CCMI/220
Tugevam, konkurentsivõimelisem ja kestlikum Euroopa
ARVAMUS
Tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam, konkurentsivõimelisem ja kestlikum Euroopa“
[COM[2023) 558 final]]
Raportöör: Alain Coheur
Kaasraportöör: Alain Taccoen
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 13/11/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
Tööstuse muutuste nõuandekomisjon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
8/4/2024
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
34/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/4/2024
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
...
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
.../.../...
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovis väljendada oma seisukohta Euroopa Komisjoni teatise (COM(2023) 558 final) kohta, mis võeti vastu Granada tippkohtumist silmas pidades eesmärgil, et seda seisukohta võetaks arvesse järgmise Euroopa seadusandliku tsükli ettevalmistamisel. Võttes arvesse käesolevas dokumendis käsitletud küsimuste mitmekesisust, keskendutakse selles arvamuses järgmisele neljale Euroopa strateegilise autonoomia tuleviku seisukohast olulisele sektorile: energeetika, digivaldkond, kaitse ja kosmosetööstus. Esitatakse konkreetsed ettepanekud, et kinnitada vajadust Euroopa majandusliku ja poliitilise tugevuse järele.
1.2Komitee on äärmiselt mures mahajäämuse pärast võrreldes USA ja Hiinaga nii strateegilistes sektorites kui ka sektorites, mida käsitletakse käesolevas arvamuses. See õõnestab veelgi meie sõltumatust, meie suveräänsust ja meie ühiskonnamudelit. Tulenevalt tohutust alainvesteerimisest võrreldes meie konkurentidega on Euroopa Liidul (EL) nende tööstussektorite üle väga väike kontroll ja tal puudub geostrateegiline juhtpositsioon. Samuti puudub tal geostrateegiline juhtimine. ELi soov pöörduda tagasi range kontrolli juurde avaliku sektori kulutuste üle nõrgendab veel omakorda püsivalt tema majanduslikku ja sotsiaalset mudelit.
1.3Tulevikus on Euroopa Liidu energiasüsteem väga elektrifitseeritud ja selles domineerib muutlik taastuvenergia. See peab katma muutuva nõudluse ning kindlasti tagama ELi sõltumatuse ja energiajulgeoleku. Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine sõltub tänapäeval suures osas hüdro-, tuuma-, soojus- ja fossiilkütusel töötavatest elektrijaamadest. Sellise tasakaalu tagamine tulevikus on veelgi keerulisem. Samal ajal on võetud eesmärk suurendada ELi energiajulgeolekut, tehes suuri investeeringuid soodsa õigusraamistiku alusel.
1.4Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise tagamiseks on vaja säilitada palju inimväärseid töökohti ja omandada uusi oskusi. Lisaks peab EL looma oma kodanikele haridusvõimalused desinformatsioonimustrite paremaks tuvastamiseks ja seega ka nende vastu võitlemiseks.
1.5Euroopa digitaalne sõltumatus põhineb mitmel elemendil: võime arendada superarvuteid, võime salvestada andmeid oma territooriumil ja võime soodustada tõeliste tööstusettevõtjate arengut.
1.6Meie kosmosetööstus peab lahendama mitmed kestlikkuse ja suveräänsusega seotud probleemid. Meie peamiste institutsiooniliste turgude killustatus, dubleerimine ja väike maht nõrgendavad ELi ajal, mil rahastamispuudujääk võrreldes USA ja Hiinaga kasvab ning EL seisab silmitsi ülisuurte erasektori osalejatega, kes optimeerivad oma sisemisi tarneahelaid. Kriis Euroopa kanderakettide tööstuses toob need nõrkused esile ja see mõjutab nüüd ka satelliite. Meie võimekust hinnatakse ikka veel peamiselt riikliku poliitika kitsast perspektiivist, kuid see ei suuda reageerida oluliste kosmosealaste probleemide Euroopa mõõtmele, mille tulemuseks on kõigi osalejate väiksem tootmismaht ja kõrgemad ühikuhinnad klientide jaoks.
1.7Lähiaastatel peab meie kaitsetööstus andma liikmesriikidele ja nende relvajõududele kvaliteetset kaitsevarustust ja -võimekust, mis on kohandatud uue strateegilise keskkonnaga, ning andma ka jätkuvat sõjalist abi Ukrainale ja teistele partneritele; lisaks tuleb tagada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohanemisvõime, kestlikkus, suutlikkus, vastupanuvõime ja konkurentsivõime.
2.Üldised tähelepanekud
2.1ELi energiajulgeoleku tagamine
2.1.1EL on netoimportija: 2020. aastal tuli 58 % ELis saadaolevaist energiaressurssidest kolmandatest riikidest. On selge, et Euroopa on gaasi ostmisel nihkunud tugevast sõltuvusest ühest tarnijast – Venemaast – sõltuvusele USAst. Hiina säilitab valitseva seisundi energiatööstuse väärtusahelate suure osa üle.
2.1.2Kliimamuutustest tulenevate riskidega tegelemiseks on EL võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Komisjon tegi ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 85–95%, kahandades nõudlust, vähendades lõppkasutuse CO2 heidet intensiivse elektrifitseerimise abil ja renoveerides hooneid, mis edeneb praegu liiga aeglaselt.
2.1.3Elektrifitseerimine peab tulevikus väga kiiresti arenema. Tootmine peab suurenema 2 901 TWh-lt 2021. aastal 3 362 TWh-le 2030. aastaks. Selle lõppnõudluse rahuldamiseks peab tootmine põhinema vähese CO2 heitega elektritootmise kiirel arengul ning tootmislubade väljastamise menetluste kiirendamisel.
2.1.4Kolm peamist energiakasutuse sektorit on kütmine, jahutamine, liikuvus ja tööstus. EL on otsustanud minna üle otsesele elektrifitseerimisele (soojuspumbad, akud jne) ja kaudsele elektrifitseerimisele (elektripõhise vesiniku abil), jätmata tähelepanuta ka süsiniku kogumist.
2.1.5Komitee peab küsitavaks Euroopa Komisjoni lähtestsenaariume, mis ei võimalda tööstusel oma investeeringuid strateegiliselt kavandada. 2009. aastal leiti, et oluline on teha edusamme süsiniku kogumises 2030. aastaks, seejärel lükati 2013. aastal need eesmärgid edasi 2035. aastasse, 2016. aastal omakorda 2040. aastasse, 2020. aastal kadusid need eesmärgid hoopiski ja 2024. aastal tunnistati need taas oluliseks. Sama võib öelda 2030. aasta vesinikueesmärkide kohta. Aastaks nähti 55 % eesmärgi kohandamisega ette 233 Twh ja REPowerEU-ga 670 TWh ning 2024. aastal tuleme tagasi 105 Twh juurde.
2.1.6Tulevases Euroopa elektrisüsteemis domineerib muutlik taastuvenergia ja see peab rahuldama muutuvat nõudlust. Pakkumise ja nõudluse kohandamine põhineb tänapäeval suuresti tuumaelektrijaamadel, fossiilenergiapõhistel soojuselektrijaamadel ja hüdroelektrijaamadel.Viimati nimetatutele tuleks pöörata eritähelepanu komitee esitatud sinise kokkuleppe põhimõtete ja meetmete raames. Sellise tasakaalu kindlustamine tulevikus muutub keerukamaks uute paindlikkusmeetmete (nõudluse elastsus, salvestamine) tõttu.
2.1.7ELi energiajulgeolek eeldab suuri investeeringuid ja soodsat raamistikku sellisteks investeeringuteks, mida peab suures osas tegema erasektor, isegi kui liikmesriigid saavad anda abi.
2.1.8Energiasüsteemi ümberkujundamine nõuab igal tasemel inimväärseid töökohti ja kõigi tegevuste jaoks vajalike oskuste olemasolu. Euroopa oskuste paktiga julgustab komisjon kõiki sidusrühmi võtma meetmeid tööjõu täiendus- ja ümberõppeks. Väga oluline on kohalik ja/või piirkondlik koordineerimine ettevõtjate, ametiühingute, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja koolide vahel.
2.1.9Lõpetuseks juhib komitee tähelepanu loomulikule, kuigi väikesele Päikese loite ohule, mille tagajärgi hinnatakse praegu katastroofiliseks ja mis võivad häirida satelliitide, elektrivõrkude ja digisüsteemide toimimist.
2.1.10Komitee kutsub komisjoni üles
·Tegema kokkuvõtte olukorrast ja tugevdama Euroopa kontrolli mitmesuguste CO2 heite vähendamise tehnoloogiate väärtusahelate üle;
·hindama sõltuvuse riski ja tegema ettepanekuid parandusmeetmete kohta, kui tegu on suure riski või lausa monopoolse või peaaegu monopoolse seisundiga maailmas;
·edendama stiimulite (maksud, subsiidiumid, standardid, märgised) kaudu vähese CO2 heitega toodete kasutuselevõttu, jäädes tehnoloogiliselt neutraalseks;
·mõistma, miks energiakasutuse elektrifitseerimine ei arene, ja võtma meetmeid selle probleemi lahendamiseks;
·tagama asjakohase raamistiku kaudu rahastamise ja toetama liikmesriike, et saavutada tõhusalt ja kiiresti edu hoonete energiatõhusaks renoveerimise vajaduse täitmisel;
·kontrollima 2024. aasta riiklike energia- ja kliimakavade alusel, mil määral on liikmesriikide prognoosid kooskõlas ELi eesmärkidega, ning tegema nendest järeldusi;
·uurima elektrituru mudeleid, millega premeeritakse paindlikkust vastavalt osutatud teenuse kasvavale väärtusele,
·võtma arvesse komitee ettepanekuid sinise kokkuleppe kohta;
·hindama tagajärgi ja pakkuma välja kavasid Päikese loite ennetamiseks.
2.2ELi digitaalse turvalisuse tagamine
2.2.1Digitehnoloogia muudab meie elu murranguliselt, tuues kaasa palju vaieldamatuid hüvesid, nagu välksidevahendid ja kohene juurdepääs teabele, muutes paljud meie igapäevased ülesanded lihtsamaks. Selleks et kõik saaksid sellest kasu, peame suurendama jõupingutusi, et harida kodanikke digikirjaoskuse alal. See on väga oluline ka desinformatsiooni ja tööturu probleemide lahendamiseks. Komitee tervitab ka hiljutisi edusamme tehisintellekti valdkonnas.
2.2.2Kui digivahendeid ei kasutata eesmärgipäraselt, võivad need hõlbustada eksitava teabe levitamist, millel on tõsised tagajärjed meie ühiskonnale. Komitee väljendab heameelt selliste Euroopa meetmete üle nagu Euroopa digiteenuste määrus või desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend. Viimane kui iseregulatsiooni vahend põhineb allakirjutanute vabatahtlikul pühendumusel. Komitee rõhutab, et selle järele tuleb valvata, nagu komisjon on ette näinud.
2.2.3Demokraatlike institutsioonide kaitsmine eeldab kõigi eurooplaste pidevat harimist ja koolitamist, mis võimaldab paremini tuvastada desinformatsioonimustreid ja seega nende vastu võidelda. Koolitus peab andma vajalikud oskused konstruktiivseks osalemiseks sotsiaalsetes vestlustes ning desinformatsiooni äratundmiseks ja selle vastu võitlemiseks.
2.2.4Euroopa andmeid säilitatakse eri riikides. Peame muretsema selle pärast, et 2021. aastal asus 35 % maailma andmekeskustest USAs. Isegi kui ELi eeskirjad võimaldavad valida, kus andmeid säilitada, toob välismaiste digivaldkonna osalejate domineerimine tegelikult kaasa ELi sõltuvuse Euroopa-välistest riikidest. Komitee on mures USA õigusakti CLOUD Act eksterritoriaalsuse pärast, mis on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega. Komitee rõhutab projekti Gaia-X tähtsust, mille eesmärk on luua ühisel lähenemisel põhinev Euroopa pilveökosüsteem.
2.2.5Peamised küberriskid on ohud, mis võivad kahjustada andmete ja IT-süsteemide turvalisust, konfidentsiaalsust, terviklust või kättesaadavust. Neil ohtudel võivad olla tõsised tagajärjed: tervishoiusektor seisab silmitsi küberrünnete murettekitava kasvuga, nagu on kirjeldatud Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) tervisealaste ohtude kaardistamise aruandes „Threat Landscape: Healthcare Komitee jälgib küberturvalisuse määruse kasutuselevõttu ja väljendab heameelt uue Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava üle.
2.2.6Digitööstuse puhul tuleb eristada seadmete tootmist ja IT-rakendusi. Kuigi peaaegu kõik meie seadmed on pärit Aasiast, on Euroopas tugevad tööstussektorid, millel on kontroll ahela oluliste lülide üle, näiteks ultraviolett-litograafiaseadmed. Komitee toetab Euroopa kiibimäärust, mis on hädavajalik Euroopa digitaalse taasindustrialiseerimise jaoks, ning rõhutab, kui oluline on saavutada see, et Euroopas asuksid ülemaailmsed turuliidrid.
2.2.7Euroopa digitaalne sõltumatus põhineb selle andmetöötlusvõimsusel ja küberturvalisusel. Detsembri lõpus võeti kasutusele MareNostrum, mis on üks kümnest võimsamast superarvutist maailmas ja mida rahastati 50 % ulatuses Euroopa vahenditest. See algatus peab jätkuma järgmisel ametiajal.
2.2.8Komitee kutsub komisjoni üles
·jätkama eurooplaste arvutikirjaoskuse jälgimist ja julgustama liikmesriike suurendama kodanike teadlikkust digivahendite kasutamisega seotud ohtudest;
·hindama desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendis pakutud iseregulatsiooni tegelikku kohaldamist, eriti käesoleval Euroopa Parlamendi valimiste aastal;
·määratlema, kus Euroopa andmeid säilitatakse, pidades silmas, et tundlikke andmeid tuleb säilitada ELis;
·pakkuma lahendusi vastuolule USA õigusakti CLOUD Act ja ELi isikuandmete kaitse üldmääruse vahel;
·jälgima eurooplaste küberturvalisuse alaste teadmiste taset;
·õppima ELi teatavate ettevõtete tööstuslikust edust ja tegema järeldusi ülemaailmse konkurentsiolukorra kohta;
·jätkama investeerimist superarvutite arendamisse Euroopas.
2.3Euroopa kosmosetööstuse tuleviku kindlustamine
2.3.1Kosmoseteenused on muutunud Euroopa ühiskonna ja majanduse jaoks strateegiliseks. Kosmos on ELi tegevusvabaduse ja iseseisva otsuste tegemise seisukohast väga oluline. Kosmosest sõltuvaid majandus- ja avaliku poliitika valdkondi on palju: transport, positsioneerimine, telekommunikatsioon, meteoroloogia, keskkonnaseire, kliimamuutuste mõistmine ning Maa seire kaitse ja julgeoleku eesmärkidel.
2.3.2Kosmosetaristu peamised kliendid ja käitajad on avaliku teenuse osutamise volitusega ametiasutused. Selliste andmete pakkumiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku taristut pakkuvad üksused on eraõiguslikud tööstusettevõtted. Kosmosetööstusel on strateegiline roll.
2.3.3Kosmosetööstus on positiivselt panustanud Euroopa kaubandusbilanssi: viimase kümne aasta jooksul on satelliitsüsteemide ja kanderaketiteenuste ekspordi keskmine netoülejääk olnud 900 miljonit USA dollarit aastas. Euroopa kosmosetööstuse sõltuvus tema võimest saada lepinguid (väga väikestel) avatud turgudel on üks selle põhitunnuseid võrreldes teiste kosmoseriikidega (30–50 % käibest tekib nendel avatud turgudel).
2.3.4Euroopa kosmosesektor seisab silmitsi järjest enamate ohtudega:
·Rahastamispuudujääk võrreldes USA ja Hiinaga kasvab. Euroopa kosmose-eelarved on kuus korda väiksemad kui USA eelarved ja ELis kasutada olevad eelarved on enamjaolt koordineerimata, samas kui USA kosmosedoktriin on teinud kosmosest tema ülemvõimu ja sõltumatuse olulise vahendi. Hiina hüppelist tõusu ei saa eirata. Ka teised osalejad, nagu Venemaa ja India, parandavad oma positsiooni. Euroopa kosmosetööstus seisab nüüd silmitsi hiiglaslike Euroopa-väliste osalejatega, kes optimeerivad oma sisemisi tarneahelaid ja tekitavad ulatuslikke turuvapustusi (eelkõige SpaceX).
·Kriis Euroopa kanderakettide tööstuses toob esile selle segmendi nõrgad kohad ja mõjutab nüüd satelliitsegmenti samamoodi. Praegused andmed näitavad, et kosmosetööstuse kasumlikkuse määr on harva positiivne ajal, mil olulised investeeringud muutuvad olulisemaks kui kunagi varem.
·Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) geograafilise jaotamise reegel on osutunud tõhusaks viisiks, et tagada suurem osa programmide rahastamisest, kuid see ei ole veatu. See põhimõte võib soodustada tarneahela killustumist väga väikeste panustajate tõttu. Riikide suutlikkuse säilitamine iga hinna eest suurendab dubleerimist ja killustatust väga kitsal turul. See toob kaasa väiksema tootmismahu kõigi jaoks ja kõrgemad ühikuhinnad klientide jaoks.
Komitee kutsub komisjoni üles
·kavandama ja rakendama kosmosetööstuse strateegiat Euroopa tasandil, võttes arvesse peamiste Euroopa institutsiooniliste turgude killustatust, dubleerimist ja väikest mahtu, mis ohustab meie tööstuse kestlikkust ja suveräänsust;
·tagama avaliku sektori asutustele takistamatu juurdepääsu kosmosealasele suutlikkusele, mis on vajalik avaliku poliitika rakendamiseks, kindlustades vajaliku sõltumatuse taseme (seda suutlikkust on seega võimalik saavutada Euroopas ühtselt ja see peab olema Euroopa üksuste kontrolli all);
·toetama Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet, võttes arvesse kosmosetööstuse sõltuvust avatud turgudest – ja seega elutähtsat vajadust olla konkurentsivõimeline –, ning
·integreerima omavahel kosmosesektori, selle omadused (pikaajalisus, suur risk, suur kapitalimahukus) ja teiste suurjõudude poliitika strateegilise olemuse kõnealuse kosmosetööstuse strateegia rakendamiseks. Euroopa ametiasutused saavad toetuda paljudele vahenditele (riigihanke eeskirjad, teadus- ja arendustegevuse rahastamine, õigusaktid, diplomaatia).
2.4Euroopa kaitse tuleviku kindlustamine
2.4.1Euroopa kaitsetööstus on keskse tähtsusega, et:
·anda ELi liikmesriikidele ja nende relvajõududele vajalik kaitsevarustus ja -võimekus, et kaitsta Euroopat ja selle kodanikke mitmesuguste keerukate ohtude eest;
·säilitada Euroopa suveräänsus ning tagada pikas perspektiivis Euroopa demokraatia ja stabiilsuse kaitse koos piisava strateegilise autonoomia tasemega;
·toetada otseselt NATO ja ELi liikmesriikide ning nende liitlaste stabiilsust, rahu ja julgeolekut.
2.4.2Meie kaitsetööstuse ees seisab kaks probleemi ja neid on veelgi süvendanud Venemaa agressioon Ukraina vastu: tulevatel aastatel tuleb anda liikmesriikidele ja nende relvajõududele kulutõhusat ja kvaliteetset kaitsevarustust ja -võimekust, mis on kohandatud uue strateegilise keskkonnaga, ning võimaldada neil anda jätkuvat sõjalist abi Ukrainale ja teistele partneritele; pikemas perspektiivis tuleb tagada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohanemisvõime, kestlikkus, suutlikkus, vastupanuvõime ja konkurentsivõime.
2.4.3Lisaks ei saa NATO tugevat Euroopa sammast eksisteerida ilma usaldusväärse, autonoomse ja kestliku tööstusliku baasita. NATO on tunnistanud, et allianss vajab tugevat ja toimivat kaitsetööstust koos tihedama Euroopa koostööga.
Komitee kutsub komisjoni üles
·tagama, et Euroopa kaitsetööstus oleks paremini koordineeritud (eelkõige innustades ühishankeid) ja võimeline andma varustust, mida meie relvajõud vajavad, igal ajal ja igas olukorras. Seetõttu peab kaitsetööstus suutma oma tootmist kiiresti suurendada, et rahuldada praegusi pakilisi vajadusi, ning säilitama seejärel asjakohase ettevalmistustaseme;
·investeerima märkimisväärselt teadus- ja arendustegevusse, et tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust kriitiliselt tähtsates valdkondades ja tagada üleolek toimimises võimalike vastastega võrreldes. EL peab oluliselt suurendama Euroopa Kaitsefondi eelarvet. Kaitsefond peab olema strateegilisem;
·tagama, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja kaitsele pühendatud eelarverea raames märkimisväärselt oma panust, et Euroopa kaitse oleks kohandatud uue strateegilise keskkonnaga;
·hõlbustama juurdepääsu era- ja avaliku sektori investeeringutele ja rahastamisele poliitika ja reguleerivate meetmete kaudu, millega tagatakse, et kestlikkusega seotud kaalutlused ja kriteeriumid ei diskrimineeriks meie kaitsevaldkonna ettevõtjaid, ning
·ergutama ja toetama liikmesriikide jõupingutusi praeguse olukorra muutmiseks, eraldades enamiku eelarvest varustuse ja süsteemide hankimiseks Euroopa tarnijatelt, mis on elujõulise Euroopa kaitsetööstuse toetamise vältimatu eeltingimus.
Brüssel, 8. aprill 2024
Pietro Francesco De Lotto
tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees
____________