|
ARVAMUS
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
|
|
Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika
|
|
_____________
|
|
„Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika“
[COM(2023) 146 final]
|
|
|
|
SOC/772
|
|
|
|
Raportöör: Cristian Pîrvulescu
|
|
Kaasraportöör: José Antonio Moreno Díaz
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
Euroopa Komisjoni kiri, 02/05/2023
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
05/09/2023
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
79/0/7
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
20/09/2023
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
581
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
179/4/6
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse strateegia kui haldusvahendi, mille eesmärk on parandada koordineerimist ja tõhustada tegevust liikmesriikide ühiste eesmärkide suunas seoses välispiiridega.
1.2Komitee on teadlik sellest, kui oluline on ühine strateegia välispiiride paremaks haldamiseks, Euroopa Liidu sisejulgeoleku ja selle elanike turvalisuse tagamiseks ning põhiõiguste ja inimeste vaba liikumise tagatiste kaitsmiseks ELis.
1.3Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa integreeritud piirihaldusega rõhutatakse vajadust parandada koordineerimist piirihaldusküsimustega tegelevate Euroopa ametite ja vahendite ning liikmesriikide vastavate ametite ja vahendite vahel, eelkõige seoses teabevahetuse ja ühise piirikultuuri loomisega, mis tagab inimõiguste ja põhitagatiste kaitse.
1.4Komitee toetab täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilist suunist, milles märgitakse, et Frontex ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused peaksid integreerima põhiõiguste tagatised kogu oma tegevusse. Kõnealuse strateegilise suunise rakendamine, arvestades selle keerukust, tugineb siiski peamiselt põhiõiguste vaatlejate olemasolule ja tööle Frontexis. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon ja Frontex vaataksid läbi põhiõiguste strateegia, et lisada konkreetsed eesmärgid, mis on seotud põhiõiguste vaatlejate töö ja mõjuga.
1.5Kuna strateegias ei täpsustata riiklike piiriasutuste kohustusi, soovitab komitee komisjonil kasutada Euroopa integreeritud piirihalduse raamistikku selleks, et nõuda igalt liikmesriigilt põhiõiguste kava piirihalduse valdkonnas, mis kajastaks ja täiendaks Frontexi tegevust suunavat põhiõiguste kava.
1.6Komitee rõhutab vajadust luua tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on tõhus, ohutu ja turvaline, ühine ja kohustuslik 27 liikmesriigile, kinnitades samas oma seisukohta, et töö eesmärgil toimuva sisserände jaoks tuleks tagada seaduslikud, turvalised ja tõhusad juurdepääsukanalid. Lisaks kordab komitee vajadust tagada tõhusad ja realistlikud seaduslikud ja turvalised rändeteed ELi, et hõlbustada tasakaalustatud rändepoliitikat.
1.7Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa integreeritud piirihalduses ei teadvustata asjakohaselt tagasitõrjumise tava ega tegeleta sellega. Komitee palub komisjonil koostada sellekohased selged kavad ja kohustada riiklikke piiriasutusi vältima kõnealuseid vastuvõetamatuid tavasid.
1.8Ehkki on kasulik edendada Euroopa integreeritud piirihalduse töökultuuri, mida iseloomustab kooskõla ELi ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte ning põhiõiguste täielik austamine, juhib komitee tähelepanu ka sellele, et põhiõiguste austamine on kõigi ELi ja riiklike institutsioonide juriidiline kohustus ning seda tuleks vastavalt käsitleda.
1.9Komitee rõhutab, et ELi välispoliitika või koostööpoliitika ei tohiks mingil juhul sõltuda päritoluriikide koostööst tagasisaatmis- ja tagasivõtmisprotsessides.
1.10Praegune tagasisaatmissüsteem, milles ainult viis liikmesriiki vastutavad 80 % Frontexi toetatud tagasisaatmiste eest, näitab, et tegemist ei ole üksnes institutsioonilise suutlikkuse või koordineerimisega. Kõigil ELi riikidel on selles suhtes erinevad geograafilised asukohad ning erisugused õigusraamistikud ja tavad ning oleks strateegiline ja poliitiline viga muuta EL osalejaks, kes nõuab ulatuslikku tagasisaatmist.
1.11Komitee julgustab kõiki ELi liikmesriikide valitsusi töötama selle nimel, et tugevdada ELi ühtsust, kaasates Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse, aidates Euroopa kodanikel ELis vabalt liikuda ja tugevdades piirihaldust, viies mõlema nimetatud riigi institutsioonid vastavusse ELi eesmärkidega.
2.Üldised märkused
2.1Frontexi strateegilise riskianalüüsi kohaselt mõjutavad välispiiride haldamist mitmed suundumused. Lühiajalisematele geopoliitilistele probleemidele lisanduvad sellised küsimused nagu ülemaailmne ebavõrdsus, kliimamuutused, rahvastiku kasv ja võimalikud ühised pandeemiad. Näiteks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on taas kinnitanud vaenuliku geopoliitilise keskkonna olemasolu Euroopa idapiiridel. Kõik need probleemid mõjutavad märkimisväärselt rände ja tagasisaatmiste haldamist ning viisi, kuidas ELi välispiire tuleks hallata.
2.2Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta erakorralisel kohtumisel kinnitati taas, et Euroopa Liidu välispiiride tõhusa kontrolli tagamine on väga oluline, kuna see on osa rände suhtes võetud terviklikust lähenemisviisist. Vastuseks sellele taotlusele esitas Euroopa Komisjon teatise, millega kehtestatakse esimese mitmeaastase vahendina Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika, et luua ühine raamistik ja suunised Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusaks rakendamiseks aastatel 2023–2027.
2.3Euroopa integreeritud piirihalduse aluseks on Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise määrus ning selle eesmärk on suunata liikmesriikide piirihalduse eest vastutavate ametiasutuste ja Frontexi tööd. Operatiivtasandil on see strateegia ühine raamistik, mis peaks suunama rohkem kui 120 000 Frontexi ja liikmesriikide piirivalvuri tööd, et saavutada tulemuslik ja tõhus integreeritud Euroopa piirihaldus.
2.4Ühiste välispiiride integreeritud haldamise lõppeesmärk on suurendada Euroopa Liidu sisejulgeolekut, austades samal ajal põhiõigusi ja vajalikke tagatisi inimeste vabaks liikumiseks ELis. Täpsemalt on Euroopa integreeritud piirihalduse eesmärgid hõlbustada seaduslikke piiriületusi ja suurendada ELi tagasisaatmispoliitika tõhusust; tagada ELi välispiiride ebaseadusliku ületamise tõhus tõkestamine; ennetada ja avastada piiriülese mõõtmega kuritegusid, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, terrorism ja uimastikaubandus; tagada tõhus koostöö kolmandate riikidega ning hoolitseda rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste eest.
2.5Euroopa integreeritud piirihalduse põhimõtted on sätestatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses ning hõlmavad jagatud vastutust piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate liikmesriikide ja Frontexi vahel, mis sisaldab ka koostööd ja teabevahetust. Euroopa integreeritud piirihaldus põhineb ka neljatasandilisel riiki sissepääsu kontrolli mudelil, mis hõlmab meetmeid kolmandates riikides, naabruses asuvate kolmandate riikidega võetavaid meetmeid, piirikontrolli meetmeid välispiiridel, meetmeid Schengeni ala piires ja tagasisaatmist. Samuti eeldab Euroopa integreeritud piirihaldus põhjalikku ja reaalajalähedast olukorrateadlikkust, et reageerida õigeaegselt, samuti pidevat valmisolekut reageerida tekkivatele ohtudele vajalike ja asjakohaste vahenditega. Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamine nõuab ka kõrgetasemelist spetsialiseerumist ja professionaalsust, et töötada välja ühine piirivalvekultuur, mis põhineb koolitusel ning hõlmab eetilisi väärtusi ja usaldusväärsust.
2.6Euroopa integreeritud piirihalduse viie aasta töökava eesmärk on pakkuda strateegilist vastust tuvastatud probleemidele ja tagades Euroopa Liidu välispiiride tõhusa haldamise, luues sünergiat Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsuste vahel.
3.Konkreetsed märkused
3.1Komitee tunnistab Euroopa piirivalve tähtsust ja kiidab heaks Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse strateegia kui haldusvahendi, mille eesmärk on parandada koordineerimist ja liikmesriikide ühiseid eesmärke seoses välispiiridega.
3.2Komitee on teadlik sellest, kui oluline on ühine strateegia välispiiride paremaks haldamiseks, Euroopa Liidu ning selle kodanike ja elanike sisejulgeoleku tagamiseks ning põhiõiguste ja inimeste vaba liikumise tagatiste kaitsmiseks ELis.
3.3Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa integreeritud piirihaldusega rõhutatakse vajadust parandada koordineerimist piirihaldusküsimustega tegelevate Euroopa ametite ja vahendite ning liikmesriikide vastavate ametite ja vahendite vahel, eelkõige seoses teabevahetuse ja ühise piirikultuuri loomisega, mis tagab inimõiguste ja põhitagatiste kaitse.
3.4Komitee on seisukohal, et koostöö liikmesriikide institutsioonide ja ametnikega on keskse tähtsusega strateegia edu jaoks. Kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ei toimi alati kõige sujuvamalt, näib ta suutlikkuse arendamisel, töötajate koolitamisel ja jälgimisel ning töökorralduse parandamisel olevat üsna kiire. Liikmesriikide piiriasutusi, kellel on suurem osa vastutusest ja ressurssidest ning kelle organisatsioonikultuur on vähem reformi- ja koostööaldis, tuleb julgustada kohanema ühise piirihalduse probleemidega.
3.5Komitee toetab täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilist suunist, mille kohaselt peaksid Frontex ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused lõimima põhiõiguste kaitsemeetmed kogu oma tegevusega, sealhulgas operatiivtegevuse, analüüside ja riskihindamiste, planeerimistegevuse, tagasisaatmisega seotud tegevuse, koolituste ja arendustegevuse ning välispartneritega koostöö ja suhtlemisega.
3.6Kõnealuse strateegilise suunise rakendamine kogu selle keerukuses tugineb siiski peamiselt põhiõiguste vaatlejate olemasolule Frontexis ja nende tööle, mida juhib põhiõiguste ametnik. Tegeliku mõju saavutamiseks peab põhiõiguste vaatlejaid olema piisaval arvul, nad peavad olema hästi kvalifitseeritud, sõltumatud ja olema kohal kõigis asjakohastes punktides, sealhulgas piirialadel. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon ja amet vaataksid läbi põhiõiguste strateegia, et lisada konkreetsed eesmärgid, mis on seotud põhiõiguste vaatlejate töö ja mõjuga.
3.7Sellega seoses ei täpsustata strateegias riiklike piiriasutuste kohustusi, millel on tõsised negatiivsed tagajärjed. Sellel tasandil on põhiõiguste kaitsemeetmed, menetlused, vastutus ja suutlikkus vaid vähesel määral välja toodud. Komitee soovitab komisjonil kasutada Euroopa integreeritud piirihalduse raamistikku selleks, et nõuda igalt liikmesriigilt põhiõiguste kava piirihalduse valdkonnas, mis kajastaks ja täiendaks Frontexi tegevust suunavat põhiõiguste kava.
3.8Komitee avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa integreeritud piirihaldus tugevdab narratiivi, mille kohaselt sisseränne ja varjupaigataotlemine on Euroopa Liidule võimalikud riskid. Ebaseadusliku sisserände käsitlemine inimkaubanduse, ebaseadusliku relvakaubanduse või terrorismiga samal tasemel ohuna on täiesti vastuvõetamatu ning see moonutab ja kahjustab nende isikute kohtlemist, kes püüavad ebaseaduslikult pääseda ELi territooriumile ja võivad vajada rahvusvahelist kaitset.
3.9Komitee rõhutab vajadust luua tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on tõhus, ohutu ja turvaline, ühine ja kohustuslik 27 liikmesriigile, kinnitades samas oma seisukohta, et töö eesmärgil toimuva sisserände jaoks tuleks tagada seaduslikud, turvalised ja tõhusad juurdepääsukanalid. Seni, kuni me rõhutame jätkuvalt väärarusaama nn Euroopa kindlusest, otsivad rändevood juurdepääsu vorme, mis kahjuks ei ole paljudel juhtudel seaduslikud.
3.10Komitee loodab, et ELi nõukogu, nõukogu eesistujariikide ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelistel läbirääkimistel uue rände- ja varjupaigaleppe rakendamise üle antakse piirimenetluses osalevatele isikutele rohkem menetluslikke tagatisi. ELi nõukogu hiljuti vastu võetud seisukohas pakuti välja meetmed õiges suunas, nt et varjupaigataotlejatele pakutakse tõlgi teenuseid või et neil on õigus õigusabile ja esindamisele. Piirimenetlus kätkeb endas siiski märkimisväärseid põhiõiguste kaitse riske, mis tulenevad ebakindlusest, menetluste kestuse lühendamise vajadusest ning tõhusast juurdepääsust kaitsele ja toetusele.
3.11Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa integreeritud piirihalduses ei teadvustata asjakohaselt tagasitõrjumise tava ega tegeleta sellega. Strateegiad ja eeskirjad kaotavad igasuguse väärtuse seni, kuni inimesed saavad viga ja mõnikord surevad, sest mõned piirivalveametnikud ei täida mõnel juhul oma ülesandeid korrektselt. Komitee palub komisjonil koostada sellekohased selged kavad ja nõuda riiklikelt piiriasutustelt kõnealuste vastuvõetamatute tavade vältimist.
3.12Riikide piirivalveametnike ja muude õiguskaitsetöötajate töös tuleks juhinduda selgetest eeskirjadest ja menetlustest, puutudes kokku inimestega, eelkõige nendega, kes on otseses ohus. Eeskirjad ja menetlused tuleb kodifitseerida ning liikmesriikide institutsioonid, ELi asutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid töötajate käitumist läbipaistvalt jälgima.
3.13Komitee peab problemaatiliseks, et komisjon käsitleb oma teatises põhiõiguste kaitsmist Frontexi ja liikmesriikide poolt osana Euroopa integreeritud piirihalduse töökultuurist, mida iseloomustab kooskõla ELi ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, austades täielikult põhiõigusi. Sellist kultuuri tuleks soodustada, kuid põhiõiguste austamine on kõigi ELi ja liikmesriikide institutsioonide juriidiline kohustus ning seda tuleks vastavalt ka käsitleda.
3.14Komitee on teadlik tõhusa tagasisaatmise raskustest enamikus liikmesriikides ning komisjoni soovist liikuda ühise ja tõhusa Euroopa tagasisaatmissüsteemi suunas. Igal juhul tuleb alati tagada tagasisaadetavate isikute põhiõigused, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi mis tahes viisil tagasi saata nende territooriumide piiridele, kus tema elu või vabadus oleks ohus tema etnilise päritolu, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu. .
3.15Komitee soovib sellegipoolest juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik tagasisaatmisi ei toimi nõuetekohaselt, kuna päritoluriigid ei ole kaasatud ja ei osale ning on oht, et ELi rändepoliitikas tuginetakse kolmandate riikide tahtele (ja nende nõutud stiimulitele). Komitee rõhutab, et ELi välis- või koostööpoliitika ei tohi mingil juhul sõltuda päritoluriikide koostööst tagasisaatmis- ja tagasivõtmisprotsessides: vastupidi, ELi poliitikas tuleb kolmandate riikidega tehtava koostöö alusena nõuda inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamist.
3.16Praegune tagasisaatmissüsteem, milles ainult viis liikmesriiki vastutavad 80 % Frontexi toetatud tagasisaatmiste eest, näitab, et küsimus ei ole üksnes institutsioonilise suutlikkuses või koordineerimises. Kõigil ELi riikidel on selles suhtes erinevad geograafilised asukohad ning erisugused õigusraamistikud ja tavad ning oleks strateegiline ja poliitiline viga muuta EL osalejaks, kes nõuab ulatuslikku tagasisaatmist.
3.17Komitee rõhutab, et selliste mõistete nagu „ärakasutamine“ mainimine võib viia rändevoogude, eriti rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste rändevoogude kriminaliseerimiseni. Komitee on ka seisukohal, et sisserände ärakasutamise mõistet on kasutatud ka poliitilise ettekäändena, et varjata tõrjuvaid seisukohti inimõiguste austamise suhtes tõsistes humanitaarolukordades.
3.18Isegi kui esineb juhtumeid, kus rändajate ärakasutamine toimub riigi toetusel ELi välispiiril, mille komitee täielikult hukka mõistab, peaks reageerimine põhinema ELi ja rahvusvahelise õiguse kõrgeimatel standarditel ning tagama isikute õiguste täieliku ja viivitamatu tunnustamise.
3.19Komitee väljendab heameelt selle üle, et tunnistatakse pingelist olukorda inimõiguste kaitse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise valdkonnas maailmas ning ELi kohustust neid kaitsta. Komitee juhib tähelepanu sellele, et pagulaste suhtes kehtivat rahvusvahelist raamistikku tuleb austada ning et varjupaigaõiguse kaitse on keskse tähtsusega ja nõuab erikaitset ELi välispiiridel.
3.20Komitee rõhutab mõtet, et kolmandatele riikidele antav toetus, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu antav toetus ei tohiks võtta ära peamistele arengueesmärkidele mõeldud vahendeid ega liigutada neid rändekontrolli suunas.
3.21Komitee on seisukohal, et Euroopa integreeritud piirihalduse komponentide arendamisel esineb märkimisväärne tasakaalustamatus, kuna põhjalikku tähelepanu pööratakse piirikontrolli või tagasisaatmisega seotud küsimustele, samas ei ole piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud selliseid küsimusi nagu põhiõiguste kaitse või nendega seotud küsimustega tegelevate töötajate koolitamine.
3.22Komitee avaldab kahetsust, et välispiiride kaitse ülesannetes osalejate tegevuse hindamiseks ja selle üle teostatavaks järelevalveks ei töötata välja rohkem vahendeid, võttes arvesse viimasel ajal täheldatud liialdusi ja õiguste rikkumisi.
3.23Komitee peab hädavajalikuks teha edusamme piirikontrolli küsimustega tegelevate Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonide ja asutuste vahelises koordineerimises ja teabevahetuses ning mõistab sellega seoses uute tehnoloogiate väärtust. Komitee rõhutab vajadust tagada alati andmete kaitse ja vahetamine (VISi kesksüsteem), eelkõige haavatavate inimeste puhul.
3.24Komitee tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle hinnata Euroopa integreeritud piirihalduse arengut nelja aasta jooksul, kuid leiab, et lisatud ettepanekus ei esitata konkreetseid meetmeid, mis läheksid kaugemale strateegilistest suundadest ja poliitilistest prioriteetidest.
3.25Komitee julgustab kõiki ELi liikmesriikide valitsusi töötama selle nimel, et tugevdada ELi ühtsust, kaasates Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse, aidates Euroopa kodanikel ELis vabalt liikuda ja tugevdades piirihaldust, viies mõlema nimetatud riigi institutsioonid vastavusse ELi eesmärkidega.
Brüssel, 20. september 2023
Oliver Röpke
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
_____________