INT/1057

Tarbijate teavitamine ELis

ARVAMUS

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

„Tarbijate teavitamise nõuete tugevdamine ELis“

(omaalgatuslik arvamus)

Kontakt	int@eesc.europa.eu
Administraator	Yousra ASBOUNI EL OUAHABI
Dokumendi kuupäev	1/7/2024

Raportöör: Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

Nõustaja	Alejandro SALCEDO AZNAL
Täiskogu otsus	18/1/2024
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	26/6/2024
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	69/5/7
Vastuvõtmine täiskogus	D/M/AAAA
Täiskogu istungjärk nr	…
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	…/…/…

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab hiljutisi edusamme tarbijate võimestamisel üleminekul rohelisele majandusele ning kutsub liikmesriike üles rakendama tõhusalt hiljuti vastu võetud direktiivi tarbijate võimestamise kohta üleminekul rohelisele majandusele. Direktiiviga tagatakse parem ja ühtlustatum teave toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta.

1.2Komitee märgib, et kättesaadav, loetav ja arusaadav teave peab olema tagatud kõigile kodanikele, eelkõige puuetega inimestele, ning seda ka kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste puhul. Samas ei tohiks tekitada tarbetut koormust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

1.3Edukas tarbimise reguleerimine, milles võetakse arvesse vajadust tarbijakaitse järele, aga ka vajadust lihtsa ja toimiva raamistiku järele ettevõtjate, eriti VKEde jaoks, tugevdab tarbijate usaldust ühtse turu ja selle osaliste vastu ning aitab suurendada majanduskasvu ja luua töökohti tänu suuremale usaldusele tarbimise vastu.

1.4ELi tarbijaõigusi käsitlevat õigustikku peetakse keeruliseks, killustatuks ja eriti väikeettevõtjate jaoks raskesti järgitavaks. ELi tarbijakaitse-eeskirju tuleks lihtsustada ja ühtlustada, et ettevõtjatel oleks hõlpsam neid järgida ning et tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest.

1.5Siseturul saab tarbijate õigust teabele edendada arukate märgiste kasutamisega, et jälgida toodete olukorda ning hoogustada digipööret robootika, tehisintellekti, plokiahela ja virtuaalreaalsuse arendamise kaudu.

1.6Komitee kutsub komisjoni üles koostama aruande, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta (edaspidi „määrus (EL) 2017/2394“). Hindamisaruanne on vajalik selleks, et analüüsida, kas tarbijakaitseasutuste koostöö raamistikku on vaja veel ajakohastada.

1.7ELi tarbijaõigusi käsitlevat õigustikku peetakse keeruliseks, killustatuks ja eriti väikeettevõtjate jaoks raskesti järgitavaks. ELi tarbijakaitse-eeskirju tuleks lihtsustada ja ühtlustada, et ettevõtjatel oleks hõlpsam neid järgida ning et tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest. Tarbijate õiguste suurem ühtlustamine ELis soodustaks ühtsel turul ka piiriülest kaubandust, suurendades seeläbi tarbijate valikuvõimalusi.

1.8Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tarbijaid ja ettevõtjaid teavitataks selgelt nende tarbijakaitsealastest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest, näiteks tarbijaõiguste ajakohastatud loetelu kaudu. Samuti tuleks tarbijavaidlustes soodustada alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamist.

1.9Komitee väljendab muret digiplatvormiteenuste osutajate ja otsingumootorite pakkujate tegevuse pärast seoses tarbijate õigusega teabele ja kohustusega rakendada mõistlikke, proportsionaalseid ja tõhusaid leevendusmeetmeid süsteemsete riskide ja ebaseadusliku sisu piiramiseks, eelkõige alaealiste kaitsmisel. Sellega seoses nõuab komitee, et ettevõtjaid koheldaks nõuetele vastavuse osas kogu väärtusahelas võrdselt kolmandate riikide ettevõtjatega.

2.Taust

2.1ELi tegevusprogramm tarbijakaitse valdkonnas põhineb uuel tarbijakaitse tegevuskaval (edaspidi „tegevuskava“) . Tegevuskava „Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist“ eesmärk oli esitada ajakohastatud visioon liidu tarbijakaitsepoliitikast ajavahemikul 2020–2025.

2.1.1Tegevuskava hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi:

a)rohepööre, mille eesmärk on tagada, et kestlikud tooted ja kestlik eluviis on kõigile kättesaadavad;

b)digipööre, mille eesmärk on luua tarbijatele turvalisem digiruum, kus nende õigused on kaitstud;

c)õiguste tõhus tagamine ja tõhus õiguskaitse, et tegeleda selliste probleemidega nagu eksitavad keskkonnaväited ja ebaausad kaubandustavad, mis on seotud internetis kasutatavate mõjutustehnikate ja teabe isikustamisega;

d)haavatavate rühmade kaitse, mis võimaldab rahuldada tarbijate konkreetseid vajadusi olukordades, mis võivad muu hulgas tuleneda üksiktarbijate või tarbijarühmade üldisest sotsiaalsest olukorrast;

e)tarbijakaitse ülemaailmses kontekstis, tagades impordi ohutuse ja kaitstes liidu tarbijaid kolmandate riikide ettevõtjate ebaausate äritavade eest, tehes selleks turujärelevalvet ja tihedamat koostööd ELi partnerriikide asjaomaste asutustega.

2.2Tegevuskavas nähakse muude valdkondlike meetmete hulgas ette tarbijate teavitamine ja tarbijaõiguste tõhus jõustamine. Kooskõlas määrusega (EL) 2017/2394 moodustavad liikmesriikide ametiasutused Euroopa võrgustiku, mis hõlbustab teabevahetust ja koostöömeetmeid tarbijakaitsealaste õigusnormide rikkumise vastu.

2.3Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määruses (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust (edaspidi „määrus (EL) 2023/988“) ja mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, nähes samal ajal ette tarbijakaitse kõrge taseme, on pealegi sätestatud, et komisjon arendab edasi, ajakohastab ja haldab kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ parandusmeetmeid käsitleva teabe vahetamiseks.

2.4Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu direktiivi, mille eesmärk on võimestada tarbijaid üleminekul rohelisele majandusele ja parandada tarbijate õigusi, muutes selleks ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi ning kohandades neid rohepöörde ja ringmajandusega 1 .

2.5Tarbijaõiguste direktiivis nõutakse, et kauplejad annaksid tarbijatele teavet kaupade või teenuste põhiomaduste, samuti vastupidavuse ja parandatavuse kohta, kuid ei nõuta nende sotsiaalsete ja tööalaste aspektide jälgitavust. Ent need on juba hõlmatud muude valdkondade õigusaktidega.

2.6Laiemas analüüsis tuleks arvesse võtta ka kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärke ja nendega seoses seatud sihte. Kuigi enamik kestliku arengu eesmärke on seotud tarbijate teavitamise ja kaitsmise poliitikaga ning tarbijate panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse on väga oluline, tasub rõhutada kaasvastutust, mis neil võib oma tarbimisharjumuste kaudu mõne eesmärgi saavutamises olla. Need kestliku arengu eesmärgid on järgmised: nr 12 „tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid“, nr 5 „sooline võrdõiguslikkus“, nr 8 „inimväärne töö ja majanduskasv“ ning nr 10 „vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel“.

3.Tarbijate teavitamine kehtivas ELi õigusraamistikus

3.1Seoses eri aspektidega, mida võiks pidada vastutustundlikku tarbimist iseloomustavateks (näiteks et see on tervislik, ohutu, kestlik, eetiline ja solidaarne, kaasav ja juurdepääsetav), võib kinnitada, et tarbijate teavitamist ja kaitset käsitlevate ELi õigusnormide ja poliitika areng tagab tarbijatele piisava kaitse seoses nende õigusega tervislikule ja ohutule tarbimisele, samuti tarbijate majanduslike ja õiguslike huvide kaitse. Sarnane kaitse puudub aga eetika, solidaarsuse, kaasavuse ja juurdepääsetavuse aspekte käsitleva teabe puhul.

3.2Siiski on saavutatud teatavat edu eetilise ja solidaarse tarbimise tutvustamisel ja levitamisel, eelkõige algatuste kaudu, mille eesmärk on edendada õiglast kaubandust. Sama võib tõdeda kaasava ja juurdepääsetava tarbimise puhul seoses haavatavate rühmade kaitsega.

3.3Tarbijad on tänapäeval paremini informeeritud tänu teabe laialdasele kättesaadavusele digitehnoloogia kaudu, ettevõtete suuremale läbipaistvusele, rangematele regulatiivsetele nõuetele ja tarbijate ennetavale käitumisele. Parem juurdepääs teabele võimaldab neil teha teadlikumaid ja kohusetundlikumaid ostuotsuseid. See tähendab märkimisväärset erinevust varasemast tarbijakäitumisest ajal, mil teave oli piiratum ja seda oli raskem saada. Sellegipoolest on tarbijate võimestamine üleminekul rohelisele majandusele ja tarbijate teadlikkuse suurendamine asjakohastest aspektidest oluline ülesanne, mille täitmisel on tarbijaorganisatsioonidel keskne roll.

3.4Tarbijad võtavad lisaks kvaliteedile ja hinnale üha enam arvesse muid ostukriteeriume, mis määravad kindlaks nende kaasvastutuse, kui need on seotud eespool nimetatud sotsiaalsete ja keskkonnaküsimustega. Ehkki nende kriteeriumide arvesse võtmine põhineb teadlikel otsustel, mis võivad viia harjumuste muutumiseni, võib kaasneda ka rahutus, mille ületamiseks on vaja rahulolu tekitavat ostu. See protsess toimub vastupidiselt impulssostudega kaasnevale emotsionaalsele kogemusele, vähendades omamissoovist tulenevaid pingeid.

3.5Erinevate ostukriteeriumide olemus kujutab endast tarbimise positiivset või negatiivset välismõju ning sõltub ostuotsuse mõjust kolmandatele isikutele, kusjuures kolmanda isikuna käsitletakse mis tahes välist tegurit, olgu see siis materiaalne või immateriaalne.

3.6Teadlike ostuotsuste tegemiseks vajaliku teabe tõhustamine tähendab seega, et toote positiivne või negatiivne välismõju on teada. Selle põhjal tarbija kas ostab toote või jätab selle ostmata, mõjutades nii oma ostude kaudu turgu.

3.7Komitee tunneb siiski muret ülemäärase halduskoormuse pärast, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna osa sellest võib olla tarbetu ja mõnikord takistada ettevõtjate tavapärast tegevust. Komitee leiab ka, et neutraalsem ja lihtsam tarbijaõiguse raamistik oleks parem nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Edukas tarbimise reguleerimine, milles võetakse arvesse vajadust tarbijakaitse järele, aga ka vajadust lihtsa ja toimiva raamistiku järele ettevõtjate, eriti VKEde jaoks, tugevdab tarbijate usaldust ühtse turu ja selle osaliste vastu ning aitab suurendada majanduskasvu ja luua töökohti tänu suuremale usaldusele tarbimise vastu. Samuti tuleks märkida, et ettevõtjatel on turupõhine stiimul anda tarbijatele teavet kestlikkuse kohta, sest see parandab ettevõtjate mainet ning suurendab nende klientide ja investorite lojaalsust, mis lõppkokkuvõttes annab konkurentsieelise.

3.8Tarbijate tõhusam teavitamine tagab ka teabe suurema sümmeetria ja läbipaistvuse eri turuosaliste hulgas, raskendades ebaausate tavade kasutamist ja tasakaalustades tarbijate mõjuvõimu teiste osalejate mõjuvõimuga. Õiglaste äritehingute tagamiseks peab tarbijatel olema kättesaadav kogu kauplejatele teadaolev teave toodete, kaupade või teenuste kohta.

3.9Teisest küljest võib tõhusam teavitamine kõigepealt hõlbustada toodete võrdlemist ja senisest teadlikumate ostuotsuste tegemist ning aidata omakorda edastada seda teavet teistele tarbijatele, kellel seda ei ole või kelle teadlikkuse tase ei väljendu ostukäitumises. Sellel oleks seega normatiivne mõju, kiirendades ostuotsuste levikut tarbijate ja nende võrgustike seas. Seepärast tuleks tõhustada komisjoni poolt hiljuti vastu võetud õigusaktides juba sätestatud tarbija- ja keskkonnaväidete andmebaase.

3.10Teavitamise tõhustamise mitmekordistava mõjuga peab aga kaasnema järelevalve, et tagada teabe sisu täpne vastavus toodete tegelikele omadustele, tugevdades seeläbi lojaalsust toote ja kaubamärgi suhtes 2 . Nagu komitee on juba märkinud, võib alternatiivsete vaidluste lahendamise süsteemide kasutamise edendamine aidata lahendada olemasolevaid erinevusi.

3.11Tänu tehnoloogilistele rakendustele saab ületada ruumilisi piiranguid, mis raskendavad märgistamisel üksikasjaliku teabe esitamist. Sellega seoses on digitaalse tootepassiga tehtud töö selge samm edasi ning komitee ootab huviga passi kasutuselevõttu.

3.12Teabe tõhustamisel tooteid ja tegevusi turustavatel veebilehtedel – tingimusel, et see on kasulik ega pakuta ülemäärast infot – ei tekita ulatuslikuma teabe esitamine ruumiprobleemi, kuid esitatav teave peab olema juurdepääsetav, ilma et tarbijat tuleks ümber suunata teistele internetiaadressidele, kus teabe kättesaamine nõuab keerulist navigeerimist. Selline nõue on juba seadusega ette nähtud, mistõttu tuleb kontrollida selle kohast täitmist.

3.13Digivaldkonnas peaks kodanikuühiskonna organisatsioonidel olema aktiivne roll seoses tarbijate õigusega saada digiplatvormiteenuste osutajatelt ja otsingumootorite pakkujatelt teavet. Sama kehtib ka meetmete kohta, mida saab võtta, et tegeleda süsteemsete riskidega, mida nad tuvastavad oma teenuse ja sellega seotud süsteemide, sealhulgas algoritmiliste süsteemide tekitatud või nende teenuste kasutamisest tulenevate riskide hindamise käigus.

3.13.1Ühiskonna areng nõuab toimetulekut uute probleemidega, nagu massiline andmete kogumine, andmete kontrollimine, ohtudest tingitud häired, hübriidohud, küberturvalisus, desinformatsioon ja infoga manipuleerimine, mis lisanduvad tarbijate teavitamisel esinevatele tüüpilistele probleemidele, alates näiteks raskustest matusebüroo teenustega eri liikmesriikides kuni digimaailmaga seotud uute esilekerkivate probleemideni.

3.14Komitee on juba varem märkinud, et toodete parandamise õiguse lisamine aitab investeerida ka inimressurssidesse, tuues peale selle keskkonna- ja kestlikkusalast kasu.

4.Komitee ettepanekud tarbijate teavitamise nõuete tugevdamiseks ELis

4.1Tarbijate usaldust saab suurendada parema teabe abil toodete ja teenuste asjakohaste aspektide kohta ning seda on võimalik saavutada nii ennetavate kui ka reageerivate meetmete võtmise teel. Esimesed neist hõlmavad toodete märgistamist ja teenuste lepingute kohta käivat teavet ning sel eesmärgil korraldatavaid teavitus- ja reklaamkampaaniaid, aga ka vajalike rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Tarbijate võimestamine üleminekul rohelisele majandusele ja nende teadlikkuse suurendamine oma õigustest on oluline ülesanne, mille täitmisel on tarbijaorganisatsioonidel keskne roll.

4.1.1Lisaks tuleb määrust (EL) 2017/2394 hinnata, et analüüsida, kas tarbijakaitseasutuste koostöö raamistikku on vaja veel ajakohastada.

4.2Samuti tuleks tarbijate kaitseks luua ühtne kontaktpunkt, et tarbijad saaksid kasutada oma õigust teabele, lõpetades praeguse sektoripõhise olukorra, mis on asümmeetrilisem.

4.3Lõpetuseks tuleb märkida, et algatuse eesmärk on parandada ka pakutavate kaupade ja teenuste jälgitavust, mida võib raskendada vahendajate olemasolu, eriti seoses e-kaubandusega, kus jälgimispüüdlused ei pruugi alati anda rahuldavaid tulemusi. Jälgitavuse võiks siduda digitaalse tootepassi kasutuselevõtuga kõigi toodete puhul, kus seda ei ole ette nähtud.

Brüssel, 26. juuni 2024

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees

Sandra PARTHIE

_____________

(1)     .

(2)     Enrico Letta aruanne (2024), „Much more than a market. Speed, Security, Solidarity. Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ .