SOC/776
Korruptsioonivastase õigusraamistiku ajakohastamine
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371“
[
COM(2023) 234 final – 2023/0135 (COD)
]
„Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele korruptsioonivastase võitluse kohta“
[
JOIN/2023/12 final
]
Raportöör: José Antonio Moreno Díaz
Kaasraportöör: João Nabais
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjon, 29/06/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõiked 1 ja 2 ning artikli 82 lõike 1 punkt d
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
04/10/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
62/00/01
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
I.SOOVITUSED
1.ÜLDISED SOOVITUSED
1.1Korruptsioon on tõsine probleem, mis puudutab kõiki ELi liikmesriike ja kogu demokraatlikku kooseksisteerimist. Seepärast väljendab komitee heameelt komisjoni korruptsioonivastast võitlust käsitleva algatuse üle ja toetab kavandatud meetmeid, millega püütakse tagada selles valdkonnas süstematiseerimine.
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:
1.2väljendab heameelt komisjoni direktiivi ettepaneku üle ning võtab teadmiseks ettepanekus ja selle seletuskirjas esitatud õigusliku aluse. Võttes aga arvesse vajadust saavutada direktiivi eesmärk tõhusamalt, oleks soovitav kaaluda ELi korruptsioonivastase võitluse strateegia õigusliku aluse laiendamist. Näiteks tuleks seoses direktiiviga kaaluda, kas lisaks ELi toimimise lepingu artiklitele 82 ja 83 ei tuleks viidata ka ELi toimimise lepingu artiklile 84, sest see hõlmab ennetavaid meetmeid, ning politseikoostöö vajaduse tõttu artiklile 87. Tõhususe parandamiseks on loogiline edendada nendes küsimustes politseikoostööd ja koordineerimist;
1.3leiab, et tuleks arutada seda, kas ELi direktiivi ettepanekuga võiks kaasneda paralleelne õigusraamistik, mis käsitleb siduval viisil liidu õigussüsteemi, sest ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevaid kohustusi kohaldatakse kõigi konventsiooniosaliste suhtes samal viisil ja samas ulatuses. See paralleelne raamistik peaks suure tõenäosusega sisalduma nõukogu otsuses;
1.4leiab, et ELi toimimise lepingu artikli 86 lõike 4 alusel võiks soovitada nõukogul võtta vastu otsus, millega laiendataks Euroopa Prokuratuuri pädevust ka korruptsioonile, sealhulgas juhtudel, kui liidu finantshuvid ei ole saanud kahjustada, ja piiriülese mõõtmega kuritegude puhul, isegi kui need puudutavad ainult ühte liikmesriiki;
1.5leiab, et riigiametnike määratlus tuleks sõnastada võimalikult üksikasjalikult.
2.SOOVITUSED TÕKESTUSMEETMETE KOHTA
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:
2.1leiab, et direktiiv peaks sisaldama palju täpsemaid norme liikmesriikide kohustuste kohta seoses huvide konfliktidega, neid kõiki sõnaselgelt kohustades kehtestama normid, mis võimaldavad piirata juurdepääsu valitavatele ja valitsuse ametikohtadele ning pidada arvestust kõigi juurdepääsude kohta. Samuti peavad nad kehtestama kokkusobimatuse süsteemi, tugevdama ametiajajärgseid keelde pöördukse efekti piiramiseks, võtma vastu käitumisjuhendid, looma lobitöö õigusraamistiku ning kehtestama finantsteabe avalikustamise ja varade registreerimise korra riigiteenistujate, parlamentide ja valitsuste liikmete ning kõigi tasandite kohtunike jaoks. Sarnaseid norme huvide konfliktide kohta tuleks asjaomasel juhul kohaldada ELi institutsioonide, organite ja asutuste suhtes;
2.2võtab teadmiseks ka teatise institutsioonidevahelise eetikaorgani loomise ettepaneku kohta
. Teatise kohaselt on organi ülesanne töötada välja ühised minimaalsed eetikastandardid ELi lepingu artiklis 13 loetletud institutsioonide ja nõuandvate organite ning Euroopa Investeerimispanga (kui ta soovib osaleda) liikmete käitumise kohta;
2.3teeb ettepaneku asendada artikli 3 lõikes 3 fraas „tõhusad normid, millega reguleeritakse era- ja avaliku sektori vahelist suhtlust“ täpsema sõnastusega, mis kohustab liikmesriike võtma vastu lobitöö õigusraamistiku. Sarnaseid norme tuleks asjaomasel juhul kohaldada ELi institutsioonide, organite ja asutuste suhtes;
2.4rõhutab selle tähtsust, et liikmesriikide õigusraamistikes kehtiksid või võetaks vastu asjakohased riigiteenistujate töölevõtmist ja erakondade rahastamist käsitlevad normid, menetlused ja tavad, mis põhinevad näiteks järgmistel eeldustel:
a.selle tagamine, et riigiteenistujate värbamine ja edutamine toimub teenete ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning läbipaistvalt;
b.selliste haridusprogrammide kasutuselevõtmine, mille eesmärk on tagada, et riigiteenistujad mõistaksid täielikult oma ülesandeid ja rolli avalike huvide kaitsmisel;
c.rangete menetluste olemasolu selliste isikute valimiseks, kes on määratud korruptsiooni suhtes eriti tundlikele ametikohtadele;
d.erakondade rahastamise läbipaistvuse mõiste kasutuselevõtmine ja teatavat summat ületavate toetuste kohustuslik avalikustamine;
2.5märgib, et komisjon oleks võinud kasutada võimalust kaaluda teatises ELi toimimise lepingu artikli 197 lõikel 2 põhineva meetme vastuvõtmist ja esitada vastav ettepanek. Nii toimides oleks Euroopa Liit võinud luua enda jaoks sõltumatu korruptsiooni ennetamise asutuse, et täita ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklit 6.
3.SOOVITUSED OHJELDUSMEETMETE KOHTA
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:
3.1täheldab, et avaliku sektori asutuste vastu toime pandud kuriteod põhjustavad ühiskonnas suurt muret, sest üldsus ootab kiiret reageerimist üldist huvi kahjustavale korruptsioonile. Õigusasutuste hilinenud reageerimine kahjustab demokraatiat. Samal ajal võivad sellised kuriteod ohustada nii kriminaalmenetluses osalevate isikute mainet kui ka usaldust avalike ülesannete täitmise vastu, ohustades samal ajal konkurentsi majanduse tasandil. Seepärast võiks komitee arvates direktiivis soovitada, et liikmesriigid näeksid kriminaalasjades õigusemõistmisel seda liiki kuritegude puhul ette kiired erimenetlused ning vastastikuse õigusabi erivormid, nagu tõendite edastamine ja teiste liikmesriikide kohtuotsuste otsene jõustamine seoses vara tagasivõitmisega;
3.2on seisukohal, et direktiivis võiks samuti soovitada liikmesriikidel kehtestada normid, mis käsitlevad vara ennetavat arestimist ja külmutamist, et tagada korruptsioonist tuleneva eelise kaotus, tagades muu hulgas tagasimaksed ja hüvitised ohvritele (näiteks üksikisikutele ja ettevõtetele, kes ei pääsenud ligi riigihankelepingutele või pakkumismenetlustele);
3.3on seisukohal, et kui Euroopa Liit tahab võidelda äärmiselt ebasobiva eramõju vastu avaliku sektori otsuste tegemisel, peab ta väga rangelt määratlema (artiklis 10) mõjuvõimuga kauplemise ja kaaluma selgeid parameetreid vastavale rikkumisele, et eristada seda lobitööst;
3.4teeb ettepaneku lisada artiklisse 11, mis käsitleb ametiseisundi kuritarvitamist, juhud, mil ametiseisundit kuritarvitatakse kahju tekitamise eesmärgil, ja juhtumid, millega rikutakse huvide konflikti korral hääletamisest hoidumise kohustust;
3.5on seisukohal, et artiklis 13 (korruptsioonisüütegude kaudu rikastumine) on sõna „valdamine“ problemaatiline, ja soovitab selle välja jätta;
3.6juhib tähelepanu sellele, et viitamine üksnes juriidilistele isikutele (artikli 2 lõige 7) välistab õigusliku vastutuse nende isikute puhul, kes ei ole juriidilised isikud.
II.SELGITAVAD MÄRKUSED / TÄPSUSTUSED
4.ÜLDISED SELGITUSED
4.1Komitee leiab, et komisjon peaks kaaluma laiemat õiguslikku alust kui direktiivis on osutatud
. Esiteks soovib komitee teada, miks komisjon määras kavandatava direktiivi õiguslikuks aluseks üksnes ELi toimimise lepingu artiklid 82 ja 83: need hõlmavad ohjeldusmeetmeid ning riiklike ametiasutuste omavahelist ja liidu asutustega tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid meetmeid, kuid politseikoostöö (mida käsitletakse direktiivi artiklis 24) õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 87.
4.1.1Lisaks on kavandatava direktiivi sätetega, milles keskendutakse korruptsiooni tõkestamisele, ette nähtud meetmed, mis mõjutavad liikmesriikide haldusõigust, mitte nende kriminaalõigust. Seetõttu küsib komitee, miks komisjon ei määranud kasulikuks õiguslikuks aluseks ka ELi toimimise lepingu artiklit 84, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu „võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal“. Neil meetmetel võib olla ka muu kui kriminaalõiguslik kohaldamisala just seepärast, et need on mõeldud tõkestamiseks.
4.1.2ELi toimimise lepingu artiklis 84 ja artikli 87 lõikes 2 kasutatakse mõistet „meetmed“ (mida peaksid võtma kaasseadusandjad): see tähendab, et direktiiv on asjakohane vahend ja seetõttu saab kasutada kõnealust komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv.
4.1.3Direktiiv ei tohiks sisaldada liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist tõkestusmeetmete valdkonnas, sest ühtlustamine on välistatud ELi toimimise lepingu artikliga 84. Praegu ei näe kavandatava direktiivi artiklid 3–6 ette liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist, vaid piirduvad ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni II peatükis sätestatud kohustuste kinnitamisega liikmesriikide jaoks.
4.2Komisjon on märkinud ka järgmist: „Eelmise aasta lõpus ilmnenud väga tõsised paljastused ja süüdistused on näidanud, et olenemata nende toimumise kohast ja asjaomaste isikute arvust mõjutavad need kõiki ELi institutsioone.“ Võttes arvesse Qatargate’i järgse olukorra tõsidust, rõhutab komitee selliste jõulisemate ja julgemate lahenduste olulisust, mis suudaksid anda olulise signaali ELi kodanikele, kes hääletavad Euroopa Parlamendi üle.
4.2.1Selline jõulisus oleks võinud viia ettepanekuteni muude algatuste kohta ja sellest tulenevalt oleks suurenenud liidu õigusaktide hulk, mis peaksid vastama väljendatud vajadustele.
4.2.2Esiteks leiab komitee, et kavandatavas direktiivis käsitletavad teemad on samad mis ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis. ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalised on nii EL (kes ühines ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga 2008. aastal)
kui ka kõik ELi liikmesriigid. ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevaid kohustusi kohaldatakse seega kõigi konventsiooniosaliste suhtes samal viisil ja samas ulatuses.
4.2.3Lisaks ei tohiks unustada, et ELi suhtes kohaldatakse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni vastastikuse hindamise mehhanismi, mis on juba käimas esimeses tsüklis ja millele järgneb teine tsükkel, mis on pühendatud tõkestamisele (ja vara tagasivõitmisele).
4.2.4Seepärast küsib komitee, kas komisjon ei oleks pidanud tegema ettepanekut korruptsioonivastase raamistiku kohta, mis oleks suunatud kõigile 28 asjaomasele õigussüsteemile (liidu ja 27 liikmesriigi õigussüsteemile), ning kas ELi direktiivi ettepanekuga peaks kaasnema paralleelne õigusraamistik, mis käsitleks liidu õiguskorda siduval viisil, nii et näiteks korruptsioonikuritegude määratlused, mille liikmesriigid peavad oma kriminaalõigusesse lisama, oleksid samad, mida Euroopa Prokuratuur peab kasutama oma volituste kasutamisel. Sama kehtib ka tõkestusmeetmete osas. See paralleelne raamistik peaks tõenäoliselt sisalduma nõukogu otsuses.
4.3Euroopa Prokuratuuri ulatuslikuma rolli puudumine teatises on üllatav. Komitee peab vajalikuks luua korruptsioonile spetsialiseerunud Euroopa prokuröri ametikoha.
4.3.1See oleks andnud võimaluse kutsuda Euroopa Ülemkogu üles kasutama ELi toimimise lepingu artikli 86 lõikes 4 sätestatud õiguslikku alust, et laiendada Euroopa Prokuratuuri
volitusi korruptiivsele käitumisele, isegi kui see ei mõjuta liidu finantshuvide puutumatust.
4.3.2Selle asemel tegeleb prokurör üksnes kavandatava direktiivi artikliga 24, et kinnitada veel kord liikmesriikide ja liidu ametite vahelise koostöö kohustust direktiiviga reguleeritavates sektorites ning Euroopa ametite kohustust anda tehnilist ja operatiivabi uurimiste ja süüdistuste esitamise paremaks koordineerimiseks.
4.3.3Kavandatav direktiiv ei ole kasulik vahend, sest ELi toimimise lepinguga nähakse ette Euroopa Ülemkogu otsus. Seepärast peaks teatises kajastuma komisjoni jõuline surve liikmesriikidele selle lahenduse vastuvõtmiseks.
4.4Kuigi komitee tunnistab, et ametiisikuga võrdsustatud isikute ammendavat loetelu on raske esitada, on artikli 2 lõike 3 punktides a ja b esitatud ametiisiku määratlus praegu sõnastatud nii laialt ja abstraktselt, et ei ole selge, millist isikut saab võrdsustada ametiisikuga. Lisaks määratletakse artikli 2 lõike 3 punktis b ametiisik muu isikuna, kes on määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse ülesandeid kas liikmesriikides või kolmandates riikides või töötab mõne rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kohtu heaks. Selline määratlus ei loo võimalusi isiku õiguste ja vabaduste piiranguid individualiseerida, võimaldades seda määratlust liiga laialt ja ebaühtlaselt kasutada.
4.5Avalikku huvi kahjustavast liidu õiguse rikkumisest teavitades käituvad inimesed rikkumisest teavitajana ning seeläbi on neil tähtis roll selliste rikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ja ühiskonna heaolu kaitsmisel, kaasa arvatud korruptsioonivastases võitluses. Seepärast leiab komitee, et rikkumisest teatajate kaitset tuleks parandada.
5.SELGITUSED TÕKESTUSMEETMETE KOHTA
5.1 Komitee leiab, et artikkel 3 on väga oluline, sest selle rakendamine, rikkumine ja tõlgendamine on üleeuroopalise tähtsusega ja hõlmab Euroopa Liidu Kohtu paljusid pädevusvaldkondi, aidates kaasa Euroopa õiguse ühtsuse säilitamisele. Komitee märgib aga samuti, et kõnealuse direktiivi ülesanne on liikmesriikide õiguse nn minimaalne ühtlustamine. Artiklis 3 kehtestatud standardid ei ole ühtlustavad, vaid see artikkel üksnes kordab ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni II peatükis sisalduvaid kokkuleppelisi kohustusi. Artikkel 3 on lihtsalt nn poliitiline manifest: selles teatatakse Euroopa Liidu valmisolekust teha koostööd iga liikmesriigiga ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni II peatüki rakendamisel, kinnitades selles sisalduvaid kohustusi.
5.1.1Komitee leiab, et kõnealuse artikli sisu liigitamiseks minimaalse ühtlustamise standardiks peaks see sisaldama rangemaid ja täpsemaid norme liikmesriikide kohustuste kohta seoses huvide konfliktidega, kohustades neid kõiki sõnaselgelt kehtestama normid, mis võimaldavad piirata juurdepääsu valitavatele ametitele ja valitsusasutustele, ning samuti kehtestama kokkusobimatuse süsteemi, tugevdama ametiajajärgseid keelde pöördukse efekti piiramiseks, võtma vastu käitumisjuhendeid, looma lobitöö õigusraamistiku jne.
5.1.2Lisaks küsib komitee, kas tuleks luua paralleelne üldine õigusraamistik, mis käsitleks siduvalt liidu õiguskorda. Komitee on teadlik, et komisjon rõhutab teatises arvukate vahendite olemasolu, mis on korruptsiooni tõkestamise valdkonnas olemas igal liidu institutsioonil, organil ja asutusel. Qatargate näitas aga, et need ei olnud korruptiivsete tavade ärahoidmiseks piisavad. Komitee võtab teadmiseks teatise institutsioonidevahelise eetikaorgani loomise ettepaneku kohta
. Teatise kohaselt on organi ülesanne töötada välja ühised minimaalsed eetikastandardid ELi lepingu artiklis 13 loetletud institutsioonide ja nõuandvate organite ning Euroopa Investeerimispanga (kui ta soovib osaleda) liikmete käitumise kohta. Lisaks leiab komitee, et korruptsioonivastase võitluse süsteemi tõhustamiseks, eriti tõkestamise etapis, on asjakohasem ja kasulikum kehtestada üldeeskirjad, mis on ühised kõigile liidu institutsioonidele ja mida jagatakse liikmesriikidega.
5.2Lobitöö reguleerimisel on kaks eesmärki: a) see aitab paremini eristada seaduslikku tegevust ja ebaseaduslikku mõjuvõimuga kauplemist; b) see aitab tuvastada huvide konflikti juhtumeid. Need kaks eesmärki on korruptsioonivastases võitluses keskse tähtsusega.
5.2.1Seepärast teeb komitee ettepaneku muuta artikli 3 lõige 3 selgemaks, asendades fraasi „tõhusad normid, millega reguleeritakse era- ja avaliku sektori vahelist suhtlust“ täpsema sõnastusega, mis kohustab liikmesriike võtma vastu lobitöö õigusraamistiku. Sarnaseid norme tuleks asjaomasel juhul kohaldada ELi institutsioonide, organite ja asutuste suhtes.
5.3Komitee arvates oleks väga kasulik luua ELi korruptsioonivastane võrgustik, tuginedes alates 2015. aastast saadud ühistele kogemustele ning laiendades ja süvendades seda tööd vahendi abil, mis võib toimida katalüsaatorina korruptsiooni tõkestamisel kogu ELis. Selle ülesandeks oleks töötada välja parimad tavad ja praktilised juhised ühist huvi pakkuvates valdkondades. Samuti saaks võrgustiku abil koguda senisest süsteemsemalt andmeid ja tõendeid, mille põhjal korruptsioonivastaseid meetmeid kujundada ja meetmete edukust mõõta. Võrgustik ei hakkaks tuginema üksnes õiguskaitse- ja riigiasutustes saadud kogemustele, vaid tooks kokku kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas praktikud, eksperdid ja teadlased ning kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad
.
5.3.1Komitee ei pea seda lahendust siiski rahuldavaks, sest see näib olevat vastuolus ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikliga 6. Selle eeskirja kohaselt peavad konventsiooniosalised (sealhulgas EL) tagama „sellise asutuse või asutuste olemasolu, mille ülesanded korruptsiooni ennetamisel on järgmised: (...). Konventsiooniosalised tagavad (...) asutusele või asutustele kooskõlas oma õiguspõhimõtetega vajaliku iseseisvuse, et võimaldada nimetatud asutusel või asutustel täita oma ülesandeid tõhusalt ja vabana lubamatutest mõjutustest. Konventsiooniosaline peaks tagama vajalikud materiaalsed vahendid ja eriväljaõppe saanud töötajaskonna, samuti nimetatud töötajaskonnale ülesannete täitmiseks vajaliku koolituse.“
EL peab varustama end oma tõkestusstruktuuriga, mis suudab tagada oma sõltumatuse.
5.3.2Teiseks selgitab Euroopa Komisjon, et võrgustikule tehakse ülesandeks „töötada välja parimad tavad ja praktilised juhised ühist huvi pakkuvates valdkondades. Samuti saaks võrgustiku abil koguda senisest süsteemsemalt andmeid ja tõendeid, mille põhjal korruptsioonivastaseid meetmeid kujundada ja meetmete edukust mõõta.“
Kõnealuse võrgustiku ülesanded ei tundu olevat kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni nõuetega konventsiooniosalistele. Euroopa Komisjoni teatises ei käsitleta peamist küsimust, milleks on institutsionaalne raamistik, mille eesmärgi kohaselt „töötavad konventsiooniosalised välja ning rakendavad või säilitavad tõhusat ja koordineeritud korruptsioonivastast poliitikat, mis suurendab ühiskonna osalust ning kajastab õigusriigi, avalike asjade ja vara nõuetekohase haldamise, usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtet“
.
5.3.3Kolmandaks võib võrgustiku usaldusväärsust õõnestada sidusrühmade, kellel on ka väga tugevad majanduslikud huvid, kaasamine ja väljaspool ELi institutsioone tegutsevate pädevate ja sõltumatute inimeste puudumine.
5.3.4Seda silmas pidades soovitab komitee komisjonil hinnata ELi toimimise lepingu artikli 197 lõikega 2 loodud õiguslikku alust seoses vajadusega anda liidule eetika ja usaldusväärsuse säilitamise eest vastutav amet (st korruptsioonivastane amet), mis kujundaks välja ELi ja liikmesriikide vahelise jagatud pädevusega haldusmudeli, mis põhineks teistes strateegilistes valdkondades (konkurents, eraelu puutumatus, elektrooniline side, rahapesuvastane võitlus) juba tehtud tööl.
5.3.5Selline orgaaniline mudel vastaks ka ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 5 lõikele 4. See oleks liidu välistegevuse tehniline operatiivharu. Selline Euroopa asutus peaks pidama dialoogi vastavate asutustega, mille ELi liikmesriigid on asutanud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 6 täitmiseks, nagu on tunnistatud direktiivi ettepaneku artiklis 4, ning samuti välisriikide ametiasutustega rahvusvahelisel tasandil.
6.SELGITUSED OHJELDUSMEETMETE KOHTA
6.1Komitee leiab, et võimalus sekkuda nii avalikus kui ka erasektoris toime pandud sama liiki kuriteo korral on suurepärane: see lähenemisviis näitab selgelt, et altkäemaksu andmise kokkuleppes on mõlemal ebaseadusliku tehingu poolel sama vastutus. Samuti on suurepärane lahendus käsitleda korruptsioonijuhtumeid ükshaaval, eristades juhtumeid vastavalt asjaomase kuriteo struktuurile. Ühtlustamisel on märkimisväärne väärtus liikmesriikide õigussüsteemide integreerimisel, sest see tagab turvalisuse ja õigluse kogu ELis samade kriminaalasjade puhul, millest mõned on mõnes riigis tundmatud (näiteks Saksamaal ei tunta mõjuvõimuga kauplemist).
6.1.1Eelkõige seoses artikliga 11 (ametiseisundi kuritarvitamine) on komiteel aga mõned kriitilised märkused. Artiklis 11 sisalduv norm kujutab endast juhtumi ulatuse olulist laiendamist. Mõne liikmesriigi (eelkõige Itaalia) kogemused näitavad aga, et erasektoris ametiseisundi kuritarvitamise eest ei ole lihtne vastutusele võtta, sest raske on leida tõendeid.
6.1.2Lisaks põhjustab sama kuritegu, kui see pannakse toime avalikus sektoris, tõsiseid probleeme seoses kriminaalmenetluses osaleva kostja õiguste austamisega. See seab lisaks tema mainele ohtu ka ametiülesannete täitmise: Itaalia kogemus näitab selgelt selle asjaolu tähtsust.
6.1.3Sellest tulenevalt ja üldisemalt tundub olevat kasulik, et direktiiv soovitaks liikmesriikidel seada sisse kanalid juhtumi kiireks lahendamiseks kohtus avaliku sektori vastaste kuritegude puhul, et käsitleda mõlemat kriitilist küsimust.
6.2Direktiivis võiks samuti soovitada, et liikmesriigid kehtestaksid normid, mis käsitlevad vara ennetavat arestimist ja külmutamist, et tagada korruptsioonist tuleneva eelise kaotus, tagades muu hulgas tagasimaksed ja hüvitised ohvritele (näiteks üksikisikutele või ettevõtetele, kes ei pääsenud ligi riigihankelepingutele või pakkumismenetlustele).
6.3ELi toimimise lepingu artikliga 83 kehtestatud minimaalse ühtlustamise meetodi kohaselt tuleb kuriteoliigid selgelt kindlaks määrata, et iga liikmesriik saaks ELi standardi oma kriminaalõigusesse asjakohasel viisil üle võtta, saavutades tänu sellisele ülevõtmisele täpselt soovitud minimaalse ühtlustamise. Kui aga ELi standardiga kehtestatud kuriteoliigid ei ole selged, siis ühtlustamist ei taotleta. Nii on see eriti artiklis 10: kui EL tahab võidelda äärmiselt ebasobiva eramõju vastu avaliku sektori otsuste tegemisel, peab ta väga rangelt määratlema mõjuvõimuga kauplemise ja kaaluma selgeid parameetreid vastavale süüteole, et eristada seda lobitööst.
6.4Arvestades eri liikmesriikides kasutatavaid erinevaid õiguslikke määratlusi ametiseisundi kuritarvitamise kohta ja vajadust olla tõhus, peab komitee väga kasulikuks lisada artiklisse 11, mis käsitleb ametiseisundi kuritarvitamist, ametiseisundi kuritarvitamise juhtumid kahju tekitamise eesmärgil ja juhtumid, kus rikutakse huvide konflikti korral hääletamisest hoidumise kohustust.
6.5Artiklis 13 (korruptsioonisüütegude kaudu rikastumine) sätestatud „valdamine“ on problemaatiline ne bis in idem põhimõtte järgimise seisukohast ning komitee soovitab selle termini seepärast välja jätta.
6.6Artikli 2 lõikes 7 kasutatud mõiste „juriidiline isik“ välistab võimaluse, et kõnealuses direktiivi ettepanekus sätestatud ELi korruptsioonivastase võitluse norme saaks kohaldada üksuste suhtes, kes ei ole juriidilised isikud. Riigisiseses ja rahvusvahelises kontekstis leidub aga palju korruptsioonijuhtumeid, mida panevad toime õigusliku seisundita üksused.
Brüssel, 4. oktoober 2023
Cinzia Del Rio
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
___________