INT/1077
Siseturu infosüsteem / töötajate lähetamine
ARVAMUS
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012“
(COM(2024) 531 final – 2024/0301 (COD))
Raportöör: Bruno CHOIX
|
Nõustaja
|
Lorenzo GIULIANI (II rühma nõustaja)
|
|
|
|
|
Seadusandlik menetlus
|
EU Law Tracker
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Liidu Nõukogu, 25/11/2024
Euroopa Parlament, 10/2/2025
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
|
|
Euroopa Komisjoni dokumendid
|
COM(2024) 531 final – 2024/0301 (COD)
|
|
Seonduvad kestliku arengu eesmärgid
|
eesmärgid nr 8–10
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
8/4/2025
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
59/17/6
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
D/M/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
...
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
.../.../...
|
1.SOOVITUSED
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)
1.1tunnistab digiteerimise tähtsust lähetusdeklaratsioonide lihtsustamise ja tõhususe seisukohast. Avaliku kontaktpunkti loomine peaks aitama lihtsustada teavitamismenetlusi, hõlbustada teenuste osutamise vabaduse kasutamist ja siseturu toimimist ning edendada liikmesriikidevahelist koostööd.
Samal ajal rõhutab komitee, kui oluline on võidelda nõuete rikkumise ja pettuste vastu, mis põhjustavad ettevõtjate jaoks ebaausat konkurentsi ja nõrgendavad töötajate kaitset. Seetõttu on oluline saavutada lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgid, tagades samal ajal ausa konkurentsi ettevõtjate vahel ja töötajate õiguste piisava kaitse, eelkõige seoses selles liikmesriigis kohaldatavate töötingimuste kohaldamisega, kus teenust osutatakse;
1.2rõhutab määruse ettepanekus seatud lihtsustamiseesmärke arvestades, et määruse vastuvõtmist tuleks eelnevalt toetada asjakohase mõjuhinnanguga, mis võimaldab kontrollida liikmesriikide saadavat kasu ning milles võetakse arvesse mitte ainult tahet vähendada bürokraatlikku koormust, vaid ka võimalikke sotsiaalseid kulusid ja nende mõju töötajatele. Eelkõige tuleks arvesse võtta märkimisväärseid investeeringuid, mida liikmesriigid on teinud riikliku liidese loomiseks;
1.3rõhutab, et kavandatav veebipõhine deklaratsioon peab olema rangelt vabatahtlik, ning nõuab, et liikmesriikidele antaks eesõigus määrata kindlaks vajalikud haldusnõuded ja kontrollimeetmed, mida tuleb järgida kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikliga 9. Samuti nõuab komitee, et liides oleks varustatud mehhanismiga, mille abil liikmesriigid saaksid seda paindlikult hallata, võimaldades lisada või kustutada standardvormis sisalduvat teavet, säilitades seeläbi oma autonoomia ja saavutades samal ajal määruses sätestatud lihtsustamiseesmärgid;
1.4nõuab, et määruses täpsustataks üksikasjalikumalt standardvormis sisalduva teabe liiki ja et standardvormi koostamisse kaasataks sotsiaalpartnerid, ning teeb ettepaneku, et see vorm lisataks määrusesse, et hõlbustada selle järgimist liikmesriikide poolt, pidades silmas nende järelevalveasutuste vajadusi;
1.5nõuab, et loodaks võimalus kontrollida teabe sisestamist ja kontrollimist. See parandaks jälgitavust;
1.6nõuab, et töötajate lähetamist käsitlevate sätete rakendamiseks vajalike vahendite väljatöötamisse kaasataks sektoriülesed ja valdkondlikud sotsiaalpartnerid;
1.7soovitab, et Euroopa Tööjõuamet (ELA) toetaks liikmesriike suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu, et hõlbustada ja tugevdada liikmesriikidevahelisi kontrolle ja koostööd töötajate lähetamise eeskirjade jõustamisel. Eelkõige tuleb tagada ajakohase ja täieliku teabe kättesaadavus nii ettevõtjatele kui ka lähetatud töötajatele;
1.8nõuab määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise kiiret ja tasakaalustatud lõpuleviimist, eelkõige seoses etteteatamise süsteemiga.
1.9märgib, et tegemist on liikmesriikide vabatahtliku algatusega, ning kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles teostama korrapäraselt hindamisi, et liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid saaksid siseturu toimimise tugevdamist silmas pidades vaadata üle, kas on asjakohane ühineda selle uue ühise süsteemiga või sellest lahkuda.
2.SELGITAVAD MÄRKUSED
Soovitust 1.1 toetavad argumendid
2.1Komitee võtab teadmiseks komisjoni väljendatud kavatsuse vähendada ettevõtete halduskoormust, hõlbustades lähetusdeklaratsioonide esitamist. Ta tunnistab, et menetluste digiteerimine võib aidata lihtsustada ja kiirendada selliste takistuste kõrvaldamist nagu keelebarjäär ja teabe võrdlemine.
2.2Komitee on teadlik, et direktiiv 2014/67/EL on vähendanud pettuseohtu. Komitee rõhutab siiski, et Euroopa ettevõtjad, iseäranis mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), seisavad endiselt silmitsi ebaausa konkurentsiga, mis on seotud lähetuseeskirjadest kõrvalehoidmise ja pettustega.
2.3Töötajate lähetamist reguleerivates ELi õigussätetes tuleks, nagu on sätestatud alusdirektiivis 96/71/EÜ, nõuetekohaselt arvesse võtta kolme eesmärki: töötajate õigustest kinnipidamise tagamine, ausate konkurentsitingimuste tagamine ja riikidevahelise teenuste osutamise edendamine ELis. Oluline on saavutada menetluste lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgid, tagades samal ajal lähetatud töötajate õiguste piisava kaitse, eelkõige seoses töötingimusi ning töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamisega, mis kehtivad liikmesriigis, kus teenust osutatakse.
2.4Peaaegu kolmandik lähetatud töötajatest (30,7 %) tegutseb ehitussektoris ja Eurostati viimaste andmete kohaselt juhtub peaaegu veerand kõigist tööõnnetustest (22,9 %) just nimelt ehitussektoris. Seetõttu on oluline võtta arvesse selliste strateegiliste sektorite konkreetseid aspekte nagu ehitus, kus sektori sotsiaalpartnerite kaasamine on äärmiselt oluline. Lisaks viitab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet oma viimases lähetatud töötajaid käsitlevas aruandes erinevustele töötingimustes, andmete puudumisele ning suurele töötasu ning töötervishoiu ja tööohutusega seotud rikkumiste ohule. Selles kontekstis on töötajate lähetamisest etteteatamise süsteemi säilitamine väga oluline, et vältida töötingimuste halvenemist ja võidelda sotsiaalsete sotsiaalkindlustuspettuste vastu.
Soovitust 1.2 toetavad argumendid
2.5Komitee märgib, et määruse eelnõu ettevalmistamisega kaasnes ametlik konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega. Komitee märgib siiski, et ei koostatud mõjuhinnangut enne siin vaadeldava ettepaneku valmimist. Ta rõhutab, et selline toimimisviis on vastuolus parema õigusloome loogikaga, ning on mures, kas kavandatav vahend on ikka tõeliselt kohandatud liikmesriikide, ettevõtjate ja töötajate vajadustele. See hindamine on oluline ka riiklike avaliku liidese süsteemide jaoks, mis kuvavad teateid kolmandates riikides asutatud ettevõtjatelt, kellel ei ole juurdepääsu siseturu infosüsteemile (IMI).
2.6Mõjuhinnangus tuleks arvesse võtta mitte ainult bürokraatliku koormuse vähendamist, vaid ka lähetatud töötajate võimalikke sotsiaalseid kulusid. Investeeringud õigusnormide jõustamisse on avalik hüve, mis on oluline ausa konkurentsi ja inimväärsete töötingimuste tagamiseks. Süsteem peab teenima avalikku huvi, pakkudes tuge järelevalveasutustele ning kaitstes haavatavaid töötajaid kuritarvitamise eest ja ettevõtjaid ebaausa konkurentsi eest.
Soovitust 1.3 toetavad argumendid
2.7Komitee märgib, et direktiivi 2014/67/EL ülevõtmisperiood lõppes 2016. aastal. Liikmesriigid on teinud investeeringuid, mõnikord ka ELi vahenditest, et luua oma kontrollinõuetele vastavad süsteemid kooskõlas direktiivi sätetega. Seetõttu peab komitee küsitavaks, kas on asjakohane, et Euroopa Komisjon esitab ettepaneku standardvormi kohta peaaegu kümme aastat pärast liikmesriikide tehtud investeeringuid.
2.8Direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada „vajalikud haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud[, ...] põhjendatud ja proportsionaalsed“. Kavandatava määruse artikliga 4 antakse komisjonile siiski õigus kehtestada rakendusaktidega vorm ja muuta seda ajutise komitee toel. Komitee leiab, et see kahjustab direktiiviga 2014/67/EL liikmesriikidele antud vastutuse põhimõtet, ning kutsub üles seda sätet muutma, et võimaldada liikmesriikidel teabe loetelu täiendada iseseisvalt ja ilma, et komisjon peaks seda eelnevalt läbi vaatama.
2.9Selleks et täielikult ära kasutada liikmesriikide loodud süsteeme ja austada nende direktiivist 2014/67/EL tulenevaid kohustusi, rõhutab komitee, et oluline on veebipõhise Euroopa deklaratsiooni vabatahtlikkus.
Soovitust 1.4 toetavad argumendid
2.10Komitee leiab, et elemendid, mida võib deklaratsiooni lisada, tuleks lisada määrusesse ja neid ei tohiks määratleda rakendusaktiga, et austada direktiivi 201467/EL artiklile 9 kohaseid liikmesriikide eesõigusi kehtestada „haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud“.
Soovitust 1.5 toetavad argumendid
2.11Komitee leiab, et lihtsustamise püüdlused peavad käima käsikäes liikmesriikide kontrollisuutlikkuse hõlbustamise ja parandamisega. Seetõttu soovitab komitee tugineda eelkõige transpordisektori kasutatavas siseturu infosüsteemis saadud kogemustele, võttes kasutusele võimaluse jälgida andmete sisestamist ja kontrollida teavet.
2.12Teabe jälgitavus liidesesüsteemis on oluline element bürokraatia vähendamiseks (võimaldades juurdepääsu juba sisestatud teabele), aga ka võimalike rikkumiste avastamiseks.
2.13Komitee märgib, et kavandatava määruse artiklis 4 nähakse liikmesriikidele ette võimalus nõuda loetelus kavandatust vähem teavet, kuid mitte võimalust nõuda rohkem teavet. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et direktiivi 2014/67/EL artikliga 9 jäetakse vajalike meetmete määratlemine liikmesriikide otsustada. Lisaks võiksid mõned liikmesriigid asjakohaste kontrollide läbiviimiseks õiguspäraselt nõuda teavet lähetatud töötajate palkade, lähetusperioodi, töötingimuste või eluaseme kohta. Seetõttu nõuab komitee, et määruse ettepanekus nähtaks liikmesriikidele ette võimalus nõuda lähetamise kohta rohkem teavet iseseisvalt ja ilma, et komisjon peaks selle eelnevalt läbi vaatama.
Soovitust 1.6 toetavad argumendid
2.14Komitee rõhutab, et sektoriüleste ja valdkondlike sotsiaalpartneritega konsulteerimine on oluline element, et tagada töötajate lähetamist käsitlevatest õigusaktidest tulenevate meetmete kohandamine ja nõuetekohane toimimine, pidades silmas kahte eesmärki: aus konkurents ja töötajate kaitse. Seetõttu nõuab komitee sotsiaalpartnerite täielikku kaasamist määruse väljatöötmisse.
Soovitust 1.7 toetavad argumendid
2.15Komitee hinnangul ei tohiks komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus kaasneda ohtu vähendada liikmesriikide kontrollisuutlikkust. Ta rõhutab, et kõik lähetamist toetavad meetmed peaksid hõlbustama kontrolle, eelkõige tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Tööjõuameti (ELA) suutlikkust.
Soovitust 1.8 toetavad argumendid
2.16Komitee leiab, et ELi prioriteet peab olema töötajate lähetamist ja pettustevastast võitlust käsitlevate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine. Seepärast kordab komitee oma üleskutset viia kiiresti lõpule läbirääkimised määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise üle ning eelkõige leida tasakaalustatud lahendus seoses eelteatamise süsteemiga, mis on pettustevastases võitluses hädavajalik.
3.EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Seotud soovitustega 1.4 ja 1.5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 2
Avaliku liidese funktsioonid
1. Avalik liides peab võimaldama:
a)
luua konto teenuseosutaja jaoks reserveeritud alale turvalise juurdepääsu saamiseks;
b)
tagada kasutaja tegevusega seotud andmete nõuetekohase kogumise;
c)
koostada, esitada ja hallata deklaratsioone lähetatud töötajate kohta;
d)
edastada lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale;
e)
teha IMI kaudu esitatud teave kättesaadavaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele halduskoostöö eesmärgil kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punktidega 6 ja 7;
f)
ühel või mitmel vastuvõtva liikmesriigi asutusel, kes on direktiivi 2014/67/EL artikli 3 kohaselt pädevad asutused, võtta lähetusdeklaratsioone otse vastu ka riikliku tagasüsteemi kaudu, kui liikmesriik seda taotleb.
|
Artikkel 2
Avaliku liidese funktsioonid
1. Avalik liides peab võimaldama:
a)
luua konto teenuseosutaja jaoks reserveeritud alale turvalise juurdepääsu saamiseks;
b)
tagada kasutaja tegevusega seotud andmete nõuetekohase kogumise;
c)
koostada, esitada ja hallata deklaratsioone lähetatud töötajate kohta ning jälgida kõiki neis tehtavaid muudatusi;
d)
edastada lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale;
e)
teha IMI kaudu esitatud teave kättesaadavaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele halduskoostöö eesmärgil kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punktidega 6 ja 7;
f)
ühel või mitmel vastuvõtva liikmesriigi asutusel, kes on direktiivi 2014/67/EL artikli 3 kohaselt pädevad asutused, võtta lähetusdeklaratsioone otse vastu ka riikliku tagasüsteemi kaudu, kui liikmesriik seda taotleb;
g)
volitada ühte või mitut vastuvõtva liikmesriigi asutust kontrollima andmete sisestamist ja teavet ning vajaduse korral taotlust tagasi lükkama.
|
|
Motivatsioon
|
|
Töötajate lähetamise puhul on prioriteet endiselt tagada eeskirjade nõuetekohane kohaldamine, et peatada pettused ja tagada tööõiguse järgimine. Seepärast peaks kavandatav süsteem võimaldama liikmesriikide pädevatel asutustel kontrollida vajadusel andmeid ja teavet.
|
Muudatusettepanek 2
Seotud soovitusega 1.3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
3. Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid ei kehtesta avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid ega teabe lisanõudeid.
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
3. Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid võivad kehtestada avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid või teabe lisanõudeid, et teha asjakohaseid kontrolle kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega.
|
|
Motivatsioon
|
|
Direktiivi 2014/67/EL artikliga 9 jäetakse vajalike meetmete määratlemine liikmesriikide otsustada. Lisaks võiksid mõned liikmesriigid asjakohaste kontrollide tegemiseks õiguspäraselt nõuda teavet lähetatud töötajate palkade, lähetusperioodi või eluaseme kohta.
|
Muudatusettepanek 3
Seotud soovitustega 1.3 ja 1.4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 4
Standardvorm
1. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:
a)
teenuseosutaja;
b)
lähetatud töötaja;
c)
lähetusülesanne;
d)
kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;
e)
teenusesaaja.
[...]
3. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.
|
Artikkel 4
Standardvorm
1. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:
a)
teenuseosutaja ja seaduslik esindaja;
b)
lähetatud töötaja;
c)
lähetusülesanne;
d)
kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;
e)
teenusesaaja;
f)
lähetatud töötaja töötingimused.
1a. Kõigile käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elementidele lisatakse asjakohane üksikasjalik teave.
[…]
3. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.
3a. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada nõuda rohkem teavet, kui standardvormis sisaldub, ning teavitab sellest komisjoni.
|
|
Motivatsioon
|
|
Direktiivi 2014/67/EL artikliga 9 jäetakse vajalike meetmete määratlemine liikmesriikide otsustada. Mõned liikmesriigid võiksid asjakohaste kontrollide tegemiseks õiguspäraselt nõuda teavet lähetatud töötajate palkade, lähetusperioodi või eluaseme kohta.
Määruses tuleks esitada üksikasjalik teave eri elementide kohta, mis on olulised kontrollitegevuse ja eeskirjade eiramise avastamise seisukohast, ning selleks tuleks ette näha lähetusdeklaratsiooni koopia automaatne edastamine töötajale. Mõnes riigis vastutab tööga seotud õigusrikkumiste eest seaduslik esindaja, mistõttu on vaja teatada tema nimi ja kontaktandmed. Samuti on oluline mõista, mis liiki lähetusega on tegemist, kas tegemist on ahellähetamisega või mitte ja kas lähetus on pikaajaline või mitte. Alltöövõtu, topeltlähetamise või ahellähetamise korral tuleks esitada ka lõppkasutaja andmed.
Lisaks on sektoriüleste ja valdkondlike sotsiaalpartneritega konsulteerimine oluline element, et tagada töötajate lähetamist käsitlevatest õigusaktidest tulenevate meetmete kohandamine ja nõuetekohane toimimine, pidades silmas kahte eesmärki: aus konkurents ja töötajate kaitse. Selleks tuleks luua ka koostalitlusvõime mehhanism sotsiaalkindlustuskaartide ja nendega seotud andmebaasidega.
Määruses tuleks esitada üksikasjalik teave standardvormi kohta, mis välistab igasuguse muutmise võimaluse rakendusaktidega.
|
Muudatusettepanek 4
Seotud soovitusega 1.3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
5. Liikmesriik võib avaliku liidese kasutamise lõpetada. Liikmesriigil tuleb sellest komisjoni teavitada kuus kuud enne avaliku liidese kasutamise kavandatud lõppkuupäeva.
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
5. Liikmesriik võib avaliku liidese kasutamise lõpetada. Liikmesriigil tuleb sellest komisjoni teavitada kolm kuud enne avaliku liidese kasutamise kavandatud lõppkuupäeva.
|
|
Motivatsioon
|
|
Tehakse ettepanek näha ette lühem tähtaeg ja suurem paindlikkus juhuks, kui liikmesriik otsustab ühise liidese kasutamise peatada või sellest loobuda ning pöörduda tagasi oma riikliku süsteemi juurde. Kuuekuuline tähtaeg näib olevat liiga pikk, kui liikmesriik on oma riikliku süsteemi ette valmistanud ja võib kohe loobuda ühise liidese kasutamisest.
|
Muudatusettepanek 5
Seotud soovitusega 1.6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 9
Hindamine
Komisjon esitab aruande käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste kohta hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Aruandes uuritakse eelkõige, mil määral on käesoleva määrusega õnnestunud vähendada teenuste osutamise vabadust piiravaid haldustõkkeid, hõlbustada lähetatud töötajate kaitse tagamist käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tulemuslikku järelevalvet liikmesriikides ning toetada asjakohast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel.
|
Artikkel 9
Hindamine
1. Komisjon esitab aruande käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste kohta hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Aruandes uuritakse eelkõige, mil määral on käesoleva määrusega õnnestunud vähendada teenuste osutamise vabadust piiravaid haldustõkkeid, hõlbustada lähetatud töötajate kaitse tagamist käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tulemuslikku järelevalvet liikmesriikides ning toetada asjakohast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel.
2. Komisjon määratleb vahendid, millega soodustada sotsiaalpartnerite aktiivset kaasamist järelevalve- ja hindamisprotsessi.
|
|
Motivatsioon
|
|
Tehakse ettepanek struktureerida järelevalve- ja hindamismehhanism õigeaegselt, muu hulgas sotsiaalpartnerite kaasamise kaudu.
|
Brüssel, 8. aprill 2025
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees
Sandra PARTHIE
*
*
*
NB! Lisa järgneb.
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni
ARVAMUSE
LISA
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid aga hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 60 lõige 2).
Muudatusettepanekud 4 (punkti 2.6 kohta) ja 12 (punkti 1.2 kohta) pandi koos hääletusele:
Punkt 2.6
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Mõjuhinnangus tuleks arvesse võtta mitte ainult bürokraatliku koormuse vähendamist, vaid ka lähetatud töötajate võimalikke sotsiaalseid kulusid. Investeeringud õigusnormide jõustamisse on avalik hüve, mis on oluline ausa konkurentsi ja inimväärsete töötingimuste tagamiseks. Süsteem peab teenima avalikku huvi, pakkudes tuge järelevalveasutustele ning kaitstes haavatavaid töötajaid kuritarvitamise eest ja ettevõtjaid ebaausa konkurentsi eest.
|
Investeeringud õigusnormide jõustamisse on avalik hüve, mis on oluline ausa konkurentsi ja inimväärsete töötingimuste tagamiseks. Süsteem peab teenima avalikku huvi, pakkudes tuge järelevalveasutustele ning kaitstes haavatavaid töötajaid kuritarvitamise eest ja ettevõtjaid ebaausa konkurentsi eest.
|
Punkt 1.2
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
rõhutab määruse ettepanekus seatud lihtsustamiseesmärke arvestades, et määruse vastuvõtmist tuleks eelnevalt toetada asjakohase mõjuhinnanguga, mis võimaldab kontrollida liikmesriikide saadavat kasu ning milles võetakse arvesse mitte ainult tahet vähendada bürokraatlikku koormust, vaid ka võimalikke sotsiaalseid kulusid ja nende mõju töötajatele. Eelkõige tuleks arvesse võtta märkimisväärseid investeeringuid, mida liikmesriigid on teinud riikliku liidese loomiseks;
|
märgib määruse ettepanekus seatud lihtsustamiseesmärke arvestades, et määruse eelnõu koostamisele eelnes ulatuslik konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja eri sidusrühmadega. Komisjon ei teinud mõjuhinnangut, ent ta analüüsis ELi 27 liikmesriigis lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormuse praegust taset. Selle tulemuste põhjal modelleeriti üksikasjalikult erinevate deklareerimismenetluste kulusid[1]. Arvesse tuleb võtta mõju töötajate lähetamisele kolmandates riikides asutatud ettevõtetest, millel puudub juurdepääs siseturu infosüsteemile;
[1] Komisjoni koostatud halduskoormuse vähendamise mõjuhinnangu kohaselt on keskmine aja kokkuhoid võrreldes praeguse keskmise ajakuluga ELis hinnanguliselt ligikaudu 73 %. Halduskoormuse (kogukulu) keskmine vähenemine teenuseosutajate jaoks, kes lähetavad töötajaid oma riigi territooriumile, on hinnanguliselt 58 %, kui osalevad esimesed üheksa liikmesriiki, kes on seni oma valmisolekust teatanud. Kui kõik 27 liikmesriiki otsustavad selle algatusega ühineda, väheneb ELi koormus veelgi – 81 % võrra.
|
Hääletuse tulemus
Poolt:
31
Vastu:
41
Erapooletuid:
7
Muudatusettepanekud 5 (punkti 2.8 kohta), 6 (punkti 2.13 kohta), 9 (komitee muudatusettepaneku 2 kohta), 10 (komitee muudatusettepaneku 3 kohta) ja 13 (punkti 1.3 kohta) pandi koos hääletusele:
Punkt 2.8
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada „vajalikud haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud[, ...] põhjendatud ja proportsionaalsed“. Kavandatava määruse artikliga 4 antakse komisjonile siiski õigus kehtestada rakendusaktidega vorm ja muuta seda ajutise komitee toel. Komitee leiab, et see kahjustab direktiiviga 2014/67/EL liikmesriikidele antud vastutuse põhimõtet, ning kutsub üles seda sätet muutma, et võimaldada liikmesriikidel teabe loetelu täiendada iseseisvalt ja ilma, et komisjon peaks seda eelnevalt läbi vaatama.
|
Direktiivi 2014/67/EL artikli 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada „vajalikud haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud[, ...] põhjendatud ja proportsionaalsed“. Kavandatava määruse artikliga 4 antakse komisjonile õigus kehtestada rakendusaktidega vorm ja muuta seda ajutise komitee toel. Komitee leiab, et see ei tohiks kahjustada direktiiviga 2014/67/EL liikmesriikidele antud vastutuse põhimõtet.
|
Punkt 2.13
Punkt 2.13 välja jätta.
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee märgib, et kavandatava määruse artiklis 4 nähakse liikmesriikidele ette võimalus nõuda loetelus kavandatust vähem teavet, kuid mitte võimalust nõuda rohkem teavet. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et direktiivi 2014/67/EL artikliga 9 jäetakse vajalike meetmete määratlemine liikmesriikide otsustada. Lisaks võiksid mõned liikmesriigid asjakohaste kontrollide läbiviimiseks õiguspäraselt nõuda teavet lähetatud töötajate palkade, lähetusperioodi, töötingimuste või eluaseme kohta. Seetõttu nõuab komitee, et määruse ettepanekus nähtaks liikmesriikidele ette võimalus nõuda lähetamise kohta rohkem teavet iseseisvalt ja ilma, et komisjon peaks selle eelnevalt läbi vaatama.
|
|
Komitee muudatusettepanek 2
Muudatusettepanek 2 välja jätta.
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
3. Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid ei kehtesta avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid ega teabe lisanõudeid.
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
3. Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid võivad kehtestada avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid või teabe lisanõudeid, et teha asjakohaseid kontrolle kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega.
|
Artikkel 3
Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides
3. Avalikku liidest kasutavad liikmesriigid ei kehtesta avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsiooni esitavatele teenuseosutajatele täiendavaid deklareerimisnõudeid ega teabe lisanõudeid.
|
Komitee muudatusettepanek 3
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
Artikkel 4
Standardvorm
1. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:
a)
teenuseosutaja;
b)
lähetatud töötaja;
c)
lähetusülesanne;
d)
kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;
e)
teenusesaaja.
[...]
3. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Artikkel 4
Standardvorm
1. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:
a) teenuseosutaja ja seaduslik esindaja;
b) lähetatud töötaja;
c) lähetusülesanne;
d) kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;
e) teenusesaaja;
f) lähetatud töötaja töötingimused.
1a. Kõigile käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elementidele lisatakse asjakohane üksikasjalik teave.
[…]
3. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.
3a. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada nõuda rohkem teavet, kui standardvormis sisaldub, ning teavitab sellest komisjoni.
|
Artikkel 4
Standardvorm
1. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, sisaldab standardvorm järgmist teavet:
a) teenuseosutaja ja seaduslik esindaja;
b) lähetatud töötaja ja tema sotsiaalkindlustusnumber;
c) lähetusülesanne;
d) kontaktisik pädevate asutustega suhtlemiseks;
e) teenusesaaja;
f) lähetuse algus, lõpp ja kestus.
1a. Kõigile käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elementidele lisatakse asjakohane üksikasjalik teave.
[…]
3. Liikmesriik, kes otsustab avalikku liidest kasutada, võib otsustada mitte nõuda kogu standardvormis sisalduvat teavet, ning teavitab sellest komisjoni.
|
Punkt 1.3
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
rõhutab, et kavandatav veebipõhine deklaratsioon peab olema rangelt vabatahtlik, ning nõuab, et liikmesriikidele antaks eesõigus määrata kindlaks vajalikud haldusnõuded ja kontrollimeetmed, mida tuleb järgida kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikliga 9. Samuti nõuab komitee, et liides oleks varustatud mehhanismiga, mille abil liikmesriigid saaksid seda paindlikult hallata, võimaldades lisada või kustutada standardvormis sisalduvat teavet, säilitades seeläbi oma autonoomia ja saavutades samal ajal määruses sätestatud lihtsustamiseesmärgid;
|
rõhutab, et kavandatav veebipõhine deklaratsioon peab olema rangelt vabatahtlik, ning nõuab, et liikmesriikidele antaks eesõigus määrata kindlaks vajalikud haldusnõuded ja kontrollimeetmed, mida tuleb järgida kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artikliga 9. Komitee peab siiski kasulikuks lisada järgmist teavet: nõutavale teabele tuleks lisada lähetatud töötaja sotsiaalkindlustusnumber ning teave lähetuse alguse, kestuse ja lõpu kohta;
|
Hääletuse tulemus
Poolt:
34
Vastu:
38
Erapooletuid:
6
Muudatusettepanekud 8 (punkti 2.16 kohta) ja 15 (punkti 1.8 kohta) pandi koos hääletusele:
Punkt 2.16
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee leiab, et ELi prioriteet peab olema töötajate lähetamist ja pettustevastast võitlust käsitlevate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine. Seepärast kordab komitee oma üleskutset viia kiiresti lõpule läbirääkimised määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise üle ning eelkõige leida tasakaalustatud lahendus seoses eelteatamise süsteemiga, mis on pettustevastases võitluses hädavajalik.
|
Komitee leiab, et ELi prioriteet peab olema töötajate lähetamist ja pettustevastast võitlust käsitlevate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine. Seepärast kordab komitee oma üleskutset viia kiiresti lõpule läbirääkimised määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise üle ning eelkõige leida tasakaalustatud lahendus seoses eelteatamise süsteemiga. See on oluline selleks, et võidelda pettuste vastu ning lubada erandeid ärireiside ja lühiajaliste lähetuste puhul tagamaks, et ettevõtetel ei tekiks õiguskindlusetust.
|
Punkt 1.8
Muuta järgmiselt:
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
nõuab määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise kiiret ja tasakaalustatud lõpuleviimist, eelkõige seoses etteteatamise süsteemiga.
|
nõuab määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise kiiret ja tasakaalustatud lõpuleviimist, eelkõige seoses etteteatamise süsteemiga, ning palub lubada erandeid ärireiside ja lühiajaliste lähetuste puhul tagamaks, et ettevõtetel ei tekiks õiguskindlusetust.
|
Hääletuse tulemus
Poolt:
35
Vastu:
43
Erapooletuid:
3
_____________