|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Inflatsioonivastaste ja energiameetmete järelkäsitlus ning ELi energiaalane vastupanuvõime olulistes majandussektorites
|
|
_____________
|
|
Inflatsioonivastaste ja energiameetmete järelkäsitlus ning ELi energiaalane vastupanuvõime olulistes majandussektorites
(omaalgatuslik arvamus)
|
|
|
|
TEN/803
|
|
|
|
Raportöör: Felipe Medina Martín
|
|
|
|
|
Täiskogu otsus
|
25/01/2023
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2 –
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
26/06/2023
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
12/07/2023
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
580
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
151/1/2
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse eesmärk on hinnata COVID-19 pandeemiale järgnenud energiakriisi ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju Euroopa ettevõtjatele, nende töötajatele ja kõigile Euroopa elanikele. Komitee märgib, et kogu majanduses on tekkinud ulatuslikud probleemid, nagu tootmiskulude ebaproportsionaalne tõus, tarneahelate ümberkorraldamine, raskused toiduainete ja muude kaupade tarnimisel, investeerimiskulude suurenemine ja Euroopa kodumajapidamiste ostujõu vähenemine.
1.2Komitee väljendab muret Euroopa kõrge inflatsioonitaseme pärast, mis tuleneb energia- ja toorainekuludest ning teenuste ja tööstuskaupade hindadest. Inflatsioon on Euroopas praegu kõrgeimal tasemel alates euro kasutuselevõtust. Komitee kutsub ELi institutsioone üles looma selliseid kontrollimehhanisme nagu need, mis on sätestatud Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) dokumendis. See peaks hõlmama näiteks nende meetmete täielikku rakendamist, mis on sätestatud nõukogu määruse eelnõus, millega nähakse ette elektrituru korralduse ulatuslik reform ja kohandamine. Komitee kutsub ELi liikmesriike üles rakendama juba vastu võetud ELi õigusakte, näiteks puhta energia paketti, mis aitab kiirendada roheüleminekut ja tugevdada siseturgu.
1.3Komitee leiab, et kiiresti tuleb reformida ELi läbivaadatud ajutist kriisiraamistikku, pidades silmas Ukraina sõjast ja energiakriisist tingitud kulude tohutut suurenemist. Lisaks soovitab komitee kohaldada riigiabi ajutist raamistikku nii, et energiavaldkonna hädaolukorda käsitlevas määruses ning taaste- ja vastupidavusrahastus sätestatud abi kohaldatakse kõigi energiakriisist puudutatud sektorite suhtes, pöörates erilist tähelepanu olulistele sektoritele, et mitte kahjustada paljude ettevõtjate ellujäämisvõimet, vältida negatiivset mõju tarbijate elukallidusele ega mõjutada negatiivselt nende võimet leida igapäevaselt esmatarbekaupu. Lisaks nõuab komitee veel kord nn kuldreegli kehtestamist, mis võimaldaks vajalikke avaliku sektori investeeringuid. Komitee leiab, et kodumajapidamistele ja olulistele sektoritele tuleks pakkuda kõrgete energiahindade mõju vähendamise kavasid.
1.4Komitee leiab, et kodumajapidamistele ja olulistele sektoritele tuleks pakkuda kõrgete energiahindade mõju vähendamise kavasid. Kuigi mõnes sektoris registreeriti väga suurt kasumit, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 26,8 % suurem, ulatus pankrotiavalduste määr ELis 113,1-ni. See on Eurostati poolt ELis pankrotitaseme mõõtmiseks kasutatud indeksi kohaselt, võrreldes 2015. aasta võrdlusalusega 100, kõigi aegade kõrgeim tase. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et tipptundidel nõudluse vähendamise meetmete rakendamise korral suudaksid kodumajapidamised ja olulised sektorid end pidevalt energiaga varustada. Samal ajal on osa ettevõtteid, eelkõige energiasektoris, inflatsiooni varjus oma kasumit suurendanud, nagu märgib Euroopa Keskpank. Selle sektori kasum kiirendab inflatsiooni ELis jätkuvalt ja sellega tuleb tegeleda.
1.5Energiakriisi mõju majandusele on väljendunud kõrges inflatsioonimääras, nõrgas majanduskasvus, tugevas surves riigi rahandusele ning kodumajapidamiste ja ettevõtjate ostujõu vähenemises, samuti Euroopa majanduse konkurentsivõime vähenemises maailmas. Tuginedes Euroopa Keskpanga soovitustele, teeb komitee ettepaneku kehtestada nn rohelise kolmik-T kriteeriumi (ingl Green triple-T: tailored, targeted and transition-proof), et tulevased sekkumised oleksid kohandatud, sihipärased ja üleminekukindlad. Mittesihtotstarbelised hinnameetmed, nagu teatavate toiduainete hinnalagi, ainult pikendaksid kõrge inflatsiooni perioodi pikemas perspektiivis;
1.6Jätkuvalt kiire inflatsioon, eelkõige energiahindade tõttu, põhjustab Euroopa töötajate, tarbijate ja ettevõtete ostujõu üldist vähenemist, mõjutades paljude perekondade elutingimusi, sisenõudlust ja majanduskasvu. Koos sellise rahapoliitika jätkumisega, millega tõstetakse intressimäärasid, mõjutab see negatiivselt ka paljusid ettevõtjaid. Komitee peab energiasektoris toimuvat sotsiaaldialoogi oluliseks, et leida asjakohased otsused riiklikul tasandil.
1.7Komitee kutsub valitsusi üles soodustama energia säästmise ja energiatõhususe meetmete võtmist ettevõtetes ja kodumajapidamistes, et võimaldada püsivalt vähendada energianõudlust. Sellega seoses tuleb soodustada taastuvenergia kasutuse laienemist (kehtestades vajalikud õiguslikud ja maksustamise tingimused, muu hulgas investeeringute nn kuldreegli), et vähendada meie sõltuvust fossiilkütustest. Praegust olukorda tuleks kasutada hoovana ELi majanduse CO2 heite vähendamise kiirendamiseks. Nende meetmetega peavad kaasnema tegevuse mujale viimisest hoidumise tagatised, mis on seotud rahalise abiga. On aeg teha investeeringuid (ja kehtestada maksustamise raamtingimused), mida on vaja Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamiseks, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Lisaks leiab komitee, et tuleb jätkata kavas „REPowerEU“ kavandatud muudatuste rakendamist, et lihtsustada ja kiirendada lubade andmist taastuvenergia taristu rajamiseks. Sellega seoses kutsub komitee ELi ja liikmesriike üles kaaluma, kuidas tagada see, et võrku sisestatud üleliigse energia eest makstav hind võimaldaks teha tasuvaid investeeringuid, et maksimeerida taastuvenergia tootmise võimsust ja seda jagada, kui see ületab oma kasutusvajadused. Euroopa Komisjoni pikaajalisse tegevuskavasse tuleb lisada energiaturu korralduse uuendamine, et vältida tulevikus energiavarustuse häireid ja hüppelist hinnatõusu.
2.Üldised märkused
2.1Inflatsioonilaine levib kogu Euroopas ning selgelt on võimalik eristada kahte etappi. Esimene pärineb COVID-19 pandeemiast tingitud liikumispiirangutele järgnenud taastumisperioodist. Kõigi sektorite üheaegne taastumine tõi tarneahelates kaasa kitsaskohti, mille tõttu kasvasid tooraine- ja veokulud. Toorainehinnad kasvasid 2020. aasta jaanuarist 2022. aasta märtsini 101 % ja kaubaveo kulud samal ajavahemikul 545 %.
2.2Inflatsiooni teise etapi põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja sellele järgnenud agressioonisõda. Sel korral oli šokk suurim energia ja teatavate selliste toodete osas, mida peamiselt tarnisid Euroopa Liitu Venemaa ja Ukraina: maagaas, nisu, päevalilleõli ja väetised. 2022. aasta veebruarist aprillini tõusid nende kaupade hinnad vastavalt 18,6 %, 16,8 %, 38,6 % ja 16,7 %. Hiljem on neid kulusid suudetud ohjeldada, kuigi veel 2023. aasta märtsis oli IMFi toorainete hinnaindeks 40,9 % ja kaubaveohinnad 3,6 % kõrgemad kui 2020. aasta jaanuaris.
2.3Need sündmused on kajastunud maailma ja Euroopa majanduses inflatsiooni näol. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastane muutusemäär ulatus oktoobris 11,5 %-ni (Eurostat). Neid väärtusi ei ole saavutatud alates eelmisest sajandist ja kuigi need on viimastel kuudel vähenenud (2023. aasta märtsis oli määr 8,3 %), on neid väga raske alandada. Seda, et hinnašokk ei ole ajutine (nagu esialgu arvati), näitab see, et alusinflatsioon (v.a energia) on enamikus Euroopa riikides endiselt tõusutrendis. See võib tähendada, et Euroopa Keskpanga rakendatud rahapoliitika ei anna oodatud tulemusi.
3.Inflatsiooni mõju Euroopa majandusele
3.1Komitee märgib, et majandusväljavaated halvenesid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Lähiaastate majandusstsenaariumis ennustatakse 2022. aastaga võrreldes majanduse jahtumist, kuigi need prognoosid on aja möödudes paranemas. Kui talvel hindas Euroopa Komisjon, et SKP ELis tervikuna kasvab 2023. aastal 0,8 % ja 2024. aastal vaid 1,6 %, on hiljutises kevadprognoosis see protsent tõusnud vastavalt 1,0 %-le ja 1,7 %-le. Samal ajal peaks inflatsioon järk-järgult vähenema, kuigi algselt eeldatust aeglasemas tempos (9,2 % 2022. aastal, 6,7 % 2023. aastal, 3,1 % 2024. aastal). Madal majanduskasv pingestab tööturgu ja valitsemissektori võlg kasvab muu hulgas seetõttu, et Euroopa Keskpank tõstis kiiresti intressimäärasid. See avaldab enamikus liikmesriikides survet eelarvele.
3.2Kõrge inflatsiooni tõttu kannatavad kõige rohkem need 96,5 miljonit eurooplast, kes elavad vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Eurobaromeetri uuringule vastajatest peab 41 % hindu, inflatsiooni ja elukallidust üheks kõige suuremaks probleemiks, millega nende riigis silmitsi seistakse. Sellele järgnevad tervishoid (32 %) ja majanduslik olukord (19 %).
3.3Langetatud poliitiliste otsuste tulemusena on ELis peaaegu täielikult lõppenud gaasitarned Venemaalt ning tarnete vähenemine on suuremal või vähemal määral puudutanud peaaegu poolt liikmesriikidest. Inflatsiooni ja esmatarbekaupade hindade tõus, tööjõupuudus ja ülemaailmsete tarneahelate häired mõjutavad negatiivselt Euroopa toiduainete ja muude kaupade tarneahelaid. OECD majandusväljavaadete kohaselt peaks maailma majanduskasv 2023. aastal järsult aeglustuma ligikaudu 2,2 %-ni.
3.4Euroopa Keskpanga andmetel on energiahindade tõus vastutav kahe kolmandiku inflatsioonierinevuse eest euroalal. Komisjoni sõnul suurenesid 2019. ja 2022. aasta vahel energiasektoris kasumimarginaalid 54 %, kusjuures palgad kasvasid selles sektoris vaid 6 %. Euroopa töötajate, tarbijate ja ettevõtjate ostujõu üldine vähenemine ei mõjuta mitte ainult paljude perekondade elutingimusi, vaid kui seda olukorda ei parandata, võib see mõjutada ka sisenõudlust ja majanduskasvu ning seega ka teisi ettevõtlussektoreid. Kõik see on tingitud ka sellise rahapoliitika jätkumisest, millega tõstetakse intressimäärasid. Komitee peab energiasektoris toimuvat sotsiaaldialoogi oluliseks, et leida asjakohased otsused riiklikul tasandil.
3.5Samal ajal, kui jaehinnad on kogu Euroopas tõusnud, on palgad vähem muutunud, vähendades Euroopa kodanike, eriti kõige kaitsetumate inimeste ostujõudu, sest neil ei ole vahendeid, et end inflatsiooni eest kaitsta. Tarbijate käitumises on juba täheldatud muutusi, mis on tingitud kodumajapidamiste ostujõu vähenemisest. Nad seisavad silmitsi suure elukalliduse kriisiga, mis on seotud energiaarvete peadpööritava kasvuga ja inflatsiooni mõjuga. Vahendid, mida liikmesriigid kohaldavad vähekaitstud kodutarbijate kaitsmiseks, on väga erinevad ja mõnel juhul võib nende tõhusus olla piiratud. Euroopa Komisjon peaks kaaluma võimalust kehtestada miinimumstandardid, mida reguleerivad asutused ja poliitikakujundajad peavad kohaldama vähekaitstud kodutarbijate kaitsmiseks ja toetamiseks.
3.6Üks sektor, mida pandeemia ja sõja koosmõju kõige rohkem mõjutab, on toiduainete tootmine – põllumajandus, loomakasvatus ja toiduainetööstus – ning selle toodete turustamine lõpptarbijale. Sõja lähedus ning selle mõju energia- ja tooraineturgudele põhjustab põllumajandustoodete hinnaerinevust Euroopa ja rahvusvaheliste turgude vahel, kus Euroopa toodete hinnad on kõige rohkem tõusnud. Nii on 2023. aasta aprillis avaldatud kaubahindade ülevaate (Commodity price dashboard) kohaselt enamiku Euroopa põllumajandustoodete, eelkõige lihatoodete hinnatõus suurem kui mujal maailmas. Sellisel suundumusel on kolm olulist tagajärge. Esimene on see, et Euroopa elanikkond kogeb inflatsiooni kõige intensiivsemalt kõigi esmatarbekaupade osas tervikuna. Teine on see, et Euroopa toiduained kaotavad rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimet, ja kolmas on see, et suuremate tootmiskulude tõttu on põllumajandustootjatele makstavad hinnad tõusnud.
3.7Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda tekitas tohutuid probleeme toiduainete tarneahelas lisaks energiakulude spiraalile: selliste põhisisendite (söödad, väetised) hinna tõus ja teatavate selliste kaupade (nt taimeõlide ja nisu) nappus, mida on vaja täielikult toimiva tarneahela säilitamiseks. Kulude suurenemise järelmõju viib otsusteni vähendada väetiste tootmist, mis tõstab hindu veelgi enam. 2022. aasta suvel ja siiamaani 2023. aastal kogu Euroopas kogetud põud avaldab lisasurvet hindadele, vähendades olemasolevat pakkumist.
3.8Mõned olulised sektorid, sealhulgas ettevõtjad ja töötajad, kes ei saa oma tegevust peatada olenemata sellest, milliseks olukord ka ei kujuneks, kannatavad kahekordse koormuse all: vähem tarbijaid, kes on valmis maksma, ja kulude suurenemine, eelkõige astronoomilised energiaarved. Toidusektori ettevõtjad on püüdnud kulude suurenemist piirata, et tagada tarbijatele konkurentsivõimelised hinnad, ning kardavad nüüd tarbijakriisi (Hidalgo, M., 2023; Eurocommerce, 2023). Hiljuti avaldas Hispaania valitsus esimese aruande marginaalide vaatluskeskuse kohta ja märkis selles, et toiduahela marginaalid on 2021. aastast vähenenud 25 %, mistõttu on selge, et kasumimarginaalide areng on väga heterogeenne.
Samal ajal on osa ettevõtteid, eelkõige energiasektoris, inflatsiooni varjus oma kasumit suurendanud, nagu märgib Euroopa Keskpank. Selle sektori kasum oli kiirendanud inflatsiooni ELis jätkuvalt ja sellega tuleb tegeleda.
3.9Hispaania pank viitab väga positiivsele mõjule, mida nn Ibeeria erand või Ibeeria mehhanism on avaldanud elektrituru hinnakujundussüsteemile. Samuti räägitakse käibemaksu vähendamise positiivsest, kuigi piiratumast mõjust toidu- ja kütusehindadele, kuigi lisatakse, et meetme kulud oleksid olnud väiksemad, kui see oleks keskendunud väiksema sissetulekuga peredele antavale abile. Hispaania Pank viitab ka positiivsele mõjule, mida Hispaania valitsuse poolt kutseülese miinimumtöötasu, pensionide ja elutähtsa miinimumsissetuleku suurendamine on avaldanud, leevendades inflatsiooni mõju väiksema sissetulekuga leibkondadele.
4.Energiakulude suurenemise mõju Euroopa ettevõtjate tasuvusele
4.1Elektri- ja gaasi hulgimüügihinnad on alates 2021. aasta algusest tõusnud kuni 15 korda, mis mõjutab rängalt nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid. Euroopa valitsused on hakanud võtma mitmeid poliitikameetmeid. Üht liiki poliitikameetme eesmärk on leevendada suurenenud kulude mõju tarbijatele ja ettevõtjatele. Teiste meetmetega püütakse stabiliseerida ja alandada hulgimüügihindu ning tagada energiajulgeolek. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles reformima põhjalikult elektrituru korraldust ja elektrihinna arvutamise süsteemi, nagu soovitati arvamuses TEN/793.
4.2Viis, kuidas energiahinnad mõjutavad ettevõtluskulusid, on väga mitmesugune: esiteks elektrienergiaga varustamise otseste kulude kaudu, teiseks kaudse mõju kaudu ülejäänud tarneahelale ja kolmandaks sellest tulenevate võimalike finantstagajärgede kaudu. Näiteks Hispaania Panga 2022. aasta kevadel ex ante avaldatud uuringus hinnati, et ettevõtjate energiakulude kumulatiivne suurenemine 25 % vähendaks nende kogulisandväärtust 2023. aastal 1,6 %. See on aga keskmine mõju. Aruandes leitakse, et osa sektoreid kannatab rohkem kui teised – kõige rohkem kasu saab nafta ja maagaasi kaevandamise haru –, ning tegevusharud, mis kõige rohkem kahju kannatavad, on järgmised: kalandus ja vesiviljelus, maismaatransport, meretransport ja siseveeteede transport, mootorsõidukite kaubandus ja remont, põllumajandus ja loomakasvatus, haridus, lennutransport, kinnisvarategevus, koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning majutus, toitlustus ja restoranid. Osa neist sektoritest on näidanud oma tähtsust ELi majanduse sujuva toimimise jaoks pandeemia ajal. Paljud kõige enam mõjutatud sektorid ei kasuta oma tootmistegevuses intensiivselt elektrienergiat, kuid on suured tarbijad.
4.3Lisaks otsesele ja kaudsele mõjule ettevõtjate kogulisandväärtusele (marginaalid) avaldub mõju ka nende suurema finantshaavatavuse näol. Hispaania Panga aruandes tuuakse välja kõige enam mõjutatud sektorid. On rühm eriti kaitsetuid sektoreid, mis lisaks liigsele võlakoormusele kogeksid 2030. aastal ka negatiivset tasuvust: mootorsõidukite kaubandus ja remont, maismaa- ja torutransport, kalandus ja vesiviljelus, põllumajandus ja loomakasvatus, ning tekstiili-, rõiva-, naha- ja jalatsitööstus.
4.4Nii kuidas Euroopa maagaasivarud vähenevad – 2023. aasta mais oli ladustatud maht 68 % – seisame oma energiapoliitika juhtimisel silmitsi uute probleemidega. Varem Venemaalt tarnitud koguste ja alternatiivsete tarnijate tarnitavate koguste vahelist erinevust ei ole veel kõrvaldatud, mistõttu on ebatõenäoline, et hinnad lähiajal langevad. Märkimisväärselt on vähenenud aga nõudlus. Kõrged energiahinnad vähendavad meie tööstuse ja tarneahelate konkurentsivõimet, mis omakorda soodustab tegevuse allhankeid väljaspool ELi ja vähendab seeläbi ELi strateegilist sõltumatust. Mõju kodumajapidamistele, eelkõige kõige kaitsetumatele, on eriti suur, ning vaesuse ohus või vaesuses elavate inimeste osakaal suureneb. See toimub vähemalt 2024. aastani. Nende probleemide lahendamiseks soovitab komitee võtta mitmeid meetmeid, sealhulgas rahalise toetusega seotud asukohatagatised, täiendavad vajalikud energiasäästu- ja energiatõhususmeetmed ettevõtetele nõudluse vähendamiseks, ulatuslikud investeeringud ja vajalikud eelarveraamistiku tingimused taastuvenergia tootmise laiendamiseks, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest.
4.5Selle tagajärjel satuvad paljud ettevõtjad ja kodumajapidamised plahvatuslikult tõusvate energiakulude tõttu üha enam olukorda, mis võib ohustada nende eksistentsi. Kuigi möödunud talv oli suhteliselt soe, ei saa me eeldada, et keskkonnatingimused on meile alati soodsad. Seepärast tuleks võtta meetmeid, et kaitsta eriti kaitsetuid kodumajapidamisi, võttes nende jaoks selles valdkonnas erimeetmeid.
4.6Ettevõtluskulude ulatuslik suurenemine koos tarbijate vastumeelsusega kulutada võib mõnel juhul viia isegi ettevõtte sunnitud ümberpaigutamiseni. Kuid seda ei saa teha ettevõtjad, kes osutavad tarbijatele ja ülejäänud tarneahelale olulist teenust ega saa oma tegevust energiahindade tõusu tõttu lihtsalt peatada.
4.7Kuigi COVID‑19 pandeemia ajal peeti paljusid sektoreid ja nende töötajaid väga olulisteks, siis praeguse energiakriisi ajal on olnud silmatorkav nende tunnustamise puudumine. Seni ei ole liikmesriigid andnud sihipärast toetust paljudele neist sektoritest. Nende sektorite ettevõtjad ja töötajad on teinud jõupingutusi, et kaitsta tarbijaid oma marginaali arvelt, ning neil on raske kanda tarbijatele üle kõiki energiaarvete hüppelise kasvuga seotud kulusid. See olukord ei saa pikemas perspektiivis püsida. Samuti leiab komitee, et valitsused ei kaitse inimesi sama jõuliselt kui pandeemia ajal.
4.8Paljud ettevõtjad teevad suuri investeeringuid, et vähendada energiatarbimist ja suurendada juurdepääsu taastuvenergiale. Komitee leiab, et ettevõtjad võivad toimida ka kiirendajatena transpordi elektrifitseerimisel ja küttegaasi asendamisel, mängides keskset rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel ja ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Selleks on aga vaja soodsat õigusraamistikku, näiteks lubade andmist ja võitlust suuremat energiatootmist takistavate hinnaga seonduvate tegurite vastu.
4.9Komitee rõhutab, et oluline on viia kava „REPowerEU“ ja hoonete energiatõhususe kohustused kooskõlla käitajate toetamise meetmetega ja nende suutlikkusega kanda asjaomaste kohustustega kaasnevate suurte investeeringute kulusid. Need meetmed on olulised, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kuid kohustused peavad olema seotud nii avaliku kui ka erasektori poolse rahastamise kättesaadavusega. Euroopa Komisjoni pikaajalisse tegevuskavasse tuleb lisada energiaturu ümberkujundamine, et vältida tulevikus energiavarustuse häireid ja hüppelist hinnatõusu. Tuleb ka kaaluda selle sektori töötajate koolitamist.
Samuti leiab komitee, et mõlemad programmid peavad kajastama ka seadmete ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusega seotud praktilisi aspekte, et täita kohustust paigaldada sõidukite kiirlaadimisjaamu ja alternatiivkütuste taristut. On vaja tagada, et uute ettepanekute kaudu väljamakstud vahendeid saaks kasutada selleks, et see üleminek saaks toimuda õigeaegselt.
Brüssel, 12. juuli 2023
Oliver Röpke
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president