—

Cartiera dell’Adda SpA, esindaja: avvocato S. Soncini,

—

CEM Ambiente SpA, esindajad: avvocato E. Robaldo, avvocato P. Ferraris ja avvocato F. Caliandro,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Varone,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Pignataro-Nolin ja A. Tokár,

1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132), muudetud komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1177/2009 (ELT L 314, lk 64; edaspidi „direktiiv 2004/18”), artikli 45 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Cartiera dell’Adda SpA (edaspidi „Cartiera dell’Adda”) ja CEM Ambiente SpA (edaspidi „CEM Ambiente”) vahelises kohtuvaidluses CEM Ambiente kui hankija otsuse üle kõrvaldada hankemenetlusest moodustamisel olev ettevõtjate ajutine ühendus (edaspidi „ATE”) – mis koosneb Cartiera dell’Adda ja Cartiera di Cologno Monzese SpA‑st (edaspidi „CCM”), kellest viimane tegutseb ATE esindajana –, kuna ATE ei esitanud pakkumusega koos kirjalikku kinnitust CCM‑i tehnikadirektorina nimetatud isiku kohta.

3

Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktis d on mõiste „teenuste riigihankelepingud” selle direktiivi tähenduses määratletud kui muud riigihankelepingud kui ehitustööde või asjade riigihankelepingud, mille eesmärk on nimetatud direktiivi II lisas nimetatud teenuste osutamine. Direktiivi II A lisa punktis 16 on nimetud „Reovee‑ ja jäätmekäitlusteenused; kanalisatsiooni‑ jms teenused”.

4

Direktiivi 2004/18 artikkel 2 „Lepingute sõlmimise põhimõtted” sätestab:

„Ostjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil.”

5

Direktiivi artikli 45 „Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord” lõiked 1 ja 3 näevad ette:

„1.   Hankelepingu sõlmimise menetluses osalemisest jäetakse välja kõik kandidaadid või pakkujad, kelle suhtes on ostjale teadaolevalt langetatud lõplik kohtuotsus ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

[…]

Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lõike rakendustingimused kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja ühenduse õigust arvesse võttes.

Möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides võivad liikmesriigid sätestada erandi esimeses lõigus osutatud nõudest.

Käesoleva lõike kohaldamisel teevad ostjad vajadusel kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava teabe saamiseks. Kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis, võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Võttes arvesse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust, kus kandidaat või pakkuja asub, on sellised palved seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega, sealhulgas ettevõtete direktorite ja muude isikutega, kellel on õigus kandidaati või pakkujat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

[…]

3.   Küllaldase tõendina selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kehti ükski lõikes 1 või lõike 2 punktides a, b, c, e või f täpsustatud juhtum, aktsepteerib ostja järgmist:

[…]

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või kui need ei käsitle kõiki lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega – või kui liikmesriigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega –, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.” [Mõiste „vanne” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „kirjalik kinnitus”.]

6

Nimetatud direktiivi artikkel 5 „Täiendavad dokumendid ja teave” näeb ette:

„Ostjad võivad paluda ettevõtjatel artiklite 45–50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada.”

7

12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163, millega kehtestatakse ehitustööde, teenuste ja asjade riigihangete seadustik ja võetakse üle direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (decreto legislativo n. 163 – Codice dei contratti pubblici relativi a lavori, servizi e forniture in attuazione delle direttive 2004/17/CE e 2004/18/CE (Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana , edaspidi „GURI”, nr 100 regulaarne lisa, 2.5.2006) edaspidi „seadusandlik dekreet nr 163/2006”) artikli 38 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Ehitustööde, teenuste ja asjade riigihankemenetlusest ja kontsessioonide andmise menetlusest kõrvaldatakse isikud ning allhankelepingut ja sellega seonduvaid lepinguid ei sõlmita isikuga:

[…]

[…]

2.   Taotleja või pakkuja kinnitab, et tema puhul on nõuded täidetud, esitades vabariigi presidendi 28. detsembri 2000. aasta dekreedis nr 445 viidatud haldusasjadega seotud dokumente reguleerivate õigus‑ ja haldusnormide konsolideeritud väljaandes sätestatud nõuetele vastava kirjaliku kinnituse, nimetades selles kinnituses kõik talle määratud kriminaalkaristused, sealhulgas need, mida karistusregistrisse ei ole kantud. […]”

8

Seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 46 lõige 1 sätestab:

„Artiklites 38–45 ette nähtud piirides võivad hankijad pakkujatelt vajaduse korral paluda esitatud tõendeid, dokumente ja kinnitusi täiendada.”

9

Eelotsusetaotlusest selgub, et CEM Ambiente algatas hanketeate avaldamisega hankemenetluse, mille eesmärk oli sõlmida olmejäätmetest eraldi sorditud paberi ja papi kogumise hankeleping ajavahemikuks 1. aprill 2011 kuni 31. märts 2014. Leping pidi sõlmitama pakkujaga, kes pakub hanke tehnilises kirjelduses esitatud detailsele meetodile vastavalt kogutava materjali eest kõige kõrgemat hinda.

10

Tuleb märkida, et need tehnilised tingimused, mille koopia on Euroopa Kohtule esitatud toimikusse lisatud, näevad artiklis 8 ette terve rea hankemenetlusest kõrvaldamise põhjusi. Nende hulgas on ka mõne sellise dokumendi ja/või kirjaliku kinnituse puudus või ebatäpsus, mille eesmärk on tõendada, et üldised ja erinõuded on täidetud, välja arvatud pelgad vorminõuded, millega seonduvaid puudusi võib kõrvaldada ja mis pole pakkumuse hindamisel otsustavad.

11

CEM Ambiente kõrvaldas ATE 21. detsembri 2010. aasta otsusega hankemenetlusest põhjusel, et selle ühenduse pakkumus ei sisaldanud CCM tehnikadirektoriks märgitud A. Galbiatiga seoses seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artiklis 38 ette nähtud kirjalikku kinnitust selle kohta, et tema suhtes ei ole käimas kriminaalmenetlust ning talle pole jõustunud kohtuotsusega määratud kriminaalkaristust. Kuna CEM Ambiente kõrvaldas menetlusest ka ainsa teise pakkuja, siis tunnistas ta menetluse ebaõnnestunuks ja kuulutas välja uue hanke.

12

Kui CCM oli teada saanud otsusest, millega ATE hankemenetlusest kõrvaldati, esitas ta CEM Ambientele kirjaliku kinnituse, milles ta märkis, et A. Galbiati puhul ei esine ühtegi selles artiklis nimetatud takistust. Hiljem märkis ta veel, et see isik oli pakkumuses tehnikadirektoriks nimetud eksimuse tõttu, kuna ta on vaid CCM‑i juhatuse esindusõiguseta liige. Seetõttu ei ole tema suhtes vaja seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 38 alusel mingisugust kinnitust vaja esitada.

13

Kuna Cartiera dell’Adda ja CCM ei saanud CEM Ambientelt oma kirjadele vastust, pöördusid nad eelotsusetaotluse esitanud kohtusse kaebusega, milles nad palusid, et tühistataks otsus, millega ATE hankemenetlusest kõrvaldati, ja võetaks uus hanketeade tagasi. Nimetatud kohus rahuldas selle kaebuse oma 25. mai 2011. aasta otsusega, kuid jättis siiski rahuldamata nõude, et hankeleping sõlmitaks kaebuse esitajatega.

14

CEM Ambiente esitas 23. juunil 2011 selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Statole. Järgmisel päeval pöördus Cartiera dell’Adda eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole, paludes nimetatud kohtuotsuse täitmist.

15

Consiglio di Stato rahuldas CEM Ambiente apellatsioonkaebuse oma 31. märtsi 2012. aasta otsusega, leides, et sellise kirjaliku kinnituse esitamata jätmine nagu põhikohtuasjas käsitletav peab tagajärjena kaasa tooma pakkujast ettevõtja kõrvaldamise hankemenetlusest vähemalt juhul, kui lex specialis näeb, nagu käesoleva juhtumi puhul, sellise kinnituse puudumisel ette menetlusest kõrvaldamise. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune menetlus ei puudutanud mitte kohustust täiendada või viia nõuetega vastavusse puudustega dokument, vaid kohustusliku kirjaliku kinnituse lihtsalt esitamata jätmist.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohtus toimuvas täitetaotluse menetluses esitas Cartiera dell’Adda 26. juunil 2012 ühe menetlusdokumendi, milles ta väljendas esiteks seisukohta, et nimetatud Consiglio di Stato otsuse jõustumine on vastuolus direktiivi 2004/18 artikliga 45, ja teiseks palus ta, et Euroopa Kohtule esitataks eelotsusetaotlus.

17

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtule oli esitatud ka kahjuhüvitisnõue, mida oli põhjendatud sellega, et 25. mai 2011. aasta kohtuotsuse täitmine oli hilinenud, siis otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus oma 28. juuni 2012. aasta määrusega, et käesolev kohtumenetlus peab jätkuma tavapärases vormis. Cartiera dell’Adda nõutav kahjuhüvitise summa on üle 9 miljoni euro.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib küsimus, kas liidu õigusega on vastuolus direktiivi 2004/18 artiklit 45 ülevõttev siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on hankija kohustatud kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on jätnud oma osalemistaotluses kinnitamata, et isiku suhtes, kes on märgitud kui tema tehnikadirektor, ei ole käimas kriminaalmenetlus või ei ole tal kehtivat karistust nimetatud siseriikliku õigusnormi tähenduses, isegi juhul, kui see pakkuja suudab tõendada ühelt poolt, et selle isiku kohta märgiti ekslikult, et ta on tehnikadirektor, ja teiselt poolt, et tema puhul olid kirjaliku kinnituse esitamiseks vajalikud tingimused nagunii täidetud.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib oma taotluses veel, et seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artiklis 46 hankijale ette nähtud võimalus paluda menetluse käigus tema poolt vajalikuks peetavaid selgitusi või täiendusi kehtib vaid selles sättes ammendavalt ette nähtud juhtudel, mistõttu hankija ei saa menetluse käigus vabalt teavet hankida, kui kirjalikud kinnitused on esitamata jäetud.

20

Viidates kohtuotsustele Kühne & Heitz (C‑453/00, EU:C:2004:17), Kapferer (C‑234/04, EU:C:2006:178), Kempter (C‑2/06, EU:C:2008:78) ja Fallimento Olimpiclub (C‑2/08, EU:C:2009:506), lisab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liikmesriigi kohtu otsus, mis on omandanud õigusjõu, nagu Consiglio di Stato du 31. märtsi 2012. aasta otsus, tuleb kohaldamata jätta, kui see on liidu õigusega vastuolus. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb aga, et riigihankemenetluses osalemise tingimuste täidetust tuleb kontrollida mitte ainult sellest küljest, kas tähtaegselt esitatud pakkumustes sisalduvad dokumendid on vormiliselt puudusteta, vaid sisulisest küljest: see tähendab, et tuleb kontrollida, kas nendes menetlustes osalemiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kokkuvõtteks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 38 lõike 1 punktid b ja c on kooskõlas direktiivi 2004/18 artikliga 45.

21

Sellistel tingimustel otsustas Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia kohtuliku arutamise peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Euroopa Kohtu president jättis 18. juuli 2013. aasta määrusega rahuldamata eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse kohaldada käesoleva kohtuasja puhul kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel kiirendatud menetlust.

23

CEM Ambiente ja Itaalia valitsus väidavad, eelotsusetaotlus on esitatud eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse täitmisnõude ja selle täitmisega hilinemisest tingitud kahju hüvitamise nõude raames, kuigi Consiglio di Stato muutis seda kohtuotsust 31. märtsi 2012. aasta otsusega, mis on nüüd jõustunud ning seetõttu ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus ATE põhikohtuasjas käsitletavast hankemenetlusest kõrvaldamise otsust nende nõuete menetluses enam kahtluse alla seada. Nad järeldavad sellest, et esitatud küsimused on oletuslikud ja seetõttu vastuvõetamatud.

24

Nimetatud isikud märgivad veel, et esitatud küsimused põhinevad erineval faktilisel olukorral kui see, mida Consiglio di Stato oma 31. märtsi 2012. aasta otsuses käsitles. Näiteks ei käsitlenud see kohus esimese küsimuse aluseks olevat asjaolu, et A. Galbiatit oli tehnikadirektoriks nimetatud faktivea tõttu. Teise küsimuse puhul jättis eelotsusetaotluse esitanud kohus märkimata, et tõendid, millele ta viitab, esitati pärast tähtaja möödumist.

25

Lisaks leiab Itaalia valitsus, et esitatud küsimuste eesmärk ei ole mitte liidu õiguse tõlgendamine, vaid põhikohtuasja faktilise raamistiku analüüs. Tegemist on kontrollimisega, kas puudustega dokumendi puuduste kõrvaldamist lubavad tingimused olid täidetud, mille Consiglio di Stato välistas.

26

Esiteks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika järgi annab ELTL artikkel 267 liikmesriikide kohtutele asja Euroopa Kohtusse saatmiseks äärmiselt ulatusliku pädevuse, kui nad leiavad, et nende lahendada olevas asjas on tekkinud küsimusi, mis puudutavad sellise liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivuse hindamist, mis on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks. Siseriiklikel kohtutel on ka vabadus kasutada seda pädevust menetluse mis tahes hetkel, mida nad loevad sobivaks (kohtuotsus Bericap Záródástechnikai, C‑180/11, EU:C:2012:717, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Euroopa Kohus järeldas sellest, et siseriiklik õigusnorm, mille alusel kohtud, kes ei otsusta asja üle viimases astmes, on seotud kõrgema astme kohtu antud hinnanguga, ei saa neilt kohtutelt võtta õigust esitada tõlgendusküsimusi liidu õiguse kohta, millega seoses need õiguslikud hinnangud anti. Euroopa Kohus leidis nimelt, et kohtul, kes ei tee otsuseid viimases kohtuastmes, peab olema võimalus esitada Euroopa Kohtule küsimusi, mis tal tekivad, kui ta leiab, et kõrgema astme kohtu antud õigusliku hinnangu tõttu võidakse teha kohtuotsus, mis on vastuolus liidu õigusega (vt kohtuotsused Elchinov, C‑173/09, EU:C:2010:581, punktid 25 ja 27, ning Interedil, C‑396/09, EU:C:2011:671, punkt 35).

28

Sellest järeldub, et kuigi Consiglio di Stato du 31. märtsi 2012. aasta otsusel on siseriikliku õiguse kohaselt kohtuotsuse õigusjõud, ei takista see eelotsusetaotluse esitanud kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimusi, kui ta leiab, nimetatud kohtuotsus võib olla vastuolus liidu õigusega.

29

Mis teiseks puutub eelotsuse küsimuste väidetavasse oletuslikkusesse, siis tuleb meenutada, et eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille siseriiklik kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine, mida siseriiklik kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (vt eelkõige kohtuotsus Genil 48 ja Comercial Hostelera de Grandes Vinos, C‑604/11, EU:C:2013:344, punkt 26).

30

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et esitatud küsimused oleksid oletuslikud. Need on esitatud menetluses, mille raames soovib Cartiera dell’Adda eelkõige saada hüvitist eelotsusetaotluse esitanud kohtu 25. mai 2011. aasta otsuse – millega tühistati CEM Ambiente otsus kõrvaldada ATE põhikohtuasjas käsitletavast hankemenetlusest – täitmisega viivitamise eest. Seega ei ilmne, et need küsimused, mis puudutavad sellise kõrvaldamisotsuse kooskõla liidu õigusega, pole põhikohtuasja lahendi seisukohalt asjakohased. Samuti ei ole Consiglio di Stato du 31. märtsi 2012. aasta otsuse olemasolule vaatamata a priori tõdenud, et see kohtuvaidlus oleks muutunud esemetuks.

31

Kolmandaks, mis puutub põhikohtuasjas toodud asjaolude väidetavat ebatäpsust ja puudusi, siis piisab, kui märkida, et nagu tuleneb ka käesoleva kohtuotsuse punktist 29, ei ole Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada eelotsusemenetluses siseriiklikke õigusnorme ega hinnata põhikohtuasja faktilist konteksti, kuna see ülesanne kuulub üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevusse (vt selle kohta kohtuotsus van Delft jt, C‑345/09, EU:C:2010:610, punkt 114).

32

Neljandaks tuleneb viimaks isegi esitatud küsimuste sõnastusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul mitte seda faktilist raamistikku analüüsida, vaid tõlgendada liidu õigust, mida on tema menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamiseks tarvis.

33

Eespool esitatust järeldub, et eelotsuse küsimused on vastuvõetavad.

34

Kõigepealt tuleb ühelt poolt märkida, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei nimeta oma küsimuste sõnastuses direktiivi 2004/18 artiklit 45, tuleneb nii eelotsusetaotlusest enesest kui ka eelkõige esitatud küsimuste sissejuhatavast lõigust, et kohus soovib teada, kas seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 38 lõike 1 punktid b ja c on nimetatud artikliga 45 kooskõlas.

35

Teiselt poolt viitab vaid teine küsimus sellele, et üks hankemenetluses osalenud ettevõtja ei järginud ühte põhikohtuasjas käsitletava hanke hankedokumentides – hanketeade ja tehnilised tingimused – toodud tingimust. Samas on mõlemas küsimuses nimetatud kõrvaldamispõhjus sama ja nagu selgub käesoleva kohtuotsuse punktist 10, asub see tehniliste tingimuste artiklis 8.

36

Seega tuleb tõdeda, et nende küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2004/18 artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui ettevõtja kõrvaldatakse hankemenetlusest selle tõttu, et ta ei ole täitnud hankedokumentides ette nähtud kohustust – mille täitmata jätmisel tuleb ta hankemenetlusest kõrvaldada – lisada oma pakkumusele kirjalik kinnitus, et selle ettevõtja tehnikadirektori suhtes pole algatatud kriminaalmenetlust ning talle pole määratud kriminaalkaristust, kui hankijale esitatakse pärast pakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtaega selline kinnitus, kus on näidatud, et seda isikut nimetati tehnikadirektoriks üksnes eksimuse tõttu.

37

Mis puutub küsimusse, kas põhikohtuasjas käsitletav hange kuulub direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse, siis Euroopa Komisjon märkis kohtuistungil, et see hange on kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenuste riigihange, mida puudutab konkreetsemalt selle direktiivi II A lisa punkt 16.

38

CEM Ambiente seevastu on seisukohal, et nimetatud hanke ese on vallasvara ostu ja müügi leping või selles sisalduvat jäätmekäitluskohustust arvestades kõige enam teenuste kontsessioon. Järelikult ei jää see hange mitte ühelgi juhul direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse.

39

Esiteks juhul, kui põhikohtuasjas käsitletav hange jääb direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuleb meenutada, et artikli 45 lõiked 1 ja 2 näevad ette terve rea põhjusi, mille tõttu võib pakkuja tema olukorra tõttu hankemenetlusest kõrvaldada. Sama artikli lõikes 3 on loetletud dokumendid, mida hankijad peavad aktsepteerima piisava tõendina selle kohta, et pakkuja ei ole üheski lõigetes 1 või 2 nimetatud olukorras, välja arvatud lõike 2 punktides d ja g nimetatud olukorrad.

40

Eelotsusetaotlusest ei ilmne, et seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 38 lõike 1 punktides b ja c loetletud kõrvaldamispõhjuste ja kohustuse esitada selle artikli lõikes 2 ette nähtud „kirjalik kinnitus” kooskõla direktiivi 2004/18 sätetega oleks põhikohtuasjas kahtluse alla seatud. Samuti ei ole mainitud, et pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest selle tõttu, et ta nimetatud kohustust ei järginud, oleks selle direktiiviga vastuolus. Seevastu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi, kas liidu õigusega on kooskõlas pakkujate võimalus kõrvaldada see puudus, et ta sellist kinnitust ei esitanud, alles pärast oma pakkumuse esitamist, kas siis esitades selle pakkujale, või tõendades, et asjaomane isik märgiti tehnikadirektoriks ekslikult.

41

Selles osas on selge, et põhikohtuasjas käsitletava hanke dokumentidest tuleneb esiteks, et seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artiklis 38 viidatud „kirjalik kinnitus” isiku kohta, kes on määratletud kui asjaomase ettevõtja tehnikadirektor, pidi olema lisatud selle ettevõtja pakkumusele – vastupidisel juhul pidi see ettevõtja menetlusest kõrvaldatama –, ja teiseks, et tagantjärele oli võimalik kõrvaldada vaid pelgad vorminõuded, mis pole pakkumuse hindamisel otsustavad.

42

Euroopa Kohus on siiski juba leidnud, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, mistõttu ta peab hankemenetlusest kõrvaldama ettevõtja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamine oli hankedokumentides ette nähtud ning mille esitamata jätmisel pidi ta menetlusest kõrvaldatama (vt selle kohta kohtuotsus Manova, C‑336/12, EU:C:2013:647, punkt 40).

43

See hankijate range kohustus seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega, mille alus on direktiivi 2004/18 artikkel 2.

44

Ühelt poolt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teiselt poolt on läbipaistvuskohustuse eesmärk tagada, et puuduks oht hankija eelistusteks ja meelevaldsuseks. See eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks nii hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele (vt selle kohta kohtuotsus komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, C‑496/99 P, EU:C:2004:236, punktid 108–111).

45

Sellest järeldub, et niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasja vaidluses käsitletavad ei ole direktiivi 2004/18 artikliga 45, koosmõjus selle direktiivi artikliga 2, vastuolus see, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest selle tõttu, et ta ei lisanud oma pakkumusele kirjalikku kinnitust isiku kohta, kes on selles pakkumuses märgitud kui tehnikadirektor. Eelkõige juhul, kui hankija leiab, et selle dokumendi puudumine ei ole pelgalt vormiline puudus, ei tohi ta võimaldada sellel pakkujal seda puudust – mis tahes viisil – pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu kõrvaldada.

46

Sellest tulenevalt ei saa nimetatud direktiivi artiklit 51 – mis sätestab, et hankijad võivad paluda ettevõtjatel selle direktiivi artiklite 45–50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või selgitada – kõnealustel asjaoludel tõlgendada nii, et see võimaldab lubada tal kõrvaldada mis tahes puudusi, mis hankedokumentide tingimuste kohaselt peavad kaasa tooma tema kõrvaldamise menetlusest.

47

Teiseks tuleb juhuks, kui põhikohtuasjas käsitletav hankeleping kujutab endast teenuste kontsessiooni, meenutada, et kuigi põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal ei olnud teenuste kontsessioonid reguleeritud ühegi direktiiviga, millega liidu seadusandja on reguleerinud riigihangete valdkonna, pidid need hankijad, kes selliseid lepinguid sõlmisid, järgima EL toimimise lepingu põhinorme ja eriti võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (vt selle kohta kohtuotsused Parking Brixen, C‑458/03, EU:C:2005:605, punktid 46–49, ning Wall, C‑91/08, EU:C:2010:182, punkt 33), tingimusel et asjaomane teenuste kontsessioon pakkus teatavat piiriülest huvi eelkõige oma tähtsuse ja täitmise koha poolest (vt selle kohta kohtuotsus Ordine degli Ingegneri della Provincia di Lecce jt, C‑159/11, EU:C:2012:817, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Kui põhikohtuasjas käsitletav hange sellist huvi pakub – mille peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus – eeldab võrdse kohtlemise põhimõte ja sellest tulenev läbipaistvuskohustus, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 42 ja 44, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, mistõttu peab ta hankemenetlusest kõrvaldama ettevõtja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamine oli hankedokumentides ette nähtud ja mille esitamata jätmisel pidi ta menetlusest kõrvaldatama.

49

Neil tingimustel tuleb tõdeda, et hankemenetlusest sellise pakkuja kõrvaldamine nagu Cartiera dell’Adda põhikohtuasjas on kooskõlas võrduse põhimõtte ja läbipaistvuse kohustusega, mis on EL toimimise lepingu põhinormid.

50

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2004/18 artiklit 45, koosmõjus selle direktiivi artikliga 2 ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse kohustusega, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui ettevõtja kõrvaldatakse hankemenetlusest selle tõttu, et ta ei ole täitnud hankedokumentides ette nähtud kohustust – mille täitmata jätmisel tuleb ta hankemenetlusest kõrvaldada – lisada oma pakkumusele kirjalik kinnitus, et selle ettevõtja tehnikadirektori suhtes pole algatatud kriminaalmenetlust ja talle pole määratud kriminaalkaristust, ning selline kõrvaldamine ei ole vastuolus isegi juhul, kui hankijale esitatakse pärast pakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtaega selline kinnitus, kus on näidatud, et seda isikut nimetati tehnikadirektoriks üksnes eksimuse tõttu.

51

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (muudetud komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1177/2009) artiklit 45, koosmõjus selle direktiivi artikliga 2 ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse kohustusega, tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui ettevõtja kõrvaldatakse hankemenetlusest selle tõttu, et ta ei ole täitnud hankedokumentides ette nähtud kohustust – mille täitmata jätmisel tuleb ta hankemenetlusest kõrvaldada – lisada oma pakkumusele kirjalik kinnitus, et selle ettevõtja tehnikadirektori suhtes pole algatatud kriminaalmenetlust ja talle pole määratud kriminaalkaristust, ning selline kõrvaldamine ei ole vastuolus isegi juhul, kui hankijale esitatakse pärast pakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtaega selline kinnitus, kus on näidatud, et seda isikut nimetati tehnikadirektoriks üksnes eksimuse tõttu.