ECO/630
Pikaajalise kaasava majanduskasvu hoogustamine reformide ja investeeringute abil
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Pikaajalise kaasava majanduskasvu hoogustamine reformide ja investeeringute abil“
(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Belgia taotlusel)
Kontakt
|
eco@eesc.europa.eu
|
Administraator
|
Colombe Gregoire / Krisztina Perlaky-Tóth
|
Dokumendi kuupäev
|
5/3/2024
|
Raportöör: Javier Doz Orrit
Raportöör: Luca Jahier
Raportöör: Wautier Robyns de Schneidauer
Konsulteerimistaotlus
|
Belgia alaline esindus Euroopa Liidu juures / Belgia valitsus, 10/7/2023
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
29/2/2024
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
58/0/1
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt eesistujariigi Belgia algatuse üle, mis käsitleb sotsiaalseid investeeringuid ja seda, kuidas tugevdada Euroopa poolaasta sotsiaalset mõõdet eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba kaudu. Komitee loodab, et see algatus on tulemusrikas ja edukas. Käesoleva ettevalmistava arvamusega, samuti ka varasema panusega eesistujariigi Hispaania algatusse võimaliku sotsiaalse tasakaalustamatuse menetluse kohta,
aitab komitee sellele protsessile kaasa.
1.2Komitee eeldab, et Euroopa poolaasta reform parandab liikmesriikidevahelist koordineerimist, suurendab läbipaistvust ning tagab nõuetekohase järelevalve riiklike eelarve- ja struktuurikavade rakendamise üle. Koos hinnastabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsusega peaksid sellised reformid võimaldama rohkem ruumi suuremateks reformideks ja investeeringuteks ning meetmeteks, et muuta olemasolevad sotsiaalhoolekande süsteemid vastupidavamaks.
1.3Komitee nõuab, et olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutataks tõhusalt ja tulemuslikult, muu hulgas avaliku ja erasektori koostöös ning rahastamisvahendite võimendamise teel Euroopa Investeerimispanga ja programmi „InvestEU“ kaudu, rakendades maksimaalset paindlikkust ja rangeid hindamissüsteeme.
1.4Komitee arvates on äärmiselt oluline käsitleda ELi finantssuutlikkuse teostatavust, mis on vajalik 2026. aastaks, et vastata ühiste prioriteetide investeerimisvajadustele. Liikmesriigid peaksid püüdma anda eelarvepoliitilist manööverdamisruumi sotsiaalseteks investeeringuteks, mis edendavad tsüklilist stabiliseerimist ja Euroopa avalike hüvede pakkumist, tagades kestliku majanduskasvu keskpikas ja pikas perspektiivis. Seda peaksid toetama nii ELi tasandi ühised suunised kui ka ELi rahaline toetus. Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid on omavahel seotud. Neid tuleb käsitleda sidusalt, pidades silmas, et majanduslik areng on sotsiaalse heaolu alus.
1.5Kaasava majanduskasvu loomine ja Euroopa sotsiaalse baasi tugevdamine nõuab suuri investeeringuid, sest selleks tuleb parandada inimeste heaolu, tervist ja oskusi ning nende juurdepääsu taskukohasele ja energiatõhusale eluasemele, lahendada tõsiseid demograafilisi probleeme, käsitleda kasvavat ebavõrdsust kodanike vahel ning toetada sotsiaalset innovatsiooni kõigis sektorites, kus suured üleminekud raskusi valmistavad. Sotsiaalselt sertifitseeritud finantstoodete kasvav turg ja sotsiaalprojektidesse tehtavate erainvesteeringute toetamine võivad märkimisväärselt suurendada selliste meetmete mõjujõudu. Komitee jagab seisukohta,
et kui sotsiaalinvesteeringute poliitika on hästi kavandatud, võib see avaldada positiivset mõju majanduskasvule, tootlikkusele ja konkurentsivõimele, mis on Euroopas heade töökohtade säilitamise võti, nagu on märgitud Antwerpeni deklaratsioonis, mis kujutab endast kiireloomulist üleskutset Euroopa tööstusmaastiku taaselustamiseks. Samal ajal tuleb tagada hea tasakaal rahalise elujõulisuse ja piisavuse vahel. Riikide valitsused peavad oma sotsiaalkaitsesüsteemid läbi vaatama ja tagama, et nad suunavad olemasolevid vahendid esmajoones sotsiaalabile aladel, kus seda kõige rohkem vajatakse. Lõppeesmärk on suurendada Euroopa konkurentsivõimelist kestlikkust ja parandada samal ajal igas vanuses inimeste elu.
1.6Kuigi sotsiaalne taristu rajatakse ja seda hallatakse enamasti riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, osutavad olemasolevad puudused ja kitsaskohad sellele, et nii riiklikel kui ka riigi tasandist madalama tasandi asutustel puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kuna tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet, peaksid investeeringud sotsiaalsesse taristusse olema sidusad, saama rahalist toetust ELilt ja neid tuleks kavandada pikaajaliselt.
1.7Komitee nõuab reforme ja investeeringuid kesksetes sotsiaalsetes valdkondades (eelkõige neis, mis edendavad inimkapitali), sest sotsiaalpoliitika ja sotsiaalsed investeeringud võivad (ka uuenduslikumate vahendite rakendamise, asjakohaste reformide edendamise ning kõikide asjaomaste osalejate kaasamise kaudu) muutuda tootlikuks teguriks, tagades märkimisväärse majandusliku kasu kasvupotentsiaali näol ja suurte kulude vähenemise tulevikus.
1.8Komitee soovitab Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise jälgimist Euroopa poolaasta raames veelgi tugevdada, kuna poolaasta on üks peamisi mehhanisme ulatusliku majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitika kujundamise üle järelevalve teostamiseks. Euroopa poolaastat tuleks kasutada paremaks koordineerimiseks ja edusammude jälgimiseks kõigi ELi eesmärkide lõikes. ELi rahastamiseeskirju võiks muuta paindlikumaks, et toetada nende eesmärkide saavutamist.
1.9Komitee kordab oma üleskutset kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid nõuetekohaselt selle protsessi kõikidesse etappidesse struktuursete ametlike konsultatsioonimenetluste kaudu.
2.Ettepaneku taust
2.1ELi eesistujariik Belgia on palunud komiteel koostada ettevalmistava arvamuse selle kohta, kuidas edendada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ja ühtekuuluvust majanduse juhtimise raamistikus, mida kujundavad võla jätkusuutlikkus, tootlikud investeeringud ja reformid. Arvamuses keskendutakse ka sellise raamistiku mõjule Euroopa poolaasta seisukohalt ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ja jälgimise edasisele tugevdamisele.
2.2Sotsiaalseid investeeringuid on määratletud mitmel viisil. Käesolevas arvamuses on kavas kasutada kõige laiemat määratlust, mis lisaks süsteemidesse ja poliitikameetmetesse tehtavatele investeeringutele, mille eesmärk on kaitsta üksikisikute ja rühmade tervist, heaolu ja õigusi, hõlmab poliitikameetmeid, „mille eesmärk on suurendada inimkapitali „varu“ kvaliteeti ja võimeid ja neid alal hoida ning hõlbustada ja parandada [nüüdisaegsete] tööturustaatuste ja [soolisustatud] elukaare etappide vahelist liikumist
“.
2.3Pärast pandeemiajärgset taastumisprotsessi, mille käigus kasutati Euroopa eelarvevahendeid, nagu TERA mehhanism ning taasterahastu „NextGenerationEU“ ja selle taaste- ja vastupidavusrahastu (mis on tugevdanud poliitilist integratsiooni), seisab ELi majandus silmitsi kiirendatud üleminekuga väga ekspansiivselt rahapoliitikalt piiravale rahapoliitikale. Seejuures tõusevad intressimäärad väga kiiresti, et tulla toime kõrge inflatsiooniga. See on andnud oma panuse praegusesse madala majanduskasvu prognoosi. Sellega seoses peab komitee väga oluliseks, et eelarve-eeskirjade reformimisel võetaks arvesse liikmesriikide eripära ja antaks liikmesriikidele, kes peavad arukate ja usaldusväärsete reformide abil parandama oma võla- või eelarvepuudujäägi suhet, rohkem vahendeid sotsiaalsete investeeringute tarbeks. Seejuures peaksid need reformid aitama vähendada laenukasutuse kulusid.
2.4Euroopa poolaasta reform (mis peaks toimuma paralleelselt ELi majanduse juhtimise läbivaatamisega) on pakkunud suurt huvi ka komiteele, kes on nendel teemal vastu võtnud kaks arvamust
. Tuginedes seisukohtadele, mida komitee on väljendanud ELi majanduse juhtimise eeskirjade reformi kohta, ja süvenemata siin reformi suhtes saavutatud esialgse poliitilise kokkuleppe sisusse, kordab komitee oma üleskutset tagada, et uute eeskirjade rakendamisel, kui kaasseadusandjad on need lõplikult heaks kiitnud, säiliksid lisaks liikmesriikide valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamisele keskpikas ja pikas perspektiivis tingimused ELi majanduse jätkusuutlikuks kasvuks ning eelkõige suutlikkus teha vajalikke sotsiaalseid investeeringuid ja investeeringuid, mis on vajalikud kaksiküleminekuks.
2.5ELil ja selle liikmesriikidel tuleb oluliste projektidega tegeleda pingelises geopoliitilises olukorras. Kaitse-, julgeoleku- ja koostööpoliitika ning uus ulatuslik laienemisvoor (sealhulgas Ukraina) kätkevad endas suuri poliitilisi ja rahalisi katsumusi. Need lisanduvad õiglasesse rohe- ja digipöördesse investeerimise vajadusele ning vabatahtlikumale tööstuspoliitikale, mida ELi praeguse finantssuutlikkuse juures on keeruline katta. ELi poliitiliste prioriteetide hulka peavad kuuluma sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise ning Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava tõhusa rakendamise kaudu ning sotsiaalsesse taristusse tehtavate investeeringute suurendamine.
2.6Komitee on mitmes arvamuses toetanud konkurentsivõimelise kestlikkuse
kontseptsiooni. See komisjoni kolmes viimases iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis esitatud kontseptsioon hõlmab keskkonnasäästlikkust, tootlikkust, õiglust ja makromajanduslikku stabiilsust.
2.7Piirava raha- ja eelarvepoliitika kontekstis on äärmiselt raske saada asjaomaste ELi peamiste poliitikaeesmärkide ja programmide jaoks piisaval määral Euroopa ja riiklikku rahastamist. On oht, et sellised piiravad poliitikameetmed ei pruugi võimaldada vajalike üleminekute jaoks olulisi struktuurseid investeeringuid, mis on keskpikas ja pikas perspektiivis tootlikud ning soodustavad jõukust.
3.Üldised märkused
3.1Vastupanuvõimeline ühiskond sõltub suuresti hästitoimivatest ja kaasavatest heaoluühiskondadest, mis omakorda sõltuvad heas seisundis majandusest. Viimasest finantskriisist ja COVID-19 pandeemia puhkemisest saadud kogemused on rõhutanud jõuliselt rahastatud ja reageerimisvõimeliste heaoluühiskondade tähtsust. Need on olulised eeltingimused süsteemsete šokkide tulemuslikuks leevendamiseks, rõhutades tihedat seost tugevate sotsiaalkaitsesüsteemide (selliste läbimõeldud ja kaasavate meetmete näol nagu töötushüvitised ja lühendatud tööaeg), avalike ja sotsiaalteenuste ning nende vastupanuvõime vahel ettenägematute probleemide suhtes. Samuti on tähtis ajutise toetuse andmine mõjutatud majandussektoritele.
3.2Kogemused näitavad, et kokkuhoiumeetmed ei too automaatselt kaasa majandusliku konkurentsivõime ja ühiskonna jõukuse suurenemist. Sotsiaalkaitse tagamiseks vajalikke sätteid on peetud üksnes kuluteguriteks, mitte aga vajalikeks investeeringuteks sotsiaalselt vastupanuvõimelisse ühiskonda. See võimaldaks liikmesriikidel oma riigi rahandust hallata mõistlikul, ent samas tasakaalustatul viisil.
3.3Eelarve konsolideerimine on mõnes piirkonnas ja riigis järsult vähendanud vahendeid avaliku sektori investeeringuteks. Mõnes ELi liikmesriigis, kus investeeringuid sotsiaalse taristuga seotud väikestesse ja keskmise suurusega riiklikesse projektidesse tehakse riigi tasandist madalamal tasandil, on järsult vähenenud sotsiaalsesse taristusse tehtavad kulutused. Endiselt on keeruline viia riikliku tasandi meetmeid või sotsiaalkaitset käsitlevate sätete tugevdamist kooskõlla konkurentsivõime ja majanduskasvuga.
3.4Sellises piiratud keskkonnas on Euroopa heaoluriigid olnud tugeva surve all, et kohaneda selliste megatrendidega nagu demograafilised muutused (mille tulemuseks on elanikkonna vananemine ja tööjõu vähenemine), digiüleminek ja tehnoloogilised muutused, muutuv töömaailm ja arengud tööturul, kliimamuutused ja rohepöörde sotsiaalsed tagajärjed
. Need megatrendid nõuavad, et liikmesriigid võtaksid meetmeid oma avaliku poliitika vastavaks kohandamiseks.
3.5800 miljardi euro suurune taaste- ja vastupidavusrahastu on ette nähtud selleks, et aidata ELi liikmesriikidel leevendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Tegelikult on seni ära kasutatud vaid väike osa selle vahenditest. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine edeneb aeglaselt
. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on hädavajalik oluliste lünkade täitmiseks.
3.6Sotsiaalne ühtekuuluvus ja heaoluriigi tugevus etendavad keskset osa tootlikkuse ja jõukuse suurendamisel ning majanduskasvu edendamisel. Hästi kavandatud reformid ja investeeringud, mis põhinevad sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisil, eelkõige need, mis edendavad inimkapitali, võivad kaasa tuua tootlikkuse kasvu ja suurema majanduskasvu, edendades samal ajal sotsiaalseid eesmärke
.
3.7Vastupanuvõimelistes heaoluriikides on sotsiaalsed investeeringud ja sotsiaalkaitsepoliitika tasakaalus. Sotsiaalkaitsepoliitika eesmärk on ühelt poolt säilitada tugevad üldised turvavõrgud, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja kaitse sotsiaalsete riskide (näiteks haigus ja puue, vaesus, tööõnnetused ja töökaotus) finantsmõju eest. Teiselt poolt on sotsiaalsete investeeringute poliitika eesmärk suurendada ja säilitada inimkapitali ja oskuste kvaliteeti, tõhustades samal ajal sujuvat üleminekut tööturul kõikide vanuserühmade lõikes. See hõlmab ka vajalikke investeeringuid poliitikameetmetesse rändajate integreerimiseks demograafiliste muutuste ajal ja seoses Euroopa ühiskonna vananemisega. Samuti loob see kaasava töökeskkonna, eelkõige puuetega inimeste jaoks.
3.8Sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisi kohaselt võib sotsiaalpoliitika luua märkimisväärset majanduslikku kasu. Ta võib ühitada sotsiaalseid ja finantseesmärke tööhõivevõimaluste, heaolu, soolise võrdõiguslikkuse ning põlvkondadesisese ja põlvkondadevahelise vaesuse leevendamise kaudu paremini kui enamik lühiajalisi vastuseid kriiside ajal. Sotsiaalsed investeeringud peaksid aitama ELis ennetada sotsiaalseid erinevusi, mis tulenevad aeglasest majanduskasvust ja kiiretest üleminekutest. Samuti on äärmiselt oluline anda uut hoogu investeeringutele sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, säilitades samal ajal sellist poliitikat toetava konkurentsivõimelise majanduse ning edendades seda.
3.9Sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisi kasuks räägivad kaks aspekti, mis on tasakaalus usaldusväärse majandus- ja rahanduspoliitikaga. Esimene on seotud teadaoleva keskpika ja pikaajalise sotsiaalse ja majandusliku kasuga, mis võib kaasneda sotsiaalsete investeeringutega. Üksikisikute ja kodumajapidamiste mikromajanduslikul tasandil osutab võimendatud mõju elukaare jooksul sellele, et sotsiaalsed investeeringud parandavad alates varasest lapsepõlvest kodumajapidamiste materiaalset heaolu töö- ja sissetulekuvõimaluste kaudu ning aitavad hilisemas elus leevendada sotsiaalseid riske täiendus- ja ümberõppeprogrammide ning tööturul toimuvate üleminekute hõlbustamise kaudu. Sotsiaalselt vastutustundlike finantstoodete (nt võlakirjad) arendamine ja sotsiaalprojektidesse tehtavate erainvesteeringute riiklik toetamine (näiteks energiatõhusate sotsiaalelamute rajamiseks eraldatud toetus Prantsusmaal) võivad märkimisväärselt suurendada sellise poliitika mõjujõudu.
3.10Teiseks on ilmnenud, et selliste investeeringute majanduslikul tasuvusel on suur majanduskasvu soodustav potentsiaal, sest kvaliteetne sotsiaalne taristu toob kasu üksikisikutele ja kogukondadele ning parandab sotsiaalset ühtekuuluvust. Nõuetekohane juurdepääs sotsiaalsele taristule toob kaasa selle, et rohkematel inimestel on töö ja eluase ning nad on tervemad ja õnnelikumad. Sellel on positiivne ülekanduv mõju ühiskonnale ja majandustegevusele
. Samal ajal võib ebakvaliteetne sotsiaalne taristu piirata sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi, vähendada turgude tõhusat toimimist, tõrjuda mõningaid rühmi, suurendada olemasolevat ebavõrdsust ning aeglustada elatustaseme kasvu ja soodustada meie ühiskonna edasist lõhenemist.
3.11Lapseeeale keskenduvatesse meetmetesse investeerimine toob märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Kvaliteetne alusharidus on seotud parema haridustaseme saavutamise, ulatuslikuma tööturul osalemise ja ebavõrdsuse vähenemisega, eelkõige ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga laste puhul. Naiste tööhõive on suurim riikides, kus ametlikes lapsehoiu- ja koolieelsetes teenustes osalevate laste arv on samamoodi kõrge. Tööandjaid tuleks julgustada lapsehoiuteenuseid pakkuma.
3.12Asjakohastel peretoetustel ja lapsehoiuteenustel on otsustav roll ELi demograafiliste suundumuste leevendamisel, aidates peatada sündimuse erikordaja langust ja avaldades kasvuprognoosidele ülekanduvat mõju. Sündimuslõhe kaotamiseks on oluline soodustada lapsevanemaks olemise ja töö/koolituse vahelist tasakaalu kõigi sugude puhul.
3.13Lisaks peetakse haridust ja koolitust põhiliseks majanduskasvu ergutavaks teguriks. Makromajanduslikul tasandil on haritud tööjõud oluline tegur suurema kogutootlikkuse, innovatsiooni ja pikaajalise majanduskasvu saavutamisel.
3.14Koolituse parandamine peab olema seotud paremate tööturule integreerimise menetluste ja teenustega. Kokkuleppel sotsiaalpartneritega tuleks lihtsustada alaesindatud rühmade (noored, naised, rändajad, vähemused) juurdepääsu tööturule, et edendada tööjõu liikuvust ja integreerimist, võimaldada eakamatel töötajatel jätkata töötamist inimväärsetes tingimustes ja täielikult tunnustada kvalifikatsioone ELi tasandil.
3.15Komitee leiab, et sotsiaalsete investeeringute tähtsus majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks ning puudulike sotsiaalsete investeeringute majanduslik ja eelarvekulu keskpikas ja pikas perspektiivis on piisavalt põhjendatud. Sotsiaalsete investeeringute pikaajalise kasu tagamiseks tehtavad jõupingutused ei tohiks aga olla vastuolus struktuurse vajadusega riigi rahanduse usaldusväärsuse järele. Kuna asjaomaste investeeringute tasuvus ilmneb sageli pikemas perspektiivis, ei peeta selliseid jõupingutusi esmatähtsaks, kui on vaja kiiresti saavutada eelarve kohandamisega seotud eesmärgid. Varasemad kogemused näitavad, et komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kehtestatud kokkuhoiumeetmed euroala riikides, mida riigi rahanduse tasakaalustamatus ja riigivõlakriis kõige rohkem mõjutasid, süvendasid nende riikide majanduslangust.
3.16Sotsiaalsete investeeringute puudujääk tekib ELi avaliku ja erasektori investeeringute üldise puudujäägi kontekstis. Komitee on juba väljendanud muret
2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks kokku lepitud tingimuste pärast, rohelise kokkuleppe tööstuskavas kavandatud Euroopa suveräänsuse fondi külmutamise pärast ning ebapiisavate vahendite eraldamise pärast Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) jaoks, mis pidi seda asendama. Tööstuspoliitika strateegilise autonoomiaga seotud uute sihtide esitamise eesmärk peaks olema säilitada ühtsel turul võrdsed tingimused ja vältida killustumist riiklikult rahastatava riigiabi kaudu. Tootlikkust suurendavad investeeringud on Euroopa majanduse kestliku konkurentsivõime oluline tegur, mille puhul on vajalik ka hinnastabiilsuse raamistik ja kestlik riigi rahandus keskpikas ja pikas perspektiivis.
3.17ELi vahendite kasutamisel sotsiaalpoliitika valdkonnas tuleks hoolikalt järgida olemasolevaid poliitika koordineerimise raamistikke, nagu näiteks Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhised soovitused ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad.
3.18Komitee peab hädavajalikuks hõlbustada ja edendada erasektori investeeringuid. Selleks tuleb kiiremas korras välja kujundada pangandusliit ja kapitaliturgude liit. Lisaks tuleb edendada avaliku ja erasektori partnerlusi Euroopa Investeerimispanga ja muude vahendite, eelkõige riskikapitali kaudu. Solventsusnõuded tuleks läbi vaadata, et vabastada kapital tootlike pikaajaliste investeeringute jaoks, mida võib pärssida see, kui eelistatakse asjaomaste varade lühiajalist käsitlemist. EL ja selle liikmesriigid peavad käsitlema agressiivset ja ebaõiglast maksuplaneerimist ning edendama liikmesriikide vahel võrdseid tingimusi. Komitee tunnustab OECD ettepanekuid selles valdkonnas, et tagada rahvusvaheliste maksueeskirjade sidusus.
3.19Lisaks leiab komitee, et kestlikud investeeringud avalike teenuste, tervishoiu- ja hooldusteenuste ning sotsiaaleluruumide elutähtsasse taristusse on olulised, et saavutada kooskõla sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga. Sotsiaalselt vastutustundlike finantstoodete (nt võlakirjad) arendamine ja sotsiaalprojektidesse tehtavate erainvesteeringute riiklik toetamine võivad märkimisväärselt suurendada sellise poliitika mõjujõudu.
3.20ELi majanduse juhtimise läbivaatamine on seega otsustav võimalus eelarveraamistiku tulevikukindlaks muutmiseks, viimase kümne aasta jooksul esile kerkinud oluliste probleemide lahendamiseks ning Euroopa integratsiooni ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks. See peaks tagama liikmesriikide eelarvesuundumuste usaldusväärsuse, kuna finantsturud võivad karistada vastutustundetuid või ebamääraseid kohustusi. Samal ajal tuleks valitsemissektori võla kestlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis viia kooskõlla sellise investeeringute taseme säilitamisega, mis tagab majanduskasvu ja õiglase ülemineku saavutamise eelkõige riiklike eelarve- ja struktuurikavade kaudu.
3.21Praegused Euroopa vahendid ei ole piisavalt suunatud positiivsetele sotsiaalsetele tulemustele. Stabiilsuse ja kasvu pakti sotsiaalseid investeeringuid ja sotsiaalset taristut käsitlevad eeskirjad peavad arvesse võtma ka pikaajalisi investeeringuid ning rahastamisvahendid peavad muutuma vähem killustatuks ning olema rohkem läbipõimunud ja koondunud
. Oluline on tagada reaalne koostoime kõikide Euroopa rahaliste vahendite vahel, et tugevdada majanduse taastamise jõupingutuste üldist mõju ja tõhusust, eesmärgiga pidada sammu kestliku majanduskasvu eesmärkidega.
3.22Võttes arvesse ka mitmes liikmesriigis 2010. aastatel täheldatud investeerimispuudujääki (eelkõige avaliku sektori investeeringute puhul) ja avaliku sektori investeeringute tähtsust sellise tootliku kapitalivaru loomisel, mis toetab toodangu kasvu keskpikas perspektiivis, võivad mõned liikmesriigid sattuda nõiaringi, kus nende avaliku sektori netokulutused (mis hõlmavad ka investeeringuid) kasvavad aeglasemalt nende varasema investeerimispuudujäägi tõttu. See olukord muutub pärast taasterahastu „NextGenerationEU“ lõpule jõudmist veelgi murettekitavamaks. Minevikust saadud õppetunnina tuleb reformitud Euroopa poolaastas riigi rahanduse ja halduse reformimise kõrval seada esikohale sotsiaalsed tulemused. Selle jälgimiseks oleks vaja täielikult integreeritud tulemustabelit, mis hõlmaks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusnäitajaid. See tähendab ka investeeringutasuvuse arvestamise reformi, seades esikohale pikemaajalised sotsiaalse taristu investeeringud ja erainvesteeringute kaasamise.
3.23Riik peaks tagama kõigile kodanikele üldise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaaltoetustele, eelkõige riiklike pensioni- ja tervishoiusüsteemide kaudu. Siiski võivad viljakal avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad täiendavad süsteemid neid toetusi suurendada ja finantskoormust põlvkondade vahel jagada. Komitee peab väga oluliseks, et täiendavate süsteemide õigusi ja kohustusi reguleeritaks sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja madalate täiendavate hüvitistega töötajate puhul soovitatakse rakendada meetmeid, mille abil hõlbustada individuaalseid jõupingutusi nende sotsiaalkaitse taseme tõstmiseks, tagades tervisehüvitised ka pärast pensioniikka jõudmist.
3.24Samuti tuleb arvesse võtta ja edendada sotsiaalmajanduse ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kasvavat rolli. Need võivad ka tulemuslikult reageerida sotsiaalsetele nõudmistele ning toimida keskse katalüsaatorina sotsiaalse innovatsiooni edendamisel ning uute töökohtade ja kestliku majanduskasvu võimaluste loomisel
.
4.Konkreetsed märkused
4.1Komitee kordab oma üleskutset Euroopa Liidu institutsioonidele süvendada arutelu oma fiskaalvõimekuse loomise ja eelarvevahendite suurendamise üle, mis ületaks praegust taset, milleks on 1,1 % SKPst. Selle eesmärk on suurendada investeeringuid sotsiaalvaldkondadesse ja sotsiaalsesse taristusse, edendada kaasavat majanduskasvu ning tugevdada digi- ja roheülemineku eesmärke, nagu on põhjalikult käsitletud kolmes viimases iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis. Komitee leiab, et õigeaegselt (hiljemalt 2026. aastaks) tuleks jõuda kokkuleppele ELi finantssuutlikkuse võimalikus loomises, et katta vähemalt osa ühiste prioriteetide investeerimisvajadustest.
4.2Euroopa Komisjoni aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta,
milles määratakse kindlaks sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse probleemide peamised kokkupuutepunktid, on selgelt välja toodud mõned peamised suundumused ja puudujäägid, mis nõuavad jõulisi ja struktuurseid meetmeid heaolu ja jõukuse ühitamiseks. Nende hulka kuuluvad suurenevad lõhed sotsiaalses ja territoriaalses ühtekuuluvuses, millega kaasnevad ebaproportsionaalselt suur mõju ja olulised riskid olemasolevatele sotsiaalsetele kokkulepetele ning oht demokraatiale. Eelnev on tingitud sellest, et haridus- ja koolitussüsteeme ei ole veel viidud vastavusse ülemineku ulatuse ja kiirusega.
4.3Püsiv finantssuutlikkus ELi tasandil võiks olla kasulik sotsiaalsete investeeringute tugevdamiseks ning see võiks keskenduda kolmele funktsioonile: tsükliline stabiliseerimine, eelarve- ja struktuurikavade elluviimise toetamine ning Euroopa avalike hüvede tagamine
. Avalikud hüved ja teenused peavad tooma kasu kolmandatele isikutele, kodanikele, töötajatele, ettevõtetele ja keskkonnale. Integreeritud kohapõhiste avalike hüvede ja teenuste kogumite loomisel võib olla positiivne ülekanduv mõju liikmesriikide hoolekandesüsteemidele tervikuna ja keskkonnale
.
4.4Arvestades, et sotsiaalkaitse kulud peaksid põhimõtteliselt jääma ELi liikmesriikide eelarve pädevusse, kui seda toetavad piisavad vahendid läbivaadatud ELi majanduse juhtimise raamistiku rakendamisel, tuleks kaaluda uute Euroopa toetusvormide loomist. Neid kasutataks vajalike investeeringute tegemiseks olulistesse sotsiaalsetesse taristutesse, mis on hädavajalikud üleminekute õnnestumiseks ja mida võib lugeda Euroopa avalikeks hüvedeks.
4.5Euroopa sotsiaalsesse taristusse investeerimise kõrgetasemelise rakkerühma aruandes
kutsuti selgelt üles suurendama investeeringuid, et kaotada sotsiaalse taristu investeerimispuudujääk. Aruandes hinnati, et lõhe praegu ELis sotsiaalsesse taristusse tehtavate investeeringute ja minimaalse sotsiaalse taristu investeerimispuudujäägi vahel jääb vahemikku 100–150 miljardit eurot aastas, mis tähendab, et ajavahemikul 2018–2030 on kogupuudujääk üle 1,5 triljoni euro. Pärast ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemist on investeeringute tase ELis olnud madal. Taristuinvesteeringuid tehti 2016. aastal 20 % vähem kui 2007. aastal, seejuures jäävad sotsiaalsesse taristusse tehtavad investeeringud veelgi rohkem maha traditsioonilisesse taristusse tehtavatest investeeringutest. Lisaks on investeerimispuudujääk piirkondade lõikes väga erinev. Kohalike omavalitsuste suhtes, kellel peaks olema juhtiv roll sotsiaalsesse taristusse investeerimisel, kehtivad mõnikord veelgi rangemad eelarvepiirangud. Seetõttu on piirkondlik areng ja sotsiaalsesse taristusse tehtavad investeeringud ebaühtlasel tasemel. Aruandes analüüsitakse mitut konkreetset ettepanekut selle puudujäägi kõrvaldamiseks.
4.6Komitee pakub välja järgmised viis prioriteeti, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide ja piirkondade rolli ELi tasandil kooskõlastatud poliitika rakendamisel.
-Vananev ühiskond ja selged demograafilised suundumused. Sõltumata sellest, kas kõne all on tööturu kitsaskohad, meie ühiskonnas hooldusteenustesse investeerimise vajadusest ja taristu kohandamisest (eluruumid, transport jms) tulenev surve või teistsuguse tulevase ühiskonna nõudlus kaupade ja teenuste järele (sealhulgas hõbedase majanduse võimalused), nõuavad need ulatuslikke ja konkreetseid kavasid ning asjakohaseid investeeringuid, et vähendada riske ja kitsaskohti (sealhulgas sobiv ja hästi kavandatud rändepoliitika). Nendest investeeringutest peaks saama ELi edasise konkurentsivõime ja jõukuse liikumapanev jõud.
-Energiatõhusus. Paljudes riikides (peamiselt kõige ebasoodsamas olukorras olevates ja maapiirkondades) on energiaostuvõimetuse ja eluasemevaesuse näitajad
olnud kõrged. Energiatõhusus on ELi üks peamisi prioriteete ja nõuab lähiaastatel ülisuuri investeeringuid. See ei ole taskukohane vähemalt veerandile ELi kodanikest ning on paljude teiste jaoks väga keeruline. Asjakohane ELi rahastamine käivitab selle prioriteedi erasektoripoolse rahastamise. Taskukohase eluaseme kättesaadavaks tegemine, eelkõige noortele ja madala sissetulekuga peredele, on sotsiaalne investeering, millel on majanduskasvu seisukohast selge majanduslik väljund.
-Vajadus kohandada tervishoiutaristut kogu Euroopas. See vajadus kerkis esile pandeemia ajal. Tervishoiusektor peaks samuti olema põhiprioriteet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel, kas osana ELi tavapärastest ühtekuuluvus- ja sotsiaalfondidest või konkreetsete uute ELi vahendite kaudu. Meetmetes tuleb rõhutada ennetustegevust nii üldises tervishoius kui ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Näiteks ohutu ja tervisliku töökeskkonna ning vähem ohutu ja tervisliku töökeskkonna eristamine (tööandja andmetel) ning vähem tervisliku töökeskkonna jaoks suuremate sotsiaalmaksete kehtestmaine (bonus-malus) võivad vähendada vigastusi ja läbipõlemist ning nendega seotud kulusid.
-Oluline haridus-, koolitus- ja õppimisvajadus kõikidel tasanditel. See on ülioluline, et tagada meie ühiskonna valmisolek vajalikuks üleminekuks, samuti selleks, et pakkuda piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu meie ettevõtetele ning edendada uusi töökohti spetsialistide ja idufirmade kaudu. Seda tuleks lugeda ELi investeeringute põhiprioriteediks, kuna see on oluline Euroopa avalik hüve.
-Tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) alaliseks muutmise või sarnase vahendi loomise võimaluse hindamine. TERA oli äärmiselt edukas vahend töötajate kaitsmiseks pandeemia ajal. Komitee teeb ettepaneku kaaluda TERA (või sarnase vahendi) alaliseks muutmist, et kaitsta kõikide majandussektorite töötajaid, keda ohustavad rohe- ja digiüleminekuga seotud riskid. Eesmärk on tugevdada sotsiaalkindlustust ja suurendada usaldust asjaomaste ELi majandusega seotud ulatuslike üleminekute vastu ning tagada sellega seoses sotsiaalne toetus. Sellest võib saada jõuline vahend, mis ühendab positiivsel viisil töö ja ülemineku.
4.7Komitee teeb ettepaneku kaasata sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone struktuurse ametliku konsulteerimismenetluse kaudu nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, hõlmates kavandamise, otsuste tegemise, rakendamise, järelevalve ja hindamise etappe. Selleks et tugevdada Euroopa poolaasta sotsiaalset mõõdet kooskõlas ELi majandus- ja eelarvepoliitika eesmärkidega, on meil vaja organiseeritud kodanikuühiskonna osalust, asjakohaste sotsiaalsete näitajate tõhusat kasutamist, liikmesriikide ja Euroopa poliitiliste institutsioonide esindajate ulatuslikumat kaasamist ning tihedat koostööd Euroopa Komisjoni, tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vahel. Samuti on oluline viia lõpule töö nõukogu eesistujariikide Hispaania ja Belgia esitatud sotsiaalse lähenemise raamistikuga.
4.8Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava 2025. aastal toimuv läbivaatamine annab võimaluse määratleda selgemalt ja täpsemalt reformi tulemused, vaadata läbi olemasolevad rahalised vahendid, ühtlustada sotsiaalseid investeeringuid ja tugevdada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise järelevalvet Euroopa poolaasta raames, mis on ulatuslikuma majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamise peamine järelevalvemehhanism. Euroopa poolaastat tuleks kasutada paremaks koordineerimiseks ja edusammude jälgimiseks kõigi ELi eesmärkide lõikes. ELi rahastamiseeskirjad võiks muuta paindlikumaks, et toetada nende eesmärkide saavutamist. See tagaks ka poliitikameetmete sidususe. Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega ELi majandusjuhtimise läbivaadatud raamistiku kohta ning hõlbustab riikide isevastutuse ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalemise protsesse. Riigipõhiste soovituste järgimine võimaldab hinnata Euroopa poolaasta asjakohasust ja tõhusust. Seepärast leiab komitee, et kõige sobivam stiimul on siduda riigipõhiste soovituste rakendamine ELi eelarvega ja saada sealt osa rahastusest, sarnaselt taaste- ja vastupidavusrahastuga
. Arvestades, et märkimisväärne osa sotsiaalkaitsesüsteemide investeeringutest ja juhtimisest (ja nende reformide elluviimisest) toimub kohalikul ja piirkondlikul tasandil, rõhutab komitee, et oluline on kaasata nende demokraatlikud institutsioonid tulevaste riiklike eelarve- ja struktuurikavade väljatöötamisse ning Euroopa poolaasta peamistesse protsessidesse.
4.9ELi sotsiaalsete eesmärkide ning õiglase kaksikülemineku eesmärkide saavutamisel ning muude Euroopa avalike hüvede rahastamisel tuleb piiratud rahalisi vahendeid kõige tõhusamal viisil kasutada. Seetõttu teeb komitee ettepaneku:
a)vaadata läbi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid ning kooskõlastada nende eesmärgid, projektid ja vood riiklike reformikavade rakendamise viimase etapi eesmärkide, projektide ja voogudega;
b)korraldada ümber sotsiaalpoliitika finants- ja poliitikavahendid reformi suunas, vähendades olemasolevate vahendite killustatust ja suurendades seeläbi vahendite kasutamise määra;
c)töötada lõplikult välja reformidega seotud rahalised stiimulid ning määrata kindlaks selged eesmärgid ja mitmeaastane kohaldamisala, võttes nõuetekohaselt arvesse iga riigi isevastutust ja eripära;
d)uurida võimalust kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendeid investeerimisprogrammide rahastamiseks;
e)tugevdada ja optimeerida olemasolevaid avaliku ja erasektori investeerimispartnerluse vahendeid, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja programmi „InvestEU“ vahendeid;
f)hõlbustada ja meelitada ligi sotsiaalse väärtusega erasektori investeeringuid.
4.10Komitee on seisukohal, et kõigi riikide esmatähtis eesmärk peaks olema maksimeerida investeeringutasuvuse protsesse, sealhulgas sidudes rahastamise struktuurireformidega, mida on varem edukalt rakendatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades. See nõuab programmide elluviimisel maksimaalset paindlikkust ja ühtlustamist ning rangete hindamis- ja järelevalvesüsteemide rakendamist, et tagada olemasolevate ELi vahendite tõhus kasutamine. Kodanikuühiskonna kaasamine võib muuta selle protsessi läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Parim investeeringutasuvus sõltub ka sotsiaalkaitsesüsteemide ja nende reformimise kvaliteedist ja tõhususest.
Brüssel, 29. veebruar 2024
Ioannis Vardakastanis
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
_____________