|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
„Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumise lisamine“
|
|
_____________
|
|
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise
ja läbivaatamise parandamise osas“
[COM(2021) 554 final]
|
|
|
|
NAT/836
|
|
|
|
Raportöör: Anastasis Yiapanis
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Parlament, 13/09/2021
nõukogu, 17/09/2021
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ja artikli 192 lõige 1
|
|
Vastutav sektsioon
|
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
25/11/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
08/12/2021
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
565
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
145/1/3
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osaleb väga aktiivselt kliimamuutuste vastases võitluses ja jagab selgelt seisukohta, et on vaja võtta tõhusaid ja viivitamatuid meetmeid. Era- ja avalik sektor peavad ühiselt pingutama selle nimel, et tagada kodanike ja kohalike kogukondade aktiivne kaasamine, toetamine ja isevastutus ning luua täiendavaid rahalisi vahendeid, et toetada üleminekut vähese CO2 heitega majandusele.
1.2Euroopat on tabanud enneolematud metsatulekahjud ja üleujutused, mis langesid kokku rekordiliste põudade ja kuumalainetega. Arukas ja kestlik veemajandus võib oluliselt parandada ELi suutlikkust tulekahjusid leevendada ja nende vastu võidelda ning suurendada vastupanuvõimet tugevatele vihmasadudele, üleujutustele ja põudadele.
1.3Kliimamuutused ja elurikkuse kadumine on omavahel seotud ning nendega tuleb tegeleda koos. Tuleb võidelda elupaikade kadumise, reostuse, liigkasutuse ja invasiivsete võõrliikide leviku vastu, eesmärgiga tagada, et säilivad looduslikud ökosüsteemid ning maakasutussektorid täidavad oma olulist sotsiaalset ja majanduslikku rolli.
1.4Liikmesriigid peaksid välja töötama õigusraamistikud, millega põllumajandustootjaid ja metsamajandajaid stimuleeritakse kasutama uusi kestlikke ärimudeleid, mis aitavad edendada elurikkust, kohaldada ringmajanduse eeskirju ja luua kestlikke tavasid biomassi tootmises. Komitee kutsub üles looma riiklikke programme kvaliteetsete märgalade taastamiseks ning peab vajalikuks hakata märgalade heitkoguseid arvesse võtma võimalikult kiiresti, mitte alles alates 2026. aastast.
1.5Kuna kliimamuutuste leevendamine on üleilmne probleem, on komitee seisukohal, et ELi pingutusi tuleb täiendada sihipäraste tulemuslike aruteludega rahvusvahelisel tasandil, mis käsitlevad vahetut üleilmset osalemist, koormuse õiglast jagamist ja ausat konkurentsi.
1.6Komitee kutsub üles laialdaselt edendama ja toetama kestlikke põllumajandustavasid, nagu külvikord, orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, täppispõllumajandus, permakultuur jne. Kõigis liikmesriikides tuleb maad hoolikalt majandada, tagades õige tasakaalu konkurentsivõime ja kestlikkuse vahel ning pakkudes vajalikke rahastamisvõimalusi. Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse teha ettepanek õigusraamistiku kohta, mis käsitleb CO2 sidumist põllumajandussektoris.
1.7Puidupõhisel ja muud liiki bioenergial on väga suur tähtsus ning kui biomassi toodetakse kestlikult, tuleks seda energiat kasutada. Biomassi importimisega kaasnevad siiski konkreetsed riskid, mida ELi õigusraamistik ei hõlma. ELi kaubanduspoliitika peaks aitama vältida sellise biomassi importimist, mille tulemuseks on raadamine päritoluriikides.
1.8Komitee hindab kõrgelt komisjoni ettepanekut jätkata 2025. aastal riiklike inventuuriandmete põhjalikku hindamist, sest andmete analüüs põhineb peamiselt riiklikel metsainventuuridel, mis ei ole omavahel seotud ja on mõnikord puudulikud või ebatäpsed.
1.9Vaja on nii ettevõtjate kui ka töötajate oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs kõige uuemale kättesaadavale tehnoloogiale ja digioskustele, mis suurendavad kestlikkust. Sotsiaalpartneritel ja asjaomastel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll ning nad tuleb kaasata nii paketi „Eesmärk 55“ kavandamise ja kui ka rakendamise etappidesse.
1.10Teadus- ja arendusprojekte kestliku põllumajanduse ja puitbiomassi tootmise valdkonnas tuleb toetada. Komitee kutsub üles looma VKEdele nende vajadustest lähtuva toetava õigusraamistiku ja palub liikmesriikidel kaaluda maksusoodustuste loomist, et hõlbustada üleminekut.
1.11Ühtlasi on komitee mures selle pärast, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise sotsiaalset mõõdet ei ole täielikult arvesse võetud. Eritähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, tööstusharudele, töötajatele ja kodanikele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega.
2.Taustteave ja sissejuhatus
2.12020. aasta septembris vastu võetud 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas on sätestatud uued ja ambitsioonikamad eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % alla 1990. aasta taseme, võrreldes varasema kokkuleppega vähendada netoheitkoguseid vähemalt 40 %. 2021. aasta juulis avaldatud paketis „Eesmärk 55“ esitati 13 seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk on vaadata läbi kehtivad kliimaalased õigusaktid, sealhulgas 2018. aasta LULUCFi määrus, ning tagada õiglane, konkurentsivõimeline ja tõhus üleminek keskkonnahoidlikule majandusele 2030. aastaks ja pärast seda.
2.2Tänu maale on ühiskonnad varustatud toidu ja söödaga, aga ka biopõhise majanduse toorainega (kiud ja puit paberi, tekstiili, ehitusmaterjali ja biokütuse tootmiseks); maa pakub elupaiku elurikkuse tagamiseks ja sellel on oluline võime siduda atmosfäärist süsinikku. Samal ajal tekitavad põllumajandus- ja metsandustegevus kasvuhoonegaaside heidet. LULUCFi määruse kohaldamisala on laiendatud ainult metsadelt kõigile maakasutusviisidele (sealhulgas alates 2031. aastast põllumajandussektorile) ning sellega kehtestatakse kõigile liikmesriikidele siduv kohustus järgida nn negatiivse saldo keeldu. Selle saavutamiseks tuleks sektoris algatada seadusandlikud meetmed, millega tagatakse, et maakasutusest tulenev arvestuslik heide kompenseeritakse täielikult sama koguse arvestusliku CO2 sidumisega atmosfäärist. Samuti tehakse ettepanek luua uus ELi juhtimisprotsess, mille eesmärk on muuta liikmesriikide heite ja sidumise arvutamise seire täpsemaks.
2.3Põhimõtteliselt peavad liikmesriigid tagama, et aastatel 2021–2025 ei ületa LULUCFi sektorite heide sidumist, saavutama 2030. aastaks vähemalt 310 miljoni tonni CO2 netosidumise, jõudma 2035. aastaks kõigis maasektorites kliimaneutraalsuseni ja pärast seda registreerima negatiivsed näitajad.
2.4Liikmesriigid on siiski kohustatud esitama kõigi maasektorite kohta lõimitud leevenduskavad ning neid julgustatakse kasutama seire eesmärgil täiustatud digitehnoloogiat, sealhulgas kaugseire andmeid, mis on kättesaadavad Copernicuse programmi kaudu (kõrge resolutsiooniga suured satelliidifotod) ning ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames kogutud andmeid. Lisaks sellele nähakse määruse ettepanekuga ette võimalus liikmesriikide vahelisteks tehinguteks, motiveerides neid püüdma suurendada CO2 sidumist isegi üle nõutud eesmärkide.
2.5Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, säilitades ja suurendades sidujaid ja süsinikuvarusid. Komisjon teeb ettepaneku poliitikameetmete kohta, mis aitavad metsamajandajatel tagada puittoodete tootmisel suurema kliimakasu ning stimuleerivad põllumajandustootjaid järgima kliimaga arvestavaid ja kestlikke põllumajandustavasid.
3.Üldised märkused
3.1Euroopa kodanikuühiskond osaleb väga aktiivselt kliimamuutuste vastases võitluses ning jagab selgelt seisukohta, et on vaja võtta tõhusaid ja viivitamatuid meetmeid. Komitee arvates peavad nii avalik kui ka erasektor ühiselt pingutama selle nimel, et teadvustada pakilist vajadust tegutseda kohe, tagada kodanike ja kohalike kogukondade aktiivne kaasamine ja isevastutus ning luua täiendavaid rahalisi vahendeid, et toetada üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. EL ei saa enam pikkadele aruteludele aega raisata.
3.2Peamiselt metsaraie suurenemise ja stiimulite puudumise tõttu on CO2 netosidumine LULUCFi sektoris vähenenud viiendiku võrra. Lisaks tabasid Euroopat enneolematud metsatulekahjud ja üleujutused, mis langesid kokku rekordiliste põudade ja kuumalainetega. Samuti on metsad olnud eriti haavatavad putukarüüste suhtes ning märgalade seisukord halveneb pidevalt. Kuigi maapõhiseid kasvuhoonegaaside sidujaid on võimalik suhteliselt väikeste kuludega märkimisväärselt suurendada, tuleb tõhustada meetmeid kõigi maakasutusviiside puhul, sealhulgas parandada metsa- ja põllumaade majandamist ning metsastamist.
3.3Komitee juhib tähelepanu sellele, et süsiniku sidumise suurendamiseks on mitmeid viise, sealhulgas maa majandamine, metsade uuendamine ja looduslike ökosüsteemide taastamine. Kliimamuutused ja elurikkuse kadumine on omavahel seotud ning nendega tuleb tegeleda koos. Tuleb võidelda elupaikade kadumise, reostuse, liigkasutuse ja invasiivsete võõrliikide leviku vastu, eesmärgiga tagada, et säilivad looduslikud ökosüsteemid ning maakasutussektorid täidavad oma olulist sotsiaalset ja majanduslikku rolli.
3.4Liikmesriigid peaksid looma riiklikud strateegiad kvaliteetsete turbaalade säilitamiseks ja taassoostamiseks, sest turbaalad kujutavad endast suurepärast võimalust kaitsta ja suurendada orgaaniliste muldade süsinikuvarusid ning tagada elurikkuse taastamine. Seepärast soovitab komitee, et üks kõige olulisemaid eesmärke peaks olema taastada kvaliteetsed turbaalad (sookultuuride kasvatuse abil) ja märgalad, ning peab vajalikuks hakata märgalade heitkoguseid arvesse võtma võimalikult kiiresti, mitte alles alates 2026. aastast, nagu kavandab Euroopa Komisjon.
3.5Uuringud näitavad, et suured metsatulekahjud on aastakümneid suurendanud süsiniku netoheidet ja pidurdavad taimestiku pealekasvu. Veemajandus, eriti vee säilitamine pinnases ja vee hoidmine veehoidlates, võib oluliselt parandada tulekahjude leevendamise ja nende vastu võitlemise suutlikkust. Samal ajal suurendab see tugevatele vihmadele, üleujutustele ja põudadele vastupanu võimet. Seepärast soovitab komitee komisjonil motiveerida ja toetada liikmesriike veemajanduspoliitika parandamisel, et suurendada põllumajanduse tootlikkust ja CO2 sidumise suutlikkust.
3.6Põllumajandustootjaid ja metsamajandajaid tuleb stimuleerida kasutama uusi kestlikke ärimudeleid, mis edendavad elurikkust ja kohaldavad ringmajanduse eeskirju. Komitee on juba kutsunud looma kõikehõlmavat ja õiglast õigusraamistikku, mis võimaldaks „maa omanikel ja maa kasutajatel vastavalt tõhusaid maakasutus- ja metsandussektori meetmeid ellu viia majanduslikult mõistlikul viisil ja mitte ainult nende oma kulul“. Nüüd on iga liikmesriigi ülesanne kujundada need olulised stimuleerivad raamistikud vastavalt oma konkreetsele olukorrale. Komitee on juba julgustanud „iga liikmesriiki koostama LULUCFi sektori jaoks ambitsioonikad riiklikud alt ülespoole meetmed, kaasates kodanikuühiskonna tihedalt riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi protsessi“.
3.7Tuleb jätkata arutelusid selle üle, kuidas metsi majandada ja milliseid puude osi saab energia tootmiseks kasutada. Kuigi Euroopa Komisjoni ettepanekus taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta keelatakse biomassi tootmine põlismetsadest ja kehtestatakse piirangud teatud liiki puidu põletamisele, ei tunnustata selles praegusi häid tavasid, mis seisnevad eri liiki puude ja puu eri osade kasutamises kõige sobivamal otstarbel, luues seega loodusvarasid raiskamata optimaalset üldist lisandväärtust. Komitee kutsub üles looma kõigis liikmesriikides riiklikud õigusraamistikud, mis toetaksid ja stimuleeriksid kestlike tavade kasutamist biomassi tootmisel.
3.8Lisaks võib oskuste, teadmiste ja toetuse edendamine põllumajandustootjate ja metsamajandajate tasandil suurendada uute kestlike tavade ja murrangulise tehnoloogia rakendamist (nt täppispõllumajandus, tehnoradade kasutamine põllul, jäätmete nõuetekohane kõrvaldamine, keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamine või vältimine, maa-alal geneetilise mitmekesisuse säilitamine jne). Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse teha ettepanek õigusraamistiku kohta, mis käsitleb CO2 sidumist põllumajandussektoris.
3.9Kliimamuutuste kiire ja tulemusliku käsitlemise tagamiseks on vaja üleilmseid kooskõlastatud meetmeid. Nagu nähtub valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2021. aasta aruandest, on teaduslikult tõendatud, et hiljutised sagedased katastroofid Euroopas on selgelt seotud soojema kliima ja suurenenud kasvuhoonegaaside heitega. Lisaks on selles märgitud, et inimtegevuse mõjul on vähemalt viimase 2 000 aasta jooksul kliima soojenenud enneolematu kiirusega. Seetõttu leiab komitee, et ELi pingutusi tuleb täiendada sihipäraste ja tulemuslike meetmetega rahvusvahelisel tasandil, et tagada üleilmne kaasatus, koormuse õiglane jagamine ja aus konkurents.
4.Konkreetsed märkused
4.1Seadusandlik pakett „Eesmärk 55“ on suurepärane ja ambitsioonikas samm ning tõestab taas, et EL on kliimamuutuste vastases võitluses esirinnas. Samuti on see suurepärane aruteluteema enne ÜRO 26. kliimamuutuste konverentsi Glasgows, kus EL peaks püüdma ülejäänud maailma veenda, et nad peavad kiiresti võtma sarnaseid meetmeid. Komitee juhib tähelepanu sellele, et koordineeritud üleilmne reageerimine on ainus tõhus viis kliimamuutustega tegeleda ning et koostöö meie partneritega G7s, G20s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides on viis, kuidas edasi liikuda.
4.2Põllumajandusmaa vähenemine mulla degradeerumise, linnastumise ja maa hülgamise tõttu on juba aastaid olnud keeruline probleem kõigis liikmesriikides. Maakasutuse planeerimine on ELi kestliku arengu jaoks väga oluline ning komitee kutsub üles pöörama erilist tähelepanu loodusvarade tõhusale kasutamisele, eriti kuna rahvastiku suurenedes hakkab maad nappima. Komitee on juba teinud ettepaneku ühtse ELi raamistiku kohta, mis kaitseks põllumajandusmaad.
4.3Selleks et suurendada tootlikkust ja parandada süsiniku säilitamist põllumajandussektoris, kutsub komitee üles laialdaselt populariseerima ja toetama kestlikke põllumajandustavasid, nagu külvikord, orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, täppispõllumajandus jne. Samuti tuleks põllumajandustootjatele pakkuda vajalikke rahastamisvõimalusi ja ajakohastatud teavet parimate põllumajandustavade ja mulla kvaliteedi parandamise võimaluste kohta. Kõigis liikmesriikides tuleb maad hoolikalt majandada, tagades õige tasakaalu konkurentsivõime ja kestlikkuse vahel.
4.42021. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon mahetootmise arendamise tegevuskava, et aidata liikmesriikidel saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt haritakse 25 % põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. Komitee juhib tähelepanu sellele, et on oluline suurendada mahepõllumajanduse osakaalu, mis tähendaks põllumajandussektorile tohutut hüpet kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja elurikkuse säilitamisel. Komitee juhib tähelepanu ka muudele võimalustele, kuidas vähendada maa hõivamise ohtu, nt agroökoloogia, agrometsandus, permakultuur, otsekülv jne.
4.5Arvud näitavad, et biomassi põletamine on alates 2000. aastast kahekordistunud ja pool kogu raiepuidust põletatakse energia saamiseks. Komitee arvates on selline negatiivne surve metsadele viimasel ajal viinud süsiniku sidumise vähenemiseni, ning ta leiab, et kuigi puidupõhisel ja muud liiki bioenergial on väga suur tähtsus, tuleks seda kasutada ainult siis, kui biomassi toodetakse kestlikult. Lisaks on komitee juba maininud, et „keskkonnaalase terviklikkuse kahjustamise vältimiseks ei tohiks teiste sektorite fossiilkütustest pärit heiteid kompenseerida metsade kui sidujatega nii, et see vähendaks puidu kättesaadavust biomajanduse eesmärgil“.
4.6Komitee juhib tähelepanu sellele, et biomassi importimisega kaasnevad konkreetsed riskid, mida ELi määrus ei kata. Seepärast on vaja ulatuslikke rahvusvahelisi kokkuleppeid, et tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, samal ajal kui ELi kaubanduspoliitika peaks aitama vältida sellise biomassi importimist, mille tulemuseks on raadamine päritoluriikides.
4.7Liikmesriikidel on lubatud jätta arvestusest välja heide, mille on põhjustanud äärmuslikud loodusnähtused, nagu tormid, tulekahjud või putukarüüste. Tehniliselt nõudliku, kuid äärmiselt olulise looduslike häiringute sätte õigeks ja tulemuslikuks kohaldamiseks on hädavajalik metsade looduslikke häiringuid paremini seirata. Iga liikmesriigi aruandlus peab järgima standarditud protokolli, mis tagaks andmete tõhusa kogumise ja tõlgendamise ning poliitika tõhusa rakendamise ja kavandamise.
4.8Andmete analüüs põhineb peamiselt iga liikmesriigi riiklikel metsainventuuridel, mis ei ole omavahel seotud ning on mõnikord puudulikud või ebatäpsed. Pealegi ei viida kõigis liikmesriikides metsainventuure läbi kuigi sageli. Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku jätkata riiklike inventuuriandmete põhjalikku hindamist 2025. aastal, et seada täpsed eesmärgid ajavahemikuks 2026–2030.
4.9Toetada tuleb teadus- ja arendustegevust puitbiomassi kestlikumaks tootmiseks. Komitee on juba märkinud, et „nende sektorite toetamiseks on vaja intensiivset teadustegevust ja innovatsiooni ning tõendatud süsinikdioksiidi sidujate loomise premeerimist“. Samuti leiab komitee, et iga liikmesriik peaks välja töötama sihtotstarbelise maksusoodustuste süsteemi, mis hõlbustaks üleminekut, ning soovitab täiel määral kasutada olemasolevaid ÜPP vahendeid.
4.10Vaja on ka ettevõtjate ja töötajate oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs kõige uuemale kättesaadavale tehnoloogiale ja digioskustele, mis toetavad kestlikkust. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid, mis suudavad suurendada Euroopa töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse. Seepärast nõuab komitee, et sotsiaalpartnerid ja asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid täielikult kaasatud nii paketi kavandamise kui ka rakendamise etappidesse.
4.11Komitee leiab, et VKEd vajavad nende vajadustest lähtuvat toetavat õigusraamistikku, mis aitaks neil uuendusi teha, laieneda ja kestlikult kasvada. Kuigi kohanemise rahastamiseks on mitmeid rahastamisvõimalusi, kutsub komitee taas üles „erinevaid valikuid rohkem selgitama, samuti kehtestama kasutajasõbralikke menetlusi, et tagada praktilise tasandi osalejate jaoks õigeaegne juurdepääs rahastusele“.
4.12Lõpetuseks tunneb komitee muret selle pärast, et Euroopa rohelise kokkuleppe (õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kaudu) rakendamise sotsiaalset mõõdet ei võeta arvesse ning et see mõjutab kõige rohkem kodanikke, kuna nad peavad välja vahetama oma auto, maksma rohkem oma kodu kütmise eest, maksma rohkem odavaimate puhkuselendude eest jne. Seepärast väljendab komitee tõsist muret suuremate arvete pärast, mida leibkonnad peavad tasuma pärast paketi „Eesmärk 55“ rakendamist. Komitee on samuti veendunud, et ülemineku ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega, ning et üleminekut tuleb rakendada „konkurentsipõhise, sotsiaalselt õiglase ja mitmepoolse lähenemisviisiga ning et kodanikuühiskonna, sealhulgas kõigi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide täieliku osalemise ja toetuse saamiseks tuleb võtta kasutusele asjakohased vahendid“.
Brüssel, 8. detsember 2021
Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________