TEN/851
Üldhuviteenuste roll konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia tagamisel Euroopa Liidus
ARVAMUS
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
„Üldhuviteenuste roll konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia tagamisel Euroopa Liidus“
(omaalgatuslik arvamus)
|
Kontakt
|
ten@eesc.europa.eu
|
|
Administraator
|
Aleksandra Sarman Grilc
|
|
Dokumendi kuupäev
|
26/6/2025
|
Raportöör: Thomas KATTNIG
|
Nõustajad
|
Barbara SAK (raportööri nõustaja)
Valeria RONZITTI (I rühma nõustaja)
|
|
|
|
|
Täiskogu otsus
|
25/2/2025
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2 –
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
24/6/2025
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
57/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
D/M/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) kutsub üles tunnistama rohkem üldhuviteenuste terviklikku rolli Euroopa sotsiaalses mudelis ning suurendama nende võimalikku mõju kestlikule konkurentsivõimele, sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning demokraatiale.
1.2Komitee nõuab, et üldhuviteenuste poliitika suhtes kohaldataks terviklikku lähenemist ELi poliitikas praegu rakendatava valdkondliku lähenemisviisi asemel, tunnistades tänapäevaste üldhuviteenuste keskset osa kestliku heaolu ja konkurentsivõime edendamisel. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles koostama Letta aruande konkreetse järelmeetmena üldhuviteenuste tegevuskava.
1.3Komitee kutsub liikmesriike üles tagama üldise ja võrdse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele põhiteenustele. See on sotsiaalse õigluse küsimus, kuna üldhuviteenuseid osutatakse hinnaga, mis ei sõltu kasutajate ostujõust. Üldhuviteenustel ja nende üldiseks osutamiseks vajalikul taristul on ELi majanduses ja heaolus esmatähtis roll, olles tugisammas kodanike usaldusele riigi ja ühiskonna vastu ja aidates seeläbi kaasa ühtekuuluvusele. See eesmärk tuleb saavutada finants- ja regulatiivsete reformide rakendamisega. Üldhuviteenuste rahastamine ei ole tarbimiskulu, vaid investeering tulevikku. Üldhuviteenused vajavad asjakohast ja stabiilset rahastamist, kuna nad on ühtekuuluvuspoliitika ning pikaajalise julgeoleku- ja valmisolekustrateegia peamine liikumapanev jõud.
1.4Komitee märgib, et kodanike elamis- ja ettevõtete tegevuskulud on madalamad riikides, kus rakendatakse taristuinvesteeringute poliitikat ja rahastatakse nõuetekohaselt teeninduskulusid kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks. Seepärast leiab komitee, et üldhuviteenuseid tuleb nõuetekohaselt rahastada ja parandada ning viia need parmini kooskõlla kodanike vajadustega, et suurendada rahulolu ja usaldust demokraatia vastu.
1.5Avalikesse teenustesse investeerimisel tuleb tagada piirkondlik tasakaal. Sellega seoses väärivad avaliku sektori investeeringud – eelkõige Ühtekuuluvusfondiga seotud investeeringud – eelarve-eeskirjade rakendamisel erilist tähelepanu, et kajastada nende panust pikaajalisse lähenemisse ja vastupanuvõimesse.
1.6Riigihangete direktiivi läbivaatamisel peaks reformi põhirõhk olema lihtsustamisel ning selgel üleminekul üksnes hinnapõhiselt lähenemisviisilt süsteemile, mis rajaneb asjakohasel hinna ja kvaliteedi suhtel, luues samal ajal stiimuleid asjakohastel ELi eesmärkidel põhinevate sotsiaalsete kriteeriumide ja kestlikkuse kriteeriumide järgimiseks ning parandades VKEde juurdepääsu riigihangetele kestlikuma ja kaasavama ELi majanduse nimel.
1.7Digivõrgud on tänapäeval üldhuviteenuste osa ning need on sotsiaalse osalemise ja majandusarengu seisukohalt hädavajalikud. Digikümnendi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande kohaselt tuleks reformida valitsussektori digitaristut, et vähendada sõltuvust väljaspool ELi asuvatest teenuseosutajatest ja suurendada samal ajal ELi suveräänsust ja julgeolekut eelkõige ühenduvuse ja avalike teenuste osutamise valdkonnas.
1.8Üldhuviteenuste üldine kättesaadavus ja territoriaalne seotus kõneleb nende osutamiseks vajalikust subsidiaarsusest, mis võimaldab kodanike ühist otsusetegemist ja demokraatlikku kontrolli.
1.9Komitee kutsub üles kohaldama üldhuviteenuste poliitika suhtes terviklikku lähenemist ELi poliitikas praegu rakendatava valdkondliku lähenemisviisi asemel. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles koostama Letta aruande järelmeetmena üldhuviteenuste tegevuskava, milles tunnistatakse tänapäevaste üldhuviteenuste keskset osa kestliku jõukuse ja konkurentsivõime edendamise seisukohalt.
1.10Arvestades üldhuviteenuste mitmetahulist rolli, on oluline hinnata nende valdkondadevahelist potentsiaali ja tähtsust paljudes majandussektorites, kasutades selleks usaldusväärsetele andmetele tuginevat teaduspõhist lähenemisviisi. See vajab regulaarset jälgimist statistika põhjal, rõhutades üldhuviteenuste väga olulist struktuurset funktsiooni, et tagada praeguses mitmikkriisis kestlikud üleminekud.
2.Taustteave
2.1Üldhuviteenused, nagu tervishoid, eakate hooldus ja lastehoid, haridus, sotsiaalteenused, energia, vesi ja ühistransport, on Euroopas konkurentsivõime, Euroopa sotsiaalse mudeli ja demokraatliku osaluse nurgakivi. Üldhuviteenused ulatuvad märksa kaugemale pelgalt tehnilistest teenustest: nad teenivad ühist hüve, toetavad sotsiaalset kaasatust, suurendavad usaldust riigiasutuste vastu ning edendavad valmisolekut ja sotsiaalset vastupanuvõimet iseäranis mitmikkriiside ajal.
2.2Komisjon peaks tunnistama tänapäevaste üldhuviteenuste keskset rolli oma uues kestliku heaolu ja konkurentsivõime edendamise kavas, kasutades selleks muu hulgas konkurentsivõime kompassi ja puhta tööstuse kokkulepet.
2.3Üldhuviteenustel on Euroopa majanduses tähtis roll. 2021. aastal andsid üldhuviteenused ja avalikud teenused ELi 27 liikmesriigis 3 721 miljardi euro ulatuses lisandväärtust, mis moodustas 28,4 % EL-27 kogulisandväärtusest. Samal ajal andsid need tööd 31,1 %-le 27 liikmesriigi tööjõust (65,2 miljonile inimesele EL-27s) ja moodustasid 19,7 % (632,6 miljardit eurot) kõigist EL-27s 2021. aastal tehtud investeeringutest.
2.4Komisjon on määratlenud kolm üldhuviteenuste kategooriat: üldist majandushuvi pakkuvad teenused, üldist majandushuvi mittepakkuvad teenused ja üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused:
·üldist majandushuvi pakkuvad teenused on tasu eest osutatavad põhiteenused, mille suhtes kohaldatakse ELi siseturu- ja konkurentsieeskirju. Vajaduse korral võidakse nendest eeskirjadest siiski teha erandeid, et kaitsta inimeste juurdepääsu põhiteenustele;
·üldist majandushuvi mittepakkuvate teenuste, nagu sotsiaalkindlustusskeemide suhtes ei kohaldata konkreetseid ELi õigusakte ega siseturu- ja konkurentsieeskirju;
·üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused vastavad haavatavamate inimeste vajadustele ning põhinevad solidaarsuse ja võrdse kättesaadavuse põhimõtetel. Need võivad olla oma olemuselt nii üldist majandushuvi pakkuvad kui ka mittepakkuvad.
2.5Kvaliteetsed, taskukohased ja kättesaadavad avalikud teenused ja üldhuviteenused ei ole mitte ainult hädavajalikud, vaid tegemist on ka kasuliku vahendiga, mis toob kasu kodanikele, ettevõtetele ja valitsustele. See leidis tõestust nii COVID-19 kriisi ajal kui ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja põhjustatud energiakriisi kontekstis. Ilma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalmajanduse struktureeritud võrgustiketa ei oleks neid kriise suudetud ületada.
2.6Avalike teenuste osutajad ja üldhuviteenuste valdkonna töötajad teevad väga tähtsat tööd ja pakuvad olulisi eksperditeadmisi. Nende võime reageerida, et ennetada keskkonnaseisundi halvenemist ja seista otsustavalt vastu kliimaprobleemidele, nende manööverdamisruum ja reageerimisvõime tegutseda pigem ühise hüve ja kogukonna kui aktsionäride vara nimel ning nende kohalikule kontekstile kohandatud lahendused muudavad nad üldhuviteenuste oluliseks tugisambaks.
2.7Kommunaal- ja kollektiivsetesse teenustesse investeerimata jätmisel on pikaajalised tagajärjed, mille kõrvaldaminee on hiljem oluliselt kulukam. Tulevaste põlvkondade heaolu põhineb pikaajalisel julgeolekul, tugevate avalike teenuste ja üldhuviteenuste osutamisel kõigis majandussektorites, sealhulgas üldist majandushuvi mittepakkuvate teenuste pakkumisel. Kuna kõik need on valmisoleku seisukohast olulised, ei tohi praeguste julgeoleku- ja kaitseküsimuste lahendamise jõupingutusi teha sotsiaalset ühtekuuluvust edendavate teenuste, hariduse ja inimeste heaolu arvelt.
2.8Aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta rõhutab Draghi seda, kui olulised on üldhuviteenused innovatsiooni, kestliku majanduskasvu, ELi majandusjulgeoleku ja mitme valdkonna, nagu energiavarustus, taristu ning haridus ja koolitus, valmisoleku seisukohalt. Töötajate oskused ja teadmised on eriti tähtsad püsiva konkurentsivõime tagamisel. Samas kutsutakse Letta aruandes üles koostama stabiilset rahastamist eeldavate üldhuviteenuste tegevuskava.
2.9Juurdepääs üldhuviteenustele on põhiõigus ja see kuulub Euroopa sotsiaalõiguste sambasse. Kui Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttes mainitakse sõnaselgelt esmatähtsaid üldhuviteenuseid, siis samba teised põhimõtted hõlmavad olulisi üldhuviteenuseid, nagu haridus, eluase ja kodutute abistamine, lastehoid ja pikaajaline hooldus, puuetega inimeste kaasamine ja tervishoid. Üldhuviteenused on osa ELi ühistest väärtustest ELi toimimise lepingu artikli 14 tähenduses, nagu on sätestatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud üldhuviteenuste protokollis nr 26 ja ELi põhiõiguste harta artiklis 36.
2.10Kodanike rahulolu üldhuviteenustega käsitlevatest uuringutest selgub, et keskmiselt on üldhuviteenustega rahul vaid 54 % kodanikest. Tulemused on liikmesriigiti väga erinevad. Luksemburgis on 94 %, Madalmaades 86 % ja Austrias 78 % inimestest arvamusel, et nende riigis on avalike teenuste osutamine heal tasemel, samas kui Kreekas, Itaalias ja Portugalis on vastavalt 70 %, 63 % ja 58 % inimestest avalike teenuste suhtes rahulolematud. Kodanike elamis- ja ettevõtete tegevuskulud on madalamad riikides, kus rakendatakse taristuinvesteeringute poliitikat ja rahastatakse nõuetekohaselt teeninduskulusid kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks.
2.11Üldhuviteenuste pakkujad näitavad teed liikumisel ringluspõhise ühtse turu suunas. Ringlussevõtul puuduvad aga sageli ühtsed standardid, mistõttu on ringlussevõetud tooted kallimad kui esmatooted. Seetõttu tuleb tootjaid innustada kasutama sekundaarseid materjale. Ühtlustatud tehniliste normide ja standardite abil tuleks tooted juba kujundada ringlussevõetavaks.
3.Üldised märkused
3.1Tänu üldhuviteenustele, mis on majandusarengu tugisammas, saab Euroopa konkurentsivõimele osaks tugev struktuuriline toetus, sest üldhuviteenused tagavad mitte ainult kodanikele, vaid ka kõigile ettevõtetele, organisatsioonidele ja avaliku sektori asutustele juurdepääsu esmatähtsatele teenustele. Viimased on olulised nii sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse jaoks kui ka Euroopa majanduse kui terviku toimimiseks.
3.2Kõigile kättesaadavad kvaliteetsed üldhuviteenused on Euroopa sotsiaalse mudeli põhielement ning need mõjutavad ka demokraatiat ja kodanike suhtumist ametiasutustesse ja valitsusse. Komitee on seisukohal, et liikmesriigid vajavad paindlikkust ja autonoomiat, et korraldada avalikke teenuseid vastavalt oma vajadustele ja traditsioonidele, tagades samal ajal ranged standardid, nagu üldine (sotsiaalne, füüsiline ja territoriaalne) kättesaadavus, järjepidevus, usaldusväärsus, ohutus, taskukohasus, vastutus, kohanemisvõime ja reageerimisvõime, ning pikaajalise kestlikkuse.
3.3Juurdepääs ja kohalik seotus näitavad üldhuviteenuste tähtsust osalemise, ühise otsusetegemise ja demokraatliku kontrolli võimaldamisel ning selleks, et suurendada usaldust institutsioonide vastu. Võrdse juurdepääsu tagamine põhiteenustele, mis on taskukohased kõigi jaoks, on oluline nii sotsiaalse õigluse kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast, sest üldhuviteenuseid osutatakse hinnaga, mis ei sõltu kasutajate ostujõust. Nagu arvamuses TEN/772 rõhutatakse, on üldhuviteenuste koosloomine võimas viis osalusdemokraatia edendamiseks ja Euroopa integratsiooni tugevdamiseks.
3.4Keskse ühishuviteenusena on turvaline, piisav, kättesaadav ja taskukohane eluase üks põhiline inimõigus, heaolu üks põhiaspekt ning – de facto – kõigi teiste üldhuviteenuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eeltingimus. Elukeskkond on kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalsete suhete kujunemise alus.
3.5Digikümnendi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande kohaselt tuleks reformida valitsussektori digitaristut, et vähendada sõltuvust väljaspool ELi asuvatest teenuseosutajatest ja suurendada samal ajal ELi suveräänsust ja julgeolekut eelkõige ühenduvuse ja avalike teenuste osutamise valdkonnas. Internetipõhised teenused parandavad ka nende inimeste ja sotsiaalsete rühmade osalemist, kelleni on raske jõuda. Asjakohaselt rahastatud sõltumatu ajakirjandus, mida peetakse demokraatia jaoks esmatähtsaks taristuks, ning nõuetekohaselt kontrollitud ja reguleeritud teabe levitamine ja käsitlemine võimaldavad pidada dialoogi ja võivad aidata ennetada demokraatiavastast äärmuslust. Komitee on veendunud, et demokraatlik ühiskond peab tingimata saavutama uuesti kontrolli teabe levitamiseks vajaliku taristu ja teenuste üle, nagu see oli varem sidetaristu puhul.
3.6Üldhuviteenuste osutamisel on keskne tähtsus digitaristu laiendamisel, et tagada kõigile kodanikele võrdne juurdepääs digivõrkudele ja -teenustele. Iseäranis maapiirkondades, hõredalt asustatud või nõrga majandusega piirkondades, näiteks saartel, hoolitsevad selle laiendamise eest sageli avaliku sektori asutused või sotsiaalmajanduse ettevõtjad, kuna turg üksi ei investeeri sellesse piisavalt. Digitaristu on eeltingimuseks paljudele teistele üldhuviteenustele, nagu e-tervis, e-haridus ja digihaldus, mis on olulised ka põllumajanduse ja kõigi ettevõtjate jaoks. Digivõrgud on seega ise avalike üldhuviteenuste osa ning sotsiaalse osalemise ja majandusarengu seisukohalt hädavajalikud.
3.7Komitee kutsub üles kohaldama üldhuviteenuste poliitika suhtes terviklikku lähenemist ELi poliitikas praegu rakendatava valdkondliku lähenemisviisi asemel. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles võtma Letta aruandele konkreetseid järelmeetmeid sotsiaalmajanduse tegevuskava mudeli eeskujul ning koostama Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eelseisva läbivaatamise kontekstis üldhuviteenuste tegevuskava. Selles tuleks pöörata eritähelepanu Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtte rakendamisele ning nn paigalejäämise vabaduse kontseptsiooni jõustamisele.
3.8Eurofoundi 2019. aasta juhtaruandest elukvaliteedi ja avalike teenuste kohta nähtub, et avalikud teenused mõjutavad positiivselt usaldust, samuti tuuakse välja see, kui oluline on üldsuse osalus teenuste ühisel kavandamisel. Aruandes rõhutatakse, et riikide ja eri sotsiaalsete rühmade vahel valitseb endiselt ebavõrdsus. Teenuste osutamises on märkimisväärseid puudusi, samuti on mitmesuguseid takistusi teenustele reaalsel juurdepääsul. Kuigi tulemused loovad teenuse kvaliteedist ebaühtlase pildi, annavad need aimu ka sellest, kuidas pakkuda inimestele paremat tuge. Eurofound rõhutab, et kvaliteetsete avalike teenuste osutamise parandamine on elutähtis, et saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid.
3.9Lisaks majandusarengule peaksid üldhuviteenuste osutajad teenuste korraldamisel seadma sihiks ka kestliku arengu eesmärgid, näiteks vaesuse kaotamine, tagades ligipääsu ja taskukohasuse; sooline võrdõiguslikkus; juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele ja kestlikule energiale, puhtale veele ja sanitaartingimustele kõigi jaoks ning inimväärne töö (sealhulgas tarneahelaga seotud hoolsuskohustus). Nendel kestliku arengu eesmärkidel on sotsiaalse õigluse mõõde, mis edendab ühtekuuluvust, millel omakorda on positiivne mõju demokraatiale.
3.10Vähese rahulolu puhul on väga tõenäoline, et selle rahulolematuse põhjuseks on kokkuhoiupoliitika tõttu üldhuviteenustesse tehtavate investeeringute vähenemine, turuloogikast tulenev teenuste kulude suurenemine ja ebapiisavad investeeringud. Eurobaromeetri standarduuringu 101 (kevad 2024) andmed koos Eurofoundi 2024. aasta elukvaliteedi uuringu tulemustega kinnitavad, et 12 ELi liikmesriigis, kus elu ja demokraatiaga rahulolu tase on kõrgem, ollakse rohkem rahul ka avalike teenuste osutamisega. Seepärast leiab komitee, et üldhuviteenuseid tuleb nõuetekohaselt rahastada ja parandada ning viia need parmini kooskõlla kodanike vajadustega, et suurendada rahulolu ja usaldust demokraatia vastu.
3.11Puhta tööstuse kokkuleppest ning ringmajanduse õigusaktist nähtub selgelt, et komisjoni strateegia on edendada puhast tööstust ja ringmajandust. See tähistab protsessi algust, millega rõhutatakse üldhuviteenuste tähtsust majandusstrateegia kui terviku seisukohalt ning pööratakse eelkõige tähelepanu üldhuviteenuste kavandamisele ja nendega seotud kulutustele.
3.12Komitee arvates tuleks sisse viia kogu ELi hõlmav heade tavade pidev analüüs süsinikuheite vähendamise valdkonnas. Lisaks on vaja uuringu põhjal hinnata üldhuviteenuste rolli ja tähtsust, et saada andmeid selle kohta, mil määral panustavad üldhuviteenuste osutajad ELi kestlikku konkurentsivõimesse. Seda võiks regulaarselt jälgida ka näiteks Eurostati tulemustabeli abil.
3.13Nagu komitee on varasemates arvamustes rõhutanud, peavad üldhuviteenused olema kaasavad, konkurentsivõimelised, kvaliteetsed ja taskukohased. See eesmärk tuleb saavutada finants- ja regulatiivsete reformide rakendamisega. Üldhuviteenuste rahastamine ei ole tarbimiskulu, vaid investeering tulevikku. Selleks et tagada jätkusuutlik investeerimine üldhuviteenustesse, tuleks ELi majanduse juhtimise raamistikus üldhuviteenused esikohale seada ja neid kaitsta, tunnistades nende strateegilist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse ja pikaajalise konkurentsivõime jaoks. Praegune kaitsekulutuste maksuvabastus on näide sellest, et taolisi erandeid on võimalik teha, ja see ei ole mingil viisil seotud eelarvepiirangute, vaid poliitilise tahtega. Kuna üldhuviteenused peavad olema nii osa terviklikust kaitsepoliitikast kui ka – sellest sõltumatult – hädavajalik investeering konkurentsivõime ja demokraatia tagamiseks, peab selline erand olema võimalik ka nende teenustega seoses ning seda tuleb rakendada kiiresti.
3.14On äärmiselt oluline tugevdada ja kindlustada pikas perspektiivis selliseid vahendeid nagu Ühtekuuluvusfond ja üleminekufond. Need võivad aidata edendada roheüleminekut ja tugevdada üldhuviteenuseid. Ühtekuuluvusfondi kulutused on piirdunud piirkondlike erinevuste vähendamisega. Vaja on laiendatud ühtekuuluvuspoliitikat, mille abil võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu ja edendada Euroopasse kuulumise tunnet. Ühtekuuluvusfondi kulutusi tuleb suurendada, mitte vähendada. Kui sõjaliste kulutuste suurendamine toimub ühtekuuluvuspoliitika arvelt, ei muutu Euroopa tugevamaks. EL võiks võtta ühiselt laenu, nagu ta tegi pandeemia ajal. Lisaks tuleks sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse suurendamiseks eraldada vahendeid vähemalt sama paindlikult kui seda tehakse strateegilistes sektorites, nagu kaitsevaldkonnas, tunnistades nende olulist rolli ELi majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisel. Komitee pooldab selle erandireegli kohaldamist laiemalt julgeoleku- ja kaitsemeetmetele ning üldhuviteenustele, et seada prioriteediks majanduskasvule suunatud avaliku sektori investeeringud ning vältida kaitse- ja sotsiaalkulutuste vahel kompromisside tegemist.
3.15Ühtse turu vabadused ja konkurentsiõigus, eelkõige riigiabi- ja riigihankeõigus, piiravad üldhuviteenuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise korraldamist ja rahastamist. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste paketi erieeskirjad tuleb põhjalikult läbi vaadata. Selgelt tuleb välja tuua, millised üldhuviteenused jäetakse riigiabiõiguse kohaldamisalast välja. Teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul, nagu eluaseme-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, soovitab komitee võimaldada ka rohkem riigiabi ja pikemaid tähtaegu teenuste osutamise eest hüvitise maksmiseks. Piirkondliku ja Euroopa lisaväärtuse edendamiseks tuleks kaitsta ja laiendada otselepinguid künniste suurendamise abil. Riigihangete direktiivi läbivaatamisel peaks reformi põhirõhk olema lihtsustamisel ning edasiste stiimulite loomisel asjakohastel ELi eesmärkidel põhinevate sotsiaalsete kriteeriumide ja kestlikkuse kriteeriumide järgimiseks, samuti riigihangetele parema juurdepääsu tagamisel VKEde jaoks kestlikuma ja kaasavama ELi majanduse nimel. Sellepärast tuleks kaotada puhtalt hinnapõhine lähenemisviis ning asendada see asjakohasel hinna ja kvaliteedi suhtel põhineva süsteemiga. Samamoodi tuleks lühendada alltöövõtuahelaid ja kehtestada töövõtja üldine vastutus, ühtlustades nii olulisi elemente ELi tasandil. Lisaks peaks olema lubatud pikendada sotsiaalteenuste lepingute kestust, mis on piiratud kolme aastaga, et tagada planeerimisstabiilsus nii teenuseosutajatele kui ka klientidele, ning lubada tuleks avalike asutuste siseseid kavasid teatava piirmäärani.
3.16Üldhuviteenuste rahastamise kõrval on oluline tagada ka vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja piisava arvu inimeste (ümber)koolitamine. See peab hõlmama ka kvaliteetsete ja produktiivsete töökohtade loomist, mida toetavad tõhus sotsiaaldialoog, õiglane töötasu ja head töötingimused töötajatele nii üldhuviteenuste sektorites kui ka mujal.
3.17Arvestades paljudes liikmesriikides kehtivaid eelarvepiiranguid, on oht, et konkurentsivõime ja eelarveküsimused juhivad meie tähelepanu kõrvale tähtsamatelt teemadelt, nagu demokraatia, inimõigused ja elukvaliteet. Arutelud üldhuviteenuste tuleviku üle ei tohiks piirduda üksnes keskendumisega nende rahalisele küljele. On oht, et tekib kahetasandiline üldhuviteenuste süsteem, kus põhiteenuste kvaliteet halveneb ning kodanikud peavad olema valmis maksma kiiremate ja kvaliteetsemate teenuste eest. Selline turuloogika on õigustatud vähem oluliste erateenuste puhul, mis ei kuulu üldhuviteenuste hulka. Tähtis on tagada, et seda ei kohaldata avalike teenuste suhtes, millega rahuldatakse elanikkonna põhivajadusi ning mis tagavad sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse.
3.18 Edendada tuleb laiemat arusaamist üldhuviteenuste kesksest rollist sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsuse tasakaalustamisel ning demokraatia tugevdamisel. Eri poolte konstruktiivse osalemise soodustamiseks peavad avalike teenuste osutajad, töötajad ja kasutajad mõistma üksteise vaatenurki. Töötajate pühendumust võiks suurendada üldhuviteenuste laialdasem propageerimine, nagu ka see, kui tunnistatakse ulatuslikumalt üldhuviteenuste tähtsust ühiskonna ja selle sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Üldhuviteenuste vallas töötavate inimeste tegevuse esiletõstmine kodanike ja valdkonna töötajate vahelises dialoogis võiks suurendada austust kollektiivsete teenuste ja neile pühendumise vastu. Avatud uste poliitika, koolide külastamine ja reklaamikampaaniad on andnud positiivseid tulemusi munitsipaalteenuste valdkonnas.
3.19Mida rohkem on kodanikud kaasatud selliste otsuste tegemisse, mis puudutavad nende kommunaalteenuste osutajaid ja kollektiivseid teenuseid, seda paremad on eeldused tõelise osalusdemokraatia väljakujunemiseks ning seda suurem on tulevikus kodanike heakskiit ja valmisolek osaleda teenuste saamiseks nende rahastamises õiglasel viisil (nt maksude või teenustasude kaudu).
3.20Komitee on kindlal seisukohal, et investeeringud haridusse ja teadusuuringutesse on olulised, et säilitada Euroopa majanduslik tugevus ning vastata samas sellistele väljakutsetele nagu demograafilised muutused (tööjõu ja oskuste nappus), tehnoloogiline areng ja kliimaprobleemid. See tähendab investeerimist üldhuviteenustesse, riiklikesse haridussüsteemidesse ja kõrgharidusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni (nt programm „Euroopa horisont“), et tagada meie tulevane konkurentsivõime ja heaolu.
Brüssel, 24. juuni 2025
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees
Baiba MILTOVIČA
_____________