ECO/633
Euroala majanduspoliitika 2024
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“
[COM(2023) 903 final]
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kontakt
|
eco@eesc.europa.eu
|
|
Administraator
|
Krisztina Perlaky-Toth
|
|
Dokumendi kuupäev
|
21.12.2023
|
Üksikraportöör: Konstantinos Diamantouros
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, DD/MM/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
18/12/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
78/0/2
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/2024
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
584
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni soovitusi euroala kohta ning on üldjoontes nõus nii nendega kui ka komisjoni hinnanguga praegusele majandusolukorrale.
1.2Komitee kutsub Euroopa Keskpanka (EKP) üles kasutama dünaamilisel ja andmepõhisel rahapoliitikal põhinevat ettevaatlikku lähenemisviisi, et langetada inflatsioon taas sihttasemeni, ning väljendab toetust liikmesriikide eelarvepoliitika jätkuvale kooskõlastamisele EKP rahapoliitikaga.
1.3Komitee toetab komisjoni taotletud eelarve konsolideerimist ning kutsub liikmesriike üles saavutama stabiilsuse ja kasvu pakti reformi osas kokkuleppe enne aasta lõppu.
1.4Komitee kordab oma seisukohta, et sotsiaalpartnerid ja valitsused peaksid pidama läbirääkimisi ja leppima kokku rahvatulu lepingutes, et vähendada inflatsiooni ilma investeeringuid ja majanduskasvu kahjustamata. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni soovitust liikmesriikidele, et nad kooskõlas riiklike tavadega ja sotsiaalpartnerite rolli austades toetaksid palkade arengut viisil, mis leevendab ostujõu vähenemist, eelkõige madalapalgaliste jaoks. Seejuures tuleb kohaselt arvesse võtta konkurentsivõime dünaamikat ja vältida püsivaid erinevusi euroalal.
1.5Komitee avaldab tunnustust ELi talendireservi algatuse käivitamisele ning kordab, kui oluline on rakendada soovitusi, mis on esitatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes tööjõupuuduse ja oskuste nappuse kõrvaldamise kohta ELis.
1.6Komitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles jätkama kapitaliturgude liidu väljakujundamist, et kõrvaldada olemasolevad tõkked õiglase ja kaasava rohe- ja digipöörde investeerimisvajaduste rahuldamise teelt.
1.7Komitee rõhutab pangandusliidu väljakujundamise ja puuduva kolmanda samba – Euroopa hoiusekindlustusskeemi – loomise tähtsust.
1.8Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles jätkama edusamme elektrituru reformi ja energialiidu valdkonnas õigusaktide abil ning energiataristusse ja võrkudevahelistesse ühendustesse investeerimise teel. Need on olulised sammud kodumajapidamiste energiakulude vähendamiseks, parandades samal ajal Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet.
1.9Komitee peab väga tähtsaks, et Euroopa tasandil leitaks lahendus Euroopa ettevõtjate pikaajalise konkurentsivõime tugevdamiseks ühtset turgu kahjustamata. Seetõttu kordab komitee oma toetust Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormile ja kutsub taas komisjoni üles looma selleks ühised vahendid.
2.
Üldised ja konkreetsed märkused
2.1Komitee tunnistab koguinflatsiooni hiljutist langust üle ELi kui märki EKP rakendatud karmima rahapoliitika tõhususest. Ent komitee on mures ELi majandusekasvu väljavaadete hiljutise allapoole korrigeerimise pärast Euroopa Komisjoni viimases majandusprognoosis ning majandusolukorra halvenemise mõju pärast kodumajapidamistele ja ettevõtjatele. ELi majanduskasvu väljavaate allapoole korrigeerimisele lisandub inflatsiooniväljavaate jätkuva languse oht, eelkõige Lähis-Idas püsiva geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu, mis võib viia koguinflatsiooni uude haripunkti. Selline murettekitav areng tähendaks, et tarbijate ostujõud väheneks veelgi ja töötus suureneks. Komitee võtab samuti teadmiseks EKP intressimäärade tõusu mõju tarbijatele ja ettevõtjatele, märkides viivislaenude osakaalu tõusule pöördumist pärast nende langemist ajalooliselt madalale tasemele. Seda esilekerkivat suundumust ja selle mõju euroala finantsstabiilsusele tuleks tähelepanelikult jälgida. Majandusliku olukorra edasise halvenemise ohu ja oma hiljutise arvamuse „Täiendavad kaalutlused euroala majanduspoliitika kohta 2023. aastal“ valguses kutsub komitee EKPd üles kasutama dünaamilisel ja andmepõhisel rahapoliitikal põhinevat ettevaatlikku lähenemisviisi, et langetada inflatsioon taas sihttasemeni. Kuid samal ajal tuleb hoida tasakaalu püsivalt kõrge inflatsiooni vähendamise ja majanduslanguse vältimise vahel majandusliku ebakindluse ajal.
2.2Kooskõlas eespool nimetatud arvamusega väljendab komitee toetust liikmesriikide eelarvepoliitika jätkuvale kooskõlastamisele EKP rahapoliitikaga. Eesmärk on jõuda majanduspoliitikani, mis suudab ühtse lähenemisviisi abil tõhusalt vähendada inflatsiooni ja saavutada hindade stabiilsuse. Eritähelepanu tuleks pöörata alusinflatsioonile, mis on inflatsiooni aluseks olevate suundumuste põhielement. Komitee võtab murega teadmiseks, et üheksa liikmesriigi eelarvekavad ei ole täielikult kooskõlas ja nelja liikmesriigi eelarvekavade puhul on oht, et nad ei ole kooskõlas nõukogu eelarvesoovitustega, nagu on märgitud komisjoni teatises 2024. aasta eelarvekavade kohta. Komitee võtab samuti teadmiseks Euroopa Komisjoni viimase sügisese majandusprognoosi, mille kohaselt ületavad mitu liikmesriiki aastatel 2023–2025 stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, st valitsemissektori võla suhe on üle 60 % SKPst ning eelarvepuudujäägi piirmäär üle 3 %. Seepärast toetab komitee nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta esitatud üleskutset eelarve konsolideerida ning rõhutab avaliku sektori vahendite hea jaotamise tähtsust. Seda on tarvis, pidades silmas kasvavat survet riigi rahandusele, sealhulgas vajadust, et liikmesriigid võtaksid vastu kooskõlastatud ja konservatiivse eelarvepoliitika, et hoida võlatase madal ja viia võlasuhe usutavasse langustrendi. Mitu valitsust seisavad silmitsi tõsiste eelarvepiirangutega, nagu avaliku sektori suurem võlakoormus, millele lisanduvad kasvanud laenukulud ja struktuursed probleemid, nagu elanikkonna vananemise tugevnev mõju riigi rahandusele, kaitsekulutuste suurenemine ning investeeringud rohe- ja digipöördesse. Eelarvetoetus peaks pigem piirduma vähekaitstud inimestega, mitte pakkuma toetusi laiemale üldsusele. Seda arvesse võttes ja juhtides tähelepanu oma arvamusele „Uued tulevikukindlad majanduse juhtimise eeskirjad“, kutsub komitee liikmesriike üles saavutama enne aasta lõppu kokkuleppe nii stabiilsuse ja kasvu pakti reformi kui ka üldise vabastusklausli samaaegse lõpetamise osas.
2.3Komitee väljendab muret elukalliduse kriisi ja selle mõju pärast vähekaitstud rühmadele, kuna 2023. aasta septembris suurenes ELis madalaimas sissetuleku kvartiilis finantsraskustes leibkondade osakaal 29,1 %-ni. Komitee kordab oma seisukohta, et sotsiaalpartnerid ja valitsused peaksid pidama läbirääkimisi ja leppima kokku rahvatulu lepingutes, et vähendada inflatsiooni ilma investeeringuid ja majanduskasvu kahjustamata. Nende lepingutega peaksid kaasnema sihipärased riiklikud meetmed vähekaitstud elanikkonnarühmade toetamiseks. Oma arvamusega kooskõlas tunnustab komitee Euroopa Komisjoni soovitust liikmesriikidele, et nad kooskõlas riiklike tavadega ja sotsiaalpartnerite rolli austades toetaksid palkade arengut viisil, mis leevendab ostujõu vähenemist, eelkõige madalapalgaliste jaoks. Seejuures tuleb kohaselt arvesse võtta konkurentsivõime dünaamikat ja vältida püsivaid erinevusi euroalal.
2.4Komitee jagab komisjoni seisukohta, et pikas perspektiivis sõltub euroala konkurentsivõime tootlikkuse suurendamise võimest, eelkõige oskuste ja innovatsiooni parandamise abil. Kuid sellega seoses tuleb rõhutada õiglase ja kaasava rohe- ja digipöörde ülimat tähtsust. Rohe- ja digipöörde elluviimiseks on tohutu vajadus edendada ümber- ja täiendusõpet, et vähendada oskuste mittevastavust nõudlusele. EIP 2023. aasta investeeringute uuringust nähtub, et 81 % Euroopa ettevõtjate arvates on kvalifitseeritud töötajate puudus pikaajaline takistus investeeringute tegemisel ELis. Seoses tööjõu ja oskuste puudusega avaldab komitee tunnustust ka ELi talendireservi algatuse käivitamisele ning kordab, kui oluline on kiiresti rakendada soovitusi, mis on esitatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes tööjõupuuduse ja oskuste nappuse kõrvaldamise kohta ELis.
2.5EKP president Christine Lagarde märkis hiljuti, et rohe- ja digipööre nõuavad 2030. aastaks täiendavaid investeeringuid vastavalt 620 miljardit eurot ja 125 miljardit eurot aastas. Komitee rõhutab, kui oluline on kapitaliturgude liidu väljakujundamine Euroopa finantsturu killustatusest tulenevate piirangute ületamiseks, et sellest saaksid kasu tarbijad, investorid ja ettevõtjad kogu ELis ning tagataks rohe- ja digipöördeks vajalikud rahalised vahendid. Integratsiooniprotsess peaks hõlmama piisavalt suure väärtpaberistamise turu loomist. Tõeline kapitaliturgude liit suurendaks suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele riskikapitali pakkumist ning parandaks säästjate valikuvõimalusi ja tulu, suurendades tööhõivet, majanduskasvu ja finantsalast vastupanuvõimet.
2.6Halvenevat majanduslikku olukorda ja võimalikke makromajanduslikku stabiilsust ohustavaid tegureid arvesse võttes rõhutab komitee pangandusliidu väljakujundamise ja puuduva kolmanda samba – Euroopa hoiusekindlustusskeemi – loomise tähtsust. Nii parandataks finantsametnike suutlikkust kasutada oma laenupotentsiaali klientide toetamiseks ELi turgudel. Praegune Euroopa hoiusekindlustusskeemi puudumine tähendab, et juurdepääs kapitaliturgudele sõltub suurel määral asukohariigi eelarveolukorrast, tekitades liikmesriikidele ja nende kodanikele tarbetuid riske.
2.7Komitee tunneb jätkuvalt muret tõusnud energiahindade pärast ELis keskpikas perspektiivis, sest see mõjutab jätkuvalt leibkondi ja kahjustab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet. Rahvusvaheline Energiaagentuur märgib, et viimastel aastatel rakendatud poliitikameetmed ja eelarvetoetus, sealhulgas kava „REPowerEU“, on tublisti hoogustanud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tänu sellele säästsid Euroopa tarbijad 2012.–2023. aastal 100 miljardit eurot ja elektri hulgihinnad alanesid 2023. aastal 15 %. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on teha täiendavaid edusamme elektrituru reformi ja energialiidu valdkonnas, sealhulgas suurendada investeeringuid energiataristusse ja liikmesriikidevahelistesse ühendustesse. Keskpikas ja pikas perspektiivis on selle valdkonna edasine integreerimine otsustava tähtsusega, et vähendada kodumajapidamiste energiakulusid ja parandada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet.
2.8Euroopa on ettevõtjate ja kodumajapidamiste makstavate kõrgemate energiahindade tõttu lühiajaliselt ebasoodsas konkurentsiolukorras, samal ajal kui Euroopa ettevõtjad seisavad silmitsi USAs ja Hiinas toimuva võidujooksuga toetusrahale. Komitee peab väga vajalikuks, et Euroopa tasandil leitaks lahendus Euroopa ettevõtjate pikaajalise konkurentsivõime tugevdamiseks samal ajal ühtset turgu kahjustamata. Komitee tõstab esile oma arvamuse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kohta ning kordab nii toetust sellele platvormile kui ka oma üleskutset komisjonile luua ühised vahendid, eelkõige tõelise suveräänsuse fond. Ühiste vahendite eesmärk on edendada rohepööret ja need peaksid olema suunatud tööstuse keskkonnasäästlikumaks muutmisele toetuse kaudu, mida makstakse välja objektiivsete kriteeriumide ja selgelt määratletud vajaduste alusel. Komitee on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa tasandil tuleb tagada võrdsed võimalused, et kaitsta konkurentsi ühtsel turul. Seda konkurentsi ohustab suuresti praegu riigiabi eeskirjade lõdvendamise tõttu terendav võidujooks toetusrahale. Komitee tunnistab siiski, et toetused ei ole pikaajaline jätkusuutlik lahendus. Seetõttu peaks STEPi ja muude sarnaste tulevaste vahendite pakutav rahastus jääma sihipäraseks, olema piiratud ulatusega ja järgima kaasrahastamise põhimõtet.
Brüssel, 18. detsember 2023
Ioannis Vardakastanis
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
_____________