NAT/937
Ühise turukorralduse määruse muutmine
ARVAMUS
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas
(COM(2024) 577 final — 2024/0319(COD))
Raportöör: Stoyan TCHOUKANOV
1.SOOVITUSED
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)
1.1toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas, tagades samal ajal õiglase väärtuse jagamise kõigi toiduahela ettevõtjate vahel ja parandades toiduahela kõige haavatavamate osalejate läbirääkimispositsioone. Samas soovitab komitee teha täiendavaid parandusi ja rõhutab, et neid muudatusi ei tohi kahtluse alla seada uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames;
1.2väljendab heameelt nõude üle sõlmida kirjalikud lepingud põllumajandustootjatelt, põllumajandusühistutelt, tootjaorganisatsioonidelt ja tootjaorganisatsioonide liitudelt ostetud põllumajandustoodete tarnimiseks, lisades objektiivsed näitajad tootmiskulude kohta ja teabe turuhindade kohta, ning soovitab kavandatud muudatuste tõhususe järelkontrolli, mis põhineks andmete kogumisel ja nende hindamisel Euroopa põllumajandusliku toidutarneahela vaatluskeskuse (AFCO) poolt;
1.3toetab põllumajandustootjatelt, põllumajandusühistutelt, tootjaorganisatsioonidelt ja tootjaorganisatsioonide liitudelt ostetud põllumajandustoodete tarnimiseks kirjalike lepingute sõlmimise kohustuse laiendamist, komisjoni poolt kindlaks määratud teatud eranditega (läviväärtused, mikroettevõtjad), kuid soovitab samas kehtestada Euroopa tasandil vabastuse läviväärtuseks 5 000 eurot;
1.4soovitab igal liikmesriigil kindlaks määrata ja avaldada objektiivsed ja läbipaistvad riiklikud ja/või piirkondlikud tootmiskulude näitajad ja teabe turuhindade kohta, konsulteerides väärtusahela kõigi sidusrühmadega (tootjad, töötlejad, hulgi- ja jaemüüjad, toitlustusettevõtjad ja tarbijad) ja tuginedes tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, kes on võtmetähtsusega organid nende näitajate väljatöötamiseks ja levitamiseks, et neid saaks kasutada lepingutes;
1.5toetab mõtet, et kirjalikesse lepingutesse tuleks lisada kohustuslik läbivaatamisklausel, mille võib käivitada tootja ja mis võimaldab uusi läbirääkimisi põllumajandustootjatele makstavate hindade üle kooskõlas tootmiskulude ja turuhindade muutumisega ning kestlikkuse kriteeriumitega. Kõnealused läbirääkimised peaksid lõppema mõistliku aja jooksul või põhinema objektiivsete näitajate alusel arvutatud korrigeeritud hindadel või olema sõlmitud vahendusmehhanismi kaudu. Lepingu esimese kuue kuu jooksul peab mõlemal osal olema õiguskindlus. Läbirääki,ised peavad siiski põhinema objektiivsetel näitajatel, mis on määratletud iga liikmesriigi tasandil, ning seda peaks saama käivitada nii kerkivate kui ka alanevate hindade korral. Komitee teeb ettepaneku võimaldada läbivaatamisklausli kasutamist vääramatu jõu korral (äärmuslikud ilmastikutingimused, haiguspuhangud, geopoliitilised pinged või tõsine turu tasakaalustamatus);
1.6toetab vahendusmenetluse mehhanismide loomist igas liikmesriigis hiljemalt esimesel aastal pärast määruse avaldamist, võttes arvesse kehtivate mehhanismide võimalikku olemasolu ja nende võimalikku samaväärsust. Sellega seoses määravad pädevad riiklikud asutused vahendajad, et tagada õiglased lahendused lepinguliste vaidluste korral. Komitee on aga seisukohal, et tuleb luua mehhanism otsuste tegemiseks lühikese tähtaja jooksul;
1.7toetab komisjoni ettepanekut lubada tunnustamata tootjaorganisatsioonidel kasutada samu konkurentsieeskirjade erandeid, mis on määratud tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, tingimusel et nad vastavad Euroopa tasandil kehtestatud ühtsetele tunnustuskriteeriumidele. Komitee teeb ettepaneku, et see võimalus peaks olema üleminekuetapp ametliku tunnustamise suunas koos kohustusega saada tunnustus maksimaalselt kahe aasta jooksul, et tagada alaline struktuur kooskõlas Euroopa nõuetega;
toetab ka asjaolu, et mahepõllumajandustootjatel on nüüd selge võimalus luua oma spetsiifikale kohandatud tootjaorganisatsioone ja nendega ühineda, mis võimaldab tõhustatud koostööd selles sektoris;
1.8soovitab tõsta Euroopa Komisjoni poolt tootjaorganisatsioonide liitudele kehtestatud piirmäära, mis piirab nende tegevusega hõlmatavate toodete mahtu 33 %-ni riiklikust toodangust, ja suurendada seda 50 %-ni. Komitee nõuab selle piirangu kaotamist piimasektori ühise turukorralduse praeguses tekstis, et tagada tootjate parem struktureerimine ja tugevdada nende läbirääkimispositsiooni;
1.9toetab klausli lisamist, millega sätestatakse, et tootjaorganisatsiooni liikmete ja ostjate vahelised vahetud kontaktid ei tohi kahjustada tootjaorganisatsiooni eesmärke, eelkõige säilitada tarnete koondamine ja toodete turulelaskmine;
1.10toetab mõistete „aus“, „õiglane“ ja „lühikesed tarneahelad“ kasutamistingimuste määratlemist ning soovitab selgitada mõisteid „aus“ ja „õiglane“, lisades tootjate tasu, parandades toiduahela kõige haavatavamate osalejate läbirääkimispositsioone, ja viies selle kooskõlla rahvusvahelise õiglase kaubanduse hartaga, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid. Komitee soovitab luua Euroopa tasandil objektiivne ja ühtlustatud raamistik, et tagada nende mõistete selge ja järjepidev kohaldamine;
1.11ei toeta riiklike strateegiakavade muutmist, välja arvatud meede, mis käsitleb stiimulit noortele põllumajandustootjatele ja tootjaorganisatsiooniga ühinevatele uutele põllumajandustootjatele, sest muutmine võib häirida riiklikes strateegiakavades kehtestatud tasakaalu ja mõjutada järgmist ÜPP reformi käsitlevat arutelu;
1.12toetab komisjoni ettepanekut tugevdada tootjate vahelises kooskõlastatud tegevuses kestlikkuse eesmärke, lõimides neisse muu hulgas töö- ja ohutustingimuste parandamise põllumajandussektoris kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja vähemalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 184;
1.13soovitab läbi vaadata ja ajakohastada põllumajandustootjatelt ja nende majandusorganisatsioonidelt ostetud põllumajandustoodete võrdluskünnised, et viia need kooskõlla praeguse majandusolukorraga, võttes eelkõige arvesse inflatsiooni, tegelikke tootmiskulusid (sealhulgas sisendite kulud) ja turusuundumusi, ning kehtestada mehhanism nende võrdluskünniste iga-aastaseks läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks;
1.14toetab soovitust laiendada lepingulisi kohustusi kõigile piimatoodetele, mida ostetakse põllumajandustootjatelt, põllumajandusühistutelt, tootjaorganisatsioonidelt ja tootjaorganisatsioonide liitudelt, piirates erandeid ühistutega, kelle põhikirjas on nendele tingimustele sarnane mõju. Komitee toetab ka kirjalikesse lepingutesse kohustusliku läbivaatamisklausli lisamist, mis võimaldab tootjatel taotleda hindade kohandamist vastavalt tootmiskulude ja turutingimuste muutustele;
1.15teeb ettepaneku kasutada põllumajandusreservi asemel sihtotstarbelist rahalist toetust, et toetada ettevõtjaid turu tõsise tasakaalustamatuse korral võimalusega see kriisi korral kohe kasutusele võtta;
1.16toetab ettepanekut lisada suhkrupeedisektoris vääramatu jõu korral kohaldatavate eeskirjade nõue ja teeb ettepaneku täpsustada suhkrupeedisektori läbivaatamisklauslit.
2.SELGITAVAD MÄRKUSED
Lepingulise raamistiku tugevdamist käsitlevaid soovitusi 1.1–1.6 toetavad argumendid
2.1Komitee toetab ettepanekut muuta kirjalikud lepingud kohustuslikuks, sest see struktureerib kaubandussuhteid ning suurendab läbipaistvust ja stabiilsust põllumajandustootjate ja ostjate vahelistes suhetes. Prantsuse (EGAlim) ja Belgia seadustest inspireerituna selgitab käesolev ettepanek lepingulisi kohustusi, toetades samal ajal läbipaistvust ja õiguskindlust, mis on tootjate ja kõigi toiduahela ettevõtjate jaoks oluline, et tagada konkurentsivõimet ühtsel turul ja parandada toiduahela kõige haavatavamate osalejate läbirääkimispositsiooni. Soovitatav on teha kavandatud muudatuste tõhususe järelhindamine, mis põhineb andmete kogumisel ja nende hindamisel Euroopa põllumajandusliku toidutarneahela vaatluskeskuse (AFCO) poolt.
2.2Komitee soovitab liikmesriikidel subsidiaarsuse põhimõtte alusel vabastada teatavad konkreetsed sektorid kirjalike lepingute sõlmimise kohustusest, nagu seda tehakse Prantsusmaa EGAlimi seaduse alusel, et tagada kohalike majandusoludega kohandatud paindlikkus, säilitades samal ajal läbipaistvuse ja õigluse eesmärgid (väärtuskünnised, mikroettevõtjad, annetused, kohapealne tarne).
2.3Komitee rõhutab, et iga liikmesriik peab kindlaks määrama ja avaldama objektiivsed ja läbipaistvad näitajad, mis hõlmavad tegelikke tootmiskulusid, sealhulgas põllumajandustootja tasu, et tagada tootjate tegeliku majandusliku olukorra õiglane arvessevõtmine, parandades samal ajal toiduahela kõige haavatavamate osalejate läbirääkimispositsioone. Nii nagu Prantsusmaal võiks tootmisharudevaheliste organisatsioonide ülesandeks olla selliste näitajate väljatöötamine ja avaldamine. See suurendab läbipaistvust ja õiglust tarneahelates.
2.4Komitee toetab kirjalike lepingute läbivaatamise klausli kehtestamist, et avada uued läbirääkimised fikseeritud hindade kohandamiseks tootmiskulude ja turutingimuste muutustega. Kõnealused läbirääkimised peaksid lõppema mõistliku aja jooksul või põhinema objektiivsete näitajate alusel arvutatud korrigeeritud hindadel või olema sõlmitud vahendusmehhanismi kaudu. Lepingu esimese kuue kuu jooksul peab mõlemal osal olema õiguskindlus. Igas liikmesriigis kindlaks määratud näitajatele tuginedes suurendab selline samm tootjate majanduslikku vastupanuvõimet hinnakõikumistele ja seoses kestlikkuse kriteeriumidega.
2.5Komitee kordab, et toetab vahendusmehhanisme kõigis liikmesriikides, sest need pakuvad tõhusat lahendust lepinguliste vaidluste lahendamiseks ja tugevdavad samal ajal pooltevahelist tasakaalu. Mõnes liikmesriigis väljakujunenud tavadest inspireerituna tagab see meede erapooletu ja kiire sekkumise ummikseisude lahendamiseks, eriti põllumajandustootjate ja tööstusettevõtjate vaheliste sageli tasakaalustamata kaubandussuhete kontekstis. Seega aitab meede kaitsta põllumajandustootjaid ning vähendab samal ajal pingeid põllumajanduslike toiduainete väärtusahelas.
Tunnustamata tootjaorganisatsioone käsitlevat soovitust 1.7 toetav argument
2.6Komitee toetab seda ettepanekut, sest see annab põllumajandustootjatele, kes ei kuulu tunnustatud tootjaorganisatsioonide struktuuri, võimaluse ühendada oma jõupingutused ja kasutada paremat läbirääkimispositsiooni tootmisahela järgmise etapi osaliste suhtes. Komitee soovitab liikmesriikidel siiski kasutada seda võimalust ühetaoliselt, lõppeesmärgiga soodustada tootjaorganisatsioonide tunnustamist. Tunnustatud ja tunnustamata tootjaorganisatsioonide kooseksisteerimist tuleb reguleerida ja ajaliselt piirata, et tagada üleminek struktureeritud mudelile. Seepärast soovitab komitee kasutada seda võimalust tootjaorganisatsioonide tunnustamise soodustamiseks selge eesmärgiga liikuda maksimaalselt kahe aasta jooksul pikaajalise struktureerimise suunas kooskõlas Euroopa kriteeriumidega.
Soovitust 1.8 –mis käsitleb piirmäära suurendamist 33 %-lt 50 %-le kodumaisest toodangust – toetav argument
2.7Kodumaise toodangu piiramine 33 %-ga takistab tootjate struktureerimist ja nõrgendab nende läbirääkimispositsiooni väga kontsentreeritud ostjate suhtes. Konkurentsiõigus ei anna selleks mingit alust ning selles ei võeta arvesse üksikute liikmesriikide ja üha rahvusvahelisemate turgude eripära. Lisaks on hõlmavad kehtivad eeskirjad juba turgu valitseva seisundi kuritarvitamise. Piirmäära suurendamine 50 %-ni või isegi selle kaotamine võimaldab tootjaorganisatsioonidel tugevneda.
Tootjaorganisatsioonide meetmetest kõrvalehoidmise tavasid käsitleva soovituse 1.9 toetuseks esitatud argumendid
2.8Komitee toetab tootjaorganisatsioonide liikmete ja ostjate vaheliste vahetute kontaktide puhul struktuuri pakkumis, sest see aitab vältida teatavate tööstusettevõtjate kõrvalehoidmist eesmärgiga nõrgestada tootjaorganisatsioone ja soodustada üksiklepinguid. Tootjaorganisatsioonide rolli kindlustamisega kaitstakse käesoleva ettepanekuga põllumajandustootjaid suurema sõltuvuse eest tööstusettevõtjatest ja tagatakse tõhusad kollektiivläbirääkimised kõigi liikmete hüvanguks.
Märgete „aus“, „õiglane“ ja „lühikesed tarneahelad“ määratlemist käsitlevat soovitust 1.10 toetav argument
2.9See meede on samm õiges suunas, sest nii edendatakse läbipaistvaid ja õiglasi kaubandussuhteid ning ühtlasi väärtustatakse kohalikke tarneahelaid. Komitee leiab siiski, et „ausa“ või „õiglase“ hinna märge peab põhinema ühelt poolt põllumajandustootja jaoks tasuval hinnal, mis arvutatakse tootmiskulude objektiivsete näitajate ja tehtud töö eest tasu maksmiseks mõeldud ülejäägi alusel, ja tagama põllumajandus- ja toiduainete sektori kogukonnale õiglase elustandardi (nagu on sätestatud hiljuti avaldatud „ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis“); hinnas tuleb osapoolte vahel kokku leppida õiglasel viisil piirkonnas töötajatele makstaval kokkulepitud palga alusel, ja teiselt poolt hinnal, mis on tasuv teiste toiduahelas osalejate jaoks. Ühine ja täpne raamistik on oluline selleks, et vältida ebaselgeid ja subjektiivseid tõlgendusi, mis võiksid põhjustada konkurentsimoonutusi Euroopa Liidus. See ühine raamistik võiks põhineda järgmistel elementidel:
·kooskõla rahvusvahelise õiglase kaubanduse hartaga, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid;
·põllumajandustootja jaoks tasuv hind: õigluse põhimõtet saab tunnustada ainult siis, kui tootjatele makstav hind katab lisaks nende tootmiskuludele ka nende töötasusid ja võimet investeerida oma põllumajandusettevõtete kestlikkusse. See hind tuleb kindlaks määrata tootmiskulude objektiivsete ja läbipaistvate näitajate alusel. Töödeldud toodete (ühise turukorralduse määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud tooted) puhul tuleks seda mõistet kohaldada ka muude toidutarneahelas osalejate suhtes;
·väärtuse tasakaalustatud jagamine toiduahelas: liigitamine „ausaks“ või „õiglaseks“ peab hõlmama läbipaistvat ja tasakaalustatud tasu kõigile toiduahela ettevõtjatele, sealhulgas tootjatele, töötlejatele, hulgi- ja jaemüüjatele ning toitlustusettevõtjatele, vältides ebaausaid kaubandustavasid, sealhulgas turgu valitseva seisundi kuritarvitamist või kauba tarnimata jätmist ilma õigustatud põhjuseta;
·läbipaistvad ja tasakaalustatud lepingutingimused: mõistete „aus“ või „õiglane“ kasutamine peab tulenema selgetest lepingutest, mille üle on pooled pidanud tasakaalustatud viisil läbirääkimisi, tagades stabiilsuse ja prognoositavuse kõigile allakirjutanutele;
·ebaausate kaubandustavade puudumine: toodet ei saa liigitada „ausaks“ või „õiglaseks“, kui selle suhtes kohaldatakse ebaausaid kaubandustavasid, nagu kuritahtlik maksete edasilükkamine, ühepoolsed tingimused või tootmiskuludest madalama hinnaga müük.
Määrust (EL) 2021/2115 käsitlevat soovitust 1.11 toetav argument
2.10Komitee on seisukohal, et kavandatud meetmed – välja arvatud noori põllumajandustootjaid või uusi põllumajandustootjaid käsitlev meede – võivad rikkuda tasakaalu riiklikes strateegiakavades, mis koostati põhjalike läbirääkimiste tulemusena ja moodustavad juba stabiliseerunud raamistiku praeguse ÜPP rakendamiseks. Peale selle võivad need ettepanekud õõnestada strateegilisi arutelusid, mis on vajalikud tulevase ÜPP väljatöötamiseks. See poliitika peab reageerima põllumajandussektori uutele probleemidele struktureeritud ja kooskõlastatud viisil.
2.11Komitee toetab konkreetset stiimulit, mis on suunatud noortele põllumajandustootjatele ja uutele tootjatele, kes ühinevad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, eesmärgiga toetada alustamist ja investeeringuid, mis on olulised põlvkondade vahetumiseks sektoris ja selle moderniseerimiseks.
Kestlikkuse märke laiendamist käsitlevat soovitust 1.12 toetav argument
2.12Komitee toetab seda meedet, sest see ühendab kestlikkuse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõõdet ning seab samal ajal esiplaanile põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate kaitse kooskõlas ILO konventsiooniga.
Võrdluskünniste ajakohastamist käsitlevat soovitust 1.13 toetav argument
2.13Võrdluskünnised on olulised põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja põllumajandustootjate kaitsmiseks hinnakõikumise eest. Ent praegused künnised on ületatud. Näiteks on valge suhkru künniseks alates 2009. aastast kehtestatud 404,40 eurot tonni kohta, samas kui 2025. aastaks võiks seda suurendada 585 euroni tonni kohta, kui võtta arvesse praegust inflatsioonitaset EL 27 riikides. Ajakohastamine võimaldaks paremini katta tootmiskulusid, kusjuures suhkrupeedi fikseeritud hind oleks ligikaudu 38 eurot tonni kohta. Euroopa tasandil tuleks koostada regulaarse (näiteks iga kuue kuu järel) ja struktureeritud ajakohastamise kava, mille võiks teha ülesandeks Euroopa toidutarneahela vaatluskeskusele (AFCO).
Põllumajandusreservi käsitlevat soovitust 1.15 toetav argument
2.14Komitee teeb ettepaneku kasutada põllumajandusreservi asemel sihtotstarbelist rahalist toetust, et toetada ettevõtjaid turu tõsise tasakaalustamatuse korral võimalusega see kriisi korral kohe kasutusele võtta ning kutsub Euroopa Komisjoni üles vaatama järgmise ÜPP reformi raames (pärast 2027. aastat) läbi kriisiohjevahendid.
Suhkrupeedisektorit käsitlevat soovitust 1.16 toetav argument
2.15Selgitada tuleks suhkrupeedisektori lepingute läbivaatamisklausli kohaldamisala: kas see kehtib hindade, koguste, tarnetingimuste jne suhtes?
3.EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Seotud soovitusega 1.1
Põhjendused
Lisada järgmine põhjendus:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
|
Euroopa Komisjon ei kavatse seada kahtluse alla käesoleva määrusega tehtud muudatusi oma ettepanekutes järgmise perioodi (2028–2034) ühise põllumajanduspoliitika kohta.
|
Muudatusettepanek 2
Seotud soovitusega 1.3
(Ettepaneku artikli 1 lõige 6, millega muudetakse artikli 168 lõiget 6)
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Liikmesriigid võivad otsustada, et kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks ei nõuta ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
(a) tarne on seotud toodetega, mille väärtus on võrdne liikmesriigi poolt kindlaksmääratava teatava läviväärtusega või sellest väiksem ja mis ei ületa 10 000 eurot;
(b) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille pakkumine on hooajaline, mille järgi on kõikuv nõudlus või mis riknevad kiiresti;
(c) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille puhul kasutatakse traditsioonilisi või tavapäraseid müügitavasid.
|
Liikmesriigid võivad otsustada, et kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks ei nõuta ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
(a) tarne on seotud toodetega, mille väärtus on võrdne liikmesriigi poolt kindlaksmääratava teatava läviväärtusega või sellest väiksem ja mis ei ületa 5 000 eurot;
(b) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille pakkumine on hooajaline, mille järgi on kõikuv nõudlus või mis riknevad kiiresti;
(c) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille puhul kasutatakse traditsioonilisi või tavapäraseid müügitavasid.
|
Muudatusettepanek 3
Seotud soovitusega 1.4
(Ettepaneku artikli 1 lõige 6, millega muudetakse artikli 168 lõike 4 punkti c alapunkti i)
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
tarne eest makstav hind,
mis ei muutu ja mis määratakse kindlaks lepingus, või
mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad turutingimuste ja tootmiskulude, tarnitavate koguste ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist; selleks võivad liikmesriigid määrata kindlaks näitajad vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel; lepinguosalised võivad vabalt viidata neile näitajatele või muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks peavad;
|
tarne eest makstav hind,
mis ei muutu ja mis määratakse kindlaks lepingus, või
mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad turutingimuste ja tegelike tootmiskulude, sealhulgas põllumajandustootja ja teiste toiduahela haavatavate osalejate tasu, tarnitavate koguste ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist. Selleks peaksid liikmesriigid määrama kindlaks ja avaldama näitajad vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, olles konsulteerinud kõigi sidusrühmadega.
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepanekuga suurendatakse objektiivsete näitajate tähtsust tagamaks, et hinnad kataksid tegelikke tootmiskulusid, sealhulgas põllumajandustootjate õiglase tasustamise. Sellega edendatakse läbipaistvust ja õiglust ning tehakse samal ajal liikmesriikidele ülesandeks koos tootmisharudevaheliste organisatsioonidega need näitajad kindlaks määrata ja avaldada, võttes eeskujuks Prantsusmaa hea tava.
|
Muudatusettepanek 4
Seotud soovitusega 1.5
(Ettepaneku artikli 1 lõige 6, millega muudetakse artikli 168 lõike 4 punkti c alapunkti iii)
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sättega. Kui lepingu minimaalne kestus on pikem kui kuus kuud, sisaldab see ka läbivaatamisklauslit, mille võib käivitada eelkõige põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit;
|
lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sättega. Kui lepingu minimaalne kestus on pikem kui kuus kuud, sisaldab see ka kohustuslikku läbivaatamisklauslit, mis võimaldab alustada läbirääkimisi lepingu üle, et leppida kokku uutes kohandatud hindades ja tingimustes kooskõlas tootmiskulude ja turutingimuste muutustega. Kõnealused läbirääkimised peaksid lõppema mõistliku aja jooksul või põhinema objektiivsete näitajate alusel arvutatud korrigeeritud hindadel või olema sõlmitud vahendusmehhanismi kaudu. Lepingu esimese kuue kuu jooksul peab mõlemal osal olema õiguskindlus. Objektiivsed näitajad töötatakse välja sektori sidusrühmadega konsulteerides, et tagada läbipaistvus ning tootjate ja toiduahela kõige haavatavamate osalejate majanduslik vastupidavus kõikumistele, võttes nõuetekohaselt arvesse kestlikkuse kriteeriume;
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepanekuga suurendatakse kohustusliku läbivaatamisklausli tähtsust pikaajalistes lepingutes, et kajastada tootjate tegelikku majanduslikku olukorda. See meede põhineb riigi tasandil kindlaks määratud objektiivsetel näitajatel ning tagab, et hinnad peavad sammu tootmiskulude ja turutingimuste muutustega, suurendades samal ajal läbipaistvust ja õiglust põllumajanduslikes tarneahelates.
|
Muudatusettepanek 5
Seotud soovitusega 1.7
Ettepaneku artikkel 3, millega muudetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõiget 1a
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
1a. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioon, sealhulgas ühistu, keda liikmesriik ei ole tootjaorganisatsioonina tunnustanud, kuid mis vastab käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 154 sätestatud nõuetele, oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.“;
|
1a. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioon, sealhulgas ühistu, keda liikmesriik ei ole tootjaorganisatsioonina tunnustanud, kuid mis vastab käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 154 sätestatud nõuetele, oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Sellise võimaluse andmine tunnustamata tootjaorganisatsioonidele peab siiski olema üleminekuetapp ametliku tunnustamise suunas, mis ei ole siiski pikem kui kaks aastat.“;
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepaneku eesmärk on luua raamistik tunnustamata tootjaorganisatsioonide tunnustamiseks, võimaldades neil kasutada samu erandeid konkurentsieeskirjadest nagu on tunnustatud tootjaorganisatsioonidel. See avatus ei tohi aga nõrgestada tunnustatud tootjaorganisatsioonide praegust sektorite struktuuri. Üleminekuperioodi piiramine kahele aastale tagab, et tootjaorganisatsioonid on täielikult pühendunud ametliku tunnustamise lähenemisviisile, tagades seeläbi põllumajandusturgude parema struktureerimise.
|
Muudatusettepanek 6
Seotud soovitusega 1.8
Ettepaneku artikkel 3, millega muudetakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõiget 1a
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Erandina lõikest 1a ja esimesest lõigust võib artikli 156 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit samuti tegeleda lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega, tingimusel et: […] (d) lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud tootmismaht ei ületa 33 % ühegi liikmesriigi kogutoodangust.
|
Erandina lõikest 1a ja esimesest lõigust võib artikli 156 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit samuti tegeleda lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega, tingimusel et: […] (d) lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud tootmismaht ei ületa 50 % ühegi liikmesriigi kogutoodangust.
|
|
Motivatsioon
|
|
See piirab tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude suutlikkust tugevdada oma positsiooni väärtusahelas ning vähendab vahendite ühiskasutuse mõju. Samuti on see põhjendamatu, arvestades konkurentsieeskirju ning üksikute liikmesriikide ja teatavate turgude, eelkõige riikidevaheliste turgude eripära. De facto kehtib see väljajätmine ka tootjaorganisatsioonide suhtes ja puudutab samuti praegust piimasektorit käsitlevat teksti, kus kehtivad sarnased piirangud.
|
Muudatusettepanek 7
Seotud soovitusega 1.10
(Ettepaneku artikli 1 lõige 1, millega muudetakse artikli 88a lõike 1 punkti b)
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
hind, mida osalevad põllumajandustootjad peavad oma toodete eest õiglaseks,
|
hind, mida osalevad põllumajandustootjad peavad oma toodete eest õiglaseks ja mis põhineb põllumajandustootja jaoks tasuval hinnal, mis sisaldab tasu meetmete eest, mis aitavad kaasa liidu või liikmesriigi õigusega kehtestatud kestlikkusstandardite kohaldamisele või ületamisele, nagu on määratletud artikli 210a lõikes 3, See hind tuleb arvutada tootmiskulude objektiivsete näitajate alusel ja peab sisaldama põllumajandustootja tasu, tagades põllumajandus- ja toidutööstusringkondadele õiglase elatustaseme (nagu on ette nähtud hiljuti avaldatud ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis); hinna üle tuleb pidada läbirääkimisi lepinguosaliste vahel tasakaalustatud viisil ja kollektiivselt kokkulepitud palga alusel, mida kohaldatakse asjaomase piirkonna töötajate suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse erinevaid piirkondlikke asjaolusid,
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepanekuga selgitatakse, et „ausa“ või „õiglase“ hinna mõiste peab tuginema põllumajandustootjate ja töötajate jaoks tasuvale hinnale, mis põhineb objektiivsetel näitajatel ja võtab arvesse piirkondlikke eripärasid.
|
MUUDATUSETTEPANEK 8
Seotud soovitusega 1.10
(Ettepaneku artikli 1 lõige 1, millega muudetakse artiklit 88a)
Lisada pärast lõiget 1 uus lõige
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
|
ELi tasandil tuleb luua ühine ja ühtlustatud raamistik piiritlemaks märgete „aus“ ja „õiglane“ kasutamist selgete määratluste ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Selle eesmärgiks on vältida nende märgete ebaselget või subjektiivset tõlgendamist, mis võiks põhjustada konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel.
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepanekuga kehtestatakse ühine ja ühtlustatud raamistik, et tagada märgete järjepidev kohaldamine kogu ELis, vältida konkurentsimoonutusi ning suurendada kaubandussuhete läbipaistvust ja õiglust.
|
Muudatusettepanek 9
Seotud soovitusega 1.12
(muuta artikli 210 a lõike 3 punkti f)
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
põllumajandus- ja töötlemistegevuses töö- ja ohutustingimuste parandamine
|
põllumajandus- ja töötlemistegevuses töö- ja ohutustingimuste parandamine kooskõlas ILO konventsioonis määratletud standarditega.
|
|
Motivatsioon
|
|
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et töö- ja ohutustingimused põllumajandussektoris ja põllumajanduslikus toidutööstuses vastaksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud rahvusvahelistele standarditele.
|
Muudatusettepanek 10
Seotud soovitusega 1.13
Lisada artikli 3 järele uus artikkel.
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
|
Määruse 1308/2013 võrdluskünniseid käsitleva artikli 7 muutmine.
Lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa toidutarneahela vaatluskeskuse (AFCO) ettepanekul vaadatakse võrdluskünnised korrapäraselt (sõltuvalt toodete hooajalisusest) läbi, võttes arvesse majandusarengut ja tegelikke tootmiskulusid.
Komisjoni ülesanne on töötada välja künniste korrapärase läbivaatamise metoodika, mis põhineb objektiivsetel näitajatel, nagu inflatsioon, tootmiskulud ja põllumajandusturu areng. Tootmiskulud hõlmavad selliste meetmete kulusid, mis aitavad kaasa liidu või liikmesriigi õigusega kehtestatud kestlikkusstandardite kohaldamisele või ületamisele, nagu on määratletud artikli 210a lõikes 3. See metoodika peab võimaldama künniseid korrapäraselt ajakohastada, et need kajastaksid tegelikku majandusolukorda ja jääksid tõhusaks vahendiks turgude stabiliseerimisel.“
|
|
Motivatsioon
|
|
Ühise turukorralduse määruse artiklis 7 sätestatud võrdluskünnistel on oluline roll põllumajandusturgude stabiliseerimisel ja põllumajandustootjate kaitsmisel hinnakõikumiste eest. Mõned neist künnistest, näiteks valge suhkru künnis (404,40 eurot tonni kohta, mis kehtestati 2009. aastal), on siiski ületatud ega kajasta enam tegelikke tootmiskulusid, mis vähendab nende tõhusust.
Neid probleeme saaks lahendada ajakohastamisega, mis põhineb ühtlustatud metoodikal ja korrapärasel ajakohastamisel. Näiteks suhkru puhul viiks inflatsiooni ja jooksvate tootmiskuludega kooskõlas olev kohandamine künnise tasemeni, mis vastab põllumajandustootjate kuludele ja pakuks seega asjakohasemat toetust.
Komitee soovitab komisjonil määratleda selge ja läbipaistva metoodika nende künniste korrapäraseks läbivaatamiseks. Selline lähenemisviis tagaks künniste asjakohasuse ja aitaks samal ajal põllumajandusturge paremini stabiliseerida ja kaitsta tootjaid tõhusamalt praeguste majandusprobleemide eest.
|
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikli 222 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Kui komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikli esimese lõiguga vastu rakendusaktid, võib ta otsustada teha määruse (EL) 2021/2116 artiklis 16 osutatud põllumajandusreservist antava liidu toetuse asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks. Sellise rahalise toetusega nähakse ette vahendid, mis on vajalikud selleks, et asjaomased ettevõtjad saaksid kõnealuseid kokkuleppeid ja otsuseid rakendada.
[...]
|
Artikli 222 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Kui komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikli esimese lõiguga vastu rakendusaktid, võib ta otsustada teha liidu toetuse asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks koos võimalusega see kriisi korral kohe kasutusele võtta.
Sellise rahalise toetusega nähakse ette vahendid, mis on vajalikud selleks, et asjaomased ettevõtjad saaksid kõnealuseid kokkuleppeid ja otsuseid rakendada.
[...]
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkt 2.13
Muudatusettepaneku eesmärk on lahutada turu stabiliseerimismeetmete rahastamine sellest reservist, nähes ette sihtotstarbelise rahalise toetuse, mis sobib paremini tsükliliste kõikumiste ja majanduskriiside korral ning mida saab kriisi korral kiiresti kasutusele võtta. See tagab sihipärasema reageerimise hädaolukordadele ja aitab vältida muudeks põllumajandusega seotud hädaolukordadeks mõeldud oluliste ressursside ammendumist.
|
Muudatusettepanek 12
Seotud soovitusega 1.16
(Artikli 1 lõige 9, millega muudetakse X lisa)
Lisada punkti e järele uus punkt
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
|
f) X lisasse lisatakse uus punkt XII:
Tarnelepingute kestus võib olla mitu aastat. Kui lepingu minimaalne kestus on pikem kui kuus kuud, sisaldab see läbivaatamisklauslit, mille võib käivitada põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit. Läbivaatamisklauslit võib käivitada vääramatu jõu korral (äärmuslikud ilmastikutingimused, haiguspuhang, geopoliitilised pinged või tõsine turu tasakaalustamatus).“
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkt 2.14
Läbivaatamisklausli lisamine suhkrupeedisektori mitmeaastastesse lepingutesse, mis käivitatakse vääramatu jõu korral, võimaldaks kohandada lepingutingimusi ettenägematute sündmustega, nagu põuad, haigused või geopoliitilised kriisid. See meede tagaks tootjatele suurema majandusliku kindluse, säilitades samal ajal suhkrusektori kaubandussuhete tasakaalu.
|
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees
_____________