TEN/820
Raudtee läbilaskevõime ja liikluskorraldus
ARVAMUS
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb raudteetaristu läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010“
[COM(2023) 443 final – 2023/0271 COD]
Raportöör: Angelo Pagliara
|
Konsulteerimistaotlus
|
…, DD/MM/YYYY
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
06/09/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
60/0/0
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult keskkonnahoidliku transpordi paketi eesmärke. Eelkõige pooldab komitee ettepanekut raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta ja raudteetranspordi kaugelepürgivaid eesmärke, mis on keskkonnahoidliku ja säästva transpordisüsteemi oluline tugisammas.
1.2Komitee on teadlik vajadusest raudtee läbilaskevõimet tõhusalt jaotada. Eri transpordiliigid, nagu reisijate- ja kaubavedu, pikamaa- ning kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised veod, hõlmavad mitmeid sidusrühmi ja sageli vastandlikke huve. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles leidma nende eri huvide vahel õiget tasakaalu, seades esikohale avaliku huvi.
1.3Komitee kutsub komisjoni üles edendama aktiivset Euroopa Liidu poliitikat, mis keskendub investeeringutele uue taristu ehitamisse ja olemasoleva taristu hooldamisse. Seejuures tuleb tähelepanu suunata mitte ainult rahvusvahelistele ja kiiretele pikamaaliinidele, vaid ka kohalikele ja piirkondlikele liinidele.
1.4Komitee rõhutab sotsiaaldialoogi tähtsust uute digivahendite kasutuselevõtmisel töökohal. Euroopa raudteetaristu läbilaskevõime planeerimise uute meetodite ja vahenditega peaks kaasnema sisuline dialoog neid süsteeme kasutavate töötajate ja ettevõtjate vahel. Samuti tuleb põhjalikult hinnata mõju töötajatele ja täiendavaid koolitusnõudeid.
1.5Komitee leiab, et kavandatav läbilaskevõime planeerimine mõjutab eelkõige taristuettevõtjaid ja töötajaid. Taristu hooldustöö tegijate töötervishoid ja tööohutus peaks olema läbilaskevõime planeerimisel ja rakendamisel esmatähtis.
1.6Inimeste ja kaupade vaba liikumine on üks ELi põhivabadusi. Võttes arvesse raudteede suurt potentsiaali, kiidab komitee algatuse heaks ja kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama kõik vajalikud lisameetmed. Neid on vaja mitte ainult selleks, et muuta raudteetransport ligitõmbavamaks, puuetega inimestele kättesaadavamaks ja üldsusele taskukohasemaks, vaid et ka investeerida sektori töötajatesse ning parandada nende töötingimusi, oskusi ja pädevusi.
2.Üldised märkused
2.1Raudteetransport on energiatõhus ja keskkonnahoidlik transpordiliik. Määruse ettepanekus esitatud andmetel moodustas ELi raudteetransport 2020. aastal 5,1 % reisijateveost ja 11,5 % kaubaveost, kuid andis ainult 0,4 % kasvuhoonegaaside heitest. Lisaks kasutatakse raudteetranspordis ainult 1,9 % transpordi energiatarbimisest, sest enamik rongireise tehakse elektrifitseeritud raudteeliinidel.
2.22020. aasta kestliku ja aruka liikuvuse strateegia kohaselt peaks raudteekaubavedu suurenema 2030. aastaks 50 % võrra ja kahekordistuma 2050. aastaks, samas kui kiirraudtee liiklus peaks 2030. aastaks kahekordistuma ja 2050. aastaks kolmekordistuma. Arvestades, et raudteevõrk on suures osas elektrifitseeritud, võib raudteeteenuste kasutamise suurendamine aidata vähendada heitkoguseid, aidates saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke.
2.3Kuna üha suurem osa ELi raudteevõrgust kannatab ummikute all ja ei suuda rahuldada kõigi liinide taotlejate läbilaskevõime nõudeid, on ohus raudteeliikluse edasine kasv sellises mahus, mis on vajalik transpordi CO2 heite vähendamiseks .
2.4Seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku paindlikuma ja tõhusama läbilaskevõime ja liikluskorralduse meetodi kohta, mis tema sõnul parandaks nii olemasolevate teenuste kvaliteeti kui ka Euroopa raudteevõrgu kasutamist, toetades CO2 heite vähendamist.
2.5Huvitav on see, et kõnealuse ettepanekuga astutakse sammukese tagasi 2010. aasta raudtee-kaubaveokoridoride määrusest, kaotades läbilaskevõime haldamise koridorikontseptsiooni, kuid säilitatakse ja arendatakse edasi kõike seda, mida ettepanekus nimetatakse määruse positiivseteks elementideks. Selle tegevuse tulemused ei ole olnud rahuldavad, sest läbilaskevõime koridoripõhine haldamine ei kajasta seda, kuidas kaubarongid tavaliselt töötavad. Lisaks süvendab probleemi üha suurem keskendumine piiriülestele teenustele, sest reisijate- ja kaubavood ei lange alati kokku.
Kuigi komitee mõistab, miks komisjon soovib lõpetada koridoripõhise lähenemisviisi kasutamise läbilaskevõime haldamisel, rõhutab ta, et TEN-T koridoride arendamine peaks jätkuvalt olema prioriteet.
2.6Piiriülesed raudteeteenused nõuavad senisest paremat koordineerimist võrgustike vahel. Vaja on tugevamaid mehhanisme riiklike taristuettevõtjate ja muude piiriüleste rongiliikluse korraldamisega seotud üksuste paremaks koordineerimiseks.
2.7Ettepaneku eesmärk on võimaldada raudteetaristu läbilaskevõimsuse tõhusamat jaotamist, muutes protsessi paindlikumaks ja andes taristuettevõtjatele suurema rolli transpordivajaduste kindlaksmääramisel.
2.8Ettepanek põhineb sektori sõidugraafikute muutmise projekti raames tehtud tööl, mille eesmärk on kõrvaldada taristu läbilaskevõime ja raudteeliikluse haldamise praeguste protsesside nõrgad küljed. Ettepanek loob õigusliku raamistiku sõidugraafikute muutmise protsessi täielikuks rakendamiseks.
2.9Ettepanekuga nähakse ette stiimulid nii taristuettevõtjate kui ka raudtee-ettevõtjate jaoks, et nad täidaksid läbilaskevõimega seotud kohustusi ja väldiksid muudatusi lühikese etteteatamisega.
2.10Selles märgitakse, et Euroopa taristuettevõtjate võrgustiku rolli tuleks tugevdada, usaldades võrgustikule läbilaskevõime haldamise ning piiriülese läbilaskevõime ja liikluse koordineerimise korra ja meetodite väljatöötamine ja rakendamine. Samuti on vaja tagada struktureeritud koordineerimine taristuettevõtjate ja võrku kasutavate ettevõtjate vahel, sealhulgas parandades andmevahetust taristuettevõtjate vahel. Esmatähtsaks peetakse koostalitlusvõimeliste digivahendite kasutuselevõttu ja suuremat automatiseerimist.
2.11Selle tulemusena peaks läbilaskevõimega seotud protsesside digiüleminek muutma teenused tõhusamaks, parandama nende kvaliteeti ja andma taristuettevõtjatele võime tulla toime ootamatute sündmustega.
3.Konkreetsed märkused
3.1Komitee märgib kahetsusega, et ettepanek ei sisalda ühtegi viidet raudteetöötajatele ega taristuettevõtjate suurematele halduskuludele, mistõttu on vaja rohkem rahalisi vahendeid. Samuti avaldab komitee kahetsust selle üle, et raudteeveo-ettevõtjate ja terminalide jaoks ei ole Euroopa taristuettevõtjate võrgustikuga sarnast võrgustikku. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama sidusa strateegia keskkonnahoidliku kaubaveo edendamiseks pikas perspektiivis. Kavandatud keskkonnahoidliku kaubaveo pakett ei ole järjepidev, sest see ähvardab viia vastupidise üleminekuni raudteelt maanteele, kuna soodustab fossiilkütustel töötavate autorongide piiriülest käitamist.
3.2Läbilaskevõime planeerimise muutmine mõjutab raudteetöötajate, eelkõige taristuettevõtjate igapäevast tööd, sest neil lasub surve värvata kasvava haldustöö tegemiseks lisatöötajaid. Lisaks peaks taristu hooldustöö tegijate töötervishoid ja tööohutus olema läbilaskevõime planeerimisel esmatähtis.
3.3Seetõttu peab komitee vajalikuks hinnata selle mõju taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjate tasandi töökohtade arvule ja laadile ning koolitusnõuetele, eriti töötajate puhul, kes on läbilaskevõime planeerimisse otse kaasatud.
3.4Komitee kiidab heaks kaugelepürgivad eesmärgid raudteetranspordis, mis on kestliku transpordisüsteemi alustala. Taristu läbilaskevõime tõhusam jaotamine võib lühiperspektiivis luua väga vajalikku lisavõimsust ja parandada pikaajaliste vajaduste kavandamist.
3.5Komitee toetab ka jätkuvaid jõupingutusi Euroopa raudteevõrgu tehniliste erinevuste ühtlustamiseks.
3.6Komitee märgib kahetsusega, et määruse tulemused saavad nähtavaks alles pärast 2030. aastat. Seepärast soovitab komitee teatavate elementide – nagu vahendite digiülemineku ja läbilaskevõime digitaalse haldamise – rakendamist kiirendada, et saavutada 2025. aastaks konkreetsed tulemused,. Komitee peab väga oluliseks kiirendada digivahendite kasutuselevõttu ja rakendamist lähiaastatel, et osaliselt rahuldada kasvavat nõudlust raudteeliikluse järele ning saavutada rohelise kokkuleppe ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärgid.
3.7Komitee väljendab heameelt (mitmeaastaste) jooksva planeerimise ja raamlepingute kasutuselevõtu üle. Siiski on oluline rõhutada, et taristuettevõtjatele raamlepingute kasutamise kohustuse panemine peab käima käsikäes määruse 2016/545 läbivaatamisega. Raamlepingud on selle määrusega reguleeritud nii, et nende kasutamine on taristuettevõtjate jaoks äärmiselt bürokraatlik ja koormav. Sel põhjusel on paljud Euroopa taristuettevõtjad seni vastu seisnud nende kasutamisele.
3.8Uus jooksva planeerimise kontseptsioon on peamine element selle tagamisel, et uus läbilaskevõime jaotamise ja juhtimise protsess vastaks turu vajadustele. Samal ajal tuleb lubada riiklikke erijooni, kui need ei kahjusta üldist rakendamisprotsessi.
Komitee märgib siiski ka, et keskpikas ja pikas perspektiivis on vaja suuri avaliku sektori investeeringuid ja stabiilset rahastamist, et ehitada üles uus taristu ning hooldada ja ajakohastada olemasolevaid liine. Samal ajal tuleb investeerida ka digivahenditesse, nagu läbilaskevõime digitaalne haldamine. Komitee leiab, et raudteesektori jaoks on väga oluline, et lähiaastatel kiirendataks läbilaskevõime digitaalse haldamise kasutuselevõttu ja rakendamist. Selleks peaks Euroopa Komisjon tagama, et sõidugraafikute muutmise projekti täielikuks rakendamiseks on olemas piisavad rahalised vahendid, sealhulgas läbilaskevõime digitaalne haldamine. Samuti tuleks edendada investeeringuid Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), sest see juhtimissüsteem võib suurendada taristu läbilaskevõimet.
3.9Komitee väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon toetub sektori eksperditeadmistele, nimelt sõidugraafikute muutmise projekti tulemustele ja muudele valdkondlikele algatustele, nagu erandolukorra lahendamise juhtimine ja Euroopa liikluskorraldusvõrk. Raudteetaristu läbilaskevõime jaotamine on äärmiselt keeruline ülesanne. Süsteemi mis tahes muudatuste mõju tuleb hoolikalt analüüsida. Uue läbilaskevõime protsessiga soovitakse parandada praeguse ühtlustamise, sünkroniseerimise ja koordineerimise puudumist läbilaskevõime jaotamise protsessides ELis. Tänu tugevale valdkondlikule oskusteabele saab ettepanekuga tagada, et uus mudel vastab paremini raudteetaristu ja -kasutajate tegelikele vajadustele.
3.10Piiriülese liikluse parandamiseks kutsutakse ettepanekus üles ühtlustama raudteetaristu läbilaskevõimsuse haldamise eeskirju ja menetlusi.
Sellega seoses rõhutab komitee, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet tuleb alati järgida. Kui lisada juba niigi keerulisele süsteemile uusi kooskõlastus- ja/või bürokraatiakihte, tuleks piirduda sellega, mis on absoluutselt vajalik. Näitena võib tuua sellise tulemuslikkuse hindamise asutuse loomise, mis nõustaks komisjoni kõigis valdkondades, mis mõjutavad raudteeteenuste tulemuslikkust ja taristu haldamist. Veel võib nimetada tulemuslikkuse hindamise ühise raamistiku loomist ning selle tagamist, et taristuettevõtjad kasutavad kokkulepitud näitajate abil tulemuslikkuse mõõtmiseks ühiseid põhimõtteid ja metoodikat, aidates tuvastada puudusi võrgustiku toimimises. Oluline on kasutada täpselt määratletud, kuid piiratud hulka peamisi tulemusnäitajaid. Tulemuslikkuse hindamise asutus peab tasakaalustatult arvesse võtma taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kogemusi ja teadmisi.
Komitee on seisukohal, et kõnealune seadusandlik algatus peaks piirduma üksnes sellega, mis on vajalik sõidugraafikute muutmise projekti rakendamiseks, ning see peaks peamiselt tuginema ühtse Euroopa raudteepiirkonna direktiivi kehtivatele sätetele.
3.11Komitee leiab, et varasem selgus liinide jaotamisel ja suurem paindlikkus muudavad raudtee atraktiivsemaks nii (pikamaa)reisijate kui ka kaubaveo jaoks.
3.12Raudteetaristu läbilaskevõime jaotamise optimeerimine on vaieldamatult samm edasi raudtee kui säästva transpordiliigi edendamisel. Küll aga rõhutab komitee ka sektori hinnangut, mille kohaselt toob see kaasa kasutatava läbilaskevõime maksimaalse 3 % suurenemise ja > 0,5 % ümbersuunamise maanteelt raudteele.
Praegune raudteetaristu ei ole nõudluse rahuldamiseks üldse piisav. Uue taristu rajamine ja olemasoleva võrgu nõuetekohane hooldamine suurendab märkimisväärselt taristu ning raudtee reisijateveo- ja kaubaveoteenuste läbilaskevõimet ja kvaliteeti.
3.13Seetõttu väljendab komitee heameelt Euroopa Komisjoni tõdemuse üle, et raudteesektoris on muid probleeme, mis võivad olla veelgi mõjukamad. Eelkõige nimetatakse järgmist: „eri transpordiliikide väliskulude ebapiisav arvessevõtmine“; „ebapiisav või halvasti hooldatud raudteetaristu“; „ELi riiklike raudteesüsteemide tehnilise ja käitamisalase koostalitluse puudumine“.
3.14Komitee tunnistab, et kuigi raudtee läbilaskevõimet tuleks jaotada võimalikult tõhusalt, on valik reisijate ja kaubaveo, pikamaa- ja kohaliku ning riikliku ja rahvusvahelise vahel alati keeruline, kuna arvestada tuleb erinevate huvidega. Need valikud ei ole neutraalsed ja mõjutavad seda, kuidas raudteed teenivad meie avalikke huve. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kohalikele ja piirkondlikele liinidele pöörataks piisavalt tähelepanu. Igal juhul ei ole rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine võimalik ilma piirkondliku transpordita selle suure mahu tõttu. Seetõttu on tervitatav määruse võrgupõhine lähenemisviis võrreldes koridoripõhise lähenemisviisiga.
3.15Komitee nõustub, et rahvusvaheline raudteekaubavedu on oluline, et muuta Euroopa kaubavedu kestlikumaks. Kuid ta avaldab kahetsust, et ELi viimaste aastakümnete poliitika, mis 2006. aastal sektori täielikult liberaliseeris, ei ole suurendanud raudteekaubaveo osakaalu Euroopas. Raudteekaubaveo edendamiseks on vaja aktiivset ELi poliitikat, mis keskenduks investeeringutele ja raudtee-kaubaveoettevõtjate piiriülese koostöö edendamisele. Taristuettevõtja platvormiga (PRIME/ENIM) sarnane raudteeveo-ettevõtjate platvorm ja tehnilised töörühmad, mis sarnanevad raudteeveo-ettevõtjate nõuanderühmade / terminalikäitajate nõuanderühmade praeguse raudtee-kaubaveokoridori struktuuriga, hoiaksid turu hääle tasakaalustatud. Samuti pakuksid need sümmeetrilist vastaspoolt taristuettevõtjate võrgustikule suhetes komisjoniga ning Euroopa raudteevaldkonda reguleerivate asutuste võrgustiku (ENRRB) liidesena.
Lisaks toetab komitee digitaalse automaatse haakeseade edasiarendamist ja (ELi) rahastamist raudteekaubaveo edendamiseks Euroopas.
3.16Komitee toetab täielikult keskkonnahoidliku transpordi paketi eesmärke muuta transport Euroopas kestlikumaks ja jõuda kaubaveo ümbersuunamiseni maanteelt raudteele. Komitee on siiski märkinud, et pakett ei sisalda meetmeid, mis tõepoolest viiksid kaubaveo ümbersuunamiseni.
Kuigi raudteetaristu läbilaskevõime tõhusam jaotamine on samm õiges suunas, teeb Euroopa Komisjon ka ettepaneku lihtsustada suurte fossiilkütustel töötavate veoautode ehk autorongide piiriülest käitamist. Need veoautod ei ole mitte ainult ohtlikud teistele liiklejatele ja sageli kokkusobimatud mitmeliigilise transpordiga, vaid toovad kaasa ka tagurpidise ülemineku raudteelt maanteele.
3.17Lõpetuseks märgib komitee kahetsusega, et Euroopa Komisjoni lähenemisviis raudteekaubaveo edendamisele Euroopa transpordipoliitika kestliku selgroona ei tundu olevat järjepidev. Hiljutised uurimised võimaliku ebaseadusliku riigiabi kohta ELi kahele suurimale raudtee-kaubaveoettevõtjale näitavad täpselt vastupidist. Need heidutavad liikmesriike investeerimast raudteekaubaveo kui maanteetranspordi kestliku alternatiivi edendamisse.
3.18Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama sidusa strateegia keskkonnahoidliku kaubaveo edendamiseks pikas perspektiivis. Kavandatud keskkonnahoidliku kaubaveo pakett ei ole järjepidev, sest see ähvardab viia vastupidise üleminekuni raudteelt maanteele, kuna soodustab fossiilkütustel töötavate autorongide piiriülest käitamist.
Brüssel, 6. oktoober 2023
Baiba Miltoviča
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees