid energeetilisi söötasid (süsivesikud) mis teenivad teiste koostisosade kandja ülesandeid.

Kuigi kvalitatiivselt need valmistised on võrdlemisi sarnase koostisega kui need mis on kirjeldatud punktis A, on need eristatavad ühe kindla toitaine suhteliselt kõrge sisalduse tõttu.

[...]

C.– Punktides A ja B eespool kirjeldatud komplekssöötade ja söödalisandite valmistamiseks kasutatavad valmistised

Need valmistised, mida tuntakse kaubanduses „preemiksitena“ on kõige üldisemalt kompleksvalmistised, mis koosnevad erinevatest ainetest (mõnikord kutsutakse ka lisanditeks) milliste iseloom ja omavahelised proportsioonid varieeruvad vastavalt loomakasvatussaadusele, mille saamiseks ta on mõeldud. [...]

[...]

Sellesse rubriiki ei kuulu:

a)

[Liittooted (graanulid)], mis on valmistatud ühest ainsast materjalist või mitme erineva materjali segust ja millised on sellistena klassifitseeritud muusse spetsiifilisse rubriiki, isegi siis, kui need sisaldavad lisatud sideaineid (melassid, tärklised jne) hulgas, mis ei ületa 3% massist (rubriigid 0714, 1214, 2301 jne).

[...]

d)

Taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvaltooted rubriigist 2308.

[...]“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

16

Eelotsusetaotlusest selgub, et Imcosoy 62 on sojavalgukontsentraat, mis on saadud järgmise kahe tööstusliku protsessi tulemusel.

17

Vastavalt eelotsusetaotlusele esiteks ekstraheeritakse eelnevalt kooritud, purustatud ja aurutatud sojaubadest õli, pärast mida jääb järele niinimetatud sojašrott. Seejärel töödeldakse sojašrotti etanooli ja veega, selleks et eemaldada sellest alles jäänud rasvaine, vähendada muude koostisainete, eelkõige süsivesikute ja kiudainete, kuid mitte valgu sisaldust ja kõrvaldada teatavad kahjulikud ained. Nii saadud sojavalgukontsentraat ei sisalda kasutatud etanooli jääke. Sojavalgukontsentraadi koostises on muu hulgas valku 62% massist ja tärklist kuni 10% massist.

18

Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, ei sobi sojašrott, kuigi seda kasutatakse loomasööda koostisosana, oma suure süsivesikusisalduse tõttu siiski kasutamiseks väga noorte vasikate segasööda koostisosana. Seevastu sobib väga noorte vasikate segasööda koostisosaks sojašrotist saadud sojavalgu kontsentraat, kuna selle süsivesikute ja kiudainete sisaldus on väiksem.

19

Madalmaade toll väljastas 7. septembril 2010 Customs Support Holland BV taotluse alusel siduva tolliinformatsiooni, milles Imcosoy 62 klassifitseeriti KN‑i alamrubriiki 2309 90 31.

20

Customs Support Holland BV pöördus seejärel Rechtbank Haarlemi (Haarlemi esimese astme kohus), kes 3. aprilli 2012. aasta otsusega tunnistas kaebuse põhjendatuks, leides, et Imcosoy 62 tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2304 00 00. Madalmaade toll esitas selle otsuse peale kaebuse Gerechtshof Amsterdamile (Amsterdami apellatsioonikohus), kes tunnistas selle kaebuse põhjendamatuks. Seepeale esitas Staatssecretaris van Financiën Gerechtshof Amsterdami otsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

21

Eelotsusetaotluses leiab Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) esiteks, et KN‑i rubriik 2304 hõlmab ainult selliseid tooteid, mis on saadud vahetult õli ekstraheerimise tulemusel, ja teiseks, et kuigi sojašrott saadakse vahetult õli ekstraheerimise tulemusel ja tuleb seega lugeda KN‑i rubriiki 2304 kuuluvaks, ei ole seevastu sojašroti töötlemine sojavalgukontsentraadi saamise eesmärgil mõeldud õli ekstraheerimiseks, vaid nimetatud ekstraheerimise jääkide muutmiseks nii, et neid saaks kasutada just nimelt loomasöödas. Sellest järeldab kohus, et sojavalgukontsentraat töödeldakse muud laadi tooteks.

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates saab toote klassifitseerida KN‑i rubriiki 2309 üksnes siis, kui see tuleneb toote lõplikust töötlemisest, välja arvatud liittoote või teiste toodetega segatud toote puhul. Lisaks peab toode olema sobiv kasutamiseks üksnes loomasöödana.

23

Seoses sellega märgib Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus), et süsivesikute ja kiudainete ning kahjulike ainete eemaldamine sojašrotist kujutab endast lõplikku töötlemist, mille tulemusel töödeldud toodet saab kasutada väga noortele vasikatele mõeldud segasööda koostisosana. Siiski toob see kohus välja, et vastavalt HS‑i selgitavale märkusele rubriigi 2309 kohta ei saa seda rubriiki kasutada toote kohta, mis koosneb kas ainult ühest ainest või siis selliste ainete segust, mis sellisena kuulub teatavasse rubriiki, ega HS‑i rubriigis 2308 ette nähtud kõrvaltoodangu suhtes. Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) ei välista seega võimalust, et KN‑i rubriiki 2309 ei kuulu sojavalgukontsentraat, mis koosneb sojašrotist, millest on eemaldatud teatavad konkreetsed ained.

24

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas KN‑i rubriiki 2304 tuleb tõlgendada nii, et see tariifirubriik hõlmab ka sojavalgukontsentraati, mis saadakse nii, et sojaubadest õli ekstraheerimise tahketest jäätmetest (nn sojašrotist) eemaldatakse alles jäänud rasvaine, süsivesikud (või kiudained) ja kahjulikud ained, ning mis sellise ekstraheerimise tulemusel sobib kasutamiseks väga noorte vasikate segasööda koostisosana?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas esimeses küsimuses kirjeldatud viisil saadud sojavalgukontsentraat kuulub KN‑i rubriiki 2308 või 2309?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

25

Nende kahe küsimusega, mida on kohane käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt saada vastust küsimusele, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline sojavalgukontsentraat nagu põhikohtuasjas kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 2304, 2308 või 2309.

26

Esitatud küsimustele vastuse andmise seisukohalt on oluline rõhutada, et KN‑i klassifitseerimise üldreeglite kohaselt toimub kaupade klassifitseerimine rubriikide kirjelduste ja vastavate jaotiste ja gruppide märkuste kohaselt, kusjuures gruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil (vt kohtuotsused Lukoyl Neftohim Burgas, C‑330/13, EU:C:2014:1757, punkt 33, ja Baby Dan, C‑272/14, EU:C:2015:388, punkt 25).

27

Teiseks on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsused Proxxon, C‑500/04, EU:C:2006:111, punkt 21, ja Vario Tek, C‑178/14, EU:C:2015:152, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Mis puutub HS‑i selgitavatesse märkustesse, siis tuleb lisada, et vaatamata sellele, et need ei ole õiguslikult siduvad, on need olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt selle kohta kohtuotsused Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punkt 25, ja Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 28). Siiski ei tohi nende selgitavate märkustega muuta KN‑i märkuste sisu (vt selle kohta kohtuotsus Duval, C‑44/15, EU:C:2015:783, punkt 24).

29

Lisaks võib toote kasutuseesmärk olla objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks juhul, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (kohtuotsused Swiss Caps, C‑410/08–C‑412/08, EU:C:2009:794, punkt 29, ja Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 41).

30

Käesolevas asjas tuleb seoses KN‑i rubriigiga 2308 märkida, et selle sõnastusest tulenevalt on tegemist jääkrubriigiga. Seega tuleb KN‑i klassifitseerimise üldreegli 3 punkti a arvestades kontrollida, kas selline toode nagu põhikohtuasjas võib kuuluda KN‑i rubriikidesse 2304 või 2309.

31

KN‑i rubriigi 2304 kohta tuleb sarnaselt eelotsusetaotluse esitanud kohtu tähelepanekule märkida, et Imcosoy 62 ei kujuta endast sojaubadest õli ekstraheerimise jäätmeid KN‑i rubriigi 2304 tähenduses, vaid on derivaat, mis on saadud sellistest jäätmetest, kasutades eraldiseisvat ja hilisemat protsessi, mida kasutatakse just nimelt selle valgukontsentraadi saamiseks ja mille käigus eemaldatakse sojašrotist selle teatavad koostisained.

32

Lisaks täpsustab HS‑i märkus rubriigi 2304 kohta, et sellesse rubriiki ei kuulu just nimelt valgukontsentraadid, mis on saadud õlitustatud sojajahust selle teatavate koostisainete eemaldamise teel ja mis on mõeldud lisamiseks toiduainetele.

33

Esmalt nähtub eelotsusetaotlusest, et Imcosoy 62 on valgukontsentraat, mis on mõeldud kasutamiseks väga noorte vasikate sööda koostisosana ja mida saadakse sojašrotist protsessi abil, mille käigus ühelt poolt eemaldatakse selles alles jäänud rasvaine ja teatavad kahjulikud ained ning teisalt vähendatakse selles muude ainete kui valgu sisaldust. Järelikult on põhikohtuasjas käsitletav toode valgukontsentraat, mis on saadud sojajahust selle teatavate koostisainete eemaldamise teel ja mis on mõeldud lisamiseks toiduainetele.

34

Teiseks tuleb sojašrotti, mille baasil valmistatakse Imcosoy 62, lugeda õlitustatud tooteks ka siis, kui selles võib tuvastada minimaalseid õlijääke (vt selle kohta kohtuotsus Fancon, 129/81, EU:C:1982:91, punktid 10 ja 14).

35

Järelikult ei saa sellist valgukontsentraati, millega on tegemist põhikohtuasjas, lugeda KN‑i rubriiki 2304 kuuluvaks.

36

Mis puutub KN‑i rubriiki 2309, siis Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb selle rubriigi tähenduses „[loomasöödana kasutatavate] toodetena“ käsitada kas toote töötlemise tulemit või segu teiste toodetega. Et asjaomane toode saaks kuuluda KN‑i rubriiki 2309, peab see lisaks olema sobiv üksnes loomasöödaks ja peab olema läbinud lõpliku töötlemise või olema eri ainete segu (vt analoogia alusel seoses 1965. aasta ühise tollitariifistiku rubriigiga 2307, mis kehtis enne KN‑i rubriiki 2309, kohtuotsused Henck, 36/71, EU:C:1972:25, punktid 4 ja 12, ning van de Poll, 38/72, EU:C:1972:127, punkt 5).

37

Eelotsusetaotluses kirjeldatud tootmisportsessi arvestades on Imcosoy 62 toode, mis on läbinud lõpliku töötlemise ja on sobiv üksnes loomasöödaks.

38

Lisaks selgub KN‑i grupi 23 märkusest 1, et nimetatud rubriik hõlmab muid mujal nimetamata loomasöödana kasutatavaid tooteid (v.a taimse tooraine töötlemise jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused), mis on saadud taimse või loomse päritoluga tooraine töötlemisel nõnda, et saadud toode on kaotanud lähtematerjalile iseloomulikud põhiomadused.

39

Ent vaieldamatult on Imcosoy 62 taimsest toorainest, nimelt sojašrotist saadud toode. Lisaks ei saa seda pidada sojašrotti töötlemisprotsessi jäätmeteks, jäägiks või kõrvalsaaduseks, sest asjaomase töötlemise eesmärk ongi just selle toote valmistamine.

40

Et selline valgukontsentraat nagu Imcosoy 62 saaks kuuluda KN‑i rubriiki 2309, peab see lisaks olema sellise protsessi tulem, mille käigus kaotab selle toote taimne tooraine oma iseloomulikud põhiomadused.

41

Eelotsusetaotluse kohaselt on Imcosoy 62 valmistamisel kasutataval sojašroti töötlemisprotsessil konkreetne loomakasvatusega seonduv eesmärk, kuna selle abil valmistatakse sellist valgukontsentraati, mida – erinevalt sojašrotist – saavad süüa väga noored vasikad. Seega saab selle toote objektiivseid tunnuseid ja omadusi ning eelkõige toote teatud tüüpi loomade söödas kasutamise eesmärgil sojašrotist teatavate koostisainete sihilikku vähendamist arvestades teha järelduse, et see toode vastab KN‑i rubriiki 2309 klassifitseerimiseks nõutavatele tingimustele.

42

Sellist tõlgendust toetab HS‑i selgitav märkus rubriigi 2309 kohta, mille kohaselt hõlmab see rubriik just nimelt loomade põhisööda valgupuudujäägi kompenseerimiseks mõeldud valmistisi.

43

Lõpetuseks puudub KN‑is toodet veel täpsemalt kirjeldav rubriik, kuhu saaks klassifitseerida valmistise, mis – nagu Imcosoy 62 – on saadud sojašrotist ja on sobiv üksnes loomasöödaks.

44

Järelikult tuleb selline toode, millega on tegemist põhikohtuasjas, klassifitseerida KN‑i rubriiki 2309.

45

Seda järeldust ei kummuta HS‑i selgitav märkus rubriigi 2309 kohta, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul otseselt välistab sellest rubriigist esiteks liittooted (graanulid), mis on valmistatud ühest ainsast ainest või mitme erineva aine segust, mis sellisena kuulub teatavasse rubriiki, ja teiseks taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvaltooted rubriigist 2308.

46

Mis esiteks puutub selle selgitava märkusega ühest ainsast ainest või mitme erineva aine segust, mis sellisena kuulub teatavasse rubriiki, valmistatud liittoote (graanulid) välistamisse, siis tuleb tõdeda, et Imcosoy 62 koosneb eelkõige valgust ja tärklisest, nii et seda toodet ei saa määratleda ühest ainsast materjalist koosneva liittootena (graanulitena). Ka on võimatu määratleda Imcosoy 62 kui mitme erineva aine segust, mis sellisena kuulub teatavasse rubriiki, valmistatud liittoode. See toode saadakse tõepoolest sojašrotist, mis sellisena kuulub KN‑i rubriiki 2304 (kohtuotsus Fancon, 129/81, EU:C:1982:91, punkt 15). Siiski ei sisalda saadud toode kõiki sojašroti koostisaineid ja seda ei saa sellisena klassifitseerida KN‑i rubriiki 2304 põhjustel, mis on esitatud käesoleva otsuse punktides 31–35.

47

Mis teiseks puutub sama selgitava märkusega rubriiki 2308 kuuluvate taimsete jäätmete, jääkide ja kõrvaltoodete välistamisse, siis olgu öeldud, et HS‑i selgitavad märkused ei ole siduvad, erinevalt KN‑i grupi 23 märkusest 1, mis ei välista KN‑i rubriigist 2309 selliseid taimseid jäätmeid, jääke ja kõrvaltooteid, mis kaasnevad sellesse rubriiki kuuluva toote valmistamiseks kasutatava töötlemisprotsessiga. Nagu on öeldud käesoleva otsuse punktis 39, ei saa selline välistamine hõlmata niisugust valgukontsentraati, nagu on Imcosoy 62.

48

Lisaks kõigele on rubriigi 2308 jääkrubriigi olemusega vastuolus see, kui HS‑i ja KN‑i täpsemat kirjeldust sisaldavale rubriigile vastav toode, nagu seda on Imcosoy 62 seoses rubriigiga 2309 eelkõige lähtudes selle ainuüksi loomasöödana kasutamisest, klassifitseerida KN‑i rubriiki 2308.

49

Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et selline sojavalgukontsentraat nagu põhikohtuasjas kuulub KN‑i rubriiki 2309.

Kohtukulud

50

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

 

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud komisjoni 30. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 948/2009, I lisas olevat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selline sojavalgukontsentraat nagu põhikohtuasjas kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 2309.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.