—

HARK GmbH & Co KG Kamin- und Kachelofenbau, esindaja: Rechtsanwalt H.-D. Eich,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: B.-R. Killmann ja L. Keppenne,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tuleb tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1031/2008 (EÜT L 291, lk 1)) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) rubriike 7307 ja 7321.

2

See eelotsusetaotlus esitati Hark GmbH & Co. KG (edaspidi „Hark”) ja Hauptzollamt Duisburgi vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb ahjutorukomplekti tariifset klassifitseerimist ning selle Hiina Rahvavabariigi päritolu kauba impordil tasutavat tollimaksu ja dumpinguvastast tollimaksu.

3

Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) Euroopa Majandusühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”), ja selle 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolli.

4

HS‑i konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas, ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ning alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ja nende vastavate arvkoodidega ning järgima HS‑i numeratsiooni. Sama säte kohustab konventsiooniosalisi kasutama HS‑i üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning hoiduma HS‑i jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala muutmisest.

5

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Vastavalt HS‑i konventsiooni artikli 7 lõikele 1 on selle komitee ülesanne muu hulgas teha ettepanekuid nimetatud konventsiooni muutmiseks ning töötada välja selgitavaid märkusi, klassifitseerimise arvamusi ja muid nõuandeid HS‑i tõlgendamiseks.

6

HS‑i jaotise XV märkus 2, mis käsitleb „üldkasutatavaid osasid”, näeb ette:

„Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „üldkasutatavad osad”:

[...]

Gruppides 73–76 ja 78–82 (v.a rubriik 7315) ei tähenda viited toodete osadele viiteid eespool määratletud üldkasutatavatele osadele.

[...]”.

7

HS‑i jaotise XV „Toodete osad” selgitav märkus on järgmine:

„[...] üldise kasutusega osi (defineeritud jaotise märkuses 2), mis on esitatud eraldi, ei loeta toote osadeks, vaid klassifitseeritakse selle jaotise neile sobivas rubriigis. Seda kohaldatakse näiteks poltidele, mis on ette nähtud keskkütteradiaatoritele, või vedrudele, mis on ette nähtud autodele. Poldid tuleb klassifitseerida rubriigis 7318 (nagu poldid) ja mitte rubriigis 7322 (nagu keskkütteradiaatori osad). Vedrud tuleb klassifitseerida rubriigis 7320 (nagu vedrud) ja mitte rubriigis 8708 (nagu mootorsõidukite osad).”

8

Vastavalt HS‑i selgitavale märkusele rubriigi 7307 kohta kuuluvad sellesse rubriiki „rauast ja terasest toruliitmikud, mida peaasjalikult kasutatakse kahe toruõõne ühendamiseks, või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge, või toru ava sulgemiseks. Rubriiki ei kuulu kaubad, millel ei ole otseselt tegemist toruõõnega (näiteks riputid, stellaažid ja muud taolised toed, mis peamiselt fikseerivad või toetavad torusid seinal, kinnitus- või tihendusrõngad või kraed (voolikuklambrid), mida kasutatakse painduva torustiku klammerdamiseks või jäikadele torudele kinnitamiseks, kraanid, ühendustükid jms) (rubriik 7325 või 7326)”.

9

Vastavalt HS‑i selgitavale märkusele rubriigi 7321 kohta, mis puudutab sellesse rubriiki kuuluvate toodete „osasid”:

„Siia rubriiki kuuluvad ka ülalmainitud seadmete rauast või terasest selgesti äratuntavad varuosad (näiteks praeahju pannid, pliidiplaadid või -rõngad, tuhapannid, väljavõetavad tulekarbid või -korvid, gaasipõletid, õlipõletid, uksed, restid, jalad, kaitserauad ja käterätirauad)”.

10

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN, mis põhineb HS‑il, peab vastama nii ühise tollitariifistiku kui ka Euroopa Liidu väliskaubanduse statistika nõuetele.

11

KN‑i esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. KN‑i I jao, kus on esitatud üldreeglid, A‑osa näeb ette kaupade KN‑i klassifitseerimise üldreeglid, mille kohaselt toimub kaupade KN‑i klassifitseerimine. Nii on muu hulgas ette nähtud, et ametlik klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ja et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

12

Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse KN‑i 3. reegli kohaselt, mille punkt b näeb ette:

„segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav.”

13

KN‑i teises osas on mitteväärismetalle ja nendest valmistatud tooteid käsitlev XV jaotis. Selles jaotises, mis hõlmab gruppe 72–83, on grupp 73 „Raud- ja terastooted”. Nimetatud jaotise sissejuhatavate märkuste punkt 2 näeb ette:

„Kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „üldkasutatavad osad”:

[...]

Gruppides 73–76 ja 78–82 (v.a rubriik 7315) ei tähenda viited toodete osadele viiteid eespool määratletud üldkasutatavatele osadele.

[...]”.

14

KN‑i rubriik 7307 on sõnastatud järgmiselt:

„Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved)

[...]

7307 99 – – muud:

[...]

7307 99 90 – – – muud”.

15

KN‑i rubriik 7321 on sõnastatud järgmiselt:

„Rauast või terasest pliidid (k.a sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), ahjud, kaminad, söepannid, gaasipõletid, soojendusplaadid jm mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad

[...]

7321 90 00 – osad”.

16

KN‑i rubriik 7326 on sõnastatud järgmiselt:

„Muud raud- ja terastooted:

[...]”.

17

Nõukogu 2. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 964/2003, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatud Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevatele raud- või terastoruliitmikele, mida imporditakse Taiwanist, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte (ELT L 139, lk 1; ELT eriväljaanne 11/46, lk 275), kehtestas Euroopa Liidu Nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavatele eelkõige Hiina päritolu raud- või terastoruliitmikele, mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ning mida kasutatakse muu hulgas põkk‑keevitusel ja mis kuuluvad muu hulgas CN‑koodi ex 7307 99 90 alla. Põhikohtuasja faktiliste asjaolude asetleidmise ajal oli kehtiv dumpinguvastane tollimaks neile Hiinast imporditud toodetele 58,6%.

18

Hark importis Saksamaale Hiina päritolu, terasest ahjutorukomplekte. Kõnealused jaemüügiks pakendatud komplektid koosnesid kuumakindla lakiga töödeldud ja puhastusluugiga varustatud täisnurksest torupõlvest koos koldeühendustoru ja juurdekuuluva kattekraega.

19

Hark esitas 28. juulil 2009 Hauptzollamt Duisburgile impordideklaratsioonid asjaomaste ahjutorukomplektide kohta, klassifitseerides need KN‑i rubriiki 7321 90 00, kuhu kuuluvad „rauast või terasest pliidid (k.a sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), ahjud, kaminad, söepannid, gaasipõletid, soojendusplaadid jm mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad” ja mille puhul on tollimaks 2,7%. Põhikohtuasjas käsitletavad ahjutorukomplektid lubati vastavalt taotlusele vabasse ringlusse.

20

Ühe Harki hilisema kõnealuste komplektide imporditoimingu kontrollimise tulemusel jõudis Hauptzollamt Duisburg järeldusele, et imporditud kaup kuulub tegelikult KN‑i rubriiki 7307 99 90, mis hõlmab „rauast või terasest toruliitmikke (näiteks muhvid, põlved)”, ja tegi 20. mail 2010 maksuotsuse, nõudes tollivormistusjärgselt sisse 3,7% suuruse tollimaksu ja määruse nr 964/2003 alusel 58,6% suuruse dumpinguvastase tollimaksu, kuna kõnealune kaup oli Hiina päritolu.

21

Hark esitas nimetatud maksuotsuse peale vaide, mille Hauptzollamt Duisburg 10. augustil 2011 rahuldamata jättis.

22

Hauptzollamt Duisburg leidis, et nii HS‑i kui ka KN‑i selgitavate märkuste kohaselt hõlmab rubriik 7307 tooteid, mida peaasjalikult kasutatakse kahe toruõõne ühendamiseks või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge või toru ava sulgemiseks. Lisaks leidis Hauptzollamt Duisburg, et rubriiki 7307 kuuluvad tooted on KN‑i XV jaotise märkuse 2 punkti a tähenduses üldkasutatavad osad, mida ei ole vaja selle rubriigi pealkirjas otsesõnu nimetada. Ta lisab, et KN‑i rubriiki 7307 kuuluvaid kaupu tuleb käsitada üldkasutatavate osadena, nii et need tuleb klassifitseerida nende enda omaduste alusel, kuigi neid saab kahtlemata kasutada konkreetse põhitoote jaoks. Lisaks ei ole Hauptzollamt Duisburgi sõnul HS‑i selgitavates märkustes kuskil viidatud normile, mille kohaselt kohaldub see rubriik ainult torudele ja toruliitmikele, mis on ette nähtud vedelike juhtimiseks.

23

Hark esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule hagi nõudega tühistada kõnealune maksuotsus. Nimetatud kohtus väitis Hark, et suitsutorusid, mis on ette nähtud just nimelt põlemisel tekkinud gaaside ahjust ärajuhtimiseks, ei saa käsitada üldotstarbel kasutatavana. Ta lisas, et tema imporditavad tooted on mõeldud ahjude, mitte torude montaažiks, mis ei võimalda neid HS‑i selgitavaid märkusi arvestades käsitada KN‑i rubriiki 7307 kuuluvana. Lisaks on Harki väitel põhikohtuasjas käsitletavad tooted – erinevalt töötlemist nõudvatest ja tehniliste vahendite abil ühendatavatest torudest – lihtsalt paigaldatavad valmistooted.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus nendib, et kui tegemist on komplektina esitatud kaubaga, mida pole võimalik klassifitseerida KN‑i üldreegli 3 punkti a järgi, siis tuleb see KN‑i üldreegli 3 punkti b kohaselt klassifitseerida materjali või komponendi järgi, mis määrab kauba põhiomadused. Enda menetletava kohtuasja osas leiab see kohus, et asjaomase ahjutorukomplekti põhiomadused määrab torupõlv. Ka märgib kohus, et see komplekt on ahju toimimiseks hädavajalik. Nimelt ei saaks ahju ilma seda korstnalõõriga ühendava torukomplektita kinnises ruumis kasutada, sest siis pääseksid sinna põlemisel tekkivad gaasid ja seega ei oleks ahju kasutamine turvaline. Samuti märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ahjutorukomplekt on mõeldud ainuüksi ahju jaoks. Lisaks toob see kohus esile, et tulenevalt mõõtmetest – välisläbimõõt 154 mm ja välimised mõõtmed 495 mm x 595 mm – ei ole tegemist lihtsa ühendusega, vaid ahjus põlemisel tekkivate gaaside ärajuhtimiseks hädavajaliku ühendusega.

25

Kuna Finanzgericht Düsseldorf kahtleb, kas need tooted tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 7307 kuuluvate „toruliitmikena” või KN‑i rubriiki 7321 kuuluvate „ahjude, kaminate ja pliitide” terasest „osadena”, siis otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

26

Nende kahe küsimusega, mida on kohane käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt vastust küsimusele, kas KN‑i tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletava taoline ahjutorukomplekt, mis koosneb terasest valmistatud ja kuumakindla lakiga töödeldud ning puhastusluugiga varustatud täisnurksest torupõlvest välisläbimõõduga 154 mm ja välimiste mõõtmetega 495 mm x 595 mm koos koldeühendustoru ja juurdekuuluva kattekraega, kuulub KN‑i rubriiki 7321 kui ahju terasest osa, või KN‑i rubriiki 7307 kui toruliitmik.

27

Mis puutub põhikohtuasjas käsitletavasse jaemüügiks pakendatud ahjutorukomplekti, siis ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustatud asjaolu, et selle kolmest koostisosast just torupõlv määrab KN‑i üldreegli 3 punkti b tähenduses selle komplekti põhiomadused, mis seetõttu määrab kolme asjaomase toote tariifse klassifikatsiooni.

28

Hark väidab, et kõnealune torupõlv on osa, mis on mõeldud ainult ahju korstnalõõriga ühendamiseks, ja täpsustab, et sellise ühenduse puudumisel puuduks tõmme, mis võimaldab juhtida põlemisel tekkivad gaasid korstnalõõri. Ahju jäänud põlemisel tekkinud gaaside toimel kustuks tuli üsna varsti pärast süütamist. Sellisel juhul on oht, et ahjuluugi avamisel süttib põlemata gaas koldes plahvatuslikult. Hark leiab, et järelikult on see torupõlv ahju toimimiseks hädavajalik ja tuleb seega klassifitseerida KN‑i rubriiki 7321 kui ahju osa.

29

Komisjon on seevastu seisukohal, et see sama torupõlv tuleb selle objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel klassifitseerida KN‑i rubriiki 7307 kui toruliitmik. See institutsioon leiab, et torupõlve ühte või teise rubriiki klassifitseerimise seisukohalt ei ole määrava tähtsusega kriteerium asjaolu, et see torupõlv on mõeldud üksnes ahju toimimise tagamiseks ja on selleks hädavajalik. Komisjon leiab sellega seoses, et kauba kasutuseesmärk on tariifse klassifitseerimise seisukohalt vaid täiendav kriteerium ning sellise kauba puhul, mis on „üldkasutatav osa” KN‑i XV jaotise märkuse 2 tähenduses, ei saa tariifsel klassifitseerimisel kauba kasutuseesmärki arvesse võtta.

30

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid reeglina kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 19. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑336/11: Rohm & Haas Electronic Materials CMP Europe jt, punkt 31).

31

Nimelt ilmneb KN‑i tõlgendamise üldreeglitest, et kauba klassifitseerimine toimub seadusjärgselt KN‑i rubriikide ja alamrubriikide kirjelduste ning jaotiste ja gruppide märkuste alusel, mis on õiguslikult siduvad (12. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑291/11: TNT Freight Management (Amsterdam), punkt 31).

32

Lisaks aitavad komisjoni poolt välja töötatud KN‑i selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni poolt välja töötatud HS‑i selgitavad märkused – kuigi need ei ole õiguslikult siduvad – oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele (eespool viidatud kohtuotsus TNT Freight Management, punkt 32).

33

Olgu samuti meenutatud, et objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks võib olla toote kasutuseesmärk, juhul kui see tuleneb asjaomase toote olemusest, millist asjaolu peab olema võimalik hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (eespool viidatud kohtuotsus TNT Freight Management, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Sellist torupõlve, mida käsitletakse põhikohtuasjas, ei ole KN‑i rubriikide 7321 või 7307 kirjelduses ega KN‑i jaotiste ja gruppide märkuste sõnastuses ning KN‑i ja HS‑i selgitavates märkustes otsesõnu mainitud.

35

KN‑i rubriigi 7321 uurimisel selgub, et selle alla kuuluvad eelkõige „ahjud” ja nende „rauast või terasest osad” ning KN‑i alamrubriiki 7321 90 00 kuuluvad konkreetselt „osad”.

36

KN‑is ei ole esitatud mõiste „osad” määratlust KN‑i rubriigi 7321 tähenduses. Euroopa Kohtu praktikast, mis puudutab KN‑i XVI jaotise gruppe 84 ja 85 ning XVII jaotise gruppi 90, tuleneb siiski, et mõiste „osad” eeldab sellise terviku olemasolu, mille funktsioneerimise seisukohalt on need osad hädavajalikud (vt eelkõige 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-183/06: RUMA, EKL 2007, lk I-1559, punkt 31; 16. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas C-152/10: Unomedical, EKL 2011, lk I-5433, punkt 29, ja eespool viidatud kohtuotsus Rohm & Haas Electronic Materials CMP Europe jt, punkt 34). Selle kohtupraktika kohaselt ei piisa toote mainitud gruppide mõttes „osaks” klassifitseerimiseks sellest, kui tõendada, et ilma selle tooteta ei saa masin või seade täita ülesannet, mille jaoks see on mõeldud. Lisaks tuleb tõendada, et kõnealune toode on selle masina või seadme mehaanilise või elektroonilise toimimise eelduseks (vt selle kohta 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-276/00: Turbon International, EKL 2002, lk I-1389, punkt 30, ja eespool viidatud kohtuotsus Rohm & Haas Electronic Materials CMP Europe jt, punkt 35). Veel tuleb arvesse võtta KN‑i XV jaotise märkuse 2 punkti a, mis täpsustab, et muu hulgas selle nomenklatuuri rubriigis 7321 ei tähenda viited „osadele” viiteid „üldkasutatavatele osadele”.

37

Ühise tollitariifistiku sidusa ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb mõistele „osad” KN‑i rubriigi 7321 tähenduses anda samasugune määratus kui see, mis tuleneb teisi KN‑i gruppe puudutavast kohtupraktikast, mida on meenutatud käesoleva otsuse punktis 36.

38

Käesolevas asjas selgub eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest, et põhikohtuasjas käsitletav torupõlv – nagu ka koldeühendustoru ja kattekrae – on mõeldud ainuüksi ahju jaoks. Lisaks on kõnealune torupõlv mõeldud ahju korstnalõõriga ühendamiseks. Taolise ühenduse puudumise korral ei saa ahju kasutada, kuna see võimaldab väljutada põlemisel tekkivad gaasid.

39

Seega tuleb tõdeda, et torupõlv on ahju toimimise seisukohalt hädavajalik. Käesoleva otsuse punktis 36 viidatud kohtupraktikat arvestades saab selle torupõlve seega määratleda ahju „osana” ja järelikult klassifitseerida KN‑i rubriiki 7321.

40

Siiski tuleb uurida, kas torupõlv tuleks klassifitseerida KN‑i rubriiki 7307 kui „toruliitmik”, mis vastavalt käesoleva otsuse punktis 36 meenutatud KN‑i XV jaotise märkusele 2 välistaks selle torupõlve klassifitseerimise ahju „osana” KN‑i rubriigi 7321 tähenduses.

41

KN‑i rubriiki 7307 kuuluvad „rauast või terasest” toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved). HS‑i selgitav märkus selle rubriigi 7307 kohta ütleb, et rubriiki kuuluvad „rauast ja terasest” toruliitmikud, mida peaasjalikult kasutatakse kahe toruõõne ühendamiseks, või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge, või toru ava sulgemiseks.

42

Põhikohtuasja puhul selgub eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest, et asjaomane torupõlv on mõeldud ahju korstnalõõriga ühendamiseks, mitte kahe toruõõne ühendamiseks või toru ühendamiseks mingi aparaadi külge. Seega ei saa seda detaili käsitada üldkasutatava osana KN‑i XV jaotise märkuse 2 punkti a tähenduses.

43

Niisiis tuleb teha järeldus, et põhikohtuasjas käsitletava taolist toodet ei saa klassifitseerida KN‑i rubriiki 7307 ja tegemist ei ole „üldkasutatava osaga” KN‑i XV jaotise märkuse 2 punkti a tähenduses. Lähtudes asjaomase toote objektiivsetest tunnustest ja omadustest ning olemusest tulenevast kasutuseesmärgist, tuleb see hoopis klassifitseerida KN‑i rubriiki 7321 kui ahju terasest „osa”.

44

Kõigi eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb esitatud küsimustele vastata, et KN‑i tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletava taoline ahjutorukomplekt, mis koosneb terasest valmistatud ja kuumakindla lakiga töödeldud ning puhastusluugiga varustatud täisnurksest torupõlvest välisläbimõõduga 154 mm ja välimiste mõõtmetega 495 mm x 595 mm koos koldeühendustoru ja juurdekuuluva kattekraega, tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 7321 kui ahju terasest osa.

45

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 19. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1031/2008) sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas käsitletava taoline ahjutorude komplekt, mis koosneb terasest valmistatud ja kuumakindla lakiga töödeldud ning puhastusluugiga varustatud täisnurksest torupõlvest välisläbimõõduga 154 mm ja välimiste mõõtmetega 495 mm x 595 mm koos koldeühendustoru ja juurdekuuluva kattekraega, tuleb klassifitseerida KN‑i rubriiki 7321 kui ahju terasest osa.