ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Äärepoolseimate piirkondade pakutav kasu ELile“

_____________

„Äärepoolseimate piirkondade pakutav kasu ELile“(ettevalmistav arvamus)

ECO/567

Raportöör: Joël Destom

Kaasraportöör: Gonçalo Lobo Xavier

ET

Konsulteerimistaotlus

nõukogu – eesistujariik Prantsusmaa, 21/09/2021

Euroopa asjade riigisekretäri Clément Beaune’i kiri

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

14/12/2021

Vastuvõtmine täiskogus

20/01/2022

Täiskogu istungjärk nr

566

Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)

216/3/6

1.Järeldused ja soovitused

1.1Komitee tunnistab, et kuigi äärepoolseimad piirkonnad asuvad Euroopa mandrist tuhandeid kilomeetreid eemal, moodustavad need piirkonnad ELi lahutamatu osa. Äärepoolseimad piirkonnad on saared, saarestikud ja üks maismaaosa (Prantsuse Guajaana). Neid piirkondi on üheksa ja nad asuvad Atlandi ookeani lääneosas, Kariibi mere piirkonnas, Amazonase metsas ja India ookeanis: Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Saint-Martin, Réunion ja Mayotte (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira (Portugal) ning Kanaari saared (Hispaania). Äärepoolseimate piirkondade rahvaarv on peaaegu viis miljonit. Komitee rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad kujutavad endast Euroopat maailmas ning pakuvad Euroopale merepinda, mida ühelgi teisel suurriigil ei ole, samuti mitmeid geostrateegilisi varasid.

1.2Komitee kutsub komisjoni üles võtma arvesse märkimisväärset kasu, mida äärepoolseimad piirkonnad võivad Euroopa tulevikule tuua, et määratleda neid kui laboreid edusammude edendamiseks kogu maailmas (näiteks Euroopa toidualane ja energiasõltumatus, roheüleminek, säästev turism, sotsiaalne kaasatus, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine). Äärepoolseimatest piirkondadest võivad saada mudelid, mida võiks korrata eri geograafilistes piirkondades, kus nad asuvad.

1.3COVID-19 pandeemia tõi välja, kui oluline on tugev ja vastupidav toidusüsteem, mis toimib igas olukorras ja suudab tagada inimestele piisava taskukohaste toiduainete kättesaadavuse. Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. See annab võimaluse parandada elustiili, tervist ja keskkonda. Euroopa poliitika äärepoolseimates piirkondades peab seal tooma kaasa toidualase sõltumatuse, et muuta need Euroopa jaoks näidispiirkondadeks. Äärepoolseimad piirkonnad on võimalusterohked piirkonnad, kus teatavad traditsioonilised majandussektorid saavad jätkuvat Euroopa toetust. Uusi sektoreid tuleb paremini toetada.

1.3.1Komitee kutsub komisjoni üles lõimima äärepoolseimate piirkondade eripära strateegiaga „Talust taldrikule“ seotud komisjoni töökavva ning tagama, et POSEI (kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm) riiklikud programmid järgiksid keskset kestliku põllumajanduse edendamise eesmärki.

1.4Komitee kutsub komisjoni üles kiirendama äärepoolseimates piirkondades selliste ELi rahastatavate Euroopa projektide rakendamist, mille eesmärk on teha kindlaks kohapeal toodetud, kestlikud ja taskukohased energiaallikad, võttes vajaduse korral kasutusele ELi toimimiseʼ 349. Eesmärk on näidata, et nad suudavad arendada taastuvenergial põhinevaid süsteeme. Energiakulud on äärepoolseimates piirkondades üldiselt suuremad kui mandril, mistõttu võivad neist saada katselavad, kui Euroopa püüab saavutada energiasõltumatust.

1.5Komitee kutsub komisjoni üles tagama taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 rakendamise ja jätma välja selle artikli 29 lõike 13, sest Euroopa Liit ei saa toetada äärepoolseimate piirkondade energiasüsteemi ümberkujundamist, aidates samal ajal kaasa metsade hävitamisele kolmandates riikides.

1.6Komitee kutsub komisjoni üles mitte vähendama äärepoolseimate piirkondade eritoetust COVID-19 järgse taastumise majanduslikus kontekstis, kuna neil on vaja piisavaid rahalisi vahendeid, et saavutada paketi „Eesmärk 55“ raames seatud ELi strateegia eesmärgid. Äärepoolseimad piirkonnad on piirkonnad, mida nende geograafiliste iseärasuste tõttu mõjutavad tugevalt äärmuslikud ilmastikunähtused (näiteks orkaanid, hävitava jõuga lained, maavärinad ja põud), mis avaldavad pidevat mõju nende elanikkonnale. Seetõttu on nemad esimesed, kes kannatavad kliimamuutuste tagajärgede käes,

1.7Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamine ei takistaks kliima-, energia- ja transpordialaste õigusaktide läbivaatamist, et viia praegused tekstid kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega.

1.7.12030. aastaks ja sealt edasi toimuv üleminek kliimaneutraalsusele peab olema kollektiivne ja kaasav jõupingutus, mida kujundatakse koos tööstusökosüsteemidega.

1.7.2Ajakohastatud tööstusstrateegias teatati üleminekujuhiste koostamisest koos sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega, et kaardistada, kuidas kaksiküleminekut kõige edukamalt kiirendada ja sellest kasu saada, võttes arvesse iga ökosüsteemi suurust, kiirust ja olusid.

1.8Komitee kutsub komisjoni üles töötama äärepoolseimate piirkondade ökosüsteemi jaoks välja konkreetse trajektoori, määrates kindlaks nii vajaduste ulatuse, sealhulgas ümberõppe, investeeringute ja tehnoloogia osas, kui ka meetmed, mida tuleb nende täitmiseks võtta, arvestades näiteks tegevuskavade panusega. ELi programmi „Horisont 2020“ raames loodud saarte energiasõltumatuse programmi võiks kasutada mudelina ja nende tegevuskavade rakendamise lähtepunktina.

1.9Komitee kutsub komisjoni üles koostama turismi jaoks konkreetsed poliitilised suunised: vaja on koondada ja kaaluda mastaabimuutusi, lõimides kestlikkuse põhimõtted kõigisse tegevustesse, kõigi elukutsete puhul, kuna turismil on äärepoolseimate piirkondade arengus oluline roll tingituna mitmesugusest ülekanduvast mõjust ja olulisest potentsiaalist luua töökohti, eelkõige noortele. Säästev turism peab saama äärepoolseimate piirkondade identiteediks. Kõigil turismiga seotud sidusrühmadel on oma roll sektori kestlikus arengus. Taastekavade rakendamine neis piirkondades peab tunnustama arenguga seotud teenuste ja kutsealade mitmekesisust ning mikroettevõtjate ja VKEde tugevat osalemist turismisektoris. Kuigi kontekst nõuab sektori eripära arvesse võtmist, tuleb silmas pidada ka meetmeid, mis on vajalikud tööhõive ja kaubandusbilansi kvaliteedi tagamiseks. Selles mõttes on tugevad poliitilised suunised hädavajalikud: vaja on koondada ja kaaluda mastaabimuutusi, lõimides kestlikkuse põhimõtted kõigisse tegevustesse, kõigi elukutsete puhul.

1.10Komitee kutsub üles toetama kõige haavatavamaid kogukondi ja arutama, kuidas kaasata kliima-, digitaal- ja sotsiaalsesse üleminekusse võimalikult palju inimesi. Ükski üleminek ei ole võimalik, kui muutustesse ei ole täielikult kaasatud kohalikud kogukonnad, kuna äärepoolseimate piirkondade areng põhineb erakordsetel, kuid habrastel ökosüsteemidel. See eeldab tulevaste riiklike poliitikameetmete mõju prognoosimist, sest äärepoolseimad piirkonnad ei pääse suuremate kliima-, digitaal- ja sotsiaalse ülemineku põhjustatud muutustest. Nad peavad prognoosima oma majanduse üldist ümberkujundamist, et vastata tulevastele vajadustele, ning seda tehes pöörama samal ajal ülimat tähelepanu üleminekute sotsiaalsele mõjule. Seetõttu on vaja tagada kõige kaitsetumas olukorras olevate kogukondade toetamine ning mõelda, kuidas kaasata võimalikult palju inimesi ja neil ka osaleda lasta. Ükski üleminek ei ole võimalik, kui kohalikud elanikud ei ole muutustesse täielikult kaasatud.

1.11Komitee nõuab komisjonilt avalike konsulteerimiste protsesside ümbermõtestamist nii, et iga kodanik või ettevõte saaks neis osaleda, ilma et neilt eelnevalt nõutaks kandmist läbipaistvusregistrisse. Komitee peab sotsiaaldialoogi kõige olulisemaks viisiks, leidmaks konkreetseid lahendusi koos äärepoolseimate piirkondade sotsiaalpartneritega. Komitee kutsub üles nende kasutamist tugevdama ja laiendama. Kodanikuühiskond peab ka tegelikult olema kaasatud Euroopa programmide ettevalmistamisse ja see tuleb korraldada otseses koostöös piirkondade tõeliste osalejatega. Tugevdada tuleb sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tõelise osalemise määra äärepoolseimate piirkondade taaste- ja vastupidavuskavade rakendamis- ja hindamisetappides. Oluline on luua Euroopa Komisjoni kontaktpunkt, millele kodanikuühiskonnal on vahetu juurdepääs.

1.12Komitee kutsub komisjoni üles looma äärepoolseimates piirkondades oskuste pakti, nagu on tehtud mitme tööstusökosüsteemi puhul.

1.12.1Äärepoolseimate piirkondade ökoloogiline üleminek on edukas ainult siis, kui neil on kvalifitseeritud tööjõud, mida nad konkurentsis püsimiseks vajavad. Haridusel ja koolitusel on keskne roll rohemajandusalase teadlikkuse suurendamisel ja oskuste edendamisel selliste vahendite kaudu nagu programmi „Erasmus+“ keskkonnahoidlik tegevussuund ja kliimaalast haridust edendav koalitsioon. Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskavaga võtab komisjon juhtalgatusi, et anda inimestele rohe- ja digipöördeks vajalikud oskused. Tegevuskava raames võimaldab komisjon ka ümberõppele ja oskuste täiendamisele keskendumist kõigis tööstusökosüsteemides. Äärepoolseimad piirkonnad tuleb täielikult integreerida neisse komisjoni juhtalgatustesse konkreetse tööprogrammi loomise kaudu.

1.12.2Komitee kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi ebavõrdsuse vähendamiseks äärepoolseimates piirkondades, kuna COVID-19 pandeemia on ebavõrdsuse vähendamise püüdeid mõjutanud. Äärepoolseimateks piirkondadeks loetakse piirkondi, mida iseloomustavad püsivad ebavõrdsused. Keskuse ja perifeeria mõiste tõlgendused pakuvad mõningast seletust jõukuse jaotumisele majanduses, kus suhted on sageli tasakaalust väljas. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on üks ELi peamisi eesmärke.

1.13Komitee kutsub komisjoni üles tagama sotsiaalsete vajaduste arvessevõtmise taastumisprotsessis, säilitades samal ajal piirkondlikul tasandil ühtsuse ja tasakaalu. Samuti rõhutab komitee vajadust hinnata kohandatud lahenduste leidmiseks piirkonda tervikuna.

1.13.1Komitee kutsub komisjoni üles võtma meetmeid digitaalse juurdepääsu tagamiseks äärepoolseimates piirkondades. Suutmatus tagada laialdane ja usaldusväärne juurdepääs digitehnoloogiale ja sellega seotud ressursside tõhusale kasutamisele suurendab seal ebavõrdsust rohkem kui mujal. Ent juba olemasolev digitaalne lõhe on laienenud ja pandeemia on süvendanud mõningaid erinevusi, jättes osa inimesi kiirenevast digiüleminekust kõrvale. Töö, haridus, tervishoid ja avalikud teenused muutuvad kindlasti digitehnoloogiast üha enam sõltuvaks.

1.13.2Komitee kutsub komisjoni üles tegema pidevaid jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis on väga olulised selleks, et kasutada ära ja prioriseerida äärepoolseimate piirkondade eripäradest tulenevaid kõiki võimalusi, mis on seotud ookeanide, merede ja mereressurssidega, kuna neil on suur potentsiaal elavdada majandust, luua kvaliteetseid töökohti ja tagada inimeste heaolu. See puudutab paljusid väga erineva suurusega ettevõtteid ning on oluline nii selleks, et arendada traditsioonilisi tegevusi kui ka luua uusi turuvõimalusi, mis aitaks ka noori ligi meelitada.

1.14Komitee kutsub komisjoni üles käivitama äärepoolseimate piirkondade tulevastes rakenduskavades ulatusliku veele ja kanalisatsioonile juurdepääsu projekti. Neid suurprojekte peaks haldama Euroopa Komisjon otse. Suurprojektidesse kaasatakse suuremahulisi investeeringuid, mille ühiku väärtus on üle 50 miljoni euro ja mida toetatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Need toovad otsest kasu liikmesriikidele ja nende kodanikele, pakkudes paremat taristut ja uusi töökohtasid, luues tervislikuma keskkonna ja avades uusi ärivõimalusi.

1.14.1Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ei ole inimestel juurdepääsu joogiveele ja sealne kanalisatsioonisüsteem on sageli puudulik. Puhta joogivee ning kanalisatsiooni kättesaadavus on lahutamatult seotud õigusega elule ja inimväärikusele ning piisava elatustaseme vajadusega.

1.15Komitee kutsub komisjoni üles ajakohastama oma teatist analüüside kohta, mis on tehtud äärepoolseimate piirkondade sisserände olukorra kohta. Komitee nõuab piirkondadevahelist rändealast koostööd ja kutsub üles rakendama uut Euroopa rändepakti, mis võimaldab rändesurve korral võtta kasutusele kohustusliku solidaarsusmehhanismi.

2.Üldised märkused

2.1Erinevas geograafilises asukohas paiknevad äärepoolseimad piirkonnad annavad Euroopale geostrateegilise, majandusliku ja kultuurilise positsiooni mitme mandri piiril ning ainulaadseid võimalusi. Neil võimalustel on sisemine lisaväärtus ja nad toetavad loomulikul teel ELi koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas väljaspool oma geograafilist piirkonda. Need tugevdavad Euroopa rahvusvahelist haaret ja pakuvad ainulaadset potentsiaali ELi ees seisvate probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon on teatanud, et Prantsusmaa eesistumise ajal võetakse vastu uus teatis, mis käsitleb komisjoni strateegilise partnerluse ajakohastamist nende piirkondadega.

2.2Tuvastatud eeliste maksimaalne ärakasutamine sõltub suurel määral ELi suutlikkusest pidada dialoogi kõigi oma kodanikega. Kodanikuühiskond peab aitama suurendada erinevate osalejate (riigid, piirkonnad, kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad, koolid, ettevõtted ja üksikisikud) teadlikkust sellest, et äärepoolseimad piirkonnad võivad aidata levitada konkreetseid operatiivmeetmeid, selleks et kiirendada kestliku arengu eesmärkide rakendamist. Mõju mõõdetaks mitut tüüpi vajaduste puhul (kalandus, põllumajandus ja muutuvad mudelid; kultuur ja kultuurivaldkonna edendamine; tööhõive ja koolitus; haridus ja noorte liikuvus; ettevõtluse areng; keskkond, energia ja kliimaprobleemid; sisseränne).

2.3Komitee ettepanekutega COVID-19 pandeemia-järgse ülesehituse ja taastumise kohta luuakse raamistik äärepoolseimate piirkondade tugevuste arendamiseks. Need võivad peegeldada piirkondade panust eri valdkondades: vajalike struktuurimuutuste ja nendega seotud investeerimistegevuse jätkamine peamiselt digitaalsete, arukate ja sotsiaalsete uuenduste ning roheülemineku valdkonnas; konkurentsivõime pidev parandamine; vajaliku keskkonna loomine, et tugevdada töökoha kui majandussüsteemi taastumise peamise tõukejõu tähtsust; tingimuste loomine isemajandamise ja vastupanuvõime tugevdamiseks; tarneahelate märkimisväärne parandamine.

2.4ELi veepoliitika raamdirektiivis tunnistatakse, et „vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda“.

2.4.1Veele ja kanalisatsiooniteenustele juurdepääsu kindlustamisel ja parandamisel on äärmiselt olulised kolm aspekti: kvaliteet, füüsiline ligipääsetavus ja taskukohasus. EL on edendanud liidu liikmesriikide elanike juurdepääsu puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile peamiselt kahel viisil. Esiteks on EL kehtestanud kaugeleulatuvad vee kvaliteedi standardid, millega tagatakse kasu nii üldsuse tervisele kui ka keskkonna kaitse kõrge tase. Teiseks on EL toetanud rahaliselt liikmesriikides veeinfrastruktuuri laiendamist ja parandamist, aidates niiviisi suurendada veega seotud teenuste kvaliteeti ja füüsilist ligipääsetavust nendele teenustele. Praegu ei ole Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ELi sekkumine veel tuntav ja elanikkonnal puudub juurdepääs veele.

3.Erimärkused

3.1Toidu- ja energiaalastele prioriteetidele osutav kontekst

3.1.1Äärepoolseimaid piirkondi peetakse majanduslikult haavatavateks piirkondadeks. Teatavad nõrgad küljed tulenevad struktuursetest muutujatest põhjustatud riskidest (näiteks eraldatus, turgude suurus, ekspordi kontsentratsioon, põllumajanduse ja kalanduse osakaal jõukuse loomises), teised aga erandlike olude (nagu majandus-, keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiukriisid) tingitud tagasilöökidega kokkupuutumisest. COVID-19 pandeemia on suurendanud teadlikkust puuduliku ettevalmistuse võimalikest tagajärgedest. Isegi kui turustus- ja tarneahelad on sellele kriisile vastu pidanud, ei ole ühtegi rohtu, mis kaitseks elanikkonda toidu- ja energiaalase ebakindla olukorra mõju eest.

3.1.2Äärepoolseimad piirkonnad peavad näitama, et nad suudavad asjakohasel tasemel rahuldada põhilisi toidu- ja energiavajadusi, et muuta elanikkond välismõjude suhtes vastupanuvõimeliseks. Sellise lähenemisviisi abil luuakse ühelt poolt kohalikke töökohti ja sotsiaalseid sidemeid ning teiselt poolt kaasatakse pühendunud kodanikud kohapeal uuenduslike projektide järelevalvesse, mida toetavad hästitoimivad ja hoolikad avaliku sektori organisatsioonid. Äärepoolseimatel piirkondadel on üleminekuks kõik vajalik, mis aitab kaasa majandustegevusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Loodusega suhtestumiseks on tõepoolest tugev kultuuriline alus, mis toetab tervislikku ja kestlikku toidutootmist soodustavate ökosüsteemide tekkimist. Samamoodi avardab võimalusi kõige levinumate taastuvenergiaallikate (hüdroenergia, biomass, tuuleenergia, soojusenergia, geotermiline energia, fotogalvaaniline energia) lihtne kättesaadavus.

3.1.3EL võtab peatselt vastu uue kliimapoliitika tsükli – paketi „Eesmärk 55“. Äärepoolseimatest piirkondadest võivad saada katsekeskkonnad Euroopa Liidu vastupanuvõimelisemaks muutmiseks. Strateegia „Talust taldrikule“ on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne element. Äärepoolseimatel piirkondadel on vahendid näitamaks, kui tähtis on säilitada elurikkus, tugevdada põllumajandustootjate ja kalurite positsiooni väärtusahelas, soodustada kestlikku toidutarbimist ja edendada tervislikku toitu taskukohase hinnaga kõigile, ilma et seejuures tehtaks järeleandmisi toiduohutusele, toiduainete kvaliteedile või hinnale. Äärepoolseimad piirkonnad võivad olla sellise Euroopa Liidu strateegia inkubaatorid, mille eesmärk on hõlmata kogu toiduahelat. Nad saavad tõhusalt teavitada vajadusest õigeaegsete mõjuhinnangute järele. Energiakriis on äärepoolseimates piirkondades juba niigi teravam. Seepärast on nende piirkondade jaoks vaja otsida igakülgseid konkreetseid lahendusi, sest praeguse energiakriisi süvenemise korral võib nende olukord osutuda üheks halvimaks.

3.1.4Nii äärepoolseimates piirkondades kui ka kõigis Euroopa piirkondades ei ole energiasüsteemi ümberkujundamine ainult tehnoloogia küsimus. See on ka suur sotsiaalne väljakutse, mille lahendamisse on vältimatu kaasata kodanikuühiskond. Sellega seoses annab COVID-19 pandeemia-järgne taastumine võimaluse kasutada rahalisi vahendeid selleks, et asetada kodanikud energiasüsteemi ümberkujundamise keskmesse ja seega stimuleerida piirkondlikku majandust. Taastuvad energiaallikad on äärepoolseimates piirkondades laialdaselt kättesaadavad ja detsentraliseeritud. Need nõuavad üsna väikeseid investeeringuid võrreldes suuremahuliste tsentraliseeritud struktuuride tekitatud kuludega. Komisjon on rohelise kokkuleppe abil seadnud kliimaneutraalsuse oma prioriteetide etteotsa ning kavatseb taastekavaga investeerida miljardeid eurosid majanduse taastamisse ning kvaliteetsete töökohtade loomisesse ja säilitamisse Euroopas. Äärepoolseimad piirkonnad võivad sillutada teed kodanikukeskse lähenemisviisi rakendamisele, mille puhul võetakse arvesse kõige haavatavamaid tarbijaid.

3.1.5ELi veepoliitika raamdirektiivis tunnistatakse, et „vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda“. Veele ja kanalisatsiooniteenustele juurdepääsu kindlustamisel ja parandamisel on äärmiselt olulised kolm aspekti: kvaliteet, füüsiline ligipääsetavus ja taskukohasus. ELi on edendanud liidu liikmesriikide elanike juurdepääsu puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile peamiselt kahel viisil. Esiteks on EL kehtestanud kaugeleulatuvad vee kvaliteedi standardid, millega tagatakse nii üldsuse tervise kui ka keskkonna kaitse kõrge tase. Teiseks on EL toetanud rahaliselt liikmesriikides veeinfrastruktuuri laiendamist ja parandamist, aidates niiviisi suurendada veega seotud teenuste kvaliteeti ja füüsilist ligipääsetavust nendele teenustele. Praegu ei ole teatavates Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ELi sekkumine veel tuntav, kuna sealse elanikkonna raskused veele juurdepääsul on Euroopas erandlikud.

3.2Lõhe laienemine ja suurem ebavõrdsus

3.2.1Äärepoolseimaid piirkondi loetakse püsiva ebavõrdsusega piirkondadeks. Keskuse ja perifeeria mõiste tõlgendused pakuvad mitmeid seletusi jõukuse jaotumisele majanduses, kus suhted on sageli asümmeetrilised. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on üks ELi peamisi eesmärke. Lõhe vähendamisele on eraldatud märkimisväärsed eelarvevahendid ja sellest saavad suures osas kasu äärepoolseimad piirkonnad. Vaatamata hindamisvahendite ebatäiuslikkusele tuleb tunnistada, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud ebavõrdsuse vähendamise jõupingutusi. Äärepoolseimate piirkondade esimeeste konverentsil 19. novembril 2021 esitati avaldus nende tagajärgede kohta. Sotsiaalpartnerid ja ka kogu kodanikuühiskond peaks sellega seoses sõnastama hoiatuse vajaduse kohta kiirendada kõiki protsesse, et lõpetada järelejõudmise loogikast lähtumine, asetada kodanik süsteemide keskmesse ja arendada välja tõeline tulevikuperspektiiv.

3.2.2Kindel majanduslik alus on äärmiselt oluline selleks, et saavutada kestlik areng ja säilitada ambitsioonikas sotsiaalne mudel äärepoolseimates piirkondades. Sotsiaalpoliitika peab käima käsikäes poliitikaga, mis hoogustab majandusarengut ja tunnustab nende vastastikust eesmärki ühise hüve nimel. Töökohtade loomine, oskuste arendamine ja tööturgude kaasavaks muutmine on ainus rohi, mis aitab vältida ebavõrdsust ja tõrjutust ning tugevdada ühiskonna stabiilsust. Taastumisel tuleb seega arvestada sotsiaalsete vajadustega ning see peab olema piirkondlikult ühtlane ja tasakaalustatud. Piirkondlikku tegutsemisruumi tuleb käsitleda tervikuna, et määrata kindlaks igale kontekstile kohandatud lahendused.

3.2.32020. aasta märtsist on kõigis piirkondades toimunud suur nihe küberruumi poole. Nii äärepoolseimates piirkondades kui ka mujal tegid õpilased algust kaugõppega, töötajad läksid kaugtööle ja ettevõtted püüdsid tegevuse jätkamiseks muuta oma ärimudelit. Kuid juba olemasolev digitaalne lõhe on suurenenud ja pandeemia on süvendanud mõningaid erinevusi, jättes mõned kodanikud kiirest digiüleminekust kõrvale. Tagasipöördumine varasema juurde näib ebatõenäoline ning töö, haridus, tervishoid ja avalikud teenused muutuvad kindlasti digitehnoloogiast üha enam sõltuvaks. Rohkem kui mujal suurendab äärepoolseimates piirkondades ebavõrdsust suutmatus tagada laialdane ja usaldusväärne juurdepääs digitehnoloogiale ja sellega seotud ressursside tõhusale kasutamisele. Äärepoolseimates piirkondades on hädasti vaja kiiret internetiühendust satelliidi kaudu, et anda inimestele juurdepääs digitehnoloogiale.

3.2.4Äärepoolseimates piirkondades peaksid ookeanide, merede ja mereressurssidega seotud tegevused olema esmatähtsad, kuna neil on potentsiaal tugevdada majandust, luua kvaliteetseid töökohti ja tagada kodanike heaolu. See puudutab väga erinevaid ja igas suuruses ettevõtteid. Jätkuvad jõupingutused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on hädavajalikud selleks, et kasutada kõiki äärepoolseimate piirkondade iseärasustega seotud võimalusi. See on oluline nii traditsiooniliste tegevuste arendamiseks kui ka uute võimaluste loomiseks, mis aitaksid noorteski huvi äratada.

3.3Pakiline vajadus tugevdada kodanikuühiskonna kaasamist

3.3.1Mitmeid äärepoolseimates piirkondades korraldatavaid katseprojekte toetavad Euroopa programmid (näiteks Erasmus+, Horisont 2020). Komisjoni strateegilise partnerluse ajakohastamine nende piirkondadega peaks andma võimaluse seda toetust tugevdada ja neid projekte korrata. Eesmärk on edendada energiasõltumatuse, toidualase sõltumatuse, säästva turismi, laste hariduse, täiskasvanute koolituse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna projekte. Digitaalne areng peab olema äärepoolseimate piirkondade majanduse arenemise eeltingimus.

3.3.2Arvestades COVID-19 pandeemia suurt mõju äärepoolseimate piirkondade ühiskonnale, kutsub komitee üles rakendama jõukusele orienteeritud majandus- ja sotsiaalprojekte, mis seavad esikohale kodanike heaolu ega jäta kedagi kõrvale. Nende piirkondade suur probleem seisneb selles, kuidas vähendada ebavõrdsust ja tasakaalustamatust. Kriis tõi esile neis ühiskondades juba kaua püsinud lõhed ja süvendas neid, eelkõige seoses tervishoiu ja hariduse kättesaadavusega. COVID-19 nakkust näib sagedamini esinevat kõige vaesemate inimeste hulgas. Kõige vaesematel on tõenäoliselt ka kõige vähem võimalusi kaugtööd teha. Taastumisprotsessis võib äärepoolseimatest piirkondadest saada katsekeskkond sotsiaal-, majandus- ja keskkonnapoliitika puuduste kõrvaldamisel. Neis piirkondades ei tohiks Euroopa fondid piirduda ainult numbrite, eesmärkide ja tähtaegadega: need peaksid sümboliseerima ka ühist tulevikuvisiooni ja tõelist huvi Euroopa projekti vastu.

3.3.3Taastekavade rakendamine äärepoolseimates piirkondades peab võimaldama rahaliste vahendite ja ressursside eraldamise järelevalves katsetada uusi tavasid. Partnerlus võib hõlmata kohustust luua järelevalvekomiteed, kes esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonide eri sidusrühmi. Äärepoolseimate piirkondade pakutava kasu arvessevõtmine ELi jaoks annab võimaluse kutsuda erakondi, sotsiaalvaldkonna osalejaid, ettevõtjaid, ametiühinguid ja kodanikuühiskonda üles saavutama laiapõhjalise konsensuse, et tagada nende piirkondade võimalikult suur edu ELis.

3.4Äärepoolseimates piirkondades nõuab nii COVID-19 pandeemia põhjustatud probleemide ulatus kui ka kavandatud üleminekud aktiivset koostööd kõigi kodanikuühiskonda esindavate osalejatega, austades samas igaühe vastutust ja pädevust. Sotsiaaldialoog on äärepoolseimates piirkondades taastekavade rakendamise otsustav vahend. Selle kasutamine peaks võimaldama katsetada rahaliste vahendite ja ressursside eraldamise järelevalves uusi tavasid. Partnerlused võivad hõlmata kohustust moodustada järelevalvekomitee, mis esindab paljusid sidusrühmi, sealhulgas sotsiaalpartnereid nende otsustava rolli tõttu ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone. Äärepoolseimate piirkondade eeliste arvessevõtmine ELi jaoks annab võimaluse nõuda laiapõhjalist konsensust, et tagada neis ELi piirkondades võimalikult suur edu.

3.5Äärepoolseimates piirkondades kehtivad täielikult globaliseerumise nõuded, mida peamiselt iseloomustab piirkondade, kultuuride ja majanduse suurenev seotus. Nad esindavad ELi piire Euroopa kontinendist kaugel eemal. Rändevoogude juhtimine ja piirikaitse on nende piirkondade jaoks endiselt suur probleem. See toob kaasa haavatavad olukorrad, mida pandeemiakriis veelgi halvendab. 12. septembri 2007. aasta teatisega „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid“ otsustas Euroopa Komisjon suunata oma tähelepanu äärepoolseimate piirkondade olukorrale sisserände valdkonnas. Analüüsi käigus selgus, et neid piirkondi ilmestab üsna keeruline avaliku sektori meetmete kombinatsioon. Rändemustrite tohutu mitmekesisus raskendab neis piirkondades ühiste lähenemisviiside väljatöötamist rände osas.

Brüssel, 20. jaanuar 2022

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________