—

Datema Hellmann Worldwide Logistics BV ja Kamino International Logistics BV, esindajad: adviseur B. Boersma ja adviseur G. Koevoets,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman, B. Koopman ja M. J. Langer,

—

Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja J.‑C. Halleux,

—

Kreeka valitsus, esindajad: D. Kalogiros ja K. Paraskevopoulou,

—

Hispaania valitsus, esindaja: M. J. García-Valdecasas Dorrego,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Wilman ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlused on esitatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239)) (edaspidi „tolliseadustik”) ning kaitseõiguste tagamise põhimõtte liidu õigusega kooskõlas oleva tõlgendamise kohta.

2

Asjaomased eelotsusetaotlused esitati kohtuvaidlustes vastavalt Kamino International Logistics BV (edaspidi „Kamino”) ja Datema Hellmann Worldwide Logistics BV (edaspidi „Datema”) ning Staatssecretaris van Financiëni vahel kaitseõiguste tagamise põhimõtte kohaldamise üle tolliseadustiku kontekstis.

3

Tolliseadustiku artikli 6 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Tolli kirjalikult vormistatud otsustes, millega taotlus tagasi lükatakse või millel on negatiivseid tagajärgi isikute suhtes, kellele need on suunatud, tuleb esitada põhjendused. Otsustes tuleb viidata artiklis 243 sätestatud õigusele esitada otsuse peale kaebus.”

4

Tolliseadustiku VII jaotises, mis käsitleb tollivõlga, on 3. peatükk tollimaksu summa sissenõudmise kohta. Nimetatud peatüki 1. jaos „Tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemine ja võlgnikule teatamine” on artiklid 217–221.

5

Tolliseadustiku artikli 219 lõige 1 sätestab:

Tähtaegu ei pikendata rohkem kui 14 päeva võrra.”

6

Vastavalt tolliseadustiku artikli 220 lõikele 1:

„[k]ui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud kooskõlas artiklitega 218 ja 219 või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata (järelarvestuskanne). Tähtaega võib kooskõlas artikliga 219 pikendada.”

7

Tolliseadustiku artikkel 221 sätestab:

„1.   Niipea kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt.

[…]

3.   Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. See ajavahemik katkestatakse artikli 243 kohase kaebuse esitamise hetkest kaebuse menetlemise ajaks.

[…]”

8

Tolliseadustiku VIII jaotises „Kaebused tolli otsuste peale” on artiklid 243–245. Artikkel 243 sätestab:

„1.   Igal isikul on õigus esitada kaebusi tolli otsuste peale, mis on seotud tollieeskirjade rakendamisega ja puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.

[…]

Kaebuse peab esitama selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või kus selle tegemist on taotletud.

2.   Kaebuse võib esitada:

9

Tolliseadustiku artikkel 244 sätestab:

„Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.

Toll peatab otsuse täitmise osaliselt või täielikult, kui on põhjust arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju.

Kui vaidlustatud otsuse alusel nõutakse sisse impordi- või eksporditollimaksu, võib otsuse täitmise peatada, kui on esitatud või esitatakse tagatis. Tagatise esitamist ei nõuta, kui see tekitaks võlgniku olukorda arvestades tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.”

10

Tolliseadustiku artikkel 245 näeb ette:

„Liikmesriigid kehtestavad kaebuste esitamise korra rakendussätted.”

11

Madalmaade üldise haldusmenetluse seaduse (Algemene wet bestuursrecht, edaspidi „Awb”) artikli 4:8 lõikes 1 on sätestatud, et enne huvitatud isiku suhtes sellise otsuse tegemist, mida viimane ei ole taotlenud ja mis on talle tõenäoliselt ebasoodne, peab haldusorgan andma isikule võimaluse oma seisukoha esitamiseks, kui ühelt poolt tugineb otsus huvitatud isikut puudutavate faktide ja huvidega seotud asjaoludele ja teiselt poolt ei ole huvitatud isik neid asjaolusid ise esitanud.

12

Awb artikli 4:12 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Haldusorgan võib finantskohustuse kehtestamise või -nõude esitamise otsuse tegemisel artiklite 4:7 ja 4:8 sätted kohaldamata jätta, juhul kui:

13

Awb artikkel 6:22 sätestab:

„Vastuväidet või vaiet lahendav organ võib otsuse, mille peale on vastuväide või vaie esitatud, kirjutatud või kirjutamata õiguse normi või üldise õiguspõhimõtte rikkumisele vaatamata jõusse jätta, kui võib eeldada, et normi või põhimõtte rikkumine ei ole huvitatud isikute huve kahjustanud.”

14

Awb artikkel 7:2 näeb ette:

„1.   Enne vastuväite lahendamist annab haldusorgan huvitatud isikule võimaluse olla ära kuulatud.

2.   Haldusorgan teavitab sellest kõigil juhtudel vastuväite esitajat ja huvitatud isikuid, kes teevad otsuse ettevalmistamise käigus teatavaks oma seisukoha.”

15

Haldusotsuste peale saab seejärel esitada kaebuse kohtule, mille lahendi peale saab omakorda esitada apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse.

16

Mõlema põhikohtuasja puhul esitas tollimaakler, kelleks kohtuasjas C‑129/13 on Kamino ja kohtuasjas C‑130/13 Datema, ühe ja sama ettevõtja volituse alusel aastatel 2002 ja 2003 deklaratsioonid teatava kauba (mida kirjeldati kui „aiapaviljonid/peotelgid ja vaheseinad”) vabasse ringlusse lubamiseks. Kamino ja Datema deklareerisid selle kauba kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 6 601 10 00 („aiavarjud jms”) kuuluvana ja tasusid selle rubriigi osas ette nähtud 4,7% tollimaksu.

17

Madalmaade tolli läbi viidud kontrolli tulemusena tegi maksuhaldur järelduse, et kõnealune klassifikatsioon on ebaõige ja asjassepuutuv kaup tuleks klassifitseerida KN rubriiki 6 306 99 00 („telgid ja matkatarbed”), mille suhtes kohaldatakse kõrgemat tollimaksu määra (12,2%).

18

Seetõttu andis maksuhaldur 2. ja 28. aprillil 2005 tolliseadustiku artikli 220 lõikele 1 ja artikli 221 lõikele 1 tuginedes ülejäänud tasumisele kuuluva tollimaksu sissenõudmiseks vastavalt Kaminole ja Datemale adresseeritud maksuotsused.

19

Enne nende maksuotsuste teatavakstegemist ei antud põhikohtuasjade hagejatele võimalust olla ära kuulatud.

20

Mõlemad esitasid maksuotsuse peale vastuväite maksuhaldurile, kes selle pärast esitatud väidete läbivaatamist tagasi lükkas.

21

Nende tagasilükkamisotsuste peale põhikohtuasjade hagejate esitatud kaebused jättis Rechtbank te Haarlem põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Apellatsiooniastmes jättis Gerechtshof te Amsterdam Rechtbank te Haarlemi otsused muutmata põhikohtuasja hagejate kohustuse osas täita neile asjaomasest maksuotsusest tulenev kohustus.

22

Nii Kamino kui Datema esitasid seepeale kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile.

23

Eelotsusetaotlustes tuletas Hoge Raad der Nederlanden meelde, et apellatsiooniastmes otsustas Gerechtshof te Amsterdam, arvestades Euroopa Kohtu otsust Sopropé (C‑349/07, EU:C:2008:746), et maksuhaldur oli rikkunud kaitseõiguste tagamise põhimõtet, niivõrd kui ta ei andnud enne asjaomase maksuotsuse tegemist huvitatud isikule võimalust esitada oma seisukoht tollimaksu tollivormistusjärgse sissenõudmise aluseks olevate asjaolude kohta.

24

Hoge Raad der Nederlanden märgib siiski, et nii tolliseaduses kui ka kohalduvas siseriiklikus õiguses puuduvad menetlusnormid, mis kohustaks tolli andma isikule, kellel lasub tollimaksu tasumise kohustus, võimaluse tollimaksu tollivormistusjärgse sissenõudmise aluseks olevate asjaolude kohta oma seisukoha teatavakstegemiseks enne talle tolliseadustiku artikli 221 lõike 1 alusel tollivõla teatamist.

25

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on sõnastatud kohtuasjades C‑129/13 ja C‑130/13 ühte moodi:

26

Euroopa Kohtu presidendi 24. aprilli 2013. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑129/13 ja C‑130/13 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks.

27

Sisuliselt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma esimese küsimusega selgust saada, kas üksikisik saab siseriiklikus kohtus vahetult tugineda põhimõttele, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, ja sellest igale isikule tulenevale õigusele olla ära kuulatud enne tema huve ebasoodsalt mõjutada võiva otsuse tegemist, sellistena nagu need kohalduvad tolliseadustiku kontekstis.

28

Seoses sellega on oluline meenutada, et kaitseõiguste tagamine on liidu õiguse üks aluspõhimõte ja õigus olla ära kuulatud kõigis menetlustes on selle aluspõhimõtte lahutamatu osa (kohtuotsused Sopropé, EU:C:2008:746, punktid 33 ja 36; M., C‑277/11, EU:C:2012:744, punktid 81 ja 82).

29

Õigus olla ära kuulatud kõigis menetlustes on käesoleval ajal kinnistatud mitte üksnes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48, mis näevad ette kaitseõiguste tagamise ja õiguse õiglasele menetlusele mis tahes kohtumenetluses, vaid ka selle harta artiklis 41, mis näeb ette õiguse heale haldusele. Nimetatud artikli 41 lõige 2 sätestab muu hulgas igaühe õiguse olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib olla talle ebasoodne (kohtuotsus M., EU:C:2012:744, punktid 82 ja 83). Siiski tuleb märkida, et kuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustus 1. detsembril 2009, siis ei ole see sellisena kohaldatav menetlustele, mille tulemusel koostati 2. ja 28. aprilli 2005. aasta maksuotsused (vt analoogia alusel kohtuotsus Sabou, C‑276/12, EU:C:2013:678, punkt 25).

30

Selle põhimõtte kohaselt, mida tuleb kohaldada, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes talle ebasoodsa otsuse (kohtuotsus Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 36), tuleb niisuguste otsuste adressaatidele, kelle huve otsused märkimisväärselt mõjutavad, anda tegelik võimalus nende asjaolude suhtes oma seisukoha esitamiseks, millega haldusasutus oma otsust põhjendada kavatseb (kohtuotsus Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 37).

31

Niisugune kohustus on liikmesriikide haldusasutustel, kui nad teevad otsuseid liidu õiguse kohaldamisalas, vaatamata sellele, et kohaldatav ühenduse õigus seda kohustust sõnaselgelt ette ei näe (vt kohtuotsused Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 38; M., EU:C:2012:744, punkt 86, ja G. ja R., C‑383/13 PPU, EU:C:2013:533, punkt 32).

32

Põhikohtuasjade osas ei näe tolliseadustik ega kohalduv siseriiklik õigus imporditollimaksu tollivormistusjärgse sissenõudmise menetluse kontekstis ette õigust olla enne maksuotsuse saatmist tolli poolt ära kuulatud. Mis puutub tollimaksu tollivormistusjärgse sissenõudmise menetlusse ja järelikult liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvasse otsusesse, siis on lisaks vaieldamatu, et liikmesriikide osas tuleb kohaldada kaitseõiguste tagamise põhimõtet.

33

Lõpetuseks, kohtuasjas Sopropé (EU:C:2008:746), milles Euroopa Kohtule oli esitatud küsimus enne sissenõudmisotsuse tegemist õiguse olla ära kuulatud teostamiseks maksukohustuslasele siseriiklikus õiguses ette nähtud 8–15‑päevase tähtaja kaitseõiguste põhimõttest tulenevate nõuetele vastavuse kohta, märkis Euroopa Kohus kohtuotsuse punktis 44, et juhul, kui siseriiklik õigus näeb huvitatud isikute seisukohtade esitamiseks ette tähtaja, siis peab liikmesriigi kohus juhtumi asjaolusid kohaselt arvesse võttes kontrollima, kas see tähtaeg vastab asjassepuutuva isiku või ettevõtja konkreetsele olukorrale ja kas see on tal võimaldanud teostada oma kaitseõigust tõhususe põhimõtte kohaselt.

34

Ülalesitatud kaalutlusi arvestades peab lisaks sellele, et siseriiklikud haldusasutused on kohustatud tagama kaitseõigused liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate otsuste tegemisel, huvitatud isikutel samuti olema võimalik nõuda nende õiguste tagamist vahetult siseriiklikes kohtutes.

35

Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et üksikisik saab siseriiklikus kohtus vahetult tugineda põhimõttele, mille kohaselt peab haldusasutus tagama kaitseõigused, ja sellest igale isikule tulenevale õigusele olla ära kuulatud enne tema huve ebasoodsalt mõjutada võiva otsuse tegemist, sellistena nagu need kohalduvad tolliseadustiku kontekstis

36

Teise küsimuse punktis a palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas kaitseõiguste tagamise põhimõtet ja eriti iga isiku õigust olla ära kuulatud enne tema huve ebasoodsalt mõjutada võiva otsuse tegemist tuleb tõlgendada nii, et tolliseadustiku alusel imporditollimaksu vabastusjärgse sissenõudmise menetluses tehtud maksuotsuse adressaadi kaitseõigusi on rikutud, kui haldusasutuses ei kuulatud teda ära enne otsuse tegemist, kuigi ta saab oma seisukoha teha teatavaks hilisemas haldusõigusliku vastuväite esitamise etapis.

37

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meelde tuletada kaitseõiguste tagamise põhimõtte eesmärki ja seda eelkõige õiguse olla ära kuulatud osas.

38

Euroopa Kohtu seisukoht on, et selle reegli eesmärk, mille kohaselt huve ebasoodsalt mõjutava otsuse adressaadile tuleb enne selle otsuse tegemist anda võimalus oma seisukoha esitamiseks, on see, et pädev asutus saaks tõhusalt arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid. Et tagada asjaomase üksikisiku või ettevõtja tõhus kaitse, on kõnealuse reegli eesmärk eelkõige see, et nimetatud isikud saaksid parandada mõne vea või teha teatavaks nende olukorraga seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad seda, kas otsus tehakse või mitte või kas otsuse sisu on nii‑ või teistsugune (kohtuotsus Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 49).

39

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tagab õigus olla ära kuulatud igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve ebasoodsalt mõjutada võiva otsuse tegemist tõhusalt ja tegelikult teatavaks oma seisukoht (vt kohtuotsus M., EU:C:2012:744, punkt 87 ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu sai märgitud käesoleva otsuse punktis 31, kehtib see õigus ka siis, kui kohaldatavad õigusaktid niisugust formaalsust sõnaselgelt ette ei näe (vt kohtuotsus G. ja R., EU:C:2013:533, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Selles osas on vaieldamatu, et põhikohtuasjade puhul maksuotsuse adressaate enne neile ebasoodsate otsuste tegemist ära ei kuulatud.

41

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et tolliseadustiku artikli 220 lõike 1 ja artikli 221 lõike 1 ning põhikohtuasja kõne all oleva taolisest tolliseadustiku artiklit 243 rakendavast siseriiklikust õigusest tulenevalt kohalduva haldusmenetluse alusel maksuotsuse tegemine kätkeb endas selle maksuotsuse adressaatide õiguse olla ära kuulatud piirangut.

42

Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb siiski, et põhiõigused – nagu kaitseõiguste tagamine – ei ole absoluutsed õigused, vaid neile võib seada piiranguid tingimusel, et need piirangud vastavad tegelikult meetmega taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta endast taotletavat eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustab tagatud õiguste sisu (kohtuotsused G. ja R., EU:C:2013:533, punkt 33, ja Texdata Software, C‑418/11, EU:C:2013:588, punkt 84).

43

Tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjade kontekstis võib õiguse olla ära kuulatud piirangut õigustada eelmises punktis viidatud kohtupraktika kaalutlustel.

44

Madalmaade valitsus väidab, et kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et tollivormistusjärgse sissenõudmise puhul peavad siseriiklikud asutused põhimõtteliselt huvitatud isiku ära kuulama enne, kui neile maksuotsuse saadavad, siis on sellest reeglist võimalik põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda. Eelkõige ei ole enne maksuotsuse saatmist huvitatud isiku ära kuulamine kooskõlas tolliseadustiku siduvate arvepidamis- ja maksude sissenõudmise eeskirjadega. Tolliseadustikus ette nähtud tähtaegade tõttu peab toll saama kohe, kui tal on olnud võimalik tollivõlg kindlaks teha, teha selle kohta arvestuskande ja saatma maksuotsuse võimalikult kiiresti. Asjaomane üldine huvi seisneb halduskorralduse lihtsustamises ja menetluse tõhusas läbiviimises. Maksuotsuste väga suure arvu tõttu ei oleks huvitatud isikute eelnev ära kuulamine tõhus.

45

Lisaks tõdeb Madalmaade valitsus, et kõiki asjaomase siseriikliku haldusmenetluse tunnusjooni arvestades ei kahjusta maksuotsuse tegemise eelse ära kuulamise puudumine kaitseõigusi sisuliselt, kuna maksuotsuse adressaadil on Awb artikli 7:2 alusel võimalus olla ära kuulatud hilisemas menetluses – sellele maksuteatele esitatud vastuväite menetlemisel. Kuna sama õiguslik toime on võimalik saavutada sellise vastuväitega ja kuna ebasoodsa elemendi osas võib kasutada edasilükkamist, säilib kaitseõiguste tagamise põhimõtte põhisisu, milleks on võimalus vaidlustada teatav otsus ilma, et sellest tuleneks kahjulikke tagajärgi.

46

Selles kontekstis tuleb esiteks arvesse võtta tollivõlast tuleneva maksusumma kohta järelarvestuskande tegemiseks tolliseadustikus ette nähtud tähtaega ja teiseks põhikohtuasjas käsitletava haldusmenetluse tunnusjooni.

47

Mis esiteks puutub tolliseadustikus ette nähtud tähtaegadesse, siis selle seadustiku artikli 220 lõige 1 sätestab, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud kooskõlas nimetatud seadustiku artiklitega 218 ja 219 või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata. Seda tähtaega võib vastavalt selle seadustiku artiklile 219 erandlikus olukorras pikendada, kuid mitte rohkem kui 14 päeva võrra. Tolliseadustiku artikkel 221 lisab, et tollimaksu summa tuleb võlgnikule teatada niipea, kui arvestuskanne on tehtud.

48

Madalmaade valitsuse sõnul on kohustuslikku kahepäevast tähtaega raske ühitada kohustusega kuulata huvitatud isik ära enne talle maksuotsuse saatmist.

49

Siiski tuleb sellega seoses märkida, et Euroopa Kohus on juba võtnud seisukoha, et liikmeriigid peavad järgima tolliseadustiku artikli 220 lõikes 1 ette nähtud tähtaegu tollivõlast tuleneva maksusumma kohta järelarvestuskande tegemiseks, tehes seda oma otsustes komisjon vs. Hispaania (C‑546/03, EU:C:2006:132) ja komisjon vs. Itaalia (C‑423/08, EU:C:2010:347) liikmesriikide kohustuste rikkumist käsitletavate juhtumite kontekstis, milles asjasse puutuvad liikmesriigid püüdsid õigustada selle tähtaja järgimata jätmist, mis tõi kaasa viivituse Euroopa Ühenduse omavahendite kättesaadavaks tegemisel, viidates kohustusele tagada tollivõla tasumiseks kohustatud isikute kaitseõigused.

50

Kohtuotsuse komisjon vs. Hispaania (EU:C:2006:132) punktis 33 ja kohtuotsuse komisjon vs. Itaalia (EU:C:2010:347) punktis 45 eristas Euroopa Kohus nimelt kaitseõiguste tagamist nõudvaid suhteid ühelt poolt liikmesriikide ja Euroopa Liidu ning teiselt poolt tollivõla tasumiseks kohustatud isiku ja liikmesriigi tolli vahel.

51

Euroopa Kohus leidis, et kuigi kaitseõiguste tagamise põhimõtet tuleb kohaldada eelkõige maksu tollivormistusjärgse sissenõudmise menetluses maksukohustuslase ja liikmesriigi suhetele, ei tohi selle põhimõtte tagajärjeks liikmesriikide ja liidu omavahelistes suhetes seevastu olla see, et liikmesriigil on võimalus rikkuda oma kohustust määrata liidu õigusnormides sätestatud tähtaegade jooksul kindlaks liidu omavahendite maks (kohtuotsused komisjon vs. Hispaania (EU:C:2006:132), punkt 33, ja komisjon vs. Itaalia (EU:C:2010:347), punkt 45).

52

Lisaks on paslik täpsustada, nagu märkis kohtuistungil Euroopa Komisjon, et tolliseadustiku artikli 220 lõikes 1 tollivõlast tuleneva maksusumma kohta arvestuskande tegemiseks ette nähtud kahepäevast tähtaega võib pikendada vastavalt selle seadustiku artiklile 219. Viimati nimetatud sätte lõike 1 punkti b kohaselt võib juhul, kui erandlik olukord takistab tolli seda tähtaega järgimast, arvestuskande tegemise tähtaega pikendada, kuigi mitte rohkem kui 14 päeva võrra.

53

Lõpetuseks on Euroopa Kohus kohtuotsuse komisjon vs. Itaalia (EU:C:2010:347) punktis 46 lisaks meelde tuletanud, et tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemine ja selle võlgnikule teatamine ning omavahendite kohta kande tegemine ei takista võlgnikku tolliseadustiku artikli 243 ja järgnevate artiklite alusel ning kõigi talle kasutada olevate argumentide abil vaidlustamast talle pandavaid kohustusi.

54

Mis teiseks puutub sellesse, kas põhikohtuasja puhul on huvitatud isikute kaitseõigused olnud tagatud niivõrd, kui neil oli võimalus esitada oma seisukoht alles vastuväitemenetluses, siis tuleb meelde tuletada, et liidu üldine huvi ja eelkõige huvi nõuda omavahendid sisse võimalikult kiiresti nõuab, et kontrolli saaks läbi viia kiiresti ja tõhusalt (kohtuotsus Sopropé, EU:C:2008:746, punkt 41).

55

Peale selle tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et ebasoodsa otsuse peale esitatud kaebuse raames tagantjärele ära kuulamine võib teatavatel tingimustel tagada õiguse olla ära kuulatud (vt analoogia alusel kohtuotsus Texdata Software, EU:C:2013:588, punkt 85).

56

Mis puutub tolli otsustesse, siis vastavalt tolliseadustiku artikli 243 lõikele 1 on igal isikul õigus esitada kaebusi otsuste peale, mis on seotud tollialaste õigusaktidega rakendamisega ja puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult. Nagu aga rõhutavad eelotsusetaotluse esitanud kohus ja komisjon, ei peata vastavalt tolliseadustiku artikli 244 esimesele lõigule selle seadustiku artikli 243 alusel kaebuse esitamine põhimõtteliselt siiski vaidlustatud otsuse täitmist. Kuna kaebusel ei ole peatavat toimet, ei ole see takistuseks otsuse kohesele täitmisele. Tolliseadustiku artikli 244 teine lõik lubab siiski tollil peatada otsuse täitmise osaliselt või täielikult, kui tollil on põhjust arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju. Lisaks näeb tolliseadustiku artikli 244 kolmas lõik ette sellisel juhul tagatise esitamise.

57

Tolliseadustiku artikli 245 kohaselt on kaebemenetluse rakendamist puudutavate õigusnormide kehtestamine liikmesriikide pädevuses.

58

Mis puutub põhikohtuasjades käsitletavat haldusmenetlust, siis on see sätestatud Awb‑s. Vastavalt Awb artiklile 4:8 annab haldusasutus huvitatud isikule, kes otsust taotlenud ei ole, enne ebasoodsaks osutuda võiva otsuse vastuvõtmist põhimõtteliselt võimaluse esitada oma seisukoht kavandatava otsuse kohta.

59

Vastavalt Awb artiklile 4:12 võib selle põhimõtte siiski kohaldamata jätta finantskaalutlustel, kui ühelt poolt võib selle otsuse peale esitada vastuväite ja kui teiselt poolt saab selle otsuse negatiivsed tagajärjed sellele esitatud vastuväite lahendamisega täielikult kõrvaldada.

60

Põhikohtuasjades kohaldati seda sätet.

61

Nimelt oli huvitatud isikul võimalus enne, kui ta sai esitada kaebuse kohtule, mille lahendi peale saab omakorda esitada apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse, esitada vastuväide otsuse teinud haldusasutusele ja vastavalt Awb artiklile 7:2 olla ära kuulatud selle läbivaatamise raames.

62

Lisaks selgub Madalmaade valitsuse seisukohtadest, et haldusasutus teeb otsuse vastuväite kohta otsuse tegemise ajal kehtinud õigusnormide ja esinenud asjaomaste faktiliste asjaolude põhjal, nii et esialgse otsuse negatiivsed tagajärjed on vastuväitemenetluse tulemusel võimalik kõrvaldada. Käesoleval juhul on võimalik põhikohtuasjas käsitletavad maksuotsuse negatiivsed tagajärjed tagantjärele kõrvaldada, kuna maksu tasumise võib vastuväite esitamise korral edasi lükata ja maksuotsuse täitmise peatada kuni siseriiklike õigusnormide kohaselt vastuväite (ja vaide) kohta otsuse tegemiseni.

63

Siiski märkis Madalmaade valitsus kohtuistungil, et maksuotsuse täitmise peatamine ei ole automaatne, vaid vaidlustatud maksuotsuse adressaat peab seda oma vastuväites taotlema. Peale selle väitis Madalmaade valitsus, et peatamist üldreeglina lubatakse ja peatamiseks antakse luba ministri käskkirjaga.

64

Seega ei peata vastuväitemenetlus automaatselt ebasoodsa otsuse täitmist ja ei muuda seda kohe kohaldamatuks.

65

Kohtuotsusest Texdata Software (EU:C:2013:588, punkt 85) nähtub, et sel viimati nimetatud tunnusjoonel võib olla teatav tähtsus õiguse olla enne ebasoodsa otsuse vastuvõtmist ära kuulatud piirangu võimaliku põhjendatuse kontrollimisel.

66

Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et rahatrahvi kohaldamine ilma eelnevat hoiatust saatmata ja võimaluseta olla enne karistuse määramist ära kuulatud, ei mõjuta asjassepuutuva põhiõiguse põhiolemust, kuna trahviotsuse peale põhistatud kaebuse esitamine muudab viivitamata selle otsuse kohaldamatuks ja käivitab tavamenetluse, milles on võimalik tagada õigus olla ära kuulatud (kohtuotsus Texdata Software, EU:C:2013:588, punkt 85).

67

Siiski ei saa eelmises punktis esitatud kohtupraktika põhjal teha järeldust, et maksuotsuse tegemisele eelneva ärakuulamise puudumise korral peab selle otsuse kohta vastuväite või vaide esitamine tingimata automaatselt peatama maksuotsuse täitmise, et selle vastuväite või vaide osas oleks tagatud õigus olla ära kuulatud.

68

Arvestades käesoleva otsuse punktis 54 osundatud liidu üldist huvi nõuda omavahendid sisse võimalikult kiiresti, näeb tolliseadustiku artikli 244 teine lõik ette, et maksuotsuse peale kaebuse esitamine peatab selle otsuse täitmise üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju.

69

Olgu meenutatud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb liidu õigusnormide – nagu tolliseadustikus sisalduvad – tõlgendamisel lähtuda põhiõigustest, mis moodustavad väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õiguse üldpõhimõtete lahutamatu osa ning mille järgimise tagab Euroopa Kohus (vt selle kohta otsus liidetud kohtuasjades Österreichischer Rundfunk jt, C‑465/00, C‑138/01 ja C‑139/01, EU:C:2003:294, punkt 68, ja kohtuotsus Google Spain ja Google, C‑131/12, EU:C:2014:317, punkt 68).

70

Neil asjaoludel peavad tolliseadustiku artikli 244 teises lõigus ette nähtud tingimusi rakendavad siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad täitmise peatamise otsustamist, eelneva ärakuulamise puudumise korral tagama, et neid tingimusi – nimelt seda, et on olemas põhjus arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju – ei kohaldataks või tõlgendataks kitsalt.

71

Põhikohtuasjade puhul otsustatakse vastuväite esitamise korral maksuotsuse täitmise peatamine ministri käskkirjaga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas see käskkiri võimaldab eelneva ärakuulamise puudumise korral maksuotsuse adressaatidel saavutada täitmise peatamine kuni otsuse võimaliku muutmiseni, selleks et õigus taolisele täitmise peatamisele oleks tõhus.

72

Igal juhul ei tohi tolliseadustiku artikli 244 teist lõiku rakendav siseriiklik haldusmenetlus piirata sellise peatamise võimalust juhul, kui on olemas põhjus arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju.

73

Neil asjaoludel tuleb teisele küsimusele vastata, et kaitseõiguste tagamise põhimõtet ja eriti iga isiku õigust olla ära kuulatud enne tema huve ebasoodsalt mõjutada võiva otsuse tegemist tuleb tõlgendada nii, et tolliseadustiku alusel imporditollimaksu vabastusjärgse sissenõudmise menetluses tehtud maksuotsuse adressaadi kaitseõigusi on rikutud, kui haldusasutuses ei kuulatud teda ära enne selle otsuse tegemist, kuigi ta saab oma seisukoha teha teatavaks hilisemas haldusõigusliku vastuväite esitamise etapis, juhul kui siseriiklikud õigusnormid ei võimalda eelneva ärakuulamise puudumise korral maksuotsuse adressaatidel saavutada täitmise peatamine kuni otsuse võimaliku muutmiseni. Sellise olukorraga on igal juhul tegemist siis, kui tolliseadustiku artikli 244 teist lõiku rakendav siseriiklik haldusmenetlus piirab sellise peatamise võimalust juhul, kui on olemas põhjus arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju.

74

Teise küsimuse punktiga b ja kolmanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas kaitseõiguste tagamise põhimõtte haldusasutuse poolt rikkumise õiguslikud tagajärjed määratakse kindlaks siseriikliku õiguse alusel ja mis asjaolusid võib siseriiklik kohus vastava kontrolli raames arvesse võtta. Eelkõige soovib see kohus teada, kas siseriiklik kohus võib arvestada eeldusega, et õiguse olla eelnevalt ära kuulatud tagatuse korral oleks otsustusprotsessi tulem olnud samasugune.

75

Sellega seoses on kohane kõigepealt meenutada, et Euroopa Kohus on otsustanud, et kui liidu õiguses ei ole ette nähtud kaitseõiguste tagamise tingimusi ega nende õiguste rikkumise tagajärgi, kuuluvad need tingimused ja tagajärjed siseriikliku õiguse kohaldamisalasse niivõrd, kui sel eesmärgil võetud meetmed on samad, mida kohaldatakse üksikisikute suhtes sarnastes siseriiklikus õiguses sätestatud olukordades (võrdväärsuse põhimõte) ja kui need ei muuda liidu õigusest tulenevate kaitseõiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt kohtuotsus G. ja R., EU:C:2013:533, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

76

See lahend kohaldub tollivaldkonnas, kuna tolliseadustiku artikkel 245 viitab sõnaselgelt siseriiklikule õigusele, täpsustades, et [„l]iikmesriigid kehtestavad kaebuste esitamise korra rakendussätted”.

77

Siiski, kuigi liikmesriikidel on lubatud võimaldada nende kodanike kaitseõiguste kasutamist samadel tingimustel kui need, mis on kehtestatud siseriiklike olukordade reguleerimiseks, peavad need tingimused vastama liidu õigusele ega tohi eelkõige kahjustada tolliseadustiku kasulikku toimet. (kohtuotsus G. ja R., EU:C:2013:533, punkt 36).

78

Nagu komisjon on märkinud, ei tulene siseriiklikul kohtul lasuvast ülesandest tagada liidu õiguse täielik toime kohustust tühistada kõikidel juhtudel vaidlustatud otsus seetõttu, et see on tehtud kaitseõigusi ja eelkõige õigust olla ära kuulatud rikkudes.

79

Nimelt liidu õiguse kohaselt toob kaitseõiguste, eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumine kaasa asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulem olnud teistsugune (vt selle kohta kohtuotsused Prantsusmaa vs. komisjon, C‑301/87, EU:C:1990:67, punkt 31; Saksamaa vs. komisjon, C‑288/96, EU:C:2000:537, punkt 101; Foshan Shunde Yongjian Housewares & Hardware vs. nõukogu, C‑141/08 P, EU:C:2009:598, punkt 94; Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑96/11 P, EU:C:2012:537, punkt 80, ja G. ja R., EU:C:2013:533, punkt 38).

80

Järelikult toob kaitseõiguste tagamise põhimõtte rikkumine kaasa asjaomase otsuse tühistamise vaid siis, kui ilma rikkumiseta oleks menetlus võinud lõppeda teisiti.

81

Tuleb märkida, et põhikohtuasjades on huvitatud isikud ise möönnud, et vastuväitemenetlus ei oleks lõppenud teisiti ka siis, kui nad oleks enne vaidlusaluse otsuse tegemist ära kuulatud, kuna nad ei vaidlusta maksuhalduri määratud tariifset klassifikatsiooni.

82

Eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb teise küsimuse punktile b ja kolmandale küsimusele vastata, et kaitseõiguste tagamise tingimused ja nende õiguste rikkumise tagajärjed kuuluvad siseriikliku õiguse kohaldamisalasse niivõrd, kui sel eesmärgil võetud meetmed on samad, mida kohaldatakse üksikisikute suhtes sarnastes siseriiklikus õiguses sätestatud olukordades (võrdväärsuse põhimõte) ja kui need ei muuda liidu õigusest tulenevate kaitseõiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte). Kuna siseriiklikul kohtul lasub kohustus tagada liidu õiguse täielik toime, siis võib ta kaitseõiguste ja eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumise tagajärgedele hinnangut andes võtta arvesse asjaolu, et see rikkumine toob kaasa asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulem olnud teistsugune.

83

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: