SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (praktikadirektiiv)“
(COM(2024) 132 final – 2024/0068 (COD))
„Ettepanek: nõukogu soovitus praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta“
(COM(2024) 133 final)
Raportöör: Nicoletta MERLO
1.SOOVITUSED
Seoses direktiivi ettepanekuga Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)
1.1rõhutab, et töökohapõhine õpe ja praktika on kaks erinevat õppimist ja koolitust hõlmavat töötava ning neid ei tohi segi ajada. Seetõttu tuleks välja jätta põhjenduses 17 esitatud viide nende kattuvusele;
1.2soovitab, et artiklis 2 sätestatud mõisted ei tohiks tuua liikmesriikidele kaasa kohustust liigitada praktika töösuhteks olukorras, kus liikmesriikide õigusaktide kohaselt ei kuulu see töötava direktiivis sätestatud „praktikandi“ mõiste alla;
1.3teeb ettepaneku lisada artiklisse 3 loetelu töötingimustest, millest ei tohi teha erandeid, et tagada praktikantide huvide parem kaitse, säilitades samal ajal sotsiaalpartnerite sõltumatuse avatud turul praktikatingimuste reguleerimisel, nt kollektiivlepingute kaudu;
1.4toonitab selle tähtsust, et liikmesriigid eraldaksid artikli 4 kohaselt kontrolli ja inspekteerimise eest vastutavatele pädevatele asutustele piisavad inim- ja finantsressursid ning tunnistaksid ametlikult sotsiaalpartnerite olulist rolli kontrolli-, järelevalve- ja jõustamisalases töös, võttes arvesse käibivaid riiklikke tavasid;
1.5soovitab – ilma et see piiraks hinnangut selle kohta, kas praktikandil on töösuhe vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale – käsitada muudetud artiklis 5 loetletud elemente tavapärase töösuhte olemasolu indikaatorina, et muuta artikkel selgemaks ja sidusamaks.
Seoses nõukogu soovitusega komitee
1.6soovitab määrata kogu ELis kindlaks minimaalsed kvaliteedikriteeriumid iga praktikaliigi jaoks ning teeb ettepaneku lisada – järgitavaid riiklikke lähenemisviise piiramata – näitlik loetelu erandeid võimaldavatest objektiivsetest põhjustest, et tagada kõigis liikmesriikides ranged standardid ja ühtne alusraamistik;
1.7on seisukohal, et läbivaatamis- ja rakendamisprotsessi raames on tähtis koguda andmeid ning koondada ja jagada ELi tasandil näiteid headest riiklikest tavadest igat liiki praktika kohta;
1.8rõhutab õiglase tasu tähtsust, mille puhul võetakse arvesse ka praktikas osalemise võimalikke kulusid ja seonduvate põhivajaduste katmist, et tagada kõigile võrdne juurdepääs praktikakogemusele;
1.9kutsub üles lisama mõlemas ettepanekus töötajate esindajatele viitamisel nende kõrvale ka ametiühingute esindajad ning kehtestama sätted, mis tagavad, et nad saavad alati tegutseda praktikantide kaitseks, isegi kui praktika ei kujuta endast töösuhet.
2.SELGITAVAD MÄRKUSED
Komitee rõhutab, et praktika on eelkõige koolitus- ja õppekogemus, mille eesmärk on arendada oskusi ja teadmisi (eriti noorte omi), edendades tööalast konkurentsivõimet ja tööväljavaateid ning aidates kujundada ettevõtlikku mõtteviisi.
Komitee toetab eesmärki parandada kogu ELis praktika kvaliteeti (eriti seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega), et hõlbustada üleminekut haridussüsteemist, töötustaatusest või mitteaktiivsuselt, ning tagada, et praktika on tõeline ja seda ei kasutata töösuhete varjamiseks.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (praktikadirektiiv)
Soovitust 1.1 toetavad argumendid
2.1Võimalikud kattuvused praktika ja töökohapõhise õppe vahel (põhjendus 17): ettepanekus soovitatakse, et kavandatav praktikadirektiiv võiks hõlmata teatavaid aspekte kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet käsitlevast nõukogu soovitusest. Komitee rõhutab aga, et töökohapõhine õpe ja praktika on kaks erinevat töötava, millele on liikmesriikides seatud erinevad eesmärgid ja kehtestatud erinevad reeglid, ning neid ei tohi segi ajada. Kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet käsitlevas nõukogu soovituses sisalduvad põhimõtted käsitlevad piisavalt kõnealuse vahendi kvaliteedi ja tõhususega seotud aspekte. Viide kattuvusele tuleks direktiivi ettepanekust välja jätta.
Soovitust 1.2 toetavad argumendid
2.2Mõisted (artikkel 2) ja isikuline kohaldamisala: direktiivi kohaldamisala määratakse kindlaks mõistete „praktikant“ ja „praktika“ kaudu. Esimene põhineb nii „töötaja“ mõiste riiklikul määratlusel kui ka Euroopa Kohtu vastu võetud määratlusel. Mõiste „praktika“ määratlus tundub olevat laiem ja hõlmab mis tahes praktikat, viitamata lepingu liigile või töösuhtele, ning käsitleb üksnes tööpraktikat, mis sisaldab olulist õppe- ja koolituskomponenti. Kui praktikana esitatud tavapärastele töösuhetele pühendatud peatükis on ülekaalus mõiste „praktika“, siis täite- ja toetusmeetmeid käsitlev peatükk on üles ehitatud mõiste „praktikant“ ümber. Vaja oleks rohkem selgust selle osas, kuidas need kaks mõistet eri sätete kontekstis teineteist mõjutavad.
Võttes arvesse, et paljud liikmesriigid peavad praktikat tööhõiveväliseks tavaks ja reguleerivad seda sellisena, tuleks vähemalt põhjendustes selgitada, et direktiiv ei kohusta liikmesriike muutma oma regulatiivseid mudeleid tööhõivemudeliks. Kuna direktiivi eesmärk on peamiselt lõpetada tavapärase töösuhte esitamine praktikana, tuleks kutsuda neid mudeleid kasutavaid liikmesriike üles järgima seda soovitust ja kohandama oma õigusakte nii, et oleks hõlpsam varjatud töösuhet ära tunda, ning edendama nn varjatud praktikandi õiguste jõustamist.
Soovitust 1.3 toetavad argumendid
2.3Mittediskrimineerimise põhimõte (artikkel 3): arvestades, et praktikant on direktiivi tähenduses töötaja, kes omandab õpikogemust, ning et sellest tulenevalt erineb tema olukord kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötaja omast, toetab komitee selliste objektiivsete põhjuste kindlaks määramist, mis õigustavad mittediskrimineerimise põhimõttest erandi tegemist. Selliste erandite paremaks piiritlemiseks soovitab komitee aga lisada loetelu töötingimustest, mille suhtes peaks erandite kehtestamine olema välistatud.
Soovitust 1.4 toetavad argumendid
2.4Meetmed praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemiseks (artikkel 4): pädevate asutuste tehtavatel tõhusatel kontrollidel ja inspekteerimistel on oluline roll praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemisel. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad toetaksid neid asutusi piisavate inim- ja finantsressurssidega, mis on kohandatud riikliku konteksti vajadustele, et võimaldada neil seda olulist ülesannet täita. Komitee rõhutab, et lisaks pädevatele asutustele võivad kontrolli-, järelevalve- ja jõustamisalases töös täita olulist rolli sotsiaalpartnerid, kui see on riiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asjakohane.
Soovitust 1.5 toetavad argumendid
2.5Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine (artikkel 5): selles artiklis on loetletud mitmed elemendid, mida väidetava praktika hindamisel arvesse võtta. Sätte sõnastus on ebamäärane selle osas, mis puudutab sättega kehtestatud mehhanismide liike ja konkreetsemalt erinevate elementide rolli. Komitee leiab, et säte tuleks ümber sõnastada täpsustamaks, et ühe või mitme loetletud elemendi esinemine viitab tavapärasele töösuhtele, ilma et see piiraks praktikandi töösuhte olemasolu hindamist vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale. Põhjendust 26 tuleks vastavalt muuta. Lisaks tuleks arvesse võetavate elementide hulka lisada ka juhendaja puudumine (artikli 5 lõike 1 punkt a) ning samamoodi peaks tööandja esitatav teave (artikli 5 lõige 2) sisaldama ka teavet juhendaja olemasolu kohta. Ühtlasi tuleks täpsustada tingimusi, mis õigustavad praktika ülemäärast kestust või praktika kordamist sama tööandja juures (artikli 5 lõike 3 punkt a), sealhulgas võimalust teha sellest erand, kui see on põhjendatud olemasolevate riiklike tingimustega.
Lisamärkused
2.6Menetlused praktikantide nimel või toetuseks (artikkel 8): selle artikli kohaselt peaks töötajate esindajatel olema õigus osaleda menetlustes praktikantide nimel või nende toetuseks. Ühest küljest võib mõiste „praktikant“ kasutamine takistada töötajate esindajatel sekkumast nende isikute toetuseks, kes töötavad praktikana esitatud ametikohtadel, kui nad ei ole töölepinguga seotud (vt artikli 2 punkt b). Teisest küljest ei kipu praktikandid paljudel juhtudel oma õigusi kasutama, kuna kardavad kaotada tulevase töövõimaluse. Kui töötajate esindajatel lubatakse tegutseda üksnes praktikandi või praktikantide selgesõnalisel nõusolekul, piirab see suuresti ametiühingute sekkumisvõimalusi ning jätab arvestamata, et praktika varjus tavapäraste töötajate värbamine mõjutab ettevõtte teiste töötajate töötingimusi, teisi töökohtadele kandideerivaid isikuid ja ettevõtetevahelist konkurentsi. Praktikana esitatud töösuhete vastu võitlemisel on laiemad eesmärgid ja see mõjutab enamat kui konkreetne praktikakoht. Selle sätte võiks sõnastada viisil, mis tagaks, et vähemalt riiklikus kontekstis, kus ametiühingud tegutsevad ilma asjaomase töötaja nõusolekut vajamata, et kaitsta nende esindatavat kollektiivset huvi, võivad töötajate ametiühingute esindajad tegutseda isegi ilma praktikantide nõusolekuta.
2.7Kaitse halva kohtlemise ja tagajärgede eest (artikkel 9): seda artiklit tuleb mõista nii, et seda kohaldatakse juhul, kui praktikantidel kui töötajatel puuduvad liikmesriikide õigussüsteemides kaitsemeetmed, mis tagaksid selles küsimuses piisava kaitsetaseme.
Ettepanek: nõukogu soovitus praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta
Soovitust 1.6 toetavad argumendid
2.8Ettepaneku eesmärk on käsitleda kõiki praktikaliike, kuid selles ei võeta piisavalt arvesse erinevusi praktikaliikide vahel ja nende eri rakenduste vahel liikmesriikides. Komitee soovitab määrata kogu ELis kindlaks minimaalsed kvaliteedikriteeriumid iga praktikaliigi kohta, et tagada kõigis liikmesriikides ranged standardid ja ühtne alusraamistik.
2.9Eesmärk ja kohaldamisala (2): soovituse kohaldamisala on väga lai. Kuigi sätted on üsna paindlikud, käsitletakse ettepanekus praktikaliikide erinevat olemust ainult töösuhtes olevate praktikantide puhul. Muid erisusi käsitletakse ainult eri põhjenduste kontekstis (nt kestus, põhjendustes 24–26). Sellele küsimusele võiks pöörata rohkem tähelepanu, et anda liikmesriikidele juhiseid eri olukordades kehtestatud põhimõtete ja meetmete rakendamiseks.
2.10Erandi tegemise objektiivsed põhjused: teatavatest soovitatud meetmetest võib erandi teha objektiivsetel põhjustel: mõistlik kestus, järjestikune praktika ja varasem töökogemus. Seda üldist klauslit võidakse liikmesriikides tõlgendada mitmel viisil ja võib olla asjakohane lisada näitlike põhjenduste loetelu, ilma et see piiraks olemasolevaid riiklikke lähenemisviise.
Soovitust 1.7 toetavad argumendid
2.11Komitee leiab, et läbivaatamis- ja rakendamisprotsessi osana – pidades silmas kõnealuse vahendi heterogeenset olemust, erinevaid võimalikke kohaldamisalasid ja erinevaid rakendusi liikmesriikides – on väga oluline koguda andmeid ning koondada ja jagada ELi tasandil näiteid headest riiklikest tavadest igat liiki praktika kohta, eelkõige avatud turu tingimustes toimuva praktika puhul.
Soovitust 1.8 toetavad argumendid
2.12Õiglane tasu (6): vastuseks mõne sektori taotlustele keelata tasustamata praktika, on komisjon soovitanud, et praktika peab olema õiglaselt tasustatud, „võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal“. Sellega seoses ja välja arvatud juhul, kui praktikat loetakse töösuhteks (mis on hõlmatud direktiivi ettepanekuga), võib olla asjakohane kasutada termini „tasu“ asemel terminit „hüvitis“ ning siduda see toetus praktikandi võimalike praktikal osalemise kuludega ja sellega seotud põhivajaduste katmisega (nt reisimine, toit, majutus jne) ning pakkuda seda osalemistoetuse vormis. Eri liiki praktikakohtade tõttu võiks kaaluda erinevate hüvitiste kehtestamist. See näib olevat tasakaalustatud lähenemisviis, mille puhul tunnistatakse, et praktika toimub tugeva koolituskomponendiga töökogemuse kontekstis ning et täidetavad ülesanded ei ole samad kui tavapärases töösuhtes olevate töötajate ülesanded ega nendega samal tasemel. Samas tagatakse selle lähenemisviisiga kõigile võrdne juurdepääs praktikavõimalustele.
Soovitust 1.9 toetavad argumendid
2.13Kuritarvitustest teatamise kanalid (15): kuritarvitustest teatamise kanalid peaksid olema kättesaadavad praktikantidele, ametiühingutele ja töötajate esindajatele kooskõlas riiklike reeglite ja tavadega.
2.14Töötajate esindajate roll (33): vt eespool praktikantide nõusolek (punkt 2.6).
Lisamärkused
2.15Tööturuteenuste pakkujate ja teiste karjäärinõustamise osutajate roll (20): kui nad on kaasatud praktika edendamisse, võiks nende rolli laiendada, et see hõlmaks praktikavõimaluste kvaliteedi hindamist, analüüsides vabade ametikohtade teateid ja kuulutustel olevat teavet, eriti kui neid rahastatakse avaliku sektori vahenditest (nt noortegarantii).
3.EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (praktikadirektiiv)
Muudatusettepanek 1
Seotud soovitustega 1.1 ja 1.2
Põhjendus 17
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
(17) Praktika määratluse alla kuuluvad töölõppimise programmid on liikmesriigiti väga erinevad. Seega võib töökohapõhine õpe kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui töökohapõhised õppijad kuuluvad mõiste „töötaja“ alla, nagu see on määratletud liikmesriikides kehtivates õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.
|
(17) Praktika määratluse alla kuuluvad töölõppimise programmid on liikmesriigiti väga erinevad. Hoolimata käesolevas ettepanekus esitatud praktikandi määratlusest ei pea liikmesriigid, kes ei käsita praktikat töösuhtena ja seda vastavalt reguleerivad, muutma oma regulatiivseid mudeleid tööhõivemudeliteks. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid käesolevat ettepanekut kohaldama selleks, et tuvastada paremini varjatud töösuhteid ja edendada nn varjatud praktikandi õiguste jõustamist.
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punktid 2.1 ja 2.2.
|
Muudatusettepanek 2
Seotud soovitusega 1.4
Artikkel 4
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 4
Meetmed praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemiseks
Liikmesriigid kehtestavad tõhusad kontrollid ja inspekteerimised, mida pädevad asutused teevad selleks, et välja selgitada juhtumid, kus praktikana esitatud tavapärased töösuhted vähendavad töötajate kaitsetaset, nii et nende töötingimused on halvemad ja neile makstav tasu madalam kui need, millele asjaomasele töötajal oleks liidu või siseriiklike õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohaselt õigus.
|
Artikkel 4
Meetmed praktikana esitatud tavapäraste töösuhete vastu võitlemiseks
Liikmesriigid kehtestavad tõhusad kontrollid ja inspekteerimised, mida pädevad asutused teevad selleks, et välja selgitada juhtumid, kus praktikana esitatud tavapärased töösuhted vähendavad töötajate kaitsetaset, nii et nende töötingimused on halvemad ja neile makstav tasu madalam kui need, millele asjaomasele töötajal oleks liidu või siseriiklike õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohaselt õigus.
Kontrolli-, järelevalve- ja jõustamisalases töös võivad täita olulist rolli sotsiaalpartnerid, kui see on siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asjakohane.
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkt 2.4.
|
Muudatusettepanek 3
Seotud soovitusega 1.5
Artikkel 5
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
Artikkel 5
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine
1.
Selleks et teha kindlaks, kas väidetav praktika kujutab endast tavapärast töösuhet, annavad pädevad asutused üldise hinnangu kõikidele asjakohastele faktilistele asjaoludele. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi soovituslikke elemente:
a)
väidetaval praktikal puudub oluline õppe- või koolituskomponent;
b)
väidetav praktika või korduv ja/või järjestikune praktika ühe ja sama tööandja juures kestab liiga kaua;
c)
väidetavate praktikantide ülesanded ja kohustused ning nende töö intensiivsus on sama, mis asjaomase tööandja juures võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate puhul;
d)
praktikakohale kandideerijalt nõutakse varasemat töökogemust teatavas konkreetses või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas, esitamata asjakohast põhjendust;
e)
väidetavate praktikakohtade suur osakaal võrreldes nende töötajate arvuga, kellel on sama tööandjaga tavapärane töösuhe;
f)
tööandja juures tegutseb suur hulk väidetavaid praktikante, kes olid enne väidetava praktika alustamist läbinud vähemalt kaks praktikaaega sama tööandja juures või kellel olid asjaomases või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas tavapärased töösuhted.
2.
Selleks et pädevad asutused saaksid teostada lõikes 1 osutatud hindamise, esitab tööandja neile nõudmise korral järgmise teabe:
a)
praktikakohtade ja tavapäraste töösuhete arv;
b)
praktika kestus;
c)
väidetavate praktikantide ja võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate töötingimused, sealhulgas töötasu, ülesanded ja kohustused;
d)
praktika õppe- ja koolituskomponentide kirjeldus;
e)
praktikakoha kuulutused.
3.
Lõikes 1 osutatud hindamise hõlbustamiseks teevad liikmesriigid järgmist:
a)
määravad kindlaks ajalise piirangu, mille ületamine võib osutada sellele, et tegemist on ülemäära pika ja korduva praktikaga, sealhulgas mitme järjestikuse praktikaga sama tööandja juures;
b)
nõuavad, et tööandjad lisaksid praktikakoha kuulutustele ja reklaamidele teabe eeldatavate ülesannete ja töötingimuste, sealhulgas töötasu, sotsiaalkaitse ning õppe- ja koolituselementide kohta.
Liikmesriigid võivad ette näha erandeid punktis a sätestatud tähtajast juhtudel, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud.
|
Artikkel 5
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine
1.
Selleks et teha kindlaks, kas väidetav praktika kujutab endast tavapärast töösuhet, annavad pädevad asutused üldise hinnangu kõikidele asjakohastele faktilistele asjaoludele. Tavapärase töösuhte olemasolule viitab üks või mitu järgmistest elementidest:
a)
väidetaval praktikal puudub oluline õppe- või koolituskomponent ning juhendaja;
b)
väidetav praktika või korduv ja/või järjestikune praktika ühe ja sama tööandja juures kestab liiga kaua;
c)
väidetavate praktikantide ülesanded ja kohustused ning nende töö intensiivsus on sama, mis asjaomase tööandja juures võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate puhul;
d)
praktikakohale kandideerijalt nõutakse varasemat töökogemust teatavas konkreetses või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas, esitamata asjakohast põhjendust;
e)
väidetavate praktikakohtade suur osakaal võrreldes nende töötajate arvuga, kellel on sama tööandjaga tavapärane töösuhe;
f)
tööandja juures tegutseb suur hulk väidetavaid praktikante, kes olid enne väidetava praktika alustamist läbinud vähemalt kaks praktikaaega sama tööandja juures või kellel olid asjaomases või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas tavapärased töösuhted.
2.
Selleks et pädevad asutused saaksid teostada lõikes 1 osutatud hindamise, esitab tööandja neile nõudmise korral, ja välja arvatud juhul, kui sama teave on asutustele otse kättesaadav, järgmise teabe:
a)praktikakohtade ja tavapäraste töösuhete arv;
b)praktika kestus;
c)väidetavate praktikantide ja võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate töötingimused, sealhulgas töötasu, ülesanded ja kohustused;
d)praktika õppe- ja koolituskomponentide kirjeldus;
e)juhendaja olemasolu;
f)praktikakoha kuulutused.
3.
Lõikes 1 osutatud hindamise hõlbustamiseks teevad liikmesriigid järgmist:
a)
määravad kindlaks praktika maksimaalse ajalise piirangu ja sätestavad erakorralised tingimused, mis õigustavad praktika kordamist või pikendamist sama tööandja juures;
b)
nõuavad, et tööandjad lisaksid praktikakoha kuulutustele ja reklaamidele teabe eeldatavate ülesannete ja töötingimuste, sealhulgas töötasu, sotsiaalkaitse ning õppe- ja koolituselementide kohta.
Liikmesriigid võivad ette näha erandeid punktis a sätestatud tähtajast juhtudel, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud.
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkt 2.5.
|
Ettepanek: nõukogu soovitus praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta
Muudatusettepanek 4
Seotud soovitusega 1.8
Punkt 6
Muuta järgmiselt:
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
Komitee muudatusettepanek
|
|
6. tagada, et praktikantidele makstakse õiglast tasu, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal;
|
6. tagada, et praktikantidele makstakse õiglast hüvitist, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal, samuti praktikandi võimalikud praktikal osalemise kulud ja sellega seotud põhivajaduste katmine (nt reisimine, toit, majutus jne);
|
|
Motivatsioon
|
|
Vt punkt 2.12.
|
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
Cinzia DEL RIO
*
*
*
NB!
Järgneb lisa.
LISA
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni
ARVAMUSELE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid aga hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 60 lõige 2):
|
MUUDATUSETTEPANEK 7
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee rõhutab, et praktika on eelkõige koolitus- ja õppekogemus, mille eesmärk on arendada oskusi ja teadmisi (eriti noorte omi), edendades tööalast konkurentsivõimet ja tööväljavaateid ning aidates kujundada ettevõtlikku mõtteviisi.
Komitee toetab eesmärki parandada kogu ELis praktika kvaliteeti (eriti seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega), et hõlbustada üleminekut haridussüsteemist, töötustaatusest või mitteaktiivsuselt, ning tagada, et praktika on tõeline ja seda ei kasutata töösuhete varjamiseks.
|
Komitee rõhutab, et praktika on eelkõige koolitus- ja õppekogemus, mille eesmärk on arendada oskusi ja teadmisi (eriti noorte omi), edendades tööalast konkurentsivõimet ja tööväljavaateid ning aidates kujundada ettevõtlikku mõtteviisi.
Komitee toetab eesmärki parandada kogu ELis praktika kvaliteeti (eriti seoses õppe- ja koolitussisu ning töötingimustega), et hõlbustada üleminekut haridussüsteemist, töötustaatusest või mitteaktiivsuselt, ning tagada, et praktika on tõeline ja seda ei kasutata töösuhete varjamiseks. See vajab sidusat ja lihtsustatud õigusraamistikku, mis ei kehtesta töösuhetes olevate eri inimrühmade jaoks erinevaid reegleid. Selleks tuleks kasutada olemasolevaid ELi ja riigi tasandi vahendeid ja mehhanisme, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide haridus- ja koolitusolusid ja töösuhete süsteeme ning sotsiaalpartnerite rolli nendes. Lisaks rõhutab komitee, et praktika elluviimisel tuleb ettevõtetel ja ettevõtjatel kulutada praktikantide koolitamiseks palju aega ja ressursse.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
46
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 8
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.3
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Mittediskrimineerimise põhimõte (artikkel 3): arvestades, et praktikant on direktiivi tähenduses töötaja, kes omandab õpikogemust, ning et sellest tulenevalt erineb tema olukord kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötaja omast, toetab komitee selliste objektiivsete põhjuste kindlaks määramist, mis õigustavad mittediskrimineerimise põhimõttest erandi tegemist. Selliste erandite paremaks piiritlemiseks soovitab komitee aga lisada loetelu töötingimustest, mille suhtes peaks erandite kehtestamine olema välistatud.
|
Mittediskrimineerimise põhimõte (artikkel 3): arvestades, et praktikant on direktiivi ettepaneku tähenduses töötaja, kes omandab õpikogemust, ning et sellest tulenevalt erineb tema olukord kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötaja omast, toetab komitee selliste objektiivsete põhjuste kindlaks määramist, mis õigustavad mittediskrimineerimise põhimõttest erandi tegemist. Seda võib pidada õiglaseks lähenemisviisiks, mis kaitseb praktikantide huve, tunnistades samal ajal, et praktika on eelkõige õpikogemus ja seepärast tuleb praktikanti eristada kvalifitseeritud ja asjakohaste oskustega töötajast. Samuti on oluline tagada sotsiaalpartnerite sõltumatus avatud turu tingimustes toimuva praktika tingimuste reguleerimisel, näiteks kollektiivlepingute kaudu.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 9
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.4
Lisada uus punkt.
Paigutada olemasoleva punkti järele – madalam tasand
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
|
Praeguse direktiivi ettepaneku parandamiseks on oluline lisada erisäte sotsiaalpartnerite rolli kohta. Arvestades Euroopas kollektiivläbirääkimiste osas valitsevaid erinevaid olusid, peaks direktiivi ettepanek võimaldama määrata sotsiaalpartneritel ühiselt kindlaks praktikantide töötingimused. See tähendab ka võimalust teha erandeid võrdse kohtlemise põhimõttest objektiivsetel põhjustel, mis on seotud avatud turu tingimustes toimuva praktika erinemisega töösuhetest.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 10
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.5
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine (artikkel 5): selles artiklis on loetletud mitmed elemendid, mida väidetava praktika hindamisel arvesse võtta. Sätte sõnastus on ebamäärane selle osas, mis puudutab sättega kehtestatud mehhanismide liike ja konkreetsemalt erinevate elementide rolli. Komitee leiab, et säte tuleks ümber sõnastada täpsustamaks, et ühe või mitme loetletud elemendi esinemine viitab tavapärasele töösuhtele, ilma et see piiraks praktikandi töösuhte olemasolu hindamist vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale. Põhjendust 26 tuleks vastavalt muuta. Lisaks tuleks arvesse võetavate elementide hulka lisada ka juhendaja puudumine (artikli 5 lõike 1 punkt a) ning samamoodi peaks tööandja esitatav teave (artikli 5 lõige 2) sisaldama ka teavet juhendaja olemasolu kohta. Ühtlasi tuleks täpsustada tingimusi, mis õigustavad praktika ülemäärast kestust või praktika kordamist sama tööandja juures (artikli 5 lõike 3 punkt a), sealhulgas võimalust teha sellest erand, kui see on põhjendatud olemasolevate riiklike tingimustega.
|
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine (artikkel 5): selles artiklis on loetletud mitmed elemendid, mida väidetava praktika hindamisel arvesse võtta. See ei tohi piirata praktikandi töösuhte olemasolu hindamist vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale. Ühine arusaam sellest, milline on praktika kuritarvitamine, on kasulik selleks, et aidata tagada, et kõigil asjaomastel osalejatel, eelkõige tööandjatel, praktikantidel ja reguleerivatel asutustel oleksid objektiivsed kriteeriumid praktika elluviimise hindamiseks. See aitaks ka vältida subjektiivseid seisukohti ja arusaamu, mis võivad tegelikkust moonutada, ning tuua tänu sellele tulevastesse aruteludesse praktika kvaliteedi üle tõendipõhisema vaate. Riikide pädevatele asutustele tuleb jätta piisavalt võimalusi kõigi asjakohaste tegurite üldiseks hindamiseks. Lisaks tuleks arvesse võetavate elementide hulka lisada ka juhendaja puudumine (artikli 5 lõike 1 punkt a) ning samamoodi peaks tööandja esitatav teave (artikli 5 lõige 2) sisaldama ka teavet juhendaja olemasolu kohta. Ühtlasi tuleks täpsustada tingimusi, mis õigustavad praktika ülemäärast kestust või praktika kordamist sama tööandja juures (artikli 5 lõike 3 punkt a), sealhulgas võimalust teha sellest erand, kui see on põhjendatud olemasolevate riiklike tingimustega.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
52
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 11
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.6
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Menetlused praktikantide nimel või toetuseks (artikkel 8): selle artikli kohaselt peaks töötajate esindajatel olema õigus osaleda menetlustes praktikantide nimel või nende toetuseks. Ühest küljest võib mõiste „praktikant“ kasutamine takistada töötajate esindajatel sekkumast nende isikute toetuseks, kes töötavad praktikana esitatud ametikohtadel, kui nad ei ole töölepinguga seotud (vt artikli 2 punkt b). Teisest küljest ei kipu praktikandid paljudel juhtudel oma õigusi kasutama, kuna kardavad kaotada tulevase töövõimaluse. Kui töötajate esindajatel lubatakse tegutseda üksnes praktikandi või praktikantide selgesõnalisel nõusolekul, piirab see suuresti ametiühingute sekkumisvõimalusi ning jätab arvestamata, et praktika varjus tavapäraste töötajate värbamine mõjutab ettevõtte teiste töötajate töötingimusi, teisi töökohtadele kandideerivaid isikuid ja ettevõtetevahelist konkurentsi. Praktikana esitatud töösuhete vastu võitlemisel on laiemad eesmärgid ja see mõjutab enamat kui konkreetne praktikakoht. Selle sätte võiks sõnastada viisil, mis tagaks, et vähemalt riiklikus kontekstis, kus ametiühingud tegutsevad ilma asjaomase töötaja nõusolekut vajamata, et kaitsta nende esindatavat kollektiivset huvi, võivad töötajate ametiühingute esindajad tegutseda isegi ilma praktikantide nõusolekuta.
|
Menetlused praktikantide nimel või toetuseks (artikkel 8): selle artikli kohaselt peaks töötajate esindajatel olema õigus osaleda menetlustes praktikantide nimel või nende toetuseks. Nagu on märgitud direktiivi ettepanekus, on oluline, et praktikandid annaksid oma nõusoleku, enne kui töötajate esindajad nende nimel tegutsevad. Selle sätte võiks aga sõnastada viisil, mis tagaks, et selles riiklikus kontekstis, kus riigi õigusaktid/tavad võimaldavad ametiühingutel tegutseda ilma asjaomase töötaja nõusolekut vajamata, et kaitsta nende esindatavat kollektiivset huvi, võivad töötajate ametiühingute esindajad tegutseda isegi ilma praktikantide nõusolekuta.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
32
|
|
Vastu:
|
55
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 12
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.8
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Ettepaneku eesmärk on käsitleda kõiki praktikaliike, kuid selles ei võeta piisavalt arvesse erinevusi praktikaliikide vahel ja nende eri rakenduste vahel liikmesriikides. Komitee soovitab määrata kogu ELis kindlaks minimaalsed kvaliteedikriteeriumid iga praktikaliigi kohta, et tagada kõigis liikmesriikides ranged standardid ja ühtne alusraamistik.
|
Ettepaneku eesmärk on käsitleda kõiki praktikaliike, kuid selles ei võeta piisavalt arvesse erinevusi praktikaliikide vahel ja nende eri rakenduste vahel liikmesriikides. Komitee tuletab meelde, et praktika kvaliteediraamistiku kohta 2014. aastal esitatud soovituses sisalduvaid kvaliteedipõhimõtteid peeti sobivaks. Komitee võtab teadmiseks selles nõukogu soovituse ettepanekus esitatud kvaliteedipõhimõtted ning soovitab neid kohaldada, ilma et see piiraks kehtivaid riiklikke lähenemisviise.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
31
|
|
Vastu:
|
52
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 13
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 2.9
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Eesmärk ja kohaldamisala (2): soovituse kohaldamisala on väga lai. Kuigi sätted on üsna paindlikud, käsitletakse ettepanekus praktikaliikide erinevat olemust ainult töösuhtes olevate praktikantide puhul. Muid erisusi käsitletakse ainult eri põhjenduste kontekstis (nt kestus, põhjendustes 24–26). Sellele küsimusele võiks pöörata rohkem tähelepanu, et anda liikmesriikidele juhiseid eri olukordades kehtestatud põhimõtete ja meetmete rakendamiseks.
|
Eesmärk ja kohaldamisala (2): soovituse kohaldamisala on väga lai ja see ei tohiks hõlmata formaalhariduse ja -koolituse raames toimuvat praktikat. Kuigi sätted on üsna paindlikud, käsitletakse ettepanekus praktikaliikide erinevat olemust ainult töösuhtes olevate praktikantide puhul. Muid erisusi käsitletakse ainult eri põhjenduste kontekstis (nt kestus, põhjendustes 24–26). Sellele küsimusele võiks pöörata rohkem tähelepanu, et anda liikmesriikidele juhiseid eri olukordades kehtestatud põhimõtete ja meetmete rakendamiseks.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
30
|
|
Vastu:
|
54
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 15
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
COM(2024) 132 final – 2024/0068 (COD)
Komitee muudatusettepanek 1
Põhjendus 17
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
(17) Praktika määratluse alla kuuluvad töölõppimise programmid on liikmesriigiti väga erinevad. Seega võib töökohapõhine õpe kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui töökohapõhised õppijad kuuluvad mõiste „töötaja“ alla, nagu see on määratletud liikmesriikides kehtivates õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
(17) Praktika määratluse alla kuuluvad töölõppimise programmid on liikmesriigiti väga erinevad. Hoolimata käesolevas ettepanekus esitatud praktikandi määratlusest ei pea liikmesriigid, kes ei käsita praktikat töösuhtena ja seda vastavalt reguleerivad, muutma oma regulatiivseid mudeleid tööhõivemudeliteks. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid käesolevat ettepanekut kohaldama selleks, et tuvastada paremini varjatud töösuhteid ja edendada nn varjatud praktikandi õiguste jõustamist.
|
(17) Praktika määratluse alla kuuluvad töölõppimise programmid on liikmesriigiti väga erinevad. Hoolimata käesolevas ettepanekus esitatud praktikandi määratlusest ei pea liikmesriigid, kes ei käsita praktikat töösuhtena ja seda vastavalt reguleerivad, muutma oma regulatiivseid mudeleid tööhõivemudeliteks. Direktiiv sisaldab siiski loetelu soovituslikest elementidest, mida pädevad asutused võivad arvesse võtta, kui nad annavad üldise hinnangu sellele, kas praktikat on väärkasutatud.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
30
|
|
Vastu:
|
54
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 16
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
COM(2024) 132 final – 2024/0068 (COD)
Komitee uus muudatusettepanek
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
Artikkel 3
Mittediskrimineerimise põhimõte
Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste, sealhulgas töötasu osas ei kohelda praktikante vähem soodsalt kui sama asutuse võrreldavaid töötajaid, kes on tavapärases töösuhtes, välja arvatud juhul, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused, nagu erinevad ülesanded, väiksemad kohustused ja töö intensiivsus või õppe- ja koolituskomponendi osakaal.
Kui samas asutuses ei ole võrreldavaid töötajaid, kes on tavapärases töösuhtes, tehakse võrdlus kehtiva kollektiivlepingu alusel või kollektiivlepingu puudumise korral kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga.
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
|
Artikkel 3
Mittediskrimineerimise põhimõte
Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste, sealhulgas töötasu osas ei kohelda praktikante vähem soodsalt kui sama asutuse võrreldavaid töötajaid, kes on tavapärases töösuhtes, välja arvatud juhul, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused, nagu erinevad ülesanded, väiksemad kohustused, kogemuste tase ja töö intensiivsus või õppe- ja koolituskomponendi osakaal.
Kui samas asutuses ei ole võrreldavaid töötajaid, kes on tavapärases töösuhtes, tehakse võrdlus kehtiva kollektiivlepingu alusel või kollektiivlepingu puudumise korral kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga.
See ei piira siiski sotsiaalpartnerite sõltumatust määrata ühiselt kindlaks praktikantide töötingimused, sealhulgas võimalus teha erandeid võrdse kohtlemise põhimõttest objektiivsetel põhjustel, mis on seotud avatud turu tingimustes toimuva praktika eripäraga võrreldes tavapäraste töösuhetega.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 17
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
COM(2024) 132 final – 2024/0068 (COD)
Komitee muudatusettepanek 3
Artikkel 5
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
Artikkel 5
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine
1.
Selleks et teha kindlaks, kas väidetav praktika kujutab endast tavapärast töösuhet, annavad pädevad asutused üldise hinnangu kõikidele asjakohastele faktilistele asjaoludele. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi soovituslikke elemente:
a)
väidetaval praktikal puudub oluline õppe- või koolituskomponent;
b)
väidetav praktika või korduv ja/või järjestikune praktika ühe ja sama tööandja juures kestab liiga kaua;
c)
väidetavate praktikantide ülesanded ja kohustused ning nende töö intensiivsus on sama, mis asjaomase tööandja juures võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate puhul;
d)
praktikakohale kandideerijalt nõutakse varasemat töökogemust teatavas konkreetses või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas, esitamata asjakohast põhjendust;
e)
väidetavate praktikakohtade suur osakaal võrreldes nende töötajate arvuga, kellel on sama tööandjaga tavapärane töösuhe;
f)
tööandja juures tegutseb suur hulk väidetavaid praktikante, kes olid enne väidetava praktika alustamist läbinud vähemalt kaks praktikaaega sama tööandja juures või kellel olid asjaomases või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas tavapärased töösuhted.
2.
Selleks et pädevad asutused saaksid teostada lõikes 1 osutatud hindamise, esitab tööandja neile nõudmise korral järgmise teabe:
a)
praktikakohtade ja tavapäraste töösuhete arv;
b)
praktika kestus;
c)
väidetavate praktikantide ja võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate töötingimused, sealhulgas töötasu, ülesanded ja kohustused;
d)
praktika õppe- ja koolituskomponentide kirjeldus;
e)
praktikakoha kuulutused.
3.
Lõikes 1 osutatud hindamise hõlbustamiseks teevad liikmesriigid järgmist:
a)
määravad kindlaks ajalise piirangu, mille ületamine võib osutada sellele, et tegemist on ülemäära pika ja korduva praktikaga, sealhulgas mitme järjestikuse praktikaga sama tööandja juures;
b)
nõuavad, et tööandjad lisaksid praktikakoha kuulutustele ja reklaamidele teabe eeldatavate ülesannete ja töötingimuste, sealhulgas töötasu, sotsiaalkaitse ning õppe- ja koolituselementide kohta.
Liikmesriigid võivad ette näha erandeid punktis a sätestatud tähtajast juhtudel, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud.
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Artikkel 5
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine
1.
Selleks et teha kindlaks, kas väidetav praktika kujutab endast tavapärast töösuhet, annavad pädevad asutused üldise hinnangu kõikidele asjakohastele faktilistele asjaoludele. Tavapärase töösuhte olemasolule viitab üks või mitu järgmistest elementidest:
a)
väidetaval praktikal puudub oluline õppe- või koolituskomponent ning juhendaja;
b)
väidetav praktika või korduv ja/või järjestikune praktika ühe ja sama tööandja juures kestab liiga kaua;
c)
väidetavate praktikantide ülesanded ja kohustused ning nende töö intensiivsus on sama, mis asjaomase tööandja juures võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate puhul;
d)
praktikakohale kandideerijalt nõutakse varasemat töökogemust teatavas konkreetses või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas, esitamata asjakohast põhjendust;
e)
väidetavate praktikakohtade suur osakaal võrreldes nende töötajate arvuga, kellel on sama tööandjaga tavapärane töösuhe;
f)
tööandja juures tegutseb suur hulk väidetavaid praktikante, kes olid enne väidetava praktika alustamist läbinud vähemalt kaks praktikaaega sama tööandja juures või kellel olid asjaomases või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas tavapärased töösuhted.
2.
Selleks et pädevad asutused saaksid teostada lõikes 1 osutatud hindamise, esitab tööandja neile nõudmise korral, ja välja arvatud juhul, kui sama teave on asutustele otse kättesaadav, järgmise teabe:
a)
praktikakohtade ja tavapäraste töösuhete arv;
b)
praktika kestus;
c)
väidetavate praktikantide ja võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate töötingimused, sealhulgas töötasu, ülesanded ja kohustused;
d)
praktika õppe- ja koolituskomponentide kirjeldus;
e)
juhendaja olemasolu;
f)
praktikakoha kuulutused.
3.
Lõikes 1 osutatud hindamise hõlbustamiseks teevad liikmesriigid järgmist:
a)
määravad kindlaks praktika maksimaalse ajalise piirangu ja sätestavad erakorralised tingimused, mis õigustavad praktika kordamist või pikendamist sama tööandja juures;
b)
nõuavad, et tööandjad lisaksid praktikakoha kuulutustele ja reklaamidele teabe eeldatavate ülesannete ja töötingimuste, sealhulgas töötasu, sotsiaalkaitse ning õppe- ja koolituselementide kohta.
Liikmesriigid võivad ette näha erandeid punktis a sätestatud tähtajast juhtudel, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud.
|
Artikkel 5
Praktikana esitatud tavapäraste töösuhete hindamine
1.
Selleks et teha kindlaks, kas väidetav praktika kujutab endast tavapärast töösuhet, annavad pädevad asutused üldise hinnangu kõikidele asjakohastele faktilistele asjaoludele. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi soovituslikke elemente:
a)
väidetaval praktikal puudub oluline õppe- või koolituskomponent ning juhendaja;
b)
väidetav praktika või korduv ja/või järjestikune praktika ühe ja sama tööandja juures kestab liiga kaua;
c)
väidetavate praktikantide ülesanded ja kohustused ning nende töö intensiivsus on sama, mis asjaomase tööandja juures võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate puhul;
d)
praktikakohale kandideerijalt nõutakse varasemat töökogemust teatavas konkreetses või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas, esitamata asjakohast põhjendust;
e)
väidetavate praktikakohtade suur osakaal võrreldes nende töötajate arvuga, kellel on sama tööandjaga tavapärane töösuhe;
f)
tööandja juures tegutseb suur hulk väidetavaid praktikante, kes olid enne väidetava praktika alustamist läbinud vähemalt kaks praktikaaega sama tööandja juures või kellel olid asjaomases või sellega samaväärses tegevusvaldkonnas tavapärased töösuhted.
2.
Selleks et pädevad asutused saaksid teostada lõikes 1 osutatud hindamise, esitab tööandja neile nõudmise korral, ja välja arvatud juhul, kui sama teave on asutustele otse kättesaadav, järgmise teabe:
a)
praktikakohtade ja tavapäraste töösuhete arv;
b)
praktika kestus;
c)
väidetavate praktikantide ja võrreldaval ametikohal tavapärases töösuhtes olevate töötajate töötingimused, sealhulgas hüvitis, ülesanded ja kohustused;
d)
praktika õppe- ja koolituskomponentide kirjeldus;
e)
juhendaja olemasolu;
f)
praktikakoha kuulutused.
3.
Lõikes 1 osutatud hindamise hõlbustamiseks teevad liikmesriigid järgmist:
a)
määravad kindlaks praktika soovitusliku ajalise piirangu ja esitavad näiteid tingimustest, mis võivad õigustada praktika kordamist või pikendamist sama tööandja juures;
b)
nõuavad, et tööandjad lisaksid praktikakoha kuulutustele ja reklaamidele teabe eeldatavate ülesannete ja töötingimuste, sealhulgas hüvitis, sotsiaalkaitse ning õppe- ja koolituselementide kohta.
Liikmesriigid võivad ette näha erandeid punktis a sätestatud tähtajast juhtudel, kui pikem kestus on objektiivselt põhjendatud.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
32
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 18
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
COM(2024) 133 final
Komitee muudatusettepanek 4
Punkt 6
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst
|
|
6. tagada, et praktikantidele makstakse õiglast tasu, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal;
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
6. tagada, et praktikantidele makstakse õiglast tasu, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal, samuti praktikandi võimalikud praktikal osalemise kulud ja sellega seotud põhivajaduste katmine (nt reisimine, toit, majutus jne);
|
6. tagada, et praktikantidele makstakse õiglast hüvitist, võttes arvesse selliseid elemente nagu praktikandi ülesanded ja kohustused, praktikandi töö intensiivsus ning õppe- ja koolituskomponendi osakaal;
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
31
|
|
Vastu:
|
55
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 1
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.3
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
teeb ettepaneku lisada artiklisse 3 loetelu töötingimustest, millest ei tohi teha erandeid, et tagada praktikantide huvide parem kaitse, säilitades samal ajal sotsiaalpartnerite sõltumatuse avatud turul praktikatingimuste reguleerimisel, nt kollektiivlepingute kaudu;
|
teeb ettepaneku lisada artiklisse 3 erineva kohtlemise objektiivsete põhjuste hulka kogemuste taseme ning samuti viite sotsiaalpartnerite sõltumatuse säilitamisele avatud turul praktikatingimuste reguleerimisel, nt kollektiivlepingute kaudu.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 2
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.4
Lisada uus punkt.
Paigutada olemasoleva punkti järele – madalam tasand
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
|
teeb ettepaneku, arvestades Euroopas kollektiivläbirääkimiste osas valitsevaid erinevaid olusid, et direktiivi ettepanek võimaldaks määrata sotsiaalpartneritel ühiselt kindlaks praktikantide töötingimused. See tähendab ka võimalust teha erandeid võrdse kohtlemise põhimõttest objektiivsetel põhjustel, mis on seotud avatud turu tingimustes toimuva praktika erinemisega töösuhetest.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
51
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
|
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 3
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.5
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
soovitab – ilma et see piiraks hinnangut selle kohta, kas praktikandil on töösuhe vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale – käsitada muudetud artiklis 5 loetletud elemente tavapärase töösuhte olemasolu indikaatorina, et muuta artikkel selgemaks ja sidusamaks.
|
märgib – ilma et see piiraks hinnangut selle kohta, kas praktikandil on töösuhe vastavalt riiklikele tavadele ja Euroopa Kohtu praktikale –, et artiklis 5 loetletud elemendid on soovituslikud elemendid, mida võtta arvesse tavapärase töösuhte olemasolu hindamisel, ning rõhutab, et oluline on jätta riikide pädevatele asutustele võimalus hinnata kõiki asjakohaseid tegureid. Kõnealuse artikli kohaldamine ei tohi põhjustada ülemäärast halduskoormust.
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
33
|
|
Vastu:
|
52
|
|
Erapooletuid:
|
1
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 4
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.6
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
soovitab määrata kogu ELis kindlaks minimaalsed kvaliteedikriteeriumid iga praktikaliigi jaoks ning teeb ettepaneku lisada – järgitavaid riiklikke lähenemisviise piiramata – näitlik loetelu erandeid võimaldavatest objektiivsetest põhjustest, et tagada kõigis liikmesriikides ranged standardid ja ühtne alusraamistik;
|
tuletab meelde, et praktika kvaliteediraamistiku kohta 2014. aastal esitatud soovituses sisalduvaid kvaliteedipõhimõtteid peeti sobivaks. Komitee võtab teadmiseks selles nõukogu soovituse ettepanekus esitatud kvaliteedipõhimõtted ning soovitab neid kohaldada, ilma et see piiraks kehtivaid riiklikke lähenemisviise;
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
31
|
|
Vastu:
|
52
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 5
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.8
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
rõhutab õiglase tasu tähtsust, mille puhul võetakse arvesse ka praktikas osalemise võimalikke kulusid ja seonduvate põhivajaduste katmist, et tagada kõigile võrdne juurdepääs praktikakogemusele;
|
rõhutab õiglase hüvitise tähtsust, et tagada kõigile võrdne juurdepääs praktikakogemusele, ning märgib, et hüvitis on eri liiki praktikakohtade ning riiklike süsteemide ja tavade lõikes erinev;
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
29
|
|
Vastu:
|
57
|
|
Erapooletuid:
|
3
|
|
MUUDATUSETTEPANEK 6
SOC/805
Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine
Punkt 1.9
Välja jätta.
|
Esitanud:
BLIJLEVENS René
DANISMAN Mira-Maria
MINCHEVA Mariya
POTTIER Jean-Michel
SCHWENG Christa
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
kutsub üles lisama mõlemas ettepanekus töötajate esindajatele viitamisel nende kõrvale ka ametiühingute esindajad ning kehtestama sätted, mis tagavad, et nad saavad alati tegutseda praktikantide kaitseks, isegi kui praktika ei kujuta endast töösuhet.
|
|
Hääletuse tulemus:
|
Poolt:
|
32
|
|
Vastu:
|
55
|
|
Erapooletuid:
|
2
|
_____________