ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP)

_____________

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241“ [COM(2023) 335 final – 2023/0199 (COD)]

INT/1040

Pearaportöör: Matteo Carlo Borsani

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 17/07/2023 Euroopa Parlament 13/07/2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 164, 173, 175, 177, 178, artikli 182 lõige 1 ja artikli 192 lõige 1
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	20/09/2023
Täiskogu istungjärk nr	581
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	181/1/3

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt esitatud määruse üle, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP). See on samm edasi Euroopa tööstuspoliitika ja konkurentsivõime kõrgete eesmärkide saavutamisel ning optimaalne lühiajaline lahendus, et tagada Euroopa strateegiliste tehnoloogiate teadus- ja arendusprojektide rahastamine.

1.2Komitee näeb positiivsena asjaolu, et lisaks rahalisele jätkusuutlikkusele on lahendus kavandatud nii, et tagada selle rakendamisel võrdsed tingimused. Seda peab komitee oluliseks elemendiks konkurentsi kaitsmisel ühtsel turul ja ühtse turu püsimajäämise tagamisel. Sellega seoses soovitab komitee võtta lisameetmeid, et tegeleda riigiabi eeskirjade lõdvendamisest tuleneva subsideerimisralli probleemiga.

1.3Komitee pooldab täielikult määruse ettepaneku sätet, millega toetatakse tulusaid investeeringuid struktuurifondidest muudesse ettevõtetesse kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Rõhutada tuleb võimendavat mõju, mida selline laiendamine avaldab kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas VKEdele.

1.4Euroopa tööstuspoliitikas soovitab komitee, et inimkapitali investeerimine käiks käsikäes investeeringutega tootmistehnoloogia teadus- ja arendustegevusse. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamist sel teel, et pidevalt edendatakse majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist. Täpsemalt kutsub komitee üles töötama välja poliitikameetmed töötajate täiend- ja ümberõppeks ühtlaselt kõigis 27 liikmesriigis, et ära hoida ajude väljavoolu ja asümmeetriat konkurentsivõimes.

1.5On positiivne, et komisjon on ettepanekus esitanud keskkonnatingimused. Komitee juhib tähelepanu sellele, et tekstis on puudusi, sest juurdepääs hüvitistele ei ole kohustuslikus korras seotud sotsiaalsete tingimuste järgmisega.

1.6Komitee toetab täielikult suveräänsusmärgise mehhanismi toimimiskorda ja eesmärki. Märgis näib olevat samm edasi haldus- ja bürokraatlike menetluste lihtsustamisel. Sellega soovitakse tagada lihtsam, kiirem ja sihipärasem juurdepääs rahastamisele, hõlbustades samal ajal kumulatiivset või kombineeritud rahastamist Euroopa Liidu eri vahenditest. Komitee kutsub Euroopa kaasseadusandjaid üles seda suunda jätkama ja eelistama tulevikus töötada välja juba automaatseid ja kergesti rakendatavaid rahastamisvahendeid.

1.7Komitee soovitab kaasseadusandjatel õigusloomeprotsessi käigus edendada kõnealuse määrusega hõlmatud valdkondade ühtse tõlgendamise määratlemist, mida ei ole veel komisjoni ettepanekusse lisatud.

1.8Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle pikendada kõnealuse määrusega perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmitöö haldusliku lõpetamise tähtaega 12 kuu võrra. Samuti soovitab komitee kaasseadusandjatel tagada 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusfondide programmitöös sarnase paindlikkuse, võttes arvesse pandeemiast ja energiakriisist tingitud erandlikke asjaolusid.

1.9Lõpetuseks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles võtma konkreetselt kasutusele ühised vahendid ja eelkõige arendama välja tõelise suveräänsuse fondi. Sellega peaksid kaasas käima pikaajalised reformid tööstuse ja töötajate toetamiseks.

2.Ettepaneku taust

2.1Viimastel aastatel on Euroopa Liit seisnud silmitsi kolme erineva väljakutsega. Ühest küljest on Euroopa oma keskkonnahoidlikkuse ja tehnoloogia arengu kõrgetest eesmärkidest tulenevalt seadnud endale enneolematud standardid. Seejuures on Euroopa arutelu sageli keskendunud rohkem saavutatavatele eesmärkidele kui nende saavutamise vahenditele. Teisest küljest on sisemajandust raputanud mitu ettenägematut sündmust – pandeemia, energiakriis, süvenev inflatsioon ja kriitilise tähtsusega toorainete nappus – ja need on tõsiselt mõjutanud tootmisstruktuuri. Lisaks on mitmed meie peamiste ülemaailmsete konkurentide algatatud kavad ja meetmed tekitanud uusi riske Euroopa tööstuse konkurentsivõimele. Näitena võib tuua USA inflatsiooni vähendamise seaduse, Jaapani rohepöörde kavad, India stiimulite kavad konkurentsivõime suurendamiseks rohesektorites ning muud Ühendkuningriigi, Kanada ja paljude teiste riikide puhtasse tehnoloogiasse investeerimise kavad.

2.2Rohelise kokkuleppe avaldamisega 2019. aastal seadis EL endale maailma ühed kõige kaugemale pürgivad kestliku arengu eesmärgid, nõudes tööstuselt tohutuid jõupingutusi. Alles hiljem, viimastel kuudel, on neid eesmärke hakatud täiendama tööstuspoliitika meetmetega digi- ja rohepöörde toetamiseks algatuste kaudu, millega parandada Euroopa konkurentsivõimet praeguses olulises etapis. Rohelise kokkuleppe tööstuskavaga, mille komisjon esitas 2023. aastal, soovitakse saavutada soodsam keskkond ELi puhta tehnoloogia tootmisvõimsuse suurendamiseks. Kava sisaldab meetmeid, millega suurendada Euroopa nullnetotööstuse konkurentsivõimet, tagada kriitilise tähtsusega toorained ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. 2023. aasta märtsis võttis komisjon vastu ka uue riigiabi ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku, mis annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse rohepöörde jaoks olulistes sektorites toetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel. Seda täiendab määrus (EL) 2023/435 (REPowerEU), mis võimaldab riikidel muuta oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, et anda ettevõtjatele toetust kohe ja tugevdada nende konkurentsivõimet ilma strateegilist sõltuvust tekitamata.

2.3ELi eelarve vahekokkuvõtte raames märkis Euroopa Komisjon lõpuks, et kuigi need lahendused tagavad kiire ja sihipärase toetuse, vajab EL oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust. 2022. aasta septembris peetud iga-aastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus märkis president Ursula von der Leyen, et vaja on tagada Euroopa tööstuse edasine hea käekäik. Koos mõne juba eespool loetletud meetmega andis ta teada Euroopa suveräänsuse fondi loomisest ja kinnitas, et Euroopa ühine tööstuspoliitika nõuab ühist Euroopa rahastamist.

2.4Seega võib STEPi määruse ettepanekut näha osana mitmeaastase finantsraamistiku enneolematust läbivaatamisest, et võtta arvesse Euroopa majanduse viimase kolme aasta kõige pakilisemaid probleeme ning vajadust muuta kriisidele reageerimine paindlikumaks ja õigeaegsemaks. Meetmega luuakse rahalised vahendid kolmes poliitikavaldkonnas: i) süva- ja digitehnoloogia, ii) puhas tehnoloogia ja iii) biotehnoloogia. Eesmärk on luua vajalikud tingimused ELi vahendite tulemuslikumaks, tõhusamaks ja sihipärasemaks kasutamiseks teatud osa ressursside ümberplaneerimise ja uute lisamise kaudu.

3.    Üldised märkused

Konkurentsivõime parandamine

3.1Osana ELi rohe- ja digipöördest on oluline tugevdada meie tööstusstruktuuri konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, eelkõige strateegilistes sektorites. Sel viisil tuleb kaasava haridus- ja koolituspoliitika, hästi toimivate sotsiaalkaitsesüsteemide ning rahvatervise ja keskkonna kaitse abil tagada tootmisstruktuuri, töökohtade ja Euroopa sotsiaalmudeli püsimajäämine. Siin on kaks peamist elementi, mille alusel peaks Euroopa tööstuspoliitikat kujundama: i) saavutada tuleb konkurentsitasakaal nii väljaspool ELi kui ka liidu sees ning ii) ületada tuleb toorainete ja tehnoloogiate strateegiline sõltuvus, et jõuda strateegilistes sektorites autonoomiani.

Võrdsete võimaluste säilitamine

3.2Kavandatud STEPi määrusega tahetakse luua 160 miljardit eurot hõlmavad uued investeeringud strateegilistesse tehnoloogiatesse, võttes kasutusele 10 miljardit eelarveväliseid vahendeid ja võimendades osa eelarvelistest vahenditest. Hoolimata sellest jõupingutusest, mis lisandub ühenduse eelarves juba olemasolevale, on Euroopa tööstuse käsutuses olevad vahendid veel kaugel sellest, mida Ameerika Ühendriigid on eri vahendite, eelkõige inflatsiooni vähendamise seaduse kaudu kasutusele võtnud. Siiski tuleb meeles pidada, et Euroopa manööverdamisruum on seejuures väga piiratud. Nimelt erinevalt teistest ülemaailmsetest majandusjõududest seisab EL silmitsi palju enamate takistustega suurte ressursside mobiliseerimisel, sest ELi eelarvepoliitiline manööverdamisruum on piiratud ja ELi eelarve põhineb peaaegu eranditult liikmesriikide osamaksetel. Seepärast kutsub komitee üles tugevdama läbipaistvust ja süvendama arutelusid tööstussubsiidiumide üle rahvusvahelisel tasandil, et tagada võrdsed tingimused, mis on aluseks ELi kui rahvusvahelise konkurendi jõukusele.

3.3Samuti on hädavajalik võrdsete võimaluste saavutamine Euroopa tasandil, et kaitsta konkurentsi ühtsel turul. Seda konkurentsi ohustab suuresti praegu riigiabi eeskirjade lõdvendamisest tulenev võidujooks rahastamis- ja toetuspoliitikas. Selles kontekstis on STEPi määruse ettepanek optimaalne lühiajaline lahendus. Lisaks sellele, et ettepanek on rahaliselt jätkusuutlik, järgib see turudünaamikat ja mõjutab ELi eelarvet vaid osaliselt, kavandades samal ajal piirkondliku jaotuse alusel ümber liikmesriikidele eelnevalt eraldatud vahendid.

Strateegilise sõltuvuse vähendamine

3.4ELi majandus konkureerib praegu ülemaailmsete hiidudega keerulises geopoliitilises olukorras, kus majanduslik sõltuvus on tõeline relv. Seepärast tuleb edendada ja säilitada ELi väärtusahelate vastupanuvõimet poliitikameetmete kaudu, mis stimuleerivad kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamist, töötlemist ja ringlussevõttu ning strateegiliste tehnoloogiate teadus- ja arendustegevust Euroopas toodetud tehnoloogia arendamise kaudu.

Suurettevõtjate juurdepääs struktuurifondidele

3.5Kõnealuse määruse ettepaneku tohutu uuendus on võimalus laiendada struktuurifondidest antavat toetust suurettevõtjatele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille keskmine sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta on alla EL 27 keskmise. Tuleb märkida, et suurettevõtja võidetud projektil on kaudne mõju kogu territooriumile tarnelepingute, mastaabisäästu suurendamise ja tootmiskeskuste loomise näol. See toob omakorda kasu piirkonna VKEdele, kellest paljudel ei ole praegu võimalik saada struktuurifondidest mingitki liiki kasu – osaliselt ka pakkumismenetluste bürokraatlikkuse tõttu.

Uute vahendite eraldamine

3.6Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle eraldada uusi vahendeid, et tugevdada ja rahastada programme, mis juba aitavad kaasa digi- ja rohepöördele, luues ettevõtjatele täiendavaid investeerimisvõimalusi ning toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni Euroopa tootmisstruktuuris. Eriti positiivne on kaitsefondi ja innovatsioonifondi lisamine lisavahendeid saavate programmide hulka. Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma nende programmide märkimisväärset tugevdamist järgmisel programmitöö perioodil.

Ühtekuuluvusfondi 2014.–2020. aasta ja 2021.–2027. aasta programmi lõpetamine

3.7Komitee toetab komisjoni ettepanekut pikendada määrusega 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide haldusliku lõpetamise tähtaega (mis lõpeb 2023. aasta detsembris) 12 kuu võrra ning pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega 12 kuu võrra. Nagu on toonitatud, nõuavad need alles programmitöö perioodi lõpus kehtestatud meetmed piisavalt aega ja haldusressursse, et need täielikult rakendada.

3.8Samuti soovitab komitee kaasseadusandjatel laiendada sarnast paindlikkust 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusfondide programmidele, sest viimased algasid kaheaastase viivitusega, ja pikendada kulude abikõlblikkuse ja aruandluse viimast arvestusperioodi kahe aasta võrra.

Kutseõppepoliitika

3.9Komitee soovitab Euroopa tööstuspoliitikas toetada investeeringuid tootmistehnoloogia arendamise teadusuuringutesse, sealhulgas investeeringuid inimkapitali. Viimastel kuudel on mõnda ELi konkurentsivõimega seotud seadusandlikku ettepanekusse, näiteks nullnetotööstuse määrusse, 1 kriitilise tähtsusega toorainete määrusse ja kõnealusesse STEPi määruse ettepanekusse, hakatud lisama investeeringuid kutse- ja täiendõppesse. Neis ettepanekutes on ühendatud tehnoloogilise ja digitaalse progressi ning keskkonnasäästlikkuse eesmärgid meetmetega, mis võivad luua tulevaste tootmismudelite jaoks kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt piisava tööjõu.

3.10Komitee soovitab jätkata selliste meetmete väljatöötamist, sealhulgas Euroopa oskusteaasta kontekstis, ELi täiend- ja ümberõppe poliitika kaudu, et ära hoida ajude väljavoolu ja asümmeetriat konkurentsivõimes.

3.11Lisaks tuleks ELi selle valdkonna algatustes, investeeringutes ja poliitikas kaaluda ka sihipäraseid meetmeid väikese sissetulekuga kogukondadele, vähese kvalifikatsiooniga töötajatele ja tõrjutud rühmadele.

Sotsiaalsed ja keskkonnaalased tingimused

3.12Komitee toetab täielikult komisjoni ettepanekus esitatud keskkonnatingimusi ja nõustub, et kohaldada tuleks põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, seda vajaduse korral kohandades ja laiendades. Sotsiaalsest seisukohast näib ettepanekus siiski olevat mõningaid puudusi, sest juurdepääs hüvitistele ei ole kohustuslikus korras seotud sotsiaalsete tingimuste järgmisega. Sellist lähenemisviisi järgitakse USA inflatsiooni vähendamise seaduses. Komitee pooldab määruse sätteid, mille eesmärk on soodustada noorte ja vähekaitstud rühmade õpipoisiõpet ja juurdepääsu töökohtadele.

Suveräänsusmärgis

3.13Tundub, et suveräänsusmärgis vastab vajadusele lihtsustada haldus- ja bürokraatlikke menetlusi. See vahend peaks olema kvaliteedimärgise edasiarendus ning nõuetekohase rakendamise korral võib see anda tõuke strateegiliste tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele kriitilise tähtsusega sektorite töötajate täiend- ja ümberõppesse. Komitee kutsub fondide korraldusasutusi riiklikul ja kohalikul tasandil üles tagama suveräänsusmärgise kiire integreerimise rahastamismehhanismidesse ning komisjoni edendama selle nõuetekohast rakendamist, et tagada selle laialdane ja ühetaoline kohaldamine Euroopa tasandil.

3.14Samuti soovitab komitee luua juba automaatsed ja kergesti rakendatavad rahastamisvahendid, eelkõige maksusoodustused maksukrediidi vormis. Sellised vahendid, mida saaks lihtsalt ja kohe rakendada, võimaldaksid ettevõtjatel alustada kavandatud investeeringuid viivitamata, kiirendades digi- ja rohepööret, ja pidada sammu ELi kõrgete eesmärkidega.

Strateegiliste tehnoloogiate loetelu

3.15Kõnealuses määruse ettepanekus ei ole selgelt määratletud, millised on selle peamised valdkonnad. Komisjon loetleb näitena mitmed tehnoloogiad, mida võib strateegiliseks pidada. Siinkohal soovitab komitee ühtset tõlgendamist. Võttes lisaks arvesse biokütuste ja taastuvkütuste üha kasvavat rolli kestliku liikuvuse alastes Euroopa õigusaktides, soovitab komitee lisada need kliimaneutraalsuse saavutamiseks kasulike puhaste tehnoloogiate loetellu.

Euroopa suveräänsuse fond

3.16Komitee nõustub vajadusega eraldada strateegilistele sektoritele uusi rahalisi vahendeid, samuti suurema paindlikkusega, mida ettepanek peaks pakkuma olemasolevatele rahastamisvahenditele. Kuigi see on samm edasi Euroopa tööstuspoliitikas, sõltub selle vahendi kasulikkus ja tõhusus sellest, mil määral suudab Euroopa sellest lähtudes anda struktuurse vastuse oma tööstuse investeerimisvajadustele. Lähiaastatel ja eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavatel läbirääkimistel on vaja kaaluda täiemahulise Euroopa suveräänsuse fondi väljatöötamist. Sellega peavad kaasnema mitmed pikaajalised tulevikku suunatud reformid tööstuse toetamiseks, et tagada eelarvestabiilsus ja liikmesriikidevaheline võrdsus.

4.Konkreetsed märkused

4.1Komitee kiidab heaks ettepaneku võimaldada STEPi kohaldamisalasse kuuluvatele projektidele abi saavates piirkondades boonuse kaudu kõrgemaid abimäärasid. Loodetavasti konsulteerib komisjon vastavalt STEPi määruse tekstile selle ettepaneku osas liikmesriikidega.

4.2STEPi määruse ettepaneku eesmärk on vajaduse korral toetada ettevõtjaid, kes on väärtusahelate jaoks hädavajalikud. Seejuures tuleb edendada mitut riiki hõlmavaid projekte, millele juurdepääsu on vaja parandada kõikide liikmesriikide jaoks, et tugevdada ühtset turgu ja vähendada erinevusi riigiabi kättesaadavuses. Eelkõige julgustatakse ettepaneku abil liikmesriike toetama strateegilisi projekte ka oma panusega riiklikest vahenditest, järgides seejuures riigiabi eeskirju. Et vältida kahtlusi tõlgendamisel ja vigu kohaldamisel, soovitab komitee selgitada, kuidas määruses määratletud strateegiliste projektide jaoks mitme rahastamisallika pakkumine võib toimida vastastikku tugevdaval viisil. Nii võimaldataks soodsamate meetmete kumuleerumist, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade või liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

4.3Komitee väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ tugevdamise üle. Ta kutsub komisjoni üles jälgima, et rahastatavad suurprojektid ei kahjustaks võrdseid tingimusi siseturul ning toetaksid tugeva ja sidusa innovatsiooni ökosüsteemi loomist Euroopa tasandil. Seejuures soovitab komitee vältida sõnastusi, mille puhul on oht, et STEPi määrust tõlgendatakse laialt. Samuti tuleks kindlustada, et ainult lisavahendeid (uued rahalised vahendid), mis täiendavad innovatsiooninõukogu eelarvet, saaks kasutada üksnes omakapitalipõhisteks investeeringuteks projektidesse, mis on kooskõlas STEPi eesmärkidega. Samuti peavad Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendile „Accelerator“ kättesaadavad uued vahendid aitama kaasa rahastatavate projektide suuremale geograafilisele tasakaalule. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kehtestama strateegiad ja vahendid, et pakkuda suuremat toetust nendele liikmesriikidele, kes peavad tugevdama oma innovatsiooni ja erakapitali ökosüsteemi. Lisaks tuleb hoolikalt hinnata programmi „Euroopa horisont“ II samba vahendite ümberjaotamise ettepanekut selle ulatuse ja mõju seisukohast. See sammas on programmi „Euroopa horisont“ üldises ülesehituses väga oluline, mistõttu tuleb vältida selle nõrgendamist. Samuti tundub oluline tugevdada ideed, et Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks rahastama (kuigi tihedas seoses STEPi määruses toetatavate eesmärkide ja tehnoloogiatega) iga liiki innovatsiooni, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses, mitte ainult murrangulist innovatsiooni.

4.4Tööstuspoliitika sotsiaalses aspektis on komiteel heameel selle üle, et Euroopa Regionaalarengu Fondist võib rahastada koolitust, elukestvat õpet, ümberõpet ja haridustegevust, mida senini kaeti Euroopa Sotsiaalfond+-ist.

4.5Komitee rõhutab vajadust uurida ja hoolikalt hinnata programmi „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvusfondide kavandatud muudatusi. Eriti tähtis on tagada eri fondide koostoimet käsitlevate sätete sidusus just seoses eri vahenditest kumulatiivse rahastamise võimalustega. Hädavajalik on kindlustada täielik vastavusse viimine nii programmide jaoks rahastamiskõlblike taotlejate kui ka rahastamiskõlblike kaupade ja/või projektide tasemel.

4.6Komitee peab eriti positiivseks seda, et projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, saavad kasu paremast juurdepääsust ELi rahastamisele, eelkõige seepärast, et hõlbustatakse kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Samuti tuleb heaks kiita see, et selleks saavad korraldusasutused anda Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+-ist otse toetust suveräänsusmärgise saanud tegevusele, sest see lihtsustab tegevuste valimise korda.

4.7Komitee kutsub komisjoni üles selgitama Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi juhtimisaspekte, mis tuleb nõuetekohaselt määratleda, et tagada platvormi tõhus rakendamine.

Brüssel, 20. september 2023

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks, COM(2023) 161 final.