ECO/673
Täiendavad kaalutlused euroala majanduspoliitika kohta 2025. aastal
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Täiendavad kaalutlused euroala majanduspoliitika kohta 2025. aastal“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Juraj SIPKO
|
Nõustaja
|
Petr ZAHRADNÍK (raportööri nõustaja)
|
|
|
|
|
Täiskogu otsus
|
27/3/2025
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
5/9/2025
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
34/0/1
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
D/M/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
...
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) märgib, et ELi ja euroala riikide majandustulemused – eriti viimase viie aasta jooksul – ei ole võimaldanud ELil säilitada oma tugevat positsiooni maailmamajanduses, eelkõige võrreldes USA ja Hiina majandusega. See suundumus ilmneb eelkõige palju aeglasemas majanduskasvus ja muudes kvaliteediga seotud aspektides, mis kinnitavad, et ELi positsioon maailmamajanduses järk-järgult nõrgeneb, peamiselt võrreldes oma suurimate konkurentidega.
1.2Komitee juhib tähelepanu sellele, et peale madala kasvumäära oli ELi ja euroala majandusel probleeme ka kiire inflatsiooniga, millega kaasnes suhteliselt ebapiisav struktuurne vastupanuvõime praeguste julgeolekuriskide suhtes. Võib öelda, et see periood, mida kujundasid välised süsteemsed šokid, millel oli kahjulik mõju ühiskonnale, sealhulgas ELi ja euroala inimeste elatustaseme langus, on läbi saanud ning inflatsioon on nüüd taas jõudnud tavapärasele kursile.
1.3Komitee tunnistab, et töötus on viimasel ajal olnud erakordselt väike ja reaalpalga kasv peaks järk-järgult naasma rahuldavale tasemele. Paradoksaalsel kombel on tööhõive määr olnud kõrgeim ajal, mil majanduskasv on olnud ajalooliselt väga /aeglane, mis on muu hulgas tingitud suhteliselt kehvast tootlikkusest.
1.4Komiteel on hea meel, et ELi ja euroala majandus on üldiselt saavutanud positiivse kaubandusbilansi. See näitab, et ELi majandus tervikuna on konkurentsivõimeline, eelkõige kaupade sektoris, ja et EL on säilitanud suhteliselt tugeva konkurentsieelise. Sellega seoses soovitab komitee tungivalt võtta majandus- ja kaubanduspoliitikas kõik vajalikud meetmed, et säilitada see positiivne kaubandusbilanss ja praegune jooksevkonto ülejääk.
1.5Komitee on vägagi teadlik sellest, et USA valitsuse algatatud üleilmse kaubandussõja ajal ei ole rahvusvahelises kaubanduses tugeva positsiooni säilitamine võimalik ega lihtne. Praeguses üleilmses majandus-, kaubandus- ja investeerimisolukorras ei kehti enam viimase 80 aasta jooksul järk-järgult kasutusele võetud rahvusvahelised reeglid. Seepärast kutsub komitee pädevaid ELi institutsioone üles võtma kiiresti meetmeid, et vältida ELi positsiooni edasist nõrgenemist maailmamajanduses.
1.6Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi ja euroala majanduse elavdamiseks on vaja sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on asjakohaste eeliste, tootluse ja tulususe abil ergutada investeeringuid. Hiljuti võttis Euroopa Komisjon vastu hulga dokumente, milles määratakse kindlaks strateegiliselt olulised tööstusharud, mis kujundavad piirkondade positsiooni maailmamajanduse kaardil. Seepärast soovitab komitee keskenduda neile tööstusharudele ning luua haldus- ja finantstingimused ulatuslike investeeringute tegemiseks.
1.7Komitee toetab Euroopa Komisjoni tööd ühtse turu strateegiaga, milles keskendutakse innovatsiooni jaoks õigete tingimuste loomisele. See tähendab, et on oluline ühtlustada ja lihtsustada ühtse turu suhtes kohaldatavaid ühiseid eeskirju. Komitee leiab, et tänu hoiuste ja investeeringute liidule ning suuremale integreeritud kapitaliturule on võimalik rahastamist tõhustada.
1.8Selleks et säilitada ja tugevdada ELi ja euroala positsiooni maailmamajanduses, tuleb vastu ja kasutusele võtta sihipärane poliitika, mis toetab edukate ja ambitsioonikate ettevõtete sisenemist maailmaturule. Seda silmas pidades juhib komitee tähelepanu vajadusele tagada piisav tegevusruum kõrge kvalifikatsiooniga inimeste jaoks Euroopa tehnoloogilistel ja uuenduslikel töökohtadel ning käimasolevas algatuses „Vali Euroopa“.
1.9Komitee toetab kindlalt seda, et õigusaktides oleksid eeskirjad selgelt sõnastatud. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et ikka veel on hulk aegunud eeskirju, mis muudavad kodanike ja ettevõtjate elu väga raskeks. Seepärast kiidab komitee heaks käimasolevad jõupingutused menetluste lihtsustamiseks. Samal ajal rõhutab komitee, et sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardeid ei tohi kahjustada.
1.10Komitee leiab, et ELi ja euroala soodsa ja püsiva positsiooni tagamiseks maailmamajanduses on konkurentsieeliste valdkonnas äärmiselt oluline toetada tugevusi ja kõrvaldada nõrkused. Lisaks tuleb tulevases strateegias käsitleda vähem arenenud teenustesektorit, mida tuleb toetada kooskõlas ühtse turuga, et see oleks üleilmselt konkurentsivõimeline. Komitee rõhutab samuti, et integreerituma teenustesektori saab üles ehitada ainult siis, kui vähendatakse tõhusalt sotsiaalset dumpingut ja tagatakse õiglane liikuvus.
1.11Keskpikas perspektiivis on ELi ja euroala riikide üks peamisi ülesandeid tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Seda on väga keeruline saavutada, sest ühest küljest on majanduskasv aeglane ja teisest küljest kasvavad kaitsele ja julgeolekule, üleminekule ja võla teenindamisele tehtavad kulutused ning vananeva elanikkonnaga seotud väljaminekud. Seepärast pooldab komitee jõupingutusi eelarvepoliitilise manööverdamisruumi loomiseks, vaadates selleks sihipäraselt läbi ELi eelarve-eeskirjad ja rakendades ELi investeerimissuutlikkust, et rahastada majanduskasvu soodustavaid investeeringuid, mis pakuvad ühtse turu jaoks strateegilist huvi. Samal ajal peab eelarveraamistik tagama, et majanduse elavnemise ajal luuakse eelarvepuhvrid.
1.12ELi ja euroala majandus seisab silmitsi uute probleemidega, mis on seotud ootamatute sündmuste ja üleilmse kaubanduskriisi tagajärgedega. Seepärast soovitab komitee, et Euroopa Komisjon sõlmiks aega kaotamata kahepoolsed kaubanduslepingud kõigi suurima väliskaubanduskäibega riikidega. Samuti peab komisjon jätkama tööd mitmepoolsuse uuendamiseks ja kiireloomuliste reformide algatamiseks Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Arvestades rahvusvahelise kaubanduse praeguste enneolematute suundumuste ettearvamatust, soovitab komitee Euroopa Komisjonil võtta koostöös kõigi asjaomaste riikidega ennetavama hoiaku protektsionistlike meetmete suhtes.
1.13Komitee soovitab ELil ja liikmesriikide valitsustel võtta kiiremas korras kõik institutsioonilised ja seadusandlikud meetmed, mida on vaja ühtse turu toimimise parandamiseks. Sellega seoses tuleb teha jõupingutusi, et luua multifunktsionaalne raamistik teadus- ja arendustegevuse, investeeringute, tootlikkuse ja konkurentsivõime puudujääkide kõrvaldamiseks võrreldes ELi põhikonkurentidega. Komitee kutsub kõiki ELi ja liikmesriikide pädevaid asutusi üles võtma kasutusele kooskõlastatud lähenemisviisi, mille eesmärk on taastada ELi ja euroala positsioon maailmamajanduses.
2.Üldised märkused
2.1Kuni 2024. aasta lõpuni oli ELi majandus suhteliselt stabiilne. Inflatsioon on maailmamajanduse märkimisväärsest ebakindlusest hoolimata aeglustunud ja majandus on jätkuvalt kasvanud, olgugi et aeglaselt.
2.2Pärast suhteliselt stabiilset 2024. aastat tõid 2025. aasta jaanuaris, aprillis ja augustis USA valitsuse poolt kehtestatud protektsionistlikud meetmed kaasa suuri riske ELi ja euroala riikide majanduse arengule. Tollimaksude tõus on äritegevuses ja investeeringutes põhjustanud märkimisväärset ebakindlust ning finants-, kapitali- ja kaubaturgudel suurt ebastabiilsust.
2.3Hoolimata liikmesriikide üsna suurtest majanduskasvu määra erinevustest ei ole üldised majandustulemused olnud eriti julgustavad. See tuleneb tootlikkuse erinevuse suurenemisest võrreldes ELi põhikonkurentidega maailmamajanduses.
2.4ELi ja euroala riikide majanduskasv oli 2024. aastal suhteliselt tagasihoidlik. SKP aastakasv oli euroalal 0,7 % ja ELis tervikuna 0,9 %. Niisugune mõnevõrra aeglane majanduskasv jätkus 2024. aasta lõpuni, sealjuures täheldati jätkuvat langussuundumust.
|
SKP kasv
|
2024
(%)
|
2024. aasta IV kvartal aastases arvestuses
(%)
|
2024. aasta IV kvartal
kvartaliarvestuses
(%)
|
|
EL
|
0,9
|
1,1
|
0,2
|
|
Euroala
|
0,7
|
0,9
|
0,1
|
2.5Praegu võib leibkondade tarbimine olla majanduskasvu üks tõukejõud. Seda aga tingimusel, et negatiivset mõju ei avalda käimasoleva üleilmse kaubandussõja tagajärjed, millel oleks ettearvamatu mõju nii tarbekaupade hinnale kui ka tarbijausaldusele. Ühtsel turul tuleb tugevdada sisenõudlust, et toetada tarbimist kui majanduskasvu põhilist tugisammast. Selleks tuleb tõhusalt rakendada miinimumpalga direktiivi, tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja suurendada investeeringuid.
2.6Investeerimine on praegu üsna loid jätkuva ebakindluse tõttu seoses tulevase üleminekuga rohelisele majandusele, samuti süvenevate geopoliitiliste pingete ja maailmamajanduse suureneva killustatuse tõttu. Seda mõjutab ka mitmepoolsuse aluspõhimõtete nõrgenemine, millel on teise maailmasõja järgsel ajal olnud maailmamajandusele väga positiivne mõju. Koos mõjutavad need negatiivsed suundumused tugevalt nii maailmamajanduse kui ka ELi ja euroala arengut.
2.7Protektsionistlike meetmete jätkuv juurutamine ja ebakindlus rahvusvahelistel finants-, kapitali- ja kaubaturgudel suurendavad ELi ja euroala riikide väliskaubanduse positsiooniga seotud riske. Kuigi maailmamajanduses on viimase viie aasta jooksul valitsenud arvestatav ebakindlus, on ELi ja euroala riikide kaubandusbilanss olnud positiivne ja jooksevkonto ülejäägis, erinevalt USAst ja Ühendkuningriigist, kus on pikaajaline puudujääk. Positiivne kaubandusbilanss USAga võib olla üks põhjustest, mis suunab USA praegust väliskaubanduspoliitilist lähenemisviisi ELi riikide suhtes. Seetõttu peavad EL ja euroala riigid olema valmis ettearvamatusteks maailmamajanduses.
2.8Viimase viie aasta positiivsed suundumused ELi ja euroala majanduses hõlmavad suhteliselt head võimet panna vastu kiirele inflatsioonile, meetmete kehtestamist eelarvedistsipliini parandamiseks ja suutlikkust tulla toime energiakriisiga.
2.92024. aastal aeglustus inflatsioon euroala riikides. Kui maailmamajandust ei mõjuta ettearvamatud välisšokid, peaks Euroopa Keskpank hakkama järk-järgult rakendama ekspansiivset rahapoliitikat, kui ta on 2025. aasta keskel saavutanud oma inflatsioonieesmärgi.
2.10Komitee rõhutab, et ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks, innovatsioonilõhe kaotamiseks ning ELi tootlikkuse, konkurentsi- ja vastupanuvõime suurendamiseks on vaja rohkem avaliku sektori investeeringuid. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku sihipäraselt läbi vaadata määrus 2024/1263
, et eelistada majanduskasvu soodustavaid avaliku sektori investeeringuid, mis aitavad suurendada ELi majanduse tootlikkust ning konkurentsi- ja vastupanuvõimet.
2.11 Riigi rahanduse suundumused ei ole praegu nii julgustavad. See on seotud valitsemissektori võla jätkuva suure kuhjumisega, vananeva elanikkonna ja üleminekuga seotud väljaminekute suurenemisega ning kaitse- ja julgeolekukulutustega. See võib suurendada eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võlga.
2.12ELi ja euroala riikide üks positiivne suundumus on suhteliselt madal töötuse määr, kuigi see on riigiti erinev. Siinkohal tuleb märkida, et töötus on väike isegi väga aeglase majanduskasvu ajal. Selle põhjus on ebasoodne majandusstruktuur ja eelkõige jätkuvalt kesine tootlikkus.
2.13Arvestades praeguseid geopoliitilisi pingeid ja neist tulenevat maailmamajanduse süvenevat killustatust, on majanduspoliitika juhtimiseks ja rakendamiseks vaja uusi lähenemisviise. Seepärast on väga oluline jätkata koordineeritud struktuurireforme, mis edendavad vastupanuvõimet (rahandusalane ja tehnoloogiline vastupanuvõime ning tegevus- ja ärimudelite kerksus) ning millega püütakse tugevdada strateegilist autonoomiat, austades samal ajal kõiki ELi põhiväärtusi, eelkõige majandus-, kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas.
2.14Praeguste geomajanduslike suundumuste taustal peavad EL ja euroala riigid keskenduma praegustele arengusuundadele ning võtma vastu ja rakendama kõik vajalikud meetmed, et teha struktuurimuudatusi eesmärgiga suurendada investeeringuid, aga ka tootlikkust ning konkurentsi- ja üldist vastupanuvõimet.
2.15Viimase kahe aastakümne jooksul on EL tasapisi kaotanud oma juhtpositsiooni maailmamajanduses, eriti võrreldes oma peamiste üleilmsete konkurentidega. Seetõttu on kiiresti vaja vastu võtta ja rakendada kõik vajalikud meetmed, et suurendada investeerimist kui tootlikkuse suurendamise ja tööjõu kvaliteedi parandamise üht põhitegurit ning teha seda kapitali ja säästude tõhusama eraldamise abil. Üks võimalik lahendus on kõrvaldada viivitamata pikaajalised tõkked ja struktuursed nõrkused.
3.Konkreetsed soovitused
3.1Komitee on teadlik, et ELi ja euroala riikide praegust majanduslikku olukorda mõjutab suurel määral maailmamajanduse keskkonnas toimunud oluline paradigmamuutus. Peamine põhjus on prognoosimatu tolli- ja kaubanduspoliitika, millel on nii otsesed kui ka kaudsed tagajärjed.
3.2Komitee soovitab Euroopa Komisjonil hoiduda kaubandussõja eskaleerimisest. EL peab tegema täiesti selgeks, et ta suudab USA jõulisele kaubanduspoliitikale võimalikult tõhusalt vastu seista. Seega võiksid komisjoni volinikud uurida, millistel tingimustel mõned IKT ja kõrgtehnoloogiaga tegelevad hargmaised ettevõtted ELis tegutsevad, sealhulgas seda, kuidas nad täidavad oma maksukohustusi.
3.3Komitee leiab, et ELi diplomaatia peaks nüüd võtma rahvusvahelisel areenil jõulise rolli, arvestades jätkuvaid püüdeid mitmepoolsust õõnestada. Sellega seoses peaks EL kindlalt toetama sõjajärgse institutsioonilise koostööstruktuuri säilitamist. See struktuur põhineb rahvusvahelisel rahanduslikul stabiilsusel (Rahvusvaheline Valuutafond), finantsabil (Maailmapank, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) ning rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimisel ja selle teelt tõkete kõrvaldamisel (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe ning seejärel Maailma Kaubandusorganisatsioon). Nende mitmepoolsete rahandus-, finants- ja kaubandusasutuste kasv ja edu peaaegu 80 aasta jooksul on rohkem kooskõlas ELi väärtustega kui jätkuv protektsionism, majanduslik ebakindlus ja ebaratsionaalne lähenemine praegusele mitmepoolsuse süsteemile.
3.4Komitee usub, et praeguses ebakindlas ja ettearvamatus keskkonnas peaks EL püüdma võimalikult palju ära kasutada oma tugevaid külgi, tegeledes samal ajal ka oma majanduslike nõrkustega. Sellega seoses märgib komitee, et kui ELi majandus oleks struktuurselt konkurentsivõimelisem ja stabiilsem, oleks see paremini valmis seisma vastu tulevastele ootamatutele šokkidele. Praegu peaks ELi üks prioriteete olema jätkata järjepidevat kaubanduspoliitikat, mis oleks seega süsteemsete välisšokkide suhtes vähem haavatav.
3.5Komitee märgib vajadust kasutada ära ELi ühtse turu suurt suhtelist eelist. Alates selle loomisest 1993. aastal ei ole selle potentsiaal siiski täielikult realiseerunud. Siinkohal tuleb märkida, et paljud arenevad edumeelsed sektorid, eelkõige teenuste valdkonnas, seisavad silmitsi suurte takistustega, mis raskendavad neil oma suhteliste eeliste ärakasutamist ELi hüvanguks.
3.6Komitee soovitab võtta vastu ja rakendada konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud ühtse turu süvendamiseks igas sektoris ja valdkonnas, sealhulgas teenustesektoris. Need meetmed ei tohi siiski kahjustada sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardeid. Lisaks on nüüd tähtsam kui kunagi varem kehtestada institutsiooniline ja õiguslik raamistik kapitali suurendamiseks ja selle tõhusaks eraldamiseks.
3.7Komitee soovitab reformida ELi rahastamist, võttes nõuetekohaselt arvesse muutuvaid olusid. Sellepärast nõustub komitee sellega, et ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika, tuleb läbi vaadata, et see poliitika – kuigi see on peamiselt suunatud ELi konkurentsivõime suurendamisele – ei jätaks tähelepanuta Euroopa sotsiaalse mudeli väärtusi ja eesmärke. Komitee toetab investeerimissuutlikkuse tugevdamist ELi majanduse strateegilistes sektorites ja elutähtsate tehnoloogiate arendamist, et saavutada suurem majanduslik vastupanuvõime.
3.8Komitee toetab ka sektoripõhiste põhistrateegiate väljatöötamist elutähtsate tööstusharude ja valdkondade jaoks. See võiks anda ELi ja euroala majandusele tulevikus konkurentsieelise.
3.9Peale selle soosib ja toetab komitee ELi konkurentsivõime kompassis sätestatud eesmärke, eelkõige konkurentsivõime taastamist ning kestliku ja kaasava heaolu tagamist. See kujutab endast strateegilist raamistikku, millega koordineerida ELi ja euroala konkurentsivõime toetamist, võttes vastu hulga kiireloomulisi ja vajalikke meetmeid.
3.10Komitee on seisukohal, et ettevõtluskeskkonna erakordne halduslik ja menetluslik keerukus on üks põhitakistusi, mis on pikka aega pidurdanud ELi ja euroala majanduskasvu. Sellepärast soovitab komitee tungivalt kõrvaldada ettevõtlust pärssivad haldustõkked, tehes algust kümne peamise tõkkega, mis on toodud välja teatises „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas“.
3.11Komitee kiidab komisjoni jõupingutusi kõrvaldada üks viimase aja suurimaid konkurentsitõkkeid, nimelt kõrged energiahinnad. Sellega seoses väljendab komitee heameelt taskukohase energia tegevuskava avaldamise üle ning nõustub selle sisu ja esitatud ettepanekutega, mis puudutavad hindade ebastabiilsuse (volatiilsuse) piiramist majandusliku ebakindluse ajal. Komitee teeb ka ettepaneku võtta meetmeid, et tagada energiahindade pikaajaline prognoositavus.
3.12Komitee soovitab põhjalikult läbi vaadata ELi lubatud heitkoguse ühikud ja HKSi, et muuta need stabiilsemaks ning stimuleerida taskukohase ja konkurentsivõime toetamisele suunatud rohepöörde elluviimist.
3.13Komitee on seisukohal, et tugev keskendumine ringmajanduse arendamisele on väga oluline, et edendada konkurentsivõimet ELis ja euroalal ning saavutada rohepöörde eesmärgid. Komitee juhib tähelepanu suhteliselt suurele sõltuvusele haruldastest muldmetallidest ja kriitilise tähtsusega maavaradest, mida EL peab importima välismaalt, eelkõige arenguriikidest ja tärkava turumajandusega riikidest. Ringmajandus loob tingimused ELi ja euroala suuremaks strateegiliseks autonoomiaks, aidates samal ajal tagada, et suur osa nüüdisaegsest töötlevast tööstusest jääb ELi riikidesse.
4.Konkreetsed märkused
4.1Komitee leiab, et 2027. aasta järgne ELi rahastamismudel peaks rohkem põhinema nüüdisaegsetel rahastamisvormidel, tuginedes peamiselt finantsinstrumentidele ja nende võimele kaasata erakapitali. Samal ajal on kaasava ja kestliku majanduskasvu jaoks jätkuvalt väga oluline avaliku sektori investeeringute kindel tase – nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil –, et rahastada avalikke hüvesid ja taristut.
4.2Komitee hindab väga seda, et Mario Draghi ja Enrico Letta koostatud märgiliste aruannete mõjul on komisjon võtnud kohustuse tegeleda lahendatava ja pikaajalise bürokraatia ja menetluste keerukuse probleemiga.
4.3Tavapärane pankadepoolse rahastamise mudel sobib hästi väljakujunenud ettevõtetele, kellel on tõendatud kogemused ja kes suudavad anda tagatise. See ei sobi aga sama hästi uuenduslikele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele, kellel tagatisi napib. Paljudel juhtudel tuginevad need ettevõtted laienemisel alternatiivsetele rahastamisvõimalustele, eelkõige omakapitaliinstrumentidele. Idufirmade jaoks on riskikapitaliturg rahastamise oluline element.
4.4Komitee nõustub paljude kodanikuühiskonna organisatsioonide ja EKPga, et õiglase ülemineku jaoks kapitali eraldamise hõlbustamiseks on vaja tugevaid ja töökindlaid kestlikkusalaseid õigusakte, sealhulgas kestlikkusaruandluse kriteeriume. Kestlikkusaruandluse raamistik pakub väärtuslikke parameetreid investeeringute tegemiseks vähese CO2 heitega tööstusharudesse, taastuvenergiaprojektidesse, ülemineku rahastamisse ning muudesse keskkonnahoidlikesse ja -säästlikesse algatustesse, toetades seeläbi nii konkurentsivõimet kui ka ELi kliimaeesmärkide saavutamist. Hästi koostatud kestlikkusalased õigusaktid võivad edendada ja toetada innovatsiooni ning tugevdada konkurentsivõimet.
4.5Komitee nõustub konkurentsivõime kompassis nimetatud strateegiliselt oluliste sektorite valikuga ning kutsub komisjoni üles tegevuskavasid kiiremini koostama ja rakendama. Komitee peab hädavajalikuks muuta innovatsioonikeskkonda, eriti just kiiresti kasvavates sektorites ja valdkondades, tagades samal ajal nende arenguks kättesaadava ja paindliku rahastamise.
4.6Kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppega leiab komitee, et käimasolev kohapealne süsinikuheite vähendamise protsess on ELi majanduse tulevase konkurentsivõime ja heaolu alus. Samal ajal juhib komitee tähelepanu sellele, et viidatud dokumendis ei esitata ei stsenaariumi selle kohta, kuidas praegused tavapärased tööstusharud saaksid süsinikuheite vähendamisele üle minna ega selleks vajalikke samme. Seepärast soovitab komitee seda selgemalt täpsustada, pidades silmas nende sektorite edasist arengut ja nende äritegevust.
4.7Komitee rõhutab vajadust kehtestada institutsiooniline ja õiguslik raamistik ELi kapitalituru ühtseks ja tõhusaks toimimiseks, et suunata säästud tulusatesse investeeringutesse. Seda silmas pidades peaks uus hoiuste ja investeeringute liit võtma kasutusele uued investeerimistooted, looma tingimused riskikapitali jaoks ja tagama investeeringute sujuva liikumise kogu ELis koostoimes hiljuti reformitud ELi eelarvega.
4.8Komitee on õigustatult veendunud, et tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamist kogu ELis ei ole võimalik saavutada ilma tööjõu täiend- ja ümberõpet toetamata. Komitee väljendab heameelt investeeringutele, täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele suunatud oskuste liidu loomise üle, sest on vaja tagada, et praegune kvalifikatsioonide tase vastaks tööturu kasvavatele nõudmistele.
4.9Komitee toetab kindlalt püüdeid kõrvaldada ühtsel turul tõkked, eelkõige need, mis takistavad kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamist. Vastu tuleks võtta valdkondadevaheline strateegia, et parandada ühtse turu üldist toimimist kõigis sektorites ja valdkondades. Seega tuleks ühtse turu juhtimisraamistikku ajakohastada, kõrvaldades samal ajal ELis allesjäänud tõkked ja vältides uute tõkete tekkimist.
4.10Komitee rõhutab vajadust luua õiged tingimused tööjõu liikuvuseks, eelkõige MATI-sektori (matemaatika, teadus, tehnoloogia ja inseneeria) kõrgelt kvalifitseeritud andekate inimeste seas. Samuti oleks mõistlik luua praktiline süsteem inimeste hariduse tunnustamiseks, et nad saaksid töötada kõikjal ELis.
4.11Komitee juhib tähelepanu vajadusele majanduspoliitika vastastikuse koordineerimise järele nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Seega toetab komitee ettepanekut võtta kasutusele konkurentsivõime koordineerimise töövahend. Selle ettepaneku kohaselt teeksid kõik liikmesriigid koostööd, et tagada ühiste ELi eesmärkide saavutamine nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Samuti oleks hea selgitada välja üleeuroopalist huvi pakkuvad piiriülesed projektid ning teha vastavad reformid ja investeeringud.
4.12Komitee leiab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks sarnaste eesmärkidega ELi rahastamisvahendid tõepoolest asendada Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, mis annaks rahalist toetust, et rakendada konkurentsivõime koordineerimise töövahendi raames võetavaid meetmeid.
4.13Komitee rõhutab, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi ei tohi rakendada ühtekuuluvusfondide arvelt. Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud praegune ELi eelarve osa ei tohiks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus mitte kahaneda, vaid seda tuleks hoopis suurendada. Nimelt on ELi ühtekuuluvuspoliitika ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfond osutunud hädavajalikuks inimestesse investeerimisel, töökohtade loomisel ja Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli tugevdamisel.
4.14Komitee toetab puhtale energiale ülemineku rahastamise ajakohastamise meetmeid, mis edendavad konkurentsivõimet, näiteks uut avaliku sektori toetuse raamistikku puhta tööstuse kokkuleppe raames. See võib aidata ühtlustada ja kiirendada avaliku sektori toetusmeetmete heakskiitmist taastuvenergia kasutamiseks, tööstuse süsinikuheite vähendamiseks ja puhta tehnoloogia jaoks piisava tootmisvõimsuse tagamiseks, tugevdades innovatsioonifondi ja luues tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu.
4.15Komitee toetab Euroopa Investeerimispanga (EIP) jõupingutusi luua puhta tööstuse kokkuleppe raames uusi rahastamisvahendeid. Sellega seoses toetab komitee ka meetmeid elektrivõrkude loomiseks ning komisjoni ja EIP ühist energiaostulepingute katseprogrammi, mis tehakse kättesaadavaks VKEdele ja energiamahukatele tööstusharudele.
4.16Komitee juhib tähelepanu ka programmi „InvestEU“ raames loodud mudeli tähtsusele ja väljendab heameelt puhta tehnoloogia tagatisrahastu üle ELi tehnoloogiaprogrammi raames. Lisaks soovitab komitee säilitada programmi „InvestEU“ toetatud sotsiaalse mõõtme tugevdamisele suunatud programmi (sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu).
Brüssel, 5. september 2025
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
Ioannis VARDAKASTANIS
____________