SOC/804
Laste seksuaalse kuritarvitamise vastane võitlus
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti sõnastatud)“
(COM(2024) 60 final – 2024/0035 (COD))
Raportöör: Christian BÄUMLER
Kaasraportöör: Diana INDJOVA
|
Nõustaja
|
Ivan KARAGYOZOV (III rühma kaasraportööri nõustaja)
|
|
|
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
nõukogu, 24/04/2024
Euroopa Komisjon, 27/3/2024
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
25/6/2024
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
69/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
25/6/2024
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab Euroopa Komisjoni esitatud strateegiat tõhusaks võitluseks laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu, mille eesmärk on kriminaliseerida kõik selliste süütegude vormid, sealhulgas need, mis on saanud võimalikuks tehnoloogia arengu tõttu või mida see hõlbustab.
1.2Komitee toetab ettepanekus sätestatud liikmesriikide kohustust luua riiklikud ametiasutused, mis koordineeriksid laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamist ja tõkestamist, ning nõuab, et igas liikmesriigis loodaks keskasutus politseiasutuste riiklikuks ja rahvusvaheliseks koordineerimiseks ning nende asutuste töötajate koolitamiseks.
1.3Komitee kutsub üles kehtestama süütegude määratluste ja karistuste suuruse ühised miinimumstandardid.
1.4Komitee toetab ettepanekut laiendada mõiste „kujutis“ määratlust, et tõkestada tõhusalt tehisintellekti väärkasutamine virtuaalreaalsuse keskkondade loomisel.
1.5Komitee kutsub üles kriminaliseerima kõigis liikmesriikides nn pedofiili käsiraamatud ja laste kuritarvitamise eesmärgil ahvatlemise.
1.6Komitee toetab pimeveebis selliste struktuuride kriminaliseerimist, mis võimaldavad või hõlbustavad seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist.
1.7Komitee toetab ettepanekut suurendada miinimumkaristusi ja pikendada aegumistähtaegu, mis võivad alata alles ohvri täisealiseks saamisel.
1.8Komitee toetab kohustuslikke riskihindamisi ja nendega seotud sekkumisi, et tõkestada korduvkuritegusid.
1.9Komitee toetab kavandatud teatamiskohustust, kui on olemas tõendid seksuaalse kuritarvitamise kohta, ning lastega kokkupuutuvate asutuste ja organisatsioonide töötajate kohustust jagada teavet.
1.10Komitee toetab ettepanekut tugevdada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ohvri seisundit, sealhulgas parandades hüvitise taotlemise võimalust. Ohvritele tuleb pakkuda tasuta ravi.
1.11Komitee toetab loobumist süüdistuse esitamisest vanematele, haridustöötajatele, õpetajatele ja lastekaitseorganisatsioonide töötajatele, kes oma konkreetsete ülesannete täitmisel puutuvad kokku lastepornoga. Õiguskaitseametnikud ja lastega kokkupuutuvad isikud peavad oma ülesannetega toimetulekuks saama pidevat koolitust.
1.12Komitee kutsub samuti üles konkreetselt reguleerima rahvusvahelist andmevahetust laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise kohta ning laiendama andmete säilitamise võimalusi kõigis liikmesriikides, luues ELi Teadusuuringute Keskuse.
1.13Komitee kutsub ELi üles kasutama eksperdirühmi, et toetada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu võitlemise strateegia kiiret ja täielikku rakendamist.
1.14Komitee kutsub üles kaasama kodanikuühiskonda nii laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastasesse võitlusesse kui ka ennetustegevusse ja ohvriabisse.
1.15Komitee peab tähtsaks keskenduda iseäranis haavatavale puuetega laste rühmale, sest neist lastest võivad kergesti saada seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning küberkuritegude ohvrid. Oht on suurem vaimse, sealhulgas intellekti- ja psühhosotsiaalse puudega laste ning sotsiaalasutustesse paigutatud haavatavate laste puhul. Komitee nõuab nende riskide vastu võitlemiseks tihedat kontrollivõrgustikku ja hädaabikõnede süsteemi.
1.16Komitee toetab tulemusliku jälgimise ühtset süsteemi, mis võimaldab jagada häid tavasid laste turvamise ja kaitsmise kohta. Kõigi ressursside ja koolituspüüdluste puhul tuleb eesmärgiks seada laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist puudutavate teadete parem menetlemine. Tuleb suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide teadlikkust ja ärgitada neid võtma kasutusele turvameetmed, mille abil kaitsta lapsi riskantsete tegevuste eest, sest see suurendab nende seksuaalse ärakasutamise ohtu.
2.Ettepaneku taust
2.12004. aastal võeti vastu nõukogu raamotsus laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust, asendas nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta, pidades silmas kriminaalset vastutust teadlikult lastepornole juurdepääsu taotlemisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. 2016. aastal analüüsiti kahes Euroopa Komisjoni aruandes, mil määral on ELi liikmesriigid võtnud uusi meetmeid, et järgida direktiivi. Seejärel esitati 2020. aasta ELi strateegia.
2.22020. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. Strateegias esitati kaheksa algatust, mille eesmärk on tagada, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tõkestamist toetavat õigusraamistikku täielikult rakendataks ja vajaduse korral edasi arendataks. Samuti püüti strateegiaga tugevdada õiguskaitseasutusi ja edendada mitmete sidusrühmade jõupingutusi seoses ennetamise, uurimise ning ohvrite ja kuritarvitamise üleelanute abistamisega.
2.3Eelkõige tunnistati strateegias vajadust hinnata, kas praegune ELi kriminaalõiguslik raamistik, nimelt direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust, on eesmärgipärane, võttes arvesse viimase kümne aasta jooksul toimunud ühiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi. Direktiiviga on ette nähtud miinimumnõuded, et hoida ära ja tõkestada neid eriti raskeid kuritegevuse vorme, mille sihtmärgiks on lapsed – ohvrid, kellel on õigus erilisele kaitsele ja hoolitsusele. Selles on sätestatud miinimumeeskirjad, millega määratletakse kuriteokoosseisud ja karistused laste seksuaalse ärakasutamise korral, samuti miinimumstandardid, mida kohaldatakse selliste kuritegude tulemuslikul uurimisel ja süüdistuse esitamisel, ohvrite abistamisel ja toetamisel ning laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ärahoidmisel.
2.42022. aastal viis Euroopa Komisjon läbi hindamise, et analüüsida direktiivi rakendamist, sealhulgas võimalikke õiguslikke lünki, häid tavasid ja prioriteetseid meetmeid ELi tasandil. Uuringus toodi esile, et teksti on võimalik täiustada, ja toonitati mõne direktiivis esineva määratluse ebaselgust ning raskusi, mis kerkivad esile õigusrikkujate uurimisel ja kohtu ette viimisel. Uuringus juhiti tähelepanu asjaolule, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali jagamine internetis on hüppeliselt suurenenud ning et kasvavad kurjategijate võimalused varjata oma identiteeti, eeskätt internetis, mistõttu neil õnnestub pääseda uurimisest ja kohtu alla sattumisest. Kokkuvõttes leiti uuringus, et nii laste suurem internetikasutus kui ka viimased tehnoloogilised arengud tekitavad õiguskaitsele probleeme ja samas loovad uusi kuritarvitamise võimalusi, mida ei ole kehtiva direktiiviga täielikult reguleeritud.
3.Üldised märkused
3.1Komitee toetab ettepaneku eesmärki tagada, et kriminaliseeritakse kõik laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vormid, sealhulgas need, mis on saanud võimalikuks tehnoloogia arengu tõttu või mida see hõlbustab.
3.2Komitee toetab ettepaneku eesmärki tagada, et riiklikud normid, mis reguleerivad selle kuriteoliigi uurimist ja kuritegude eest süüdistuse esitamist, võimaldaksid tulemuslikult tõkestada laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist, võttes arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid.
3.3Komitee toetab eesmärki täiustada seksuaalse kuritarvitamise ja väärkohtlemise ennetamist ning selle ohvrite abistamist, nagu on välja toodud ettepanekus. Komitee on seisukohal, et strateegia rakendamisel on otsustavalt tähtis kaasata kodanikuühiskond.
3.4Komitee tunneb heameelt sammude üle lapseeas seksuaalset kuritarvitamist kogenud ohvrite ning selle üleelanute seisundi tugevdamiseks, parandades viise, kuidas neil on võimalik saada hüvitist. Ettepanek laiendab neid õigusi kahju võrra, mis on tekitatud kuritarvitamist kujutavate materjalide levitamisega internetis.
3.5Komitee toetab laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise paremat koordineerimist liikmesriikide vahel ja riiklikul tasandil, nagu paneb ette Euroopa Komisjon. Komitee toetab ettepanekut kohustada liikmesriike looma riiklikud asutused, kes selle koordineerimise eest vastutavad. Igas liikmesriigis peab olema üks asutus, mis toimib rahvusvahelise koostöö ja riiklikul tasandil koordineerimise kontaktpunktina. Selle meetme koordineerimisse tuleb kaasata kodanikuühiskond.
3.6Komitee märgib, et selle ettepanekuga arendatakse direktiivi olemasolevaid sätteid edasi ELi 2020. aasta strateegia raames, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, ning täiendatakse digiteenuste õigusraamistikku.
3.7Komitee toonitab, et ettepanek täiendab muid ELi algatusi, milles käsitletakse otse või kaudselt laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise süütegudega seotud probleemide aspekte. Ettepanek peaks tuginema ELi üldisele raamistikule kõigi kuriteoohvrite õiguste kaitsmise kohta, sealhulgas ohvrite õigusi käsitlevale ELi strateegiale ning ettepanekule kuriteoohvrite õiguste direktiivi läbivaatamise kohta. On äärmiselt oluline, et eelmainitud direktiiv oleks horisontaalne ning hõlmaks kõiki ohvreid. Nagu märgiti arvamuses SOC/780, on oluline anda ohvritele ulatuslikud õigused ning tagada tugi ja teenused, milles võetakse arvesse ohvrite mitmekesisust. Lisaks sisaldab direktiiv konkreetseid sätteid tõrjutud rühmade õiguste tugevdamise kohta.
3.8Komitee rõhutab, et viimasel kümnendil on seksuaalne kuritarvitamine olemuselt muutunud veelgi piiriülesemaks. Rohkem kasutatakse veebitehnoloogiaid, mis võimaldavad selliseid kuritegusid piiriüleselt toime panna ja tugevdavad nende piiriülest mõju. Nii õiguskaitseametnikud kui ka kõik lastega tegelevad isikud vajavad pidevat koolitust. Sellised teenused peavad olema kättesaadavad ka lapsevanematele.
3.9Komitee rõhutab, et kurjategijate tõhus vastutuselevõtmine ning ohvrite kaitse tagamine terves ELis eeldab ühiseid miinimumstandardeid kuriteokoosseisude ning nendega seotud karistuste raskusastmete määratlemiseks. Eelkõige tuleb ELi tasandil kohandada kuriteokoosseisude määratlusi, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu tulemuslikult võidelda.
3.10Komitee toetab ettepanekut laiendada mõiste „kujutis“ määratlust, et võidelda tulemuslikult tehisintellekti väärkasutamise vastu virtuaalse reaalsuse keskkondade loomisel. Ettepanek võtab õigusega arvesse tõsiasja, et ligipääs laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale materjalile on tihti esimene samm füüsilise kuritarvitamise suunas.
3.11Komitee toetab ettepanekus toodud selgitust, et laste ahvatlemine veebis kuritarvitamise eesmärgil peab olema kriminaliseeritud kõigis liikmesriikides.
3.12Komitee toetab nn pedofiili käsiraamatute kriminaliseerimist. Pole võimalik sallida juhised, mis kirjeldavad, kuidas lapsi leida ja ära kasutada ning kuidas vältida karistust selliste kuritegude eest.
3.13Komitee toetab ettepanekut tegeleda tumeveebi rolliga selliste kurjategijate kogukondade loomisel, kelle eesmärk on laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamine. Seda võimaldavad veebistruktuurid tuleb kriminaliseerida.
3.14Komitee toetab ettepanekut suurendada laste kuritarvitamise ja seksuaalse ärakasutamise eest ette nähtud miinimumkaristuste raskusastet. Seejuures tuleb jälgida, et lapsevanemad, haridustöötajad, õpetajad ja lastekaitseorganisatsioonide töötajad ei satuks õiguskaitseasutuste vaatevälja, kui nad oma konkreetsete ülesannete täitmisel puutuvad kokku lastepornoga.
3.15Lisaks toetab komitee Euroopa Komisjoni ettepanekut hinnata seksuaalkurjategijate puhul riski ning siduda hindamine sekkumisprogrammidega, et hoida ära korduvkuritegevust. Toetada tuleks sekkumisprogrammidele vabatahtlikkuse alusel ligipääsu andmist.
3.16Komiteel on hea meel, et ettepanekuga võetakse meetmeid vähendamaks riski, et asjaomastel kurjategijatel võiks olla ligipääs lastele töökoha või vabatahtlikuna tegutsemise kaudu. Institutsioonid ning asutused, kus leiab aset lähikontakt lastega, peavad otsima teavet inimeste kohta, kes soovivad nende tegevusalal tegutseda. Liikmesriike tuleb kohustada seda teavet andma.
3.17Komitee toetab ettepanekus esitatud ideed hakata seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise aegumistähtaegu arvestama alles ohvri täisealiseks saamisest alates. Pakutud minimaalsed aegumistähtajad on olulised selleks, et ohvrid saaksid nõuda õigluse jaluleseadmist. Asjaomased ohvrid ei saa sageli aastaid sellistest kuritegudest teada anda.
3.18Komitee toetab ettepanekut kehtestada seoses laste seksuaalse kuritarvitamise indikaatoritega teatamiskohustus. Teatamiskohustus pakub õiguskindlust, eelkõige haridus- ja tervishoiuteenuste osutajatele.
3.19Komitee märgib, et ELi õiguskaitseasutused sõltuvad seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise juhtumite uurimisel koostööst USA kadunud ja väärkoheldud laste riikliku keskusega (NCMEC – National Center for Missing and Exploited Children). Komitee kutsub üles looma ELis sarnaseid institutsioone ja vahendeid, et tagada internetis seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tõendina kogumine, ning rõhutab vajadust konkreetse õigusliku aluse järele andmete edastamiseks USAst ELi.
3.20Komitee on seisukohal, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks on otsustavalt tähtis ELi strateegiat kiiresti ja täielikult rakendada. Seepärast peab EL kasutama eksperdirühmi, et toetada strateegia rakendamist liikmesriikides.
4.Konkreetsed märkused
4.1Kõigi Euroopa Liidu tasandi instrumentidega tuleb kaitsta lapse inimväärikust ning parimaid huve. Need on põhiväärtused, mida peavad ilma diskrimineerimiseta edendama kõik liikmesriigid. Õigusmeetmed on seotud oluliste probleemidega seoses laste kaitsmisega seksuaalse kuritarvitamise eest: lapsohvrite ja nende perede kaitsmine ning toetamine, sekkumisprogrammide loomine, ühised menetluseeskirjad, mis käsitlevad kuriteo toime pannud inimeste uurimist, jälgimist ning kohtu alla saatmist, seksuaalkurjategijate ravi, andmebaasi loomine kurjategijate registreerimiseks ja nende kohta andmete säilitamiseks, rahvusvahelise koostöö meetmed, et hoida ära ja tõkestada sellist tüüpi kuritegevust, ning jälgimismehhanismi loomine, mille abil kontrollida, kuidas teised riiklikud asutused neid sätteid kohaldavad. Hetkel pole Euroopa Liidu tasandil homogeenset õigusraamistikku, millest liikmesriigid saaksid lähtuda võitluses laste seksuaalse ärakasutamise ning kuritarvitamise eri vormide vastu.
4.2Laste seksuaalne ärakasutamine ning kuritarvitamine võivad esineda mitmes vormis: reaaleluliselt, kui osaletakse seksuaaltegevuses lapsega või sunnitakse last osalema lapsprostitutsioonis, samuti üha sagedamini veebis, kus kurjategijad kasutavad erinevaid strateegiaid. Seetõttu on seksuaalse kuritarvitamise ning ärakasutamise eri vormid äärmiselt mitmekesised ja neid rakendatakse väga erinevate praktiliste meetodite abil, mis mõjutavad laste füüsilist ja vaimset tervist.
4.3Interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on muutunud murekohaks maailma tasandil mitte ainult laste, vaid ka kurjategijate puhul, sest seksuaalse kuritarvitamise juhtumite arv kasvab. Laste kaitsmine veebis ja reaalelus on tõsises ohus, mistõttu on tegu ELi prioriteediga. Laste seksuaalne kuritarvitamine ning ärakasutamine veebis ja reaalelus on üks tõsisemaid kuriteovorme, mis võib põhjustada ravimatuid traumasid pikaajaliste füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete tagajärgedega.
4.4Seksuaalse kuritarvitamise ning ärakasutamise eri vormid on äärmiselt mitmekesised ja neid rakendatakse väga erinevate praktiliste meetodite abil, mis mõjutavad laste füüsilist ja vaimset tervist. Veebi- ja reaalelus on turvalisuse riskitegurid sotsiaalne isolatsioon, eakaaslaste ja mentorite toe puudumine, pikaajaline viibimine veebis, ärevus, stress ja puuded.
4.5Ehkki seksuaalne ärakasutamine veebis võib puudutada ükskõik millist last ükskõik kus, paistavad muud seksuaalse ärakasutamise vormid olevat seotud selliste laste ja noorte rühmadega, kelle elukogemus on pannud nad haavatavasse olukorda. See hõlmab hoolekandeasutuses elamist, kodust või hoolekandeasutusest „kadumist“ või ärajooksmist, intellekti- ja füüsilisi puudeid, varasemat seksuaalset kuritarvitamist või hooletussejätmist, alkoholi või uimastite kuritarvitamist, haridussüsteemist eemaldumist, madalat enesehinnangut ning seda, kui eakaaslased viivad nad kokku vanemate meestega, kes lapsi seksuaalselt ära kasutavad.
4.6Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise juhtumeid võib esineda ka peredes. See põhjustab õiguskaitseasutustele suuri raskusi, sest peredel on õigus keelduda kriminaalmenetluses tunnistusi andmast. Hädaabikõnede süsteem võiks tugevdada ennetust ja hõlbustada ka õiguskaitset.
4.7On selgeid märke laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite arv kasvust, eelkõige seoses pinnaveebis ning võrdvõrkudes kättesaadava ning levitatava materjaliga, kuid ka tegevusega tumeveebi foorumites.
4.8Laste seksuaalne kuritarvitamine on küberkuritegevuses suure avastamise riskiga kuritegu. Lapsed, eelkõige puudega lapsed, on üks enim ohustatud sotsiaalseid rühmi, seda seetõttu, et neil pole piisavalt sotsiaalseid kogemusi, nad on aktiivsed suhtlejad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on kergesti kättesaadav.
4.9Laste seksuaalses kuritarvitamises on otsustav tähtsus sotsiaalsetel ja tehnoloogilistel teguritel. Lapsporno levikut toetavad mitmesugused tegurid – kiire tehnoloogiline areng, võimalus jääda küberruumis anonüümseks ning kasutatavate ressursside väike maksumus. Seejuures on tegu globaalsete (megakeskkond), makrokeskkondlike (iseloomulikud peamiselt makrokeskkonna riiklikule tasandile) ning mikrokeskkondlike teguritega, mis iseloomustavad konkreetseid isikuid, kelle õigusi rikutakse.
4.10Virtuaalne lapsporno viitab arvutil loodud kujutistele, joonistustele, maalidele ja multifilmidele, mis kuvavad lapsi seksuaalsel viisil. Tuleks mainida, et „virtuaalne lapsporno“ ning „pseudofotod“, teise nimega „morfitud kujutised“, ei ole üks ja sama.
4.11Kui algmaterjal ei asu ELi riikides, on lapspornoga seotud sisu nende allikatest tihti võimatu eemaldada. Hädavajalik on võtta ennetavaid meetmeid, et sellist sisu eemaldada ning vahistada need, kes tegelevad laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud kujutiste loomise, levitamise ja allalaadimisega.
4.12Eriti suures seksuaalse ärakasutamise ohus on hoolekandeasutustes asuvad lapsed ning puudega lapsed. Puudega lapsed, eelkõige need, kel on vaimupuue, sealhulgas intellekti- või psühhosotsiaalne puue, ei pruugi täiel määral mõista sotsiaalseid signaale ja vallata sotsiaalset suhtlemist, mistõttu on nad ahvatlemisele ja seksuaalsele ärakasutamisele vastuvõtlikumad. Nende riskide vastu võitlemiseks on vaja tihedat kontrollivõrgustikku.
Brüssel, 25. juuni 2024
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
Cinzia Del Rio
_____________