—

Bricmate AB, esindajad: advokat C. Dackö, advokat U. Käll ja advokat M. Johansson,

—

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: S. Boelaert ja A. Norberg, keda abistasid solicitor B. O’Connor ja avocat S. Gubel,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. França ja J. Enegren,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. septembri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 917/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 238, lk 1) kehtivust.

2

Taotlus on esitatud Bricmate AB (edaspidi „Bricmate”) ja Tullverketi (Rootsi tolliamet) vahelises vaidluses, mille ese oli viimati nimetatu poolt dumpinguvastaste tollimaksude sissenõudmine selle ettevõtja poolt Hiinast pärit keraamiliste plaatide impordi eest.

3

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa [liidu] liikmed (ELT L 343, lk 51; edaspidi „algmäärus”) artikli 1 lõige 1 näeb ette, et „[d]umpinguvastast tollimaksu võib kohaldada dumpingtoote suhtes, mille vabasse ringlusse lubamine [liidus] tekitab kahju.”

4

Algmääruse artikli 3 „Kahju tuvastamine” lõigetes 1–3 ja 5–6 on sätestatud järgmist:

„1.   Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, siis tähendab mõiste „kahju” käesoleva määruse kohaselt [liidu] tootmisharule tekitatud olulist kahju, [liidu] tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või [liidu] tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse käesolevas artiklis ette nähtud korras.

2.   Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt nii

3.   Dumpinguhinnaga impordi mahu asjus pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga import on absoluutnäitajate poolest või ühenduse tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes hindadele pööratakse tähelepanu sellele, kas dumpinguhinnaga impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes [liidu] tootmisharu samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

[…]

5.   Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomasele [liidu] tootmisharule, hinnatakse kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja ‑näitajaid, sh asjaolu, et tootmisharu on veel toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjudest, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärku, müügi, kasumi, toodangu, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme tegelikku ja võimalikku vähenemist, [liidu] hindu mõjutavaid tegureid ning tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahakäibele, laovarudele, tööhõivele, töötasudele, kasvule, kapitali kaasamise võimele ja investeeringutele. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

6.   Lõike 2 alusel esitatud asjakohase tõendusmaterjaliga tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige tuleb tõendada, et lõike 3 alusel näidatud mahu- ja/või hinnatasemed on lõike 5 kohaselt mõjutanud [liidu] tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.”

5

Algmääruse artikli 17 „Väljavõtteline uuring” lõikes 1 on ette nähtud, et „[j]uhul kui kaebuste esitajaid, eksportijaid, importijaid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida”.

6

Selle artikli lõigetes 2–4 on sõnastatud valimi valiku ja sel juhul läbiviidava dumpingumarginaali arvutamise kriteeriumid.

7

Nimetatud määruse artikli 20 „Avalikustamine” lõige 1 sätestab järgmist:

„Kaebuse esitajad, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning ekspordiriigi esindajad võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutlustega seotud üksikasjade avalikustamist, mille alusel ajutised meetmed kehtestati. Avalikustamise taotlus esitatakse kirjalikult kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning avalikustamine toimub kirjalikult nii kiiresti kui võimalik.”

8

Euroopa Komisjon võttis 16. märtsil 2011 vastu määruse (EÜ) nr 258/2011, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes (EÜT L 70, lk 5; edaspidi „ajutine määrus”).

9

Selle määruse B osas, mis puudutab asjaomast toodet ja samasugust toodet, on ajutise määruse pealkirja „Samasugune toode” all toodud põhjendused 27–32 järgmises sõnastuses:

10

Ajutise määruse D osa, mis puudutab kahju arvutamist, sisaldab selle põhjendusi 68–111. Eelkõige põhjendustes 71 ja 72, mis on toodud selle osa punktis 2 „Liidu tarbimine”, on öeldud järgmist:

11

Selle osa punkt 2 sisaldab tabelit 1 „Tarbimine”, milles on esitatud järgmised andmed:

12

Nimetatud D osas toodud punkt 3 „Import Hiinast” sisaldab punkti 3.1. „Vaatlusaluse toote impordi maht, turuosa ja hinnad”. Selles esitatud põhjendustes 73–75 on sätestatud järgmist:

(74)

Hiinast pärit koguimpordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 3% ja oli uurimisperioodil ligikaudu 66 miljonit m2. Langussuund oli iseenesest kooskõlas tarbimise langusega, kuid see ei olnud kaugeltki nii märkimisväärne ning toimus 2007. ja 2009. aasta vahel. Ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit import 6%. Kui olukorda vaadelda kogu vaatlusaluse perioodi perspektiivis, suurenes Hiina impordi turuosa 35% –4,8%-lt 2007. aastal 6,5%-ni uurimisperioodil.

(75)

Hiina impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 4% –4,70 eurolt m2 eest 4,50 euroni m2 eest.”

13

Põhjendustes 76 ja 77, mis on esitatud punktis 3.2. „Hindade allalöömine”, on öeldud järgmist:

14

Ajutise määruse E osa, mis puudutab põhjuslikku seost imporditud dumpingtoote ja liidu tööstusharule tekitatud kahju vahel (edaspidi „põhjuslik seos imporditoote ja kahju vahel”), sisaldab punkti 2, mis puudutab Hiina impordi mõju ja mille põhjendused 114 ja 116 on sõnastatud järgmiselt:

15

Ajutise määruse F osas „Liidu huvid” on põhjendused 144–146, mis puudutavad importijate huve, sõnastatud järgmiselt:

16

Pärast seda, kui määruse nr 917/2011 A osas on käsitletud haldusmenetlust, mis viis ajutiste meetmete vastuvõtmiseni, on selle B osas käsitletud mõisteid „Vaatlusalune toode ja samasugune toode”. See osa sisaldab määruse põhjendusi 42–46, milles on öeldud järgmist:

17

Määruse nr 917/2011 D osa, mis puudutab liidu tööstusharule tekitatud kahju kindlakstegemist, sisaldab selle põhjendusi 99–137.

18

Selle D osa punkt 1, mis puudutab liidu toodangut ja liidu tootmisharu, sisaldab punkti 1.1. „Liidu tarbimine”, mille põhjenduses 100 on sätestatud järgmist:

„Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 71 kuni 72 esitatud esialgsed järeldused [liidu] tootmisharu olukorra kohta.”

19

Nimetatud osa punkt 2 puudutab Hiina importi ja sisaldab eelkõige põhjendusi 107 ja 108. Need on sõnastatud järgmiselt:

20

Määruse nr 917/2011 E osa, mis puudutab impordi ja kahju vahelist põhjuslikku seost, sisaldab põhjendusi 138–169.

21

Määruse nr 917/2011 F osa „Liidu huvid” sisaldab viis punkti. Selle punkti 2 „Importijate huvid” põhjendustes 174 ja 175 on öeldud järgmist:

22

Määruse nr 917/2011 artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu [KN]‑koodide 69071000, 69079020, 69079080, 69081000, 69089011, 69089020, 69089031, 69089051, 69089091, 69089093 ja 69089099 alla kuuluvate glasuuritud ja glasuurimata keraamiliste põranda-, sillutis-, kolde- ja seinaplaatide ning glasuuritud ja glasuurimata, alusel või aluseta keraamiliste mosaiikkivide jms impordi suhtes.”

23

Komisjonile esitati 7. mail 2010 kaebus, et Hiinast pärit keraamilisi plaate imporditakse dumpinguhindadega ja et see tekitab seega liidu tööstusele olulist kahju.

24

Sellest tulenevalt avaldas komisjon 19. juunil 2010 teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes (ELT C 160, lk 20). Dumpingu ja liidu tööstusharule tekitatud kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010. Sellele tööstusele tekitatud kahju ja põhjusliku seose hindamiseks vajalike suundumuste uurimine puudutas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. märtsini 2010. Kaebus laienes kõikidele keraamilistele plaatidele, mis imporditi nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) (muudetud kujul) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) tariifirubriikide 6907 ja 6908 alusel.

25

Bricmate on Rootsi äriühing, kes impordib keraamilisi plaate Hiinast. Dumpinguvastases menetluses valiti Bricmate koos kuue teise äriühinguga sõltumatute importijate valimisse. Seoses sellega esitas ta komisjonile 10. septembril 2010 vastuseks tema küsimustikule üksikasjalikku teavet. Seejärel täiendas Bricmate 10. detsembril 2010 seda teavet.

26

16. märtsil 2011 võttis komisjon vastu ajutise määruse. Bricmate esitas 15. aprillil 2011 komisjonile oma märkused selle määruse kohta. Komisjon vastas neile märkustele oma 1. juuli 2011. aasta kirjas ja edastas temale üldist teavet avalikustava dokumendi, mille kohaselt ta soovitas Euroopa Liidu Nõukogul kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

27

Bricmate esitas 11. juulil 2011 oma lisamärkused sellele üldist teavet avalikustavale dokumendile, mida ta täiendas hiljem, 15. juulil 2011, pärast ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Komisjon vastas 27. juuli 2011. aasta kirjaga selle äriühingu väidetele, kes vastas sellele omakorda 23. augustil 2011.

28

Nõukogu võttis 12. septembril 2011 vastu määruse nr 917/2011.

29

Bricmate esitas 28. novembril 2011 Euroopa Liidu Üldkohtule ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel hagi nimetatud määruse tühistamiseks. Üldkohus jättis määrusega (Bricmate vs. nõukogu, T‑596/11, EU:T:2014:53) selle hagi vastuvõetamatuse tõttu läbivaatamata, kuna määrus, mille tühistamist hageja nõudis, ei puudutanud teda isiklikult ja kuna see sisaldas rakendusmeetmeid.

30

Tullverket esitas määruse nr 917/2011 alusel ajavahemikul 31. oktoober 2011 kuni 28. mai 2012 32 maksuotsust, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit keraamiliste plaatide impordile Bricmate'i poolt.

31

Bricmate palus oma kaebuses, mille ta esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, nimetatud otsused tühistada, väites, et määrus nr 917/2011 on kehtetu. Äriühing esitas kaks väidet selle kohta, miks määrus tuleb lugeda kehtetuks. Esimese väite saab jagada kaheks osaks, millest esimene käsitleb väidetavaid vigu Eurostati statistilistes andmetes, millest komisjon lähtus. Teine osa käsitleb seda, et liidu institutsioonid väidetavalt ei uurinud neid oletatavaid vigu. Teine väide käsitleb seda, et uurimise käigus ei olnud komisjoni Bricmate’i puudutav tegevus rahuldav.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et ta ei saa välistada, et Bricmate'i esitatud argumendid võidakse lugeda põhjendatuks.

33

Seega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsuse küsimuse punktides a ja b, kas määrus nr 917/2011 on kehtetu põhjusel, et komisjoni uurimise käigus kasutatud statistilised andmed on valed, ja kuna nõukogu ja komisjon tuginesid seega liidu tööstusharule tekitatud kahju ja põhjusliku seose kindlakstegemisel valele eeldusele.

34

Oma eelotsuse küsimuse punktis c soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liidu institutsioonid on sellega, kui nad kinnitasid määruse nr 917/2011 põhjenduses 108, et ametlikku statistikat ei ole muudetud, rikkunud oma hoolsuskohustust ja algmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 6. Ta tugineb seoses sellega Bricmate'i kinnitustele, et viimane kaebas komisjonile, et Eurostati statistika ei ole õige.

35

Oma eelotsuse küsimuse punktides d–f küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas komisjon on sellega, et ta ei ole arvesse võtnud Bricmate'i argumente seoses erinevustega Hiinast ja Euroopast pärit keraamiliste plaatide tootmisprotsessis ja nende toodete pakkumist liidu turul, rikkunud oma põhjendamiskohustust ELTL artikli 296 tähenduses ja Bricmate'i kaitseõigusi ning algmääruse artiklit 17 ja artikli 20 lõiget 1.

36

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib seoses sellega, et Bricmate, kelle komisjon valis dumpinguvastases menetluses valimi sõltumatute importijate hulka, juhtis tähelepanu sellele, milline tähtsus on Hiinas lõikamisprotsessil, ja tõi välja seitse keraamiliste plaatide liiki, mida ei ole võimalik liidus soetada. Uurimise käigus kasutatud KN‑koodid ja liidu tööstusharule tekitatud kahju arvutused ei võtnud neid erisusi arvesse. Nimetatud kohus leiab, et liidu institutsioonid ei ole täpselt selgitanud, kuidas Bricmate'i edastatud teavet ajutise määruse ja määruse nr 917/2011 vastuvõtmisel arvesse on võetud, kusjuures nad on Bricmate'i argumente teatavas ulatuses vaidlustanud. Kohus tuvastas eelkõige, et esiteks ei ole arvesse võetud keraamiliste plaatide piiratud pakkumist ja väidetavaid erinevusi lõikamisprotsessis ning teiseks Bricmate'i arvamust. Seoses sellega tuleneb Üldkohtu otsusest kohtuasjas Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu (T‑199/04, EU:T:2011:535, punkt 77), et kui korraldatakse väljavõtteline uuring, peavad liidu institutsioonid põhimõtteliselt arvesse võtma kõikide valimisse kuuluvate ettevõtjate ekspordiandmeid. Seega, jättes osa Bricmate'i esitatud andmetest kõrvale, on komisjon rikkunud algmääruse artiklis 17 esitatud väljavõttelise uuringuga seotud norme.

37

Neil asjaoludel otsustas förvaltningsrätten i Malmö (Malmö halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määrus nr 917/2011] on kehtetu ühel järgmistest põhjustest:

38

Pärast kohtujuristi ettepaneku esitamist palus Bricmate Euroopa Kohtu kantseleile 17. juunil 2015 esitatud avalduses uuendada menetluse suulise osa. Taotluse põhjenduseks väitis Bricmate sisuliselt, et komisjon kinnitas kohtuistungil, et ta oli selle dumpinguvastase menetluse lõplikus staadiumis teadlik, et asjaomane statistika ei ole õige. See teadmine oli uus asjaolu, mille üle pooled ei ole vaielnud ja mida nad ei ole oma seisukohtades käsitlenud.

39

Kõigepealt tuleb märkida, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ja kodukorras ei ole pooltele ette nähtud võimalust esitada kohtujuristi ettepanekule vastuseks seisukohti (vt kohtuotsus Vnuk, C‑162/13, EU:C:2014:2146, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Vastavalt ELTL artikli 252 teisele lõigule on kohtujuristi ülesanne avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult teha põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalust. Kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud arutluskäik ei ole Euroopa Kohtule siduvad (vt kohtuotsus komisjon vs. Parker Hannifin Manufacturing ja Parker-Hannifin, C‑434/13 P, EU:C:2014:2456, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Sellega seoses tuleb märkida, et kodukorra artikli 83 kohaselt võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud (kohtuotsus Nordzucker, C‑148/14, EU:C:2015:287, punkt 24).

42

Käesoleval juhul ei ole see nii. Nimelt esitas Bricmate nii menetluse kirjalikus kui ka selle suulises osas kõik oma väidete põhjenduseks esitatud faktilised ja õiguslikud argumendid. Eelkõige, mis puutub väidetavasse uude asjaolusse, mis esitati kohtuistungil, siis selle kohta tuleb kinnitada, et selle üle on menetluse nimetatud staadiumides vaieldud. Seega asub Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist seisukohale, et tema käsutuses on kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud ja et nende asjaolude üle on tema menetluses vaieldud.

43

Eeltoodud kaalutlusi arvestades leiab Euroopa Kohus, et menetluse suulise osa uuendamiseks ei ole alust.

44

Eelotsuse küsimuse punktides a–c küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas määrus nr 917/2011 on kehtetu selles osas, milles liidu institutsioonid on dumpinguvastases uurimismenetluses esiteks teinud faktivigu ja ilmseid hindamisvigu, kuna nad tuginesid liidu tööstusharule tekitatud kahju ning impordi ja selle kahju vahelise põhjusliku seoses kindlakstegemiseks ebaõigetele Eurostati andmetele, ning rikkusid teiseks oma hoolsuskohustust ja algmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 6, kui nad väitsid määruse nr 917/2011 põhjenduses 108, et ametlikku statistikat ei ole muudetud.

45

Mis eelkõige puudutab faktivigu, siis selle kohta küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas liidu institutsioonid on teinud esiteks vea, mis on seotud KN‑koodi 6908 90 99 alla kuuluvate toodete impordimahuga, kuna määruses nr 917/2011 hinnati Hiina importi 2009. aastal ja uurimisperioodil 1,3 miljoni m2 võrra üle. Ta soovib samuti teada, kas institutsioonid on teisest küljest teinud vea seoses KN‑koodi 6907 90 99 – mis muudeti KN‑koodiks 6907 90 80 – alla kuuluvate toodete impordimahuga, nii et 2009. aastal ja uurimisperioodil hinnati nende toodete import 10% võrra mahukamaks.

46

Tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramine eeldab keerulise majandusliku olukorra hindamist ning et kohtulik kontroll sellise hinnangu üle peab piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, faktiliste asjaolude sisulist paikapidavust, ilmsete vigade puudumist nende faktiliste asjaolude hindamisel ja võimu kuritarvitamise puudumist. Sellega on eelkõige tegemist ühenduse tootmisharule kahju tekitavate tegurite kindlaksmääramisel dumpinguvastases uurimises (vt kohtuotsused Ikea Wholesale, C‑351/04, EU:C:2007:547, punkt 41; Simon, Evers & Co., C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 29; Valimar, C‑374/12, EU:C:2014:2231, punkt 51, ning TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 34).

47

Käesolevas asjas, mis puutub esiteks KN‑koodi 6908 90 99 alla kuuluvate toodete impordimahtu, siis selle kohta on komisjon oma kirjalikes seisukohtades kinnitanud, et ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud Hiina impordi maht uurimisperioodil –66023000 m2 – on vale. Ta kinnitab nüüd, et impordimaht on 64821000 m2. Määrus nr 917/2011 viitab aga põhjenduses 108 ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud arvudele. Sellest tuleneb, et määruses nr 917/2011 on Hiina importi uurimisperioodil 1202000 m2 võrra üle hinnatud.

48

Teiseks, mis puutub KN‑koodi 6907 90 99 alla kuuluvatesse toodetesse, siis nähtub Eurostati statistikast, mille komisjon Euroopa kohtule edastas, et nende Hiinast pärit ja Hispaaniasse imporditud toodete lisamaht moodustas 2009. aastal 881734 m2, mitte 7373291 m2, nagu on toodud Eurostati statistikas, mida komisjon kasutas, ning novembris 2009 oli täiendavalt imporditud toodete maht 64940 m2, mitte 6565771 m2, nagu on märgitud Eurostati statistikas, mida komisjon kasutas.

49

Seega tuleb asuda seisukohale, et komisjon nõustub seoses impordimahu kindlakstegemisega, et tegemist on sisuliselt ebatäpsete andmetega.

50

Seega tuleb kindlaks teha, kas need vead võivad viia määruse nr 917/2011 tühistamiseni.

51

Bricmate väidab seoses sellega, et need ebatäpsed andmed mõjutasid liidu institutsioonide poolt asjaomases dumpinguvastases menetluses kasutatud mitmeid makromajanduslikke näitajaid, mis viisid selleni, et nad tegid ilmseid hindamisvigu. Nii on valed näitajad, mis on seotud Hiina impordi mahuga, liidu tarbimisega, Hiina impordi turusegmendiga, liidu tööstusharu turusegmendiga, keskmise impordihinnaga, nimetatud impordihindade ja liidus kehtestatud hindade vaheliste erinevustega.

52

Siiski tuleb märkida, et liidu tööstusharule tekitatud kahju objektiivne määramine algmääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt nii dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul kui ka kõnealuse impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule.

53

Seega, mis puutub nimetatud koguse või nimetatud hindade kindlaksmääramisse, siis algmääruse artikli 3 lõikes 3 on ette nähtud need asjaolud, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta, täpsustades et üksnes üks või mitu neist asjaoludest ei saa olla määrav otsustamise alus (vt kohtuotsus Neotype Techmashexport vs. komisjon ja nõukogu, C‑305/86 ja C‑160/87, EU:C:1990:295, punkt 50).

54

Sama kehtib ka dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes asjaomasele liidu tööstusele. Nimelt tuleneb algmääruse artikli 3 lõikest 5, et liidu institutsioonid on kohustatud kontrollima kõiki asjakohaseid tegureid ja majandusnäitajaid, mis mõjutavad seda tööstust, kusjuures üks või mitu neist teguritest ei ole tingimata määrav hindamise alus. See säte annab seega neile institutsioonidele kaalutlusõiguse erinevate tegurite kontrollimiseks ja hindamiseks (vt selle kohta kohtuotsus Ikea Wholesale, C‑351/04, EU:C:2007:547, punkt 61).

55

Viimaks, mis puutub algmääruse artikli 3 lõike 6 kohasesse põhjuslikku seosesse, siis liidu institutsioonid peavad tõendama, et selle artikli lõike 3 alusel näidatud mahu- ja/või hinnatasemed on lõike 5 kohaselt mõjutanud liidu tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.

56

Seega tuleb neid sätteid nende koostoimes lugedes kindlaks teha, kas kõikidest asjassepuutuvatest asjaoludest tuleneb, et liidu institutsioonid on tõendanud, et liidu tööstusharule on tekitatud olulist kahju.

57

Käesolevas asjas selgub määruse nr 917/2011 põhjendusest 108, et isegi kui pooled vaidlustasid pärast üldist teavet avalikustava dokumendi edastamist teatavatesse liikmesriikidesse mõeldud asjaomaste toodete keskmised impordihinnad, on liidu institutsioonid siiski asunud seisukohale, et „jää[b] püsima sama kahjupilt, mida iseloomustavad suured hindade allalöömise ja dumpingumarginaalid”.

58

Tuleb märkida, et kuigi tuvastatud sisulised ebatäpsused on mõjutanud teatavaid näitajaid, esinevad suured erinevused hindade allalöömises. Tuleb siiski asuda seisukohale, et asjaomased sisulised vead ei mõjutanud neid erinevusi. Lisaks tuleb rõhutada, et sellised mikromajanduslikud näitajad nagu varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavood, investeeringute tasuvus, palgad ja tootmiskulud on põhjendatud valimisse kuuluvatelt teistelt liidu tootjatelt pärinevate andmetega ning faktide kohta tuvastatud sisulised ebatäpsused seda ei mõjutanud, millele ei ole ka vastu vaieldud.

59

Lisaks tuleb asuda seisukohale, et liidu institutsioonide tuginemine oma kirjalikes seisukohtades korrigeeritud arvudele (edaspidi „korrigeeritud arvud”), ei mõjuta oluliselt liidu tööstusharule tegelikult tekitatud kahju ning impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose määramist.

60

Nimelt tuleneb korrigeeritud arvudest, et Hiina impordi kogus vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel (edaspidi „vaadeldav ajavahemik”) 15%, mitte 3%, nagu nähtub ajutise määruse põhjendustest 73 ja 74. Seega asusid liidu institutsioonid määruse nr 917/2011 põhjenduses 107 põhjendatult seisukohale – võttes arvesse, et liidu tarbimise kohta registreeriti, et see vähenes ligi 29% ning korrigeeritud arvude kohaselt 30% –, et mõlema, nii Hiina impordi koguse kui ka liidu tarbimise vähenemisest tuleneb, et Hiina importijad võisid siiski suurendada oma liidu turuosa.

61

Mis puutub Hiina impordi liidu turuosa, siis liidu institutsioonid nõustuvad, et korrigeeritud arvude kohaselt on see suurenenud 21%, mitte 35%, nagu nähtub ajutise määruse põhjendusest 73, mida on selles osas korratud määruse nr 917/2011 põhjenduses 107. Nende turuosa tuleb siiski ka edaspidi lugeda oluliseks ja liidu institutsioonid märkisid põhjendatult põhjenduses 107, et see turusegment näitab suurenemise tendentsi.

62

Mis puutub liidu tööstusharu turuosa, siis liidu institutsioonid tunnistavad seoses sellega oma kirjalikes seisukohtades, et see ei ole 1% võrra vähenenud, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 87, vaid jäi vaadeldaval ajavahemikul stabiilseks. Siiski tuleb juhtida tähelepanu, et muud liidu tööstusharuga seotud makromajanduslikud näitajad, nagu selle tööstuse tootlikkus, tootmisvõimsus, nimetatud tööstuse läbimüük, tööhõive ja töötajate produktiivsus, on vähenenud, millele ei ole vastu vaieldud.

63

Mis puutub Hiina impordi keskmisse hinda, siis parandatud arvude kohaselt tõusis see vaadeldaval ajavahemikul 10%, mitte ei vähenenud 3%, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 73. Siiski tuleb esile tuua, et ühest küljest, nagu nähtub ajutise määruse põhjendusest 115, ulatus Hiina impordi ja liidu tööstusharu hindade erinevus vaadeldaval ajavahemikul 50%‑ni. Seoses sellega tuleb märkida, et kuigi see erinevus jäi stabiilseks, nagu uurimisest selgus, on see siiski oluline. Lisaks, vastavalt määruse nr 917/2011 põhjendusele 113 tuvastati uurimisel hindade allalöömine tasemel 43,2–55,7%. Seega, kuna need arvud tulenevad valimisse kuuluvate äriühingute esitatud andmetest, ei mõjuta neid ebatäpsused Eurostati andmetes.

64

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et parandatud arvud ei sea kahtluse alla üldist järeldust, milleni liidu institutsioonid pärast kõikide majandustegurite uurimist jõudsid, nii et nad asusid põhjendatult seisukohale, et liidu tööstusharule on tekitatud kahju ning et impordi ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.

65

Viimaks väidab Bricmate, et ei ole uuritud ega parandatud huvitatud poolte väidetavaid sisulisi faktivigu, samas kui need pooled väitsid seda oma seisukohtades ja edastasid need liidu institutsioonidele enne määruse nr 917/2011 vastuvõtmist. Seega on need institutsioonid rikkunud oma hoolsuskohustust ja alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 6.

66

Seoses KN‑koodi 6908 90 99 alla kuuluva impordi mahuga nähtub Euroopa Kohtule esitatud asjaoludest, et selle mahuga seotud vigadest teatati komisjonile dumpinguvastases uurimismenetluses ja see institutsioon kontrollis selle mõju liidu tööstusharule tekitatud kahju kindlaksmääramisele. Seega nähtub 1. juuli 2011. aasta üldist teavet avalikustava dokumendi punktist 77, et komisjon on asunud seisukohale, et statistika erinevused mõjutasid kogu kahju kindlaksmääramist vähe. Seega otsustas ta, et ei ole vaja ega kasulik muuta dumpinguvastases uurimismenetluses kasutatud andmeid. Sellest tuleneb, et liidu institutsioonid kontrollisid vajaliku hoolsusega asjaolusid, mis tulenesid väidetest, mis käsitlesid neid vigu Eurostati andmetes.

67

Mis puudutab vigu KN‑koodi 6907 90 99 alla kuuluvate toodete impordis, siis tuleb märkida, et üks huvitatud pool informeeris uurimismenetluse käigus komisjoni, et Eurostati Hiina impordi keskmist hinda puudutav statistika on vigane. See institutsioon võttis seega 9. juunil 2011 ühendust Eurostati teenistustega, et kontrollida, kas andmed, sealhulgas Hispaania Kuningriiki puudutavad andmed olid õiged. Need teenistused vastasid, et statistika kinnituseks või parandamiseks on vaja paar nädalat ja et üks või teine neist sammudest on Hispaania Kuningriigi ametiasutuste ülesanne. See pool teatas samuti komisjonile 15. juulil 2011 kättesaadud kirjas, et Hispaania Kuningriiki puudutavad 2009. aasta andmed on vasturääkivad. Euroopa kohtule esitatud toimikust ei nähtu siiski, et komisjon on väidetavate vigade põhjendatust enne määruse nr 917/2011 vastuvõtmist kontrollinud.

68

Seega, kuna Eurostati andmete õigsus on seatud kahtluse alla, oli komisjon omal algatusel kohustatud uurima nimetatud ebatäpsuste mõju kahju kindlaksmääramisele. Seoses sellega ei saanud see institutsioon piirduda ainult sellega, et saadab teabe nõudmise taotluse Eurostatile, ja oodata Hispaania ametiasutuste reaktsiooni. Komisjonil oli vastupidi kohustus vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 esitada tõendid ja läbi viia objektiivne uurimine, mis puudutab Hiina impordi hinnaga seotud andmeid. Nende teenistuste vastuse puudumine või selliste andmete edastamine vastuses, mis ei anna tulemust, ei vabasta seega komisjoni kuidagi selle hindamise läbiviimisest. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et liidu institutsioonid ei ole vajaliku hoolsusega kontrollinud Eurostati statistikas sisalduvatest andmetest tulenevaid asjaolusid.

69

See Hiina impordi keskmist hinda ja impordimahtu puudutavate andmete hindamata jätmine ei tühista siiski neid järeldusi, milleni liidu institutsioonid jõudsid, kuna – nagu eespool, käesoleva kohtuotsuse punktis 55 ja järgnevates punktides, juba on märgitud – parandatud numbrite kohaselt jäi liidu tööstusharule tekitatud kahju ning impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kindlaksmääramiseks kasutatud parandatud tegurite tendents üldjoontes samaks. Seega võisid liidu institutsioonid asuda seisukohale, et liidu tööstusharule on tekitatud kahju ning et impordi ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.

70

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et liidu institutsioonid ei ole ühest küljest teinud ühtegi ilmset hindamisviga, ja teisest küljest, et Hiina impordi hindade ja mahuga seotud andmete vajaliku hoolsusega uurimata jätmine ei sea kahtluse alla järeldust, et liidu tööstusharule on tekitatud kahju ning et impordi ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.

71

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt, kas määrus nr 917/2011 on kehtetu, kuna komisjon on rikkunud oma põhjendamiskohustust ja Bricmate'i kaitseõigusi ning algmääruse artiklit 17 ja artikli 20 lõiget 1, samuti ELTL artiklist 296 tulenevaid nõudeid sellega, et ta ei ole arvesse võtnud argumente, mida Bricmate valimisse kuuluva importijana esitas seoses esiteks erinevustega Hiinast ja Euroopast pärit keraamiliste plaatide tootmisprotsessis ning teiseks nende teatavat liiki keraamiliste plaatide piiratud pakkumist liidu turul.

72

Bricmate väidab, et liidu institutsioonid on rikkunud oma põhjendamiskohustust, kuna nad ei ole täpselt selgitanud, kuidas nad võtsid arvesse tema edastatud teavet, sealhulgas keraamiliste plaatide lõikamisega soetud teavet. Eelkõige rõhutas ta oma vastuses 10. septembri 2010. aasta küsimustikule, milline tähtsus on lõikamisprotsessil, ja tõi välja seitse keraamiliste plaatide liiki, mida ei ole võimalik liidus soetada. Seega ei võta dumpinguvastases menetluses kasutatud asjassepuutuvate toodete KN‑koodid ja liidu tööstusharule tekitatud kahju neid erinevusi arvesse. Bricmate'i väitel oleks pidanud andmeid kohandama, et võtta arvesse nimetatud erinevusi, mis oleks pidanud viima kahju määra vähenemiseni. Lisaks ei suutnud liidu tööstusharu Bricmate'i arvates pakkuda väikese suurusega keraamilisi plaate.

73

Bricmate rõhutas Üldkohtu kohtuotsusele Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu (T‑199/04, EU:T:2011:535, punkt 77) tuginedes, et liidu institutsioonid, kui nad kasutavad vastavalt ajutise määruse artiklile 17 valikulist uuringut, peavad võtma arvesse kõikide valimisse kaasatud ettevõtjate ekspordiga seotud andmeid. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka erinevate valimisse – sealhulgas sõltumatute importijate valimisse – kuuluvate teiste ettevõtjate andmetele või teabele.

74

Bricmate väidab ka, et komisjon rikkus algmääruse artikli 20 lõiget 1, kui ta jättis avaldamata need faktid ja peamised põhjendused, mille alusel ajutine määrus vastu on võetud. Seejärel, lükates muule teabele tuginedes tagasi Bricmate'i argumendid seoses väikese suurusega keraamiliste plaatidega, on komisjon rikkunud oma põhjendamiskohustust ja seega selle äriühingu kaitseõigusi. Komisjon ei avaldanud, milles see muu teave seisnes, ja komisjoni vastus, mille Bricmate sai kätte 27. juulil 2011, ei võimaldanud tal teavet saada, kuna see saadeti talle hilinemisega.

75

Lõpetuseks leiab Bricmate, et komisjon, kui ta eitas, et väikese suurusega keraamilistest plaatidest on liidu turul oluline puudus, ei võtnud arvesse Bricmate'i 15. aprilli 2011. aasta kirjas edastatud tõendeid. Kuna komisjon jättis tähelepanuta Bricmate’i esitatud teabe, mille viimane sõltumatu importijana esitas, olevat komisjon rikkunud määruse nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud valimi koostamise eeskirju ja olevat seeläbi teinud ilmse hindamisvea.

76

Esiteks, mis puutub Bricmate'i väidetesse seoses teabega, mis ta edastas keraamiliste plaatide lõikeprotsessi erinevuste kohta, siis tuleb asuda seisukohale, et komisjon kontrollis neid väiteid haldusmenetluses. Nimelt märkis see institutsioon ajutise määruse põhjenduses 27, et üks huvitatud isik väitis, et Hiinast imporditud toode ja liidu tootmisharu valmistatud toode ei ole võrreldavad. Ajutise määruse põhjendustes 28–32 esitas komisjon asjaomaste toodete võrreldavuse hindamise, mille ta läbi viis ja mille tagajärjel ta leidis, et neid tuleb esialgu lugeda võrreldavaks.

77

Nagu nähtub määruse nr 917/2011 põhjendusest 43, ei tähenda „[algmääruses] ja algatamisteates esitatud KN‑koodide erinevused […], et muutunud oleks toote määratlus või uurimise ulatus. Need parandused ei tähenda, et muutusid uuritavate keraamiliste plaatide tüübid, vaid need kajastavad lihtsalt üldiseid muudatusi kombineeritud nomenklatuuris […].” Lisaks nähtub määruse nr 917/2011 põhjendusest 45, et uurimise käigus kontrolliti väidet, et keraamilised mosaiigid ja muud keraamilised plaadid on erinevad, ja tehti kindlaks, et need on samade füüsikaliste ja tehniliste põhiomadustega. Sellest põhjendusest nähtub samuti, et „[s]eoses dumpingu puudumisega selles tootekategoorias (mille kohta ei esitatud mingeid tõendeid) tuleb märkida, et dumpingu- ja kahjuanalüüs peab kajastama olukorda kõigis vaatlusaluse toote kategooriates”.

78

Teiseks, mis puutub väitesse, et väikese suurusega keraamilistest plaatidest on liidu turul oluline puudus, millest tulenes, et asjaomased tooted ei konkureeri omavahel, kuna nad ei kuulu sama keraamiliste plaatide turusegmenti, nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et komisjon, kellel ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et selline puudus esineb, vastas Bricmate'ile selle kohta põhjendatult temale 1. ja 27. juulil 2011 saadetud kirjades. Samuti nähtub algmääruse põhjendustest 144–146 ning määruse nr 917/2011 põhjendustest 174 ja 175, et liidu institutsioonid on seda küsimust analüüsinud. Eelkõige nähtub viimati nimetatud põhjendustest, et asjaomased tooted on vahetatavad ja et liidu importijad võivad kasutada teatavat hulka alternatiivseid tarneallikaid, kuna selliseid keraamilisi plaate nagu need dumpingutooted toodetakse ka teistes riikides. Sellest tuleneb, et tuleb asuda seisukohale, et Bricmate'i edastatud andmeid on nõuetekohaselt kontrollitud.

79

Neil asjaoludel ei ole liidu institutsioonid rikkunud põhjendamiskohustust ega algmääruse artiklit 17 ja artikli 20 lõiget 1 ega ole eiranud Bricmate'i kaitseõigusi.

80

Eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et selle küsimuse analüüsi käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada määruse nr 917/2011 kehtivust.

81

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud eelotsuse küsimuse analüüsist ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada nõukogu 12. septembri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 917/2011 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks) kehtivust.