Kohtuasi C‑568/08
Combinatie Spijker Infrabouw-De Jonge Konstruktie jt
versus
Provincie Drenthe
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Assen)
Riigihanked – Ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665/EMÜ – Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord – Siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik võib lubada teha otsuse sõlmida riigihankeleping, mille asja sisuliselt arutav kohus võib edaspidi tunnistada liidu õigusnormidega vastuolus olevaks – Kooskõla direktiiviga – Kahjutasu maksmine pakkujatele, keda hankija otsus on kahjustanud – Tingimused
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse – Küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud
(EÜ artikkel 234)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665 – Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18; nõukogu direktiiv 89/665 (muudetud direktiiviga 92/50), artikli 1 lõiked 1 ja 3 ning artikli 2 lõiked 1 ja 6)
3. Õigusaktide ühtlustamine – Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665 – Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18; nõukogu direktiiv 89/665, (muudetud direktiiviga 92/50))
4. Liidu õigus – Isikutele antud õigused – Liikmesriigipoolne rikkumine – Kohustus hüvitada isikutele tekitatud kahju
1. Euroopa Kohus ei saa siseriikliku kohtu esitatud küsimusele vastata, kui on ilmselge, et siseriikliku kohtu taotletud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse hindamisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on oletuslikku laadi või kui Euroopa Kohtule ei ole teada küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud.
(vt punkt 43)
2. Direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud direktiiviga 92/50) artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti, reeglina esitatakse ainult kirjalikke tõendeid, ei kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme ning kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku kindlaksmääramiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni.
Direktiivi 89/665 põhjenduse 5 kohaselt eeldab riigihankemenetluse läbiviimiseks ettenähtud lühike ajavahemik liidu õigusnormide rikkumiste kiiret käsitlemist.
Selle eesmärgi täitmiseks jätab nimetatud direktiiv liikmesriikidele kaalutlusõiguse seal sätestatud menetlustagatiste valiku ja nendega seonduvate formaalsuste kohaldamise osas.
(vt punktid 51, 57, 59, 65, resolutsiooni punkt 1)
3. Direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud direktiiviga 92/50) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik annab esialgse õiguskaitse meetme võtmiseks direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta tõlgenduse, mille asja sisuliselt arutav kohus hiljem ekslikuks tunnistab.
Esiteks peab esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik langetama otsuse kiireloomulise menetluse käigus, kus nii tõendite kogumine kui ka poolte väidete hindamine on tingimata kokkuvõtlikum kui asja sisulise arutamise käigus. Teiseks ei ole esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku sekkumise eesmärk erinevalt asja sisulisest arutamisest teha lõplik otsus talle esitatud nõuete suhtes, vaid tagada käsitletavas asjas esindatud huvide esialgne kaitse, vajaduse korral nende tasakaalustamise teel.
(vt punktid 77, 80, resolutsiooni punkt 2)
4. Mis puudutab riigi vastutust talle omistatava liidu õiguse rikkumisega isikutele põhjustatud kahju eest, siis on kahjustatud isikutel õigus kahju hüvitamisele, kui rikutud liidu õigusnormi eesmärk on anda neile õigusi, rikkumine on piisavalt selge ning selle rikkumise ja üksikisikute kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui selles valdkonnas liidu õigusnormid puuduvad, tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras neid tingimusi järgides kehtestada liidu hangetealase õiguse rikkumisest tuleneva kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid, pidades silmas, et järgitakse võrdväärsuse ning tõhususe põhimõtteid.
(vt punkt 92, resolutsiooni punkt 3)
EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
9. detsember 2010(*)
Riigihanked – Ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665/EMÜ – Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord – Siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik võib lubada teha otsuse sõlmida riigihankeleping, mille asja sisuliselt arutav kohus võib edaspidi tunnistada liidu õigusnormidega vastuolus olevaks – Kooskõla direktiiviga – Kahjutasu maksmine pakkujatele, keda hankija otsus on kahjustanud – Tingimused
Kohtuasjas C‑568/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Rechtbank Assen’i (Madalmaad) 17. detsembri 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 22. detsembril 2008, menetluses
Combinatie Spijker Infrabouw‑De Jonge Konstruktie,
Van Spijker Infrabouw BV,
De Jonge Konstruktie BV
versus
Provincie Drenthe,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), kohtunikud A. Arabadjiev, A. Rosas, A. Ó Caoimh ja P. Lindh,
kohtujurist: P. Cruz Villalón,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Combinatie Spijker Infrabouw‑De Jonge Konstruktie, Van Spijker Infrabouw BV ja De Jonge Konstruktie BV, esindaja: advokaat H. Hoogwout,
– Provincie Drenthe, esindajad: advokaadid M. Mutsaers ja A. Hoekstra‑Borzymowska,
– Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja Y. de Vries,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Konstantinidis ja S. Noë,
olles 14. septembri 2010. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), mida on muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322; edaspidi „direktiiv 89/665”) artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6.
2 Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles osalevad ühelt poolt Combinatie Spijker Infrabouw‑De Jonge Konstruktie, Van Spijker Infrabouw BV ja De Jonge Konstruktie BV (edaspidi kõik koos „Combinatie”) ja teiselt poolt Provincie Drenthe (edaspidi „Drenthe provints”), ning mis puudutab ühe ehitustööde riigihankelepingu sõlmimist.
Õiguslik raamistik
Liidu õigusnormid
3 Direktiivi 89/665 põhjenduse 5 kohaselt:
„kuna riigihankelepingute sõlmimise kord näeb sõlmimiseks ette lühikese ajavahemiku, peab pädevatel järelevalveasutustel muu hulgas olema luba võtta ajutisi meetmeid nimetatud korra peatamiseks või tellija poolt vastuvõetud mis tahes otsuse rakendamiseks; korras ettenähtud lühike ajavahemik eeldab ülalnimetatud rikkumiste kiiret lahendamist”.
4 Direktiivi 89/665 artikli 1 lõiked 1 ja 3 sätestavad:
„1. Liikmesriigid võtavad seoses direktiivide 71/305/EMÜ, 77/62/EMÜ ja 92/50/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eelkõige artikli 2 lõikega 7 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.
[...]
3. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord oleks võimalike liikmesriikide poolt kehtestatavate üksikasjalike eeskirjade kohaselt kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riikliku tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda, et läbivaatamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast rikkumisest või kavatsusest taotleda läbivaatamist”.
5 Direktiivi 89/665 artikli 2 lõiked 1–6 sätestavad:
„1. Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:
a) võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine;
b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;
c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.
2. Lõikes 1 kindlaksmääratud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.
3. Läbivaatamise kord ei pruugi automaatselt viia vastavate pakkumismenetluste peatamiseni.
4. Liikmesriigid võivad ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning nad võivad otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.
5. Liikmesriigid võivad sätestada, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt kõrvale jätma.
6. Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju sõlmitud ja juba täidetud lepingule määratakse kindlaks siseriikliku õigusega.
Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, v.a juhud, kui otsus tuleb jätta kõrvale enne kahjutasu maksmist.”
6 Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 54; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163), artikli 36 ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110), artikli 33 alusel tunnistati vastavalt kehtetuks nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/305/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 185, lk 5), ja nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/62/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 13, lk 1).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikkel 82 tunnistab kehtetuks direktiivi 92/50/EMÜ, välja arvatud selle artikkel 41, ning direktiivid 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ. Viiteid kõigile kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse sellest ajast alates viidetena direktiivile 2004/18.
8 Direktiivi 2004/18 (muudetud komisjoni 19. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, lk 28)) artikli 7 punkti c kohaselt kohaldati seda direktiivi 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2007 riigihankelepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta võrdus 5 278 000 euroga või oli sellest suurem.
9 Direktiivi 2004/18 artikli 9 lõike 5 punkt a sätestab:
„Kui kavandatava ehitustööde või teenuste ostu tulemusena sõlmitakse lepingud samaaegselt eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi osade eeldatav kogumaksumus.
[…]”
Siseriiklik õigus
10 Põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude toimumise ajal ei olnud Madalmaade Kuningriik võtnud eraldi meetmeid direktiivi 89/665 siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks, kuna leidis, et kehtiv Madalmaade õigus on juba kooskõlas nimetatud direktiivist tulenevate nõuetega.
11 Kohtuasja toimikus esitatud dokumentide kohaselt kuulub riigihankemenetluse korraldamine eraõiguse valdkonda, riigihankelepingu sõlmimine kujutab endast eraõiguslikku tehingut, haldusorganite poolt enne riigihankelepingu sõlmimist tehtud otsuseid peetakse eraõiguse valdkonda kuuluvateks ettevalmistavateks toiminguteks. Tsiviilkohtu pädevuses on riigihankemenetluste vaidlustused ja nii kaitsemeetmete võtmine kui ka asja sisuline lahendamine. Halduskohtul pädevust ei ole, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
12 Eelotsusetaotluse kohaselt otsustas Drenthe provints renoveerida kaks tõstesilda Erica-Ter-Apel’i kanalivõrgustiku laevatataval lõigul Emmeni omavalitsusüksuses (Madalmaad). See ühenduslõik on rahvusvaheliselt väga oluline. Euroopa Liit andis sellele projektile abi tingimusel, et tööd tuleb teostada teatud tähtajaks, milleks oli määratud 1. juuli 2008.
13 Tõstesildade renoveerimislepingu sõlmimiseks korraldati hankemenetlus Euroopa tasandil. Hanketeade avaldati 13. juulil 2007 Euroopa Liidu Teataja Lisas.
14 Pakkujatele esitatud tingimused puudutasid muu hulgas tehnilist pädevust, karistatuse ja maksuvõlgade puudumist ning maksevõimet. Ülejäänud tingimused puudutasid pakkumust ennast, eelkõige dokumente, mis tuli pakkumusele lisada. Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli madalaim hind.
15 Hanketeadet muudeti 23. juuli 2007. aasta teatega.
16 Pakkumused, mis tuli esitada enne 19. septembrit 2007, avati sel kuupäeval ja Drenthe provints koostas toimingu läbiviimise kohta protokolli. Nimetatud dokumendis oli märgitud, et pakkumused esitasid neli pakkujat ja madalaima hinnaga, 1 117 200 euro suuruse pakkumuse tegi Maschinenfabrik Emmen B.V. (edaspidi „MFE”), ning Combinatie pakkumus, hinnaga 1 123 400 eurot, jäi teisele kohale.
17 Drenthe provints teatas 2. oktoobril 2007 Combinatiele põhjalikemaid selgitusi esitamata, et kavatseb lepingu sõlmida MFE‑ga, kuna MFE pakkumus oli kõige madalama hinnaga.
18 Combinatie vaidles sellele otsusele 9. oktoobri 2007. aasta kirjas vastu, väites et tal on tõsised kahtlused, kas MFE vastab hankelepingu sõlmimise kriteeriumidele. Selles kirjas esitatut arutati telefoni teel Drenthe provintsi esindajaga ning telefonivestlus puudutas küsimust, kas ettevõtja tegevust jätkav ettevõtja võib viidata eelmise ettevõtja kogemusele.
19 Combinatie esitas 18. oktoobril 2007 Drenthe provintsi vastu Rechtbank Assen`i (esimese astme üldkohus) esialgse õiguskaitse taotlusi lahendavale kohtunikule kaebuse, milles paluti tuvastada, et MFE esitas kehtetu pakkumuse ja madalaima hinnaga pakkumuse esitas Combinatie, ning paluti kohustada Drenthe provintsi, kui ta jõuab hankelepingu sõlmimise etappi, sõlmima ehituslepingu Combinatiega.
20 Drenthe provints teatas 1. novembri 2007. aasta kirjaga kõigile pakkujatele, et ta otsustas hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kuna asutusesisese järelevalve käigus ilmnes, et hankemenetluses on tehtud selliseid vigu, mille tõttu ei ole menetlust võimalik jätkata. Olulisemad puudused olid selle kirja kohaselt järgnevad. Esiteks, eelneva kogemuse nõuet vähendati 60%‑lt 50%‑le ja käibe nõuet 150 %‑lt 125%‑le asjaomase hanke hinnast. Teiseks, käibe arvutamisel arvessevõetavat ajavahemikku pikendati kolmelt aastalt viiele. Kolmandaks, kogemust puudutavat nõuet muudeti nii, et see ei vasta enam täielikult algselt esitatud tingimusele. Lõpuks, neljandaks ei avaldatud neid muudatusi mitte veebilehel www.ted.europa.eu., kus avaldati hanketeade, vaid veebilehel www.aanbestedingskalender.nl. Samas kirjas märkis Drenthe provints, et ta kaalub uue hankemenetluse korraldamise võimalust.
21 Combinatie leidis, et 1. novembri 2007. aasta kiri ei anna talle põhjust esialgse õiguskaitse taotlust tagasi võtta, samas ta muutis siiski oma nõudeid.
22 MFE astus 9. novembril 2007 Drenthe provintsi taotlusel esialgse õiguskaitse menetlusse ning palus esialgse õiguskaitse taotlusi lahendaval kohtunikul määrata, et temaga sõlmitaks hankeleping.
23 Rechtbank Asseni esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik sedastas 28. novembri 2007. aasta otsuses, et MFE on tõendanud hankemenetluses esitatud dokumentide ja kohtuistungil antud selgitustega asjaolu, et teda võib pidada nende ehitustööde teostajaks, mille teostaja oli olnud Machinefabriek Hidding BV, millest sai 2005. aastal Synmet Engineering & Production BV. Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik leidis veel, et MFE täidab Drenthe provintsi hanketeates esitatud tingimused ning MFE oli esitanud õigeaegselt vajalikud selgitused, ning kohtunik kinnitas, et MFE esindaja esitatud tüüpavaldusel K olevat allkirja võib pidada nõuetekohaseks ja et MFE oli esitanud madalaima hinnaga pakkumuse.
24 Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik otsustas, et Drenthe provints ei käitunud käivet ja kogemusi puudutavate nõuete seadmisel järjekindlalt ning et hanketeates tehti sisulisi muudatusi. Samas märkis ta, et muudatused tehti hankemenetluse varases staadiumis, ning ei ole ilmnenud, et need muudatused oleks tehtud ühe pakkuja eelistamiseks, ning et kolmandad isikud oleksid esitanud pärast neid muudatusi pakkumusi. Neil põhjustel otsustas esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik, et need muudatused ei olnud nii olulised, et hankemenetlust ei saaks pidada piisavalt läbipaistvaks.
25 Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik märkis, et õigluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete ning lepingueelsetel läbirääkimistel heas usus käitumise tõttu ei olnud Drenthe provintsil hankemenetluse selles staadiumis enam võimalik sama ehitustööde hankelepingut sõlmida teise hankemenetluse teel teise ettevõtjaga kui see, kes täitis esimeses hanketeates esitatud tingimused.
26 Sellest tulenevalt keelas esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik Drenthe provintsil sõlmida lepingut kellegi teisega peale MFE ning kuulutas selle otsuse esialgse õiguskaitse raames täidetavaks.
27 Drenthe provints sõlmis 3. detsembril 2007 riigihankelepingu MFE‑ga.
28 Combinatie esitas 11. detsembril 2007 Gerechsthof Leeuwarden’ile (teise astme üldkohus) määruskaebuse, milles ta palus peatada esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku 28. novembri 2007. aasta määruse täitmine.
29 Gerechsthof Leeuwarden jättis 30. jaanuari 2008. aasta vaheotsusega selle taotluse rahuldamata, kuna MFE‑l oli Gerechsthofi arvates põhjendatud huvi esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku määruse täitmise suhtes.
30 Gerechtshof Leeuwarden asus seisukohale, et vahepeal Drenthe provintsi ja MFE poolt sõlmitud lepingut tuleb pidada õiguspäraselt sõlmituks ning pelgalt asjaolu, et hankemenetluses esines puudusi, ei muuda selle lepingu kehtivust vaieldavaks, välja arvatud erijuhtumitel. Gerechtshof märkis, et juhul kui tuvastatakse riigihankealaste õigusnormide rikkumine, saab Combinatie esitada ainult kahju hüvitamise hagi.
31 Combinatie esitas 19. detsembril 2007 veel ühe määruskaebuse esialgse õiguskaitse määruse peale, paludes tühistada see kohtumäärus ning määrata, et hankeleping sõlmitaks temaga. Pärast Gerechtshof Leeuwardeni 30. jaanuari 2008. aasta otsusega tutvumist loobus ta sellest määruskaebusest ning otsustas nõuda Rechtbank Assenis Drenthe provintsilt tekkinud kahju hüvitamist. Kohtukutse anti kätte 29. veebruaril 2008.
32 Rechtbank Assen leidis selle hagi läbivaatamise käigus, et Drenthe provintsi 1. novembri 2007. aasta otsus tühistada 2. oktoobri 2007. aasta otsus lepingu sõlmimise kohta ning kuulutada välja uus hange on hankeõiguse ainus õige kohaldamine. Kohus märgib, et Drenthe provints ei tohtinud vähendada kogemuse nõuet 60 %‑lt 50%‑le ning käibe nõuet 150%‑lt 125%‑ile, pikendada käibe osas arvesse võetavat ajavahemikku kolmelt aastalt viiele ning ta oleks pidanud pärast hanketeates avaldatud kriteeriumide muutmist teatama sellest samal veebilehel, kus ta oli avaldanud nimetatud hanketeate. Rechtbank Assen otsustas, et kui hankeleping on sõlmitud ja ehitustööd on alanud, ning tõenäoliselt ka isegi lõpetatud, siis on Combinatiele üksnes võimalik välja mõista kahjuhüvitis.
33 Rechtbank Assen tõstatas küsimuse, kas Drenthe provints vastutab õigusvastase toimingu eest kõnealuse rikkumise asjaolusid ning õiguskaitse õiguslikku ülesehitust arvestades. Kõnealuse kohtu arvates võivad olla õigustuseks Drenthe provintsi nimetatud ülekaalukad sotsiaalsed huvid ja esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku otsus ning Madalmaade seadusandja valitud õiguskaitsesüsteem.
34 Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Assen menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. a) Kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kord, millega ühenduse õigust puudutavate riigihankealaste kohtuasjade puhul õiguskaitse saamine, mille tagamine on siseriikliku kohtu ülesanne, on muudetud keerulisemaks sellega, et nii halduskohus kui ka tsiviilkohus võivad olla pädevad sama otsuse ja selle tagajärgede osas, ning kohtud võivad teha paralleelseid vastandlikke otsuseid?
b) Kas selles kontekstis on lubatav, et halduskohtu pädevus on piiratud seisukoha andmise ja lahendi tegemisega hankelepingu sõlmimise otsuse kohta, ning kui see on nii, siis miks ja millistel tingimustel?
c) Kas selles kontekstis on lubatav, et Algemene wet bestuursrecht (Madalmaade haldusmenetluse seadus), mis reguleerib üldkorras halduskohtusse pöördumist, ei võimalda vaidlustada hankija otsust sõlmida ehitustööde hankeleping ühega pakkujatest, ning kui see on nii, siis miks ja millistel tingimustel?
d) Kas vastus [teisele] küsimusele on selles kontekstis oluline?
2. a) Kas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on põhimõtteliselt suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti ja reeglina esitatakse ainult kirjalikke tõendeid ega kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme?
b) Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas see kehtib ka siis, kui kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku kindlaksmääramiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni?
c) Kas seejuures on oluline, et kohtulahend on siduv üksnes menetluse pooltele, samal ajal kui see võib puudutada ka teisi isikuid?
3. Kas direktiiviga 89/665 on kooskõlas see, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik kohustab hankijat tegema hankelepingu sõlmimise otsuse, mis hiljem sisulises menetluses tunnistatakse Euroopa Liidu hangetealase õigusega vastuolus olevaks?
4. a) Kui vastus [kolmandale] küsimusele on eitav, siis kas hankijat tuleb pidada selle eest vastutavaks, ning kui see on nii, siis mis mõttes?
b) Kas see kehtib ka [kolmandale küsimusele] jaatava vastuse korral?
c) Kui hankija peab hüvitama kahju, siis kas ühenduse õigus sätestab sellise kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid, ning kui see on nii, siis millised on need kriteeriumid?
d) Kui hankijat ei saa pidada selle eest vastutavaks, siis kas ühenduse õiguse alusel on võimalik tuvastada mõni teine isik, kes on vastutav, ning mis on sel juhul aluseks?
5. Kui siseriikliku õiguse ja/või eespool toodud küsimustele antud vastuste alusel osutub vastutuse kohaldamine praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks, siis mida peab siseriiklik kohus sel juhul tegema?”
Eelotsuse küsimused
Sissejuhatav märkus
35 Direktiivi 89/665 artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi hankemenetluste suhtes, mis kuuluvad direktiivi 71/305 reguleerimisalasse, viimati nimetatud direktiiv asendati direktiiviga 93/37 ja see omakorda direktiiviga 2004/18.
36 Vastavalt direktiivi 2004/18 artikli 7 punktile c kohaldati nimetatud direktiivi põhikohtuasjas nii hanketeate avaldamise kui ka hankelepingu sõlmimise ajal ehitustööde riigihankelepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta võrdus 5 278 000 euroga või oli sellest suurem.
37 Eelotsusetaotluse kohaselt oli põhikohtuasjas käsitletava edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus koos käibemaksuga 1 117 200 eurot.
38 Niisiis tõusetub küsimus, kas põhikohtuasjas käsitletav hankeleping kuulub direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse või ei.
39 Euroopa Kohus saatis 8. detsembril 2009 eelotsusetaotluse esitanud kohtule Euroopa Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 5 alusel selgituse nõude, milles palus täpsustada põhikohtuasjas käsitletava hankelepingu eeldatav maksumus ja eelkõige täpsustada, kas kõnealune hange moodustab osa ehitustööst direktiivi artikli 9 lõike 5 punkti a tähenduses, kuna sellisel juhul tuleb arvesse võtta selle ehitustöö eeldatav kogumaksumus.
40 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis oma 28. jaanuari 2010. aasta kirjas, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 2. veebruaril 2010, et põhikohtuasjas käsitletav hankeleping puudutab ehitustöid, mis on osa laiemast ehitusprojektist, milleks on Erica-Ter-Apel’i kanalivõrgustiku laevatatava lõigu ümberehitus, mille eeldatav maksumus on 6 100 000 eurot.
41 Antud vastusest on võimalik järeldada, et põhikohtuasjas käsitletav hankeleping on osa ehitustööst direktiivi 2004/18 artikli 9 lõike 5 punkti a tähenduses, mille kogumaksumus ületab selle direktiivi kohaldamise piirmäära. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kõnealune hankeleping kuulub nimetatud direktiivi kohaldamisalasse ja seega ka direktiivi 89/665 kohaldamisalasse.
Esimene küsimus
42 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et üksnes siseriiklik kohus, kus menetlus toimub ja kes peab lõpuks asjas otsuse tegema, saab asja eripärast lähtuvalt hinnata nii vajadust saada kohtuotsuse tegemiseks Euroopa Kohtult eelotsus kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust (vt eelkõige 15. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑415/93: Bosman, EKL 1995, lk I‑4921, punkt 59, ja 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑459/07: Elshani, EKL 2009, lk I‑2759, punkt 40).
43 Euroopa Kohus on siiski ka tõdenud, et ta ei saa siseriikliku kohtu esitatud küsimusele vastata, kui on ilmselge, et siseriikliku kohtu taotletud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse hindamisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on oletuslikku laadi või kui Euroopa Kohtule ei ole teada küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud (vt eespool viidatud kohtuotsus Bosman, punkt 61, ning kohtuotsus Elshani, punkt 41).
44 Eelotsusetaotlusest selgub, et esimene küsimus käsitleb siseriiklikust õigusest tulenevat võimalust, et nii halduskohtul kui ka tsiviilkohtul on pädevus teostada ühe ja sama otsuse kohtulikku kontrolli, mistõttu võivad nad langetada vastandlikke otsuseid.
45 Madalmaade valitsuse ja Euroopa Komisjoni märkustest ilmneb siiski, et Madalmaade õiguse alusel on riigihankealased vaidlused üldreeglina tsiviilkohtu alluvuses. Kõnealuste märkuste kohaselt on halduskohus selles valdkonnas pädev vaid juhul, kui nii on sätestatud eriseaduses. Sellistel juhtudel on tal ainupädevus. Madalmaade õigus välistab võimaluse, et üks ja sama riigihankealane vaidlus kuuluks korraga nii halduskohtu kui ka tsiviilkohtu alluvusse.
46 Euroopa Kohus ei ole eelotsusetaotluse menetluse raames pädev võtma seisukohta siseriiklike õigus- või haldusnormide tõlgendamise kohta (vt 13. oktoobri 1976. aasta otsus kohtuasjas 32/76: Saieva, EKL 1976, lk 1523, punkt 7; 9. oktoobri 1984. aasta otsus liidetud kohtuasjades 91/83 ja 127/83: Heineken Brouwerijen, EKL 1984, lk 3435, punkt 10, ja 20. oktoobri 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑92/92 ja C‑326/92: Phil Collins jt, EKL 1993, lk I‑5145, punkt 13).
47 Sellegipoolest on selge, et põhikohtuasjas käsitletavas olukorras ei teki ohtu, et halduskohtu sekkumise tõttu tehtaks vastandlikke otsuseid, kuna kogu menetlus viiakse läbi tsiviilkohtus.
48 Euroopa Kohtule esitatud teabe kohaselt ei ole seega esimeses eelotsuse küsimuses taotletud liidu õiguse tõlgendus mitte kuidagi seotud põhikohtuasjas käsitletava vaidlusega.
49 Järelikult tuleb esimene eelotsuse küsimus lugeda vastuvõetamatuks.
Teine eelotsuse küsimus
50 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teise küsimusega sisuliselt teada kas direktiiviga 89/665 on vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti ja reeglina esitatakse ainult kirjalikke tõendeid ega kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme.
51 Tuleb meenutada, et direktiivi 89/665 põhjenduse 5 kohaselt eeldab riigihankemenetluse läbiviimiseks ettenähtud lühike ajavahemik liidu õigusnormide rikkumiste kiiret käsitlemist.
52 Selle eesmärgi täitmiseks kohustab direktiivi 89/665 artikli 1 lõige 1 liikmesriike kehtestama meetmed, et otsused, mis võisid rikkuda liidu hangetealast õigust või seda õigust rakendavaid siseriiklikke eeskirju, saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti.
53 Täpsemalt sätestab nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 punkt a, et liikmesriikide võetavad meetmed peavad sisaldama volitusi „võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks”.
54 Sama direktiivi artikli 2 lõige 2, mis sätestab, et selle artikli 2 lõikes 1 kindlaksmääratud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad vaidlustusmenetluste eri aspektide eest, lisab nimelt, et liikmesriigid võivad anda mitmele erinevale asutusele ajutiste meetmete võtmise ja kahjutasu maksmise volitused.
55 Direktiivi 89/665 artikli 2 lõige 3 sätestab, et vaidlustusmenetlused ei pruugi automaatselt kaasa tuua vastavate pakkumismenetluste peatamist. Niisiis annab see direktiiv liikmesriikidele võimaluse siseriiklike õigusnormidega lubada peatavate meetmete nõude esitamist vajaduse korral sellistes menetlustes, mis ei ole seotud riigihankemenetluse sisulise lahendamisega.
56 Kõnealuse direktiivi artikli 2 lõige 4, mis täpsustab, et otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid, annab samas ka võimaluse viia läbi esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlusest eraldiseisev, asja sisuliseks arutamiseks algatatud menetlus.
57 Niisiis tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 89/665 jätab liikmesriikidele kaalutlusõiguse seal sätestatud menetlustagatiste valiku ja nendega seonduvate formaalsuste kohaldamise osas.
58 Tuleb märkida, et põhikohtuasjas käsitletava esialgse õiguskaitse menetlus sarnaneb oma tunnuste poolest menetlusega, millega võimalikult kiiresti võetakse ajutisi meetmeid, ning need tunnused vastavad iseenesest direktiivi 89/665 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõike 1 punktis a esitatud tingimustele.
59 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes ei ole direktiiviga 89/665 vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti ja reeglina esitatakse kirjalikke tõendeid ega kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme.
60 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teise küsimuse punktis b teada, kas eeltoodud analüüs kehtib ka siis, kui esialgset õiguskaitset käsitlev kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku kindlaksmääramiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni.
61 Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole oma olemuse poolest õigussuhte lõplik kindlaksmääramine. Lisaks tulenevad selle meetmega seonduva otsustusprotsessi tagajärjed asjaomase liikmesriigi õiguskorrast. Seega ei ole sellise meetme kehtestamine vastuolus direktiiviga 89/665.
62 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma teise küsimuse punktiga c teada, kas on oluline, et esialgset õiguskaitset käsitlev kohtulahend on siduv üksnes menetluse pooltele, samal ajal kui see võib puudutada ka teisi isikuid.
63 Esitatud küsimuse kõnealune osa põhineb eeldusel, mida põhikohtuasjas ei ole kontrollitud. Asjaomase vaidluse puhul ei piirdunud esialgse õiguskaitse menetlus tegelikult hageja ja kostjaga, st Combinatie ja Drenthe provintsiga. Vastupidi, menetlusse sai astuda kolmas huvitatud isik MFE, kelle taotlus pealegi rahuldati.
64 Seega ei ole teise küsimuse kõnealusele osale vaja vastata.
65 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 89/665 artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti, reeglina esitatakse ainult kirjalikke tõendeid, ei kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme ning kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku kindlaksmääramiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni.
Kolmas eelotsuse küsimus
66 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kolmanda küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 89/665 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik kohustab hankijat tegema hankelepingu sõlmimise otsuse, mis hiljem põhimenetluses loetakse Euroopa Liidu hangetealase õigusega vastuolus olevaks.
67 Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 42 on meenutatud, on siseriikliku kohtu ülesanne asja eripärast lähtuvalt hinnata Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust.
68 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmas küsimus lähtub eeldusest, et põhikohtuasjas määras esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik, et hankija peab sõlmima hankelepingu MFE-ga.
69 Eelotsusetaotluses kirjeldatud asjaoludest lähtudes ei ole see eeldus täpne. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus sedastas, keelas esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik Drenthe provintsil lepingu sõlmimise kellegi teisega peale MFE. Kohtuasja toimikule lisatud dokumentidest ei ilmne, et esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik kohustas Drenthe provintsi MFE‑ga lepingut sõlmima.
70 Selles osas märkisid Combinatie, Madalmaade valitsus ja komisjon vastuseks ühele Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, et Drenthe provintsil oli võimalik võtta 28. novembri 2007. aasta kohtuotsuse täitmiseks mitu muud meedet, kui sõlmida põhikohtuasjas käsitletav leping MFE‑ga.
71 Lisaks tuleneb Euroopa Kohtule antud vastustest, et Drenthe provints oleks võinud loobuda hankelepingu sõlmimisest või pöörduda kohtusse vaidluse sisuliseks lahendamiseks või esitada määruskaebus 28. novembri 2007. aasta esialgse õiguskaitse määruse otsuse peale või lõpuks, oodata hankelepingu sõlmimisega, kuni selgub, kas Combinatie esitab esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse.
72 Nimetatud neljanda võimaluse osas tuleneb toimikust, et Combinatie tõesti esitas 11. detsembril 2007 esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse, samas kui Drenthe provints sõlmis hankelepingu MFE‑ga 3. detsembril 2007.
73 Eeltoodust tuleneb, et põhikohtuasja osas ei vasta tõele oletus, et esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik kohustas hankijat tegema hankelepingu sõlmimise otsuse.
74 Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks on seega vaja kolmas küsimus ümber sõnastada. Selle küsimusega soovib siseriiklik kohus tegelikult teada, kas direktiivi 89/665 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik annab esialgse õiguskaitse meetme võtmiseks direktiivi 2004/18 tõlgenduse, mille asja sisuliselt arutav kohus hiljem ekslikuks tunnistab.
75 Nagu on rõhutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 52–54, kohustab direktiiv 89/665 liikmesriike tagama liidu hangetealase õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega vastuolus olevate otsuste vastu esialgsed õiguskaitsevahendid.
76 Kõnealuse direktiivi artikli 2 lõige 2 sätestab, et neid õiguskaitsevahendeid võivad vaadata läbi muud asutused kui need, mis arutavad asja sisuliselt, näiteks vaatavad läbi kahjutasunõudeid.
77 Sellise korra kehtestamise osas tuleb märkida, et ei saa välistada, et esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik ja asja sisuliselt arutav kohus vaatavad ühel ja samal ajal läbi sama vaidlust ning lähtuvad kohaldatava liidu õiguse erinevast tõlgendusest. Esiteks peab esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik langetama otsuse kiireloomulise menetluse käigus, kus nii tõendite kogumine kui ka poolte väidete hindamine on tingimata kokkuvõtlikum kui asja sisulise arutamise käigus. Teiseks ei ole esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku sekkumise eesmärk erinevalt asja sisulisest arutamisest teha lõplik otsus talle esitatud nõuete suhtes, vaid tagada käsitletavas asjas esindatud huvide esialgne kaitse, vajaduse korral nende tasakaalustamise teel.
78 Liidu seadusandja on tunnustanud esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku erilist ülesannet direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punktis a, rõhutades eelkõige esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku võetavate meetmete ajutist laadi.
79 Nimetatud direktiiviga ettenähtud õiguskaitsevahendite süsteemi iseloomustab, et asja sisuliselt läbivaatav kohus võib tõlgendada liidu õigust ja ka direktiivi 2004/18 teisiti, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik. Niisugune hinnangute erinevus ei tähenda, et selline kohtusüsteem, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, ei vasta direktiivi 89/665 nõuetele.
80 Järelikult tuleb vastata kolmandale eelotsuse küsimusele, et direktiivi 89/665 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik annab esialgse õiguskaitse meetme võtmiseks direktiivi 2004/18 tõlgenduse, mille asja sisuliselt arutav kohus hiljem ekslikuks tunnistab.
Neljas eelotsuse küsimus
81 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma neljanda küsimuse punktidega a ja b sisuliselt teada, kas hankijat saab pidada vastutavaks, kui ta teeb hankelepingu sõlmimise otsuse esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku antud korralduse alusel ja see otsus tunnistatakse hiljem asja sisulise menetluse käigus liidu hangetealase õigusega vastuolus olevaks.
82 Need küsimused lähtuvad eeldusest, et põhikohtuasjas määras esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik, et hankija peab sõlmima hankelepingu konkreetse ettevõtjaga.
83 Samas, nagu on märgitud punktides 69–73, ei vasta see oletus põhikohtuasjas tõele.
84 Neil tingimustel ei ole neljanda küsimuse punktidele a ja b enam vaja vastata.
85 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma neljanda küsimuse punktis c sisuliselt teada, kas juhul kui hankija peab hüvitama liidu hangetealase õiguse rikkumisest tuleneva kahju, sätestab liidu õigus sellise kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid, ja kui see on nii, siis millised on need kriteeriumid.
86 Direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkt c sätestab selgelt, et liikmesriigid peavad nägema ette liidu hangetealase õiguse rikkumise eest kahjutasu maksmise võimaluse, kuid see säte ei sisalda mingeid täpsustusi nende tingimuste osas, millest lähtuvalt saab hankijat pidada vastutavaks, ega ka selle kahjutasu suuruse kindlaksmääramise osas, mis võidakse hankijalt välja mõista.
87 Selle sättega piiritletakse täpsemalt põhimõte, et riik on vastutav talle omistatava liidu õiguse rikkumisega isikutele põhjustatud kahju eest. Pärast direktiivi 89/665 vastuvõtmist väljakujundatud kohtupraktika kohaselt, mis on senini muutumatu, on see põhimõte liidu õigussüsteemi lahutamatu osa. Euroopa Kohus on otsustanud, et kahjustatud isikutel on õigus kahju hüvitamisele niipea, kui täidetud on kolm tingimust, st rikutud liidu õigusnormi eesmärk on anda neile õigusi, rikkumine on piisavalt selge ning selle rikkumise ja üksikisikute kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos (vt selle kohta 19. novembri 1991. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑6/90 ja C‑9/90: Francovich jt, EKL 1991, lk I‑5357, punkt 35; 5. märtsi 1996. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑46/93 ja C‑48/93: Brasserie du pêcheur ja Factortame, EKL 1996, lk I‑1029, punktid 31 ja 51, ning 24. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑445/06: Danske Slagterier, EKL 2009, lk I‑2119, punktid 19 ja 20).
88 Euroopa Kohus ei ole teinud käesolevat olukorda käsitlevat otsust, mis puudutaks riigihankemenetluses kasutatavaid õiguskaitsevahendeid, kõnealuse kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumide osas.
89 Liidu õigusaktide osas tuleb meenutada, et direktiivi 89/665 muudeti suures ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ (ELT L 335, lk 31), mis võeti vastu pärast põhikohtuasjas käsitletavate asjaolude toimumist. Sellegipoolest ei ole liidu seadusandja kõnealuses küsimuses õigusnorme kehtestanud.
90 Kui selles valdkonnas liidu õigusnormid puuduvad, tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras kehtestada liidu hangetealase õiguse rikkumisest tuleneva kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid (vt analoogia alusel 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑315/01: GAT, EKL 2003, lk I‑6351, punkt 46, ja 30. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑314/09: Strabag jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 33), pidades silmas, et järgitakse võrdväärsuse ning tõhususe põhimõtteid (vt selle kohta 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑295/04–C‑298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I‑6619, punkt 98).
91 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et menetlusnormid, mis on kehtestatud nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse, ei tohi olla ebasoodsamad kui samalaadsete siseriiklike kaebuste puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt eelkõige 16. detsembri 1976. aasta otsus kohtuasjas 33/76: Rewe-Zentralfinanz ja Rewe-Zentral, EKL 1976, punkt 5; 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑432/05: Unibet, EKL 2007, lk I‑2271, punkt 43; 15. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑268/06: Impact, EKL 2008, lk I‑2483, punkt 46, ja 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑246/09: Bulicke, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25).
92 Järelikult tuleb vastata neljanda eelotsuse küsimuse punktile c, et mis puudutab riigi vastutust talle omistatava liidu õiguse rikkumisega isikutele põhjustatud kahju eest, siis on kahjustatud isikutel õigus kahju hüvitamisele, kui rikutud liidu õigusnormi eesmärk on anda neile õigusi, rikkumine on piisavalt selge ning selle rikkumise ja üksikisikute kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui selles valdkonnas liidu õigusnormid puuduvad, tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras neid tingimusi järgides kehtestada liidu hangetealase õiguse rikkumisest tuleneva kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid, pidades silmas, et järgitakse võrdväärsuse ning tõhususe põhimõtteid.
93 Sellest vastusest lähtuvalt ei ole vaja anda vastust neljanda küsimuse punktile d.
Viies eelotsuse küsimus
94 Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada mida peab siseriiklik kohus tegema, kui vastutuse kohaldamine osutub praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks.
95 Võttes arvesse eelmistele küsimustele antud vastuseid ja lähtudes kohtuasja toimikus esitatust ei viita mitte miski sellele, et põhikohtuasjas oleks olukord selline.
96 Niisiis ei ole sellele küsimusele vaja vastata
Kohtukulud
97 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
1. Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus kord, mis võimaldab võimalikult kiire kohtulahendi saamiseks kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatidel ei ole õigust vahetada kirjalikke seisukohti, reeglina esitatakse ainult kirjalikke tõendeid, ei kohaldata tõendamist puudutavaid õigusnorme ja kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku kindlaksmääramiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni.
2. Direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 92/50) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik annab esialgse õiguskaitse meetme võtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta tõlgenduse, mille asja sisuliselt arutav kohus hiljem ekslikuks tunnistab.
3. Mis puudutab riigi vastutust talle omistatava liidu õiguse rikkumisega isikutele põhjustatud kahju eest, siis on kahjustatud isikutel õigus kahju hüvitamisele, kui rikutud liidu õigusnormi eesmärk on anda neile õigusi, rikkumine on piisavalt selge ning selle rikkumise ja üksikisikute kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui selles valdkonnas liidu õigusnormid puuduvad, tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras neid tingimusi järgides kehtestada liidu hangetealase õiguse rikkumisest tuleneva kahju tuvastamise ja hindamise kriteeriumid, pidades silmas, et järgitakse võrdväärsuse ning tõhususe põhimõtteid.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.