NAT/946

Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine ning samal ajal Euroopa konkurentsivõime tagamine, elukalliduse kriisi leevendamine ja õiglase ülemineku edendamine“

(omaalgatuslik arvamus)

Kontakt	nat@eesc.europa.eu
Administraator	Caroline VERHELST
Dokumendi kuupäev	4/4/2025

Raportöör: Corina MURAFA BENGA

Nõustaja	Olivier VARDAKOULIAS (raportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	5/12/2024
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	1/4/2025
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	50/5/4
Vastuvõtmine täiskogus	D/M/YYYY
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

Preambul

Käesolev arvamus kuulub laiemasse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) arvamuste paketti, milles käsitletakse elukalliduse kriisi. Paketi raames uurib komitee selle poliitilise väljakutse eri tahke ning esitab põhjalikud ja laiaulatuslikud soovitused Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajatele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele sidusrühmadele. Pakett sisaldab seitset valdkondlikku arvamust, 1 millest igaüks käsitleb konkreetsele poliitikavaldkonnale omaseid küsimusi. Lisaks sisaldab koondarvamus 2 üldisi poliitilisi soovitusi, et käsitleda elukalliduse kriisi tervikuna ja suurendada võimet panna vastu tulevastele kriisidele.

1.Järeldused ja soovitused

1.1Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine peab olema osa laiemast maksu- ja poliitikapaketist, mis on liikmesriigiti kohandatud. See peaks hõlmama laiaulatuslikku ja kaasavat sotsiaalset ja kodanikuühiskonna dialoogi, mille käigus uuritakse, kas ja milliste hüvitusskeemidega tuleks toetada üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. Kõigepealt tuleks järk-järgult kaotada keskkonnale ja ühiskonnale kõige kahjulikumad fossiilkütuste toetused. Kindla suunitluseta toetused tuleks kaotada, samal ajal kui vajaduse korral võib järk-järgult kaotada ja süsinikuheite vähendamise stiimulitega asendada sihipärased toetused, mis põhinevad leibkondade sissetulekul või ettevõtjate haavatavusel.

1.2Komitee soovitab Euroopa Komisjonil selgitada Euroopa poolaasta raames esitatavates riigipõhistes soovitustes üksikasjalikult meetmeid, mida liikmesriigid peavad võtma, et võimalikult kiiresti kaotada fossiilkütuste toetused. Lisaks riiklikes energia- ja kliimakavades määratletud järkjärgulise kaotamise selgetele lõpp- ja vahetähtaegadele peaksid liikmesriigid seadma konkreetsed vahe-eesmärgid, sihid ja prioriseerimismeetmed toetuste järkjärguliseks kaotamiseks.

1.3Euroopa Komisjon peaks koostöös sidusrühmade ja komiteega looma liikmesriikide jaoks avatud, mitut sidusrühma (sealhulgas kodanikuühiskonna osalejaid) hõlmava teabevahetusplatvormi, et jagada parimaid tavasid fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise meetmete ja programmide kohta.

1.4Komitee soovitab luua töökohtade ja töötingimuste kaitsemehhanismid, mis hõlmavad kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, et tagada tasakaalustatud fossiilkütuste toetuste kaotamise protsess.

1.5Et ületada käesolevas arvamuses kirjeldatud takistused määratlusega, peaks Euroopa Komisjon tegema energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamisel ettepaneku fossiilkütuste toetuste selge määratluse kohta, mis põhineks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) süsteemil ja hõlmaks seega ka kaudseid toetusi. Samuti peaks komisjon andma liikmesriikidele aruandlussuunised. Komisjon peaks ka täiustama oma fossiilkütuste toetuste aruandlust, hoides silma peal mitte ainult statistikal, vaid tuues esile ka parimaid tavasid toetuste järkjärgulisel kaotamisel.

1.6Energia maksustamise direktiivi läbivaatamine on oluline võimalus toetada fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ELis. Komitee on mures viivituste pärast selle toimiku sulgemisel ja kutsub Euroopa Parlamenti üles võtma võimalikult kiiresti vastu seisukoha energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta. Kuigi liikmesriikide individuaalse olukorra kajastamiseks on vaja manööverdamisruumi, on süsinikuheite konkurentsivõimelise vähendamise edendamiseks väga oluline kehtestada kogu ELis ambitsioonikad minimaalsed maksumäärad. Erandid peaksid olema vabatahtlikud ja neid tuleks kasutada ettevaatlikult.

1.7ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis peaks Euroopa Liit jätkuvalt toetama fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist kogu maailmas, tugevdades partnerlust ja vastastikust õppimist riikidega, kes on teinud selles valdkonnas hiljuti edusamme.

1.8Igasugune rahaline toetus uuele fossiilkütuste taristule tuleks lõplikult kaotada kõigis 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendites. Selle asemel soovitab komitee eraldada rahalisi vahendeid puhaste kütuste teadus- ja arendustegevuseks ja järgida seejuures rangeid kriteeriume kooskõlas ELi taksonoomiaga.

1.9Komitee soovitab vaadata läbi riigiabi eeskirjad, et aidata kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist. Selleks tuleb lõpetada fossiilkütusepõhistele energiaprojektidele riigiabi andmine.

2.Üldised märkused

2.1Energiatoetuste ja valitsuse sekkumise eesmärk on vähendada tarbijate kulusid turuhindadest madalamale, tõsta tootjate hindu turutasemest kõrgemale või anda investeerimistoetust energiataristu projektidele, et vähendada kapitalikulusid. Need hõlmavad otseseid rahaülekandeid tootjatele või tarbijatele, kaudseid toetusmehhanisme, nagu maksuvabastus ja -krediit, ning turupõhiseid lähenemisviise, mis hõlbustavad majandustegevuses osalejate vahelist ristsubsideerimist.

2.2Euroopa Komisjon jälgib selliseid toetusi ELis toetuste loetelu abil. Fossiilkütuste toetused hõlmavad sellekohaselt kogu fossiilsele primaarenergiale ja fossiilkütuste põletamisel toodetavale elektrienergiale mõeldud rahalist toetust. Aastatel 2020–2021 kahekordistusid need 136 miljardi euroni, vähenesid veidi 2023. aastal 111 miljardi euroni, mis moodustab rohkem kui kolmandiku kõigist olemasolevatest energiatoetustest. Esialgsed andmed 2024. aasta kohta viitavad energiatoetuste kogumahu (fossiilsed ja mittefossiilsed) vähenemisele 78 miljardile eurole, sest enamik kriisitoetusi peaksid 2025. aastaks aeguma 3 . Kuid arvesse ei ole võetud kaudseid toetusi, mis tulenevad kulude (nt tervishoiukulud, hoonetele ja taristule tekitatud kahju) arvestamisest väliskulude hulka.

2.3IMFi vastavas arvutusmeetodis on hõlmatud ka kaudsed toetused, st süsinikdioksiidi sotsiaalne kulu, samuti õhusaaste ja muude välismõjude, nagu liiklusummikute ja õnnetuste tingitud tervishoiukulud. Arvestusmeetodi kohaselt on fossiilkütuste toetused ELis komisjoni hinnangust oluliselt suuremad ja ulatuvad ligikaudu 300 miljardi USA dollarini aastas 4 . Vaatamata metoodilistele erinevustele on mõne liikmesriigi, näiteks Madalmaade hinnangud fossiilkütuste toetuste kohta sarnased IMFi omadega. Komitee julgustab komisjoni võtma vastu või töötama välja uue, sarnase metoodika lisaks praegusele loetelule.

2.4Fossiilkütuste toetuste stabiilne tase on vastuolus olemasolevate poliitiliste kohustustega fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. G7 ja G20 teatasid juba 2009. aastal rahvusvahelistest algatustest fossiilkütuste toetuste ratsionaliseerimiseks ja järkjärguliseks kaotamiseks ning hiljuti teatati sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil. Innustavad diplomaatilised püüdlused, nagu kliimamuutusi, kaubandust ja kestlikkust käsitlev kokkulepe, peaksid innustama ELi püüdeid eelseisvatel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsidel. Seal tuleks aktiivselt propageerida Madalmaade algatatud koalitsiooni fossiilkütuste kasutamise stiimulite, sealhulgas toetuste järkjärgulise kaotamise kohta, millega on liitunud teised ELi liikmesriigid.

2.5EL on võtnud juhtrolli mitme vahendi ja meetme rakendamisel, et kaotada fossiilkütuste toetused järk-järgult, kuid arvnäitajate kohaselt on nende meetmete mõju olnud seni piiratud. Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses (2018) nõutakse, et liikmesriigid esitaksid igal aastal aruande energiatoetuste, eelkõige fossiilkütuste toetuste kaotamisel tehtud edusammude kohta. Seda kohustust tugevdati Euroopa kliimamäärusega (2021), millega nähakse ette 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga vastuolus olevate toetuste järkjärguline kaotamine. Euroopa Komisjonile tehti ülesandeks töötada välja standarditud metoodikad ja raamistikud fossiilkütuste toetuste ja muude keskkonnakahjulike toetuste aruandluse kohta 5 . Komitee kutsub komisjoni üles analüüsima kahjulike toetuste sotsiaalset mõõdet. Lisaks on energia maksustamise direktiivi kavandatud läbivaatamine paketi „Eesmärk 55“ raames suunatud sellele, et viia energiatoodete maksustamine kooskõlla kliimaeesmärkidega.

2.6Fossiilkütuste toetused avaldavad mitmesugust kahjulikku mõju, nad rikuvad „saastaja maksab“ põhimõtet, soodustavad jätkuvat sõltuvust fossiilkütustest ja vähendavad taastuvenergia konkurentsivõimet. See kõik pärsib üleminekut taastuvatele energiaallikatele ning süvendab keskkonnaseisundi halvenemist – muu hulgas õhusaastet ja elurikkuse vähenemist – ja kliimamuutusi. Seega on need teravas vastuolus ELi kliimapoliitikaga. Tõendite kohaselt oleks ELis saanud 2023. aastal paigaldada miljon soojuspumpa lisaks, kui fossiilkütusekatelde toetusi oleks kasutatud soojuspumpade jaoks 6 .

3.Konkreetsed märkused fossiilkütuste toetuste mõju kohta konkurentsivõimele

3.1Peale geopoliitiliste kaalutluste avaldab ELi struktuurne sõltuvus imporditud fossiilkütustest negatiivset mõju ELi kaubandusele ja jooksevkontole, mõjutades negatiivselt netoeksporti ja laiemaid makromajanduslikke tulemusi 7 . Seega suurendavad fossiilkütuste toetused ELi sõltuvust impordist, mis aeglustab energiasüsteemi ümberkujundamist. Lisaks kiirendab fossiilkütuste impordist tulenev hinnavolatiilsus inflatsiooni, nagu seda kogeti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, vähendades ettevõtjate konkurentsivõimet (eriti energiamahukates tööstusharudes).

3.2Eelarvepoliitika seisukohast vähendavad fossiilkütuste toetused liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi muude prioriteetide, sealhulgas ettevõtete toetamisel energiasüsteemi ümberkujundamisse või sotsiaalkulutusse investeerimisel. Näiteks on fossiilkütuste toetused endiselt suuremad kui taastuvate energiaallikate toetused, hoolimata märkimisväärsest investeeringute puudujäägist 2030. aasta energiasüsteemi ümberkujundamise ja kliimaeesmärkide saavutamisel 8 . Võttes arvesse ELi läbivaadatud eelarve-eeskirjadest tulenevaid eelarvepiiranguid, on fossiilkütuste toetuste ümbersuunamine kliimaeesmärkidele äärmiselt oluline kliimainvesteeringute puudujäägi katmiseks.

3.3Kõrged energiahinnad kahjustavad ELi konkurentsivõimet, kusjuures ELi ettevõtted maksavad elektri eest kaks kuni kolm korda rohkem kui USAs ja gaasi eest neli kuni viis korda rohkem. Kuigi osad fossiilkütuste toetused on mõeldud ettevõtete energiakulude leevendamiseks, lükkavad need edasi investeeringuid alternatiividesse ja moonutavad hinnastiimuleid.

4.Konkreetsed märkused fossiilkütuste toetuste mõju kohta elukallidusele

4.1Venemaa sissetung Ukrainasse andis tõuke inflatsioonile, millel on olnud ebaproportsionaalselt suur mõju töötajatele. Kriisi haripunktis 2022. aastal vähenes reaalpalk ELis 5,1 %. Energiasektoris mõjutab inflatsioon ebaproportsionaalselt vähekaitstud leibkondi, kes kulutavad suurema osa oma sissetulekust energiale. Keskpikas perspektiivis saab vaid elektrisüsteemi süsinikuheite vähendamine tänu üleminekule puhastele energiaallikatele aidata vähendada energiakulusid, mis põhjustasid elukalliduse kriisi.

4.2Lisaks sellele, et fossiilkütuste toetustel on negatiivne koondmõju valitsemissektori eelarvele, viitavad tõendid ka nende kehvale suunatusele, tuues kasu peamiselt jõukamatele sotsiaalsetele rühmadele ja soodustades seetõttu sotsiaalset taandarengut 9 . Lisaks tekitab fossiilkütuste kasutamise subsideerimine laiemaid negatiivseid sotsiaalkulusid, nagu enneaegne suremus ja haigestumus õhusaaste tõttu, tabades eriti just haavatavaid sotsiaalseid rühmi 10 .

4.3Paljud toetused kehtestati lühiajalise leevenduse pakkumiseks, kuid need ei paku abi vähese sissetulekuga leibkondadele ega käsitle energiainflatsiooni algpõhjuseid. Selleks et tõhusalt tegeleda kõrgete energiahindade pärssiva mõjuga leibkondadele, on vaja õiglase ülemineku põhimõtetel rajanevat kahe elemendiga lähenemisviisi. Esiteks on vaja paremini suunatud otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele lühiajalises perspektiivis ning teiseks toetuste ümbersuunamist püsivatele lahendustele. Selleks tuleb mobiliseerida vahendeid vähese CO2 heitega elektri- ja küttesüsteemidesse investeerimiseks ning renoveerida samal ajal ka elamufondi, et vähendada hindu.

4.4Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine peaks toimuma käsikäes energiaturu rangema kontrolliga, et kaitsta haavatavaid rühmi ja vältida ülemäärast hinnatõusu. Pidevalt tuleks pöörata tähelepanu puhtale energiale juurdepääsule, eriti maapiirkondades.

5.Konkreetsed märkused fossiilkütuste kvantifitseerimise ja aruandluse kohta

5.1ELi tasandil tuleb kehtestada fossiilkütuste toetuse selge määratlus, milles eristatakse tõhusaid ja ebatõhusaid toetusi. Lisaks sellele on vaja konkreetseid suuniseid mõõtmise ja avalikustamise kohta, et käsitleda andmete katvust ja kvaliteeti järelevalve ja mõõtmise seisukohalt. Seda saab teha energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse eelseisva läbivaatamise käigus. Määratlus võiks põhineda WTO toetuste tüpoloogial, mida praegu kasutavad OECD, Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur ja ÜRO Keskkonnaprogramm. Samuti tuleks keskpikas perspektiivis kaaluda ka kaudsete toetuste lisamist Rahvusvahelise Valuutafondi määratluse alusel, eriti sektorites, mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma.

5.2Vaid 12 liikmesriiki on aidanud parandada ELi tasandil kogutavaid andmeid, mistõttu eksperdid peavad tuginema killustatud, ebatäielikule ja segadusttekitavale riiklikule teabele. Üldiselt on liikmesriikide tasandil võetud kohustused fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohta ebarahuldavad ning ainult Taanil on konkreetne kava. Riiklike energia- ja kliimakavade esialgse hindamise kohaselt oli 2023. aasta seisuga vaid kuus ELi liikmesriiki 27st väljendanud kavatsust kaotada riigieelarvest täielikult fossiilkütuste toetused, ehkki konkreetse lõpptähtajata. Selle hindamise ning muude riiklike kavade ja teadaannete põhjal on vähem kui pooled 2022. aasta fossiilkütuste toetustest kavas kaotada enne 2025. aastat, 1 % on kavas kaotada aastatel 2025–2030, samas kui 52 %-l ei ole lõppkuupäeva määratud isegi pärast 2030. aastat 11 . Riiklike energia- ja kliimakavade aruandlusmetoodikat tuleb parandada ja ühtlustada.

5.3Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine on kooskõlas kestliku arengu eesmärkide tegevuskavaga, täpsemalt eesmärgiga 12.C ratsionaliseerida raiskavat tarbimist soodustavaid ebatõhusaid fossiilkütuste toetuseid, kõrvaldades turumoonutused. Näitaja 12.c.1, 12 nimelt fossiilkütuste toetuste (tootmine ja tarbimine) summa SKP ühiku kohta, on selgelt valesti arvestatud maksukuluna ja sellest teatamine on riikide jaoks vabatahtlik. Et üleilmsel tasandil võrdsete võimaluste loomise abil parandada Euroopa konkurentsivõimet, peaksid ELi liikmesriigid ja Euroopa Komisjon oma diplomaatilises koostöös kestliku arengu eesmärkide näitajate ametitevahelise eksperdirühmaga toetama maksukulutuste kohustuslikku lisamist aruandlusse.

5.4Fossiilkütuste toetuste loetelude läbipaistvus on äärmiselt oluline, et luua konstruktiivne ja kaasav dialoog kodanikuühiskonnaga. Heade tavade näitena võib tuua Itaalia keskkonnahoidlike ja keskkonnakahjulike toetuste katalooge ja Prantsusmaa rohelise eelarve aruandlust, milles tehakse avalikuks kasvav lõhe keskkonnakahjulike ja -hoidlike toetuste vahel.

5.5ELi tasandil on 83 % kõigist fossiilkütuste toetustest mõeldud energianõudluse toetamiseks. See annab võimaluse asendada nõudluspõhised toetused muude tarbijatele mõeldud sissetulekutoetuse meetmetega, et suunata nõudlust süsinikuvabadele alternatiividele.

5.6Kuigi energiahinnad on Euroopas endiselt kõrged, on need kriisiaegsest tasemest tunduvalt madalamad. Siiski on fossiilkütuste toetustega seotud eelarvepoliitiline manööverdamisruum üldiselt sama, mis enne kriisi. See näitab, et on jäetud kasutamata võimalus investeerida vahendeid pikaajalisematesse, kestlikesse ja tootlikumatesse poliitikameetmetesse, et leevendada elukalliduse kriisi kulusid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet keskpikas perspektiivis. Paljud ajutised meetmed, mille eesmärk on leevendada alates 2022. aastast tõusvate energiahindade mõju, kaotatakse eeldatavasti 2024.–2025. aasta lõpuks. Komitee soovitab komisjonil jälgida tähelepanelikult, kuidas rakendatakse liikmesriikides meetmete lõpetamiseks kokku lepitud kavu, ja määrata vajaduse korral haavatavate elanikkonnarühmade jaoks alternatiivsed sihipärased toetusmehhanismid. EL peaks püüdma viia läbi ühtsed maksureformid, et lõpetada fossiilkütuste kasutamine.

5.7Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid täiustama oma fossiilkütuste toetuste aruandlust, hoides silma peal mitte ainult statistikal, vaid tuues esile ka parimaid tavasid toetuste järkjärgulisel kaotamisel. Sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju alusel liigitamine võib suunata järkjärgulise lõpetamise ajakava ja meetodit, kasutades üleminekumeetmeid, nagu paralleelsed stiimulid, sihipärased erandid ja sujuvaks üleminekuks vajalik prioriseerimine, pidades silmas 2030. ja 2040. aasta kliimaeesmärke 13 .

6.Konkreetsed märkused ja põhimõtted fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks

6.1Toetuste järkjärgulise kaotamise kriteeriumid ja põhimõtted

6.1.1Üldreeglina peaks mis tahes fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise protsess olema osa laiemast maksu- ja poliitikapaketist, et aidata tarbijatel ja ettevõtjatel minna üle vähese CO2 heitega alternatiividele, eelkõige seal, kus üleminek on tehnoloogiliselt võimalik. Kõiki fossiilkütuste toetusi tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi ning kehtestada tuleks konkreetsed alternatiivid ja/või kompensatsioonikavad, mis kajastavad liikmesriikide individuaalset olukorda.

6.1.2Kõik fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise protsessid peaksid hõlmama ulatuslikku ja tõhusat sotsiaalset ja kodanikuühiskonna dialoogi, kaasates kõik mõjutatud sidusrühmad, ning neid tuleks toetada üleeuroopalise platvormiga, et vahetada häid tavasid ja edendada vastastikust õppimist.

6.1.3Fossiilkütuste toetusi tuleks hinnata nende individuaalse sotsiaalse ja majandusliku tasuvuse alusel, kasutades selleks iga toetuse puhul süstemaatilist kulude-tulude analüüsi. Esmalt tuleks tegeleda toetustega, mille sotsiaalne ja majanduslik tasuvus on väike, kuid milleks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Samas vaimus on EL võtnud mitmel mitmepoolsel foorumil kohustuse lõpetada järk-järgult ebatõhusad fossiilkütuste toetused, kuid ei ole määratlenud, mida need endast praktikas kujutavad. Seega peaks Euroopa Komisjon muu hulgas hoogustama vastastikust õppimist Kanadaga, kes hiljuti avaldas ebatõhusate fossiilkütuste toetuste hindamisraamistiku 14 .

6.1.4Nii tuleks fossiilkütuste toetusi hinnata nende mõju alusel sissetulekurühmade kaupa, kusjuures toetused, mis on ebaproportsionaalselt kasulikud just kõrgema sissetulekuga rühmadele, tuleks kiiremini kaotada. Progressiivne maksustamine peaks põhinema ümberjaotaval õiglusel, et võimaldada järkjärgulist kaotada fossiilkütuste toetused.

6.1.5Kuigi teatud põllumajandustegevused võivad saada kasu taastuvatest energiaallikatest, sõltub laiem põllumajandussektor, eriti igapäevatöödes (nt põllumajandusmasinad), endiselt suurel määral fossiilkütustest. Suurte põllumajandusmasinate, sealhulgas traktorite, saagikoristusmasinate ja kalalaevade puhul puuduvad praegu majanduslikult elujõulised alternatiivid, mis töötaksid sama tõhusalt ja usaldusväärselt kui diiselmootoriga seadmed. Tehnoloogilist valmisolekut ja majanduslikku teostatavust arvestav üleminekustrateegia on vajalik, et tagada põllumajandus- ja kalandussektori tootlikkuse ja konkurentsivõime säilimine, võttes samal ajal järk-järgult kasutusele kestlikud energialahendused. Ringmajanduse- ja bioressursipõhiste kestlike toodete ja teenuste rolli suurendamine võiks pakkuda lahenduse mitmetele probleemidele ja aidata asendada fossiilkütuseid 15 .

6.1.6Kui fossiilkütuste toetuste kava peetakse majanduslikel põhjustel esialgu vajalikuks, peaks seda kasutama koos paralleelse kavaga, millega toetatakse süsinikuheite vähendamist. Näiteks kui põllumajandustootjatele ja transpordiettevõtjatele tagastatakse diislikütuse käibemaks, peaks toetusesaajatel olema võimalik taotleda sama suurt või suurematki tagasimakset, et toetada investeeringuid elektril või taastuvkütusel ja vähese CO2 heitega kütustel töötavatesse masinatesse ja sõidukitesse. Põllumajandustootjad ja ettevõtjad, kes asuvad süsinikuheite vähendama, peaksid saama selleks stiimuleid.

6.1.7Kindla suunitluseta toetused tuleks kaotada, samal ajal kui vajaduse korral võib järk-järgult kaotada ja süsinikuheite vähendamise stiimulitega asendada sihipärased toetused, mis põhinevad leibkondade sissetulekul või ettevõtjate haavatavusel. Peamine põhimõte peaks seisnema selles, et energiatoetusi antakse otsese sissetulekutoetusena, mitte kaudse toetusena (nt hinna ülempiirid ja maksuvabastused). See võimaldaks leibkondadel ja ettevõtjatel investeerida uude tehnoloogiasse, mille abil nad saavad vabaneda fossiilkütustest sõltuvusest. (Kindla suunitluseta) fossiilkütuste toetused on edukalt asendatud (sihtotstarbeliste) sissetulekutoetuse meetmetega mitmes riigis, sealhulgas maailma lõunapoolsetes riikides, nagu on (muu hulgas) dokumenteeritud Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD aruannetes.

6.2Majandusliku konkurentsivõime kaitsmine fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise käigus

6.2.1Selleks et leevendada fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise võimalikku negatiivset mõju Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele, soovitab komitee suunata suure kasuteguriga toetustest ja süsiniku hinnastamisest saadava tulu ümber vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse, aidates ettevõtetel kaotada sõltuvuse fossiilkütustest.

6.2.2Liikmesriikide ja kogu Euroopa tasandi maksu- ja süsinikuheite vähendamise poliitikas tuleks pakkuda ettevõtjatele stiimuleid kogu oma energiatarbimise elektrifitseerimiseks, kui see on tehnoloogiliselt võimalik. Põllumajandussektor vajab eraldi käsitlust, kuna seal puuduvad fossiilkütusel töötavatele seadmetele elujõulised ja kulutõhusad asendajad. Rahalised stiimulid on vajalikud selleks, et katta suured taristukulud ja vältida Euroopa põllumajandustootjate ebasoodsasse olukorda sattumist. Samal ajal peaksid fossiilkütuste hinnad ja maksud andma kasutajatele märku vajadusest minna saastavalt energialt (nt gaas) üle vähese CO2 heitega energiale (nt elekter, vesinik).

6.2.3Selle asemel et tugineda fossiilkütuste toetustele, vajavad ja nõuavad Euroopa ettevõtjad valikuvõimalusi, muudele kütuseliikidele üleminekut ja eelistatult kohalikult toodetud taastuvenergiat. Sellises olukorras on kahetsusväärne, et paljudes liikmesriikides ei ole energiakogukondi käsitlevaid Euroopa õigusakte täielikult veel rakendatud.

6.3Õiglase ülemineku tegevuskava tagamine fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel

6.3.1Õiglase ülemineku poliitikaraamistik 16 peab suunama fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise poliitikat, tagades ebaproportsionaalselt mõjutatud rühmadele sotsiaalsed hüvitised. Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine ei tohiks olla koondamiste või halvemate töötingimuste puhul argumendiks. Töökohtade ja töötingimuste kaitsemehhanismid, kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoog peavad jääma fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel prioriteetseks. Komitee soovitab hüvitisena pigem otseinvesteeringute toetusi vähese CO2 heitega tehnoloogiasse kui universaalset sissetulekutoetust, mis ei pruugi olla tõhus ja mis võib muutuda kaudseks fossiilkütuste toetuseks. Näiteks Austria Klimabonus, 17 millega tagastatakse kõigile elanikele 100 % süsinikumaksust, aeglustab inflatsiooni, kuid sellega ei toetata sihipäraselt neid, kes vajavad üleminekul kõige rohkem abi, ega ergutata investeeringuid vähese CO2 heitega lahendustesse.

6.3.2Liikmesriigid sõltuvad maksudega seotud fossiilkütuste toetustest ja mis tahes maksureformil on jaotuslik mõju. Seepärast tuleb reformi võimalikku lühiajalist regressiivset mõju kohe heastada, suunates saadud tulu ümber raskustes olevatele sotsiaalsetele rühmadele. Samamoodi peaks ka keskkonnasäästlikumaks muutmise protsess ELis olema toetuste ja maksusoodustuste kaudu suunatud ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele ning vältima regressiivset mõju põllumajanduslikule toidutööstusele 18 ja mujalgi.

6.3.3Paljudes liikmesriikides, näiteks Prantsusmaal, rõhutab üldsuse hiljutine vastuseis fossiilkütuste toetuste kaotamisele vajadust otsese ümberjaotamise algatuse järele. Kliimameetmete sotsiaalfond näitab eeskuju, kuidas sihipärane rahaline toetus võib aidata vähekaitstud leibkondadel tulla toime energia maksustamise reformist tulenevate energiakuludega, eeldusel et suurem osa vahendeid kulutatakse struktuurimeetmetele. Siiski ei ole see piisavalt kaugeleulatuv.

6.3.4Kuna fossiilkütuste toetused kaotatakse järk-järgult, soovitab komitee suunata osa vahenditest läbipaistva sotsiaaldialoogi abil traditsiooniliste tööstusharude töötajate töökohtade kaitseks ja ümberõppeprogrammidesse. See aitab neil minna üle uutesse keskkonnasäästlikesse majandussektoritesse ning seekaudu vähendada töökohtade kaotust ja edendada kestlikku majanduskasvu.

7.Konkreetsed märkused ELi poliitikavahendite kohta fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks

7.1Energia maksustamise direktiivi roll

7.1.1Ajakohastatud energia maksustamise direktiiviga kehtestatakse kogu ELis uued kütuse maksustamise miinimummäärad vastavalt kütuse saastetasemele energiaühiku kohta, mitte niivõrd majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tegurite põhjal. Energia maksustamine on praegu tasemel, mis tekitab taastuvenergiale üleminekul probleeme. Elektri hind on endiselt gaasi omast tunduvalt kõrgem – kolm kuni neli korda –, mistõttu ei ole elektrifitseerimine paljudes sektorites, näiteks küttesektoris, tööstusprotsessides, transpordisektoris, konkurentsivõimeline. Tõendid näitavad, et maksud ja võrgutasud mängivad selles ebavõrdsuses olulist rolli 19 . Transpordisektoris näiteks ei soodusta praegused maksumäärad mitmes ELi liikmesriigis ettevõtete autopargis (ametiautod) üleminekut heiteta sõidukitele (elektriautodele) 20 .

7.1.2Energia maksustamise direktiiv tuleb kiiresti viia kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega. Sellega tuleb pakkuda liikmesriikidele vajalikku paindlikkust, järgides samal ajal põhimõtet, et iga energialiiki maksustatakse kahju alusel, mida see keskkonnale tekitab, kusjuures maksumeetmetega stimuleeritakse heitevaba energiat.

7.1.3Võttes arvesse selle õigusakti keskset tähtsust fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel nii, et samas säilitataks konkurentsivõime ja leevendataks elukalliduse kriisi, kutsub komitee nõukogu eesistujariiki üles läbivaatamisprotsessi lõpule viima. Samuti kutsub komitee Euroopa Parlamenti üles võtma võimalikult kiiresti vastu seisukohta energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta, et õigusloomeprotsess saaks edasi liikuda.

7.2Mitmeaastase finantsraamistiku roll

7.2.1Kuigi enamik ELi fossiilkütuste toetusi pärineb liikmesriikide eelarvest, on ELi vahendid olulised investeerimistoetuste andmisel uue energiataristu jaoks. See tekitab ohu, et ELi energiamudel seotakse aastakümneteks fossiilkütustega, halvendades selle geopoliitilist olukorda. Võimalusi rahastada fossiilkütustesse tehtavaid investeeringuid ELi eelarvevahenditest on ELi 2021.–2027. aasta eelarves vähehaaval piiratud, välistades alaliselt ELi rahalise toetuse andmise söe- ja naftainvesteeringutele. Valitud fossiilse gaasi tootmisahela keskel ja lõpus tehtavad investeeringud (nt gaasikatlad ja gaasijaotus) on siiski ELi suurimate fondide, nimelt ühtekuuluvuspoliitika fondide ning 750 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu puhul endiselt rahastamiskõlblikud. Lisaks viis kava „REPowerEU“ kasutuselevõtt fossiilkütuste projektide rahastamistingimuste edasise karmistamise asemel selleni, et rahastamiskõlblike gaasiinvesteeringute ulatust laiendati, lisades taaste- ja vastupidavusrahastusse veeldatud maagaasiga seotud taristu, mis ei olnud varem selle raames rahastamiskõlblik.

7.2.2Enne Euroopa Komisjoni peatset ettepanekut 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määruste kohta ja sellega seotud institutsioonidevahelisi läbirääkimisi kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles jätma mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepanekus 2028.–2034. aasta raamistiku rahastamisvahenditest täielikult välja kõik fossiilkütuste taristule antava rahalise toetuse vormid. Nende investeerimistoetustega ei lahendata sotsiaalseid ega jaotusprobleeme ning nende järkjärguline alaline kaotamine ei avalda tõenäoliselt negatiivset jaotuslikku mõju.

7.3Euroopa poolaasta roll

7.3.1Fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ei ole aga Euroopa poolaasta riigipõhistes aruannetes ega liikmesriikidele esitatud riigipõhistes soovitustes ühtlustatud. Euroopa Komisjon kaalub praegu võimalusi fossiilkütuste toetuste paremaks integreerimiseks poolaasta protsessi. Kuigi riigipõhiste soovituste järgimine liikmesriikides on seni olnud kesine, 21 võivad ELi majanduse juhtimise raamistiku kavandatud reformid ja mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 uute reformidega seotud vahendid seda muuta. Komitee leiab, et liikmesriike tuleks rohkem suunata võtma konkreetseid samme, et fossiilkütuste toetused järk-järgult kaotada. Komitee on veendunud, et Euroopa poolaasta protsess võib seda eesmärki täita.

7.3.2Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles ühtlustama reformi ja kaotama fossiilkütuste toetused järk-järgult Euroopa poolaasta protsessi raames, sealhulgas sihtotstarbeliste riigipõhiste soovituste abil.

7.4Riigiabi eeskirjade roll

7.4.1Puhta tööstuse kokkuleppe ja koondõigusakti algatuste raames on kavas läbi vaadata riigiabi eeskirjad, et võimaldada muu hulgas taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu ja tööstuse süsinikuheite vähendamist 22 . ELi riigiabi raamistiku reform peab hõlmama rangemaid eeskirju riigiabi andmisel fossiilkütustega seotud tegevusele liikmesriikide eelarvete kaudu ja kiirendama samal ajal puhta energia taristu kasutuselevõttu. Kehtivad eeskirjad võimaldavad endiselt toetada fossiilkütuseid nii kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste kui ka vähemal määral üldise grupierandi määruse kaudu 23 . Praegust raamistikku kasutatakse eelkõige selleks, et anda fossiilsetest energiaallikatest elektri tootjatele märkimisväärseid toetusi reservvõimsuse mehhanismide kaudu (konkreetne riigiabi liik) 24 .

7.4.2Riigiabi eeskirjade tulevase läbivaatamise raames kutsub komitee komisjoni üles lisama tegevuskava fossiilkütusepõhiste energiaprojektide ja -tegevuste toetuste välistamiseks, et viia riigiabi andmine kooskõlla ELi kohustusega kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused.

Brüssel, 1. aprill 2025

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

Peter SCHMIDT

_____________

(1)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Euroopa taasindustrialiseerimine – võimalused ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikele elukalliduse kriisi kontekstis“ , „Kriisidega toimetulek – meetmed vastupanuvõimelise, sidusa ja kaasava Euroopa majanduse soodustamiseks“ , „Kuidas mõjutavad siseturu häired elukalliduse tõusu“ , „Fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine, tagades samal ajal Euroopa konkurentsivõime, leevendades elukalliduse kriisi ja edendades õiglast üleminekut“ , „Tarneahelate killustatus ja mõju elukallidusele“ , „Kuidas tegeleda ostujõu vähenemise ning suureneva ebavõrdsuse, tõrjutuse ja marginaliseerumise ohuga“, „Hinnatõus transpordi-, energia- ja eluasemesektoris: kvaliteetsete avalike teenuste roll kõrge elukallidusega toimetulekul“ .

(2)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Organiseeritud kodanikuühiskonna soovitused elukalliduse kriisi lahendamiseks“ .

(3)    Euroopa Komisjon, 2025, „2024. aasta aruanne energiatoetuste kohta ELis“, COM(2025) 17 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0017 .

(4)    Black, Simon, Antung Liu, Ian Parry ja Nate Vernon, 2023, „IMF Fossil Fuel Subsidies Data: 2023 Update“, Working Paper, IMF, Washington, DC. https://www.imf.org/en/Publications/WP/Issues/2023/08/22/IMF-Fossil-Fuel-Subsidies-Data-2023-Update-537281 .

(5)     ELi kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm .

(6)    Trinomicsi uuring Euroopa Keskkonnabüroo ja Coolproductsi jaoks, kättesaadav aadressil https://www.coolproducts.eu/wp-content/uploads/2023/07/mission-possible-full-report.pdf .

(7)    Mario Draghi, 2024, „Euroopa konkurentsivõime tulevik“. Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en .

(8)    Euroopa Keskpank, 2024, „Financial Integration and Structure in the Euro Area“, EKP finantsintegratsiooni komitee, https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/fie/ecb.fie202406~c4ca413e65.en.pdf .

(9)    Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, „OECD Inventory of Support Measures for Fossil Fuels 2023“, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/87dc4a55-en .

(10)    Health and Environment Alliance (HEAL) avaldas aruande „Hidden Price Tags: How Ending Fossil Fuel Subsidies Would Benefit Our Health“ .

(11)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2023%3A651%3AFIN .

(12)     https://www.unep.org/topics/sustainable-development-goals/why-do-sustainable-development-goals-matter/goal-12-3 .

(13)    ELT C, C/2024/4667, 9.8.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4667/oj .

(14)     https://www.canada.ca/en/services/environment/weather/climatechange/climate-plan/inefficient-fossil-fuel-subsidies/assessment-framework.html .

(15)    ELT C, C/2025/109, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/109/oj .

(16)    ELT C, C/2024/1576, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1576/oj .

(17)       https://www.klimabonus.gv.at/en/ .

(18)

   ELT C, C/2024/6878, 28.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6878/oj .

(19)    Regulatory Assistance Project, kättesaadav aadressil https://www.raponline.org/knowledge-center/some-like-it-hot-moving-industrial-electrification-from-potential-to-practice/ .

(20)

   Jacob Dalder, Robert Pearce-Higgins ja Natasha Harland, 2024, „Company car fossil fuel subsidies in Europe“, Final report prepared for Transport and Environment, https://www.transportenvironment.org/uploads/files/20241014_TE-Company-car-fossil-fuel-subsidies_Final-report_Addressed_Comments_2024-10-15-100425_uqws.pdf .

(21)    Euroopa Kontrollikoda, 2020, „Euroopa poolaasta – riigipõhiste soovitustega käsitletakse olulisi küsimusi, kuid nende täitmist peab parandama“, https://op.europa.eu/webpub/eca/special-reports/european-semester-16-2020/et/ .

(22)

Euroopa Komisjon, 2025, „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85 (final),   https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2025:85:FIN .

(23)    ClientEarth, „The new State aid guidelines for climate, environmental protection and energy 2022“, 2021, https://www.clientearth.org/media/vw1ea11b/legal-briefing-on-the-ceeag-final-24-12-2021-corrected.pdf .

(24)     https://auroraer.com/wp-content/uploads/2025/01/Capacity-Remuneration-Mechanisms-Report-Aurora_BFF_January-25.pdf .