1.

Tuntud kosmeetika- ja parfüümifirma vaidlustab apellatsiooni korras Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2008. aasta otsuse kohtuasjas T-160/07, millega kinnitati Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja otsus.

2.

Kaebuses piirdub vaidlus kahe põhiküsimusega; esimene väide puudutab seda, kellel on õigus esitada hagi ühenduse kaubamärkide kehtetuks tunnistamiseks; see jaguneb kaheks aspektiks: ühelt poolt eriline huvi nõuda teatud tähise tühistamist; ja teiselt poolt advokaadibüroo õigus paluda motu proprio seda kehtetetuks tunnistamist ilma kliendi otsese volituseta.

3.

Apellatsioonkaebuse teine väide seevastu eemaldub menetluslikest keerdkäikudest, sest see puudutab materiaalseid nõudeid tähiste registreerimiseks, konkreetselt absoluutseid keeldumispõhjuseid. Nii väidab apellant vaidlustatud kohtuotsuse vastu, et neologismil, ingliskeelsetest sõnadest „COLOR” ja „EDITION” koosneval sõnaühendil, mille registreerimist ta taotleb oma jumestuskaupade jaoks, on piisav eristusvõime.

4.

Alates 13. aprillist 2009 reguleerib ühenduse kaubamärki põhiliselt määrus (EÜ) nr 207/2009, ( 2 ) aga käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamiseks on ratione temporis veel jõus meile juba peaaegu armsaks saanud määruse (EÜ) nr 40/94 normid. ( 3 )

5.

Määrusest nr 40/94 väärib nimetamist artikkel 4, mis sätestab:

„Ühenduse kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”

6.

Selle määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt:

„1.   Ei registreerita:

[…]”.

7.

Registreeritud ühenduse kaubamärgi absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused on sätestatud artiklis 51 ja suhtelised põhjused artiklis 52. Sellise kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist reguleerib artikli 55 lõige 1 nii:

„1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise taotluse või taotluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise kohta võib esitada ametile:

[…]”.

8.

Lancôme parfums et beauté & Cie SNC (edaspidi „Lancôme”) taotles 9. detsembril 2002 ühtlustamisametilt sõnamärgi COLOR EDITION registreerimist ühenduse kaubamärgina Nizza kokkuleppe ( 4 ) klassi 3 kirjelduse „kosmeetika- ja jumestustooted” alla kuuluvate kaupade jaoks. Kaubamärk registreeriti 11. veebruaril 2004 ja avaldati 19. aprillil 2004 väljaandes Bulletin des marques communautaires.

9.

Advokaadibüroo Norton Rose Vieregge esitas 12. mail 2004 määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel selle hiljuti registreeritud märgi kehtetuks tunnistamise taotluse, mille tühistamisosakond jättis oma 21. detsembri 2005. aasta otsusega rahuldamata. Advokaadibüroo Norton Rose Vieregge õigusjärglane advokaadibüroo CMS Hasche Sigle esitas 9. veebruaril 2006 tühistamisosakonna kõnealuse otsuse peale kaebuse ühtlustamisameti teisele apellatsioonikojale, kes rahuldas kaebuse 26. veebruaril 2007.

10.

Apellatsioonikoda teataks esiteks, et kaebus on määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel vastuvõetav, kuna erinevalt Lancôme’i seisukohast ei eristata määruses nr 40/94 kohtumenetlusteovõimet menetluse algatamise huvist ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c juhinduvad üldise huvi eesmärgist, mistõttu kehtetuks tunnistamise taotlusi võib kõnealuse artikli alusel esitada võimalikult lai isikute ring.

11.

Teiseks leidis apellatsioonikoda põhiküsimuses, et sõnad COLOR EDITION on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldavad, sest sõnade „color” ja „edition” kombinatsioon väljendab mõtet, mida asjaomane avalikkus mõistab vahetult ja otseselt kui erinevates värvitoonides kosmeetika- või jumestustoodete valikut, sest neid sõnu kasutavad kaebuse esitaja konkurendid kaupade teatavate omaduste kirjeldamiseks ning seega peavad need mõisted jääma vabalt kasutatavaks. Lõpuks kinnitas apellatsioonikoda, et kuna asjaomane sõnamärk on kirjeldav, puudub sellel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel ka eristusvõime.

12.

Lancôme pöördus Esimese Astme Kohtusse, nõudes ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2007. aasta otsuse tühistamist. Ta kaebas määruse nr 40/94 kolme rikkumist: artikli 55 lõike 1 punkti a; artikli 7 lõike 1 punkti c ning artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist. Esimese Astme Kohus kontrollis ainult kahte esimest väidet, sest teise väite kohta tehtud otsus tähendas, et kolmandat väidet ei ole vaja kontrollida.

13.

Selle rikkumise suhtes analüüsis Esimese Astme Kohus, kas kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetavus sõltub taotleja menetluse algatamise huvi tõendamisest. Selleks uuris ta selle sätte sõnastust, ülesehitust ja eesmärki.

14.

Kõigepealt järeldas ta, et artikli 55 lõike 1 punkt a ei nõua, et füüsilisel või juriidilisel isikul või kehtiva õiguse alusel kohtumenetlusteovõimelisel isikute rühmal peab olema huvi ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudmiseks artiklites 50 ja 51 määratletud juhtudel.

15.

Ülesehituse suhtes võrdles ta määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti b alusel – koostoimes selle määruse artikli 51 lõikega 1 – õigust tugineda absoluutsetele kehtetuks tunnistamise põhjustele õigusega tugineda suhtelistele kehtetuks tunnistamise põhjustele ning leidis, et seadusandja on nende suhtes ette näinud erineva korra.

16.

Esimese Astme Kohus peatus seejärel nimetatud artikli 55 lõikel 1, võrreldes punkti a punktidega b ja c. Eesmärgi seisukohalt tõlgendades selgitas ta, et punkt a on kohaldatav ainult absoluutsete kehtetuks tunnistamise põhjuste korral, mis kajastab selle punkti eesmärki kaitsta üldiseid huvisid, mistõttu on nõutav ainult, et taotleja peab olema füüsiline või juriidiline isik ja omama kohtumenetlusteovõimet. Seevastu punktides b ja c vaadeldakse suhtelise kehtetuse olukordi, mis puudutavad erahuve, mistõttu nõuab määrus nr 40/94, et menetluse algatamiseks tuleb tõendada erilist huvi.

17.

Lisaks välistas Esimese Astme Kohus Lancôme’i võimaluse tugineda määruse nr 40/94 artiklile 79. Ta leidis, et see säte ei ole asjassepuutuv, kuna artikli 55 lõike 1 punkti a tõlgendamisel ei ole mitmetimõistetavust ning seetõttu on ülearune juhinduda liikmesriikide õiguses üldtunnustatud põhimõtetest, nagu näeb ette artikkel 79.

18.

Esimese Astme Kohus ei pidanud asjakohaseks ka Lancôme’i viiteid EÜ artikleid 230, 232 ja 236 käsitlevale kohtupraktikale, sest kaks esimest neist reguleerivad tühistamis- ja tegevusetushagisid, mis on esitatud nendes sätetes ammendavalt loetletud institutsioonide (mille hulka ei kuulu ühtlustamisamet) aktide või tegevusetuse peale, ning EÜ artikkel 236 käsitleb avaliku teenistuse vaidlusi.

19.

Ta rõhutas ka, et tegemist on hagidega, samas kui artikli 55 lõike 1 punktis a sätestatu on kehtetuks tunnistamise taotlus, mis algatab haldusmenetluse. Ta juhtis ühtlasi tähelepanu, et ühtlustamisameti otsused tulenevad piiratud pädevusest ja neid tuleb seega hinnata ainult määruse nr 40/94 raames, mitte aga ühtlustamisameti varasema otsustuspraktika alusel.

20.

Etteheidetud teise rikkumise tõttu kontrollis Esimese Astme Kohus, kas tähise COLOR EDITION puhul kehtib määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c ette nähtud absoluutne kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjus, arvestades selle piisavalt konkreetset ja otsest seost toodetega, mille jaoks vaidlusalust kaubamärki kasutatakse. Sellega seoses kinnitas ta apellatsioonikoja otsust keelduda kaubamärgi COLOR EDITION registreerimisest, kuna see on kirjeldav.

21.

Enne selle küsimuse üle otsustamist analüüsis Esimese Astme Kohus nimetatud artiklit üksikasjalikult ja leidis, et see hõlmab tähiseid, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides.

22.

Oma hiljutise kohtupraktika põhjal leidis Esimese Astme Kohus, et selle registreerimiskeelu kohaldamiseks peab tähisel olema kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või mõne omaduse kirjeldusega.

23.

Pärast artikli 7 uurimist võttis Esimese Astme Kohus tähelepanu alla kaubamärgi COLOR EDITION tunnused, et kindlaks määrata selle kirjeldavus nii selleks, kuidas avalikkus tähist mõistab, kui ka seoses kaupade või teenustega, mida see tähistab.

24.

Tarbijate kohta täpsustas ta, et need on osa laiemast üldsusest, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, sest COLOR EDITION hõlmab kosmeetika- ja jumestustooteid. Asjaomase avalikkuse mõistet põhjalikumalt käsitledes leidis ta, et see piirdub inglise keelt kõneleva või piisava inglise keele oskusega isikutega, sest kaubamärk koosneb kahest selle keele sõnast.

25.

Sellest eeldusest lähtudes uuris Esimese Astme Kohus, kas sõnad „color” ja „edition” meenutavad vahetult ja tegelikult tooteid, mille jaoks neid tahetakse registreerida. Kuna need on nimetatud kaubamärgiga tähistatud kaupade puhul üldkasutatavad sõnad ja osutavad kosmeetika- ja jumestustoodete teatud omadustele, leidis ta, et mõlemal sõnal on tugev kirjeldav komponent.

26.

Ta leidis ühtlasi, et nende kahe sõna ühendusest ei jää tarbijale muljet, mis on piisavalt erinev muljest, mis jääb lihtsalt nende kahe elemendi ühendamisest, mis võib muuta kaubamärgi tähendust või ulatust, ilma et nende sõnumi mõistmine nõuaks intellektuaalset pingutust.

27.

Kokkuvõttes on kõnealusel tähisel tihe seos kaupadega, mille jaoks see on mõeldud, mistõttu Esimese Astme Kohus kinnitas apellatsioonikoja otsust, et tähis COLOR EDITION on kirjeldav, ja lõpuks kinnitas registreerimise kehtetuks tunnistamist vastavalt määruse nr 40/94 artikli 51 lõikele 1 koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga c.

28.

Lancôme’i apellatsioonkaebus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 22. septembril 2008 ja ühtlustamisameti vastus sama aasta 18. novembril, ning repliiki ega vasturepliiki ei esitatud.

29.

Lancôme palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja jätta CMS Hasche Sigle’i hagi ühtlustamisameti tühistamisotsuse vastu põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning mõista mõlema astme kohtukulud välja nimetatud ametilt, ühtlasi mõista nimetatud advokaadibüroolt välja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud, kui Euroopa Kohus peaks otsustama põhiküsimuse üle.

30.

Ühtlustamisamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.

31.

9. septembril 2009 toimunud kohtuistungil esitasid suulisi väiteid mõlema poole esindajad.

32.

Apellant tugineb kahele väitele, millest esimene põhineb määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a väidetaval rikkumisel ja teine sama õigusakti artikli 7 lõike 1 punkti c väidetaval rikkumisel.

33.

See kriitika vaidlustatud kohtuotsuse vastu jaguneb kahte ossa: esimene, milles Lancôme väidab, et vaidlusaluse sätte õige tõlgendamine nõuab, et asjaomastel advokaadibüroodel peab enne ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudmist olema majanduslik huvi registreeritud tähise tühistamiseks. Teises osas keskendub ta sellele, et advokaadi kui „õigusemõistmises osaleja” amet ei luba tal esitada kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlust enda nimel ja huvides.

34.

Mõlemad aspektid tõstatavad küsimuse advokaadibüroode esitatud tühistamistaotluse vastuvõetavusest. Aga teises osas tõstatatakse tegelikult selline küsimus, et kui see lahendada apellandi kasuks, oleks esimese osa uurimine ülearune, mistõttu tuleb kõigepealt käsitleda apellatsioonkaebuse esimese väite teist osa, sest kui ühenduse õigus nõuab, et advokaadibürood pöörduvad kohtutesse ja administratsioonide poole ainult teiste nimel, langeks ära vajadus arutada majandusliku huvi tõendamise üle.

35.

Lancôme väidab, et õigus nõuda ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist on vastuolus advokaadiameti põhimõtetega, põhjendades seda ühelt poolt sellega, et advokaadiamet on ühenduse õiguses „alati” olnud „õigusemõistmises osaleja”; ( 5 ) ja teiselt poolt, et Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 19 põhineb samasugusel arusaamal selle ameti ülesandest, kui selles nähakse ette poolte kohustuslik esindamine advokaadi poolt.

36.

Ta viitab ka Euroopa Kohtu praktikale, nimetades kohtuotsust AM & S vs. komisjon, ( 6 ) mille punktis 24 nimetatakse advokaati „õigusemõistmises osalejaks”; ja lisab, et võib nimetada veel palju teisi kohtuotsuseid, milles kasutati seda sõnastust advokaadi funktsiooni kokkuvõtmiseks.

37.

Sellest advokaadiameti erilisest käsitusest ühenduse kohtumenetluses järeldab ta, et advokaat ei saa algatada kaubamärgi kehtetuks tunnistamist enda nimel ega isegi kolmanda isiku, näiteks kliendi nimel tegutsedes, sest sel juhul kuritarvitaks ta oma ametipositsiooni, isegi kui arvestada, et kehtetuks tunnistamise taotlused on actio popularis, kus õigust esitada hagi tuleb tõlgendada kõige laiemalt.

38.

Ühtlustamisamet peab esimese väite teist osa vastuvõetamatuks, sest apellant ei tõstatanud esimeses astmes küsimust advokaadiameti sobivusest tühistamistaotluste esitamiseks ühtlustamisametis, laiendades sel viisil vaidluse eset Euroopa Kohtu kodukorra artikli 113 lõike 2 vastaselt. Pealegi leiab ta, et tegev advokaat tegutseb õigusemõistmises osalejana ainult siis, kui ta esindab ühenduse kohtutes kolmandat isikut, see tähendab oma klienti.

39.

Kõigepealt tahan näidata, et ma ei ole nõus ühtlustamisameti arvamusega vastuvõetavuse kohta.

40.

Kuigi Lancôme’i argumenti advokaadiameti sobimatusest kaubamärkide kehtetuks tunnistamise menetlust algatada Esimese Astme Kohtus ei arutatud, tuleb tunnistada, et see ei laienda vaidluse eset. See ettevõtja lihtsalt põhjendab sellega oma kaebust määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a rikkumise kohta.

41.

Nimelt tehakse vahet uute väidete ja uute argumentide vahel, mille Euroopa Kohus on alati lahendanud esimesed vastuvõetamatuks, aga teised vastuvõetavaks lugedes. Ei ole nõutud, et iga apellatsioonkaebuses esitatud argumenti oleks varem arutatud esimeses kohtuastmes; ( 7 ) lisaks on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale vastuvõetav selline väide, millega laiendatakse asjas menetluse algatanud hagiavalduses varem otseselt või kaudselt esitatud väidet. ( 8 )

42.

Lancôme esitas teise osa oma esimese väite toetuseks, mistõttu ei takista miski lubamast seda esitada käesolevas apellatsioonkaebuses, ning seega tuleb ühtlustamisameti väide vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata. Argument on järelikult vastuvõetav ja seda tuleb sisuliselt uurida.

43.

Ma ei jaga teesi, et advokaadiametis ei sobi taotleda ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist.

44.

Esiteks kuulub apellandi viidatud kohtuotsus AM & S vs. komisjon käesolevast kohtuvaidlusest täiesti erinevasse konteksti, kus oli küsimus ettevõtjaid ühenduse konkurentsiõiguse rikkumises algatatud menetlustes nõustavate sõltumatute advokaatide kirjavahetuse konfidentsiaalsuses.

45.

Teiseks, kuigi kohtuotsuses nimetatakse nende advokaatide „õigusemõistmises osaleja” rolli, ei ole seal kordagi öeldud, et see elukutse sunnib neid käituma teatud viisil; isegi kui oletada, et eetikakoodeks seab neile sellised piirangud, ei ole Lancôme advokaatidele süüks pannud ühegi kutse-eetika eeskirja rikkumist.

46.

Kolmandaks ei käsitleta ka Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 19 advokaate selliselt. Tegelikult on selle sätte esmane ülesanne reguleerida muu hulgas eraõiguslike isikute esindamist menetluses, kohustades neid kasutama seda tüüpi juristide teenuseid, tingimusel et need juristid on registreeritud mõne Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi advokatuuris ja volitatud seal kohtus esinema. ( 9 )

47.

Sellistel asjaoludel tuleb viidet „õigusemõistmises osalejale” mõista nii, nagu kunagi märkis kohtujurist K. Roemer selleks, et tagada, et Euroopa Kohus kuulaks ainult advokaadi uuritud õiguslikke arvamusi ja faktilisi selgitusi, mida ta peab esitamiseks sobivaks. ( 10 ) Kahtlemata on eesmärk saavutada õiguslikus arutelus sujuv dialoog, mida pooled ilma selle esinduseta menetluses ise vaevalt saaksid tagada.

48.

Neljandaks ja juba kõikidel seni esitatud põhjustel ei usu ma, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmas ja neljas lõik on õiged parameetrid ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise õiguse tõlgendamiseks. Selle artikliga eraõiguslikele isikutele pandud kohustus osaleda menetluses advokaadi esindusel soovib tagada klientidele õiguse õiglasele kohtumõistmisele ( 11 ) ja tõhusale kohtulikule kaitsele; see on seega ühenduse menetlust korraldav õigusnorm, mis on kohaldatav kohtuvaidlustele Euroopa Kohtus.

49.

Seevastu määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkt a täidab kaubamärgiregistrite „puhastamise” funktsiooni, ( 12 ) mida seadusandja ei ole soovinud usaldada ühtlustamisametile, vaid delegeerida „iga[le] füüsili[sele] või juriidil[isele] isik[ule]” eesmärgiga puhastada register tähistest, mida ei kasutata, või absoluutse kehtetuse korral tähistest, mis tunnistatakse kehtetuks artikli 7 rikkumise (absoluutsed keeldumispõhjused/absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused) või pahauskselt tegutsemise tõttu.

50.

Kuigi vanasõna ütleb, et iga võrdlus on halb, ( 13 ) on ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlus sama, mis näiteks kaebus EÜ artikli 81 alusel kooskõlastatud tegevuse peale, mida võib samuti teha iga kodanik või ettevõtja. Kaebuse saanud ühenduse asutus, käesoleval juhul ühtlustamisamet, on kohustatud uurima asjaolusid omal algatusel. Nimelt tuleneb määruse nr 40/94 artikli 74 lõikest 1, et Alicante amet peab absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjustel asju menetledes faktid kindlaks määrama, samas kui registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes kehtib võistlevuse põhimõte. ( 14 ) Kuna sel viisil tahetakse kaitsta turgu ja kõiki turuosalisi selliste tähiste registreerimise vastu, mida üldistes huvides ei peaks registreerima, nagu õigesti tuvastas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuses, näib loogiline mõelda, et see annab õiguse algatada nende kaubamärkide kehtetuks tunnistamist väga laiale isikuteringile.

51.

Igal juhul ei ole määruse nr 40/94 artikli 55 kandval loogikal mingit seost esindamiskohustusega ühenduse kohtumenetlustes ega advokaatide käitumise või ametiülesannetega nendes kohtumenetlustes, mistõttu tuleb Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 19 täiesti kõrvale jätta, sest see ei ole viitepunktiks määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a tõlgendamisel. Selles ühenduse õigusaktis professionaalset esindamist käsitlevad sätted on artiklid 88 ja 89, millest nähtub, et advokaadi abi on ühtlustamisametis algatatud menetlustes vabatahtlik.

52.

Järelikult teen ettepaneku käesoleva apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

53.

Kuna ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse ja advokaadi kui õigusemõistmises osaleja ameti väidetav kokkusobimatus on välistatud, tuleb järgnevalt käsitleda apellatsioonkaebuse esimese väite esimest osa, milles Lancôme väidab, et vaidlusalune säte nõuab, et advokaadibürood peavad tõendama registreeritud tähise kehtetuks tunnistamises majanduslikku huvi, mis annab neile õiguse nende tühistamist nõuda vastavalt määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punktile a.

54.

Sisuliselt heidab apellant Esimese Astme Kohtule ette, et viimane ei kohaldanud hagisid käsitlevaid ühenduse ja võrdleva õiguse üldpõhimõtteid, millest tulenevalt oleks see kohus pidanud nõudma, et lisaks kohtumenetlusteovõimele on olemas ka tegelik või võimalik majanduslik huvi, mis õigustab kavatsust taotleda kehtetu ühenduse kaubamärgi registrist kustutamist.

55.

Lisaks ei nõustu ta vaidlustatud kohtuotsuses haldus- või kohtumenetluste eristamisega ega ka kehtetuks tunnistamise absoluutsete või suhteliste põhjuste eristamisega, pidades seda asjassepuutumatuks, ning leiab konkreetselt, et viimati mainitud eristamisest ei saa järeldada, et huvi kehtetuks tunnistamise mehhanismi käivitamiseks ei ole nõutav.

56.

Tuginedes nn „Chiemsee” kohtuotsuse ( 15 ) punktile 25 väidab ta, et üldine huvi, mida tuleks käesolevas kohtuasjas arvesse võtta, on taotleja konkurentide või kaubamärgi omaniku huvi, keda tuleb kaitsta sellise lubamatu omandamise vastu. See argument tuleneb kirjeldavaid kaubamärke käsitleva määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c analüüsist, millele tugineti käesolevas asjas ühtlustamisametilt kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotledes.

57.

Lancôme on seisukohal, et selle kohtuotsuse punktist 25 ja nimetatud kehtetuks tunnistamise põhjusest nähtub, et tähise kehtetuks tunnistamist kirjeldavuse tõttu võivad taotleda ainult konkurendid, kes tõendavad, et neile tekitatakse tegelikku või võimalikku kahju; seevastu kolmandad isikud, kes sellist tegelikku või tulevast majanduslikku huvi ei tõenda, ei kanna mingit kahju, mistõttu on vale anda neile õigus kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotleda põhjendusega, et kaubamärk on kirjeldav.

58.

Lõpuks lisab apellant, et rühmadele antud võimalus esindada tootjate ja valmistajate huve kinnitab tema tõlgendust. Seda tüüpi ettevõtjate ühenduste otsesõnu nimetamine kinnitab Lancôme’i arvates tema hinnangut, et määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a põhieesmärk on kaitsta isikute kategooriaid, keda kaubamärgi lubamatu registreerimine võiks kahjustada.

59.

Ühtlustamisamet lükkab apellandiks oleva ettevõtja argumendid tagasi põhjendusega, et viimane tõlgendab kohtupraktikat ja määruse nr 40/94 artiklit 55 vääralt.

60.

Apellatsioonkaebuse esimese väite esimeses osas on apellandi kriitika suunatud sellele, et ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudmiseks peab esinema põhjendatud huvi, mida Esimese Astme Kohus ja ühtlustamisameti apellatsioonikoda eitasid.

61.

Märgin siiski kohe, et ma jagan täielikult eelmiste astmete arvamust.

62.

Ühelt poolt, nagu märgitakse vaidlustatud kohtuotsuses, ilmneb määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 sõnastuse tõlgendamisest ühenduse seadusandja soov anda õigus algatada selles sättes reguleeritud kehtetuks tunnistamise menetlust väga laiale füüsiliste ja juriidiliste isikute ringile. Lisaks näib õige tema eesmärgist lähtuv tõlgendus, mis näitab selle sätte punktide a, b ja c erinevusi.

63.

Nii peab saama määruse nr 40/94 artiklis 7 sätestatud absoluutsete kriteeriumide põhjal kaubamärgi üldistes huvides kehtetuks tunnistamist nõuda iga isik või kodanikeühing või äriühing, nagu ka ettevõtjate ühendused, tingimusel et nad vastavad iga õiguslike tagajärgedega algatuse puhul vajalikele miinimumnõuetele: n-ö kohtumenetlusõigusvõime, see tähendab võime teostada tõhusalt menetlustoiminguid kohtuasja poolena, paralleelselt tsiviilõiguse teovõimega. ( 16 )

64.

Seevastu, kui kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotletakse määruse nr 40/94 artiklis 8 või artikli 52 lõikes 2 ette nähtud suhtelistel põhjustel, mis tagavad kaitse ainult eraõiguslike isikute subjektiivsetele õigustele, siis kaitstakse loogiliselt ainult iga isiku enda õigusi, nagu nähtub selgelt nimetatud õigusakti artikli 55 lõike 1 punktidest b ja c.

65.

Seega ei ilmne vaidlustatud kohtuotsuse argumentatsioonis mingit õigusnormi rikkumist.

66.

Ka ei ole õige apellandi arusaam, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c koostoimes kohtuotsus Chiemsee punktiga 25 ja viitega sama määruse artikli 55 lõike 1 punktis a esitatud tootjate ja valmistajate rühmadele toob esile seadusandja soovi seada ühenduse kaubamärkide kehtetuks tunnistamise taotlemise õiguse tingimuseks, et tuleb tõendada selleks tegelikku või võimalikku majanduslikku huvi.

67.

Seega tuleb veel kord keskenduda kohtupraktika väljavõttele, mille järgi: „[d]irektiivi[ ( 17 )] artikli 3 lõike 1 punkt c[ ( 18 )] järgib üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et registreerimistaotlusega hõlmatud kauba- või teenuseliike kirjeldavad märgid ja tähised peavad olema vabaks kasutamiseks kõikide jaoks. Niisiis takistab see säte märkide ja tähiste kinnistamist ühele ettevõtjale ainult sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud.” ( 19 )

68.

Selle tsitaadi põhjal tuleb teha mõned märkused Lancôme’i teesi kohta, millega ei saa nõustuda.

69.

Esiteks kasutatakse kohtuotsuses Chiemsee sõna „kõik” selle kõige ehtsamas tähenduses, see tähendab määramatu hulk väga paljude isikute rühmas. Kui Euroopa Kohus oleks kavatsenud nende isikute ringi piiritleda, oleks ta täpsustanud, kes väljavalitud on, lisades asesõnale nimisõna, näiteks „kõik konkurendid”, millega ta oleks muutnud asesõna omadussõnaks. Jättes aga teksti asesõna „kõik”, kinnitas ta, et määramatus oli sihilik ja et kauba- või teenusekategooriaid kirjeldavad tähised peavad jääma vabalt kasutatavaks, ilma omanikuta, ja neid ei saa omandada.

70.

Teiseks, nagu märgib apellant, näitab praktika, et valdaval enamikul juhtudel taotlevad registreeritud kaubamärkide kehtetuks tunnistamist konkureerivad ettevõtjad. Aga ainult see sotsioloogiline fakt ei ole asjakohane käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks oleva artikli 55 tähenduse selgitamiseks. Kuigi majanduslikud konkurendid on valvsamad ja muretsevad rohkem kui näiteks tarbijad selle üle, et konkurent ei omandaks tähiseid, mis peavad olema vabalt kasutatavad, on üks teine otsustava tähtsusega element, mida ei või jätta tähelepanuta.

71.

Nii on iga isiku kohtumenetlusõigusvõime vastavalt nimetatud artikli 55 lõike 1 punktile a ainult esimene nõue. See, kes soovib registreeritud ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, peab täitma veel teisi formaalsusi, mis on sätestatud selle artikli lõikes 2: taotlust tuleb põhjendada ja tuleb tasuda vastav lõiv. Piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka tarbija ning kasutaja jaoks tähendab see liiga suurt ajakulu kasu eest, mida võiks embleemi tühistamisest saada; aga eelkõige heidutab teda tavaliselt 700 euro suurune lõiv ( 20 ), isegi kui ta oleks valmis aega kulutama ja vaeva nägema.

72.

Seega ei üllata, et just ettevõtjad ning tootjate ja valmistajate rühmad, nagu ka tarbijate rühmad kontrollivad registrit ja hoiavad selle puhtana kirjeldavatest või määruse nr 40/94 artikliga 7 kaitstud üldiste huvide vastastest tähistest. Selle õigusloometehnika ratio on õigustatud soovist vältida mõtlematuid kehtetuks tunnistamise taotlusi, millel puudub alus ja mis kohustavad iga kord algatama uue menetluse koos kõikide selle tülidega vaidlustatud kaubamärgi omaniku jaoks; see ei luba siiski tugineda contra legem tõlgendamisele, mille kohaselt peavad määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel kehtetuks tunnistamise taotlejad tõendama konkreetset, võimalikku või tegelikku majanduslikku või muud laadi huvi.

73.

Kolmandaks käsitatakse määruse nr 40/94 artiklis 55 koostoimes sama määruse artikliga 3 juriidiliste isikutena äriühinguid ja muid juriidilisi isikuid, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada iga liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning omada kohtumenetlusõigusvõimet. Paistab seega, et kaubamärke käsitlevates ühenduse õigusaktides soovitakse järjekindlalt, et need hõlmaksid igas mõttes suurimat õigussubjektide arvu.

74.

Neljandaks ja viimaseks, seoses ühenduse õiguse põhimõtete kohaldamisega – mida soovitab Lancôme, pooldades sellist õigust esitada hagi, mis on sätestatud EÜ artikli 230 alusel algatatud tühistamishagide puhul – leian ma, et vaidlustatud kohtuotsuses antud selgitused vajaduse kohta eristada haldusmenetlusi kohtumenetlustest on täiesti õiged.

75.

Samuti ei saa ühenduse kaubamärki käsitlevas määruses ette nähtud kehtetuks tuvastamise menetluse kohaldamisalasse üle kanda põhimõtteid, mis Euroopa Kohus on kohtupraktikas välja töötanud EÜ artikli 230 alusel ühenduse õigusakti vaidlustada sooviva kodaniku otseselt ja isiklikult puudutatuse kohta, sest selles EÜ asutamislepingu artiklis antud vaidlustamisvõimalus puudutab üldkohaldatavaid seadusandlikke meetmeid, mida kodanik reeglina ei saa vaidlustada ja mille kohta on kohtupraktikas sedastatud eeskirjad selleks, et olukorras, kus ühenduse õigusnorm kahjustab otseselt ja isiklikult nende isikute subjektiivseid õigusi, samastatakse nende menetluslik olukord teatud õigusaktide adressaatide olukorraga, kellel on alati õigus esitada hagi. ( 21 )

76.

Vastuseks minu küsimusele kohtuistungil selle kohta, kuidas ühitada nõuet, et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks peab olema majanduslik huvi, avaliku korra ja üldtunnustatud moraalipõhimõtete kaitsega vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile f, nimetas Lancôme’i esindaja, et iga absoluutse keeldumispõhjuse puhul tuleb üldist huvi mõõta „erineva intensiivsusega”.

77.

See tähiste registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuste aluseks oleva üldise huvi astmelisus on oluline nende põhjuste kaalumiseks, mille puhul tähist ei või registrisse kanda või see tuleb sealt kustutada, aga neid ei saa üle kanda hagi esitamise õiguse kohta kehtestatud menetluslike nõuete kohaldamisalasse. Nimelt, ühelt poolt näitab seda hagi esitamise õigust käsitlevate sätete sõnastus, et nende isikute ring, kes võivad kehtetuks tunnistamist taotleda, on lai; teiselt poolt oleks ühtlustamisametil seda tüüpi taotlusi väga keeruline hallata, kui hagi esitamise õigus sõltuks kaitstud üldise huvi olulisusest. Kokkuvõttes on väidetav olulisus sisuline küsimus, samas kui õigus esitada hagi on vorminõuete menetluslik aspekt, ning nende kahe vahel ei ole ühendavaid seoseid.

78.

Öeldust selgub, et määruse nr 40/94 artikli 55 lõike 1 punkti a alusel ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlusega seotud vorminõuded ei vasta samadele kaalutlustele. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et need on sellise haldusmenetluse algatamise tingimused, mille ese ei ole üldine meede, vaid reguleeritud akt, millega antakse ühele ettevõtjale registreeritud monopol, mille peab üldise huvi tõttu kehtetuks tunnistama sama ametiasutus, kes selle ainuõiguse andis, mitte kohus, kuigi vaidlus võib hiljem välja jõuda ühenduse kohtutesse.

79.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen ettepaneku, et ka apellatsioonkaebuse esimese väite esimest osa ei võetaks vastu. Järelikult, kuna kumbagi osa ei ole vastu võetud, langeb esimene väide ära ja teen ettepaneku jätta see tervikuna vastu võtmata.

80.

Lancôme on seisukohal, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kuna ta tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43, et kaubamärk, mis koosneb kaupade või teenuste omadusi eraldi kirjeldavatest elementidest, on ka ise nende kaupade või teenuste omadusi kirjeldav määruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, välja arvatud juhul, kui esineb märgatav erinevus taotletava kaubamärgi ja seda moodustavate elementide kogumi vahel; Lancôme väidab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, mis algas „Baby-Dry” ( 22 ) nime all tuntud kohtuotsusega, oleks see kohus pidanud kontrollima, kas sõnade (COLOR ja EDITION) ühend erineb oluliselt asjaomaste tarbijate kategooria tavapärasest keelekasutusest. Kuna Esimese Astme Kohus seda ei teinud, muutis ta varjatult kohtupraktikat, milleks tal aga pädevus puudub.

81.

Apellant leiab lisaks, et käesolevas apellatsioonimenetluses vaidlustatud kohtuotsuses ei tugine Esimese Astme Kohus ühendatud sõnade tähendust uurides tõendatud asjaoludele, vaid ilma faktilise aluseta oletustele, analüüsides neid sõnu seoses kosmeetikatoodete tarbijate tavapärase keelepruugiga.

82.

Ühtlustamisamet väidab, et apellant jätab tähelepanuta põhierinevuse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide c ja d vahel, kui ta väidab, et sõnamärk on üksnes siis kirjeldav, kui seda tuntakse ja kasutatakse tavapäraselt asjaomase avalikkuse tavalises keelepruugis; ta märgib, et asjaomase avalikkuse hulgas tuntus ja nende tavapärases keelepruugis kasutatavus ei ole selle sätte punkti c kohaldamisel asjassepuutuv, sest juba selle sätte sisust nähtub, et seda kohaldatakse ka pro futuro tähiste suhtes, mis „tähistavad” kaubanduses kauba või teenuse omadusi.

83.

Seetõttu Baby-Dry kohtuotsuses üksnes kontrolliti, kas nendest kahest ingliskeelsest sõnast koosnevat ühendit hakatakse kasutama tulevikus, nõudmata, et seda praegu tavapäraselt argikeeles kasutatakse. Lisaks leiab ühtlustamisamet, et Euroopa Kohtu praktika on edasi arenenud, mis puutub määratlusse „märgatav erinevus” sõnaühendi kirjeldavate elementide ja kaubamärgi vahel tervikuna vaadeldes, mistõttu on sõnade COLOR ja EDITION kontrollimine Esimese Astme Kohtu poolt tema sõnul kõige uuema kohtupraktikaga kooskõlas.

84.

Lõpuks, mis puutub faktiliste aluste puudumisse taotletud tähise sõnade uurimises, siis peab ühtlustamisamet Lancôme’i argumente osaliselt vastuvõetamatuteks, kuna viimane seab kahtluse alla teatavad Esimese Astme Kohtu järeldused, ja ilmselgelt alusetuks, sest nendes heidetakse ette, et vaidlustatud kohtuotsuses ei kontrollitud, kas sõnad COLOR ja EDITION on asjaomase avalikkuse kõnes tavakasutuses.

85.

Apellandi apellatsioonkaebuse teine väide puudutab ühte Euroopa Kohtus sageli arutatud aspekti, mida võib aga selguse mõttes veel kord üle vaadata; see puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tõlgendamist.

86.

Lancôme vaidlustab Esimese Astme Kohtu otsuse, tuginedes eranditult teatud lõikudele Euroopa Kohtu kohtuotsuses Baby-Dry. Konkreetselt heidab ta Esimese Astme Kohtu otsusele ette, et ei võetud arvesse Baby-Dry kohtuotsuse punkti 40, mille järgi „võib mis tahes tajutav erinevus registreerimistaotluses esitatud sõnadekombinatsiooni ja selliste sihtrühma igapäevases kõnes kasutatavate mõistete vahel, millega tähistatakse kaupu või teenuseid või nende olulisi omadusi, anda sõnakombinatsioonile eristusvõime nii, et mõistet on võimalik kaubamärgina registreerida”.

87.

Apellant järeldab sellest tsitaadist, et „tajutava erinevuse” all tuleb mõista erinevust sõnade, käesoleval juhul sõnade COLOR ja EDITION ühendi ning vastava tarbijakategooria tavapärase kõnepruugi vahel kauba, teenuse või mis tahes nende eraldi elemendi eristamiseks. Aga kuna Esimese Astme Kohus uuris ainult tajutavat erinevust taotletava kaubamärgi ja selle komponentide summa vahel, heidab apellant talle ette vale õigusnormi kohaldamist.

88.

Nagu märgib ühtlustamisamet oma vastuses apellatsioonkaebusele, siis kuigi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c käsitlev kohtupraktika algab Baby-Dry kohtuotsusega, ei saa jätta tähelepanuta selle hilisemat arengut, milles on sellesse lisatud hulk olulisi täpsustusi, mida Lancôme püüab eirata.

89.

Apellandil on küll õigus, kui ta rõhutab, et selle esimese kohtuotsuse tegi Euroopa Kohtu suurkoda, ( 23 ) mis peaks omama suuremat kaalu, kui kaalutakse sellele järgnenud kohtuotsuseid, mida ei teinud see koda. Sellegipoolest ei saa kohtuasjade jagunemine Euroopa Kohtu eri koosseisude vahel olla vääramatu reegel iga kohtuasja tähtsuse määramisel, sest kohtuasjade määramine kodadele toimub ajal, kui mitte alati ei osata hinnata lõpuks tehtava kohtuotsuse ulatust; sageli selgub tähtsus alles pärast kohtujuristi ettepanekut või kohtuotsuse tegemisel. Mõlemal juhul oleks asja uuesti määramine suurkojale tülikam kui see, et asja lahendab kohe asja algselt arutama määratud koosseis. Järelikult ei sõltu Euroopa Kohtu praktika kehtivus sellest, mis tüüpi koda on kohtuasjaga tegelenud, ilma et see piiraks seda, et suurkoja või täiskoja tehtud kohtuotsustel on suurem mõjuvõim. Igal juhul oleks sobiv, et kõige tähtsamad kohtuotsused ja nende muudatused teeb alati suurkoda. Samuti tuleb meenutada, et Baby-Dry kohtuotsus jäi kohtupraktikas üksikuks, samas kui on tehtud juba palju kohtuotsuseid, millega muudeti selle kriteeriume ja millele juba nende hulk annab suurema kaalu, vaatamata neid teinud väiksemale koosseisule.

90.

Eelmises lõigus kummutan ma Lancôme’i argumendid, õigustamaks seda, et ta kasutas käesoleva apellatsioonkaebuse õiguslikus arutelus ainult Baby-Dry kohtuotsust. Järgnevalt analüüsin ma nimetatud kohtuotsusest alanud kohtupraktika arengukäiku.

91.

Vastureaktsiooniks 2001. aasta septembris tehtud Baby-Dry kohtuotsusele, tegin juba 2002. aasta jaanuaris ettepaneku nn Postkantoor’i kohtuasjas, ( 24 ) milles toon välja kohtuotsuse Baby-Dry puudused, eeskätt selles välja pakutud testis, millega määratakse kirjeldavate elementide kombinatsiooni eristusvõime. ( 25 )

92.

Olles rõhutanud, et seda testi ei kohandata kättesaadavuse kohustuse rakendamise teel, ( 26 ) mis Baby-Dry kohtuotsuses välistati, teen ma Postkantoori kohtuasjas ettepaneku, et absoluutse keeldumise/kehtetuks tunnistamise põhjuse kontekstis tuleb erinevust pidada tajutavaks, kui see mõjutab kas tähise kuju või tähise tähenduse olulisi koostisosi. Lisan, et vormi puhul tuleb tajutav erinevus esile, kui sõnakombinatsiooni ebatavalisuse või väljamõeldud olemuse tõttu on uudissõna enamat, kui seda moodustavate sõnade summa. Tähenduse puhul on erinevus tajutav, kui liittähisega esile kutsutav ei lange täpselt kokku selle summaga, mida annavad edasi kirjeldavad koostisosad. ( 27 )

93.

Kohtupraktika tegi esimese sammu oma Baby-Dry õigusteooria muutmise suunas nn Doublemint’i kohtuasjas, milles tühistati Esimese Astme Kohtu otsus, kuna selles oli määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tõlgendamisel kasutatud vale kriteeriumi, kui sellele heideti ette, et see takistab „üksnes” kaupu või teenuseid või nende omadusi „kirjeldavate” kaubamärkide registreerimist. Esimese Astme Kohtu eksimus ei ole siiski nii suur, kui meenutada, et Euroopa Kohus näis Bay-Dry kohtuotsuses järgivat sama suunda, lubades registreerida sõnaühendeid, milles täheldatakse „tajutavat erinevust” sõnade summa tähenduse ja sõnade tähenduse vahel igapäevases kõnes.

94.

Oleks pretensioonikas väita, et minu ettepanek Postkantoori kohtuasjas avaldas teatud mõju Doubleminti kohtuotsusele; seevastu usun, et ma ei eksi, kui ma leian, et see mõjutas Postkantoori kohtuotsust ja nn Biomild’i kohtuotsust, ( 28 ) mis tehti samal kuupäeval sama koja poolt.

95.

Näiteks selle kohta, mis jälje jättis minu ettepanek kohtuotsusele Postkantoor, toon siin ära järgmise lõigu ja palun seda võrrelda Postkantoori kohtuasjas tehtud ettepaneku punktidesga 91 ja 92: „Kaubamärk, mis koosneb sellisest neologismist või sõnakombinatsioonist, mille kõik osad kirjeldavad nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks registreerimist taotletakse, on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c[ ( 29 )] tähenduses ise nende kaupade ja teenuste omadusi kirjeldav, välja arvatud juhul, kui esineb tajutav erinevus neologismi või sõna ja seda moodustavate osade summa vahel; see eeldab, et neologism või sõna loob kombinatsiooni tavapäratu olemuse tõttu seoses kaupade ja teenustega mulje, mis on piisavalt erinev sellest, mis tuleneb seda moodustavate osade tähenduste lihtsast kombinatsioonist, olles seega midagi rohkemat kui seda moodustavate osade summa […]”. ( 30 )

96.

Lisaks väärib suurt tähelepanu see, et Euroopa Kohus ei viidanud Postkantoori ja Biomildi kohtuasjades kordagi Baby-Dry kohtuotsusele, rõhutades sellega oma soovi eemalduda oma tõlgendusest selles viimati nimetatud otsuses.

97.

Lõpuks tuleb märgiks sellest uuest suunast kohtupraktikas nimetada nn CELLTECH’i kohtuasja, ( 31 ) milles lõplikult kinnitatakse ühelt poolt, et lõplikult tuleb loobuda võrdlusest „asjaomase tarbijate kategooria igapäevase kõnega”, ja teiselt poolt muudetakse testi ning enam ei nõuta „igasuguse tajutava erinevuse”, vaid ainult teatud suurusjärgu erinevuste uurimist.

98.

Apellatsioonkaebuse teise väite kohta esitatud selgituste põhjal ei leia ma õigusnormi rikkumist Esimese Astme Kohtu töös, sest ta juhindus uuritud kohtupraktikas, mitte aga Baby-Dry kohtuasjas tehtud kohtuotsuses kirjeldatud kriteeriumidest.

99.

Lancôme’i argumendi suhtes, milles ta heidab Esimese Astme Kohtule ette, et see ei korranud tuvastatud asjaolude hulgas tema märkusi asjaomase avalikkuse keelekasutuse kohta, tuleb eelmistes punktides nimetatud kohtupraktika muutmist arvestades nõustuda ühtlustamisametiga, et kaubamärgi COLOR EDITION moodustavate sõnade kasutamine kosmeetikatoodete tarbijate keelepruugis ei ole määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c raames asjassepuutuv. Seega tuleb need argumendid ainetuks lugeda.

100.

Järelikult tuleb apellandi apellatsioonkaebuse teine väide tagasi lükata. Kuna ma soovitasin sama teha ka esimese väitega, tuleks apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.

101.

Minu pakutud lahendus sunnib käesoleva apellatsioonkaebuse kohtukulud välja mõistma Lancôme’ilt, kuna kõik tema nõuded jäeti rahuldamata, vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 122 esimesele lõigule koostoimes artikli 69 lõike 2 esimese lõiguga.

102.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku: