—

Utopia SARL, esindaja: avocat M. Le Berre,

—

Prantsusmaa valitsus, esindajad: D. Colas ja C. Candat,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja F. Dintilhac,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, lk 1; ELT eriväljaanne 02/01, lk 419), mida on muudetud aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2003, L 236, lk 33, edaspidi „määrus nr 918/83”) artiklit 60 ning nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) üldreegli 5 punkti b.

2

Taotlus on esitatud Direction générale des douanes et droits indirects (Prantsuse tolli ja kaudsete maksude peadirektor), Chef de l’Agence de poursuites de la Direction nationale du renseignement et des enquêtes douanières (tolliteabe ja uurimise riikliku talituse uurimisosakonna juhataja) ja Direction régionale des douanes et droits indirects de Lyon (Lyoni piirkondlik tolli‑ ja kaudsete maksude direktor) ning Utopia SARL (edaspidi „Utopia”) vahelises kohtuvaidluses seoses maksuotsusega, mille see äriühing vaidlustas.

3

Nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, lk 23), tunnistas kehtetuks ja asendas alates 1. jaanuarist 2010 määruse nr 918/83. Võttes aga arvesse põhikohtuasja asjaolude toimumise kuupäeva, kuulub põhikohtuasjas kohaldamisele viimati nimetatud määrus.

4

Määruse nr 918/83 artikkel 60, mis on selle määruse XIII jaotise ainus artikkel ja kannab pealkirja „Uurimistööks vajalikud katseloomad ja bioloogilised või keemilised ained”, sätestab:

„1.   Imporditollimaksuvabalt võib importida järgmist kaupa:

[...]

2.   Lõikes 1 osutatud maksuvabastust kohaldatakse üksnes loomade [...] suhtes, mis on ette nähtud:

[...]”.

5

Selle määruse artikkel 128 näeb ette:

„Kui imporditollimaksuvabastuse kohaldamine sõltub sellest, millisel viisil kaubasaaja kaupa kasutab, võib maksuvabastust kohaldada üksnes selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil nimetatud kaupa sellel viisil kasutatakse.”

6

Nimetatud määruse artikkel 129 sätestab:

„Liikmesriikide pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et vabasse ringlusse suunatud kaupa, mille suhtes imporditollimaksuvabastuse kohaldamine sõltub sellest, millisel viisil kaubasaaja kaupa kasutab, ei kasutataks muul eesmärgil ilma asjakohaseid imporditollimakse tasumata, kui teistsugune kasutus ei ole kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega.”

7

Sama määruse artikkel 131 sätestab:

„Kui käesoleva määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud.”

8

KN põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsel harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

9

KN‑i esimeses osas on kõik eelsätted. Selle osa I jaos „Üldreeglid” on A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid”. Nende reeglite hulka kuuluv üldreegel 5 sätestab:

„Eespool nimetatud sätetele lisaks kasutatakse järgmiste kaupade suhtes järgmisi reegleid.

[...]

10

KN‑i üldreegli 5 punktis b kasutatud termini „pakkematerjalid ja pakendid” kohta käivas joonealuses märkuses on täpsustatud:

„Terminid pakkematerjal ja pakendid tähendavad välimisi või sisemisi tootepakendeid, hoidikuid, ümbriseid või toestusvahendeid, mis ei ole transportimisel kasutatavad vahendid (nt transportkonteinerid), presentkatted, veoseadeldised või transpordi lisaseadmed. Termin pakendid ei hõlma üldreegli 5 punktis a nimetatud pakendeid.”

11

Kui seda joonealust märkust mitte arvestada, kordab KN‑i üldreegli 5 punkt b täpselt HS‑i üldreegli 5 punkti b sõnastust.

12

Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused” (ELT 2002, C 256, lk 1) esitatud KN‑i üldreegli 5 punkti b selgitavas märkuses on öeldud:

„Pakkematerjal ja pakendid, mida tavapäraselt kasutatakse jookide, keediste, sinepi, maitseainete ja muu turustamiseks, klassifitseeritakse koos selle kaubaga, mida need sisaldavad, isegi kui need sobivad mitmekordseks kasutamiseks.”

13

HS‑is sätestatud üldreegli selgitavas märkuses on öeldud, et üldreegel „reguleerib sellist tüüpi pakkematerjali ja pakendite klassifitseerimist, mida tavaliselt kasutatakse nende kaupade pakkimiseks, mida nad sisaldavad[, kuid] see säte pole kohustav juhtudel, kui pakkematerjali ja pakendit saab ilmselt kasutada korduvalt, nagu näiteks teatavad metalltrumlid või rauast või terasest mahutid suru‑ või vedelgaasi hoidmiseks.”

14

Äriühing Utopia, kes oma majandustegevuses kasutab ärinime Marshall Bioresources, impordib Ameerika Ühendriikidest Prantsusmaale laboriuuringuteks ette nähtud loomi.

15

Prantsuse toll viis 2006. aastal tagasiulatuvalt läbi Utopia poolt 2004. aasta märtsist kuni detsembrini teostatud elusate koerte ja valgetuhkrute impordi tollivormistusjärgse kontrolli. Selle kontrolli tulemusel ilmnes, et nimetatud äriühing oli kõnealuse impordi teostanud tollimaksuvabalt, tuginedes määruse nr 918/83 artiklile 60.

16

Toll leidis, et Utopial, kes ei tegele haridusega ega teadusuuringutega ja kellel ei olnud nõutud luba, ei ole õigust viidatud artiklis 60 sätestatud tollimaksuvabastusele. Seetõttu tõi toll 7. märtsi 2007. aasta protokollis välja mitmesugused tollieeskirjade rikkumised, mis olid võimaldanud vältida teatavate tollimaksu summade tasumist ja väljastas 27. märtsil 2007 nende summade kohta maksuotsuse.

17

Pärast seda, kui toll oli jätnud Utopia vaide rahuldamata, esitas see äriühing 26. juulil 2007 kaebuse, milles nõudis protokolli ja maksuotsuse tühistamist. Tribunal d’instance de Lyon rahuldas selle kaebuse 10. jaanuari 2011. aasta otsusega ja tühistas maksuotsuse.

18

Toll esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Cour d’appel de Lyonile, kes 20. oktoobri 2011. aasta otsuses nõustus Utopia väidetega, mis põhinesid määruse nr 918/83 artikli 60 kohaldamisel, tehes otsuse, et elusloomi võib importida tollimaksuvabalt, kui need loomad on mõeldud laboratooriumides kasutamiseks. Seevastu kinnitas Cour d’appel de Lyon oma otsuses, et vaidlustatud tollivõlg kehtib osas, mis puudutab selliste elusloomade transportimiseks ette nähtud puure, kuna need ei ole kaupa sisaldavad pakkematerjalid ja pakendid KN üldreegli 5 punkti b tähenduses. Selles osas ei nõustunud Cour d’appel de Lyon Utopia argumentidega, mille kohaselt andis põhikohtuasjas vaatlusel all olevad puurid rendile Ameerika tarnija, kellele need pärast loomade vedu tagasi saadeti, ja mille kohaselt saab üksnes puuride mitmekordset kasutamist Euroopa Liidu territooriumil pidada mitmekordseks kasutamiseks nimetatud üldreegli 5 punkti b tähenduses.

19

Põhikohtuasja hagejad esitasid Cour d’appel de Lyoni otsuse peale kassatsioonkaebuse, mis käsitleb määruse nr 918/83 kohaldamist käesolevas asjas. Utopia esitas Cour de cassationile vastukassatsioonkaebuse, mis käsitleb KN üldreegli 5 punkti b kohaldamist kõnealuste loomade transportimiseks mõeldud puuridele.

20

Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

21

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitust selle kohta, kas laboratooriumis kasutamiseks ette valmistatud loomade importijal on õigus sellisele kaubale määruse nr 918/83 artiklis 60 ette nähtud imporditollimaksuvabastusele, kui importija ise ei ole avalik või avalikes huvides tegutsev asutus ega loa saanud eraasutus, kes tegeleb peamiselt hariduse või teadusuuringutega, kuid tema kliendid on neid tingimusi täitvad asutused.

22

Olgu meenutatud, et artikli 60 kohaselt võib imporditollimaksuvabalt importida muu hulgas „loomi, kes on ette valmistatud kasutamiseks laboratooriumis”, tingimusel et isik, kellele kaup on ette nähtud, tegeleb peamiselt haridusega või teadusuuringutega ja on kas avalik või avalikes huvides tegutsev asutus või avalikes huvides tegutseva asutuse osakond või eraasutus. Kui tegemist on eraasutusega, siis peab tal olema liikmesriikide pädeva asutuse luba selliseid loomi tollimaksuvabalt vastu võtta.

23

Nii tuleneb artiklist 60, et selle kohaldamine eeldab, et täidetud on kaks eraldiseisvat tingimust. Esimese tingimuse kohaselt peavad loomad olema ette valmistatud kasutamiseks laboratooriumis. Teise tingimuse kohaselt peab isik, kellele loomad on ette nähtud, vastama teatavatele kindlatele kriteeriumidele, mis puudutavad asjaomase asutuse liiki, tegevusala ja vajadusel loa olemasolu.

24

On selge, et põhikohtuasjas kõne all olev import vastab neile kahele tingimusele, mis on ette nähtud transporditavatele loomadele ja nende saajatele.

25

Samas puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus seda, kas määruse nr 918/83 artiklis 60 nimetatud loomade importija peab niisuguse kauba jaoks ette nähtud imporditollimaksuvabastuse saamiseks vastama kriteeriumidele, mis võimaldavad teda pidada isikuks, kellele loomad on ette nähtud, selle artikli tähenduses.

26

Selles osas tuleb märkida, et loomade importijat artiklis 60 nimetatud ei ole.

27

Siiski tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (vt eeskätt kohtuotsus Brain Products, C‑219/11, EU:C:2012:742, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Mis puudutab konteksti, millesse määruse nr 918/83 artikkel 60 paigutub, siis olgu mainitud, et see määrus näeb ette palju tollimaksuvabastusi, mille kohaldamise tingimuseks on sõnaselgelt see, et importija vastab teatavatele tingimustele. Nii on määruse artiklis 2 sätestatud imporditollimaksuvabastuse saamiseks ette nähtud tingimused nii importijale kui ka imporditavale kaubale, mille kohaselt peab kauba importima füüsiline isik, kes toob oma alalise elukoha üle liidu tolliterritooriumile (kohtuotsus Treimanis, C‑487/11, EU:C:2012:556, punktid 15 ja 16).

29

Seevastu sõltub muude määruse nr 918/83 ette nähtud tollimaksuvabastuste kohaldamine pigem sellest, kuidas isik, kellele imporditud kaup on ette nähtud, seda kaupa kasutab, mitte importija isikust. Sama kehtib muu hulgas ka niisuguse kauba tollimaksuvabastuse osas, mis on ette nähtud määruse artiklis 51 nimetatud teatavatele hariduse või teadusuuringutega tegelevatele asutustele.

30

Tuleb märkida, et määruse nr 918/83 artiklis 60 kehtestatud tollimaksuvabastus kuulub teise tollimaksuvabastuste kategooriasse, mille kohaldamine sõltub pigem sellest, kuidas isik, kellele imporditud kaup on ette nähtud, seda kasutab, mitte importija isikust.

31

Sarnaselt komisjonile olgu ka mainitud, et määruse nr 918/83 artiklite 128 ja 129 sõnastusest tuleneb, et liidu seadusandja pidas silmas olukorda, kus sellistel juhtumitel, nagu on ette nähtud selle määruse artiklis 60, võib importija olla muu isik kui see, kellele kaup on ette nähtud.

32

Selles osas tuleb asuda seisukohale, et – nagu tuleneb määruse nr 918/83 artiklitest 128 ja 129 koosmõjus selle määruse artikliga 131 – esiteks on importijal õigus määruse artiklis 60 kehtestatud tollimaksuvabastusele üksnes siis, kui tal on võimalik tõendada pädevatele asutustele, et imporditud kaup on tõepoolest ette nähtud selles artiklis nimetatud asutustele ja selle tollimaksuvabastuse saamiseks ette nähtud kasutuseks, ja teiseks saavad niisugust tollimaksuvabastust kohaldada üksnes selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle territooriumil nimetatud kaupa tollimaksuvabastuse saamiseks ette nähtud viisil kasutatakse. Seevastu ei tulene ühestki nimetatud artiklite sättest, et importijal endal peab olema võimalik tagada, et kaupa kasutatakse nii, et see vastab kõnealuse tollimaksuvabastuse kohaldamise tingimustele.

33

Mis puudutab määruse nr 918/83 artikli 60 eesmärki, siis tuleb märkida, et selle eesmärgi – hõlbustada teadusuuringute läbiviimist, võimaldades liidu territooriumil asuvatel asutusel importida võimalikult väikese kuluga loomi, kes on ette valmistatud kasutamiseks laboratooriumis – saavutamist ei takista see, kui nendel asutustel on võimalik valida endi jaoks kõige sobivam ja soodsam importimise viis.

34

Võttes arvesse määruse nr 918/83 artikli 60 konteksti ja selle sätte eesmärki, ei pea järelikult viidatud sättes nimetatud loomade importija selleks, et tal oleks õigus sedalaadi kaubale ette nähtud tollimaksuvabastusele, vastama kriteeriumidele, mis lubavad teda pidada isikuks, kellele loomad on ette nähtud selle sätte tähenduses.

35

Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 918/83 artiklit 60 tuleb tõlgendada nii, et kui laboratooriumis kasutamiseks ette valmistatud loomad, kelle importija toob liidu territooriumile, on mõeldud avalikule või avalikes huvides tegutsevale asutusele või loa saanud eraasutusele, kes tegeleb peamiselt hariduse või teadusuuringutega, on importijal õigus selles artiklis sedalaadi kaubale ette nähtud tollimaksuvabastusele, isegi kui ta ise ei ole eelnimetatud asutus.

36

Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KN‑i üldreegli 5 punkti b tuleb tõlgendada nii, et laboratooriumiuuringuteks ette nähtud elusloomade transportimiseks kasutatavad puurid kuuluvad selle reegli tähenduses nende pakkematerjalide või pakendite kategooriasse, mida tuleb klassifitseerida koos neid sisaldava kaubaga.

37

Meenutagem, et selle üldreegli kohaselt klassifitseeritakse kaupu sisaldavad pakkematerjalid ja pakendid koos kaupadega üksnes siis, kui nad on niisugused, nagu tavaliselt kasutatakse seda tüüpi kaupade puhul.

38

Seega tuleb teisele küsimusele vastamiseks teha kindlaks, kas laboratooriumiuuringuteks ette nähtud elusloomade transportimiseks kasutatavaid puure saab pidada selliseks, mida tavaliselt kasutatakse seda tüüpi loomade puhul.

39

Selles osas tuleb meenutada KN‑i ja HS‑i selgitavates märkustes esitatud nende pakkematerjalide ja pakendite näiteid, mida tuleb pidada niisuguseks, nagu tavaliselt kasutatakse neis sisalduvate kaupade puhul. Selgitavate märkuste kohaselt on niisugused pakkematerjalid ja pakendid metalltrumlid või rauast või terasest suru‑ või vedelgaasi mahutid või pakkematerjalid ja pakendid, mida tavapäraselt kasutatakse jookide, keediste, sinepi, maitseainete ja muu turustamiseks.

40

Nagu märgib Prantsuse valitsus oma seisukohtades, on pakkematerjalid ja pakendid, mida tuleb pidada niisuguseks, nagu tavaliselt kasutatakse neis sisalduvate kaupade puhul, järelikult kas pakkematerjalid ja pakendid, mis on asjaomase kauba kasutamiseks tingimata vajalikud, või pakkematerjalid ja pakendid, mida tavaliselt kasutatakse selle kauba turustamiseks ja kasutamiseks, mida nad sisaldavad. Nimelt oleks võimatu suru‑ või vedelgaasi kasutada neid sisaldavate terasest mahutiteta. Samuti on raske ette kujutada keedise või sinepi turustamist või kasutamist teistmoodi kui nõudes, mis on tavaliselt seda tüüpi tootele ette nähtud.

41

KN‑i ja HS‑i selgitavaid märkusi arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et laboratooriumiuuringuteks ette nähtud elusloomade transportimiseks kasutatavaid puure ei saa pidada selliseks, mida tavaliselt kasutatakse seda tüüpi loomade puhul üldreegli 5 punkti b tähenduses. Isegi mööndes, et neid puure kasutatakse tavaliselt loomade veoks õhutranspordiga, ei ole need puurid nimelt tingimata vajalikud ega tavaliselt kasutatavad nende loomade turustamisel ja kasutamisel.

42

Selles osas tuleb mainida, et Euroopa Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tavaliselt ei kasuta isik, kellele imporditud kaup on ette nähtud, põhikohtuasjas vaatluse all olevaid transpordipuure ega loomi koos. Käesoleval juhul on selge, et need puurid tagastatakse pärast loomade tarnimist importijale.

43

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et KN‑i üldreegli 5 punkti b tuleb tõlgendada nii, et laboratooriumiuuringuteks ette nähtud elusloomade transportimiseks kasutatavad puurid ei kuulu selle reegli tähenduses nende pakkematerjalide või pakendite kategooriasse, mida tuleb klassifitseerida koos neid sisaldava kaubaga.

44

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: