—

Football Dataco Ltd, Scottish Premier League Ltd, Scottish Football League ja PA Sport UK Ltd, esindajad: barrister J. Mellor ja barrister L. Lane, keda volitasid solicitor S. Levine ja solicitor R. Hoy,

—

Sportradar GmbH ja Sportradar AG, esindajad: H. Carr, QC, keda volitas solicitor P. Brownlow,

—

Belgia valitsus, esindajad: T. Materne, keda abistas advocaat R. Verbeke,

—

Hispaania valitsus, esindaja: N. Díaz Abad,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, A. Barros ja A. Silva Coelho,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wilderspin ja J. Samnadda,

1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, lk 20; ELT eriväljaanne 13/15, lk 459; edaspidi „direktiiv”) artikli 7 tõlgendamist.

2

See taotlus on esitatud ühelt poolt Football Dataco Ltd, Scottish Premier League Ltd, Scottish Football League ja PA Sport UK Ltd (edaspidi koos „Football Dataco jt”) ja teiselt poolt Sportradar GmbH ning Sportradar AG (edaspidi koos „Sportradar”) vahelises vaidluses eelkõige seoses sellega, et Sportradar on rikkunud Football Dataco jt sui generis õigust, mis viimastel väidetavalt oli andmebaasile, mis puudutas jalgpalli meistrivõistluste käimasolevaid mänge („Football Live”).

3

Direktiivi 96/9 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:

„Andmebaas käesoleva direktiivi tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.”

4

Selle direktiivi III peatükis „Sui generis õigus” asuvas artiklis 7, mis puudutab kaitse objekti, on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid sätestavad andmebaasi tegija õiguse keelata andmebaasi kogu sisust või kvantiteedilt või kvaliteedilt olulisest osast väljavõtte tegemist ja/või selle taaskasutamist, kui selle andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt oluline investeering.

2.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

5.   Andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest korduv ja süstemaatiline väljavõtete tegemine ja/või nende taaskasutamine, mis võib viia andmebaasi tavapärase kasutamisega vastuolus olevate tegudeni või kahjustada põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve, ei ole lubatud.”

5

Ühendkuningriik võttis direktiivi 96/9 üle Copyright and Rights in Database Regulations 1997-ga (1997. aasta määrus intellektuaalomandi ja andmebaaside õiguste kohta), millega muudeti Copyright Designs and Patents Act 1988 (1988. aasta autoriõiguse, disainilahenduste ja patentide seadus). Selle määruse sätted, mis on põhikohtuasjaga seotud, on sõnastatud identselt selle direktiivi asjassepuutuvate sätetega.

6

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 punkti 3 kohaselt võib isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teises liikmesriigis kaevata „lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustatav sündmus on toimunud või võib toimuda”.

7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (ELT L 199, lk 40) artikli 8 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille jaoks kaitset taotletakse.

2.   Ühenduse ühtse intellektuaalomandi õiguse rikkumisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse nendes küsimustes, mis ei ole reguleeritud asjakohase ühenduse õigusaktiga, selle riigi õigust, kus rikkumine toime pandi.”

8

Football Dataco jt korraldavad Inglise või Šoti meistrivõistlusi jalgpallis. Football Dataco Ltd loob ja haldab nende meistrivõistlustega seotud andmeid ja intellektuaalomandi õigusi. Football Dataco jt väidavad, et neil on Ühendkuningriigi õiguse alusel sui generis õigus andmebaasile „Football Live”.

9

Football Live kogub andmeid toimuvate jalgpallimängude kohta (löödud väravad, väravalööjate nimed, kollase või punase kaardi andmise hetk ja kaardi saaja, võimalikud karistuslöögid, vahetused mängu ajal). Peamiselt koguvad andmeid endised profijalgpallurid, kes tegutsevad iseseisvalt Football Dataco jt nimel, käies selleks asjaomastel jalgpallimängudel. Nende väitel nõuab andmete kogumine ja/või nende õigsuse kontrollimine suurt investeeringut, lisaks nõuab selle andmebaasi koostamine olulist panust teadmiste, töö, eristusvõime ja/või intellektuaalse panuse osas.

10

Sportradar GmbH on Saksa äriühing, kes levitab internetis otse eelkõige Inglise jalgpalliliiga mängudega seotud tulemusi ja statistikat. Teenuse nimetus on „Sport Live Data”. Äriühingul on veebileht betradar.com. Sportradar GmbH kliendiks olevad kihlveoäriühingud sõlmivad lepinguid Sportradar GmbH Šveitsi emaettevõtjaks oleva valdusettevõtja Sportradar AG-ga. Nende klientide hulgas on ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi õiguse alusel asutatud äriühing bet365 ja Gibraltaril registreeritud äriühing Stan James, kes pakuvad selle liikmesriigi turule mõeldud kihlveoteenust. Nende vastavatel veebilehtedel on link aadressile betradar.com. Lehel olev valik Live Score annab kasutajale juurdepääsu teabele, mille kohal on esitatud olenevalt olukorrast nimed bet365 või Stan James. Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab, et Ühendkuningriigi üldsus on Sportradari jaoks tähtis sihtgrupp.

11

Football Dataco jt esitasid 23. aprillil 2010 hagi Sportradari vastu High Court of Justice (England and Wales) Chancery Division’ile kahju hüvitamiseks, mis on seotud selle äriühingu poolt nende sui generis õiguse rikkumisega. Sportradar vaidles 9. juulil 2010 vastu selle kohtu pädevusele.

12

14. juulil 2010 taotles Sportradar GmbH Landgericht Gera’lt (Saksamaa) ametlikku tuvastamist, et tema tegevus ei riku Football Dataco jt ühtegi intellektuaalomandi õigust.

13

High Court of Justice tunnistas 17. novembri 2010. aasta otsusega, et ta on pädev vaatama läbi Football Dataco jt esitatud hagi osas, mis puudutab Sportradari ja Ühendkuningriigis selle äriühingu veebisaiti kasutavate klientide solidaarvastutust seoses nende sui generis õiguse rikkumisega väljavõtte tegemise ja/või taaskasutamise teel. Seevastu märkis see kohus, et tal puudus pädevus vaadata läbi Football Dataco jt hagi osas, mis puudutas Sportradari ainuvastutust sellise rikkumise eest.

14

Nii Football Dataco jt kui ka Sportradar esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Court of Appeal’ile (England & Wales) (Civil Division).

15

Football Dataco jt väidavad, et Sportradar saab oma andmed kopeerides need Football Live’ist, edastab seejärel niiviisi kopeeritud andmed üldsusele Ühendkuningriigis, kes kasutavad valikut Live Score. Football Dataco jt sõnul tuleb leida, et vastavalt „edastamise” ja „vahendamise” teooriatele toimuvad põhikohtuasjas käsitletud toimingud mitte üksnes liikmesriigis, millest Sportradar andmed saatis, vaid ka liikmesriigis, kus asuvad saatmise adressaadid, st käesolevas asjas Ühendkuningriigis.

16

Sportradar väidab, et betradar.com veebisaidil asuvad andmed luuakse autonoomselt. Ta lisab, et „väljastamisteooria” kohaselt toimub edastamine üksnes andmete päritolukohas, nii et talle süüks pandud toimingud ei kuulu Ühendkuningriigi kohtute pädevusse.

17

Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kui isik laadib andmeid direktiiviga 96/9/EÜ […] ette nähtud sui generis õigusega kaitstud andmebaasist oma veebiserverisse, mis asub liikmesriigis A, ja see veebiserver saadab vastuseks liikmesriigis B asuva kasutaja päringule need andmed selle kasutaja arvutisse, nii et need salvestatakse selle arvuti mällu ja kuvatakse selle ekraanil, siis

18

Oma küsimuse punktis a soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 96/9 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kui isik laadib eelnevalt sama direktiivi järgse sui generis õigusega kaitstud andmebaasist andmeid ja saadab need seejärel liikmesriigis A asuva veebiserveri abil liikmesriigis B asuva isiku päringu alusel tema arvutisse, nii et need salvestatakse selle arvuti mällu ja kuvatakse selle ekraanil, siis on andmed saatnud isik toime pannud nende andmete „väljavõtte” või „taaskasutamise”. Jaatava vastuse korral küsib kohus punktis b, kas tuleb järeldada, et see toiming leidis aset liikmesriigis A, liikmesriigis B või mõlemas liikmesriigis.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse aluseks on mitu eeldust, mille täpsuse kontrollimine kuulub tema ainupädevusse, nimelt:

20

Mis puudutab selle küsimuse punkti a, siis on Euroopa Kohus juba leidnud, et direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 2 punkti b sõnastuse alusel mõiste „taaskasutamine” määratlemist ja liidu seadusandja kehtestatud sui generis õiguse eesmärki arvestades tuleb seda mõistet viidatud artikli 7 üldises kontekstis mõista avaralt, pidades silmas kõiki toiminguid, mida selle sui generis õigusega kaitstud andmebaasi tegija ei luba ja mis seisnevad terve andmebaasi sisu või selle ühe osa levitamises üldsusele (vt 9. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-203/02: The British Horseracing Board jt, EKL 2004, lk I-10415, punktid 45, 46, 51 ja 67). Sellega seoses ei oma tähtsust kasutatud protsessi laad ja vorm.

21

Selle mõiste alla kuulub toiming, mis sarnaselt põhikohtuasjas käsitletutele seisneb selles, et üks isik saadab oma veebiserveri vahendusel teise isiku päringu alusel tema arvutisse andmeid, mis on sui generis õigusega kaitstud andmebaasi sisust eelnevalt välja võetud. Sellise saatmisega tehakse need andmed nimelt kättesaadavaks üldsuse ühele liikmele.

22

Asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletud saatmisele eelnevad toimingud, millega on seotud kihlveoteenuseid pakkuvad äriühingud, kellel on lepingu alusel juurdepääsuõigus Sportradari veebiserverile ja kes omakorda teevad oma tegevuse raames selle serveri kättesaadavaks oma klientidele, ei saa kahjustada õiguslikku kvalifikatsiooni direktiivi 96/9 artikli 7 tähenduses „taaskasutamise” toimingule, millega Sportradar saadab sellest serverist oma klientide arvutisse kaitstud andmebaasist pärinevaid andmeid.

23

Mis puudutab küsimuse punkti b, siis seadis Euroopa Komisjon oma kirjalikes märkustes kahtluse alla selle, kas vastus sellele küsimusele on põhikohtuasjaga seotud menetluse selles etapis kasulik.

24

Ehkki sellega seoses vastab tõele – nagu väidab komisjon –, et direktiivi 96/9 tähenduses mõiste „taaskasutamine” sidumine põhikohtuasjas kõne all olevate toimingutega on sõltumatu sellest, kus need Euroopa Liidus toime pandi, tuleb siiski rõhutada esiteks, et selle direktiiviga ei soovita kehtestada sui generis õiguskaitset, mida reguleerib liidu piires ühtne õigus.

25

Direktiivi 96/9 eesmärk on kõrvaldada siseriiklike õigusnormide ühtlustamise abil erinevused, mis esinesid nende vahel andmebaaside õiguskaitse osas ja mis kahjustasid siseturu funktsioneerimist, kaupade ja teenuste vaba liikumist liidus ning liidusisese infoturu arengut (vt 1. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C-604/10: Football Dataco jt, punkt 48).

26

Selleks nõuab direktiiv kõigilt liikmesriikidelt, et need näeksid oma siseriiklikus õiguses ette andmebaaside kaitse sui generis õigusega.

27

Selles kontekstis on liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud sui generis õiguskaitse põhimõtteliselt piiratud selle liikmesriigi territooriumiga, nii et sellega kaitstud isik saab sellele tugineda üksnes sellel territooriumil toimunud ilma loata taaskasutamise toimingute vastu (vt analoogia alusel 19. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-523/10: Wintersteiger, punkt 25).

28

Nagu ilmneb eelotsusetaotlusest, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas hindama, kas on põhjendatud Football Dataco jt väited, mille kohaselt on rikutud nende väidetavat sui generis õigust andmebaasile Football Live, mis neil olevat Ühendkuningriigi õiguse alusel. Selline hinnang tähendab seega kindlaks tegemist, kas põhikohtuasjas käsitletud teabe edastamise toimingud –, kui Ühendkuningriigis toimunud toimingud – kuuluvad selle liikmesriigi õiguses ette nähtud sui generis õiguse territoriaalse kohaldamisala kaitse alla.

29

Teiseks kehtestab määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3 sellistes asjades, nagu põhikohtuasjas, mis käsitleb lepinguvälist kahju, et kohtualluvus on „selle paiga kohtu[l], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda”.

30

Sellest tuleneb, et küsimus, kus toimus põhikohtuasjas käsitletud saatmine, mis Football Dataco jt sõnul kahjustas olulist investeeringut, et koostada Football Live andmebaas, võib mõjutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuse küsimust eelkõige seoses hagiga, mille eesmärk on lasta tuvastada Sportradari peamist vastutust sellele kohtule esitatud asjas.

31

Kolmandaks ilmneb määruse nr 864/2007 artiklist 8, et kui on rikutud intellektuaalomandi õigusi – nagu näiteks direktiiviga 96/9 kehtestatud sui generis õigus –, mis ei ole „ühenduse ühtset” laadi vastavalt selle artikli lõikele 2 (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 24–26), siis kohaldatakse vastavalt selle artikli 8 lõikele 1 sellisest rikkumisest tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele „selle riigi õigust, mille jaoks kaitset taotletakse”.

32

See kollisiooninorm kinnitab, et esineb huvi teada, kas sõltumata sellest, et põhikohtuasjas käsitletud saatmistoimingute võimalikuks asukohaks osutub liikmesriik, kus asub nende toimingute tegija veebiserver, viidi need toimingud siiski läbi Ühendkuningriigis, kus Football Dataco jt taotlesid nimelt Football Live’i andmebaasi kaitset sui generis õigusega.

33

Sellega seoses peab direktiivi 96/9 artikli 7 tähenduses „taaskasutamise” toimingu asukoht, sarnaselt selle mõiste määratlusele, vastama liidu õiguse autonoomsetele kriteeriumidele (vt analoogia alusel 21. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C-5/11: Donner, punkt 25).

34

Kui taaskasutamine toimus veebisaidi serveri abil nagu põhikohtuasjas, siis tuleb märkida – nagu tegi kohtujurist oma ettepaneku punktides 58 ja 59 –, et seda iseloomustab järjestikuste toimingute jada, mis algavad vähemalt asjaomaste andmete võrku panemisest eesmärgiga, et üldsus saaks nendega tutvuda, kuni nende andmete edastamiseni üldsuse huvitatud liikmetele, kusjuures need toimingud võivad aset leida erinevates liikmesriikides (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Donner, punkt 26).

35

Tuleb siiski arvesse võtta ka asjaolu, et selline üldsusele kättesaadavaks tegemise viis erineb põhimõtteliselt traditsioonilistest levitamisviisidest, kuna veebisaidi sisu on kõikjal kättesaadav, sest seda võib nimelt kohe näha määramatu arv internetikasutajaid kõikjal maailmas, sõltumata saidihalduri tahtest, et nimetatud sisu vaadataks väljaspool asukohajärgset liikmesriiki, ja väljaspool tema kontrolli (vt selle kohta 7. detsembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-585/08 ja C-144/09: Pammer ja Hotel Alpenhof, EKL 2010, lk I-12527, punkt 68, ja 25. oktoobri 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10: eDate Advertising jt, EKL 2011, lk I-10269, punkt 45).

36

Kindla riigi territooriumil asjaomaseid andmeid sisaldava veebisaidi kättesaadavus ei ole seega piisav järeldamaks, et selle saidi haldur viib läbi taaskasutamise, millele kehtib sellel territooriumil kohaldatav siseriiklik õigus sui generis õiguskaitse kohta (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus Pammer ja Hotel Alpenhof, punkt 69, ja 12. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C-324/09: L’Oréal jt, EKL 2011, lk I-6011, punkt 64).

37

Kui nimelt see pelk kättesaadavus võimaldaks järeldada taaskasutamise toimumist, siis oleks saidid ja andmed, mis on ilmselgelt suunatud väljaspool asjaomast liikmesriiki asuvatele isikutele, kuid mis on siiski kättesaadavad selles liikmesriigis, allutatud seal kehtivatele asjaomastele õigusnormidele (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 64).

38

Asjaolu, et põhikohtuasjas saadetakse Ühendkuningriigis asuva internetikasutaja päringu alusel Sportradari veebiserveris asuvad andmed selle internetikasutaja arvutisse, et neid seal tehniliselt salvestataks ja selle ekraanil kuvataks, ei ole seega iseenesest piisav, et järeldada, et Sportradari toime pandud taaskasutamine leidis aset selle liikmesriigi territooriumil.

39

Taaskasutamise toimumine selle liikmesriigi territooriumil, kuhu asjaomased andmed saadetakse, sõltub kaudsetest tõenditest, mis võimaldavad järeldada, et see toiming toob esile selle tegija tahte suunata oma tegevus sellel territooriumil asuvatele isikutele (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused Pammer ja Hotel Alpendorf, punktid 75, 76, 80 ja 92; L’Oréal jt, punkt 65, ja Donner, punktid 27–29).

40

Põhikohtuasjas võib selliseks kaudseks tõendiks osutuda asjaolu, et Sportradari serveri andmete hulgas on Inglise jalgpallimeistrivõistluste kohtumiste andmed, mis võib tõendada, et põhikohtuasjas käsitletud saatmise toimingute aluseks on Sportradari tahe Ühendkuningriigi üldsuses huvi äratada.

41

Asjaolu, et Sportradar andis lepinguga juurdepääsuõiguse oma serveritele sellistele äriühingutele, kes pakuvad sellele avalikkusele kihlveoteenuseid, võib samuti osutuda kaudseks tõendiks tema tahtest suunata oma tegevus sellele üldsusele, kui – seda peab aga kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus – Sportradar oli teadlik või pidi olema teadlik sellest konkreetsest suunitlusest (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused Pammer ja Hotel Alpenhof, punkt 89, ja Donner, punktd 27 ja 28). Sellega seoses võib oluline olla võimalik asjaolu, et Sportradari poolt kehtestatud tasu selle juurdepääsuõiguse eest võtab arvesse nende äriühingute tegevuse ulatust Ühendkuningriigi turul ja perspektiivi, et selles liikmesriigis asuvad internetikasutajad tutvuvad tema veebisaidiga betradar.com.

42

Lõpuks asjaolu, et Sportradari poolt võrku pandud andmed on kättesaadavad Ühendkuningriigi internetikasutajatele, kes on nende äriühingute kliendid, nende oma keeles, mis erineb nendest keeltest, mida tavapäraselt kasutatakse liikmesriikides, kus Sportradar tegutseb, võib vajaduse korral kinnitada kaudseid tõendeid, et esinesid toimingud, mis pidasid silmas eelkõige Ühendkuningriigi üldsust (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused Pammer ja Hotel Alpenhof, punkt 84, ja Donner, punkt 29).

43

Selliste kaudsete tõendite korral on eelotsusetaotluse esitanud kohtul alust järeldada, et taaskasutamine – nagu põhikohtuasjas käsitleti – toimus liikmesriigis, kus asub kasutaja, kelle arvutisse asjaomased andmed tema päringu alusel edastati, et neid seal salvestada ja ekraanil kuvada (liikmesriik B).

44

Ei saa nõustuda Sportradari teesiga, et direktiivi 96/9 artikli 7 tähenduses „taaskasutamise” toiming tuleb igal juhul lugeda toimunuks üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus asub veebiserver, millest asjaomased andmed saadeti.

45

Peale asjaolu, et vahel on raske sellise serveri asukohta kindlalt määratleda, nagu rõhutasid Football Dataco jt (vt eespool viidatud kohtuotsus Wintersteiger, punkt 36), tähendaks selline tees, et ettevõtjale, kes mingi liikmesriigi õiguse alusel sui generis õigusega kaitstud andmebaasi tegija loata kasutab selle andmebaasi sisu võrgus, suunates selle nimetatud liikmesriigi avalikkusele, ei kohalduks see siseriiklik õigus pelgalt seetõttu, et tema server asub väljaspool selle liikmesriigi territooriumi. Selline olukord mõjutaks asjaomase siseriikliku õigusega andmebaasile antud kaitse kasulikku mõju (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 62).

46

Lisaks, nagu väitsid Football Dataco jt, oleks direktiivi 96/9 eesmärgiks oleva andmebaaside kaitse sui generis õigusega saavutamine üldiselt kahjustatud, kui taaskasutamise toimingud, mis on suunatud üldsusele, kes asub liidu territooriumil või selle ühes osas, jääksid välja selle direktiivi ja seda üle võtvate siseriiklike õigusnormide kohaldamisalast pelgalt seetõttu, et nende toimingute tegija poolt kasutatud internetiserver asub kolmandas riigis (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus L’Oréal jt, punkt 63).

47

Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 96/9 artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kui isik laadib eelnevalt sama direktiivi järgse sui generis õigusega kaitstud andmebaasist andmeid ja saadab need seejärel liikmesriigis A asuva veebiserveri abil liikmesriigis B asuva isiku päringu alusel tema arvutisse, nii et need salvestatakse selle arvuti mällu ja kuvatakse selle ekraanil, siis paneb andmed saatnud isik toime nende andmete „taaskasutamise”. Tuleb järeldada, et see toiming leiab aset liikmesriigis B tingimata siis, kui esinevad kaudsed tõendid, mis võimaldavad järeldada, et see toiming väljendab toimingut tegeva isiku kavatsust suunata oma tegevus viimati mainitud liikmesriigi üldsusele; seda peab aga hindama siseriiklik kohus.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kui isik laadib eelnevalt sama direktiivi järgse sui generis õigusega kaitstud andmebaasist andmeid ja saadab need seejärel liikmesriigis A asuva veebiserveri abil liikmesriigis B asuva isiku päringu alusel tema arvutisse, nii et need salvestatakse selle arvuti mällu ja kuvatakse selle ekraanil, siis on andmed saatnud isik toime pannud nende andmete „taaskasutamise”. Tuleb järeldada, et see toiming leiab aset liikmesriigis B tingimata siis, kui esinevad kaudsed tõendid, mis võimaldavad järeldada, et see toiming väljendab toimingut tegeva isiku kavatsust suunata oma tegevus viimati mainitud liikmesriigi üldsusele; seda peab aga hindama siseriiklik kohus.